Käskkiri

KINNITATUD Tervise- ja tööministri 28.04.2022 käskkirjaga nr 67 „Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“ SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava 2021–2030 (I etapp) Narva Detsember 2021 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3 1. SA NARVA HAIGLA TEENINDUSPIIRKONNA ISELOOMUSTUS ............................................... 5 2. SA NARVA HAIGLA ARENGUSTRATEEGIA ............................................................................... 8 2.1. NARVA HAIGLA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................ 8 2.2. VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED ...................................................................................... 9 2.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID ................................................................................................... 10 2.4. STRATEEGIAKAART .................................................................................................................. 11 3. ÜLEVAADE TERVISHOIUTEENUSTEST .................................................................................... 13 3.1. AMBULATOORNE RAVI............................................................................................................... 13 3.2. STATSIONAARNE RAVI .............................................................................................................. 15 3.3. PÄEVARAVI .............................................................................................................................. 17 3.4. KIIRABI TÖÖ ............................................................................................................................. 17 3.5. ERAKORRALINE MEDITSIIN ........................................................................................................ 18 3.6. OPERATSIOONID, PROTSEDUURID JA UURINGUD......................................................................... 18 3.7. MUUD PIIRKONNA ERIPÄRASED TERVISHOIUTEENUSED ............................................................... 20 4. UUE AKTIIVRAVIKORPUSE RAJAMISE PÕHJUSED ............................................................... 21 5. RAVIMAHTUDE PLANEERIMINE ................................................................................................ 23 5.1. AMBULATOORNE RAVI............................................................................................................... 25 5.2. STATSIONAARNE RAVI .............................................................................................................. 28 5.3. PÄEVARAVI .............................................................................................................................. 30 5.4. ERAKORRALINE MEDITSIIN ........................................................................................................ 31 5.5. UURINGUD JA PROTSEDUURID................................................................................................... 32 5.6. PIIRKONNASPETSIIFILISED TEENUSED ........................................................................................ 32 6. TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS......................................................................................... 34 7. ARENGUKAVA KOOSTAMISE ALUSED .................................................................................... 36 2 Sissejuhatus SA Narva Haigla seisab uue ajastu lävel. Enam kui 100-aastase väärika ajalooga haigla, mis asub Eesti suuruselt kolmandas linnas ning mille teeninduspiirkonnas elab 70 000 inimest, on olukorras, millest edasiminekuks on vaja uut visiooni ja selle tõhusat elluviimist. Narva Haigla areng on oluline mitte ainult Narva linnale, vaid regionaalpoliitiliselt kogu Eestile. Kaasaegne ja kättesaadav tervishoiuteenus on eluliselt vajalik nii tänastele teeninduspiirkonna elanikele kui ka potentsiaalsetele uutele tulijatele. Kuigi Ida-Virumaa ja Narva linn on olnud pikalt väljarändepiirkonnaks, on Narva linnal strateegilise asukoha tõttu potentsiaali edasise kahanemise peatamiseks või vähemalt pidurdamiseks. Uus kaasaegne (tööstus)ettevõtlus on juba leidnud tee Narva. Arenemas on ka muu elukeskkond, nt ajalooline Kreenholmi kvartal, mis on nimetatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja, kuhu lähiaastatel suunatakse vähemalt 15 miljonit eurot. Lisaks eraldatakse lähiaastatel Õiglase Ülemineku fondist Ida- Virumaale enam kui 350 miljonit eurot, et luua uusi töökohti ning parandada elukeskkonda. Uute erasektori investeeringute kõrval on hädavajalikud ka kaasaegsed avalikud teenused. Narva Haigla tänane taristu ei vasta kaasaegsetele nõuetele ja patsientide ning klientide ootustele. 1970. aastatel rajatud aktiivravikorpus (v.a mõned osad) aga samuti ka mitmed kompleksi kuuluvad väiksemad hooned, on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, nende tehnosüsteemid on amortiseerunud. Sellest tulenevalt pole haigla ka atraktiivne töökoht uutele arstidele, õdedele ja muule personalile, kes eeldavad kaasaegset töökeskkonda, mis omakorda tähendab, et teatud erialadel, mille järgi on nõudlus, pole kvalifitseeritud spetsialiste. Olukorra senisel kujul jätkumine on otsene oht jätkusuutliku ja kaasaegse tervishoiuteenuse osutamisele Eesti riigi jaoks strateegiliselt tähtsas piirilinnas. Narva Haigla tulevikuvisiooni aluseks on selle teeninduspiirkonna suurus. Kuigi prognooside kohaselt on tegu kahaneva piirkonnaga, on ka tulevikus tegu selgelt Eesti suurima üldhaiglaga, mis on oma mahtudelt pigem väiksemate keskhaiglatega (SA Pärnu Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla) võrreldav. Tuleviku ravivajadus prognoositavalt mitmetel erialadel hoopis suureneb, kuna 65+ vanusegrupp on järjepidevalt kasvamas. Seetõttu on vajalik kvaliteetne eriarstiabi tagada Narva linnas ka tulevikus. Eelnevast tulenevalt on Narva Haigla juhtkond seadnud eesmärgiks rajada aastaks 2026 haiglale uus aktiivravikorpus koos kaasaegse meditsiinilise sisseseadega. Uue hoonestuse rajamine võimaldab vähemalt osaliselt jätta kasutusest välja olemasoleva amortiseerunud hoonestuse. Aktiivravikorpuse valmimise järgselt on eesmärk rajada haigla tänase kompleksi juurde ka kaasaegne esmatasandi tervisekeskus. Nii on võimalik jõuda aastaks 2030 olukorda, kus Narvas on tunnustatud haigla, mis osutab kaasaegsetes tingimustes patsiendikeskset 3 meditsiiniabi. Vastavate projektide sisuline planeerimine on kavandatud teostada tihedas koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kaasates sealset tippteadmist nii projektide kavandamisel, elluviimisel kui ka hilisemal teenuste osutamisel. Käesolev SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava (I etapp) on koostatud vastavalt sotsiaalministri määrusele „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“. Arengukava koostamisel on võetud arvesse ka haigla praegu kehtivat funktsionaalset arengukava, eelkõige statistilise ülevaate ja prognoosi osa. Samas on oluline erinevus põhimõttelises nägemuses – käesoleva arengukavaga nähakse ette uue aktiivravikorpuse rajamine olemasoleva renoveerimise asemel. Dokument on aluseks funktsionaalse arengukava II etapile, mille raames planeeritakse täpsemalt uue aktiivravihaigla taristut. 4 1. SA Narva Haigla teeninduspiirkonna iseloomustus SA Narva Haigla asub Eesti suuruselt kolmandas linnas – Narvas. Haigla vahetusse teeninduspiirkonda kuulub lisaks Narva linnale veel Narva-Jõesuu linn ja Sillamäe linn, kokku u 72 000 elanikku. Teeninduspiirkonda iseloomustavad suhteliselt väike linnade pindala ning samal ajal suur elanike üldarv ja asustustihedus kompaktselt paikneva linnaelanikkonna prevaleerimisega. Teeninduspiirkonna pindala kokku on ligi 500 ruutkilomeetrit ja keskmine asustustihedus ligi 150 elanikku ruutmeetri kohta. Tabel 1. Narva Haigla teeninduspiirkond 01.01.2021 Rahvaarv Pindala (km²) Elanikku km² kohta Narva linn 55 118 68,7 802 Narva-Jõesuu linn 4560 404,6 11 Sillamäe linn 12 386 12,1 1023 Kokku 72 064 485,5 148 Allikas: Rahvastikuregister Rahvaarv on nii negatiivse loomuliku iibe kui ka negatiivse rändeiibe tagajärjel teeninduspiirkonnas järjepidevalt kahanenud. Eelkõige on probleemiks nooremaealiste väljaränne Eesti suurematesse keskustesse. Viimase kümne aasta jooksul on elanike arv teeninduspiirkonnas kahanenud ca 14 000 inimese võrra, ent tegu on jätkuvalt elanike arvult suurima teeninduspiirkonnaga üldhaiglaga Eestis. Tabel 2. Rahvaarvu muutus Narva Haigla teeninduspiirkonnas 2010 2015 2021 Muutus (%) Narva linn 65 499 61 159 55 118 -16% Narva-Jõesuu linn 4785 4628 4560 -5% Sillamäe linn 15 684 14 339 12 386 -21% SA Narva Haigla teeninduspiirkond 85 968 80 126 72 064 -16% Ida-Viru maakond kokku 162 118 149 543 133 888 -17% Allikas: Rahvastikuregister Vanusjaotuses moodustavad kuni 18-aastased lapsed 17%, tööealised (vanusrühm 19-64 eluaastat) 57% ja eakad (vanusrühm 65+ eluaastat) 26% kogurahvastikust. Sugude suhe on tasakaalust väljas – mehed moodustavad 45% ja naised 55% kogurahvastikust. Samas on vanusjaotuse lõikes suured erisused – nooremas tööeas on enam mehi ning vanemates vanuserühmades naisi. Ülalpeetavate määr (ülalpeetavate (so 0—14-aastaste ja vähemalt 65-aastaste) põlvkondade summaarse arvukuse suhet vanusrühma 15—64-aastaste arvukusse) on väärtuses 0,62. Demograafiline töösurve indeks (mõõdab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet) ei ole tulevikuvaatavalt positiivne. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Narva Haigla teeninduspiirkonnas maakonnas on indeksi väärtuseks 0,55. Eelnev tuleb selgelt välja vaadates rahvastikupüramiidi, kus tööealiste suuremad vanuserühmad on vanuses 55-69 eluaastat ehk järgneval kümnendil suureneb oluliselt eakate arv ja osakaal kogurahvastikus. 80+ 4151 1218 75 – 79 1631 624 70 – 74 3036 1678 65 – 69 3725 2340 60 – 64 3703 2804 55 – 59 3127 2537 50 – 54 2546 2264 45 –49 2690 2614 40 – 44 2240 2285 35 – 39 2149 2506 30 – 34 1935 2429 25 – 29 1152 1305 20 – 24 1060 1464 15 – 19 1819 1790 10 – 14 1704 1845 5–9 1496 1604 0 –4 1246 1347 5000 4000 3000 2000 1000 0 1000 2000 3000 4000 Naised Mehed Joonis 1. Rahvastiku soo-vanusstruktuur teeninduspiirkonnas 1.01.2021 Allikas: Rahvastikuregister Narva Haigla teeninduspiirkonna tarbeks spetsiaalselt koostatud rahvastikuprognoosi järgi jätkab rahvaarv kahanemist ka tulevikus – aastaks 2030 umbes 9000 elaniku võrra ning aastaks 2040 umbes 20 000 võrra ligikaudu 53 000 elanikuni. 72 064 71 000 69 900 68 900 67 800 66 800 65 800 64 700 63 700 62 700 80 000 61 600 60 600 59 500 58 500 57 500 56 500 55 500 54 500 53 500 52 600 70 000 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 0 Joonis 2. Elanike arvu prognoos Narva Haigla teeninduspiirkonnas aastani 2040 Allikas: Narva Haigla 6 Sarnase dünaamikaga näeb rahvaarvu vähenemist ette ka Ida-Viru maakonna kohta koostatud Statistikaameti rahvastikuprognoos. Samas tuleb rõhutada, et tervishoiuteenuste peamise sihtrühma – 65-aastaste ja vanemate – hulk on Narva Haigla teeninduspiirkonnas kümne aastaga võrreldes enam kui 3000 elaniku võrra kasvanud. Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud just otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. Kui aastal 2021 elas haigla teeninduspiirkonnas enam kui 18 400 eakat, siis aastaks 2030 prognoositavalt enam kui 20 600 ja ka aastal 2040 ületab eakate arv endiselt olemasoleva taseme. Seejuures on ette näha olulist kasvu 80-aastaste ja vanemate elanike arvus. Seetõttu kasvab nõudlus mitmete tervishoiuteenuste järele. 20 480 20 090 20 370 20 570 20 630 20 640 20 590 20 300 20 090 19 860 19 760 19 700 19 610 19 540 25 000 19 410 19 340 19 210 18 990 18 660 18 403 20 000 15 000 6900 6780 6600 6450 6350 6190 6040 10 000 5850 5600 5440 5369 5370 5210 5190 4970 4920 4810 4680 4650 4530 5 000 0 65+ sh 80+ Joonis 3. Vanusrühma 65+ prognoos teeninduspiirkonnas aastani 2040 Allikas: Narva Haigla Eakate osakaal kogurahvastikus suureneb aastaks 2030 seitsme protsendipunkti võrra 33%ni ja aastal 2040 moodustavad vanemad kui 65 eluaastat juba 37% teeninduspiirkonna kogurahvastikust. Kokkuvõttes saab SA Narva Haigla teeninduspiirkonda iseloomustada kui geograafiliselt kompaktset ja elanikkonnalt Eesti mastaabis olulist haiglat. Elanike arv näitab jätkuvat langustendentsi, kuid sellega kaasneb vanemaealiste elanike kasv, mis tingib täiendava nõudluse mitmete tervishoiuteenuste järele. 7 2. SA Narva Haigla arengustrateegia 2.1. Narva Haigla lühiiseloomustus SA Narva Haigla on mitmeprofiilne ambulatoor-statsionaarne raviasutus teeninduspiirkonnaga Narva linn, Narva-Jõesuu linn (sh endine Vaivara vald) ning Sillamäe linn. Haigla koosseisus on kuus raviüksust:  sisekliinik;  kirurgiakliinik;  naistekliinik;  erakorralise meditsiini kliinik,  taastusravi osakond;  iseseisva õendusabi osakond. Lisaks on haigla koosseisus kolm diagnostilist teenistust (radioloogia, patoloogia, laboratoorium) ja polikliinik. 2019. aastal1 oli haiglas statsionaarsel ravil kokku ligi 9000 patsienti, ravivoodeid oli keskmiselt 249. Ambulatoorselt teostati ligi 125 000 vastuvõttu. Aasta keskmine töötajate arv oli 680. Haigla kasutab oma tegevuses nelja ravikorpust ja nelja abihoonet üldpindalaga 35 866 m2. Haigla tulude maht oli 2019. a u 21,5 miljonit eurot. Eelnevad numbrid näitavad, et tegu on „tavapärasest üldhaiglast“ oluliselt suurema asutusega, seda nii teeninduspiirkonna suuruse, ravimahtude, personali kui ka eelarve osas. 1 2020. a statistika on moonutatud COVID-19 mõjude tõttu, mistõttu on arengukavas läbivalt välja toodud statistika perioodi 2016-2019 kohta. 8 2.2. Visioon, missioon ja põhiväärtused Missioon Narva Haigla missiooniks on teaduspõhise meditsiini kestmine ja areng Ida-Virumaal koostöös teiste haiglavõrgu arengukava haiglate, eeskätt Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Visioon 2030 Narva Haigla on Eestis tunnustatud haigla, mis kaasaegsetes tingimustes osutab patsiendikeskset meditsiiniabi ning väärtustab oma töötajaid. Põhiväärtused Haigla põhiväärtusteks on usaldusväärsus ja patsiendikesksus, professionaalsus ja arenemisvalmidus ning koostöövalmidus ja uuenduslikkus.  Usaldusväärsus ja patsiendikesksus Patsiendi huvid ning vajadused on meie tegevuses seatud esikohale. Väga oluline on patsientide ning nende lähedaste usaldus, sest vaid usaldusväärne suhe tagab parima ravitulemuse, võimaldab patsientide kaasamist raviotsustesse.  Professionaalsus ja arenemisvalmidus Meie töötajate hea meditsiiniline tase kui suhtlemisoskus on aluseks kvaliteetse teenuse tagamisel. Parima võimaliku abi osutamine on meile tähtis ning see saab realiseeruda läbi pideva arengu. Julgustame oma töötajaid ennast täiendama nii individuaalselt kui meeskondlikult.  Koostöövalmidus ja uuenduslikkus Väärtustame oma töötajaid ning meeskonnatööd. Koostöös teiste tervishoiuteenuse osutajatega, eelkõige ülikoolihaiglaga, on võimalik piirialal osutada samaväärset meditsiiniabi nagu keskustes. Uuenduslikkus ning innovatsioon aitavad meil tõsta teenuse kvaliteeti. 9 2.3. Strateegilised eesmärgid SA Narva Haigla juhtkond on püstitatud järgnevateks aastateks viis strateegilist eesmärki (SE). SE1: Kaasaegsete töö- ja ravitingimuste tagamine Aastaks 2026 valmib uus haiglahoone, kuhu koondub statsionaarne aktiivravi. Vanad haiglahooned on amortiseerunud ning ei võimalda tagada kaasaegseid töö- ja ravitingimusi, samuti ei ole personaliressursi optimaalne planeerimine senise ruumide plaani juures võimalik. Uue haigla valmimisega tagame kaasaegse ning meeldiva töökeskkonna. Uue hoone valmimisel saab haigla kaasaegse meditsiinilise sisseseade, mis võimaldab tagada patsientidele parema kvaliteediga meditsiiniabi ning lihtsustab personali tööd. Samuti on uus haigla sobivaks koolituskohaks tulevastele õdedele ning arstidele. SE 2: Piisaval hulgal sobivalt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu Tööjõupuudus on väga suur probleem peaaegu kõigis Eesti raviasutustes. Narva Haigla peab suutma tagada piisava arvu personali, kes oleks koolitatud Eestis või meie haridusega võrdsustatud riigis. Samuti peavad töötajad valdama vabalt riigikeelt. Toetame oma töötajate erialast arengut ning pakume neile motiveerivat palka. SE 3: Haiglale personali koolitamine Näeme vajadust koolitada õdesid ja arste Narva Haiglale koostöös tervishoiu kõrgkoolide ja Tartu Ülikooliga. Soovime pikaajalise töölepingu sõlmimise eesmärgil aidata kolmandatest riikidest saabunud arstidel omandada eesti keel ning toetada nende õppimist residentuuriprogrammis riikliku tellimuse väliselt, et nad saavutaksid Eestis aktsepteeritud pädevuse. SE 4: Integreeritud ja järjepidev ravi Peame vajalikuks koostööd teiste tervishoiuteenuse osutajatega, eeskätt Tartu Ülikooli Kliinikumiga, et piirialade elanikele tagada parim võimalik ravi. Raviprotsessi järjepidevus on oluline ning seda on võimalik tagada spetsialistide vastuvõttudega Narva Haiglas. Soovime patsientidele tagada võimalikult elukohajärgset ravi. Vajadusel saadame patsiendid ravile kõrgemasse etappi ning võimaldame Narva Haiglas järelravi. SE 5: Haigla struktuuri ja juhtimismudeli kaasajastamine Narva Haigla struktuuri ning juhtimismudeli kaasajastamine on vajalik haigla missiooni ja visiooni realiseerimiseks. Narva Haigla strateegiat kajastab kokkuvõtvalt järgmisel lehel olev strateegiakaart. 10 2.4. Strateegiakaart 11 SA NARVA HAIGLA STRATEEGIA 2021-2030 Narva Haigla missiooniks on teaduspõhise meditsiini kestmine ja areng Ida-Virumaal koostöös teiste MISSIOON haiglavõrgu arengukava haiglate, eeskätt Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Narva Haigla on Eestis tunnustatud haigla, mis kaasaegsetes tingimustes osutab patsiendikeskset VISIOON 2030 meditsiiniabi ning väärtustab oma töötajaid. SE 1: Kaasaegsete SE 2: Kvalifitseeritud SE 3: Personali SE 4: Integreeritud SE 5: Struktuuri ja töö- ja ravitingimuste tööjõu olemasolu koolitamine ja järjepidev ravi juhtimismudeli tagamine kaasajastamine Aastaks 2026 on Tagatud on Personal on Integreeritud ja Haigla struktuur ja valminud uus kvalifitseeritud ja pädev ja järelkasv järjepidev ravi toimib juhtimismudel tagab STRATEEGILISED EESMÄRGID aktiivravikorpus motiveeritud on tagatud koostöös teiste missiooni täitmise ja (SE) JA OODATAVAD Aastaks 2028 on personal tervishoiu-teenuste visiooni elluviimise TULEMUSED valminud uus osutajatega tervisekeskus (eelkõige TÜ Aastaks 2030 on Kliinikum) renoveeritud ajalooline haiglahoone PÕHIVÄÄRTUSED Usaldusväärsus ja patsiendikesksus Professionaalsus ja arenemisvalmidus Koostöövalmidus ja uuenduslikkus 12 3. Ülevaade tervishoiuteenustest Sihtasutus Narva Haigla koosseisus on kuus raviüksust (sisekliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, erakorralise meditsiini kliinik, taastusravi osakond, iseseisva õendusabi osakond), kolm diagnostilist teenistust (radioloogia, patoloogia, laboratoorium) ja polikliinik. Tervishoiuteenuste ülevaates on läbivalt välja toodud andmed aastate 2016-2019 kohta, kuna 2020. aasta ei ole COVID-19 tõttu eelnevatega võrreldav. 3.1. Ambulatoorne ravi Ambulatoorselt osutatakse eriarstiabi järgnevas (tabel 3) toodud erialadel. 2019. aastal teostati Narva Haiglas 124 334 arsti ambulatoorset vastuvõttu, arsti koduvisiite ei toimunud. Viimase nelja aasta jooksul on jälgitav Narva Haiglas teostatud ambulatoorsete eriarsti külastuste koguarvu vähenemine. Ühest küljest on see olnud tingitud Eesti Haigekassa lepingumahtudest, teisalt aga mõne konkreetse eriala spetsialistide puudusest, millest tulenevalt on reumatoloogi, oftalmoloogi, neuroloogi vastuvõtud lakanud. Teisalt leidub Narvas mitmeid eriarstide vastuvõtte erasektoris, kellel on lepingud Haigekassaga. Erialade lõikes on trendina näha mitmete eriarsti visiitide langusi, kuid on vastuvõtte, mis on näidanud kasvutrendi (gastroenteroloogia, pulmonoloogia, kardioloogia, pediaatria), enam on suurenenud erakorralise abi ja töötervishoiuarsti vastuvõttude arv. Kui eriarsti visiitide arv on näidanud langustendentsi, siis õdede iseseisvate vastuvõttude arv ja teenuste maht on viimasel neljal aastal püsinud stabiilne. Samas oli aastal 2013 u 3600 ja aastal 2015 u 11 400 õdede iseseisvat vastuvõttu ehk võrreldes varasemaga on visiitide koguarv kordades kasvanud (tabel 4), mis osaliselt kompenseerib arstide vastuvõttude vähenemist. 13 Tabel 3. Narva Haigla ambulatoorsete eriarstikülastuste dünaamika aastatel 2016-2019 Ambulatoorsed visiidid 2016 2017 2018 2019 Endokrinoloogia 4010 3647 4174 4231 Gastroenteroloogia 3661 3714 3296 3380 Kardioloogia 3802 3854 4326 4119 Nefroloogia 116 111 134 123 Pulmonoloogia 1755 1869 1920 1921 Sisehaigused 5507 3764 3517 3281 Traumatoloogia 19 062 21 621 19 082 17 104 Uroloogia 4156 2494 2755 2889 Kirurgia 13 507 11 224 10 894 11 047 Pediaatria 805 853 1183 1090 Günekoloogia 34 951 32 997 31 762 27 803 Neuroloogia2 3975 189 0 0 Otorinolarüngoloogia 11 459 10 465 10 263 8988 Oftalmonoloogia 929 584 0 0 Dermatoveneroloogia 4936 5108 5305 5166 Infektsionist 2556 2184 2181 2173 Psühhiaatria3 11 085 10 600 10 319 9296 Taastusravi 4757 4522 4660 4921 Töötervishoiuarst 6212 5621 5541 5347 Erakorraline abi 10 118 10 645 10 383 11 455 Kokku 147 359 136 066 131 695 124 334 Allikas: Narva Haigla Tabel 4. Iseseisvad ambulatoorsed õdede vastuvõtud (sh koduvisiidid) 2016 2017 2018 2019 Jalaravi kabinet 1511 1780 1889 1929 Koduõendus 7467 7512 7834 7875 Vaimse tervise kabinet 633 735 675 539 Tromboosikabinet 3011 2928 2566 1651 Uroloogia õe iseseisev vastuvõtt4 160 318 883 1367 Ämmaemanda iseseisvad vastuvõtt5 92 535 630 439 Protseduurikabinet 18 527 15 886 14 336 11 810 Pookimiskabinet 4598 4954 4122 3420 Naistenõuandla protseduurikabinet 6633 7005 7576 7124 Kuulmisskriining 521 441 445 380 Haavaravi õe iseseisev vastuvõtt6 1123 1176 Alkoholitarvitamise häire raviteenus7 179 79 37 789 Kokku 43 153 42 094 42 258 Allikas: Narva Haigla 2 Haigekassa ostis sisehaiguste teenuseid kuni 2017. aasta veebruarini 3 Alates 01.07.2015 toimus psühhiaatriateenistuse reorganiseerimine, millest alates statsionaarset psühhiaatriaosakonda ei ole 4 Uroloogia õe iseseisev vastuvõtt toimub alates 11.2016 5 Ämmaemanda iseseisvad vastuvõtt toimub alates 10.2016 6 Haavaravi õe iseseisev vastuvõtt toimub alates 01.2018 7 Alkoholitarvitamise häire raviteenus toimub alates 04.2018 14 3.2. Statsionaarne ravi 2016. aastal oli Narva Haiglas avatud keskmiselt 259 ravivoodit, aastatel 2017-2019 keskmiselt 249 ravivoodit. 2019. aastal raviti Narva Haigla statsionaarsetes osakondades 9183 haiget. Perioodil 2016- 2019 on patsientide arv vähenenud. Erakorraliselt hospitaliseeritud haigete osakaal 2019. a oli 71%. Statsionaaris ravitud patsientide arvu vähenemine tuleneb ühelt poolt kärbetest statsionaarse ravi rahastamises Haigekassa poolt, teisalt aga ka demograafilistest muutustest (nt sünnitusealiste naiste ja sünnituste arvu vähenemine, väljaränne). Ravitud patsientide arvu vähenemist on põhjustanud ka personali puudumine teatud erialadel. Raviosakondades on aja jooksul tehtud mitmeid reorganiseerimisi. Taastusravi osakond viidi alates 03.03.2014 sisehaiguste osakonna koosseisu, hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014, nakkushaiguste osakond viidi 01.09.2014 sisehaiguste osakonna koosseisu; alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole. Sisehaiguste osakonnas on alates 01.07.2016 taastusravi voodid suletud ja avatud esmase järelravi voodid. Üldise patsientide arvu kahanemise foonil on proportsionaalselt suurenenud anestesioloogia ja intensiivraviosakonna töömaht. 2019. aastal viidi ravi jätkamiseks teistesse haiglatesse 292 patsienti, mis on viimastel aastatel püsinud 300 ringis. Statsionaaris suri 418 inimest, letaalsus oli 4,8%. Tabel 5. Statsionaaris ravitud haiged 2016 2017 2018 2019 Kirurgia osakond 2579 2268 2073 1901 Sünnitusabi- ja günekoloogiaosakond 1384 1239 1185 1110 Sisehaiguste osakond 3653 3432 3519 3433 sh taastusravi 71 sh esmane järelravi 41 88 96 97 sh nakkushaigused 803 802 813 765 Lastehaiguste osakond 1166 821 801 697 Õendusabi osakond8 1208 1289 1356 1370 Anestesioloogia ja intensiivravi osakond 561 598 606 672 Kokku 10 551 9647 9540 9183 Allikas: Narva Haigla 8 sealhulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus) 15 2019. a. statsionaaris ravitud haigetest oli lapsi 12% (vastsündinuteta). Laste haiglaravi sagedasemad põhjused olid hingamiselundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused, seedeelundite haigused, vereringeelundite haigused ning vigastused. Täiskasvanute osas (alates 15. eluaastast) moodustasid 2019. aastal haiglaravil viibinutest 56% 65-aastased ja vanemad, sealhulgas 37% 75-aastased ja vanemad patsiendid. Tuleviku vaates saab eeldada vanuserühma osakaalu kasvu. 13% 6% 9% 8% 24% 8% 13% 19% 15-24 a. 25-34 a. 35-44 a. 44-54 a. 55-64 a. 65-74 a. 75-84 a. 85 ja vanem Joonis 4. Statsionaaris ravitud täiskasvanute jaotus vanuserühmade järgi aastal 2019 Allikas: Narva Haigla 2019. aastal oli statsionaarse ravi keskmine kestus oli 7,0 päeva (koos õendushooldusega), 2015. a 6,4 päeva. Ravipäevade arvu dünaamika näitab viimasel paaril aastal ravi pikenemist. Raviosakondade lõikes on pikem ravi õendusabi ja sisehaiguste osakonnas (sh järelravi). Günekoloogias ja intensiivravis on ravikestuse trend olnud veidi lühenev, kirurgia ja lastehaiguste osakonnas stabiilne, nakkushaigustes on täheldada kasvutendentsi. Voodipäevade arv oli 2019. a. 61 115, mis on võrreldes 2016. aastaga veidi vähenenud (järgides ravitud haigete arvu langustrendi), ent viimasel paaril aastal on voodipäevade arv püsinud stabiilsena. Voodihõive on viimasel neljal aastal püsinud 70% ümber. Raviosakondade lõikes voodihõive varieerub, nt sisehaiguste osakonnas on ca 100% ümber, kuid nakkushaiguste, taastusravi ja sünnitusabis alla 60%. Samas tuleb arvestada, et seda näitajat mõjutab kõige enam ajutine formaalne voodite sulgemine, näiteks suveperioodil. Tabel 6. Keskmise ravikestuse dünaamika osakondades, voodipäevade arv ja voodihõive 2016 2017 2018 2019 Kirurgiaosakond 4 3,9 3,6 3,8 Sünnitusabi ja günekoloogia osakond 2,7 2,7 2,6 2,3 Sisehaiguste osakond 5,8 5,4 6 6,2 sh taastusravi 9,3 sh esmane järelravi 9,6 9 9,9 9,7 sh nakkushaigused 4,4 4,2 4,6 4,8 Lastehaiguste osakond 3,6 3,4 3,7 3,7 Õendusabi osakond 18,2 18,2 18,6 18,5 16 Anestesioloogia ja intensiivravi osakond 3,3 2,8 3 2,5 Keskmine ravi kestus päevades 6,3 6,4 6,8 7,0 Voodipäevade arv 63 770 59 100 61 907 61 115 Voodihõive 67,3% 65,0% 68,1% 67,2% Sünnituste arv 491 413 409 361 Allikas: Narva Haigla Sünnituste arv 2019. aastal oli 361. Sünnituste arv näitab jätkuvat kahanemistendentsi, võrreldes 2016. a on see vähenenud kolmandiku võrra, mis tuleneb elanikkonna vanuselisest jaotusest ning fertiilses eas naiste hulga vähenemisest. Sünnitajate elukohajärgne jaotus 2019. a näitas, et 74% sünnitajatest olid Narva linnast, mujalt Ida-Viru maakonnast 18%, Sillamäelt 3%, Narva-Jõesuu linnast 1% ja muudest linnadest 4%. 3.3. Päevaravi Päevastatsionaaris on 8 voodit. 2019. a oli Narva Haigla päevastatsionaaris ravitud haigete arv 1742. Viimasel neljal aastal on päevaravis ravitud haigete arv olnud kasvutendentsis, kasvanud on päevagünekoloogia, päevakirurgia ja hemodialüüsi ravijuhud. Tabel 7. Päevaravis ravitud haigete arvu dünaamika 2016 2017 2018 2019 Päevagünekoloogia 781 817 824 882 Sisehaiguste päevastatsionaar9 13 Päevaotorinolarüngoloogia 106 111 105 72 Päevakirurgia 197 227 229 255 Päevatraumatoloogia 55 95 92 152 Hemodialüüs 154 177 284 381 Kokku 1306 1427 1534 1742 Allikas: Narva Haigla 3.4. Kiirabi töö Narva Haiglal on 4 kiirabibrigaadi, neist 1 arstibrigaad. 2019. aastal sai väljasõitudel abi 19 636 inimest (sh lapsed 2449), nendest arsti poolt abi saanute arv 3621 (sh lapsed 592). 2018. aastal oli väljasõitudel abi saanud inimeste arv 16 781, 2017. aastal 16 956 ja 2016. aastal 16 725 inimest. Seega on võrreldes nelja aasta tagusega Narva Haigla kiirabi väljasõitudel abi saanud inimeste arv kasvanud ligi 3000 võrra. 9 Haigekassa ostis teenust aastani 2016 17 2019. aastal konstateeriti 427 surma. Lisaks Narva Haigla kiirabile osutab piirkonnas kiirabiteenust veel ka Karell Kiirabi AS, samuti Tartu ja Tallinna reanimobiilid kriitilises seisundis haigete transpordiks regionaalhaiglatesse. 3.5. Erakorraline meditsiin Ambulatoorset vältimatut eriarstiabi osutatakse ööpäevaringselt Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). Ööpäevas osutatakse abi keskmiselt 61 patsiendile. 2019. aastal pöördus ise või toodi kiirabi poolt EMO-sse 22 410 erakorralist patsienti, neist hospitaliseeriti erakorralistel näidustustel 5046 (23%). Vaadates perioodil 2016-2019 saab välja tuua, et EMO-sse pöördunute koguarv on võrreldes 2016. aastaga oluliselt kasvanud. Tabel 8. Erakorralise meditsiini osakonna töönäitajate dünaamika 2016 2017 2018 2019 EMO-sse pöördunute koguarv 16 498 15 844 22 060 22 410 sh kiirabi poolt tooduid 4188 4343 osakaal 19% 19% sh hospitaliseeritute arv 6699 5380 5170 5046 osakaal 41% 34% 23% 23% Allikas: Narva Haigla 3.6. Operatsioonid, protseduurid ja uuringud 2019. aastal oli Narvas Haiglas statsionaaris 4957 operatsiooni (sh päevastatsionaaris 1539), 2018. aastal 4922, 2017. aastal 5306 ja 2016. aastal 5537 operatsiooni. Võrreldes 2016. aastaga on operatsioonide arv vähenenud ligi 12% võrra. Operatsioonide vähenemine algas 2013. aastast, mil haigekassa hakkas vähendama statsionaarse ravi haigusjuhte. Kuivõrd suurem osa plaanilisest haiglaravist tulebki kirurgiast, siis väljendub see ka operatsioonide arvus. Opereeritute arv oli 2019. aastal 3066 (sh lapsi 168). Statsionaaris opereeritute arv oli 2000, päevastatsionaaris opereeritute arv oli 1066. Vanuseliselt oli lastele läbiviidud operatsioonide osakaal 2019. a 4,7% (2015. a 6,3%). 2019. aastal statsionaaris teostatud operatsioonidest 23,3% olid erakorralised ja 76,7% plaanilised, kirurgiline aktiivsus oli 58,1%. Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 90%, teisel 5,6% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 4,4%. Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 67%, teisel 16% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 17%. Kõikidest haiglas tehtud operatsioonidest teostati 45,3% statsionaaris ja 54,7 % ambulatoorselt. 18 Narva Haiglas on viimastel aastatel teostatud enam kui pool miljonit erinevat uuringut ja protseduuri aastas. Nendest suurema osa moodustavad laboratoorsed uuringud, mille arv on olnud kasvutrendis. Tabel 9. Teostatud uuringute ja protseduuride dünaamika 2016 2017 2018 2019 Funktsionaal diagnostilised uuringud 21 582 20 279 18 541 18 877 Ultraheli diagnostilised uuringud 15 384 12 490 14 955 14 603 Endoskoopilised uuringud 2792 2625 2318 2486 Röntgen uuringud 29 549 27 924 25 614 24 887 Kompuuter tomograafia 14 064 12 812 12 437 14 080 Mammograafia 5038 4972 5269 5358 Laboratoorsed uuringud 372 920 367 181 377 852 399 294 Histoloogilised uuringud (elupuhused) 4787 4283 4709 5440 Tsütoloogilised uuringud (elupuhused) 4366 4334 4334 3899 Taastusravi protseduurid 61 504 63 834 65 736 60 635 Kokku 531 986 520 734 531 765 549 559 Allikas: Narva Haigla Patoloogiateenistusele on hangitud kaasaegne masinapark ning on olemas koolitatud ja motiveeritud laborandid. Probleemiks on patoloogi puudumine, patoloog käib kahel päeval nädalas Ida-Viru Keskhaiglast. Aastas teostatakse ligikaudu sada lahangut. Histoloogilisi uuringuid tehakse 2500 ringis aastas, mis on vähene kompetentsi tagamiseks. Puudub võimekus immuunhistokeemiliste uuringute osas. Selle arendamine on kulukas. Üldhistoloogia analüüside jaoks (aastas 200 ringis) valmistab preparaadi ette laborant ning hindamiseks saadetakse need Synlabi. Günekotsütoloogia analüüsid saadetakse SA Ida-Viru Keskhaiglasse. Taastusravi protseduuridest (tabel 10) ligikaudu kolmandiku moodustab aparaatravi, suurenenud on füsioteraapia ja vesivõimlemise osakaal. Üldiselt on täheldada mõningast protseduuride langust, kuid mitte sellises proportsioonis nagu eriarstiabi ja statsionaarsete ravipatsientide osas. 19 Tabel 10. Taastusravi teenuste protseduuride dünaamika10 2016 2017 2018 2019 Aparaatravi 20 187 23 071 22 557 20 097 Soojusravi 427 694 728 522 Külmaravi 251 196 612 259 Vesiravi 70 66 20 0 Mudaravi 807 1960 2210 2185 Massaaž 9376 8301 7895 6810 Soolaravi 3942 3650 3383 2921 Liikumisravi (ravivõimlemine) 6201 4602 4102 3324 Vesivõimlemine 5864 5727 6354 6360 Füsioteraapia 7528 9722 11 501 10 877 Logopeediline abi 2719 2616 2111 2262 Tegevusravi 1555 559 Psühhoteraapia 320 341 457 245 Muu taastusravi 565 505 527 336 Allikas: Narva Haigla Haigekassa leping hõlmab ka pikaajalisi ennetusprojektide läbiviimist. Emakakaela vähi varajase avastamise ning noorsportlaste terviseuuringus mõlemas on osalejate arv olnud tuhatkond aastas. 3.7. Muud piirkonna eripärased tervishoiuteenused Narva Haigla osutab erinevaid tervishoiuteenuseid, mis on kindlaks määratud koostöölepingutes Tervise Arengu Instituudiga ning suunatud HIV-nakatunud isikutele, suitsetajatele, tuberkuloosihaigetele jne. Tabel 11. Muude tervishoiuteenuste patsientide ja visiitide arvu dünaamika Patsientide arv 2016 2017 2018 2019 Suitsetamisest loobumise nõustamine 30 17 19 23 Narva Haigla AIDS-i kabineti tegevus 1328 1285 1290 1148 Narva Haigla juhtumikorralduse teenus HIV-posit. 450 529 509 539 patsientidele Narva Haigla tuberkuloosi kabineti tegevus 143 43 140 109 Patsientide arv kokku 1951 1874 1958 1819 Visiitide arv Suitsetamisest loobumise nõustamine 41 41 37 37 Narva Haigla AIDS-i kabineti tegevus 2244 2239 2252 2009 Narva Haigla juhtumikorralduse teenus HIV-posit. 4210 4564 4257 3738 patsientidele Narva Haigla tuberkuloosi kabineti tegevus 1660 1106 2671 2329 sh koduvisiite 102 27 139 78 Visiitide arv kokku 8257 7977 9356 8191 Allikas: Narva Haigla 10 v.a. hemodialüüs 20 Narva Haigla pakub koolitervishoiuteenust 11. haridusasutusele kokku u 5700 õpilasega. Viimati lisandus 2018. aastal Narva Keeltelütseum. Tabel 12. Koolitervishoiuteenusega kaetud õpilaste arvu dünaamika 2016/2017 2017/2018 2018/2019 2019/2020 Narva 6. Kool 437 367 304 279 Narva Eesti Gümnaasium 196 182 173 174 Narva Kesklinna Gümnaasium 1 006 1 018 981 956 Narva Kreenholmi Gümnaasium 722 716 719 704 Narva Paju Kool 172 185 210 217 Narva Soldino Gümnaasium 869 899 933 863 Narva Vanalinna Riigikool 482 482 483 496 Narva Õigeusu Humanitaarkool 120 141 138 104 Narva-Jõesuu Kool 136 134 141 134 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 817 722 806 822 Narva Keeltelütseum 988 969 Kokku 4957 4846 5876 5718 Allikas: Narva Haigla 4. Uue aktiivravikorpuse rajamise põhjused Narva Haiglale uue kaasaegse aktiivravikorpuse rajamine on põhjendatud nii sisuliselt, insenertehniliselt, geograafiliselt kui ka regionaalpoliitiliselt. Haigla kaasajastamise peamised põhjused on järgmised: 1) Haigla teeninduspiirkonna suurus Narva Haigla teeninduspiirkonnas elab hetkel u 70 000 inimest. Perioodil 2010-2021 vähenes teeninduspiirkonna elanike arv Statistikaameti andmetel u 15% (u 12 000 inimese võrra), samas suurenes aga 65+ elanike arv enam kui viiendiku võrra (u 3000 inimese võrra, +21%). Statistikaameti prognoosi kohaselt võiks teeninduspiirkond aastaks 2030 väheneda veel u 8000 elaniku võrra (-13%), samas suureneb 65+ elanikkond veel 15% võrra. Seega võib kokkuvõtlikult väita, et kuigi teeninduspiirkonna elanike arv jätkab eelduslikult kahanemist, ei tähenda see tervikuna tervishoiuteenuste vajaduste vähenemist, kuna 65+ vanusegrupp suureneb jõudsalt. Pidades silmas ka järjest pikenevat keskmist oodatavat eluiga, saab prognoosida, et teatud tervishoiuteenuste vajadus (eelkõige eakatega seonduv) on tulevikuvaates kasvutrendis. Võrreldes teeninduspiirkonna suurust teiste Eesti üldhaiglatega on selge, et Narva Haigla on suurim üldhaigla. Narva Haigla teeninduspiirkond on ligilähedane Pärnu haiglale, kes täidab keskhaigla rolli. Seega on haigla teeninduspiirkonna vaates unikaalses positsioonis, kuna see on pigem väiksema keskhaigla suurune kui üldhaiglale iseloomulik. Sellise suurusega 21 teeninduspiirkond vajab vaieldamatult ka tulevikus mitmekesiseid kaasaegseid tervishoiuteenuseid (sh aktiivraviteenuseid). 