Vastus pöördumisele

Maido Nõlvak Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Teie 05.04.2022 nr 5-5/41 / [email protected] Meie 18.04.2022 nr 1.5-1.1/1300-2 Ukraina sõjapõgenike majutamise korraldamine Aitäh sisukate ettepanekute eest! Alljärgnevalt vastame küsimustele, mis puudutavad Sotsiaalministeeriumi haldusala.  Keskvalitsusel tuleb lühiajalisi elamispinna lepinguid pikendada, sest ühe kuu jooksul ei ole alati võimalik ajutist kaitset saada ja enamus põgenikke tööd ei leia. Mõistlik on, et põgenikud paigutatakse kohtadesse, kus on võimalik tööd leida. Äsja sõjakoledustest pääsenud ning ajutises asupaigas olukorda arvestades vähemalt mõningase stabiilsuse taastanud inimeste bürokraatlikel põhjustel kolima sundimine ei ole ka puhtinimlikus dimensioonis mõistetav. Lühiajalised elamislepingud on juba praegu erineva pikkusega ja sõltuvad paljuski hankesse tulnud majutusasutuse võimalustest. Üks kuu on aluseks võetud pigem lähtudes sellest, et võimalikult kiirelt aidata põgenikel leida püsiv elamispind ja toetada nende iseseisvat toimetulekut. Samal ajal arvestame muidugi sellega, et kõik põgenikud ei pruugi ühe kuu jooksul iseseisvasse ellu naasta ja sellisel juhul jätkab riik lühiajalise majutuse pakkumist. Välistatud pole ka see, et mingis etapis muutuvad sobivad lühiajalised pinnad pikaajalisteks elamispindadeks, mille eest põgenikud ise renti hakkavad maksma (olukorras, kus nad on saanud tööle või on toimetulekutoetuse saajad). Põgenike majutamine piirkondadesse, kus on võimalik leida töö, on ka meie eesmärk, ent kuna püsivatest pindadest on puudus, tuleb siin paratamatult teha teatud mööndusi. Töötukassa andmetel on pea pooled vabadest töökohtadest Tallinnas ja Harjumaal, järgneb Tartu ja teised suuremad linnad. Samal ajal on tegemist piirkondadega, kus on üüriturult taskukohast elamispinda kõige keerulisem leida. See tähendab, et olukorras, kus töö- ja elukohta pole võimalik ühte piirkonda saada, tuleb hinnata ühistranspordi võimalusi ja teatud piirkondades kindlasti ka põgenike endi värbamist teatud teenuste (nt lapsehoid, toitlustamine) osutamiseks ja neid sel moel tööellu rakendada. Saame siiski kinnitada, et kui põgenik on lühiajalisel majutusel viibimise jooksul juba töö leidnud, püütakse neile inimestele kindlasti ka elamispinda pakkuda töökoha piirkonnas, kuid ka siin tuleb arvestada, et alati pakutav pind, selle tingimused vms põgenikule ei sobi.  Majutuslepingute osas tuleb arvestada piirkonna võimekust tagada lasteaia ja koolikohti, millega seni arvestatud ei ole. Hea tahe KOV-de poolt üksi ei ole piisav, sest oluliselt kasvavad haridusteenuse kulud (lisanduvad õpetajad, tugitöötajad, õpilastransport jms), mida KOV-de eelarvetesse lisanduv tulupool ei kata. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Loodame, et saate haridusvaldkonda puudutava osas ammendava vastuse Haridus- ja Teadusministeeriumilt, kuid selgitame majutuse osas. Pikaajaliste majutuskohtade tegevuskava koostamisel võtsime samuti eesmärgiks pakkuda püsivaid majutuskohti piirkondades, kus on suuremad võimalused leida töö ning kus asuvad vabad lasteaia- ja koolikohad. Nagu ka eelneva küsimuse vastuseks selgitasime, siis tegelikkuses on selle eesmärgi saavutamine raskendatud, sest Tallinna taskukohane üüriturg on peaaegu ammendunud ning Sotsiaalkindlustusameti (SKA) eelmise nädala kaardistuse kohaselt on üle Eesti pakkuda ca 500 vaba pinda, mille ühe kuu rendi maksumus jääb alla 400 euro. Oleme küll koos MTÜ Pagulasabi ja kinnisvaraportaaliga