Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 „Põllumajandustootja asendamise toetus“ muutmine

3690454 1189245 EELNÕU 20 . 0 4 . 20 2 2 0 0 EELNÕU 20 . 0 4 . 20 2 2 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. 0 4 . 20 2 2 nr ….. Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 „ Põllum ajandustootja asendamise toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel . Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrust nr 84 „Põllumajandustootja asendamise toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „rasedus- ja sünnituspuhkuse“ sõnaga „emapuhkuse“; 2) paragrahvi 5 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Emapuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 100 kalendripäeva.“ ; 3 ) paragrahv i 10 lõikes 6 asendatakse sõnad „asendatava isiku sünnitusleht“ sõnadega „ Sotsiaalkindlustusameti väljastatav tõend asendatava isiku emapuhkusel viibimise kohta “; 4) paragrahvi 13 l õige 1 sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Toetuse saaja teeb abikõlblikud kulutused hiljemalt taotluse esitamise tähtaja lõppemise aasta 31. detsembriks ja esitab § 10 lõikes 1 nimetatud maksetaotluse hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevale järgneva aasta 15. jaanuariks.“ ; 5 ) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5 ) Alates 2021. aasta 20. detsembrist kuni 2022. aasta 17. jaanuarini esitatud taotlustes märgitud rasedu s- ja sünnituspuhkust käsitata kse alates 2022 . aasta 1. aprillist emapuhkusena perehüvitiste seaduse tähenduses ja samas seaduses sätestatud kestuses . “. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Meie: 20.04.2022 nr 1.4-3/323 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 „Põllumajandustootja asendamise toetus“ muutmise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_Asendus_terminid.docx 2. Seletuskiri, SK_Asendus_terminid.docx Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Liivi Aume-Jänes 625 6257 [email protected] Maarika Öövel 625 6197 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  SELETUSKIRI põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 „ Põllumajandustootja asendamise toetus ” muutmi se eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrust nr 84 „Põllumajandustootja asendamise toetus” eesmärgiga ühtlustada kasutatavaid termineid ja asendamise perioodi pikkust emapuhkuse puhul . Põllumajandustootja asendamise toetus on riigiabi komisjoni määrus e (E L ) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014 , lk 1–75 ) . 26. oktoobril 2018. a võttis Riigikogu vastu perehüvitiste seaduse ( edaspidi PHS ) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Nimetatud muudatustega liideti rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi ning nimetati ümber vastavalt emapuhkuseks ja ema vanemahüvitiseks. Muudatuste eesmärk oli suurendada vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustades hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. Seni on rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkus olnud 140 päeva ja puhkuse eest makst ud emale sünnitushüvitist. Samal ajal sünnitushüvitise saamisega ei tohi ema töötada ega teenida töist tulu. Töötamise piirang kogu rasedus- ja sünnituspuhkuse ulatuses tuleneb asjaolust, et rasedus- ja sünnituspuhkus on käsitatav ajutise töövõimetusena ning sellisel juhul ei tohi tööandja isikut töö- või teenistuskohustusi täitma lubada. Kui ravikindlustuse seaduse ( edaspidi RaKS ) kohaselt on ema rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodil tervisest tulenevate piirangute tõttu töövõimetu, siis tänapäevased ning Euroopa Liidus sätestatud alused rasedus- ja sünnituspuhkusele sellist lähenemist ei toeta. Rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlev Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992 sätestab, et riigid peavad pakkuma rasedatele ja äsja sünnitanud naistele vähemalt 14 nädalat puhkust, ent kohustuslik (ehk töötamise keeluga kaetud) peab sellest olema kaks nädalat kas enne või pärast lapse sündi. Seega on Eesti reeglistik töötamise suhtes oluliselt piiravam kui Euroopa Komisjoni direktiiv. Ebakõla on tekitanud sünnitushüvitise ja vanemahüvitise maksmise kord , mille järgi makstakse töösuhtes naistele sünnitushüvitist ning töösuhteta naised hakkavad alates lapse sünnist saama vanemahüvitist. 