Sotsiaalkaitseministri määrus "Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele"

MINISTRI MÄÄRUS 26.04.2022 nr 38 Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 86 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse erihoolekandeteenust osutava tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele, ning nõuded koolituse läbimisele, koolituse mahule ja sisule. § 2. Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded (1) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada tegevusjuhendaja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud lisas 1 kehtestatud kava kohase koolituse täies mahus või ta on läbinud vähemalt nimetatud koolituse sissejuhatava osa ning läbib koolituse täies mahus kahe aasta jooksul tööle asumisest; 2) tal on riiklikult tunnustatud sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud sotsiaaltöötaja kutse; 3) tal on riiklikult tunnustatud eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus; 4) tal on riiklikult tunnustatud tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse; 5) tal on riiklikult tunnustatud tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse; 6) tal on riiklikult tunnustatud vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus; 7) tal on riiklikult tunnustatud psühholoogiaalane kõrgharidus. (2) Kui erihoolekandeteenust osutatakse ainult intellektipuudega täisealisele isikule, võib erihoolekandeteenust vahetult osutada ka tegevusjuhendaja, kellel on riiklikult tunnustatud alushariduse pedagoogikaalane kõrgharidus. (3) Tegevusjuhendaja, kes osutab töötamise toetamise teenust, peab lisaks lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisele olema kahe aasta jooksul tööle asumisest läbinud lisas 2 kehtestatud kava kohase töötamise toetamise teenuse osutamise täienduskoolituse. (4) Tegevusjuhendaja, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule, peab lisaks lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisele olema kahe aasta jooksul tööle asumisest läbinud lisas 2 kehtestatud kava kohase täienduskoolituse tööks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikuga või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuga või omama kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. (5) Tegevusjuhendaja, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, peab lisaks lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisele olema kahe aasta jooksul tööle asumisest läbinud lisas 2 kehtestatud kava kohase täienduskoolituse tööks kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikuga. (6) Lõike 1 punktis 1 nimetatud koolitust ja lõigetes 3–5 nimetatud täienduskoolitust läbiva tegevusjuhendaja tööd juhendab kuni koolituse ja täienduskoolituse täies mahus läbimiseni tegevusjuhendaja, kes vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele ning on läbinud lisades 1 ja 2 kehtestatud kava kohase koolituse ja täienduskoolituse täies mahus või omab lõikes 4 sätestatud juhul kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. § 3. Tegevusjuhendaja koolituse ja täienduskoolituse nõuded (1) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusjuhendaja koolitus koosneb neljast moodulist, praktilisest väljaõppest ja lõputööst. Koolituse kogumaht on 260 tundi. Koolituse kavas peab olema 180 tundi õpet, millele lisandub 80 tundi praktilist väljaõpet ja iseseisvat tööd, sealhulgas 16 tundi lõputööd. (2) Koolituse nõutav maht on järgmine: 1) I moodul „Sissejuhatus – psüühilise erivajadusega inimene ja hoolekandeteenused” – 40 tundi; 2) II moodul „Põhiained – erihoolekandeteenuseid tarbivad sihtrühmad” – 82 tundi; 3) III moodul „Põhioskused – klienditöö alused” – 76 tundi; 4) IV moodul „Spetsiifilised oskused klienditöös” – 46 tundi. (3) Tunni pikkus on 45 minutit. (4) Koolituse lõpetamise tingimusteks on lõputöö kirjalik ja suuline esitamine. (5) Paragrahvi 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud täienduskoolituse maht on 40 tundi ning § 2 lõikes 5 nimetatud täienduskoolituse maht on 60 tundi, sealhulgas 20 tundi praktilist väljaõpet. (6) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud koolituse ja lõigetes 3–5 nimetatud täienduskoolituste kavad on esitatud määruse lisades 1 ja 2. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 71 „Tegevusjuhendajate koolituse ja täienduskoolituste kavade, koolituse täpsustatud mahtude ja sisu, praktilise väljaõppe läbimise ja lõputöö koostamise kohustuse ning õppe lõpetamise tingimuste kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Tegevusjuhendaja koolituse kava Lisa 2 Tegevusjuhendaja täienduskoolituste kavad  Sotsiaalkaitseministri määruse „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Haapsalu 1. I Moodul Õpiväljundid - juhendab eesmärgistatult teenust 1. Ei arvesta. Kommentaari sisu näol on tegemist Kutsehariduskeskus kasutava isiku tegevusi mõnevõrra filosoofilise küsimusega, kuid väide, et I Kommentaar: Tegevusjuhendaja peabki olema moodulis juhendamist ei käsitleta, ei vasta tõele: I normaalne/terve inimene, kelle kõik tegevused on mooduli 3. teema on psüühilise erivajadusega eesmärgipärased sh teise inimese juhendamine. Selline inimeste juhendamine. sõnastus siia ei sobi, sest asja mõte ju hoopis muu - TJ juhendab klienti kasutades klienditöös eesmärgistatud tegevusi. Mõte selles, et TJ peab suutma leida, kohandada tegevused kliendile selliseks, et nad oleksid arusaadavad, jõukohased ja tähendaksid kliendile midagi. Tegelikult on tegemist teemaga, mis hoopis välja toodud III moodulis, I mooduli ükski käsitletav teema juhendamist ja tegevuste pakkumist ei sisalda. Soovitus, see õpiväljund siit ära võtta ja lisada III-sse moodulisse normaalse sõnastusega. 2. IV Moodul Teema: Probleemse käitumise juhtimine 2. Arvestame. Termini asendus on sisse viidud Kommentaar: Kui I moodulis me räägime raskesti määruse Lisa 1 moodulis IV ja Lisa 2 mõistetavast käitumisest, siis miks siin aegunud täienduskoolituse kavas tööks äärmusliku abi- ja terminoloogiat kasutatakse. Probleemse käitumise asemel toetusvajadusega psüühikahäirega isikutega või kasutatakse mõisteid: raskesti mõistetav käitumine või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva väljakutset esitav käitumine või tähenduslik käitumine või kuluga psüühikahäirega isikutega ning äärmuslik kahjustav käitumine. Sõna probleem on lihtsalt täienduskoolituse kavas tööks kohtumäärusega negatiivne, võimendab ebameeldivaid tundeid ja paneb hoolekandeasutusse paigutatud isikutega. töötajad lukku, mis mitte kuidagi ei soodusta uusi lahendusi Täname tähelepanu juhtimast! ja juhendamisvõtteid kasutama. Juhendaja positiivse- neutraalse suhtumise kujundamiseks on mõistlik kasutada teisi mõisteid nagu seda teevad teised arenenud riigid. Ettepanek - kogu õppekavas kasutada mõistet raskesti mõistetav käitumine. Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Erihoolekandeteenuste MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi vaadanud Täname sisukate kommentaaride ja valmiduse eest Pakkujate Liit nimetatud määruse eelnõu, kooskõlastab määruse. koostööks tegevusjuhendajate koolituse paremaks Peame oluliseks, et tegevusjuhendajate muutmisel. kvalifikatsiooninõuded on viidud määruse tasemele, mis loob võimaluse valdkonda reguleerida paindlikumalt ja turu olukorrale vastavamalt. Juhime tähelepanu sellele, et tegevusjuhendajate põhiosa koolitus ei kata praegu piisavalt kogukonnatöö oskusi (kogukond on tegevusjuhendajate vähesust arvestades oluline ressurss psüühilise erivajadustega inimeste hoolekandes), teadmisi psühhopatoloogiast (tagasisidena koolitusel käijatelt oleme aru saanud, et sellele pööratakse erakordselt vähe tähelepanu) ning ravimitega seonduvast (erineva toimega ravimid, kõrvalmõjud, ravimisoostumus ja selle jõustamine). Oleme valmis panustama koostöösse, et tegevusjuhendajate väljaõppe programm vastaks vajadusele. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil täiendusi ei ole. Arvestatud. Kõrgkool Eesti Puuetega Mõistame vajadust ja oleme nõus, et tegevusjuhendajate Arvestatud. Täname tähelepanu juhtimise eest Inimeste Koda koolitamise puhul rakendatakse e-õppe programmi ja olulisele aspektile. Lisasime määruse seletuskirja paindlikku lähenemist väljaõppele. Samuti mõistame, et täpsustuse: Osutades erihoolekandeteenust olukord tööturul on erihoolekandeteenustele tööjõu intellektipuudega täiskasvanule, tuleb arvestada, et leidmiseks keeruline ning sellest on tingitud ka eelnõus olev kuigi inimese intellektuaalne võimekus võib olla plaan anda alushariduse pedagoogile (sarnaselt näiteks koolieeliku või algklassi õpilase tasemel, on eripedagoogiga) õigus ilma spetsiaalse täiendkoolituseta tegemist täiskasvanuga, keda ei kohelda lapsena vahetult erihoolekandeteenuseid osutada. Seletuskirjas on ning kellega suheldes arvestatakse tema kui välja toodud, et alushariduspedagoog saab õppekava täiskasvanu vajadusi, soove ja arvamust. raames teadmisi erivajadustega laste arenguliste iseärasuste kohta. Puuetega lastega perede toimetuleku uuringus (2017) tuuakse välja lapsevanemate mure, mille kohaselt lasteaia personali oskused ja teadmised ei ole sageli piisavad töötamaks puuetega lastega. Leiame, et alushariduse Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele pedagoogi õppekavas toodud maht ei pruugi olla piisav katmaks teadmiseid ja oskuseid, mida tegevusjuhendaja vajab, et töötada intellektipuudega täisealistega. Oluline on meeles pidada, et osutades erihoolekandeteenust intellektipuudega täiskasvanule tuleb arvestada, et kuigi inimese intellektuaalne võimekus võib olla koolieeliku või algklassi lapse tasemel, on tegemist täiskasvanuga, keda ei kohelda lapsena ning kellega suheldes tuleb arvestada tema vajadusi, soove ja arvamust. Tartu Tervishoiu Tartu Tervishoiu Kõrgkool kooskõlastab alltoodud kirjaga Arvestatud. Kõrgkool saadetud määruse "Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele" eelnõu.  Sotsiaalkaitseministri määruse „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse seoses Riigikogus 13. aprillil 2022. a vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) kavandatavate muudatustega tegevusjuhendajate ettevalmistusnõuete ja koolituse nõuete regulatsioonis. Seadusega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks mitu tegevusjuhendaja ettevalmistusnõudeid puudutavat paragrahvi sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) – muudetakse SHS § 86 lõikeid 1 ja 7 ning tunnistatakse kehtetuks lõiked 2 ja 4–6. Edaspidi on tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded sätestatud lisaks seadusele ka valdkonna eest vastutava ministri määruses. Seoses eelnevaga tunnistatakse SHS 86 lõike 7 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 71 „Tegevusjuhendajate koolituse ja täienduskoolituste kavade, koolituse täpsustatud mahtude ja sisu, praktilise väljaõppe läbimise ja lõputöö koostamise kohustuse ning õppe lõpetamise tingimuste kehtestamine“ kehtetuks ning tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele, ning nõuded koolituse läbimisele, koolituse mahule ja sisule kehtestatakse uue terviktekstina. Nõuetes on üks sisuline muudatus – alates määruse jõustumisest on õigus tegevusjuhendajana tööle asuda inimesel, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on läbinud vähemalt määruse lisas 1 kehtestatud kava kohase koolituse sissejuhatava osa ja läbib koolituse täies mahus kahe aasta jooksul tööle asumisest. Kuni koolituse täies mahus läbimiseni juhendab eelmainitud tegevusjuhendaja tööd tegevusjuhendaja, kellel on vajalik kutse- või kõrgharidus, kes on läbinud tegevusjuhendaja koolituse (ja täienduskoolituse) täies mahus või kellel on tööks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikutega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. Ülejäänud muudatused on tehnilist laadi. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]), määruse mõjude osa on teinud analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (tel: 626 9732, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) kavandatavate muudatustega. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega kehtestatakse uus terviktekst. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala – kehtestatakse erihoolekandeteenust osutava tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele, ning nõuded koolituse läbimisele, koolituse mahule ja sisule. Määruse §-s 2 on sätestatud tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded. Paragrahvi 2 lõikes 1 on sätestatud nõuded, millele peab vastama tegevusjuhendaja, kes soovib vahetult osutada erihoolekandeteenust. Võrreldes varem kehtinud määrusega „Tegevusjuhendajate koolituse ja täienduskoolituste kavade, koolituse täpsustatud mahtude ja sisu, praktilise väljaõppe läbimise ja lõputöö koostamise kohustuse ning õppe lõpetamise tingimuste kehtestamine“ on lisatud võimalus asuda tegevusjuhendajana tööle pärast lisas 1 kehtestatud kava kohase koolituse sissejuhatava osa tõendatud läbimist juhul, kui koolitus ja kindlaksmääratud teenuste puhul ka täienduskoolitus läbitakse täies mahus kahe aasta jooksul tööle asumisest. 01.01.2020 jõustus SHS-i nõue, mille kohaselt võis erihoolekandeteenust vahetult osutada tegevusjuhendaja, kellel oli vähemalt keskharidus ja kes oli läbinud SHS § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse täies ulatuses. Kuna erihoolekandevaldkonnas on keeruline leida töötajaid, kellel on nõutud koolitus juba enne tööle asumist läbitud, olid erihoolekandeteenuse osutajad sunnitud tööle värbama inimesi, kellel puudub vajalik ettevalmistus. COVID-19 pandeemia tõi koolituse läbimisega seotud probleemid veelgi teravamalt esile. 01.03.2021 seisuga oli erihoolekandes tegevusjuhendajaid kokku 1854, neist 416 (ca 22%) ei vastanud tegevusjuhendajale kehtestatud nõuetele. Samas ei saanud teenuseosutajad saata inimesi ka nõutud 260-tunnisele kontaktõppena toimuvale baaskoolitusele, kuna seoses pandeemiaga nappis personali niigi. Tekkis vajadus veebipõhise iseseisvalt läbitava tegevusjuhendajate koolitusprogrammi järele. E-koolituse või hübriidkoolituse, mis muudaks koolitamise paindlikumaks nii aja kui ruumi mõttes, oli 2020. aastal SHS-i eelnõu menetlemise protsessis välja pakkunud ka Eesti Puuetega Inimeste Koda. Sotsiaalministeerium taotles 2021. aasta lisaeelarvest raha sissejuhatava e-koolituse loomiseks. Lisaeelarvega saadud vahendite abil loodi koostöös Tartu Ülikooliga e-koolituse programm, mis valmis aprillis 2022. E-koolituse juurutamine aitab kokku hoida ka koolitajate ja tööandjate ressurssi. Nimelt, ca 20% on neid töötajaid, kes lahkuvad töölt töötamise esimese kahe kuu jooksul. Iseseisvalt läbitav e-koolitus annab teadmise, et inimene omab töötamiseks baasteadmisi. Kui töötaja või tööandja leiab töötamise esimeste kuude jooksul, et tegevusjuhendaja töö ei ole inimesele sobiv, ei kulutata ressurssi töötaja koolitamise ajaks asendaja leidmisele ja edasisele koolitamisele. E-õppe programmi üks eesmärk on soodustada tegevusjuhendajate baasõppe läbimist ning lihtsustada seeläbi nende tööle asumist erihoolekandeasutusse. E-koolitus muudab tegevusjuhendaja koolituse paindlikumaks ja kättesaadavamaks, võimaldades omandada esmased teadmised ja oskused iseseisvalt. Lisas 1 sätestatud tegevusjuhendaja koolituse kava I mooduli sisu vaadati üle koostöös eri valdkonna ekspertidega (erihoolekandeteenuse osutajad, tegevusjuhendajate koolitajad, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Õiguskantsleri Kantselei), õpiväljundid kaasajastati ning uuendatud õpiväljundite baasil korraldas Sotsiaalkindlustusamet hanke e-õppe loomiseks. Hanke võitis ja e-õppe koolitusprogrammi lõi Tartu Ülikool. Iseseisvalt läbitav koolitusprogramm moodustab ühe neljandiku tegevusjuhendaja koolituse kavast – e-õppe pikkus on 40 tundi. Õppe läbimisel omandatakse esmased teadmised tegevusjuhendaja oskustest, mis aitavad häälestuda tööks erihoolekandevaldkonnas, ning saadakse ülevaade tegevusjuhendaja tööga seonduvatest teemadest. E-õpe lõpeb testiga ja koolituse läbijale väljastatakse asjakohane tunnistus. E- õppe programm on jaotatud osadeks: - psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis (8 t) + valiktest; - erihoolekandeteenuste sihtrühmad ja eripära (8 t) + valiktest; - psüühilise erivajadusega inimeste juhendamine (8 t) + valiktest; - raskesti mõistetav käitumine (8 t) + valiktest; - meeskonna- ja võrgustikutöö erihoolekandes (6 t) + lõputest. E-õppe koolitusprogramm on kättesaadav ka juba töötavatele tegevusjuhendajatele ning kõigile soovijatele, kes tööl või kodus psüühilise erivajadusega inimese juhendamisega kokku puutuvad. Kui sissejuhatav osa on läbitud ja õppija on saanud tunnistuse õppe eduka läbimise kohta, jätkub tegevusjuhendaja koolitus kontakt-, veebi- või hübriidõppena haridusasutuses või vastavat õppekava õpetava koolitaja juures. E-õppe läbimine on õppijale tasuta, tasuda tuleb õppe läbimise eest väljastatava tunnistuse eest. Tasujaks võib olla õppija ise või erihoolekandeteenuse pakkuja, kelle juures õppija tegevusjuhendajana tööle asub. Tunnistuse väljastab Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Tunnistuse maksumus on 12,50 eurot, lisandub käibemaks. Kokkuleppel (sissejuhatavale koolituse osale järgneva) tegevusjuhendaja koolituse korraldajaga saab sissejuhatava e-õppe läbimisel omandatud oskuste ja teadmistega arvestada, kasutades VÕTA põhimõtteid.1 Ülejäänud nõuded § 2 lõikes 1 kattuvad varem SHS § 86 lõikes 1 sätestatuga. Paragrahvi 2 lõikega 2 lubatakse juhul, kui erihoolekandeteenust osutatakse ainult intellektipuudega täisealisele isikule, osutada vahetult teenust ka isikul, kellel on riiklikult tunnustatud alushariduse pedagoogika alane kõrgharidus. Sarnaselt eripedagoogiga on ka alushariduspedagoogi ettevalmistus sobilik tööks erivajadustega inimestega, kelle vaimne võimekus on tihti koolieelse lapse tasemel. Alushariduspedagoog saab õppekava raames teadmisi erivajadustega laste arenguliste iseärasuste kohta. Näiteks Tallinna Ülikooli alushariduspedagoogi õppekavas (kättesaadav siit: https://ois2.tlu.ee/tluois/kava/KAALB/20.HR#) on muu hulgas järgmised ained: arengulised erivajadused koolieelses eas, sotsiaalne kompetentsus koolieelses eas, arengu- ja erivajaduste hindamine, sotsiaal-emotsionaalsed protsessid. Osutades erihoolekandeteenust intellektipuudega täiskasvanule, tuleb arvestada, et kuigi inimese intellektuaalne võimekus võib olla koolieeliku või algklassi õpilase tasemel, on tegemist täiskasvanuga, keda ei kohelda lapsena ning kellega suheldes arvestatakse tema kui täiskasvanu vajadusi, soove ja arvamust. Määruse uues terviktekstis sätestatakse ka täienduskoolituse läbimise kohustus, mis oli siiani sätestatud SHS § 86 lõigetes 4–6. Senine SHS § 86 lõige 2 tõsteti ümber SHS § 104 uueks lõikeks 21, kuna selles on sätestatud tingimused tegevusjuhendaja asendamisele teatud juhul (vt SHS muutmise seadus § 1 p 38). Paragrahvi 2 lõigetes 3–5 on sätestatud täienduskoolituse läbimise nõue tegevusjuhendajatele, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on läbinud lisas 1 kehtestatud kava kohase koolituse ning kes pakuvad töötamise toetamise teenust, teenust äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule või ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule. Lisaks on esitatud täienduskoolituse läbimise nõue 1 https://haridusportaal.edu.ee/artiklid/v%C3%B5ta#v%C3%B5ta-kutsehariduses kahe aasta jooksul tööle asumisest tegevusjuhendajatele, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on läbinud lisas 1 kehtestatud kava kohase koolituse sissejuhatava osa ning kes pakuvad töötamise toetamise teenust, teenust äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule või ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule. Lõikes 4 on sätestatud erisus, et äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule ning ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule võib teenust osutada inimene, kes omab kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. Lõigetes 3–5 sätestatud nõuded olid varem kehtestatud SHS § 86 lõigetes 4–6 ning tunnistati seoses määrusesse viimisega kehtetuks. Lõigetesse on lisatud kohustus läbida täienduskoolitus kahe aasta jooksul tööle asumisest juhul, kui tööle asutakse pärast lisas 1 kehtestatud kava kohase koolituse sissejuhatava osa läbimist. Paragrahvi 2 lõikes 6 on sätestatud, et lõike 1 punktis 1 nimetatud koolitust ja lõigetes 3–5 nimetatud täienduskoolitust läbiva tegevusjuhendaja tööd juhendab kuni koolituse ja täienduskoolituse täies mahus läbimiseni tegevusjuhendaja, kes vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele ning on läbinud lisades 1 ja 2 kehtestatud kava kohase koolituse ja täienduskoolituse täies mahus või omab lõikes 4 sätestatud juhul kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. Määruse §-s 3 on sätestatud tegevusjuhendaja koolituse ja täienduskoolituse nõuded. Paragrahvi 3 lõikes 1 on esitatud tegevusjuhendaja koolituse kirjeldus. Määruses ja määruse lisades on läbivalt asendatud termin „auditoorne töö“ sõnaga „õpe“. Nii tegevusjuhendaja põhi- kui täienduskoolituses julgustame koolitajaid kasutama õppe läbiviimiseks virtuaalset kontaktõpet ning iseseisva e-õppe lahendusi. Veebilahendused teevad õppimise õppijale kättesaadavamaks ja mugavamaks ning on keskkonnasõbralikud. Paragrahvi 3 lõikes 2 on esitatud koolituse nõutav maht. Võrreldes varasema koolitusmoodulite mahuga on proportsioon veidi muutunud: varasem üldaluste, nüüd sissejuhatav moodul on pikem – 40 tundi (varem 34) ja ülejäänud moodulid igaüks 2 tundi lühemad. Paragrahvi 3 lõikes 3 on tunni pikkuseks kehtestatud 45 minutit. Paragrahvi 3 lõikes 4 on sätestatud, et koolituse lõpetamise tingimusteks on lõputöö kirjalik ja suuline esitamine. Paragrahvi 3 lõikes 5 on täpsustatud § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud täienduskoolituse mahtu (40 tundi) ning lõikes 5 nimetatud täienduskoolituse mahtu (60 tundi, sealhulgas 20 tundi praktilist väljaõpet). Paragrahvi 3 lõikes 6 on sätestatud, et § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud koolituse ja lõigetes 3–5 nimetatud täienduskoolituste kavad on esitatud määruse lisades 1 ja 2. Määruse §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 71 „Tegevusjuhendajate koolituse ja täienduskoolituste kavade, koolituse täpsustatud mahtude ja sisu, praktilise väljaõppe läbimise ja lõputöö koostamise kohustuse ning õppe lõpetamise tingimuste kehtestamine“. Määruse §-s 5 sätestatakse määruse jõustumine 1. mail 2022. a. Määruse juurde kuuluvad lisad 1 ja 2. Lisas 1 „Tegevusjuhendaja koolituse kava“ muudetakse võrreldes varasemaga I moodulit. Nagu eespool öeldud, vaadati mooduli sisu üle koostöös eri valdkonna ekspertidega (erihoolekandeteenuse osutajad, tegevusjuhendajate koolitajad, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Õiguskantsleri Kantselei) ning käsitletavad teemad ja õpiväljundid kaasajastati. Õppekava varasemast I moodulist jäeti käsitletavate teemade osast välja teema „Arengupsühholoogia alused ja arenguvaldkondade iseärasused puuetega inimestel“ ning asendati teemadega „Erihoolekandeteenuste sihtrühmad ja eripära“, „Psüühilise erivajadusega inimeste juhendamine“ ja „Raskesti mõistetav käitumine“ ning teema „Meeskonnatöö alused“ laiendati teemaks „Meeskonna- ja