Käskkiri

KINNITATUD Tervise- ja tööministri 27.04.2022 käskkirjaga nr 66 „Sihtasutus Läänemaa Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine“ SA LÄÄNEMAA HAIGLA AKTIIVRAVI OSAKOND, INTENSIIVRAVI- JA OPERATSIOONIKESKUS Funktsionaalse arengukava II ETAPP Märts 2022 SISUKORD 1. Üldosa .................................................................................................................................. 3 2. Olemasolev hoonestus ja funktsionaalne struktuur ............................................................... 4 3. Planeeritav funktsionaalne struktuur ..................................................................................... 6 4. Haigla funktsionaalne programm ........................................................................................... 8 4.1. Diagnostika ja ravi.......................................................................................................... 8 4.1.1. Operatsiooniplokk ................................................................................................... 8 4.2. Palatiosakonnad ............................................................................................................ 9 4.2.1. Aktiivravi (sisehaigused ja kirurgia) palatiosakond .................................................. 9 4.2.2. Intensiivravi osakond ............................................................................................ 11 4.3. Üldkasutatavad ja personaliruumid .............................................................................. 12 4.4. Muud............................................................................................................................ 12 4.4.1. Hemodialüüs ......................................................................................................... 12 5. Pindade koondtabel ............................................................................................................ 14 6. Hinnanguline ehitusmaksumus ........................................................................................... 16 7. Planeerimisel kasutatud materjalid ...................................................................................... 18 2 1. ÜLDOSA SA Läänemaa Haigla funktsionaalse arengukava teise etapi (FAK II) eesmärk on anda ülevaade aktiivravi, intensiivravi ja operatsioonikeskuse teenuste kvaliteedi tagamiseks kavandatavatest ehitus- ja rekonstrueerimistöödest. Kavandatavad tööd on tingitud vajadusest uuendada struktuuriüksuse planeeringulist lahendust kaasaja nõuetest lähtuvalt. SA Läänemaa Haigla kavandab rekonstrueerida Vaba tn 6 asuvas hoones oleva aktiivravi osakonna, intensiivravi osakonna ja rajada juurdeehitusena uued operatsioonikeskuse ruumid. Suurt tähelepanu on pööratud personali ja patsientide liikumisteedele ning personalile kaasaegsete töötingimuste loomisele. Lisaks ei ole vananenud haiglahoone ülalpidamine kulutõhus ning ei vasta kaasaegsetele energiatõhususe kriteeriumitele. Eelnevast tulenevalt viiakse ellu ka haiglahoone energiatõhusamaks muutmise ehitustööd, mis aitavad kaasa hoone majandamise efektiivsuse parandamisele. Planeeritav rekonstrueerimine ja juurdeehitus kaasajastab ning laiendab SA Läänemaa Haigla võimalusi panustamaks haigla strateegiliste eesmärkide täitmisesse. Haigla peab oluliseks, et pakutavate tervishoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus on heal tasemel. SA Läänemaa Haigla arendab edasi teenuseid, mida maakonna elanikud kõige rohkem vajavad ja kasutavad. Rõhuasetus on sisehaiguste, iseseisva statsionaarse õendusabi, üldkirurgia, järelravi, taastusravi valdkondade, psühhiaatria- ja sõltuvushaigete rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse arendamisel. Mahulis-arhitektuurse osa koostamisel on võetud aluseks SA Läänemaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapis (kinnitatud tervise- ja tööministri 14.12.2021 käskkirjaga nr 128) prognoositud tegevusmahud ja personalivajadus ning sellest tulenevad funktsionaalsed ühendused eri protsesside vahel ja toimingute ruumivajadused. Töö käigus leiti kõigile toimingutele optimaalsed asukohad vastavalt olemasoleva hoone poolt seatud raamidele. Funktsionaalse arengukava II etapp on koostatud Sotsiaalministri määruse nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“1 kohaselt. Projekti graafilise osa moodustavad rekonstrueeritava hoone 2. ja 3. korruse ning juurde ehitatava hooneosa 2. korruse tehnoloogilised eskiisid mõõtkavas 1:100-le, millel on ära näidatud struktuuriüksuste asukohad ja põhimõttelised tehnoloogilised plaanid koos ruumigruppide lahenduste ja liikumisteedega. 1 Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord <link> 3 2. OLEMASOLEV HOONESTUS JA FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR Tabel 1. Hoone tehnilised andmed Läänemaa Haigla (Vaba tn 6, Haapsalu linn) Ehitisealune pind 2456 m2 Maapealsete korruste arv 4 Kõrgus 19 m Pikkus 105 m Laius 40 m Suletud netopind 7915 m2 Köetav pind 7915 m2 Maht 34 592 m3 SA Läänemaa Haigla on ainus Läänemaal asuv üldhaigla, mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi ja erakorralise meditsiini osakond, statsionaarne intensiiv- ja aktiivraviosakond ning õendus-hoolduskeskus, mis omakorda koosneb statsionaarse õendusabi osakonnast ja hooldekodust. Hoone 1. korrusel asuvad apteek, tervisekeskuse ruumid (perearstid, füsioteraapia, naistenõuandla, psühholoog), kiirabi ruumid ja hoone läänetiivas asub haigla laboratoorium. 2. korrusel asub erakorralise meditsiini osakond, radioloogia, sterilisatsioonikeskus, intensiivravi osakond, opiplokk ja polikliiniku korpus. Haigla 3. korrusel asub 46 voodikohaga aktiivravi osakond. 4. korrusel asub 50 voodikohaga õendusabi osakond. VAJADUSED FUNKTSIONAALSETEKS ÜMBERKORRALDUSTEKS Planeeritavate ehitustööde käigus renoveeritakse kolmanda korruse aktiivravi osakond, teisel korrusel paiknev intensiivravi ja opiplokk, hemodialüüsi ja haigla personali puhkeruumid. Ehitustööde käigus ehitatakse haigla peamajale juurdeehitus, kuhu rajatakse ruumid kaasaegsele operatsioonikeskusele. Hetkel operatsiooniploki ja intensiivravi osakonna kasutuses olevate ruumide ümberehituse tulemusena rajatakse kaasaegne intensiivravi osakond, hemodialüüs ning haigla personali puhkeruumid. Hemodialüüsi ruumid asuvad hetkel perearstikeskuse juures 1. korrusel (soklikorrus). Uue lahenduse kohaselt luuakse hemodialüüsi ruumid haigla peasissepääsust vasakule EMO ja intensiivravi osakonna juurde (2. korrusele). Uues asukohas on patsientidele kergesti ligipääsetav eraldi sissepääs ning ruumi luues on võimalik arvestada konkreetselt dialüüsi tegemiseks vajalike eripäradega. Kuna dialüüsi ruumid rajatakse EMO ja intensiivraviosakonna lähedusse, on võimalik raskeid haigeid ka mugavalt samal korrusel transportida (varasemalt vajadus transportida korrus kõrgemale). Praegune intensiivravi ja operatsiooniplokk asub haigla 2. korrusel EMO vahetus läheduses. Osakonnas on viis voodikohta ja 2 operatsioonituba. Olemasoleva operatsiooniploki ruumilahendus ja töökorraldus on säilinud algse plaanilahenduse järgi ning seega ei ole selle 4 lahendus tänapäevane. Vanad operatsioonitoad on amortiseerunud (medgaaside liinide lahendused pärinevad hoone ehituse aegadest, gaaside liinid ja juhtmed kohati mööda põrandat ning mitte konsoolides, puudulik ventilatsioon, puudub võimalus üle- ja alarõhu tekitamiseks, arvutitöökoht puudub). Planeeritud muudatuse tulemusena asuvad operatsiooniploki ruumid soodsa ühendusega EMO ja intensiivravi osakonna suhtes. Operatsiooniploki ja intensiivravi ruumiplaan muutub loogilisemaks ja teenuse osutamise seisukohast optimaalsemaks, sealhulgas paranevad nii patsientide kui ka personali tingimused. 3. korruse aktiivraviosakonna 20 palatis on kokku 46 voodikohta. Aktiivravi osakond vajab uusi ja kaasaegseid ruume, kuna olemasolevates ruumides puudub nõuetekohane ventilatsioon ning küttesüsteem vajab uuendamist. Ruumide rekonstrueerimine aitab märgatavalt parandada teenuse kvaliteeti ning patsientide ja personali tingimusi. Seniste suurte 4-kohaliste palatite asemele luuakse 1-2-kohalised palatid. Patsientide paigutamine väiksematesse palatitesse on infektsioonide levimise vältimiseks otstarbekam. Infektsioonide leviku takistamiseks luuakse osakonna ühte tiiba kaks isolaatorit. Haigla personali puhkeruumina ning koosolekute ja koolituste ruumina on kasutatud personali söögisaali. Planeeritava muudatuse käigus luuakse seniste opipersonali abiruumide ja riietusruumide asemele uus personaliruum koos konverentsiruumiga. Käesoleval hetkel puudub haiglas koosolekute või konverentside pidamiseks konkreetselt kujundatud ja sisustatud ruum. SA Läänemaa Haigla hoonekompleksi peahoone koos kõrvalhoonetega on rajatud algselt 1979.a. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates on hoonete üksusi suurima vajaduse tekke järgi osade kaupa, kuid mitte kompleksselt, kaasaegsetel tehnoloogiatel põhinedes renoveeritud. Hoonetekompleksi terviklikku kapitaalremonti ei ole teostatud. Peamiselt on teostatud hoone eri osades sisemist sanitaarremonti ja rekonstrueeritud remonditavate üksuste tehnilisi kommunikatsioone. Suurima remonttööna võib ära märkida 2012. aastal teostatud peahoone neljanda korruse iseseisva statsionaarse õendusabi palatiosakonna renoveerimistööd. Aastatel 2016–2017 rekonstrueeriti EMO ruumid, 2017–2018 polikliinik ning aastatel 2018–2019 rekonstrueeriti 1227 m2 (netopindala) ruume esmatasandi tervisekeskuse (sh apteegi, kiirabi ja labori) tarbeks. 2021. aastal ehitati välja haigla sterilisatsioonikeskus ja sellega seotud ruumid. Aktiivravi osakonnas ja intensiivravi ning opiploki ruumides ei ole suuremahulisi rekonstrueerimistöid teostatud. Termopilt OÜ energiaauditist tulenevalt soovitatakse haiglahoone soojuskao vähendamiseks paigaldada terve hoone ulatuses uus katusekate. Hoone välisseinad on ehitatud tellistest müüritisena ning kaetud krohvkattega. Ilmastiku mõjul on hakanud välisseinad aga lagunema, mistõttu on vajalik teostada fassaadi remont koos lisasoojustamisega. Olgugi et hoone ehitusaegsetest akendest pea kõik on varasemalt pakettakende vastu välja vahetatud, on pakettakende konstruktsioonid amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist. 5 Hoone varustamine soojusenergiaga toimub kaugkütte baasil toimiva keskküttesüsteemi abil. Vaatamata asjaolule, et varasemalt on teostatud üksikuid küttesüsteemi rekonstrueerimistöid, ei ole üldine süsteemi tööefektiivsus paranenud. Hetkel on kasutusel hoone ehitusaegsed malmribiradiaatorid, paigaldatud on ka uusi terasplekkradiaatoreid. Hoone radiaatorküttesüsteem on osaliselt amortiseerunud ning vajab välja vahetamist uue ja kaasaegsema vastu. Suurem osa hoone ventilatsioonisüsteemist on hoone ehitusaegne ja loomuliku väljatõmbega. Varasemate rekonstrueerimiste käigus on rajatud teatud tsoonide õhuvahetuse tagamiseks soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid, kuid hoone on tervikuna siiski alaventileeritud. Selleks, et kogu ravihoones oleks tagatud kvaliteetne sisekliima, tuleb rajada kogu hoonet hõlmav mehaanilise sissepuhke-väljatõmbega ning soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Vältimaks suvist ülekuumenemist, rajatakse kogu hoonet hõlmav jahutussüsteem. Hoone elektrienergia kulu vähendamiseks asendatakse vanatüübi gaaslahendusvalgustid uute LED valgustitega. Vastavalt määruse 26.02.2020 nr.7 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ kohaselt peab hoones läbiviidavate rekonstrueerimistööde tulemusena olema saavutatud hoone tuleviku energiakasutusest tulenevalt CO2 eriheitkoguse vähenemine. Eelnevalt nimetatud nõude täitmiseks paigaldatakse hoonele päikesepaneelid. Kokkuvõtlikult ei ole haiglahoone ülalpidamine kulutõhus ning ei vasta kaasaegsetele energiatõhususe kriteeriumitele. Vastavalt energiaauditile on haiglahoone energiatõhusamaks muutmiseks plaanis teostada järgmised ressursitõhususe tööd: - hoone energeetiline saneerimine, mille käigus lisa soojustatakse hoone laepiirded, väliseinad ja soklisein; - vanade akende asendamine uute pakettakendega; - uue täielikult reguleeritava kahetoru-radiaatorküttesüsteemi paigaldamine (sh küttesüsteemi seadistamine); - soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi rajamine; - jahutussüsteemi paigaldamine; - vanatüübi gaaslahendusvalgustite asendamine uute LED valgustitega; - päikesepaneelide (koguvõimsusega 45 kW) paigaldamine taastuvenergia tootmise eesmärgil. 3. PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR Tabel 2. Haigla jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks Kood FUNKTSIONAALSE VALDKONNA JA OSAKONNA VÕI STRUKTUURIÜKSUSE NIMETUS 1.00 DIAGNOSTIKA JA RAVI Erakorraline meditsiin Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Funktsionaalne diagnostika 6  Endoskoopia Laboratoorium Operatsiooniplokk Radioloogia Taastusravi Päevaravi 2.00 PALATIOSAKONNAD Aktiivravi (sisehaigused, pediaatria, neuroloogia, psühhiaatria, kirurgia, günekoloogia, ortopeedia, uroloogia) Intensiivravi (I, II ja III aste) Iseseisev statsionaarne õendusabi ja järelravi 3.00 HALDUS Haigla juhtimine ja haldamine Arhiiv Meditsiinistatistika 4.00 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID Üldkasutatavad ruumid Personali riietusruumid Personali toitlustuse ruumid 5.00 ABITEENISTUS JA VARUSTUS Apteek Haigla köögiplokk Kesksterilisatsioon Pesuladu Materjaliladu ja varustus Tehniline hooldus ja remont Transporditeenistus Jäätmekäitlus 7.00 MUUD Kiirabi Perearstide ruumid Hemodialüüs Üksuste paigutusel, omavaheliste seoste loomisel ja sisemisel tsoneerimisel on võetud arvesse tänased probleemkohad ja loodud haigla funktsionaalsetest vajadustest tulenev lahendus. Loodud lahendus tagab maksimaalselt kiire ja tõhusa arstiabi, säästab ressursse ning pakub kaasaegseid töö- ja ravitingimusi. Raviüksuste paiknemine horisontaalkihiti on järgmine: - 1 korrus: perearstide ruumid, füsioteraapia, labor, apteek, kiirabi ruumid; - 2. korrus: EMO, sterilisatsioon, hemodialüüs, radioloogia, intensiivravi, operatsiooniplokk, funktsionaalne diagnostika, endoskoopia, eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude kabinetid (polikliinik), administratsiooni ruumid, köögiplokk; - 3. korrus: aktiivravi palatiüksus; - 4. korrus: õendusabi palatiüksus. 7 4. HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM 4.1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 4.1.1. OPERATSIOONIPLOKK Operatsiooniplokis teostatakse plaanilised, erakorralised ja päevakirurgia operatsioonid. Toimub patsientide ettevalmistus, opereerimine. 2020. aastal teostati SA Läänemaa Haiglas 1138 statsionaarset ning 456 päevakirurgilist operatsiooni. Statsionaarsete operatsioonide arv on viimase kahe aasta vältel püsinud samas suurusjärgus, kuid päevakirurgiliste operatsioonide arv on 2018. aastaga võrreldes kahanenud 16% võrra. Plaanilised operatsioonid toimuvad tööpäevadel kuni 8 tundi päevas. Operatsioonide teostamise võimekus on haiglal olemas ööpäevaringselt. Üksuses on 11,5 ametikohta. Operatsiooniploki juurdeehituse raames on planeeritud rajada kaks uut laialdaste võimalustega ning kaasaegsete lahendustega operatsioonituba. Operatsiooniploki ruumid viiakse ruumi- lahenduselt kooskõlla enne ja pärast operatsioone tekkivate vajadustega ning tagatakse võimekus kasutada kõiki kaasaegseid enamlevinud meditsiiniseadmeid. Operatsioonitubade kõrval on eraldi haigete ettevalmistusruum, ärkamistuba ning operatsioonijärgsed palatid. Operatsioonisaalides on kõik võimalused meditsiiniseadmete kasutamiseks. Kommunikatsioonide jaoks on olemas laes konsoolilahendused. Seinal on ettenähtud koht operatsiooniplokis tarviliku arvuti jaoks. Personali ettevalmistus toimub operatsioonitoa lähedal asuvas vastavas tsoonis. Operatsioonide käigus kasutatakse erinevat meditsiinilist aparatuuri (narkoosi- ja kunstliku hingamise seadmed, elektrokirurgia seadmed, röntgenläbivalgustus jms) ning lisaseadmeid (venitusseadmed, fiksaatorid). Haigla parema töökorralduse ja personali optimaalse kasutamise huvides on plaanilahenduse uuendamisel jälgitud, et operatsiooniplokiga samas ruumigrupis oleksid ärkamisruumid ja päevakirurgia toibumisruumid. Operatsiooniplokk asub soodsa ühendusega EMO ja intensiivravi osakonna suhtes. Operatsiooniploki tarbeks projekteeritakse hoone A-tiiva külge juurdeehitus. 8 Tabel 3. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala Operatsiooni järgne palat 3 61,2 m² Operatsiooni järgne ärkamistuba, 1 30,5 m² jälgimisruum Aparatuur-abiruum 1 13,3 m² Lõikustuba 2 82,1 m² Haigete ettevalmistamine 1 16,8 m² Lüüs 1 8,9 m² Arsti vastuvõtt 1 19,8 m2 Õdede riietusruum 1 15,8 m² Arstide riietusruum 4 41,6 m² Pesuruum 3 7,7 m2 WC 3 7,4 m² Puhkeruum 1 24,8 m² Haigete riietumine 1 10,8 m² Koristusvahendid 1 3,6 m2 Päevakirurgia haigete 5 139,8 m² vastuvõtt/ooteala, sh koridor Abiruumid 3 31,2 m2 Tehnoruum 1 8,1 m2 Üldkokkuvõte 33 523,4 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 523,4 m2. 4.2. PALATIOSAKONNAD 4.2.1. AKTIIVRAVI (SISEHAIGUSED JA KIRURGIA) PALATIOSAKOND Aktiivravi palatiosakonnas toimub statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus lähtuvalt patsiendi vajadusest sisehaiguste, kirurgilist sekkumist vajavate terviseprobleemide ja günekoloogiliste haiguste korral. Diagnostika- ja raviruumid paiknevad üldjuhul ambulatoorse vastuvõtu ja diagnostikaüksustes ning neid kasutatakse ka statsionaari patsientide uuringuks ja raviks. Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel nii sisehaiguste kui ka kirurgiliste patsientide, sh päevakirurgia patsientide, hospitaliseerimiseks. Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Üksuses on 29,5 ametikohta. Tabel 4. Arvestuslik voodikohtade vajadus 2030. aastal Eriala Hospitaliseerituid Ravi kestus Voodihõive Voodite arv Sisehaigused 1129 7,4 92% 25 Kirurgia 816 4,5 72% 14 Voodite vajadus kasvab sisehaiguste erialal ning langeb kirurgia erialal, kuid see tuleneb voodipäevade langusest (hospitaliseeritute arv kasvab). 9 Üksuse planeerimisel on arvestatud erialade spetsiifikale vajalike ruumide olemasolu. Osakonda on planeeritud nii ühe- kui ka kahekohalisi palateid. Kummaski haigla palatitiivas on oma valveõe post. Patsiendid paigutatakse palatitesse üldjuhul lähtuvalt peamisest terviseprobleemist, st kirurgilised patsiendid koondatakse omavahel lähestikku asuvatesse palatitesse, sisehaiguste patsiendid omavahel lähestikku asuvatesse ning günekoloogia ja sünnitusabi patsiendid omavahel lähestikku asuvatesse palatitesse, jälgides haiglanakkuse vältimise põhimõtteid. Lihtsamad protseduurid viiakse läbi palatiplokkide juurde kuuluvates protseduuritubades. Palatikompleksi varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse sterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse kohapeal vastavas ruumis. Palatiosakonna ühendusteed teiste haigla üksustega ja korpustega patsientide liikumiseks ja varustamiseks (pesu, toit, ravimid ja majandusmaterjalid) on haigla üldiste liikumisteede ja liftisõlmede kaudu. Osakonna koridoris on tualett- ja duširuumid, s.h. ka invanõuete kohane. Patsientide rõivaid saab hoida palatis kapis, voodid saab üksteisest visuaalselt eraldada. Palatiosakonnas paiknevad vajalikud abi- ja laoruumid. Haige transport palatiosakonnas peab olema võimalik funktsionaalsel voodil. Haigete ligipääs kõigisse vajalikesse ruumidesse peab olema võimalik ratastoolis või liikumise abivahendiga. Haigete toitlustamine korraldatakse kandikutel haigla köögiploki/toitlustusteenistuse baasil ning patsiendid söövad oma palatis. Üksuse korrusele on planeeritud toidujagamise ruum. Kokku on planeeritavate voodikohtade arv 39: kirurgia 14, sisehaigused 25. Palatite hulga planeerimisel on arvestatud pikemaajalise teenuste mahtude prognoosiga. Kõik voodikohad on ristkasutatavad ja nende funktsioon sõltub ravitava patsiendi vajadustest. Kuna osakonnas on palatipinda rohkem kui prognoositud voodikohti, luuakse osakonda 25 palatit, mis on 1-2-kohalised, ning vajadusel on võimalik ühekohalistest palatitest luua kahekohalised. 10 Tabel 5. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala Palat (1-2 kohta) 25 421,0 m² Isolaator (sh lüüs ja pesuruum) 2 50,0 m² Puhkeruum 1 50,0 m² Pesuruum 2 26,0 m² WC 6 32,3 m² Sidumine 1 30,0 m² Õepost 2 14,0 m² Kabinet 2 28,0 m² Pesuladu 1 12,0 m² Protseduurid 2 34,0 m² Personali puhkeruum 4 55,0 m² Abiruumid 1 4,0 m² Koridor 1 220,3 m² Üldkokkuvõte 50 976,6 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 976,6 m2. 4.2.2. INTENSIIVRAVI OSAKOND Intensiivravi osakonnas toimub eluohtlikus seisundis haigete ravi ja põetus. Operatsioonist toibumiseks saadetakse patsient vastavalt vajadusele operatsiooniploki intensiivravipalatisse. Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Üksuses on 14 ametikohta. Tabel 6. Arvestuslik voodikohtade vajadus 2030. aastal Eriala Hospitaliseerituid Voodipäevi Voodihõive Voodite arv Intensiivravi I 35 110 10% 3 Intensiivravi II 127 465 52% 2 Intensiivravi III 23 223 74% 1 Planeeritakse rajada üks 5 voodikohaga intensiivravi palat ja intensiivravi isolaator. Intensiivravi osakond rajatakse haigla operatsiooniploki lähedale. 11 Tabel 7. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala Palat (5 kohta) 1 68,8 m² Isolaator 1 16,0 m² Arsti ruum 1 9,3 m² Valvearsti ruum 1 23,3 m² Õdede ruum 1 12,8 m² Abiruumid 2 26,4 m² WC 2 7,2 m² Koridor 1 87,2 m² Üldkokkuvõte 10 251 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 251 m2. 4.3. ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID Haigla 2. korrusele on planeeritud rajada personalile puhkeruumid ja konverentsiruum. Tabel 8. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala Puhkeruum/konverentsiruum 1 99,6 m2 Koridor 1 21,5 m2 Koridor 1 4,5 m2 Üldkokkuvõte 3 125,6 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 125,6 m2. 4.4. MUUD 4.4.1. HEMODIALÜÜS Hemodialüüsi osakonnas teostatakse kroonilistele patsientidele hemodialüüsi protseduure. Patsiendid viibivad osakonnas päevasel ajal dialüüsi protseduuride läbiviimiseks. Peale protseduure võimalik puhata selleks ettenähtud tsoonis. Hemodialüüsi osakond asub hoone 2. korrusel peasissekäigu vahetus läheduses. Patsientide iseloomu (immuunkomprimeeritud) arvestades on dialüüs hea asukohaga ja kergesti ligipääsetav (õuest eraldi sissepääsuga), mistõttu puudub neil vajadus näiteks gripihooajal teiste haiglakoridoride läbimiseks. 12 Tabel 9. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala Hemodialüüsi kabinet 1 100,3 m2 Üldkokkuvõte 1 100,3 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 100,3 m2. 13 5. PINDADE KOONDTABEL Korrus Osakond Nimetus Pindala 1. korrus intensiiv arsti ruum 9,3 m² 1. korrus intensiiv koridor 87,2 m² 1. korrus intensiiv valvearsti ruum 23,3 m² 1. korrus intensiiv tualett 4,0 m² 1. korrus intensiiv õdede ruum 12,8 m² 1. korrus intensiiv tualett 3,2 m² 1. korrus intensiiv intensiivravi isolaator 16,0 m² 1. korrus intensiiv intensiivravipalat (5) 68,8 m² 1. korrus intensiiv abiruumid 15,7 m² 1. korrus intensiiv abiruumid 10,7 m² INTENSIIV 251,0 m² 1. korrus haigla puhkeruum/konverentsiruum 99,6 m² 1. korrus haigla koridor 21,5 m² 1. korrus haigla koridor 4,5 m² HAIGLA 125,6 m² 1. korrus dialüüs dialüüs 100,3 m² 1. korrus dialüüs koridor 4,5 m² DIALÜÜS 104,8 m² 1. korrus kirurgia op. järgne palat (2) 22,6 m² 1. korrus kirurgia op. järgne palat (2) 22,6 m² 1. korrus kirurgia op. järgne palat (1) 16,0 m² 1. korrus kirurgia koridor 23,2 m² op. järgne ärkamistuba, 1. korrus kirurgia jälgimisruum 30,5 m² 1. korrus kirurgia aparatuur-abiruum 13,3 m² 1. korrus kirurgia lõikustuba 36,5 m² 1. korrus kirurgia abiruum 11,0 m² 1. korrus kirurgia lüüs 8,9 m² 1. korrus kirurgia koridor 41,2 m² 1. korrus kirurgia lõikustuba 45,6 m² 1. korrus kirurgia haigete ettevalmistamine 16,8 m² 1. korrus kirurgia õdede riietusruum 15,8 m² 1. korrus kirurgia pesuruum 3,9 m² 1. korrus kirurgia puhkeruum 24,8 m² 1. korrus kirurgia koristusvahendid 3,6 m² 1. korrus kirurgia koridor 24,5 m² 1. korrus kirurgia arsti vastuvõtt 19,8 m² 1. korrus kirurgia riietus - arst 4,9 m² 1. korrus kirurgia riietus - arst 4,9 m² 1. korrus kirurgia riietus - arst 15,9 m² 1. korrus kirurgia riietus - arst 15,9 m² 1. korrus kirurgia pesuruum 1,9 m² 1. korrus kirurgia pesuruum 1,9 m² 1. korrus kirurgia wc 1,9 m² 14 Korrus Osakond Nimetus Pindala 1. korrus kirurgia wc 1,9 m² 1. korrus kirurgia tehnoruum, el-kilbid 8,1 m² 1. korrus kirurgia inva wc 3,6 m² 1. korrus kirurgia abiruum 12,0 m² 1. korrus kirurgia abiruum 8,2 m² 1. korrus kirurgia haigete riietumine 10,8 m² päevakirurgia haigete 1. korrus kirurgia vastuvõtt/ooteala 46,2 m² 1. korrus kirurgia tuulekoda 4,7 m² KIRURGIA 523,4 m² 2. korrus aktiivravi isolaator 13,0 m² 2. korrus aktiivravi lüüs 6,0 m² 2. korrus aktiivravi WC+dušš 6,0 m² 2. korrus aktiivravi dušš 12,0 m² 2. korrus aktiivravi isolaator 13,0 m² 2. korrus aktiivravi lüüs 6,0 m² 2. korrus aktiivravi WC+dušš 6,0 m² 2. korrus aktiivravi WC 6,0 m² 2. korrus aktiivravi WC 6,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 19,0 m² 2. korrus aktiivravi inva WC 8,0 m² 2. korrus aktiivravi protseduurid 17,0 m² 2. korrus