Muudatusettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 533 SE

Siret Kotka Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 19.04.2022 nr 1.2-5/1470-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Muudatusettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 533 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Sotsiaalkomisjoni menetluses on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 533 SE. Käesolevaga esitame ettepanekud eelnõu muutmiseks. 1. Palume jätta eelnõu § 1 punktid 17 ja 18 ning eelnõu § 2 punktid 4 ja 5 eelnõust välja, muutes järgnevate punktide numeratsiooni. Selgitus: Eelnõu §-s 1 on esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused. Eelnõu § 1 punktides 17 ja 18 on vastavalt muudetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 32 ja 321, muudatused on seotud Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registriga. Samade §-de muudatused täpsustatud sõnastusega on esitatud ka Riigikogu menetluses olevas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus 569 SE (vt eelnõu 569 SE § 1 punktid 20 ja 21). Kuna tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-de 32 ja 321 muutmise sõnastusi on eelnõus 569 SE täpsustatud, siis ei ole neid muudatusi vaja enam käesolevas eelnõus. Eelnõu §-s 2 on esitatud ravikindlustuse seaduse muudatused. Eelnõu § 2 punktides 4 ja 5 toodud muudatused on tehtud juba tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 32 punktidega 5 ja 6. Eelnevast tulenevalt ei ole viidatud muudatused vajalikud enam käesolevas eelnõus. 2. Palume täiendada eelnõu § 1 punktiga 40 (arvestatud välja jäetud eelnõu § 1 punkte 17 ja 18), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „40) paragrahvi 572 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Terviseamet määrab antidootide nomenklatuuri, kogused ja jaotuse. (3) Eesti Haigekassa tagab antidootide varu, selle kasutamiseks andmise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise. (4) Eesti Haigekassa annab antidoodid tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Tervishoiuteenuse osutaja ei tohi saada nende eest hüvitist. (5) Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni antidootide varu kohta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 (6) Tervishoiuteenuse osutaja tagab Eesti Haigekassa antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.“;“; Selgitus: Palume muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust. Riiklikku antidootide varu moodustab kehtiva korra kohaselt Terviseamet. Alates 2019. aastast kooskõlastab Terviseamet varu moodustamise Eesti Haigekassaga (edaspidi EHK). Antidootide nomenklatuuri, kogused ja jaotuse määravad EHK ja Terviseamet omavahel sõlmitud halduslepingu alusel. Terviseameti rolliks on olnud varu tagamine ja selle kasutamiseks andmine, kasutamise, jaotuse, vajadusel ümberjaotuse korraldamine ja dokumenteerimine ning antidootide mahakandmise dokumenteerimine. EHK finantseerib kõiki eelnimetatud tegevusi, sh varu moodustamist ja uuendamist, sh korraldab selleks riigihankeid. Eelnõuga muudetakse Terviseameti ja EHK ülesannete jaotust selliselt, et edaspidi tagab antidootide varu, varu kasutamiseks andmise, varu hoiustamise ja säilitamise ning tarned tervishoiuteenuse osutajatele EHK. Samuti tagab EHK laos olevate aegunud või kõlbmatute antidootide mahakandmise ja mahakandmise dokumenteerimise. Antidootide nomenklatuuri, kogused ning jaotused määrab Terviseamet, kes prognoosib ja omab ülevaadet, kui palju antidoote tarvis läheb. Tervishoiuteenuse osutaja, kes vajab antidooti või on kasutanud antidooti, teavitab sellest kohe Terviseametit ja saab informatsiooni antidootide olemasolust Terviseametilt. Terviseamet uuendab saadud info põhjal üleriigilist ülevaadet antidootide olemasolust ja annab antidoodi vajajast teada EHK-le. Antidoodi jõudmise tervishoiuteenuse osutajani korraldab EHK. Seega, käesoleva eelnõuga säilitatakse senine Terviseameti roll antidootide varudest ülevaate hoidmisel. Samas on asutused ühiselt hinnanud, et tulevikus peab olema antidootide vajadustest teavitamine ja nende olemasolu erinevates tervishoiuteenuse osutajate juures digitaliseeritud ja ajas igal hetkel jälgitav. EHK on kavandamas võimalikku digitaalse lahenduse tellimist, kuid lahenduse kasutuselevõtuni on tööjaotus eelkirjeldatult kokku lepitud. Terviseameti ülesandeks on mürgistusteabe kogumine ja töötlemine ning mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja tervishoiuteenuse osutajatele, sealhulgas mürgistusalase infoliini 16662 korraldamine ja ööpäevaringne nõustamine. Terviseameti mürgistusteabekeskuse funktsioone käesoleva eelnõuga ei muudeta. Seetõttu tagab Terviseamet ka edaspidi tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni antidootide kättesaadavuse kohta ning tervishoiuteenuse osutaja teavitab Terviseametit antidootide kasutamisest. 3. Palume täiendada eelnõu § 1 punktiga 41 (arvestatud välja jäetud eelnõu § 1 punkte 17 ja 18), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „43) paragrahvi 572 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks“; Selgitus: Kuna eelmises muutmispunktis tehakse muudatus, et EHK hakkab antidootide varu tagama, kasutamiseks andma, säilitama, laost maha kandma, siis ei ole tarvis enam üle korrata, et antidootide varu ja selle jaotamist rahastab EHK. EHK rahastab kõiki enda tegevusi. 4. Palume täiendada eelnõu §-ga 2, muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni, järgmiselt: „§ 2. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine 1) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „täitmist“ sõnaga „uuendamist“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõna „Terviseametile“;  3 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Eesti Haigekassa korraldab riiklikult hangitud immuunpreparaatide jaotamist, säilitamist ja vedu ning külmahela toimimist. Immuunpreparaatide jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga.“; 4) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) teeb nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral immuunpreparaatide hankimise ja jaotamise ettepaneku Eesti Haigekassale;“;“. Selgitus: Punktis 1 tehtava muudatuse sisuks on sõnastuse korrigeerimine. Kehtiva sätte alusel koordineerib immuniseerimiskava täitmist Sotsiaalministeerium. Tegelikkuses on see ülesanne aga läinud ja käesolevate muudatustega lähevad ka immuunpreparaatide jaotamine, säilitamine, vedu ja külmahela toimimine EHK-le. Sotsiaalministeerium jääb immuniseerimiskava uuendama. Punktis 2 jäetakse välja viide Terviseametile. Immuniseerimist korraldaval tervishoiutöötajal on kohustus esitada immuniseerimise aruandeid Terviseametile. Paragrahv 8 lõike 5 alusel kehtestatud määrus täpsustab aruande nõuded. Kuna immuunpreparaatide jaotamise, säilitamise, külmahela tagamise ja veo kohustus läheb üle EHK-le, siis peab tulevikus tervishoiutöötaja teatud aruandeid hakkama esitama lisaks Terviseametile ka EHK-le. Ei ole otstarbekas seaduse tasandil määratleda, millised aruanded tuleb esitada Terviseametile, millised EHK-le. Seaduses tuleneb ülesanne ja kohustus aruanne esitada, määrus täpsustab millisele asutusele ja mis aruanne. Punktis 3 täiendatakse kehtivat §-i 8 uue lõikega. EHK eelarvest rahastatakse antiretroviirusravimeid, tuberkuloosiravimeid ning tuberkuloosiravimitega seonduvaid kõrvaltoimeravimeid, samuti immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ning immuunglobuliinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist (NETS § 42 lg-d 11 ja 12). Aastal 2021 oli EHK kogukulu eelnimetatud tegevusele, s.t ravimitele ning seotud logistikateenustele 24,8 miljonit eurot. Kehtiva õiguse kohaselt korraldab immuunpreparaatide jaotamist, säilitamist ja vedu ning külmahela toimimist Terviseamet (NETS § 18 lg 1 p 3). Immuunpreparaadi legaaldefinitsiooni NETS ei sisalda. Immuunpreparaatide all tuleks mõista immunoloogilisi ravimeid ravimiseaduse § 9 lg 1 mõistes, mida kasutatakse immuniseerimiskavas1 nimetatud haiguste vastu. Aga ka kõiki teisi riiklikult hangitavaid immuunpreparaate, näiteks COVID-19 vastaseid