võrgustikutöö erihoolekandes“. Lisa 1 varasema veeru „Tulemused“ asemel kasutatakse uues määruses mõistet õpiväljundid. Loetletud õpiväljundid on järgmised: Mooduli läbinu:  omab ülevaadet Eesti erihoolekandesüsteemist ja seda reguleerivatest õigusaktidest;  on teadlik teenust kasutavate isikute õigustest;  omab ülevaadet erihoolekandeteenuste peamiste sihtrühmade eripäradest, sh tegevusvõimet mõjutavatest teguritest ja raskesti mõistetavast käitumisest;  mõistab tegevusplaani ja ohumärkide plaani vajalikkust ning koostamise põhimõtteid;  tunneb meeskonna- ja võrgustikutöö põhimõtteid töös psüühikahäiretega inimestega. Mooduli läbinu:  lähtub oma tegevustes sotsiaaltöötaja eetilistest põhimõtetest ja konfidentsiaalsuse nõudest;  juhendab eesmärgistatult teenust kasutava isiku (sh tegevusplaanist tulenevaid) tegevusi;  loob toetava ja turvalise keskkonna teenuse sihtrühmadele, tagades sealjuures enda ja teiste ohutuse;  lähtub oma töös isikukeskse, taastumisele orienteeritud lähenemise põhimõttest;  toetab raviskeemi järgimist. Varasemast tulemuste osast jäeti välja teemad, mida ei peetud enam ajakohaseks, ja lisati õpiväljundid, mida peetakse tegevusjuhendaja õppega alustamisel esmavajalikuks. Lisas 1 muudetakse veidi ka IV moodulit - mõiste „probleemne käitumine“ asemel kasutatakse mõistet „raskesti mõistetav käitumine“. Lisa 1 „Lõputöö“ osa – kirjeldatakse iseseisva tööna valmiva lõputöö tegemise protsessi ning täpsustatakse komponente. Lisas 2 „Tegevusjuhendaja täienduskoolituste kava“ sisulisi muudatusi ei tehta. Ajakohastatakse pealkirja „Täienduskoolituse kava tööks sügava liitpuudega ja ebastabiilse remissiooniga isikutega“, kuna SHS-iga muudetakse ühe mainitud teenuse nimetust. Täienduskoolituse kava uus nimetus on „Täienduskoolituse kava tööks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikutega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega“. Lisaks tuuakse „Täienduskoolituse kava tööks kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutega“ mahu juures välja, et täienduskoolitus jaguneb õppeks (40 tundi) ja praktiliseks tööks (20 tundi). Täienduskoolitus oli ka varem, määruses sõnastatuna, selliselt üles ehitatud. Sarnaselt lisaga 1 asendatakse ka lisas 2 läbivalt mõiste „probleemne käitumine“ mõistega „raskesti mõistetav käitumine“. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega koondatakse kokku tegevusjuhendajate ettevalmistusnõuded ühtseks tervikuks ning muudetakse tegevusjuhendajate ettevalmistusnõuetega seotud regulatsiooni, mille tulemusena on õigus tegevusjuhendajana tööle asuda inimesel, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on läbinud määruse lisas kehtestatud kava kohase koolituse sissejuhatava osa ning läbib koolituse täies mahus kahe aasta jooksul tööle asumisest. Kuivõrd nõuete koondamine tervikuks on tehniline muudatus, siis selle mõju eraldi ei hinnata. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalkindlustusameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega avalda mõju välissuhetele ja julgeolekule ning seetõttu ei ole mõju olulisust nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse osutajad Mõjutatud sihtrühma suurus Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenust osutavad asutused ja nendes töötavad tegevusjuhendajad. Erihoolekandeteenuseid osutas 2020. aastal kokku 201 asutust2 ning 2020. aasta lõpu seisuga oli erihoolekandes tegevusjuhendajaid kokku 1620. Muudatus mõjutab nimetatud tegevusjuhendajatest neid, kes soovivad tegevusjuhendajana tööle asuda, kuid ei vasta kehtiva seaduse alusel ettevalmistusnõuetele. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on umbes 295 inimest, kes ei vasta praegu tegevusjuhendaja nõuetele ning on potentsiaalselt need, kes määruse jõustudes hakkavad e-koolitust kasutama. Kui asutuse tegevusjuhendajad ei vasta ettevalmistusnõuetele, siis väljastatakse tähtajaline tegevusluba. Tähtajaliste tegevuslubade väljastamine on sundolukord, et vältida inimestele teenuse osutamise katkemist. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on praegu tähtajalisi tegevuslubasid kokku 29 ning nende kehtivus on kuni 01.07.2022. Arvestades tähtajaliste tegevuslubadega asutuste osatähtsust kõigist erihoolekandeasutustest, võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata keskmiseks (ca 14% erihoolekandeteenuse osutajatest). Kõikidest tegevusjuhendajatest on muudatuse tulemusena mõjutatud ca 18% ehk mõju on samuti keskmine. Kõikide Eesti asutustega ja sotsiaalvaldkonna töötajatega võrreldes on sihtrühma suurus väike. 2 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Statistika/Sotsiaalvaldkond/Sotisaalhoolekanne/erihoolekandeteenused_2016- 2020.docx Kaudselt avaldab muudatus mõju ka abivajavatele inimestele ehk psüühilise erivajadusega inimestele, kellele erihoolekandeasutused teenuseid osutavad3 ning kes muudatuse tulemusena saavad eeldatavalt paremat abi. Kuivõrd mõju neile ei ole võimalik täpsemalt hinnata, siis mõju analüüsis edaspidi seda sihtrühma eraldi ei käsitleta. Mõju ulatus 2020. aasta alguses jõustus SHS-i nõue, mille kohaselt võis erihoolekandeteenust vahetult osutada tegevusjuhendaja, kellel oli vähemalt keskharidus ja kes oli läbinud SHS § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse täies ulatuses. Erihoolekandevaldkonnas on aga keeruline leida töötajaid, kellel on nõutud koolitus juba enne tööle asumist läbitud ning seetõttu on erihoolekandeteenuse osutajad olnud sunnitud värbama tööle inimesi, kellel puudub vajalik ettevalmistus. Selle probleemi tõi eriti esile COVID-19 pandeemia, mille ajal olid nt 22%-l tegevusjuhendajatest kehtestatud nõuded täitmata, kuid pandeemia tõttu oli niigi tööjõupuudus, mistõttu ei saanud neid saata ka 260-tunnisele kontaktõppena toimuvale koolitusele. Lisaks mõjutasid pandeemiast tingitud piirangud ka kontaktõppe toimumist. Kokkuvõttes näitab nii senine olukord kui COVID-19 pandeemia, et on vajadus tegevusjuhendajate veebipõhise iseseisva koolitusprogrammi järele. Samuti ei ole praegune õpe piisavalt paindlik selles osas, et vajadus uute töötajate järele muutub pidevalt ning selleks ei piisa, kui kindlal ajal (nt sügisel) algab uus kontaktõppe periood – baasteadmiste omandamise vajadus on ka muudel aegadel. Muudatuse tulemusena lisandubki võimalus iseseisvalt läbida e-koolitusena sissejuhatava osa, mis eeldatavalt soodustab tegevusjuhendajate baasõppe läbimist ning nende tööle asumist / töötamist erihoolekandeasutustes. Muudatuse tulemusena on õpe paindlikum ja kättesaadavam ning seda saab töötamisega kombineerida. E-õppes osaleja saab ise valida endale sobiva aja, millal ta koolitust kuulab ja millal teeb koolituse läbimiseks testi. Iseseisvalt läbitav koolitusprogramm moodustab ühe neljandiku tegevusjuhendaja koolituse kavast (st on 40 tundi). E-õpe lõpeb testiga ja koolituse läbijale väljastatakse vastav tunnistus. E-õppe läbimine on õppijale tasuta, tasuda tuleb õppe läbimise eest väljastatava tunnistuse eest. Tasujaks võib olla õppija ise või erihoolekandeteenuse pakkuja, kelle juures õppija tegevusjuhendajana tööle asub. Tunnistuse maksumus on 12,50 eurot, lisandub käibemaks. Tegemist on ühekordse tasuga ning seetõttu võib tunnistuse väljastamise tasu mõju hinnata väikeseks. Lisaks on määruses sätestatud muudatus, et kui erihoolekandeteenust osutatakse ainult intellektipuudega täisealisele isikule, siis on õigus teenust vahetult osutada ka isikul, kellel on riiklikult tunnustatud alushariduse pedagoogika alane kõrgharidus. Sarnaselt eripedagoogiga on ka alushariduspedagoogi ettevalmistus sobilik tööks erivajadustega inimestega, kelle vaimne võimekus on tihti koolieelse lapse tasemel. Selline muudatus aitab erihoolekandeteenuse osutajatel samuti tagada paremini vajalikku personali. Kokkuvõttes on vaja muudatusega kohaneda, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus Muudatuse puututakse kokku siis, kui soovitakse erihoolekandeasutuses tööd alustada või soovitakse seal töötamist jätkata, kuid selleks ei täideta vajalikke nõudeid. Kuivõrd e-õppe maht on 40 tundi ning selles osaletakse kokku üks kord, siis võib mõju sagedust hinnata ebaregulaarseks või väikeseks. Ebasoovitavate mõjude risk Võimalike ebasoovivate riskide maandamiseks on muudatuses lisatud, et kahe aasta jooksul tuleb läbida ka kogu ülejäänud õppe, et tagada teenuse osutamiseks vajalik kvaliteet ja abi 3 Erihoolekandeteenuseid osutati 2020. aasta lõpus 5715 inimesele. psüühilise erivajadusega inimestele. Samuti on muudatusega arvestatud, mida peab sissejuhatav osa e-õppena sisaldama, et baasteadmised teenuse osutamiseks oleksid piisavad. Vajaliku kvaliteedi ja teadmiste tagamiseks on lisaks sätestatud, et nii kaua, kuni ei ole läbitud kogu ülejäänud õpe, peab tegevusjuhendajal olema asutuses ka määratud juhendaja. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega ebasoovitavate mõjude riski, pigem soovitakse lahendada 2020. aasta alguses jõustunud seadusemuudatusega tekkinud probleemi. Kokkuvõttes on muudatusel oluline mõju erihoolekandeteenuste osutamisele, sest mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, samuti eeldab muudatusega kohanemist. Sihtrühm 2 – haridusasutused Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, ebasoovitavate mõjude risk Tegevusjuhendaja e-õppe koostamiseks kaasati erinevaid eksperte ning kaasajastati õpiväljundit. E-õppe loomiseks korraldas Sotsiaalkindlustusamet hanke, mille tulemusena sai e-õppe koolitusprogrammi loomise õiguse Tartu Ülikool. Koolitusprogrammi loomine on ühekordne tegevus, kuid edaspidi hakkab Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž väljastama e-õppe läbimise kohta ka tunnistusi. Arvestades aga võimalike e-õppes osalejate arvu ning ka selle eeldatavalt ebaregulaarset iseloomu, ei ole mõju avaldumise sagedus suur, vaid on ebaregulaarne või väike, seda ka seetõttu, et ülikool korraldab ka teisi e-õppena toimuvaid koolitusi ning väljastab nende kohta ka tunnistusi, mistõttu ei ole tegemist suure muudatusega ning nende koormus sellega seoses oluliselt ei muutu. Kuivõrd e-õppe loomiseks kaasajastati ja muudeti teemade käsitlust koolituse eri osades, on vaja muudatuse tegemise järel koolitusi üks kord muuta ka teistel võimalikel koolituse korraldajatel. Tegemist on siiski ühekordse mõjuga ning uusi teemasid ei lisandunud. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes on muudatusest enim mõjutatud üks haridusasutus, kuid eeldatavalt ei ole tegemist suure mõjuga – mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike (muudatus eeldab kohanemist, kuid kohenemisraskusi ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne). Teistele võimalikele koolituse pakkujatele on mõju ühekordne ning kokkuvõttes ei kaasne neile mõju hindamise kriteeriumite alusel olulist mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõjutud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, ebasoovitavate mõjude risk Muudatusest on mõjutatud Sotsiaalkindlustusamet, kelle ülesanne on hinnata erihoolekandeteenuse osutamiseks esitatud taotlusi ning kes väljastab teenuse osutamiseks tegevuslubasid. Peale seda sõlmib Sotsiaalkindlustusamet teenusosutamiseks lepingu. Kui praegu väljastatakse tegevusjuhendajate nõuete mittetäitmisel tähtajaline tegevusluba, siis e- õppe lisandumisega paranevad teenuseosutajate võimalused täita personalinõudeid, kuivõrd e-õppes osalemine on paindlikum ning tagab teenuse osutamiseks baasteadmised. Seega võib eeldada, et teatud määral võib Sotsiaalkindlustusameti töökoormus väheneda, sest väheneb vajadus tähtaegseid tegevuslube määrata. Kokkuvõttes on tegemist siiski ebaregulaarse või väikese mõjuga. Muudatuste