dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 19. aprill 2022
Viit
1.2-2/54-5
Registreeritud
19. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2022
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎2022_Eelnou_kooskolastamine_maarus.asice206 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik Teie 13.04.2022 nr 1.2-2/54-1 Tervise- ja tööminister [email protected] Meie 19.04.2022 nr 1.5-1/11957-1 Tervise- ja tööministri määruse „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ kohta arvamuse andmine Lugupeetud Tanel Kiik Aitäh võimaluse eest anda eelnõu kohta arvamus. Eesti Haigekassal on järgmised märkused: 1. Palume muuta tabeli numbrite 1 ja 2 pealkirju, et need oleksid identsed seaduses toodud mõistetega. Lisada tuleks mõiste „raske“ selliselt, et näiteks esimese tabelirea nimetus oleks „Mõõduka raskusega raske tervisekahjustus“. 2. Tabeli numbri 2 märkuste all on toodud, et „Invasiivse protseduurina ei arvestata veenivere võtmist analüüsimiseks või muud sarnast lihtsat menetlust.“ Teeme ettepaneku lisada sama märkus ka numbri 2 kohta. Samuti asendada sõna „menetlus“ sõnaga „protseduur“. 3. Palume punkti nr 3.1 täiendada analoogselt punktiga 2.1, s.t lisada täiendusena „millele eelnes või järgnes 4 kuud kestev tervisehäire, mis on dokumenteeritud arsti poolt“. 4. Teeme ettepaneku jätta välja punktis 3 kehtestatud märkus „Raske tervisekahjustusega on tegemist ka juhul, kui 2.1, 2.2 ja 2.3 toodud tunnused on esinenud 11 kuud või kauem.“ Põhjendus: Punktid 2.1 ning 2.2 on täidetud juhul, kui inimene on lühiajaliselt statsionaarsel ravil ja statsionaarse ravi käigus tehakse isikule operatsioon või invasiivne protseduur. Tegemist on jah/ei kriteeriumitega, mille tunnused ei saa pikeneda 11 kuu peale. Seega saab pikeneda üksnes punktis 2.3 toodud aeg, mil isik võtab vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu ravimeid või suurendab eelnevalt määratud ravimite doose. Eesti Haigekassa hinnangul ei õigusta üksnes ravimite võtmine isiku võrdsustamist punktis 3 ettenähtud terviseseisunditega (intensiivravi ja puude või osalise töövõime määramine). Võib eeldada, et praktikas hakatakse teadlikult pikendama ravimite võtmise aega vähemalt 11 kuu peale, et suurendada saadavat hüvitist märkimisväärselt. 5. Punktis 3 toodud märkuses on eelduslikult viga ning „sügava puude“ asemel peaks seal olema „keskmine puue“. Samuti tuleb märkust täiendada selliselt, et sellega oleks hõlmatud ka osaline töövõime (vt samad märkused eelnõu punktis 4). 6. Punktides 3-5 on märkuste lahtris toodud, et puude või töövõime vähenemise tuvastamine peab olema seotud vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjustusega. Kui isikul juba enne vaktsineerimist oli puue või vähenenud töövõime, hinnatakse toimetuleku olulist langust ja seisundi selget halvenemist seoses vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäirega. Teeme ettepaneku lugeda punktides 3-5 toodud puude ja/või töövõime puudumise kriteerium täidetuks üksnes juhul, kui isikul pole eelnevalt määratud puuet või osalist töövõimet. Alternatiivselt peaks olema hüvitise maksmise aluseks üksnes olukord, kus pärast vaktsineerimist on muutunud puude raskusaste. Põhjendus: puue või osaline töövõime määratakse tihtipeale mitme erineva tervisehäire koosmõjus. Samuti vaadatakse puude või osalise töövõime määramisel inimese toimimist tervikuna, mitte ühe konkreetse tervisekahju raames. Vaktsiinikahjude fondist peaks kannatanu saama hüvitist üksnes tervisehäire eest, mis on põhjuslikus seoses vaktsineerimisega. Kui isikule on juba eelnevalt määratud puue või kasvõi osaliselt puuduv töövõime, ei ole võimalik tõsikindlalt selgitada välja seda, millises osas on seisund raskenenud just vaktsineerimise tõttu. Samuti võivad (sõltumatult vaktsineerimisest) raskeneda eelnevad terviseseisundid, mis puude raskenemist põhjustavad. Ravimiamet hindab vaktsineerimise ja tervisehäire põhjuslikku seost, ent mitte puude määramise ja vaktsineerimise põhjuslikku seost. Samuti ei hinda sellist põhjuslikku seost Sotsiaalkindlustusamet – nagu eelnevalt öeldud, siis nemad hindavad inimest seisundi järgi, mitte seisundi põhjuse järgi. Praegusel juhul jääb arusaamatuks, kuidas eelnõus toodud märkust praktikas kohaldama peaks. Sellele ei leia vastust ka eelnõu seletuskirjast. See tähendab, millistel juhtumitel on „oluline langus“ toimunud just seoses vaktsineerimisega ning juhul, kui pole tegemist „olulise langusega“ seoses vaktsineerimisega, siis kuidas määrata taotlejale eelnõu kohaselt hüvitise summa. Selliselt ei ole õigusakt läbipaistev ning võib tuua praktikas kaasa isikute põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Laane juhatuse esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel