Pöördumine

Signe Riisalo Meie: 20.04.2022 nr. 1-25 Sotsiaalkaitseminister Koopia: Tanel Kiik Tervise-ja tööminister RK ametiühingute toetusrühm Meremeeste sotsiaalkindlustusest Austatud minister Tulenevalt asjaolust, et Riigikogu võttis 11. aprillil käesoleval aastal vastu välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, millega täiendatakse muuhulgas Välismaalaste seaduse §-i 105 ja lubatakse tulevikus Eesti riigilipu all sõitval merelaevadel ja reisilaevadel välismaalastel töötada sisuliselt ilma piiranguteta, palume selgitust järgmistele küsimustele, mis puudutavad Eesti Vabariigi kohustust tagada nii Eesti lipu all sõitvatele kui ka Eestis resideeruvatele meremeestele sotsiaalkindlustuse kaitse: 1. Meretöö seaduse § 3 kohaselt on meretööleping tööleping, mille alusel teeb füüsiline isik (laevapere liige) teisele isikule (reederile) tööd, alludes reederi juhtimisele ja kontrollile. Reeder maksab laevapere liikmele töö eest tasu. Sama seaduse § 5 sätestab reederi mõiste. „Reeder on meresõiduohutuse seaduses nimetatud isik või muu isik, kes meretöölepingu sõlmimisega võtab endale töösuhtes tööandja õigused, kohustuse ja vastutuse.“ Seega ei pea reeder Meretöö seaduse kohaselt olema laeva omanik või laeva operaator. Reederiks võib olla iga tööandja sh ka tööjõudu vahendav ettevõtte kolmandast riigist ehk Eesti riigilipu all sõitval laeval teostatakse renditööd. Euroopa Nõukogu Määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes Artikkel 13 p 2 b) sätestab, et liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid. Seega peavad ka kolmanda riigi tööandja poolt tööle võetud välismaalasest laevapere liikme suhtes kehtima Eesti Vabariigi õigusaktid sh sotsiaalkindlustus. Kuna kolmanda riigi tööandja makstes töötasu kolmandas riigis ei tee sissemakseid Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi, siis tõstatub küsimus, kuidas on tagatud sellistele laevapere liikmetele sotsiaalkindlustuse kaitse. Milliseid samme on plaanitud astuda, et täita määruse 1408/71 nõudeid? 2. Paljud Eestis resideeruvad meremehed töötavad laevadel, mis ei kanna EL liikmesriigi lippu, mistõttu nende sotsiaalkindlustusele ei kohaldu EMÜ määruse 1408/71 nõuded. Samas on Eesti ratifitseerinud ILO Meretöö Konventsiooni 2006. Selle konventsiooni Standard A4.5 p 3 kohaselt võtab liikmesriik oma riigi võimalustest olenevalt meetmed, et tagada käesoleva standardi lõikes 1 nimetatud sotsiaalkindlustus kõigile meremeestele, kelle alaline elukoht on tema territooriumil. Seda kohustust on võimalik täita näiteks kahe- või mitmepoolsete kokkulepete või sissemaksetel põhineva süsteemi abil. Sellest tulenev kaitse ei ole ebasoodsam kui töötajatel, kes töötavad kaldal ja kelle alaline elukoht on liikmesriigi territooriumil. Eeltoodust tulenevalt soovime teada Kuidas on tagatud kolmandate riikide lippu kandvatel laevadel töötavate Eestis resideeruvatele meremeestele sotsiaalkindlustus samaväärselt kaldal töötavate töötajate omaga. Lugupidamisega Jüri Lember EMSA esimees Signe Riisalo Meie: 20.04.2022 nr. 1-25 Sotsiaalkaitseminister Koopia: Tanel Kiik Tervise-ja tööminister RK ametiühingute toetusrühm Meremeeste sotsiaalkindlustusest Austatud minister Tulenevalt asjaolust, et Riigikogu võttis 11. aprillil käesoleval aastal vastu välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, millega täiendatakse muuhulgas Välismaalaste seaduse §-i 105 ja lubatakse tulevikus Eesti riigilipu all sõitval merelaevadel ja reisilaevadel välismaalastel töötada sisuliselt ilma piiranguteta, palume selgitust järgmistele küsimustele, mis puudutavad Eesti Vabariigi kohustust tagada nii Eesti lipu all sõitvatele kui ka Eestis resideeruvatele meremeestele sotsiaalkindlustuse kaitse: 1. Meretöö seaduse § 3 kohaselt on meretööleping tööleping, mille alusel teeb füüsiline isik (laevapere liige) teisele isikule (reederile) tööd, alludes reederi juhtimisele ja kontrollile. Reeder maksab laevapere liikmele töö eest tasu. Sama seaduse § 5 sätestab reederi mõiste. „Reeder on meresõiduohutuse seaduses nimetatud isik või muu isik, kes meretöölepingu sõlmimisega võtab endale töösuhtes tööandja õigused, kohustuse ja vastutuse.“ Seega ei pea reeder Meretöö seaduse kohaselt olema laeva omanik või laeva operaator. Reederiks võib olla iga tööandja sh ka tööjõudu vahendav ettevõtte kolmandast riigist ehk Eesti riigilipu all sõitval laeval teostatakse renditööd. Euroopa Nõukogu Määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes Artikkel 13 p 2 b) sätestab, et liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid. Seega peavad ka kolmanda riigi tööandja poolt tööle võetud välismaalasest laevapere liikme suhtes kehtima Eesti Vabariigi õigusaktid sh sotsiaalkindlustus. Kuna kolmanda riigi tööandja makstes töötasu kolmandas riigis ei tee sissemakseid Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi, siis tõstatub küsimus, kuidas on tagatud sellistele laevapere liikmetele sotsiaalkindlustuse kaitse. Milliseid samme on plaanitud astuda, et täita määruse 1408/71 nõudeid? 2. Paljud Eestis resideeruvad meremehed töötavad laevadel, mis ei kanna EL liikmesriigi lippu, mistõttu nende sotsiaalkindlustusele ei kohaldu EMÜ määruse 1408/71 nõuded. Samas on Eesti ratifitseerinud ILO Meretöö Konventsiooni 2006. Selle konventsiooni Standard A4.5 p 3 kohaselt võtab liikmesriik oma riigi võimalustest olenevalt meetmed, et tagada käesoleva standardi lõikes 1 nimetatud sotsiaalkindlustus kõigile meremeestele, kelle alaline elukoht on tema territooriumil. Seda kohustust on võimalik täita näiteks kahe- või mitmepoolsete kokkulepete või sissemaksetel põhineva süsteemi abil. Sellest tulenev kaitse ei ole ebasoodsam kui töötajatel, kes töötavad kaldal ja kelle alaline elukoht on liikmesriigi territooriumil. Eeltoodust tulenevalt soovime teada Kuidas on tagatud kolmandate riikide lippu kandvatel laevadel töötavate Eestis resideeruvatele meremeestele sotsiaalkindlustus samaväärselt kaldal töötavate töötajate omaga. Lugupidamisega Jüri Lember EMSA esimees Saatja: jlem <[email protected]> Saadetud: 20.04.2022 14:25 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Signe Riisalo <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]>; <[email protected]> Teema: RE: meremeeste sotsiaalsest kindlustusest Tere ! Käesolevaga edastame kirja meremeeste sotsiaalsest kindlustusest. Lugupidamisega Jüri Lember, EMSA esimees Käesolev elektronkiri ja selle võimalikud manused on adresseeritud üksnes ülalmärgitud isikutele. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet või teavet, mille avaldamine on seadusega piiratud. Kui kiri on jõudnud Teieni ekslikult või Te ei ole kirjas märgitud adressaat siis palun teatage kirja saamisest kohe saatjale ning kustutage kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname Teid! Virus-free.