kinnisvara24.delfi.ee/ukraini soodustanud täiendavate üüripindade turule tulekut ja neid võimalusi ka aktiivselt kasutanud, ent juba praegu on näha, et neist võimalustest ca 5000 riigi rahastatud lühiajalisel majutusel viibiva inimese püsivaks majutamiseks ei piisa. Seega oleme täiendavalt kasutusele võtnud/võtmas riigile kuuluvaid pindasid, mis võimaldaks piisavalt paljudele põgenikele taskukohase pikaajalise majutuse pakkumist. Oleme seega pidanud esmajärjekorras lähtuma inimeste baasvajaduste – toit ja peavari – katmise tagamisest ja edasisi valikuid saame teha seal, kus need valikuvõimalused ka olemas on.  Käesoleval hetkel on väga suur osa Ukraina põgenikest majutatud tuttavate või ka lihtsalt erapinnal. Meile on teada, et selline vabatahtlik toetus meie inimeste poolt on mõeldud ajutise lahendusena ning lähiajal tulevad täna sõjapõgenikele tasuta majutust pakkuvad ettevõtjad/tuttavad KOV-desse, et saada täiendavat rahalist toetust selliseks majutustegevuseks ja ka muudeks igapäevaelu toetavateks tegvusteks. Väga paljudes pikaajalistes majutuskohtades on vajalik teha remonti, sisustada mööbliga, osta kodutehnika jne. Kõigi vajalike kulude kompenseerimise printsiip peab olema selge. Meie hinnangul see nii ei ole. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et kes „valjemalt“ oma probleemidele tähelepanu pöörab, see saab ka riigilt rahastuse. KOV-id vajavad ühetaolist, arusaadavat ja reaalse olukorraga arvestavat toetusmeedet. Antud küsimusele vastab põhjalikumalt kindlasti Rahandusministeerium, kelle ülesandeks on kompenseerida kohalike omavalitsuste poolt põgenike abistamiseks tehtud teatud kulud. SKA kaudu kaetakse rahvusvahelise kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel tekkinud kulud (ühekordne eluruumi üürilepingu sõlmise kulu) ja vajaduspõhise tõlketeenuse kulu. Riigi poolt kulude hüvitamise üheks eelduseks on, et kohalik omavalitsus sõlmib SKA-ga rahvusvahelise kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumise korraldamiseks halduslepingu. Lepingu põhi koos täiendava informatsiooniga peaks kõigi kohalike omavalitsusteni jõudma käesoleva nädala esimeses pooles. Toetuse raames kaetakse erinevad üürilepingu sõlmimisega seotud ühekordsed kulud, nt vahendustasu (maakleritasu), ettemaks ühe või kahe kuu üüri ulatuses. Üürileping võib olla sõlmitud minevikus (alates 24.02.2022), kuid isikul peab olema ajutine kaitse ja vastama meie poolt kokkulepitud kriteeriumitele. Aktsepteerime üürilepingu sõlmimise üldkulu sees ka elamispinna kasutuselevõtmise või hädavajaliku sisustamisega seotud kulusid, mis seotud üüripinnaga. Toetusskeem on üles ehitatud selliselt, et tuge on võimalik saada ka neil sõjapõgenikel, kes on varasemalt majutunud heade inimeste, sõprade, tuttavate juures ning kes seejärel pöörduvad abi saamiseks omavalitsuse poole. Hüvitamisele ei kuulu vaid juhtumid, kui ajutise kaitse saanud isiku majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav abikaasa või ajutise kaitse saanul on piisavalt rahalisi vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks (VRKS § 64 lg 2).  Kui Tallinnas tehakse pikaajaline leping laevafirmaga põgenike majutamiseks, siis kuidas lahendatakse probleeme teistes kohalikes omavalitsustes? Haridusasutuste mahutavusel on piir ja see piir on ka elamispindade kättesaadavusel (nii munitsipaal- kui erasektorit silmas pidades). Lääne-Virumaa KOV-des on  3 kinnisvaraturg üüripindade osas praeguseks ammendanud. Arendajatele seni väheatraktiivsete piirkondades ei ole uute kortermajade arendust senises majanduskeskkonnas ette näha. Olukorra kiire muutmine eeldab välist toetusmeedet, atraktiivsust tõstvaid maksuerisusi või riigipoolset arendust. Oleme seisukohal, et Ukraina sõjapõgenike suunamine ammendunud munitsipaaleluasemete fondiga, olematu üürituru ja põgenikele kättesaamatu hinnatasemega kinnisvaraturuga KOVdesse ei ole töötav lahendus, vaid probleemi delegeerimine pealinnast eemale. Leiame, et meil, st nii valitsusel kui KOV-del peab olema julgust ja vastutustunnet tunnistada, et praeguses olukorras vajame me kaasaegseid teisaldatavaid põgenikele mõeldud elamispindu nö. põgenikelaagreid, mis ideaalis asuvad ka teenuste ja võimalike töökohtade lähedal. See on optimaalsem lahendus inimeste esmavajaduste eest hoolitseda ning leiaks ka kasutust kriisi lõppedes. Kas uue asumina või läbi müügina huvilistele, kes need oma vahenditega teisaldavad. Samuti on Eestis piisavalt oskusteavet ja võimsusi sarnaste eluasemete toomiseks ja püstitamiseks. Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenike elu korraldamist tuleb vaadata laiemalt, selles tegevuses lasub vastutus nii riigil kui ka kohalikel omalitsustel. Täna on saabunud sõjapõgenike esmane majutus korraldatud SKA kaudu läbi majutusasutuste, sest see ülesanne tuleneb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest (VRKS). Sotsiaalministeeriumi poolt püüame SKA-d igati toetada, et leida ajutisest majutusasutusest väljuvatele inimestele kodu kohalikus omavalitsuses. Oleme koostanud ülevaate lühi- ja pikaajaliseks majutuseks sobivate elamispindade kasutusele võtmiseks, milles näeme pikaajalise majutamise korraldamisel oma partneritena ka kohalikke omavalitsusi. Saame aru Teie tõstatatud probleemist ning tõdeme, et teatud sõjapõgenike piirarvust alates algsed lähenemised enam ei toimigi ja suure hulga põgenike vastuvõtmine mõjutab kindlasti mitte ainult kinnisvaraturgu, vaid ka nii riigi kui kohalike omavalitsuste võimekust erinevaid teenuseid jm tuge osutada. Arvestades Eestisse saabunud sõjapõgenike hulka, on arusaadav, et kinnisvaraturul pole vajalikus mahus kasutamata elamispindasid ja peame ühiselt kaardistama ja kasutusele võtma kõik võimalused, mis ei eelda olulises mahus ja/või pikaajalisi investeeringuid. Sellises olukorras oleme riiki saabuvate sõjapõgenike majutamiseks kasutusele võtmas järgmisi võimalusi: 1) kasutamata elamispinnad, millede hulk on küll suur, kuid takistuseks võib olla asukoht ja/või investeeringuvajadus; 2) erinevad, nii era- kui avaliku sektori kasutuses olevad hooned, millede puhul tuleb arvestada nii investeeringuvajadust, majutuskohtade rajamise ajakava kui hoone lõppkasutuse võimalusi tulevikus; 3) majutusasutused, kus on küll vabad kohad, kuid millede hind võib nii üürniku kui riigi ja/või KOV vaates (kes peaks olema siinkohal abiks) olla liiga kallis. Seetõttu keskendume pigem väikestele majutusasutustele, mis võiks pakkuda n.ö. taskukohast majutust; 4) moodulmajade lahendused, kus riik oleks samas mitte arendaja rollis, vaid abistavas funktsioonis. Sellel variandil on erinevaid plusse, kuid miinuseks on pikk ettevalmistusaeg; 5) majutus laevades, mis on pigem kulukas ja mitte püsiv lahendus.  Kriisiaeg ei ole vabastanud KOV asutusi oma tavapärastest ülesannetest. Eriti puudutab see sotsiaalvaldkonna töötajaid. Kriisirežiimis saab tegutseda mingi perioodi, ent pikemaajaliseks jätkusuutlikuks tegevuseks on vajalik teistsugune mudel. SKA roll ei saa piirduda ainult põgenike KOV toimetamise ning aruandlusega, vaid peab hõlmama ka sisulist toetust põgenike osas.  4 Oleme sotsiaalvaldkonna toetamiseks planeerimas ESF rahastatud meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ määruse1 muudatust, et kuulutada selle määruse raames KOVide toetamiseks välja viies voor. Vooru eesmärk on toetada KOVe põgenikega kaasnevate lisatööjõukulude katmisel (põgenikega tegelev koordinaator ja tugiisik). Vooru eelarve on umbes 1,5 mln, millele tuleb KOVdel lisada omaosalus kuni 15%. Täiendava sisulise toetamise osas kuulaks hea meelega teie täpsemaid ettepanekuid. Palume samas arvestada, et ka SKA võimekusel on piir, sh on lisaks põgenike majutamisega seotud ülesannetele märkimisväärselt kasvanud ka SKA poolt pakutavate hüvitiste taotlemine, psühhosotsiaalse kriisiabi vajadus, saatjata alaealiste asendushoolduse korraldamise vajadus jpm. Seega tuleb kõigil ühiselt pingutada ja otsida võimalusi kõige kriitilisemate vajaduste katteks. Näiteks oleme praegu SKA eestvedamisel täiendavalt kaasamas piirkondlikke organiseerunud vabatahtlikke, kes saaks täita tugiperede jm põgenike abistajate/informeerijate rolli, et selliselt nii KOVide kui SKA teatud koormust leevendada.  Mis printsiibi järgi toimub ja ka hakkab toimuma põgenike jagamine KOV-de vahel? Me küll soodustame seda, et põgenikud jaotuksid üle Eesti võimalikult ühtlaselt, jagades selleks nt vastuvõtupunktides vajalikku infot ja luues majutuskohti ka väljapoole peamisi tõmbekeskusi, kuid kohustuslikku põgenike jaotust kohalike omavalitsuste vahel teha plaanis pole. Esiteks pole see realistlik, sest elamisloa saanud põgenikel on võimalus elama asuda piirkonda, kuhu nad ise soovivad ning riik saab siin vaid anda soovitusi ja pakkuda majutuskohta. Teiseks peame lähtuma majutuskoha olemasolust ja – nagu varasemalt välja toodud – ideaalis ka vabade töökohtade olemasolust, mis seab põgenike jaotusele omad piirid. Protsentuaalselt on praegu kõige enam põgenikke registreeritud Pärnumaal (4%) (mis on ka loogiline, sest Pärnus asub peamine põgenike vastuvõtupunkt ja ka paar väga suurt lühiajalist majutuskohta), vähem Harju- (1%) ja Järvamaal (0,9%). Teistes maakondades jääb osakaal 0,2-0,7% vahele. Seega on ühtlasema põgenike jaotuse puhul väljakutseks pigem põgenike edasisuunamine Pärnust ning selle silmas pidamine, et kõik ei koonduks Tallinna. Samal ajal teame, et suur osa põgenikke, kes on ka ise pärit suurlinnadest, eelistaksid elamiskohta Tallinnas jt suuremates linnades, kus on ka paremad võimalused tööd leida, ent taskukohaseid majutusvõimalusi jällegi napib. Kokkuvõttes – olukord on kahtlemata keeruline ja põgenike abistamiseks pole meil muud lahendust, kui võtta kasutusele kõik võimalused, mida pakub nii erasektor, tööandjad, eraomanikud kui muidugi riik ja kohalikud omavalitsused ise. Oleme lähinädalatel külastamas kõiki suuremaid kohalikke omavalitsusi, et uurida, mis täiendavad võimalused põgenike püsivaks majutamiseks on ja millist tuge selleks vajatakse. 19. aprillil oleme ka Rakveres. Varasemate kohtumiste pinnalt Lõuna-Eesti omavalitsustega oleme täheldanud, et väga palju on võimalik ära teha kohalike kogukondade ja eraettevõtjate kaasabil. Samuti jõuavad kohalike inimesteni ministeeriumi antud sõnumitest oluliselt paremini linna- või vallavalitsuse üleskutsed. Seega suudame keskselt kokku lepitud eesmärke täita vaid juhul, kui teeme seda aktiivses koostöös. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121052021011  5 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanna Vseviov sotsiaalala asekantsler Tarmo Kurves 626 9187 [email protected]