Kooskõlastuse edastamine - Sotsiaalministeerium

Failid

Sisu (failidest)

EELNÕU 07.04.2022 MINISTRI MÄÄRUS 13.04.2022 nr 1.2-2/54-1 Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 9919 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse raskusastmete kaupa vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste iseloomulikud tunnused, mis võetakse aluseks Eesti Haigekassa poolt vaktsiinikahju hüvitamisel. § 2. Tervisekahjustuste raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused Tervisekahjustuste iseloomulikud tunnused raskusastmete kaupa on järgmised: Raskusaste Iseloomulikud tunnused Märkus 1. Mõõduka Esinevad järgmised tunnused: raskusega 1.1. 4 kuud kestnud vaktsineerimisest tervisekahjustus põhjustatud tervisehäire, mis on arsti poolt Peavad esinema koos dokumenteeritud; punktides 1.1 ja 1.2 või 1.2. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire punktides 1.1 ja 1.3 tõttu on arsti poolt määratud retseptiravimite või nimetatud tunnused. käsimüügiravimite (välja arvatud vitamiinid ja toidulisandid) pidev või perioodiline tarvitamine või eelnevalt määratud ravimite dooside suurendamine 4 kuu jooksul; 1.3. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu olid vajalik ambulatoorne või päevakirurgiline protseduur/operatsioon või taastusravi (füsioterapeudi või taastusarsti visiidina). 2 2. Keskmise Esinevad järgmised tunnused: Punktides 2.1, 2.2 ja raskusega 2.1. Lühiajaline (kuni 3 päeva) statsionaarne ravi 2.3 nimetatud tervisekahjustus vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu, tunnused peavad millele eelnes või järgnes 4 kuud kestev esinema koos. tervisehäire, mis on dokumenteeritud arsti poolt; 2.2. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire Invasiivse tõttu olid vajalikud statsionaarse ravi käigus protseduurina ei tehtud operatsioon või invasiivne protseduur; arvestata veenivere 2.3. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire võtmist analüüsimiseks tõttu on arsti poolt määratud retseptiravimite või või muud sarnast käsimüügiravimite (välja arvatud vitamiinid ja lihtsat menetlust. toidulisandid) pidev või perioodiline tarvitamine või eelnevalt määratud ravimite dooside suurendamine 4 kuu jooksul. 3. Raske Esinevad järgmised tunnused: Punktides 3.1 ja 3.2 tervisekahjustus 3.1. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire nimetatud tunnused tõttu oli vajalik statsionaarne ravi ja lühiajaline peavad esinema koos. (kuni 2 päeva) vähemalt II astme intensiivravi või on tehtud operatsioon või invasiivne protseduur Raske (stentimine; trombolüüs jm võrdväärne tervisekahjustusega on menetlus), millele eelnes või järgnes tervisehäire tegemist ka juhul, kui seisund; 2.1, 2.2 ja 2.3 toodud 3.2. Vaktsineerimisest põhjustatud tunnused on esinenud tervisekahjustuse tõttu on isikul tuvastatud 11 kuud või kauem. vähemalt keskmine puue või vähemalt osaline töövõime. Puude raskusastme või töövõime vähenemise tuvastamine peab olema seotud vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjustusega. Kui isikul juba enne vaktsineerimist oli sügav puue, hinnatakse toimetuleku olulist langust ja seisundi selget halvenemist seoses vaktsineerimise järgselt tekkinud tervisehäirega. 3 4. Väga raske Raske tervisekahjustuse tunnustele peab Peab lisanduma tervisekahjustus lisanduma vähemalt üks järgmistest tunnustest: vähemalt üks 4.1. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire punktides 4.1 või 4.2 tõttu on isik viibinud statsionaarsel ravil toodud asjaolu pikaajaliselt või korduvalt ja on vajanud vähemalt punktides 3.1 ja 3.2 II astme intensiivravi pikemalt kui 2 päeva. toodule. 4.2. Vaktsineerimisest põhjustatud Statsionaarsel ravil tervisekahjustuse tõttu on isikul tuvastatud raske viibimine peab olema või sügav puue või puuduv töövõime. seotud vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäirega. Puude raskusastme või töövõime vähenemise tuvastamine peab olema seotud vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjustusega. Kui isikul juba enne vaktsineerimist oli raske või sügav puue või puuduv töövõime, hinnatakse toimetuleku olulist langust ja seisundi selget halvenemist seoses vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäirega. 5. Üliraske 5.1. Lisaks punktis 4.1. nimetatud väga raske tervisekahjustus tervisekahjustuse tunnustele on isikul Puude raskusastme või surm vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahju tõttu tuvastamine peab tekkinud sügav puue ööpäevaringse kõrvalabi olema seotud vajadusega või vaktsineerimisest 5.2. isik sureb vaktsineerimisest põhjustatud põhjustatud üliraske tervisehäire tagajärjel. tervisekahjustusega. Kui isikul juba enne vaktsineerimist oli sügav puue, hinnatakse toimetuleku olulist langust ja seisundi selget halvenemist seoses vaktsineerimise tõttu tekkinud tervisehäirega. § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2022. aastal. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu peamine eesmärk on kehtestada ravimiseaduse § 9919 lõike 3 alusel vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused, mille Eesti Haigekassa võtab aluseks vaktsiinikahju hüvitise maksmisel. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab tervisekahjustuste raskusastmete iseloomulike tunnuste kirjeldused ravimiseaduses viidatud tervisekahjustuste raskusastmete jaotuse kohta. Ravimiseaduse § 9919 lõikes 2 sätestatakse kindlustushüvitiste suurus kindlustusjuhtumi kohta sõltuvalt kahju intensiivsusest. Hüvitise eesmärk on katta õigustatud isikule tekkinud varaline ja mittevaraline kahju ühekordse vaktsiinikahju hüvitisena. Tervisekahjustused on jagatud viide kategooriasse, millest igaühel on fikseeritud kindel kindlustushüvitis: 1) mõõduka raskusega tervisekahjustuse korral 2000 eurot; 2) keskmise raskusega tervisekahjustuse korral 10 000 eurot; 3) raske tervisekahjustuse korral 25 000 eurot; 4) väga rasked tervisekahjustuse korral 50 000 eurot; 5) üliraske tervisekahjustuse korral või surma korral 100 000 eurot. Määrus jõustub 1. mail 2022. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (e-post: [email protected]; telefon: 626 9127). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Alice Sündema (e-post: [email protected]; telefon: 626 9271). Eelnõu koostamisel osalesid Eesti Haigekassast Reili Kaber, Ergo Pallo, Kristel Kolga, Reet Kadakmaa ja Tiina Kralla ning Ravimiametist Kaili Semm, Helve Vestman ja Maia Uusküla. Meditsiiniekspertidena osalesid eelnõu koostamises allergoloogia-immunoloogia eriala nõunikud dr Krista Ress ja dr Maire Link ning Tartu Ülikooli Meditsiiniteaduste valdkonna peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi peremeditsiini kaasprofessor dr Marje Oona. Eelnõu koostamisse kaasati patisente esindava MTÜ „Ikkagi inimesed“ esindajad. Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post [email protected]; telefon 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu raames menetletud ravimiseaduse muutmise eelnõuga 522 SE. Eelnõu § 33 punktiga 3 täiendatakse ravimiseadust uue vaktsiinikahjude hüvitamise peatükiga 51, mille kohaselt kehtestatakse seadusega uus avalik-õiguslik sundkindlustus – vaktsiinikindlustus. 2. Määruse eesmärk 2 Eelnõu eesmärk on kehtestada ravimiseaduse § 9919 lõike 3 alusel vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused, mille Eesti Haigekassa võtab aluseks vaktsiinikahju hüvitise maksmisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määruse reguleerimisalaks on kehtestada tervisekahjustuste raskusastmete kaupa nende iseloomulikud tunnused, mille alusel toimub Eesti Haigekassa poolt tervisekahju raskuse hindamine ja vaktsiinikindlustuse kindlustushüvitiste tasumine. Paragrahvis 2 kehtestatakse tabeli kujul tervisekahjustuste raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused. Mõõduka raskusega tervisekahjustuse puhul peab isikul olema esinenud: 1.1. 4 kuud kestnud vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire, mis on arsti poolt dokumenteeritud. See tähendab, et isik peab olema pöördunud vaktsineerimise järgselt ja sellega seostatava tervisehäirega tervishoiuteenuse osutaja pole, kes on teenuse osutamise dokumenteerinud lähtuvalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse nõuetele. Seejuures ei ole määrav, kas tervishoiuteenust osutanud arst on seostanud tekkinud tervisehäiret oma dokumenteerimisel vaktsineerimisega ja/või teinud selle kohta teatise Ravimiametile. Määrav ei ole ka töövõimetuse esinemine või töötamise koormuse vähendamine või üleviimine kergemale tööle. Need tunnused võivad esineda, kuid nende puudumine ei mõjuta ega välista raskusastme määratlust. Sellele lisaks peab isikul esinema üks järgmistest tunnustest: 1.2. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu on arsti poolt määratud retseptiravimite ja/või käsimüügiravimite (välja arvatud vitamiinid, toidulisandid) pidev või perioodiline tarvitamine või eelnevate dooside suurendamine 4 kuu jooksul. Seega hinnatakse nii esmakordselt määratud ravimite kasutamist kui ka varem kasutatavate ravimite annuste suurendamist, mis on olnud seoses vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäirega. 1.3. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu olid vajalikud ambulatoorne ja/või päevakirurgiline protseduur/operatsioon või taastusravi (füsioterapeudi ja/või taastusarsti visiidi näol). Päevakirurgiline protseduur või operatsioon on menetlus, milleks patsient peab viibima haiglas või tervishoiuasutuses vähemalt 4 tundi. Taastusravi puhul eeldatakse, et isik on käinud vähemalt füsioterapeudi ja/või taastusarsti visiidil. Seega peavad isikul olema esinenud 1.1 ja 1.2; või 1.1 ja 1.3 toodud asjaolud mõõduka raskusega tervisekahju määratlemiseks. Keskmise raskusega tervisekahju puhul peab isikul esinema järgmised tunnused: 2.1. Lühiajaline (kuni 3 päeva) ravi statsionaaris vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu, millele eelnes või järgnes 4 kuud kestev vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire, mis on dokumenteeritud arsti poolt. Seega isik peab olema vaktsineerimisest põhjustatud 4 kuud kestva tervisehäire ja seisundi raskuse tõttu viibinud statsionaarsel ravil vähemalt 3 päeva. Teenuse osutamine peab olema dokumenteerinud vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse nõuetele. Seejuures ei ole määrav, kas tervishoiuteenust osutanud arst on seostanud tekkinud tervisehäiret dokumenteerimisel vaktsineerimisega ja/või teinud selle kohta teatise Ravimiametile. Määrav ei ole ka töövõimetuse esinemine ja kestus või töötamise koormuse vähendamine või üleviimine kergemale tööle. Need asjaolud võivad esineda, kuid nende puudumine ei mõjuta ega välista raskusastme määratlust. 2.2. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu olid vajalikud statsionaaris teostatud operatsioon või invasiivne protseduur, kusjuures invasiivse protseduurina ei arvestata veenivere võtmist analüüsimiseks või muud sarnast lihtsat menetlust. 2.3. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu oli arsti poolt määratud retseptiravimite ja/või käsimüügiravimite (välja arvatud vitamiinid, toidulisandid) pidev või perioodiline tarvitamine või eelnevate dooside suurendamine 4 kuu jooksul. Seega hinnatakse nii esmakordselt määratud 3 ravimite kasutamist kui ka varem kasutatavate ravimite annuste suurendamist, mis on olnud seoses vaktsineerimise tõttu tekkinud tervisehäirega. Seega peavad isikul olema esinenud 2.1, 2.2 ja 2.3 toodud tunnused keskmise raskusega tervisekahju määratlemiseks. Raske tervisekahju puhul peavad isikul esinema järgmised tunnused: 3.1. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu oli vajalik statsionaarne ravi ja lühiajaline (kuni 2 päeva) vähemalt II astme intensiivravi või on teostatud operatsioon või invasiivne protseduur (stentimine; trombolüüs jm võrdväärne menetlus), millele eelnes või järgnes tervisehäire seisund. Seega isik peab olema vaktsineerimisest põhjustatud 4 kuud kestva tervisehäire ja seisundi raskuse tõttu viibinud statsionaarsel ravil ja lühiajaliselt vähemalt 2 päeva II või III astme intensiivravis (TISS skooringu alusel) ja/või on isikule teostatud operatsioon ja/või invasiivne protseduur (stentimine; trombolüüs jm võrdväärne menetlus), millele eelnes või järgnes vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire seisund. Eesti intensiivravi osakondades kasutusel olev rahvusvaheline TISS-skooringu süsteemi (Therapeutic Intervention Scoring System) praegune kehtiv versioon on kinnitatud 2008. aastal sotsiaalministri määrusega „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ ning mõõdik on seotud haiguse raskusastmega. Haigusloo TISS-lehe osa vormistatakse iga patsiendi kohta, kes viibib intensiivravil. TISS-leht vormistatakse iga jälgimisel viibitud päeva kohta. Statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine peab olema dokumenteerinud vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse nõuetele. Seejuures ei ole määrav, kas tervishoiuteenust osutanud arst on seostanud tekkinud tervisehäiret dokumenteerimisel vaktsineerimisega ja/või teinud selle kohta teatise Ravimiametile. 3.2. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjustuse tõttu on isikule määratud vähemalt keskmine puue või osaline töövõime. Seega peavad isikul raske tervisekahju määratlemiseks esinema 3.1 ja 3.2 toodud tunnused. Raskeks võib tervisekahju hinnata ka juhul, kui 2.1, 2.2 ja 2.3 toodud tunnused on esinenud 11 kuud või kauem. Puude raskusastme või töövõime vähenemise määramine või raskusastme süvenemine ja ümber hindamine peab olema seotud vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjustusega. Kui isikul juba enne vaktsineerimist oli sügav puue, hinnatakse toimetuleku olulist langust ja seisundi selget halvenemist seoses vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäirega. Vajadusel kaasatakse hindamisse arst-ekspert. Väga raske tervisekahju puhul lisandub raske tervisekahju tunnustele (punktides 3.1 ja 3.2 toodule) vähemalt üks järgmistest: 4.1. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäire tõttu on isik viibinud statsionaarsel ravil pikaajaliselt või korduvalt ja on vajanud vähemalt II astme intensiivravi pikemalt kui 2 päeva. Statsionaarsel ravil viibimine peab olema seotud vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäirega. Intensiivravi pikenemise põhjus peab tulenema vaktsineerimisest põhjustatud tervisehäirega. 4.2. Vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjustuse tõttu on isikule määratud raske puue ja/või puuduv töövõime. Puude/töövõime vähenemise määramine või raskusastme süvenemine ja ümber hindamine peab olema seotud vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjustusega. Seega kui isikul enne vaktsineerimist oli raske puue muul põhjusel ning seda ei mõjutanud vaktsineerimise tõttu tekkinud tervisekahjustus, siis antud kriteerium ei ole täidetud. Kui isikul juba enne vaktsineerimist oli raske või sügav puue ja või puuduv töövõime, hinnatakse toimetuleku olulist langust ja seisundi selget halvenemist seoses vaktsineerimise tõttu tekkinud tervisehäirega. Vajadusel kaasatakse hindamisse arst-ekspert. Üliraske tervisekahju määratletakse isikul sel juhul, kui lisaks punktis 4.1. toodud väga raske kahju tunnustele on isikul vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjustuse tõttu tekkinud sügav puue ööpäevaringse kõrvalabi vajadusega. Puude raskusastme süvenemine ja ümber hindamine peab olema seotud vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjustusega. Kui isikul juba enne vaktsineerimist oli sügav puue, hinnatakse toimetuleku olulist langust ja seisundi selget halvenemist seoses vaktsineerimise tõttu tekkinud tervisehäirega. Vajadusel kaasatakse hindamisse arst-ekspert. 4 Üliraske tervisekahju määratletakse ka isiku surma puhul vaktsineerimise järgselt tekkinud üliraske tervisehäire tagajärjel. Paragrahvis 3 sätestatakse määruse jõustumine 1. mail 2022. a. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus uusi termineid ei kasutata. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Eelnõu mõjud Eelnõu peamine eesmärk on kehtestada ravimiseaduse § 9919 lõike 3 alusel vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused. Seega kehtestab valdkonna eest vastutav minister täpsema tervisekahjustuste raskusastmete tunnuste loetelu ravimiseaduses viidatud tervisekahjustuste raskusastmete jaotuse kohta. Ravimiseaduse § 9919 lõikes 2 sätestatakse kindlustushüvitiste suurus kindlustusjuhtumi kohta sõltuvalt kahju intensiivsusest. Hüvitise eesmärk on katta õigustatud isikule tekkinud varalist ja mittevaralist kahju ühekordse vaktsiinikahju hüvitisena. Antud määrus on üheks rakenduslikuks eelduseks vaktsiinikindlustuse rakendamisel ning hüvitise suuruse otsustamisel. Eelnõu rakendamisel määratletakse tervisekahju raskusaste selgete objektiivsete kriteeriumite alusel. Tervisekahju raskusaste omakorda on seotud isikule makstava hüvitise suurusega. Määrusel eraldi võetuna isoleeritud mõju ei esine, kõik mõjud on seotud vaktsiinikindlustuse loomise mõjudega. Eelnõu rakendamine ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid, majandust, elu- ja looduskeskkonda ning regionaalarengut, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. Vaktsiinikindlustuse süsteemi loomise mõjud Vaktsiinid on bioloogilised ravimid. Vaktsiinidele kehtivad samad kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse nõuded, mis ravimitele. Ükski vaktsiin ega ravim ei ole kunagi 100% kõrvaltoimete vaba. Loodav süsteem tagab hüvitise saamise lihtsustatud võimaluse inimestele, kellel on tekkinud vaktsineerimise järgselt raske tervisekahjustus, mis on tõenäoliselt seotud vaktsiiniga. Mõjusihtrühm 1 patsiendid, kellel vaktsiini manustamise järgselt on tekkinud tervisekahjustus, ja kogu Eesti ühiskond Eestis on COVID-19 vaktsiiniannuseid ajavahemikus 27.12.2020 kuni 28.03.2022 hommik tehtud 1 970 535. Riikliku vaktsineerimiskava vaktsiine on 3 viimase aasta jooksul süstitud 250 000 vaktsiinidoosi aastas. Nn tasulisi vaktsiine süstiti 2020 aastal ~190 000 doosi riikliku statistika andmetel. Mõjuvaldkond 1: majanduslik mõju Vaktsiinikindlustuse süsteemi loomine tagab rahalise hüvitise saamise lihtsustatud võimaluse inimestele, kellel on tekkinud vaktsineerimise järgselt raske tervisekahjustus, mis on tõenäoliselt seotud vaktsiiniga. Isik saab ravikindlustuse olemasolu korral küll töövõimetushüvitist raske haigestumise ning töövõimetuse korral, kuid lähtuvalt töölepingu seaduse §-st 88 on olemas teoreetiline võimalus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime 5 vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Seega aitab hüvitis parandada inimeste majanduslikku toimetulekut võimaliku töökaotuse korral. Samas kui töö inimesel säilib, võimaldab hüvitis katta omaosalusega seotud kulutusi täiendavate teenuste, ravimite või abivahendite järele. Laiem mõju kogu ühiskonnale on seotud epideemiate ennetamisega ning riigi majanduse ja eluliselt tähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega, kuna elanikkonna vaktsineerimise näol on tegemist tõhusa ennetusmeetmega ning hõlmatuse kasv aitab jagu saada covid-19 haiguse pandeemiast ning ennetada teisi vaktsiin-ennetatavate raskete haiguse epideemiaid (tuberkuloos, leetrid, difteeria, lastehalvatus jt). Järeldus mõju olulisus kohta sihtrühmale 1 Eeltoodut arvesse võttes saab loodava süsteemi majanduslikku mõju sihtrühmale nii kitsamas kui laiemas tähenduses pidada oluliseks. Mõjuvaldkond 1: sotsiaalne mõju Vaktsiinikindlustuse süsteemi loomise eesmärgiks on suurendada usaldust vaktsiinide vastu ning parandada seeläbi ka inimeste soostumust vaktsineerida. Rahvusvaheline teaduslik meditsiiniajakiri Lancet toob välja, et „no fault“ hüvitisskeemid võivad aidata suurendada usaldust vaktsiinide turustamiseks. Eriti oluline on see asjaolu COVID-19 pandeemia kontekstis, kuna vaktsineeritud inimesed haigestuvad harvemini ja põevad haigust raskelt oluliselt harvemini. Lisaks majanduslikele mõjudele omavad pandeemiaga seotud piirangud olulist sotsiaalset mõju suurendades just haavatamate elanikkonna gruppide eraldatust ning võimalusi ühiskonna elus osalemiseks (eakad, lapsed). Suurenenud soostumus vaktsineerida parandab hõlmatust, aitab ohjata pandeemiat ning vähendab piirangute kohaldamise vajadust. Järeldus mõju olulisus kohta sihtrühmale 1 Eeltoodut arvesse võttes saab loodava süsteemi sotsiaalset mõju sihtrühmale nii kitsamas kui laiemas tähenduses pidada oluliseks. Mõjusihtrühm 2: ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajaid on Eestis Ravimiameti registri andmete alusel praegu 54. Vaktsiinide tootmise tegevusloa omajaid Eestis hetkel ei tegutse. Mõjuvaldkond 1: majanduslik mõju Eesti Vabariiki sissevedajast hulgimüügi tegevusloa omaja (turustaja) on kohustatud tasuma kindlustuse makset alates 2023 aastast. Turustaja on kohustatud kandma tasumisele kuuluva kindlustusmakse Haigekassa arvelduskontole kvartaalsele maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Vabariigi Valitsusele kinnitab järgmise aasta kindlustusmakse määra võttes arvesse süsteemi reaalseid kulusid. Kindlustusmakse suurus turustaja jaoks on eelnõu rakendumisel kinnitatud kindlustusmakse määr vaktsiini doosi kohta korrutatuna turustaja poolt eelmise kvartali jooksul turustatud vaktsiini dooside arvuga. Turustaja võib kindlustusmakse määra kohustuse jõustumisel lisada pärast juurdehindluse rakendamist RavS § 15 tähenduses. Seonduvalt tõusevad edaspidi kindlustusmakse ja maksetega seotud halduskulude (sh IT arendused, personali väljaõpe jms) võrra vaktsiinide hinnad. Immuniseerimiskava vaktsiinide puhul mõjutab see ravikindlustuse eelarvet, kuna neid vaktsiine hangib Eesti Haigekassa. Nn tasuliste vaktsiinide hinnad mõjutavad vähesel määral patsientide omaosalust teenuse eest tasumisel. Järeldus mõju olulisus kohta sihtrühmale 2 6 Eeltoodut arvesse võttes loodav süsteemi majanduslikku mõju hulgimüügi tegevusloa omajatele on mõju väheoluline. Maksete kohustusega seotud täiendavat halduskulu sihtrühmale saab pidada väikeseks. 7. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Määrus eraldiseisvana ei too endaga kaasa täiendavaid kulusid. Rakendamiseks võib Eesti Haigekassa töötada välja täiendavaid detailsemaid tööjuhendeid, mis toob kaasa halduskulu Eesti Haigekassasse. Vajalikud kulud on planeeritud ravimiseaduse eelnõu seletuskirjas. Vaktsiinikindlustuse hüvitiste prognoositav kulu kokku 2022. aastal on 1 mln eurot ja sisaldab tagasiulatuavalt nii 2021. aasta kui ka 2022. aasta kindlustusjuhtumite kulu (500 000 eurot aasta kohta). Ravimameti lisakulu vaktsiinikindlustusega seotud ülesande täitmiseks ning põhjusliku seose hindamise ekspertiisiks on arvestatud 107 000 eurot aastas, mis sisaldab personalikulu, sh kaasatavate ekspertide töötasusid. Eesti Haigekassa halduskulud 2022. aastal on 173 158 eurot ning sisaldavad personalikulu uue ülesande täitmiseks pädeva personali juurde palkamisel. Süsteemi käivitamiseks vajalikud ühekordsed IT kulud on 157 200 eurot 2022. aastal. IT arendus võimaldab nõuete menetlust ja maksmist ning kindlustusmaksete haldamist haigekassa infosüsteemis. Koos süsteemi käivitamiseks vajalike IT ja halduskuludega on vaktsiinikindlustuse süsteemi kogukulu riigieelarvele 2022. aastal 1 437 358 eurot, mille rahastamiseks taotleti Vabariigi Valitsuse reservist lisavahendeid. 2023. aastast tuleb riigieelarve kuluna arvestada vaktsiinikindlustuse maksete kulu covid- vaktsiinide eest, mille puhul riik on turustajaks. Alates 2023. aastast prognoositavate vaktsiinikindlustuse riigieelarve kulude osas (900 000 eurot 2023. aastal) esitab Sotsiaalministeerium RES 2023−2026 protsessi lisataotluse. Riigieelarvest makstavatele kindlustusmaksetele lisanduvad turustajate poolt makstavad kindlustusmaksed, millest kaetakse vaktsiinikindlustuse kulud alates 2023. aastast. 8. Eelnõu jõustumine Määrus on planeeritud jõustuma 1. mail 2022. aastal. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Ravimiametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le „Ikkagi inimesed“, Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.04.2022 11:24 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: [EPS juhatus] FW: Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused Tähtsus: Kõrgeim Tere Käesolevaga Eesti Perearstide Selts kooskõlastab Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused. Tervitades, Tiiu De GalindoJuhatuse assistentEesti Perearstide SeltsEsmatasandi Koolitus-arenduskeskus _________________________ Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud Eesti Perearstide Seltsi liikmetele kasutamiseks. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. From: <> Sent: neljapäev, 14. aprill 2022 08:40To: Eesti Puuetega Inimeste Koda <>; Eesti Perearstide Selts <>; Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts <>; MTÜ Ikkagi Inimesed <>Subject: Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse edastamiseks. Pealkiri: Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused Registreerimise kuupäev: 13.04.2022 Registreerimise number: 1.2-2/54-1 Palume tagasisidet hiljemalt 18. aprilliks 2022. aastal e-posti aadressile või DVK kaudu.Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: _________________________Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud Eesti Perearstide Seltsi juhatusele kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Justiitsministeerium Meie 13.04.2022 nr 1.2-2/54-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame tervise- ja tööministri määruse „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ eelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastamiseks Justiits- ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Ravimiametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le „Ikkagi inimesed“, Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile. Palume tagasisidet hiljemalt 18. aprilliks 2022. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Ravimiamet Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Perearstide Selts Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts MTÜ Ikkagi Inimesed Heli Paluste 626 9127 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →