Arvamus halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsusele

Justiitsministeerium Teie 17.11.2020 nr 8-1/6747 Meie 07 . 12.2020 nr 10-3/20/128-2 Arvamus halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsusele Olete andnud võimaluse arvamuse avaldamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsuse kohta. Edastan Tartu Halduskohtu kohtunikelt ja kohtuametnikelt laekunud arvamused/ettepanekud väljatöötamiskavatsusele (VTK). 1. VTK-s on pakutud välja kohtulahendi avaliku kuulutamise ühe alternatiivina kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamist kohe pärast selle allkirjastamist. Juhul, kui kohus kuulutab esmalt üksnes resolutiivosa , asendatakse pärast terviklahendi tegemist resolutiivosa terviklahendiga. Sellisel juhul puuduks VTK järgi vajadus reguleerida eraldi jõustunud kohtulahendite avalikustamist. VTK-s on viidatud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuandele, mis sedastab, et piirata ei tohi kohtuotsuse kättesaadavust, kui selles on nimed asendatud tähtedega. Sellisel juhul kujutab kohtuotsus endast üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni põhiseaduse § 44 lg 1 tähenduses. (VTK p 1.2.1) 1.1. Pakutud lahendusest ja kogu VTK-st nähtub eesmärk teha arvutivõrgus avalikult teatavaks kõik kohtuotsused (ja teatud liiki määrused), kui nendes on füüsiliste isikute andmed varjatud. Kui poolehoidu leiab ette pandud variant teha avalikkusele lihtsalt kättesaadavaks ka jõustumata kohtuotsused, peame vajalikuks märkida järgmist. Praegu kehtivad regulatsioonid näevad muu hulgas ette, et kui otsus sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet, ei avalda kohus huvitatud isiku taotlusel või omal algatusel juurdepääsupiiranguga teavet ( TsMS § 462 lg 4, HKMS § 175 lg 5, KrMS § 408 1 lg 3). Kavandatava lahenduse korral tuleks lahendada küsimus, kas kohtulahendi avalikustamisel saab arvesse võtta ka seadusest tulenevaid juurdepääsupiiranguid ning jätta juurdepääsupiiranguga teave avalikustamata. Kui kinnises menetluses säilib võimalus teha avalikult teatavaks üksnes kohtuotsuse resolutsioon (HKMS § 173 lg 5, TsMS § 38 lg-d 1 ja 2, § 452 lg 6), siis vajab lahendamist, kas ja millises ulatuses hiljem jõustunud kohtulahend avalikustatakse? Kinniseks kuulutatud menetluste puhul kehtib praegu kohtupraktikat vaadates eeldus, et asjas tehtavat kohtulahe ndit ei avalikustata (vt nt RKTK 14. novembri 2012. a mä ärus asjas nr 3-2-1-121-12; RKTK 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-18-15, p 17). 1.2. Jõustumata kohtulahendite avalikustamise variandi puhul tekitaks halduskohtumenetluses erandina küsimusi Maksu- ja Tolliameti (MTA) täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamise taotluste lahendamisel tehtavad määrused, kus kohtulahend toimetatakse teisele poolele kätte alles pärast MTA poolt toimingute, mille tegemiseks saadi kohtulahendiga luba, tegemist. Taolise lahenduse tingib vajadus teha kohtumäärusega lubatud toimingud eesmärgipäraselt, et isik, keda luba puudutab, ei saaks asuda kohtumääruse täitmist takistama. 2. VTK-s tehakse ettepanek sätestada menetlusseadustikes, et kohtuotsuste avalikustamisel asendatakse füüsiliste isikute nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata isiku elukohta. Sarnane sõnastus on ka kehtivas KrMS § 206 lg-s 5 ja § 408 1 lg-s 2. Isikuandmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ) art 4 p 1 kohaselt „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. 