aktiivravi puhkeruum 15,0 m² 2. korrus aktiivravi puhkeruum 14,0 m² 2. korrus aktiivravi õepost 8,0 m² 2. korrus aktiivravi kabinet 11,0 m² 2. korrus aktiivravi puhkeruum 50,0 m² 2. korrus aktiivravi pesuladu 12,0 m² 2. korrus aktiivravi sidumine 30,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 14,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 14,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi kabinet 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 15 Korrus Osakond Nimetus Pindala 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi palat 17,0 m² 2. korrus aktiivravi protseduurid 17,0 m² 2. korrus aktiivravi puhkeruum 15,0 m² 2. korrus aktiivravi õepost 6,0 m² 2. korrus aktiivravi puhkeruum 11,0 m² 2. korrus aktiivravi WC 3,5 m² 2. korrus aktiivravi WC 4,1 m² 2. korrus aktiivravi inva wc 4,7 m² 2. korrus aktiivravi pesuruum 14,0 m² 2. korrus aktiivravi abiruum 4,0 m² 2. korrus aktiivravi koridor 220,3 m² AKTIIVRAVI 976,6 m² 6. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS SA Läänemaa Haigla laienemise ja renoveerimise ehitusmaksumuse kalkuleerimisel on tuginetud Termopilt OÜ energiaauditile ja LEI Ehitusgrupp OÜ eskiislahendusele. Ehitusmaksumuse kalkulatsioonist on välja arvatud kõik üksused peale alljärgnevate: aktiivraviosakond, intensiivravi osakond koos operatsiooniplokiga, hemodialüüs ja personali puhkeruum/konverentsiruum. II korruse (intensiivravi, hemodialüüs, haigla personali puhkeruumid) rekonstrueeritav netopind: 481,4 m² III korruse (aktiivravi) rekonstrueeritav netopind: 869,3 m² Juurdeehituse (operatsiooniplokk) kavandatav netopind: 523,4 m² Arvestades ettevalmistavaid tegevusi ja projekteerimist on Vaba tn 6 hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse maksumus kokku 3 500 000 eurot (pindala 1874,1 m² x 1867,5 €/ m² = 3 500 000 €). Vaba tn 6 hoonega seotud energiatõhususe tööde maksumus vastavalt Termopilt OÜ energiaauditile on kokku 1 503 000 eurot. Eelnevast tulenevalt on SA Läänemaa Haigla laienemise ja renoveerimise ehitusmaksumus kokku 5 mln eurot2. Eskiislahenduse täpsusest tulenevalt võib erinevus tegelikust ehitusmaksumusest olla 15..20 %. Täpsem eelarve selgub järgmiste etappide käigus sh võttes arvesse järgmiste perioodide ehitushinnaindeksi võimalikku muutust. 2 Ehitusmaksumuse hinnang 2021. aasta turuolukorrale tuginedes. 16 Hind sisaldab kõiki kulutusi ehitusele, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, ehitustööd kui ka autori- ja tehniline järelevalve. 17 7. PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID Funktsionaalse arengukava II etapi koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest ja juhendmaterjalidest: 1. Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I, 30.12.2015, 49) alusel väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat valdkonda reguleerivaid õigusakte. 2. Sotsiaalministri 31.12.2001. a. määrus nr. 166 (viimane kehtiv redaktsioon) “Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord ”. 3. Sotsiaalministri 19.08.2004. a. määrus nr. 103 (viimane kehtiv redaktsioon) “Haigla liikide nõuded”. 4. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I 2003, 26, 160). 5. EESTI STANDARD prEVS 880-1:2006 Haiglate projekteerimine. Osa 1: Funktsionaalne planeerimine. Standardikavand. 18  MINISTRI KÄSKKIRI 27.04.2022 nr 66 Sihtasutus Läänemaa Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 20. aprilli 2022. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan sihtasutus Läänemaa Haigla funktsionaalse arengukava II etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister