Kiri

Kaido Loor Teie 28.11.2024 nr 1-6/24-125/2 Advokaadibüroo Loor OÜ Meie 08.01.2025 nr 8-4/8398-2 [email protected] Vastuskiri ettepanekule muuta riigivastutuse seadust Pöördusite Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe ja nõunik-sekretariaadijuhataja poole ettepanekuga algatada riigivastutuse seaduse muutmise eelnõu. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees suunas Teie ettepaneku analüüsimiseks ja vajadusel eelnõu algatamise ettevalmistamiseks Justiitsministeeriumile. Täname Teid sisuka ettepaneku ja kaasmõtlemise eest. Õigusvastaste haldusaktide arvu vähendamine, haldusaktide kvaliteedi tõstmine ning halduskohtute koormuse leevendamine on kahtlemata olulised küsimused, mis vajavad tähelepanu. Vigaste ning seega õigusvastaste haldusaktide sagenemine praktikas on ka Justiits- ja digiministeeriumi seisukohast tõsist muret valmistav suundumus. Samas leiame, et tõstatud murekoha lahendamiseks leidub mitmeid viise, mis tuleks enne konkreetsete sammude astumist põhjalikult läbi analüüsida. Leiame, et riigivastutuse seaduse muutmine ei pruugi olla kirjas toodud kitsaskoha lahendamiseks kõige õigem tee. Küll aga peame tõsiseks küsimust, miks ei peaks inimese poolt vaidemenetluses õigusvastase haldusakti tõttu tehtud kulutused leidma hiljem kohtumenetluses väljamõistmist – inimese seisukohast on nii vaidemenetlus kui ka kohtumenetlus loodud tema õiguste kaitseks, mistõttu võib ka mõlemas menetluses olla vajalik teha kulutusi. Teie poolt kirjas väljendatu seondub küsimusega, kas seadusandja jaoks on inimesele haldusõigusliku õiguskaitse tagamisel esiplaanil õiguslike vigade parandamine (ehk nn õigusriiklik huvi) või riigi huvi kehtiva haldusakti täitmise vastu (ehk nn täitmishuvi). Praegu Eestis juurutatud haldusõiguse mudeli kohaselt ei mõjuta haldusmenetluses esitatud vaie ega ka halduskohtusse esitatud kaebus haldusakti täitmist. Inimesele antud ainus viis haldusakti täitmist peatada on esitada selleks eraldi esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtusse. Haldusorgani huvi puudumist haldusakti võimalike vigade vastu võib praktikas süvendada ka reegel, et teatud vead on ka hiljem parandatavad (HMS § 58). Mõistetavalt tähendab selline lahendus täiendavat koormust nii inimesele kui ka kohtusüsteemile. Samas oleks mõeldav ka selline alternatiivne mudel, kus nii vaidel kui ka kaebusel on haldusakti täitmist peatav toime.1 See tagab õigusriigi põhimõtte ellu rakendamise läbi selle, et haldusorgan on sunnitud enne enda antud haldusakti täitmise juurde asumist tegelema kerkinud vigadega ning need ära parandama. Nimetatud õiguskaitsevahendite edasilükkav toime tähendab, et tühistamiskaebus ja vaide edasilükkav toime kujutab endast esialgse õiguskaitse esimest taset. Sellisel lahendusel on eelduslikult ka kohtusüsteemi töökoormust leevendav toime. Siinkohal on oluline ka see, et vaide edasilükkav toime loob muuhulgas ka eelduse, et vaide esitamine saab enne halduskohtusse pöördumist olla isegi kohustuslik. Kui vaie peatab üldjuhul haldusakti täitmise, ei kujutaks kohustuslik 1 Sellise lahenduse on seadusandja vastu võtnud näiteks Saksa haldusõiguslikus õiguskaitse süsteemis, kus Saksa Liidu halduskohtumenetluse seadustiku (saksa keeles Verwaltungsgerichtsordnung - VwGO) § 80 lõike 1 kohaselt on nii tühistamiskaebusel kui ka vaidel põhimõtteliselt haldusakti õigusmõju edasilükkav toime (nn suspensiivefekt). Arvutivõrgus: https://www.gesetze-im-internet.de/vwgo/ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 kohtueelne vaidemenetlus ka õigusriiklikult ülemäärast takistust isiku subjektiivsete õiguste kaitsmisel.2 Samas tuleb möönda, et teatud tingimustel peaks ka vaide edasilükkava toime puhul haldusorgan saama siiski otsustada haldusakti täitmisele pöörata, kuna leidub olukordi, kus riigi täitmishuvi kaalub üles võimaliku ning vea, mis võibki enda olemuselt olla tagantjärele parandatav.3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Lisaadressaadid: Riigikogu põhiseaduskomisjon Silja Tammeorg 5879 3044 [email protected] 2 Nii on ka Saksa süsteemis ette nähtud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, kus VwGO § 68 jj sätestab inimesele kohustuse enne halduskohtusse pöördumist taotleda vigade parandamist kohtueelses kohustuslikus vaidemenetluses. 3 Selline säte on ette nähtud Saksa Liidu halduskohtumenetluse seadustikus (VwGO), mille § 80 lõike 2 punkti 4 alusel võib haldusorgan ise eraldi otsusega edasilükkava toime välistada, kui selle vastu on ülekaalukas avalik huvi või menetlusosalise huvi. Saatja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Saaja: "Justiitsministeerium" Teema: FW: Vastuskiri ettepanekule muuta riigivastutuse seadust Kuupäev: 2025-01-22 12:37 From: Kaido Loor <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, January 21, 2025 7:38 PM To: info.JDM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Riigikogu põhiseaduskomisjon <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: RE: Vastuskiri ettepanekule muuta riigivastutuse seadust Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lp minister, Tegin ettepaneku jõustada PS § 25: "Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele." (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002#para25) ka vaidemenetluse kulude hüvitamisele. Vastasite, mh. et: 1. õigusvastaste haldusaktide sagenemine praktikas on ka Justiits- ja digiministeeriumi seisukohast tõsist muret valmistav suundumus. 2. kas seadusandja jaoks on inimesele haldusõigusliku õiguskaitse tagamisel esiplaanil õiguslike vigade parandamine (ehk nn õigusriiklik huvi) või riigi huvi kehtiva haldusakti täitmise vastu (ehk nn täitmishuvi). Tänan probleemi tunnustamise ees. Juhin tähelepanu kahele asjale: 1. PS § 25 ei luba meil kõrvale vaadata kahju täieliku hüvitamise põhimõttest. Kuigi võib tunduda valus ja koormav panna haldusorgan rohkem vastutama õigusvastase haldusakti eest, on selline valu ja vastutus: a. PS-iga ette nähtud, b. Kahtlemata efektiivne viis haldusmenetluse kvaliteediprobleemile tähelepanu juhtimiseks selle tekkimise kohas; 2. „Riigi huvi“ on väga lai ja ebaselge kategooria; riigi huvi peaks olema kõigi kodanike (subjektide) huvide summa ja mitte rohkem; paljud õigusmõtlejad (nt. Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi) on jõudnud järeldusele, et riigi huvi ei saa prevaleerida üksikisiku huvi suhtes; see tuleneb humanismi põhimõttest, mis seab esiplaanile isiku õigused, mitte riigi õigused ja huvid. Riigi huvid on sedavõrd ebaselge kategooria, millega on edukalt õigustatud genotsiide jpt võikaid tegusid. See tuleneb sellest, et riigi huvi ei ole võimalik defineerida. Seega, riigil ei tohi olla oma huvi. „Riigi huvi“ on enamjaolt müüt ja masside lollitamine. Haldusakti kehtima jäämine vaide esitamisel ei ole praktikas probleem, erinevalt teie vastuses arvatust, kuigi ka sellega võib tegeleda. Isikule tekitatud kahju mittehüvitamine on probleem ja kahju (vaidlustamisega seotud kulud) tekiks ka olukorras, kus haldusakti kehtivus vaide esitamisel peatuks. Seetõttu oleks eesmärgipärasem tegeleda kahju hüvitamise põhimõtte ja PS § 25 jõustamisega. Parimatega, Kaido Loor Advokaadibüroo Loor OÜ +372 5646 5758, skype:kaidoloor Tasuta kliendiparkla: sõida Hariduse 1 ja helista mulle. Broneeri aeg: <https://calendar.app.google/ED4wQTQNKF7t12PGA> https://calendar.app.google/ED4wQTQNKF7t12PGA From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, January 8, 2025 11:05 AM To: Kaido Loor <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Riigikogu põhiseaduskomisjon <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vastuskiri ettepanekule muuta riigivastutuse seadust Tere! Teile on saadetud Justiits- ja Digiministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Vastuskiri ettepanekule muuta riigivastutuse seadust Registreerimise kuupäev: 08.01.2025 Registreerimise number: 8-4/8398-2. Lugupidamisega Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 620 8100 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> www.justdigi.ee Saatja: "Kaido Loor" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: halduskohtute ülekoormusest ja haldusomavolist Kuupäev: 2024-10-19 10:36 Lp Põhiseaduskomisjoni esimees ja nõunik-sekretariaadijuhataja, Nagu me teame, on halduskohtud üle koormatud kaebustest haldusorganite õigusvastasele tegevusele. Haldusvaidluste asjatundjaid ja viimaks ka halduskohtunikud on jõudnud viimaks järeldusele, et halduskohtud sisuliselt tegelevad haldusorganite praagi lahendamisega: halduskohtud otsivad täiendavaid põhjendusi haldusaktidele, et muuta haldusakt õiguspäraseks; halduskohtud tegelevad selgelt õigusvastastate haldusaktide tühistamisega. Haldusaktide põhjendamine alles halduskohtumenetluses on viinud selleni, et haldusorganid põhjendavad kohtueelses haldusmenetluses oma haldusakte järjest vähem ja järjest kehvemini, sest kohus teeb haldusorgani töö ära. See on viinud haldusaktide halva kvaliteedi epideemilise levikuni. Õiguspoliitilisest vaatest: haldusaktide kvaliteet ei parane, kui kohtud võtavad enda kanda ja jätkavad haldusaktide kvaliteedivigade parandamist. Vastupidi, ametnik saab haldusakti parandavast kohtulahendist julgustust senise kehva põhjendamisega jätkata. Halduse madala kvaliteedi julgustamine toob vältimatult kaasa ka suurema kohtuasjade arvu, mis ei saa olla haldus(kohtu)menetluse eesmärk. Haldusorgani vastutus oma õigusvastase haldusakti eest on minimaalne: 1. Kui haldusmenetluse käigus võtab haldusmenetluse subjekt (Subjekt) endale nõustaja, et see selgitaks õiguslikult pädevalt haldusorganile eeldatava haldusakti õigusvastasust, siis hilisemas kohtuvaidluses, isegi kui haldusakt kohtus õigusvastaseks loetakse, sellist kohtueelset nõustamiskulu Subjektile ei hüvitata. 2. Kui õigusvastasele haldusaktile esitab Subjekt vaide (kohtukaebuse asemel), siis vaidemenetluses tekkinud Subjekti nõustamiskulu, isegi kui haldusakt hilisemas kohtumenetluses õigusvastaseks loetakse, Subjektile ei hüvitata. 3. Halduskohtud piiravad Subjektile hüvitatavat nõustaja kohtumenetluse kulu oma ettekujutusega sellest, mis on mõistlik ja vajalik. Harilikult on see 50% sellest, mida Subjektid turul nõustamise eest maksma peavad. Kuigi õigusteenuse turg võiks olla mõistlikkuse kriteerium, siis kohtutel on oma arusaamine mõistlikkusest ja vajalikkusest. Sellisena juhtub, et kui Subjekt läbib vaide või kohtumenetluse (ja järgmise haldusmenetluse, et saada lõpuks õiguspärane haldusakt) ja siis vaidlemise kulude tõttu on Subjekt sageli netomaksja. Haldusorganid teavad seda praktikat ja ähvardavad Sellega subjekti: kui sa vaidled, siis maksad oma õiguse eest, ja mitte vähe. Parem lepi selle vähese õigusega, mis me sulle anname. On ilmne, et halduskohtud kaitsevad peamiselt haldusorganite huve, kuigi nende ülesanne on Subjekti kaitse (HKMS § 2 lg 1: "Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel." (https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015024?leiaKehtiv#para2)) Selline praktika ei ole siiski viinud halduskohtute töökoormuse vähenemisele. Vastupidi, selline praktika julgustab haldusaktide kehva põhjendamist ja õigusvastasust, mis omakorda suurendab haldusvaidluste hulka. Ratsionaalselt on õige suurendada haldusorganite vastutust õigusvastase haldusakti eest (nii Subjekti kulude kui ajaväärtuse hüvitamine), et need päriselt tegeleksid haldusaktide kvaliteediga, st õigusvastastest haldusaktidest hoidumisega. Riigikohus on selle olukorra lahendamiseks andnud juhise: 3-3-1-76-15: "Kolleegium märgib, et kui seadusandja sooviks võimaldada kohtueelse menetluse õigusabi­kulude hüvitamist avalik-õiguslikes suhetes, vajaks see täpsemat regulatsiooni kulude välja­mõistmise kohta haldusorgani poolt." Ma palun algatada Riigivastutuse seaduse § 7 muudatuse, mis sätestaks: 1. Haldusorgani selge kohustuse hüvitada Subjekti: a. Kahju (sh õigusnõustamise kulud), mis on kantud menetluses: i. mille käigus anti (või haldusorgan lubas anda) õigusvastane haldusakt või tehti õigusvastane haldustoiming, ii. mille menetlusaeg on ületanud seadusega lubatud menetlusaega (edaspidi Õigusvastane Haldusmenetlus) b. ajaväärtuse, mis on tekkinud Õigusvastasest Haldusmenetlusest: i. väärtuses EUR 100 iga päeva kohta, alates õigusvastasest haldusaktist (ja -toimingust) kuni õiguspärase haldusakti (ja -toiminguni). Selline süsteem kehtib nt Hollandis. Ainult selge rahaline vastutus tekitatud kahju eest ja hüvitus paneb haldusorganid kvaliteetselt tööle ja hüvitab õigusvastase kahju. Kui otsite selleks Põhiseaduslikku juhist, siis see on siin: PS § 25: "Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele." (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002#para25). Siin ei ole erandit haldusorgani põhjustatud kahjule, aga kahjuks meie kohtud kohaldavad Riigivastutuse seadust PS-i eirates. On ilmne, et halduskohtud kaitsevad peamiselt haldusorganite huve. Palun tagasisidet, Edu soovides, Kaido Loor Managing Partner / Juhtivpartner Vandeadvokaat / Attorney-at-Law Mobile Email Skype Web Office (+372) 5646 5758 [email protected] <mailto:[email protected]> kaidoloor www.abloor.ee <http://www.abloor.ee/> Tõnismägi 3A, Tallinn 5 korrus/floor Tasuta kliendiparkla: sõida Hariduse 1 ja helista mulle. Broneeri aeg: <https://calendly.com/kaidoloor> https://calendly.com/kaidoloor