2.1. Seega, kui nähakse ette, et kohtulahendites ei avalikustata isikuandmeid, tuleks eemaldada avalikustatavatest lahenditest kõik isikut tuvastada võimaldavad andmed. Ka vaatamata isikute nimede asendamisele initsiaalide või tähemärgiga või muu teabe varjamisele, mis võimaldab isikut otseselt tuvastada, võib kohtulahendis jätkuvalt sisalduda sellist teavet, mis jätab võimaluse isikut kom bineerituna muu teabega tuvast ada. Nii võib näiteks halduskohtumenetluses ka teave vastustaja kohta viidata kaebaja isikule, näiteks kui tegemist on väikese kohaliku omavalitsusega või siis avaliku teenistuse vaidlusega. Sellistes olukordades võib füüsiline isik jääda ka pärast nime asendamist tähemärgiga tuvastatavaks ning kogu lahendis tema kohta käiv teave kujutaks endast tema isikuandmeid. Teave muutub anonüümseks alles siis, kui andmesubjekti ei ole enam mõistlikke meetmeid kasutusele võttes võimalik tuvastada (isi kuandmete kaitse üldmääruse pp 2 6). 2.2 . On kaheldav, kas lahendite „puhastamist“ kõikidest sellistest andmetest, mis võimaldavad isikuid kaudselt tuvastada, oleks võimalik automatiseerida (VTK p 4.2.2, lk 20-21). Kui üheks eesmärgiks on kohtulahendite isikuandmetest puhastamise lihtsustamine ja automatiseerimine, oleks hea selgemalt määratleda, millised isikuandmed tuleb avalikustatavates kohtulahendites varjata. Üks võimalus oleks need andmete kategooriad loetleda (nt nimi, isikukood, kontaktandmed, elukoha aadress jne). Siiski peaks säilima kehtivates regulatsioonides sätestatud võimalus avaldada andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel otsus ilma eriliiki isikuandmeteta ja muude eraelu puutumatust oluliselt kahjustada võivate andmeteta, avaldada üksnes otsuse resolutsioon või jätta otsus avalikustamata, kui ka nimede ja muude isikut üheselt tuvastada võimaldatavate andmete avaldamata jätmisel võib otsuse avaldamine kahjustada oluliselt isiku eraelu puutumatust ( TsMS § 462 lg 3, HKMS § 175 lg 4, KrMS § 408 1 lg 3). Kuigi sellise lahenduse puhul ei saa lahendite „puhastamine“ toimuda automatiseeritult, vaid eeldab ka andmete hindamist, on kohtute jaoks vajadusel võimalik välja töötada lahendite avalikustamise täpsustavad juhised. Kui kohus peab põhjendatuks avaldada kohtulahend üksnes osaliselt või jätta see avaldamata, oleks ilmselt kõige õigem viis määrata avalikustamise ulatus kindlaks kohtulahendi resolutsioonis. Kohtutele peaks jääma võimalus jätta kohtulahend üldse avalikustamata ka siis, kui selle „puhastamine“ tundub lahendi sisu ja „puhastamise“ ulatust arvestades ebatõhus või ebamõistlik (näiteks muutub lahendi tekst pärast andmete eemaldamist raskesti mõistetavaks). 2.3 . VTK-s on silmas peetud eelkõige eraelu puutumatuse kaitset ning sellega seoses füüsiliste isikute isikuandmete varjamise vajadust. Ei saa siiski välistada, et ka eraõiguslikel juriidilistel isikutel võib olla põhjendatud vajadus nime varjamiseks. Samuti peaks olema võimalik juriidiliste isikute nimede avalikustamisel arvestada nende andmete seotust füüsiliste isikutega, kes võivad olla seeläbi tuvastatavad. 2.4. VTK p-s 1.2.1 (lk 7) on välja toodud vajadus eemaldada lahendi avalikult teatavaks tegemise aja teave kohe pärast lahendi avalikustamist, kuna see teave sisaldab menetlusosaliste nimesid. Tekib küsimus, kas lahendi avalikult teatavaks tegemise aja avalikustamisel on piisavalt põhjendatud avaldada ka füüsiliste isikute nimed või võiks ka selline teave olla avalikustatud initsiaalide või tähemärgiga (v.a süüdistatava nimi kriminaalmenetluses). Nimede avaldamine koos kohtuasja numbriga enne kohtulahendi tervikteksti avalikustamist suurendab kindlasti isiku tuvastamise võimalikkust avalikustatavas kohtulahendis. Halduskohtumenetluses on juba praegu võimalus jätta eraelu puutumatuse kaitse eesmärgil nimed avaldamata, samuti ei avaldata nimesid ega vaidluse sisu kinnises menetluses ei halduskohtumenetluses ega tsiviilkohtumenetluses (HKMS § 173 lg 4, TsMS § 452 lg 5). 3. Halduskohtumenetluses ei ole kohtunikel ja kohtuametnikel päris üksmeelset arusaama, kas avalikustada tuleks ka riigi õigusabi ja esialgse õiguskaitse määrused, kui tegemist on väljaspool koht umenetlust esitatud taotlustega . Samuti tekitab küsimusi selliste määruste avalikustamise põhjendatus, millega jäetakse rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate abinõude loa saamiseks. Eelnõu võiks luua selge regulatsioon taoliste määruste avalikustamise osas. 4. VTK p-s 1.2.2 on esitatud teine alternatiiv jõustumata kohtulahendi resolutsiooni veebis avalikustamiseks. Tehakse ettepanek kohtuotsuse resolutsiooni avalikustamiseks koos isikuandmetega, v. a eriliiki isikuandmed või kui isikuandmete avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, samuti kinniste menetluste puhul. Resolutsioonid oleksid avalikud koos isikuandmetega 30 päeva alates kohtulahendi avalikult kuulutamisest. On vaieldav, kas isikuandmete avalikustamiseks on üksnes resolutsiooni avalikustamisel rohkem alust kui tervikotsuse avalikustamisel. 5 . Toetame kohtulahendite ühetaolise avalikustamise eesmärgil ettepanekut avalikustada halduskohtumenetluses kohtulahendid ilma füüsiliste isikute isikuandmeteta. Seejuures peaks isikul jääma võimalus taotleda oma nime (võ i ka muude andmete) avalikustamist. Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus kohus on omal algatusel asendanud eraelu kaitse eesmärgil nime initsiaalidega, kuid isik on esitanud taotluse lahendis nime avalikustamiseks. 6 . VTK p-s 5.2. on tehtud ettepanek lisada kriminaalmenetluse seadustikku sätted, mille kohaselt võib õigustatud huvi korral ja kohtu nõusolekul menetlusväline isik tutvuda toimikuga . 6 .1. Selle variandi puhul tuleks täpsustada, kas menetlusvälise isiku poolt toimikuga tutvumine on võimalik üksnes pärast menetluse lõppemist ja asjas tehtud lahendi jõustumist või ka pooleliolevas menetluses. Alternatiivsena pakutud lahendus näeb ette üldise tutvumisõiguse pärast menetluse lõppemist. 6.2. Välja on pakutud võimalus, et kohtutoimikuga tutvumisloa andmise või sellest keeldumise otsustab kohtunik või kohtujurist ning tutvumisloa andmisest keeldumise määruse peale saab esitada määruskaebuse. Vajab ilmselt põhjalikumat läbimõtlemist, kas kriminaalasjas kohtutoimikule juurdepääsu võimaldamise üle otsustamine on kohane jätta kohtujuristi otsustada, arvestades sellega kaasneda võivat riivet menetlusosaliste eraelu puutumatusele. Hetkel reguleerivad kriminaalkohtumenetluses kohtujuristi pädevust KS § 125 1 lg 2 ja KrMS § 23 1 lg 1, millest tulenevalt võib kohtujurist teha asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata. 6 .3. Ettepaneku kohaselt saab määruskaebuse esitada üksnes tutvumisloa andmisest keeldumise määruse peale ning määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Selline lahendus on sarnane praegu TsMS § 59 lg-s 6 sätestatule. Halduskohtumenetluses saab määruskaebuse esitada ka tutvumiseks loa andmise määrusele, kui pool või kolmas isik on taotlenud selle andmisest keeldumist. Kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule, kui tutvumisloa taotluse on esitanud menetlusväline isik või kui taotlus on esitatud pärast menetluse lõppemist. Kohus ei avalda teavet enne määruse jõustumist (HKMS § 89 lg-d 2 ja 5, § 88 lg 5). Tekib küsimus taoliste erinevuste põhjendatuses ning selles , kas peaks ka kriminaalkohtumenetluses olema näiteks kannatanul võimalik esitada määruskaebus toimikuga tutvumise loa andmise määruse peale. Teisalt tuleb möönda, et olulise avaliku huviga haldusasjas võib mitmekordne vaidlustamisvõimalus tutvumisloa andmise määruse peale osutuda liigselt takistavaks, eriti võttes arvesse, et toimikut tutvumiseks enne määruse jõustumist ei väljastata. 7 . VTK eesmärk on reguleerida ka menetlusvälisele isikule digitaalse toimikuga tutvumise võimaldamist ja andmete töötlemise lubatavus t (VTK p 6). 7.1. VTK-s on planeeritav lahendus menetlusvälise isiku digi taalse toimikuga tutvumiseks digi taalse toimiku edastamist menetlusvälise isiku e-toimikusse. Jääb ebaselgeks, kuidas tekib menetlusvälisele isikule e-toimikusse asi, k uhu digi taalset toimikut edastada. Alternatiivne ettepanek on võimalus lisada menetlusväline isik konkreetse kohtuasja juurde “ muu isikuna“. Sel viisil saaks ka paremini jälgida juurdepääsupiiranguga dokumentide puhul, et need ei saaks nähtavaks isikutele, kel le juurdepääsu on piiratud. 7.2. VTK näeb digi taalse toimiku edastamisel probleemina juurdepääsupiiranguga dokumente ja lahendusena isikuandmete eemaldamise arendust. H ea ks lahenduseks ei pea teisena pakutud varianti ( PDF formaadis failide muutmise võimalust), mis mh toob kaasa suure koormuse ametnikele. Halduskohtumenetluses näiteks võib juurdepääsupiiranguga dokumente olla väga suur hulk (näiteks terviseandmeid sisaldavad dokumendid kinnipeetavate kaebustes ja sotsiaalasjades , kus terviseandmeid sisaldavad sageli sisuliselt kõik toimiku materjalid, sh käsikirjalised kaebused ja avaldused ). 7.3. Puudub kindlustunne , kas isikuandmete asendamise tehniline arendus leiab dokumentidest kõik seosed, mille kaudu on võimalik isikut tuvastada (näiteks saab isiku tuvastada mõnes dokumendis mainitud varasema kriminaalasja numbri järgi vms). Samuti selles , kas tehniline la hendus hõlmab ka käsikirjalistes dokumentides ( füüsiliste isikute, sh kinnipeetavate kaebused) isikuandmete eemaldamist. 7.4. Digi taalse toimiku tutvustamisel (nii edastamisel menetlusvälise isiku e-toimikusse kui ka isiku lisamisel muu isikuna asja juurde ) tekib menetlusvälisel isikul piiramatu võimalus toimikust koopiate tegemiseks. Kui tegemist on pabertoimikuga, siis isik taotleb dokumentide st koopia tegemise võimalust ja kohus otsustab lubamise või keeldub . Digi taalse toimiku edastamisel puudub kohtul kontroll toimiku materjali reprodutseerimise üle. 7.5. VTK-s on esitatud analüüs kinniste menetluste arvu osas. Juhime tähelepanu, et näiteks halduskohtumenetluses on väga suures osas asjades kuulutatud menetlus kinniseks vaid üksikute dokumentide osas, mitte terve menetlus. S eega on dokumente, kus isikuandmed tuleks eemaldada, oluliselt rohkem kui analüüsis välja toodud 3 % asjades t . Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Sirje Kaljumäe Tartu Halduskohtu esimees