26. oktoobril 2018 . a vastu võetud muudatustega muudeti rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks ning puhkust hakatakse tasustama ema vanemahüvitisega. Emapuhkuse saamise tingimused sätestatakse töölepingu seaduses ( edaspidi TLS ) ning ema vanemahüvitise saamise tingimused, alused ja kord PHS -is . Muudatuste tulemusena hakkab Sotsiaalkindlustusamet ( edaspidi SKA ) maksma kõiki väikelapsega seotud riigi makstavaid hüvitisi ja toetusi, sealhulgas ema vanemahüvitist. Võrreldes seni kehtinud rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise maksmise korraga muutub emapuhkuse ja ema vanemahüvitise maksmise periood 140 päevalt 60–100 päeva pikkuseks olenevalt sellest , millal tulevane ema otsustab oma õigust emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele kasutama hakata. Ülejäänud 40 päeva rasedus- ja sünnituspuhkusest ning sünnitushüvitisega kaetud perioodist viiakse üle vanemahüvitise süsteemi, mistõttu võimaldatakse sarnaselt kehtiva korraga lapsevanemal hoolitseda väikelapse eest kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni ja saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Emal on ka edaspidi võimalik jääda emapuhkusele ja saada ema vanemahüvitist kuni 70 päeva enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva, sh 30 päeva enne eeldatavat lapse sündi on töötamine piiratud. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Lii vi Aume-Jänes (625 6257, [email protected] ). Eelnõu ettevalmistamisse olid kaasatud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Piret Eelmets (626 9128, [email protected]) ja Alice Sündema (626 9271, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (625 6 197, [email protected] ) ja keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523 , laura.ojava @agri.ee ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga luuakse võimalus Riigikogu poolt 26. oktoobril 2018. a vastu võetud PHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamiseks. Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 5 lõike 1 punkti 4 ning asendatakse tekstiosa „rasedus- ja sünnituspuhkuse“ sõnaga „emapuhkuse“. Varasem termin „rasedus- ja sünnituspuhkus“ ei ole alates 1. aprillist 2022 . a TLS-is enam kasutuses, mistõttu on nimetatud termin asendatud uue terminiga „emapuhkus“. Eelnõu punktiga 2 muudetakse § 5 lõike 3 teist lauset, kus samuti asendatakse termin „rasedus- ja sünnituspuhkus“ terminiga „emapuhkus“. Lisaks sätestatakse, et emapuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 100 kalendripäeva senise 140 kalendripäeva asemel. Muudatus on kooskõlas TLS-i § -ga 59 ja PHS-i § -ga 35. Emapuhkuse pikkus oleneb sellest, millal ema otsustab jääda emapuhkusele. Nii nagu rasedus- ja sünnituspuhkuse puhul on ka emapuhkuse puhul tulevasel emal võimalik jääda emapuhkusele 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Uue põhimõtte kohaselt kestab emapuhkus 70 – 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi ning 30 päeva pärast lapse eeldatavat sündi. Seega kui ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on tema emapuhkuse pikkus 100 päeva (70 päeva enne lapse eeldatavat sündi ja 30 päeva pärast lapse eeldatavat sündi ). Kui ema jääb emapuhkusele 40 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on tema emapuhkuse pikkus 70 päeva (ehk 40 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva ja 30 päeva pärast nimetatud kuupäeva). Ülejäänud 30 päeva (100-st) liiguvad jagatava vanemahüvitise perioodi, ehk hüvitisega kaetud periood saab olema selle võrra pikem pärast lapse sündi. Nii nagu rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal on ka emapuhkuse ajal töötamine keelatud, et kaitsta ema tervist. Eelnõu punktiga 3 muudetakse ja sõnastatakse ümber § 10 lõige 6. Alates 1. aprillist 2022. a ei ole sünnitusleht enam töövõimetuslehe liik ning sünnitusleht liigub tervishoiuteenuse osutajatelt otse SKA-sse , kus alustatakse ema vanemahüvitise määramise menetlust. N aistearst, ämmaemand või perearst edastab SKA-le andmed lapse eeldatava sünnikuupäeva kohta ning emapuhkuse õigusega ema märgib SKA iseteeninduses perioodi, mil soovib olla emapuhkusel. Kuivõrd tervishoiuteenuse osutaja väljastatud sünnituslehe andmed ei kajasta emapuhkuse perioodi, väljastab SKA tulevikus põllumajandustootja asendamise toetust taotlevale isikule tõendi emapuhkusel viibimise kohta. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse § 13 lõike 1 sõnastust, et toetuse saajal oleks piisav aeg teha abikõlblikke kulutusi. Kehtiva määruse sõnastuse kohaselt oleks taotlejal, kes esitab taotluse 20. detsembri l 2022 või hiljem käesoleval aastal ja kelle taotlus rahuldatakse aega teha abikõlblikke kulutusi kuni taotluse esitamise aasta 31. detsembrini ehk siis 2022. aasta lõpuni, mis on vähem, kui 20 kalendripäeva. Samas taotleja, kes esitab taotluse jaanuaris võib teha abikõlblikke kulutusi kuni 2023. aasta lõpuni. Muudatuse kohaselt teeb toetuse saaja abikõlblikud kulutused hiljemalt taotluse esitamise tähtaja lõppemise aasta 31. detsembriks ehk siis, kui taotleja on esitanud taotluse 20. detsembril 2022. a ja taotluse esitamise tähtaeg lõp p eb 15. jaanuaril 2023, siis abikõlblikud kulutused peavad olema tehtud 31. detsembriks 2023. Muudatus tehakse õigusselguse huvides k uigi praktikas selle sätte rakendamisel probleeme tekkinud ei ole. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 16 lõikega 5 . Täiendus on tingitud 1. aprillist 2022. a asta PHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisest , mille tõttu tuleb ka eelnõus olevaid PHS-i muudatusi puudutavaid sätteid rakendada alates 1. aprillist 2022. a. Rakendussätte kohaselt käsitatakse alates 2021. aasta 20. detsembrist kuni 2022. aasta 17. jaanuarini esitatud taotlustes märgitud rasedus- j a sünnituspuhkust alates 2022 . aasta 1. aprillist emapuhkusena PHS-i tähenduses ja seal sätestatud kestuses . Samuti peab toetuse saaja a lates 1. aprillist 2022 . a esitama emapuhkuse korral asendusteenuse osutamisel toetuse arvutamiseks ja maksmiseks asendatava isiku Sotsiaalkindlustusameti väljastatava tõendi asendatava isiku emapuhkusel viibimise kohta , asendatava isiku sünnituslehe asemel . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostati, arvestades komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artiklis 23 sätestatut. Määruse rakendamiseks esitati 20 2 1. aastal grupierandi teatis Euroopa Komisjonile komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 9 kohaselt. Teatis on registreeritud numbriga SA. 62387 (20 21 /XA) ning see kehti b kuni 30 . juunini 2023. a . Eelnõuga ei laiend ata toetatavate tegevuste hulka, kuid uue riigiabi grupierandi teatise esitamine Euroopa Komisjonile on vajalik seoses sisulise muutusega emapuhkuse kestuse osas . U u e riigiabi grupierandi teatise esi tamine Euroopa Komisjonile tuleb komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 kohaselt teha hiljemalt 10 tööpäeva enne määruse muudatuste jõustumist . 4. Määruse mõjud Vanemapuhkuse ja -hüvitise 1. aprillil 2022 . a jõustuvate muudatuste mõju, sealhulgas rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asendamist emapuhkuse ning ema vanemahüvitisega, on põhjalikult hinnatud PHS- i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (652 SE) mõjuhinnangus. HYPERLINK "file:///C:\\Users\\Arvuti\\Downloads\\S%C3%BCnnituslehe%20m%C3%A4%C3%A4rus_SK_03.03.docx" \l "_ftn1" [ ] Majanduslik mõju on neutraalne : e tte võtetel on hõlpsam korraldada tööd töötajate emapuhkuse kasutamise ajal , kui kasutatavad terminid ja emapuhkuse pikkus on ühtlustatud ning kooskõlas teiste õigusaktidega . Aastatel 2019 – 2021 kasutati rasedus- ja sünnituspuhkuse asendusteenust kokku üheksa l korral ja asenduspäevade arv oli kokku 166 kalendripäeva. E elnimetatud praktikale tuginedes ei too emapuhkuse kestuse muutus kaasa muutusi teenuse kättesaadavuse s . Ema ja lapse t ervislike vajaduste ilmnemisel on võimalik kasutada lisaks emapuhkusele põllumajandustootja või tema töötaja asendamist haiguse ajal või alla 12-aastase lapse põetamise ajal. Sotsiaal- ja rahvastikumõju on positiivne: asendamiste ladusam korraldamine emapuhkuse ajal parandab põllumajandussektori töötajate l võimalusi seada esiplaanile ema ja lapse tervis e , mis suurendab ühtlasi edaspidist töövõimet. Emapuhkuse ajal asendusteenuse kasutamise võimalus annab kindlust noortele ettevõtjatele, kes soovivad oma majandustegevust siduda põllumajandustootmisega. Keskkonnamõju on neutraalne: põllumajandusloomi hooldatakse ja põllumaid haritakse ka põllumajandusettevõtete töötajate töölt eemalviibimise ajal. Regionaalsed mõjud avalduvad eelkõige majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kaudu, sest põllumajandus ettevõtted tegutsevad kogu Eesti territooriumil. Määruse muudatuse rakendamise tulemusel säilib toidu tootmise toimepidavus asendustöötajate teenuse abil kõigis Eesti maapiirkondades. Mõju riigi sisejulgeolekule ja elanikkonna turvalisusele on oluline, sest toiduohutus ja toiduvarustuskindlus on kriisiolukorras otseselt seotud elanikkonna esmavajaduste tagamisega ning elu ja tervisega seotud riskide maandamisega. Mõju riigiasutuste töökorr aldusele on vähene , sest määruses sätestatud toetusmeetm e menetlemine juba toimub . Mõjud riigieelarvele (neutraalne): toetuse administreerimise kulu d ja toetuse eelarve ei muutu . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud M ääruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude info süsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning saad etakse e-posti teel arvamuse avaldamiseks PRIA-le ja Eestimaa Talupidajate Keskliidule . EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0461 - Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 „Põllumajandustootja asendamise toetus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e2120e73-6aba-4ce7-bf59-8c8184db4af3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e2120e73-6aba-4ce7-bf59-8c8184db4af3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main