vaktsiine. Terviseamet on ajalooliselt oma ülesande täitmiseks kasutanud enda struktuuriüksust ehk ravimiladu. Eelnõu järgi hakkab riiklikult hangitavaid immuunpreparaate jaotama, säilitama, vedama ja külmahelat tervishoiuteenuse osutajani tagama EHK. Terviseametile jääb immuunpreparaatide jaotamise põhimõtete ja kava kooskõlastamise roll. See tähendab, et Terviseametile jääb õigus öelda, milliseid immuunpreparaate parasjagu kõige rohkem vaja on ja kuhu haiglasse või piirkonda peaksid need liikuma. Samuti jääb Terviseametile õigus immuunpreparaatide jaotuse muutmise ettepaneku tegemiseks, kui on oht nakkushaiguse epideemiliseks levikuks. Terviseamet on pädev asutus hindamaks riigi epidemioloogilist olukorda ning selle põhjal saab EHK teha ettepaneku immuunpreparaatide hankimiseks või jaotamiseks. EHK peab tagama asjakohase ülevaate kõikide riiklikult hangitud immuunpreparaatide varudest, samuti ülevaate mahakantud (aegunud ning kõlbmatuks muutunud) immuunpreparaatidest tervishoiuteenuse osutajate juures. EHK on kavandanud ülevaate saamise tulevikus digitaliseerida, et vähendada ülevaate hoidmise halduskoormust. 1 Tervise- ja tööministri 02.03.2017 määrus nr 9 „Immuniseerimiskava.“  4 Ravimite käitlemine (sh omamine) nõuab ravimite hulgimüügi tegevusluba, sh on tegevusluba vaja ka käitlemistegevuste sisseostmiseks kolmandalt isikult. EHK-l seni ravimite hulgimüügi tegevusluba puudub. Eelnõu jõustumisel seadusena omandab EHK endale vastava tegevusloa. Teadaolevalt on võimalik, et riigireformi käigus ühendatakse tulevikus Terviseamet ja Ravimiamet üheks asutuseks. Ravimiamet on ravimiseaduse § 100 kohaselt riiklik järelevalveorgan, v.a osas, milles teistel ametitel on eripädevused. Kui Terviseametile jääks alles NETS § 18 lg 1 p-s 3 kehtestatud kohustus, peaks Terviseameti ja Ravimiameti võimalikul ühendamisel tegema ühendamet järelevalvet iseenda üle, mis ei ole õiguspärane. Logistikalahenduse parimaks toimivuseks on mõistlik koondada nii rahastus kui kontroll teenuste üle ühe asutuse pädevusse. Selleks tuleb taotleda EHK-le ka ravimite piiratud hulgimüügi tegevusluba, mis võimaldab ravimeid nii hankida, omada kui ka logistikategevusi tellida. Riigireformi põhimõtete ja eesmärgi kohaselt ei peaks riik ise osutama teenuseid, mida on võimalik ja mõistlik sisse osta eraturult. Hulgimüügi, sh lao ja logistikateenuse pakkumiseks eksisteerib turul reaalne konkurents. EHK on korraldanud turu-uuringu rahalise mõju hindamiseks. Turu-uuringu kohaselt on eeldatav rahaline mõju umbes 700 000 eurot aastas. Täpne mõju selgub logistikapartneri riigihanke tulemusena, mis kuulutatakse seaduse vastuvõtmisel välja 2022. aasta suvel. Täiendavalt on võimalik riigihanke teel sisse osta ka laomoodul, mis suurendab lepingu maksumuse kulu, kuid samas puudub sel juhul vajadus eraldi laoarvestuse töötaja palkamiseks. Füüsiliselt saab seega vastavalt tulevastele lepingutele kauba vastuvõtjaks, kontrollijaks, hoiustajaks, saadetiste komplekteerijaks, kätte toimetajaks ja kauba kasutamise ülevaate hoidjaks EHK riigihanke teel leitud logistikapartner. EHK peab hankima ja juurutama selleks oma infosüsteemis laomooduli. Punktis 4 muudetakse § 18 lõike 1 punkti 3 sõnastust. Terviseametil on epidemioloogiline pädevus hinnata nakkushaiguse leviku ohtu. Kui Terviseameti epidemioloogid näevad, et rahva tervisele olulise mõjuga nakkushaigus hakkab levima või on oht selleks, siis teeb amet ettepaneku EHK-le vastava immuunpreparaadi hankimise või jaotamise kohta. Kui riigil mingit immuunpreparaati veel pole, siis EHK hangib selle. Kui on olemas, aga ei ole laiali jaotatud vajalikku kohta, siis EHK jaotab olemasolevad immuunpreparaadid laiali. 5. Palume täiendada eelnõu uue §-ga 3, muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „§ 3. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine 1) paragrahvi 34 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa ”§ 56 lõike 1 punkti 7 alusel” tekstiosaga ”§ 32 lõike 9 alusel”; 2) paragrahvi 34 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) paragrahvi 264 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuslepingu sõlmimisega seotud andmed;”;”; 3) paragrahvi 34 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15) seadust täiendatakse §-ga 6610 järgmises sõnastuses: „§ 6610. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuse lõpetamine  5 (1) Kuni 2024. aasta 30. juunini käesoleva seaduse alusel tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud kaebuste menetlemisele ja nimetatud komisjoni tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2024. aasta 30. juunini. (2) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus lõpetatakse hiljemalt 2024. aasta 31. detsembril. Lõpetamise korraldab valdkonna eest vastutav minister.“.“ Selgitus: Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse §-ga 34 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 34 muutmispunktides 7, 11 ja 15 esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatusi on vaja täpsustada, et need oleksid kooskõlas Riigikogus menetluses oleva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 533 SE ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 569 SE. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 34 punktiga 7 asendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 lõike 1 punktis 5 tekstiosa „§ 56 lõike 1 punkti 7 alusel” tekstiosaga „§ 32 lõike 9 alusel”. Muudatus on planeeritud jõustuma 1. juulil 2024. a. Käesoleva eelnõu § 1 punktis 25 on esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 muudatus, millega sõnastatakse terve paragrahv uuesti. Muudatus on planeeritud jõustuma 1. juuli 2022. a. Seejuures muudab käesoleva eelnõu § 1 punkt 25 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 selliselt, et selle jõustumise järgselt asub kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 lõike 1 punkti 5 sisu (mida soovitakse muuta tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 34 punktiga 7) hoopis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 lõike 2 punktis 2). Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 34 punktiga 11 täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 501 lõiget 21 punktiga 31. Eelnõu 569 SE § 1 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 501, mille sisu integreeritakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uude lisatavasse §-i 264. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 34 punktiga 15 täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust §-ga 669. Käesoleva eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse samuti tervishoiuteenuste korraldamise seadust §-ga 669, kuid seda teises sõnastuses. Mõlemad normid peavad tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse alles jääma. Eelnevast tulenevalt on vajalik viia tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 34 punktides 7, 11 ja 15 esitatud muudatused kooskõlla käesolevas eelnõus ja eelnõus 569 SE esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatustega. § 3 p 2 muudatuse tegemisel tuleb arvestada eelnõu 569 menetluskäiguga Riigikogus. 6. Juhime tähelepanu, et eelnõu 533 SE § 3 punktis 2 esitatud ravimiseaduse muudatuses on viidatud tervishoiutöötajate riiklikule registrile. Riigikogu menetluses oleva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 569 SE liidetakse Terviseameti kolm registrit (sh tervishoiutöötajate riiklik register) üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks. Eelnõu 569 SE on planeeritud jõustuma 27. juuni 2022. a. Seega pärast eelnõus 569 SE esitatud muudatuste jõustumist ei ole enam eraldi seisvat tervishoiutöötajate riiklikku registrit, vaid selle asemel on tervishoiukorralduse infosüsteem. Palume kaks eelnõu omavahel vastavusse viia. 7. Eelpool toodud muudatusettepanekute arvestamisel palume üle vaadata ka eelnõu jõustumissäte. Käesoleva kirja punktid 2–4 palume jõustada 2023. aasta 1. jaanuaril.  6 Käesoleva kirja punkti 5 palume jõustada 2024. aasta 1. juulil, mil jõustub tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Helen Trelin 6269 252 [email protected]