2) Kaasaegse tervishoiuteenuse tagamine Narva Haigla hoonete kompleks koosneb kaheksast hoonest, mis asuvad kahel kinnistul. Nn põhihoone asub aadressil Haigla 1, see on valminud 1977. aastal (suletud netopind 16 602,7 m2). 45-aastaseks saav hoone ei vasta tänapäevastele ruuminõuetele ega ka patsientide ootustele, ka selle täielik rekonstrueerimine ei lahendaks aegunud ruumiplaneeringut jms. Tulevikuvaatavalt pole kaasaegset haiglat olemasolevatesse ruumidesse võimalik paigutada. Tänapäevaste ravitingimuste tagamiseks on vajalik rajada uus taristu, mis nii ruumilahenduse, tehnosüsteemide kui ka sisseseade osas võimaldab ka pikemas perspektiivis tagada kaasaegse tervishoiuteenuse Narvas. Narva Haigla kinnistul on piisav ruum uue aktiivravikorpuse rajamiseks. See võimaldab perspektiivis väljuda olemasolevast Haigla 1 hoonest (hoone nt lammutada). Aktiivravi korpuse rajamine on võimalik 2026. aastaks, eeldusel, et 2022. aastal käivitatakse ettevalmistustööd (projekteerimine jms). Uue aktiivravi korpuse rajamine toob kokkuvõtvalt kaasa kvalitatiivselt uue tervishoiuteenuste taseme Narvas. 3) Haigla personali hetkeseis ja perspektiiv Narva Haigla personal on järjepidevalt vananemas, haiglal on aastaid olnud raskusi uute arstide jt töötajate värbamisega. Järgneva 5-10 aasta vaates on ülimalt kriitiline uue personali leidmine ning haigla töötajate põlvkonnavahetus. Üheks vältimatuks eelduseks personali leidmisel on kaasaegse töökeskkonna võimaldamine, sh nii ruumide kui ka sisseseade osas. Uue haigla valmimisega tagatakse kaasaegne ning meeldiv töökeskkond, mis lihtsustab ka olemasoleva personali tööd. Oluliseks aspektiks on asjaolu, et uus haigla võimaldab kujundada sellest koolituskoha tulevastele õdedele ning arstidele. Tugev võrgustamine TÜ Kliinikumiga ning koostöö ülikooli ja tervishoiu kõrgkoolidega loob aluse jätkusuutlikuks arenguks personali osas. Kokkuvõtvalt pole võimalik alahinnata kaasaegse töökeskkonna olemasolu personali leidmises ja motiveerimises. 4) Narva geograafiline ja regionaalpoliitiline positsioon Narva linn on tugevate ajalooliste eripäradega piiripunkt ida ja lääne vahel. Kuigi Ida-Virumaal ja Narva linnal pole viimastel aastakümnetel oma arengupotentsiaali õnnestunud väga edukalt realiseerida, on ka praegu tegu tugeva tööstusregiooniga, mis annab mh arvestatava osa Eesti töötleva tööstuse ekspordist. Viimastel aastatel (enne COVID-kriisi) on jõuliselt kasvanud ka turismisektor, samuti on kohalikud omavalitsused järjepidevalt arendanud elukeskkonda. 22 Õiglane üleminek ja nn rohepööre ning nendega kaasnevad sajad miljonid eurod investeeringuraha toovad järgnevatel aastatel Ida-Virumaale uued ja seninägematud võimalused liikuda kiiresti tänapäevase ja atraktiivse majandus- ja toimemudeli juurde. See omakorda tähendab, et järjepidev kahanemine võib lõpuks saada piduri. Eelnevat silmas pidades on ülioluline, et kõigile elanikele vajalikud kaasaegsed tervishoiuteenused oleksid Narvas tulevikus tagatud. Geograafilises plaanis peab arvestama, et Eesti kahest keskusest, kus tegutsevad regionaalhaiglad ehk Tallinnast ja Tartust jääb Narva vastavalt 212 km ja 180 km kaugusele. Sedavõrd pikad vahemaad toovad omakorda vajaduse tagada võimalikult paljud spetsiifilisemad eriarstiabiteenused Narvas kohapeal. Kuigi keskhaigla on olemas ka Kohtla- Järvel (u 55 km Narvast), pole geograafiliselt ega ka sisuliselt Narva piirkonna elanike jaoks tegu loogilise tõmbekeskusega, kuhu mingil põhjusel liigutakse. Narva Haigla teeninduspiirkond on Eesti riigi vaates ääremaa, mille eripäraks on ka asjaolu, et u 95% piirkonna elanikest on muukeelsed. Selleks, et ääreala kogukonna side Eesti riigiga tugevneks, on vaja astuda ka regionaalpoliitiliselt jõulisemaid samme, milleks vaieldamatult ka uue aktiivravihaigla rajamine on. 5. Ravimahtude planeerimine Haigla uuendamisel on kriitilise tähtsusega määratleda tulevikus vajaminev ruumiressurss, mis aga otseselt sõltub ravivajadusest ja -mahtudest. Ravimahtude planeerimisel on olulised järgmised aspektid:  teeninduspiirkonna elanike hulk ning nende demograafiline profiil;  haigla nägemus tulevikuarengutest;  haiglas pakutavate teenuste profiili ja -mahu vastavus teeninduspiirkonna elanike tegelikule ravivajadusele. Teeninduspiirkonna elanike arvu ning nende demograafilise profiili vaates on olulised eelkõige kolm tulevikus toimuvat protsessi:  kogurahvastiku jätkuv kahanemine tempos u 1000 elanikku aastas, mis samas ei oma tulenevalt elanikkonna vanusjaotusest samaväärset mõju ravivajadusele;  suurenev 65-aastaste ja vanemate eagrupp vajab enam statsionaarset ravi, seda nii hospitaliseerimiste arvu kasvu kui pikema ravikestuse tõttu. Seejuures on kõige kiirmini lähikümnenditel suurenemas just kõige vanemate ehk üle 80-aastaste elanike arv; 23   keskmiselt kiiremini on kahanemas laste ja fertiilses eas naiste arv, mis toob kaasa teenusevajaduse vähenemise günekoloogia, sünnitusabi ja lastehaiguste erialadel. Teisalt on nimetatud vanuserühmade osakaal teeninduspiirkonna rahvastikus võrreldes Eesti keskmisega juba niigi tagasihoidlikul tasemel. Statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab Ida-Viru maakonnas kahanemist aastaks 115,4 tuhat elanikku, mis on ca 13% võrra vähem hetkeseisuga võrreldes. 65 ja vanemaealiste prognoos aastaks 2030 on Ida-Viru maakonnas 39,6 tuhat elanikku, mis tänase hetkeseisuga võrreldes jällegi tähendaks vanuserühma suurenemist ca 15% võrra. Vaadates täpsemalt Narva Haigla teeninduspiirkonnale koostatud prognoosi, on nii kogurahvastiku kui ka eakama vanuserühma prognoositav dünaamika sarnane. Tabel 13. Rahvaarvu prognoositav muutus vanuserühmades Lähteaasta 2030 2040 2030 2040 0-18 12 478 9203 7248 -26% -42% 19-64 42 577 32 823 26 095 -23% -39% 65+ 18 027 20 641 19 208 15% 7% sh 80+ 5278 5194 6902 -2% 31% Sünnid 441 368 383 -17% -13% Fertiilses eas naised 13 375 10 293 7901 -23% -41% Kogurahvastik 73 082 62 667 52 551 -14% -28% Ravimahtude planeerimisel on teiseks oluliseks komponendiks teeninduspiirkonna elanike kõrval ka haigla nägemus tulevikuarengutest. Narva Haigla teenusemahud on viimastel aastatel vähenenud ka seetõttu, et teatud erialadel puuduvad spetsialistid, kuigi teenuse järgi on nõudlus olemas. Haigla juhtkond soovib taastada Narva Haigla varasema positsiooni, rajades uue kaasaegse aktiivravikorpuse, mis võimaldab kaasata ka uut personali ning pakkuda teenust kõigil erialadel, mis haigla teeninduspiirkonna suurusest ja geograafilisest asendist lähtuvalt on otstarbekas. Ravimahtude planeerimise juures on arvestatud, et haigla uuendamisel toimub tihe võrgustamine TÜ Kliinikumiga luues olukorra, kus Narvas on kõik kaasaegsed tingimused, et kaasata teenuste osutamisse vastavalt vajadusele ka TÜ Kliinikumi tippspetsialiste. Analüüsides Narva Haiglas pakutavate teenuste profiili ja -mahu vastavust teeninduspiirkonna elanike tegelikule ravivajadusele saab välja tuua järgneva:  Narva Haigla teenused ja ravimahud on selgelt suuremad kui teistel üldhaiglatel ning võrreldavad kahe väiksema keskhaiglaga (Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla); 24   enam kui 70 000 inimesele suunatud haigla puhul on oluline tagada kaasaegsed diagnostilised võimalused kohapeal ka tulevikus, seejuures tuleb silmas pidada ka Narva eraldatust ehk suurt vahemaad Tallinnast ja Tartust;  diagnostilise võimekuse toel saab tulevikus tänu kaasajastatud taristule ja sisseseadele ning tihedale võrgustunud koostööle Tartu Ülikooli Kliinikumiga jätkata ka kõigi peamiste statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi teenuste osutamist, mis teeninduspiirkonna suurusest lähtuvalt on otstarbekad;  võrdlus Pärnu Haigla ja Ida-Viru Keskhaiglaga näitab, et statsionaarse eriarstiabi teenuste kogumahud on hetkel optimaalsed, samas on arenguruumi ambulatoorsete vastuvõttude ning päevaravi osas, kus mahud võiksid olla populatsioonist tulenevalt suuremad. Eelnevalt välja toodud aspektid on võetud aluseks ravimahtude planeerimisel. 