koondmõju halduskoormusele Muudatustega ei kaasne halduskoormuse suurenemist elanikele ega muudeta kohalike omavalitsuste töökorraldust. Erihoolekandeteenuse osutajatele ja tegevusjuhendajatele kehtib ka praegu vajalike nõuete täitmise tõendamise kohustus. Vähesel määral võib väheneda Sotsiaalkindlustusameti töökoormus ning suureneda Tartu Ülikooli koormus e-õppe tunnistuse väljastamisega. Samas on viimati nimetatu puhul tegemist sarnase tegevusega, mida tehakse ka teiste koolituste puhul ning arvestades võimalikke e-õppes osalejate arvu, on mõju väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuse jõustumise ja rakendamisega kaasnesid kulud e-koolitusprogrammi loomiseks, mis eraldati 2021. aasta lisaeelarvega. E-õppe läbimine on õppijale tasuta, tasuda tuleb õppe läbimise eest väljastatava tunnistuse eest. Tasujaks võiks olla õppija ise või erihoolekandeteenuse pakkuja, kelle juures õppija tegevusjuhendajana tööle asub. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail 2022. a, samal ajal sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) kavandatavate muudatustega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Pärnumaa Kutsehariduskeskusele, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Haapsalu Kutsehariduskeskusele, Järvamaa Kutsehariduskeskusele, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Valgamaa Kutseõppekeskusele. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.  Sotsiaalkaitseministri 26.04.2022 määrus nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ Lisa 1 Tegevusjuhendaja koolituse kava Mooduli nr I Mooduli Sissejuhatus – psüühilise erivajadusega inimene ja erihoolekandeteenused nimetus Mooduli Õpe: 40 tundi maht Mooduli Mooduli läbinu orienteerub erihoolekandesüsteemis, on teadlik eesmärk erihoolekandeteenuseid kasutavatest peamistest sihtrühmadest ja oskab neid eesmärgistatult juhendada, järgib klienditöös eetilisi põhimõtteid ning tunneb meeskonna- ja võrgustikutöö põhimõtteid. Käsitletavad Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis teemad Erihoolekandeteenuste sihtrühmad ja eripära Psüühilise erivajadusega inimeste juhendamine Raskesti mõistetav käitumine Meeskonna- ja võrgustikutöö erihoolekandes Õpiväljundid Mooduli läbinu:  omab ülevaadet Eesti erihoolekandesüsteemist ja seda reguleerivatest õigusaktidest;  on teadlik teenust kasutavate isikute õigustest;  omab ülevaadet erihoolekandeteenuste peamiste sihtrühmade eripäradest, sh tegevusvõimet mõjutavatest teguritest ja raskesti mõistetavast käitumisest;  mõistab tegevusplaani ja ohumärkide plaani vajalikkust ning koostamise põhimõtteid;  tunneb meeskonna- ja võrgustikutöö põhimõtteid töös psüühikahäiretega inimestega. Mooduli läbinu:  lähtub oma tegevustes sotsiaaltöötaja eetilistest põhimõtetest ja konfidentsiaalsuse nõudest;  juhendab eesmärgistatult teenust kasutava isiku (sh tegevusplaanist tulenevaid) tegevusi;  loob toetava ja turvalise keskkonna teenuse sihtrühmadele, tagades sealjuures enda ja teiste ohutuse;  lähtub oma töös isikukeskse, taastumisele orienteeritud lähenemise põhimõttest;  toetab raviskeemi järgimist. Hindamine Hinnatakse:  erihoolekandevaldkonnaga seotud õigusaktide tundmist;  teenust kasutavate isikute õiguste tundmist;  peamiste erihoolekandeteenuseid kasutavate sihtrühmade tundmist ning oskust juhendada psüühikahäiretega inimeste tegevust eesmärgistatult;  suhtumist teenust kasutavatesse isikutesse;  oskust teha meeskonna- ja võrgustikutööd. Mooduli nr II Mooduli Põhiained – erihoolekandeteenuseid kasutavad sihtrühmad nimetus Mooduli Õpe: 54 tundi maht Praktiline töö: 28 tundi Mooduli Mooduli läbinu eristab erihoolekandeteenuseid kasutavaid sihtrühmi, lähtuvalt eesmärk arengust ja tegevusvõime tasemest tunneb ära nende erivajadused ning oskab neid teadmisi oma töös rakendada. Käsitletavad Psüühikahäired, sh intellektipuue teemad Äärmuslik abi- ja toetusvajadus Suhtlemise alused ja eripärad suhtlemisel psüühikahäirega inimestega Tegevusvõime, eesmärgistatud tegevus Õpiväljundid Mooduli läbinu teab ja tunneb:  erihoolekandeteenuseid kasutavaid sihtrühmi;  erinevate sihtrühmade diagnoosiga kaasnevaid sümptomeid, prognoose;  inimese füüsilise, kognitiivse ja sotsiaal-emotsionaalse arengu etappe;  tegevusvõimet mõjutavaid tegureid;  eesmärgistatud tegevuse olemust ja mõju inimese tegevusvõimele;  ravimite manustamise viise, enim tarvitatavaid ravimeid ja nende kõrvalmõjusid;  suhtlemise põhiprotsesse;  kommunikatsioonibarjääre ja suhtlemispiiranguid. Mooduli läbinu oskab:  eristada erihoolekandeteenuseid kasutavaid sihtrühmi;  ära tunda diagnoosidega kaasnevaid sümptomeid;  luua toetavat keskkonda erinevatele sihtrühmadele;  kasutada erinevaid juhendamisvõtteid lähtuvalt isiku arengutasemest;  kujundada teenust saava isiku päeva lähtuvalt tegevuste eesmärgist;  valida teenust saavatele isikutele olulisi ning tema tegevusvõimet toetavaid ja arendavaid tegevusi;  märgata ravimi kõrvalmõjust tingitud terviseprobleeme;  määrata teenust saava isiku kommunikatsioonitaset;  toetada teenust saavat isikut suhtlemispiirangute korral. Hindamine Hinnatakse:  oskust ära tunda ja eristada sihtrühmi, nende vajadusi;  oskust juhendada inimesi vastavalt nende arengutasemele;  oskust luua toetav keskkond erinevatele sihtrühmadele;  oskust valida suhtlemispiirangule vastav kommunikatsiooniviis. Mooduli nr III Mooduli Põhioskused – klienditöö alused nimetus Mooduli Õpe: 46 tundi maht Praktiline töö: 30 tundi Mooduli Mooduli läbinu teab oma töörolle ning oskab kasutada nii iseennast kui tegevust eesmärk klienditöö peamise vahendina, on võimeline hindama psüühilise erivajadusega inimese tegevusvõimet, valdab klienditöö enim levinud meetodeid, suudab koostada psüühilise erivajadusega inimestele tegevusplaani ning organiseerida selle alusel igapäevast tööd teenust saava isikuga, korrektselt dokumenteerida isikuga seotud tegevusi. Käsitletavad Tegevusjuhendaja töövaldkond ja rollid teemad Tegevuse analüüs ja kohandamine Tegevusvõime hindamine Klienditöö meetodid Peamised töövõtted igapäevases hoolduses Tegevusplaani koostamine Terviseseisundi jälgimine ja ravimiõpetuse alused Õpiväljundid Mooduli läbinu teab ja tunneb:  tegevusjuhendaja töövaldkonda ja töörolle;  tunneb ära stressiilmingud iseendal ja teab stressijuhtimise viise;  tegevuse analüüsi põhimõtteid;  tegevusvõime hindamise protsessi;  erinevaid juhendamisvõtteid;  klienditöö erinevaid meetodeid;  peamisi töövõtteid igapäevase hoolduse korraldamisel;  tegevusplaani koostamise põhimõtteid;  terviseseisundi jälgimise vajalikkust. Mooduli läbinu oskab:  tegevust analüüsida ning analüüsitud tegevusi klienditöös kasutada;  psüühikahäirega isiku tegevusvõimet hinnata;  hindamistulemusi dokumenteerida;  kasutada erinevaid klienditöö meetodeid;  kasutada peamisi hooldusvõtteid;  koostada tegevusplaani;  tegevusplaani alusel klienditööd korraldada;  tunda ära terviseseisundi muutusi;  kasutada esmaabivõtteid. Hindamine Hinnatakse:  tegevuse analüüsi ja kohandamise oskust;  tegevusvõime hindamise oskust;  dokumenteerimisoskust;  hooldusvõtete ja klienditöö meetodite kasutamise oskust;  oskust tegutseda kriisiolukorras ja anda esmaabi. Mooduli nr IV Mooduli Spetsiifilised oskused klienditöös nimetus Mooduli Õpe: 40 tundi maht Praktiline töö: 6 tundi Mooduli Mooduli läbinu oskab kasutada spetsiifilisi klienditöö meetodeid, on võimeline eesmärk juhendama tegevusi rühmas, tuleb toime raskestimõistetava käitumise juhtimisega, oskab märgata teenust saavate isikute seksuaalkäitumist ja on teadlik, kuidas seda juhendada ning on oskuslik kasutama klienditöös loovtegevusi. Käsitletavad Rühmatöö klienditöös teemad Raskestimõistetava käitumise juhtimine Seksuaalsus ja seksuaalkasvatus Teraapilised ja arendavad tegevused klienditöös Õpiväljundid Mooduli läbinu teab ja tunneb:  rühmatöö teoreetilisi aluseid;  raskesti mõistetava käitumise olemust, põhjuseid ja peamisi juhendamisvõtteid;  seksuaalse arengu etappe;  loovuse mõju inimesele. Mooduli läbinu oskab:  planeerida ja juhendada tegevuslikke rühmi;  hinnata rühmakorra tulemuslikkust;  lahendada esilekerkivaid probleeme rühmatöös;  välja selgitada teenust saava isiku raskesti mõistetava käitumise põhjused ja eesmärgid;  kasutada erinevaid juhendamisvõtteid käitumise muutumiseks;  hinnata teenust saava isiku seksuaalarengut;  ära tunda ja juhendada teenust saava isiku seksuaalkäitumist;  ära tunda väärkohtlemise ilminguid ja väärkohtlemine kohe lõpetada;  kasutada peamisi strateegiaid töös ohvri ja vägivaldse teo toimepanijaga;  kasutada loovaid tegevusi klienditöös. Hindamine Hinnatakse:  rühmakorra planeerimist ja elluviimist;  raskesti mõistetava käitumise põhjuste ja eesmärgi väljaselgitamist;  seksuaalse käitumise äratundmist ja seksuaalsele arengule vastavate juhendamisvõtete valikut;  loovtegevuste rakendamist klienditöös. Nimetus Lõputöö – tegevusplaani koostamine teenust saavale isikule Maht Iseseisev töö 16 tundi Sisu Tegevusplaani koostamisel kasutatakse vestlust, vaatlust ning abi- ja toetusvajaduse hindamise kokkuvõtet, olemasolu korral ka rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud üldeesmärke. Tegevusplaan koosneb järgmistest komponentidest: ● isiku enda ja/või tegevusjuhendajatega/lähedastega koostöös saavutatavad eesmärgid järgmis(t)eks aasta(te)ks; ● alaeesmärgid; ● tegevused alaeesmärkide saavutamiseks koos ajakavaga; ● kokkuvõte eesmärkide saavutamisest.  Sotsiaalkaitseministri 26.04.2022 määrus nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ Lisa 2 Tegevusjuhendaja täienduskoolituste kavad 1. Töötamise toetamise teenuse osutamise täienduskoolituse kava Käsitletavad Riiklik hoolekanne ja pakutavad teenused, sealhulgas töötamise toetamise teemad teenus Teenust saava isiku võimete ja oskuste hindamine, sealhulgas: - sobiva töö hindamine ja võimalikule töökohale asumise motivatsiooni hindamine; - kuidas hinnata isikule sobivat tööd (ankeedid, reaalse tööharjutuse hindamine jne); - kes ja millisel tasemel töötamise toetamise teenust vajab Motiveerimine Teenust saava isiku hirmude selgitamine/vähendamine, uute oskuste õpetamine, enesehinnangu korrigeerimine Keskkonna kohandamine Töötugiisiku roll, temale vajalikud oskused, tööturuteenuste ja -toetuste seadus, tööõigust reguleerivad õigusaktid Maht 40 tundi 2. Täienduskoolituse kava tööks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikutega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega Käsitletavad Äärmuslik abi- ja toetusvajadus ja sellest tingitud tegevusvõime probleemid teemad Teenust saava isiku toetamine igapäeva põhitegevuste sooritamisel Asendravi Ergonoomika Abivahendid ja nende kasutamine Keskkonna kohandus vastavalt teenust saava isiku vajadustele Tegevuste planeerimine ja elluviimine Alternatiivsed kommunikatsiooni vormid Raskesti mõistetav käitumine Psüühikahäire ja ebastabiilne remissioon Maht 40 tundi 3. Täienduskoolituse kava tööks kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutega Käsitletavad Ööpäevaringse erihooldusteenuse, sealhulgas kohtumääruse alusel teemad hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatava teenuse kirjeldus ja nõuded teenusele Psüühika- ja käitumishäired, mille puhul võib esineda vajadus tugevdatud järelevalveks Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikute õiguste kaitset puudutavad õigusaktid Risk, riskiindikaatorid, riskihindamine, riskiplaan Raskesti mõistetav käitumine Meeskonnatöö teenust saavat isikut toetava keskkonna kujundamisel Kriisisituatsioonis käitumine ja riski juhtimine Enesekaitsevõtete õpe ja treening Psüühikahäire ja ebastabiilne remissioon Maht Õpe: 40 tundi Praktiline töö: 20 tundi