5.1. Ambulatoorne ravi Narva Haiglas osutati 2019. aastal ambulatoorset eriarstiabi 18 erialal. Vastavalt kliinilise koostöö kokkuleppele nähakse ette, et Narva linnas osutatakse plaanilist ambulatoorset eriarstiabi kõigil III (keskhaigla tase) ja IV (maakondlik tase) taseme erialadel vähemalt aastani 2030. Neljanda taseme erialadest on praegu Narva Haiglas osutatud sisehaigused, üldkirurgia, otorinolarüngoloogia, sünnitusabi ja günekoloogia, psühhiaatria, dermatoveneroloogia ja taastusravi Narva Haigla vastutusala, oftalmoloogiateenuseid osutab aga SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH). Kolmanda taseme erialadest jääb Narva Haigla vastusalasse kindlasti ortopeedia. Ülejäänud III taseme teenused tagatakse IVKH ja Narva Haigla koostöös, arvestades Haigekassa lepingute mahtu ja muid olemasolevaid võimalusi (sh eriarstide saadavust). Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Narvas, sõltumata sellest, kes on teenuse vahetuks osutajaks (kas Narva Haigla, IVKH või TÜ Kliinikum), on ratsionaalne korraldada Narva Haigla ruumides, kus peavad ka tulevikus olema tagatud erinevad diagnostilised teenused. Seetõttu on mahtude planeerimisel lähtutud kogu Narva Haigla tõmbepiirkonnast. Kuna küllalt oluline osa ambulatoorsest eriarstiabist on praegu Haigekassa valikupartnerite (erastruktuurid) käes, siis toob see prognoos kaasa mitmel erialal visiitide arvu suurenemise Narva Haiglas võrreldes praegusega. Kuivõrd Haigekassa on väljendanud tahet oluliselt vähendada valikupartnerite rolli ja suurendada haiglavõrgu arengukava haiglate osa, siis võib seda lähenemist pidada põhjendatuks. 25 Lisaks välja toodud ambulatoorsete eriarsti külastuste prognoosile on haigla seadnud eesmärgiks ka onkoloogia, oftalmoloogia, reumatoloogia ja neuroloogia eriala taaskäivitamise /lisandumise. Onkoloogia teenuseid hakkavad osutama TÜ Kliinikumi arstid, selleks vajalikud vastuvõtukabinetid on 2021. a. lõpus juba ette valmistatud. Teeme tihedat koostööd vähikeskustega, kust tuleb patsiendi ravi- ja käsitlusskeem, mida me Narva Haiglas patsienti käsitledes järgime, et patsiendil oleks mugavalt võimalik kodulähedaselt keemiaravi saada. Erialaspetsialistide ambulatoorsed visiidid ning digi/telekonsultatsioonid võimaldavad hinnata ravi edukust ning vajadusel suunata patsient kõrgemasse etappi. Neuroloogia ja oftalmoloogia eriala ambulatoorne teenus on Narva Haiglas olnud, kuid katkenud erialaspetsialisti puudumise tõttu. Arsti leidmine on raske, kuid mitte võimatu, vajadusel kasutades koostööd partnerhaiglatega. Teenust saavad Narva Haigla piirkonna elanikud praegu teistes raviasutustes, kuid püüdleme eesmärgile tuua ambulatoorne ravi kodulähedaseks. Mõnevõrra võib teenuse tarbimine suureneda (nt. oftalmoloogia), kuna sageli patsient ei otsi abi, kui see ei ole lihtsalt kättesaadav. Teenuste prognoos on esitatud aastani 2030, kuna pikem perspektiiv sõltub eesmärkide realiseerumisest ja uue aktiivravikorpusega kaasnevatest võimalustest ambulatoorse ravi korraldamisele. Kättesaadavus, ravi kvaliteet ja töötajaskonna olemasolu on omavahelises seoses, mis mõjutavad ka teenuste mahtusid tulevikus. Juhul kui haigla poolt seatud eesmärkide täitmine ei õnnestu, väheneb ambulatoorsete vastuvõttude arv aastaks 2030 tasemele u 111 tuhat vastuvõttu aastas. Juhul, kui õnnestub käivitada uued erialad ja leida spetsialiste ka teistel erialadel, kasvaks vastuvõttude arv kuni 151 tuhandeni aastas. Tabel 14. Ambulatoorsete eriarsti külastuste prognoos aastani 2030 2019 Demograafiline Eesmärk 2030 2030 Dermatoveneroloogia 5166 5129 7693 Endokrinoloogia 4231 3600 3600 Gastroenteroloogia 3380 3053 3053 Günekoloogia 27 803 19 305 19 305 Infektsioonhaigused 2173 1852 1852 Kardioloogia 4119 3794 5190 Ortopeedia 17 104 15 617 15 617 Otorinolarüngoloogia 8988 8714 8714 Pediaatria 1090 983 983 Psühhiaatria 9296 9768 9768 Pulmonoloogia 1921 1866 3250 Sisehaigused 3281 3269 3759 Taastusravi 4921 4715 5658 Uroloogia 2889 3074 3915 Üldkirurgia 11 047 11 668 15 894 26 Onkoloogia alustatud ettev 2021 4500 Oftalmonoloogia hetkel puudu 10 000 Reumatoloogia hetkel puudu 4500 Neuroloogia hetkel puudu 8900 Töötervishoiuarst 5347 4522 4522 Erakorraline abi 11 455 10 000 11 167 Haigla kokku 124 211 110 928 151 840 Nagu eespool mainitud, on prognoosi üheks eelduseks teenuse liikumine erasfäärist Narva Haiglasse, teisalt aga seotud ka konkreetse eriala olukorraga võrdlusaastal. Narva Haiglas on aastaid olnud puudu teatud spetsialiste, mis on vähendanud vastuvõttude arvu mõnedel erialadel. Uue kaasaegse keskkonna loomise ühe oluliseks eesmärgiks on taastada Narva Haigla atraktiivsus tööandjana. Oluliseks arenguks ambulatoorses eriarstiabis saab eelseisvatel aastatel olema õendustöötajate iseseisva töö mahu suurenemine. Narva Haiglas on õendustöötajate iseseisvate vastuvõttude arv viimastel aastatel jõuliselt kasvanud, moodustades 2019. aastal 30% eriarstiabi vastuvõttude arvust (2015. a 7%). 45 000 õendustöötaja iseseisvat vastuvõttu võiks prognoosida ka 2030. aastaks. Samas tuleb funktsionaalse arengukava kontekstis silmas pidada, et see trend küll vähendab arstide koormust ja vajadust, aga ei mõjuta aga olulisel määral ruumivajadust. Vastuvõtu kabinet jääb ikka kabinetiks. Narva Haiglal puudub täna kaasaegne esmatasandi tervisekeskus (ETTK). Esmatasandi tervisekeskuses osutatakse kohustusliku põhiteenusena üldarstiabiteenust, koduõendusteenust, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust ja füsioteraapiateenust. SA Narva Haigla tervisekeskus on perspektiivis planeeritud haigla tänasele territooriumile. Selle rajamine on kavandatud peale aktiivravikorpuse rajamist aastatele 2026-2028. Narva Haigla kavandab oma taristule esmatasandi tervisekeskust (edaspidi ETTK), et tagada senisest parem integreeritus tervishoius erinevate osapoolte vahel. ETTK rajamine kaasaegse aktiivravikorpuse juurde võimaldab ristkasutada diagnostilisi jt võimalusi, mis on kompleksi loodud. ETTKs on funktsionaalselt ühendatud Narva Haigla olemasolev taristu ning haiglaga koostöölepingu sõlminud perearstid, kes osutavad esmatasandi teenuseid järgnevalt:  esmatasandi põhiteenused – üldarstiabiteenuseid ja pereõendusteenuseid vahetult ise;  esmatasandi teised põhiteenused (füsioteraapia, koduõendus, ämmaemandus), samuti sotsiaalteenuseid ning tugiteenuseid (administreerimine, registratuur, haldus, IT-tugi) koostöös haiglaga perearsti juhtimisel; 27   lisanduvad laiendatud üldarstiabi teenused ETTK ja olemasoleva haigla hoonestuse baasil koostöös haiglaga – iseseisev õendus, vaimse tervise keskus (vaimse tervise õde, juhtumi korraldaja/ravi koordinaator), sotsiaaltöötajad ja rehabilitatsiooni spetsialistid, töötervishoid, esmatasandi laboriteenused, logopeedid, optometrist. Plaanis on koostöö vähemalt kümne perearstiga. 5.2. Statsionaarne ravi Narva Haiglas osutati 2019. aastal statsionaarse ravi teenust kuues statsionaarses osakonnas (kirurgia-, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaiguste, lastehaiguste, õendusabi/taastusravi ning anestesioloogia ja intensiivravi osakond). Seega, tulenevalt vahetu teeninduspiirkonna suurusest, on Narva Haigla statsionaarse tegevuse ampluaa oluliselt mitmekesisem kui üldhaiglatele ette nähtud sisehaigused, üldkirurgia ja järelravi. Narva Haiglas raviti 2019. aastal 9183 patsienti keskmiselt 249 ravivoodil. Ravivajaduse prognoosi mõjutab nii nagu teistegi raviviiside puhul elanikkonna vähenemine ja samas vananemine. Kui ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi osas on eelduseks, et valdav osa teenustest saadakse kodumaakonnas ning piirkonna vajaduse prognoosi alusel saab määratleda konkreetse haigla eeldatavaid ravimahte, siis Narva Haigla erineva profiili tõttu ei ole see üks- üheselt teostatav. Alamerialade detailsel tasemel on nende piirid praktikas sageli määratlematud (nt rida sisehaiguste alamerialasid võivad olla kodeeritud nii sisehaigustena kui konkreetse alamerialana), samuti on sama eriala piires piirid keskhaigla ja üldhaigla tasemete vahel paindlikud. Seetõttu on statsionaarse ravi vajaduse prognoosimisel mõistlikum lähtuda pigem koondnäitajatest. Narva Haigla statsionaarse ravi osakondade voodipäevade arv kokku oli 61 115. Demograafilise muutuste ja teenuste ühtlustumise stsenaarium prognoosib Narva Haigla tõmbepiirkonna elanike statsionaarse ravi vajaduseks aastaks 2030 kokku 107 524 ravipäeva. Tuginedes kliinilise koostöö kokkuleppele võib eeldada, et see suhe, palju tõmbepiirkonna elanikest ravitakse Narva Haigla statsionaarsetes osakondades, väga olulisel määral ei muutu. Seega võiks Narva Haigla statsionaarse ravi vajaduseks aastaks 2030 olla ca 65 000 ravipäeva ehk umbes samas suurusjärgus nagu praegu. 28 Erialavaldkondade vaates on lähtuvalt demograafilistest protsessidest kahaneva mahuga kirurgia, sünnitusabi- ja günekoloogia ning lastehaigused. Kasvavad sisehaiguste ja õendusabi ravimahud. Aastal 2030 on ravimaht samas suurusjärgus lähteaastaga. Tabel 15. Statsionaarse ravi prognoos demograafiliste eeldusetega 2019 2030 2040 demograafiline eeldus Kirurgia 1901 1630 1367 kogurahvastiku muutus Sünnitusabi- ja günekoloogia 1110 926 964 sündide arvu muutus Lastehaigused 697 514 405 laste arvu muutus Sisehaigused 3433 3931 3658 65+ muutus Õendusabi 1370 1569 1460 65+ muutus Anestesioloogia ja intensiivravi 672 672 672 jääb muutumatuks Haigla kokku 9183 9242 8525 Keskmine ravi kestus 7,0 7,0 7,0 Voodipäevade arv 61 115 64 693 59 678 Voodite arv 249 274 274 Voodihõive 67% 65% 60% Arvestades kõiki protsesse, võib eeldada, et ravipäevade vähenemine toimub eelkõige eriarstiabi arvelt. Õendusabi vajadust ei saa hinnata praeguste mahtude ega suhte pealt eriarstiabisse, sest teenus on Haigekassa poolt alafinantseeritud, tegelik vajadus on suurem. Olemasolev õendusabi voodifond võimaldab ligi 30 000 ravipäeva, mis tulenevalt vanemate eagruppide elanike arvu suurenemisest on ka ilmselt hädavajalik, eeldades, et õendusabi ravikestus ei lühene (praegu keskmiselt 18,5 päeva) ning vanemaealiste hulk suureneb 15%. Võttes arvesse praegust keskmist ravikestust (7,0 päeva), võib jämedalt ennustada summaarset voodite vajadust uue aktiivravikorpuse osas (v.a. õendusabi) ligi 200 voodikohale. Narva Haigla voodihõive aktiivravis oli 2019. aastal 67,2%, mis on väiksem Sotsiaalministeeriumi poolt sihiks seatud 80-st. Samas on teada, et üle 75%-line keskmine täituvus aktiivravis ei anna täiendavat majanduslikku efekti ja et näiteks sünnitusosakondades jääb keskmine hõive alati oluliselt väiksemaks kui teistes. Tühi voodi on suhteliselt mõõdukas kulu võrreldes jõude seisva personaliga. Seetõttu on oluline maksimaalselt ka sellise osakondade struktuuri puhul kasutada ühise voodifondi printsiipi. Tabel 16. Narva Haigla raviüksuste planeeritav struktuur ja voodikohad peale uue aktiivravi korpuse valmimist Üksus Eriala Voodikohtade arv traumatoloogia 20 ortopeedia Kirurgiakliinik üldkirurgia 30 uroloogia 10 sünnitus 6 Naistekliinik günekoloogia 10 29  lastehaigused 10 gastroenteroloogia endokrinoloogia 30 onkoloogia reumatoloogia Sisekliinik pulmonoloogia 20 kardioloogia 20 neuroloogia (uus eriala) 10 nakkushaigused 15 Õendusabi osakond Õendusabi 85 Anestesioloogia ja Anestesioloogia ja intensiivravi 8 intensiiviravi ning EMO Erakorraline meditsiin 11 kliinik Kiirabi Kokku 285 sh uues hoones 200 Statsionaarse õendusabi osas tulevikuvajadus kasvab, Narva Haigla nn hooldusravi korpuse voodikohtadest (85) ostab hetkel Haigekassa 60 ja Narva linn 25. Nõudlus teenuse osas püsib ka tulevikus, oluline on selle jätkusuutlik rahastamine. 5.3. Päevaravi Päevaravi kasutus on Narva Haiglas olnud võrreldes teiste Eesti haiglatega ca veerandi võrra väiksem. Narva Haiglas osutati 2019. aastal päevaraviteenuseid günekoloogias, otorinolarüngoloogias, üldkirurgias ja ortopeedias, kokku 1361 haigele. Vastavalt kliinilise koostöö kokkuleppele nähakse ette, et Narva Haiglas teostatakse ka tulevikus üldkirurgilist päevakirurgiat (sh laparoskoopiline koletsüstektoomia), LOR päevakirurgilisi lõikusi, ortopeedilisi päevakirurgia operatsioone (sh artroskoopilisi) ning günekoloogilisi päevakirurgia operatsioone ja päevaravi. Teenuste valikusse võib tulevikus lisanduda päevaravina teostatav taastusravi, alkoholisõltuvuse ja narkomaania võõrutusravi, samuti skisofreeniaspektriga patsientide ravi. Teenuste mahtude planeerimisel on lähtutud samadest eeldustest ja analüüsidest, mis ambulatoorse ravi puhul. Päevaraviteenuste osas on vaatamata elanikkonna vähenemisele kasvuruumi. Taas, selle kasvuruumi täitumise „pehmeks“ komponendiks on eeldus, et päevaravi liigub Narvas valdavalt erasfäärist Narva Haiglasse. Arvestades seda, et praegu töötab Narva Haigla päevaravi kaheksal voodikohal, võiks edaspidi vajalike päevaravi voodite arvuks arvata 15 kuni 16. Päevaravis ravitud haigete arv võiks eeldatavalt aastaks 2030 vähemalt kolmekordistuda. 30 Tabel 17. Päevaraviteenuste prognoos aastani 2030 2019 2030 Päevagünekoloogia 882 406 Päevaotorinolarüngoloogia 72 123 Päevakirurgia 255 400 Päevatraumatoloogia 152 230 Hemodialüüs 381 457 Keemiaravi hetkel puudu 1960 Päeva taastusravi hetkel puudu 2000 1742 5576 Uue teenusena on aastal 2022 plaanis alustada onkohematoloogiliste patsientide päevaraviga, eelkõige keemiaravi, aga ka näiteks vajadusel vereülekannete läbiviimist. Oluline on, et patsient saaks teenust kodu lähedal ning teenus oleks kättesaadav ka neile, kes muidu vähikeskusesse minekut vaevarikkaks võivad pidada ning ravist loobuvad. Oleme teenuse vajadust ning mahtu konsulteerinud nii Tartu Ülikooli Kliinikumi kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla vähikeskustega. Esmaseid vähidiagnoose tuleb Ida-Viru maakonnas aastas 1000 ringis, neist umbes 70% vajavad keemiaravi. Lisaks patsiendid, kellel on diagnoos varasemast ning kellel jätkub keemiaravi. Esmased raviplaanid ning protseduurid tehakse vähikeskustes, sh. statsionaarne ravi. Edasine keemiaravi, mida patsinet vajab keskmiselt 3- 7 kuuri, oleks võimalik läbi viia kodulähedases Narva Haiglas. Oleme prognoosinud aastas meie juures keemiaravi vajavate patsientide arvuks 490 patsienti ning kui keskeltläbi tuleb neil läbi viia 4 keemiaravikuuri, siis kokku teeb see 1960 päevaraviseanssi. 5.4. Erakorraline meditsiin Erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste arvu hakkab tulevikus mõjutama põhiliselt kaks faktorit – elanikkonna jätkuv vähenemine ja vanemaealiste absoluutarvu kasv. Tulenevalt sellest võib prognoosida EMO töömahtude jäämist enam-vähem praegusele tasemele, keskmiselt 60 kuni 70 haiget päevas. Seoses 65-aastaste ja vanemate arvu kasvuga võib eeldada multimorbiidsete ja raskes üldseisundis, dekompenseeritud patsientide, voo suurenemist, mis seab täiendavad nõudmised EMO varustatusele ja töökorraldusele. Narva Haigla EMO-l peab olema võimekus stabiliseerida kriitilises seisundis toodud patsiendi seisund nii, et teda oleks võimalik transportida juba sealt, mitte osakonnast, järgmisse etappi. EMO planeerimisel arvestatakse, et vajalik on valmisolek ka kriisi- ja katastroofisituatsioonideks, mida praegu ei ole. Voodikohtade planeerimisel arvestatakse, et üks patsient võib olla EMOs kuni 4 tundi. 31 5.5. Uuringud ja protseduurid Viimasel neljal aastal ei ole Narva Haiglas teostatud uuringute ja protseduuride hulga ega nomenklatuuri osas olulisi muudatusi toimunud. Uuringute ja protseduuride prognoosi mõjutavad peamiselt kaks faktorit – ravitegevuse maht ja tehnoloogilised arengud. Ravitegevuse ja -vajaduse maht statsionaaris prognoositavalt oluliselt ei muutu, küll suureneb ambulatoorsete vastuvõttude ning päevaravi maht. Seetõttu võib prognoosida mahu suurenemist peamiste uuringu- ja protseduurigruppide lõikes. Lisaks võib eeldada teatud arenguid tehnoloogiates, mis saavad mõjutama uuringute ja protseduuride valikut. Jättes kõrvale võimalikud täiesti uued tehnoloogiad, mis võivad lähema paari aastakümne vältel turule tulla, võib siiski olemasolevate piires teha mõningaid ennustusi. Nii on kindlasti kasvamas laboratoorsete uuringute maht. Ühest küljest on see tingitud suuremast hulgast multimorbiidsetest ja krooniliste haigustega eakatest patsientidest ja nendega seotud „traditsioonilistest“ uuringutest. Teisalt on laienemas laboratoorsete uuringute nomenklatuur tavakasutusse jõudvate uute tehnoloogiate (nt immuunkeemilised ja molekulaardiagnostilised meetodid, geenitehnoloogiate areng jms) tõttu. Kujutisdiagnostikas kasvab oluliselt nõudlus nt magnetresonantstomograafiliste uuringute järele. Narva Haigla uue aktiivravikorpuse rajamisel on üheks oluliseks eesmärgiks kaasaegsete diagnostikavõimaluste loomine. Sellest lähtuvalt võiks uuringute ja protseduuride maht tulevikus pigem kasvada. Uude aktiivravikorpusesse on täiendavalt kavandatud ka angiograafia kabinet. Patoloogiateenistuse tulevikuprognoosis on meie arvates oluline säilitada lahangute teostamise võimekus Narva Haiglas. Üheltpoolt on see oluline ravikvaliteedi mõttes, kuna arstid saavad vahetult lahangul osaleda ning seega vahetu tagasiside surma põhjusest, vajadusel patoloogiga probleemi täpsustada ning täiendavaid selgitusi anda. Jääb ära ka lahkunu transport lahangule ja tagasi. Analüüside teostamise kohta oleks vajalik korraldada audit, mis selgemalt aitaks määratleda võimalikke mahtusid Narva Haiglas ning teistelt sisse ostetavat teenust. Oluline on ühelt poolt tagada teenuse kvaliteet, kuid samas ka vastuste saamise kiirus. Eelkõige näeme oma partnerina Tartu Ülikooli Kliinikumi. 5.6. Piirkonnaspetsiifilised teenused Tulenevalt piirkonna eripärasest epidemioloogilisest (suur HIV ja tuberkuloosi levimus) ja sotsiaalsest keskkonnast (kõrged narkomaania ja alkoholisõltuvuse näitajad) osutab Narva 32 Haigla praegu mitmeid erinevaid piirkonnaspetsiifilisi tervishoiuteenuseid. Need toimuvad vastavalt koostöölepingutele Tervise Arengu Instituudiga (TAI) ja on suunatud HIV-i nakatunud isikutele, narkomaanidele ja nende lähedastele, suitsetajatele ja tuberkuloosihaigetele ning on finantseeritud TAI mitmeaastaste raamlepingute alusel. Nende ambulatoorsete teenuste maht ei ole võrreldes tavatööga küll suur (ca 5% ambulatoorsete visiitide koguarvust), kuid see on kohalikes oludes oluline segment, mida teised ei täida. Tulevikku vaadates võiks ühest küljest ennustada piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu taseme ühtlustumist muu Eestiga ning spetsiifiliste probleemide leevenemist. Teisalt aga võiks eeldada, et riik hakkab oluliselt jõulisemalt, kui senine TAI mitmeaastaste raamlepingute põhine tegevus, situatsiooni saneerimisse ja ennetusse panustama, mis oleks ka Narva Haigla seisukohast oluline lisategevus. Narkomaania ja alkoholisõltuvus on jätkuvalt Narva Haigla teeninduspiirkonnas suuremaks probleemiks kui paljudes teistes Eesti piirkondades. Nii narkomaania kui alkoholisõltuvuse ennetustegevus on suuresti ühiskondliku suhtumise kujundamise küsimus. Esmatasandil on oluline roll riskigruppide jälgimisel ja hälvete varasel avastamisel ning ravile suunamisel. Ravi terviklik kontseptsioon Eestis on alles väljakujundamisel. Kompleksne ravi tähendab taas meeskonnatööd, milles osalevad psühhiaatrid, õed, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad. Ravimeeskonnas otsustatakse iga patsiendi individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, milliseid teenuseid patsient vajab ja millised ravimeeskonna liikmed talle teenuseid osutavad. Teenuste kompleks on mahukas (esmane hindamine, täishindamine, patsiendi seisundi kliiniline jälgimine, patsiendi nõustamine, teenuseid saava patsiendi lähedase nõustamine, lähedase nõustamine, kui alkoholi liigtarvitaja ei ole teenuste saaja, individuaalne psühhoteraapia, psühhoteraapia perele, psühholoogilised sekkumised grupis (grupiteraapia, patsiendiõpetus), juhtumikorraldus (kõrge tagasilanguse riskiga patsiendile), ambulatoorne võõrutusravi, statsionaarne ravi ja päevaravi). Tulevikuvaatavalt on Narva Haiglal jätkuvalt vajalik tagada eelmainitud piirkonnaspetsiifilised teenused, eelduslikult sarnases mahus võrreldes viimase nelja aastaga. Lisaks võib uue päevaravi vajava teenusegrupina välja tuua skisofreeniaspektriga patsientide käsitluse. Kuna senini ei ole nendele patsientidele Narvas päevaravi pakutud, on teenuse mahu hindamine keeruline, samuti on vajalik psühhiaatrilise meeskonna olemasolu, kuid pikemas perspektiivis tuleb skisofreeniaspektriga patsientide päevaravi vajadusega arvestada ning see Narva haiglasse planeerida. 33 6. Tervishoiutöötajate vajadus 2019. aastal oli aasta Narva Haigla keskmine töölepinguga töötajate arv 676, sealhulgas 15 töötajat, kes olid rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. Töötajate üldarvust oli 31.12.2019. a. seisuga arste 99, õdesid 261, hooldustöötajaid 126, muud personali 190 isikut. Arstide osakaal täidetud ametikohtade lõikes on nelja aastaga vähenenud 13% võrra, õdede arv 5% võrra, hooldustöötajate arv 10% võrra ja muu personali osakaal 7% võrra. Arstide arv on vähenenud proportsionaalselt enam kui muu tugipersonali arv. Tabel 18. Täidetud ametikohtade dünaamika 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Arstid 102,7 99,6 97,3 99,8 101,6 101,8 94,3 91,7 88,1 Õed 235,1 239,8 235,1 243,3 245,1 237,0 234,5 233,4 231,8 Hooldustöötajad 114,3 114,3 114,3 121,8 129,9 114,4 114,9 114,2 116,2 Muu personal 195,0 192,7 197,6 206,7 192,2 197,2 198,2 187,4 178,0 Kokku 647,0 646,4 644,4 671,6 668,7 650,5 641,9 626,6 614,1 Allikas: Narva Haigla Töötasu on kõikides töövaldkondades järjepidevalt kasvanud. Keskmine kuupalk 2019. aastal oli 1439 eurot. Tabel 19. Töötajate keskmise tunnitasu dünaamika 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Arstid 10,1 10,3 10,9 11,2 12,5 14,1 14,9 15,8 17,9 Õed 5,1 5,1 5,7 5,9 6,5 7,1 7,7 8,7 9,8 Hooldustöötajad 3,1 3,2 3,7 4,0 4,6 5,0 5,4 5,7 6,4 Muu personal 3,0 3,1 3,2 3,6 4,1 4,5 4,9 5,1 5,8 Kogu personal 4,9 4,9 5,3 5,6 6,2 6,9 7,3 8,0 9,1 Allikas: Narva Haigla Kuigi käesoleval ajal on Narva Haigla tagatud piisaval määral meditsiinilise personaliga, on probleemiks töötajate vanusstruktuur. 2021. aasta seisuga oli arstide keskmine vanus 61 eluaastat, seejuures 67% arstidest on 60-aastased või vanemad. Õdede keskmine vanus on 50 eluaastat. 34  50% 45% 40% 40% 30% 23% 22% 17% 19% 20% 11% 9% 10% 5% 5% 4% 0% 0% kuni 29 30-39 40-49 50-59 60-69 70 ja vanem arst õde Joonis 5. Narva Haigla arstide ja õdede vanuseline jaotus aastal 2021 Allikas: Narva Haigla Eesti keskmisega võrreldes on näha, et noorte ning üle 60-aastaste arstide ja õdede osas proportsioonid erinevad suurel määral. Õdede vanuselise koosseisu olukord arstidega võrreldes on parem. Arstide ja õdede suhe 2021 a. on 1:2,2, Eesti keskmine on 1:1,8. Tulevikus võib ette näha õdede kasvavat rolli igapäevatöös ning seeläbi õendustöötajate vajaduse suurenemist. Tabel 20. Narva Haigla arstide ja õdede vanuseline võrdlus arstid õed Narva Eesti keskmine Narva Eesti keskmine Haigla Haigla Alla 30 0% 9% 5% 12% 30-49 16% 34% 32% 48% 50-59 17% 22% 40% 22% 60 ja vanemad 67% 34% 23% 17% Allikas: Tervise Arengu Instituut; Narva Haigla Narva Haigla arstkonna eripäraks on asjaolu, et suur osa sellest, erinevalt teistest Eesti haiglatest, on saanud oma hariduse mitte Tartu Ülikoolist, vaid eeskätt Venemaa meditsiiniinstituutidest, mis siiani tingib ka teatavaid koolkondlike erinevusi nii mõttemallides kui ka praktikas. Seetõttu on väga oluline elukestev täiendharidus, milles juhtiv roll peaks olema Tartu Ülikoolil ja Kliinikumil. Personali väljaõppele kulutati 2019. aastal 96,9 tuhat eurot, mille maht võrreldes 2015 .a. ei ole suurenenud. Täienduskoolitust sai 83,9% õdedest (2015. aastal 96,7%) ja 81,8% arstidest (2015. aastal 95,0%). 2030. aastaks on meditsiinipersonali vajaduse prognoos 119 eriarsti, 301 õde ning 150 hooldustöötajat. Narva Haigla ei ole olnud eriti atraktiivne töökoht uutele arstidele, mõjureid, mis teevad haigla tööjõuturul mitte eriti atraktiivseks, on mitmeid: näiteks keele- ja igapäevaelu keskkond, aga 35 ka ajale jalgu jäänud füüsiline töökeskkond. Arstkonna noorendamine saab olema oluliseks faktoriks Narva Haigla jätkusuutlikkuse tagamisel. Ravikeskkonna moderniseerimine, nagu sh uue aktiivravikorpuse rajamine, võiks aidata sellele olulisel määral kaasa. Teisteks toetavateks meetmeteks on kindlasti ka välisriikidest pärit arstide jätkuv kaasamine ning koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumiga. On ilmne, et real puhkudel on ratsionaalne kasutada Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialiste, et tagada vajalike teenuste osutamine kohapeal. Ka tulevikus jääb kolmanda etapi erialadel kandev roll Tartu Ülikooli Kliinikumi kanda. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et praeguste teadmiste põhjal ei muutu statsionaarse ravi maht aastaks 2030 summaarselt, küll väheneb see eriarstiabi ning suureneb järel- ning õendusabi arvelt. Ambulatoorsete vastuvõttude ning päevaravi maht suureneb, mis tingib ka vajaduse suurendada personali hulka. 7. Arengukava koostamise alused SA Narva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised allikad: 1. Arstlike erialade arengukavad 2. Õendusala erialade arengukavad 3. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus 4. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord 5. Haiglavõrgu arengukava 6. Eesti Haigekassa, Rahvastikuregistri ja Statistikaameti andmebaaside andmed 36  MINISTRI KÄSKKIRI 28.04.2022 nr 67 Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 20. jaanuari 2022. a ja 06. aprilli 2022. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan Sihtasutus Narva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister