Väljaminev kiri

OTSUSE EELNÕU 02.12.2022 nr 7-23/2021-001-35 AS Narva Soojusvõrk Oru tn 2, Narva 20203 Ida-Viru maakond E-post: [email protected] Gren Eesti AS Niidu 24 80047 Pärnu E-post: [email protected] Adven Eesti AS Kassi tn 13 12618, Tallinn E-post: [email protected] N.R. Energy OÜ Järve küla, Toila vald 30331 Ida-Virumaa E-post: [email protected] Enefit Power AS Auvere küla, Narva-Jõesuu linn 40107, Ida-Virumaa E-post: [email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]; Rahandusministeerium [email protected]; Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected]; Narva Linnavalitsus [email protected] 1. Asjaolud kokkuvõtvalt 22.07.2021 märgukirjas1 tõi Konkurentsiamet välja, et võrguettevõtja AS Narva Soojusvõrk (edaspidi ka NSV) peab kaugkütteseaduse (KKütS) § 141 lõikest 7 tulenevalt välja kuulutama soojuse ostmise konkursi. 1 Kättesaadav Konkurentsiameti dokumendiregistris https://adr.rik.ee/ka/dokument/10891886 Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 31.12.2021 esitas AS Narva Soojusvõrk ametile kooskõlastamiseks Narva linna võrgupiirkonna soojuse ostmise konkursi tingimused. 02.06.2022 esitas Narva Soojusvõrk taotluse tühistada läbiviidav soojuse ostu konkurss, kuna ettevõtja hinnangul ei ole muutunud olukorda arvesse võttes soojuse ostmise konkursi läbiviimine enam vajalik. Konkurentsiamet peatas soojuse ostmise konkursi tingimuste menetluse kuni asjaolu väljaselgitamiseni, kas konkursi läbiviimine on põhjendatud, ning pöördus täiendava teabe saamiseks ettevõtjate poole. 29.07.2022 viis Konkurentsiamet läbi avaliku konsultatsiooni2 AS Narva Soojusvõrk kavandatava soojuse ostu konkursi põhjendatuse ja tingimuste osas. Seisukoha esitanud Gren Eesti AS, Adven Eesti AS ja N.R. Energy OÜ pidasid soojuse ostu konkursiga jätkamist vajalikuks. Toetava seisukoha esitasid Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 06.10.2022 esitas AS Narva Soojusvõrk Konkurentsiametile taotluse (Lisa 1) tühistada soojuse ostu konkursi korraldamise kohustus, põhjendades seda järgnevalt: „ Käesolevaga kordab Narva Soojusvõrk AS (edaspidi NSV) 02.06.2022 teile saadetud kirjas NS-JUH-12/27 esitatud taotlust tühistada Konkurentsiameti poolt 22.07.2021. a NSV-le pandud soojuse ostu konkursi läbiviimise kohustus ja täiendab varem esitatud põhjendusi vahepeal muutunud asjaoludega. 19.07.2022 vastuvõetud Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 4 täiendas Kaugkütteseaduse §141 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.” Seaduse muudatus jõustus 19.08.2022. a. ning tõhusa kaugküttega võrguettevõtja ei pea enam soojuse ostmiseks konkurssi korraldama.“ „16. juunil 2022. a. teatas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ), et EJKÜ tõhusa kaugkütte hindamiskomisjon on otsustanud anda AS Narva Soojusvõrgule õiguse kasutada Narva võrgupiirkonnas tõhusa kaugkütte märgist (kirja Lisa 1). Vastavalt kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuudi punktile 4.1. omistatakse märgis kaugküttesüsteemile, „milles soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Märgise „tõhus kaugküte“ tingimused on võrdväärsed EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõistega.“ (EJKÜ kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuut on leitav veebiaadressilt: https://epha.ee/images/2018/margis_tohus_kaugkyte/Kaugk%C3%BCttes%C3%BCsteemi%2 0t%C3%B5hususe%20m%C3%A4rgise%20statuut%20.pdf) Tulenevalt eeltoodust ei ole NSV-l alates 19.08.2022. a. kohustust soojuse ostu lepingu sõlmimiseks konkurssi korraldada ning NSV palub Konkurentsiametil tühistada oma 22.07.2021.a kirjas NSV-e pandud kohustus korraldada soojuse ostu konkurss.“ 2. Menetluse lõpetamine Isikut saab kohustada vaid seaduse alusel. Seadusemuudatusest tulenevalt võib isik olla talle eelnevalt kehtinud kohustustest vabastatud. 19.08.2022 jõustus KKütS § 141 lõige 11, mille järgi §-i 141 ei kohaldata võrguettevõtjale, kes 2 Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/avalik-konsultatsioon-i-narva-soojusvork- kavandatava-soojuse-ostmise-konkursi-pohjendatuse 2 (3) jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) tähenduses. EnKS § 2 punkti 27 järgi on tõhus kaugküte ja -jahutus – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti taastuvenergia ja heitsoojuse või koostoodetud soojuse kombinatsiooni. Eeltoodust tulenevalt, kui AS Narva Soojusvõrk vastab nimetatud tingimustele, puudub tal kohustus läbi viia soojuse ostmise konkurss. Konkurentsiamet AS-i Narva Soojusvõrk taotlust tühistada AS-i Narva Soojusvõrk poolt väljakuulutatud soojuse ostmise konkurssi, rahuldada ei saa. Samas on AS-i Narva Soojusvõrk 06.10.2022 esitatud taotlus käsitatav taotlusest loobumisena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lõike 1 punkti 2 mõttes. Selgitamaks välja, kas AS Narva Soojusvõrk puhul on täidetud EnKS-is sätestatud alused, mistõttu tal puudub KKütS § 141 lõikes 11 tulenevalt soojuse ostmise konkursi läbiviimise kohustus, pöördus Konkurentsiamet 14.10.2022 teabetaotlustega EJKÜ, AS Narva Soojusvõrk ning Enefit Power AS poole (Lisad 2-4), kes esitasid oma seisukohad 27.10. ja 02.11.2022 (Lisad 5-7). Esitatud vastustest tuleneb, et AS-i Narva Soojusvõrk puhul on täidetud EnKS-is sätestatud alused - AS Narva Soojusvõrk jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses EnKS tähenduses. Alused eeltoodu kahtluse alla seadmiseks puuduvad. Vastavalt HMS § 43 lõikele 2, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. AS Narva Soojusvõrk on 31.12.2021 esitanud Konkurentsiametile taotluse kooskõlastada Narva linna võrgupiirkonna soojuse ostmise konkursi tingimused. Lähtudes eeltoodust, kuna antud juhul võib AS Narva Soojusvõrk 31.12.2021 esitatud taotluse tagasi võtta ning Konkurentsiametil puudub seadusest tulenev alus soojuse ostmise konkursitingimuste kooskõlastamiseks (haldusakti andmise aluseks olnud õigusnorm on ära langenud), kavandab amet selles asjas menetluse lõpetada. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 on menetlusosalisel õigus soovi korral esitada ameti otsuse eelnõu kohta oma arvamus ja vastuväited, mida Konkurentsiamet ootab hiljemalt 13.12.2022. Seisukohtade mittesaamisel teeb Konkurentsiamet antud asjas otsuse teadaolevate andmete ja asjaolude põhjal. Lisad: 1. 06.10.2022 AS Narva Soojusvõrk taotlus; 2. 14.10.2022 Konkurentsiameti teabetaotlus EJKÜ-le; 3. 14.10.2022 Konkurentsiameti teabetaotlus AS-le Narva Soojusvõrk; 4. 14.10.2022 Konkurentsiameti teabetaotlus Enefit Power AS-le; 5. 27.10.2022 Enefit Power AS vastus; 6. 27.10.2022 AS Narva Soojusvõrk vastus; 7. 02.11.2022 EJKÜ vastus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt/ Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3)  Marek Piiroja Meie: 0 6 . 1 0.22 nr NS-JUH- 12/38 Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Konkurentsiamet Tatari 39 , 10134, Tallinn E-kiri: [email protected] Koopia : [email protected] Taotlus tühistada soojuse ostu konkursi korraldamise kohustus Käesolevaga korda b Narva Soojusvõrk AS (edaspidi NSV) 02.06.2022 teile saadetud kirjas NS-JUH-12/27 esitatud taotlust tühistada Konkurentsiameti poolt 22.07.2021. a NSV-le pandud soojuse ostu konkurs i läbiviimise kohustus ja täienda b varem esitatud põhjendusi vahepeal muutunud asjaolude ga . 19.07.2022 vastuvõetud Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e §4 täiendas Kaugkütteseaduse §14 1 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.” S eaduse muudatus jõustus 19.08.2022. a. ning tõhusa kaugküttega võrguettevõtja ei pea enam soojuse ostmiseks konkurssi korralda ma . NS V täidab tõhusale kaugküttevõrgule esitatud nõu d e d . 16. juunil 2022. a. teatas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ), et EJKÜ tõhusa kaugkütte hindamiskomisjon on otsustanud anda AS Narva Soojusvõrgule õiguse kasutada Narva võrgupiirkonnas tõhusa kaugkütte märgist (vt. käesoleva kirja Lisa 1) . Vastavalt kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuudi p unktile 4.1. omistatakse märgis kaugküttesüsteemile, „milles soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Märgise „tõhus kaugküte“ tingimused on võrdväärsed EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõistega . “ ( EJKÜ kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuut on leitav veebiaadressilt: https://epha.ee/images/2018/margis_tohus_kaugkyte/Kaugk%C3%BCttes%C3%BCsteemi%20t%C3%B5hususe%20m%C3%A4rgise%20statuut%20.pdf ) Tulenevalt eeltoodu st ei ole NS V- l alates 19.08.2022. a. kohustust soojuse ostu lepingu sõlmimiseks konkurssi korraldada ning NSV palub Konkurentsiametil tühistada oma 22.07.2021 . a kirjas NSV-e pandud kohustus korralda da soojuse ostu konkurs s . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Pavel Rušeljuk AS Narva Soojusvõrk juhatuse esimees Gennadi Ossiptsov AS Narva Soojusvõrk juhatuse liige Lisa 1: Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ühingu 16.06.2022 kiri nr 14 (digiallkirjastatult, eraldi konteineris) . Lp. Pavel Rušeljuk AS Narva S o ojusvõrk Teie: 18.05.2022 nr NS-JUH-12/25 Oru tn 2, Narva 20203, Ida-Virumaa Meie: 16 . juuni 202 2 nr 1 4 Tõhus Kaugküte Teatame , et vastavalt AS Narva Soojusvõrk 18.mai 2022 esitatud avaldusele ja informatsioonile analüüsis EJKÜ Tõhusa Kaugkütte hindamiskomisjon esitatud andmeid ning otsustas taastada Tõhus Kaugküte märgise kasutamise õiguse Narva võrgupiirkonnas. Tõhusa kaugkütte komisjoni koosoleku protokoll on koostatud 1 4 . juuni 202 2 . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Umbleja Juhatuse liige Siim Umbleja Juhatuse esimees Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Maakri tn 19/1 Kesklinna linnaosa Meie 14.10.2022 nr 7-23/2021-001-27 Tallinn Harju maakond 10145 E-post: [email protected] Koopia: Pavel Rušeljuk Juhatuse esimees AS Narva Soojusvõrk Oru tn 2, Narva 20203 Ida-Viru maakond E-post: [email protected]. Teabetaotlus 19.07.2022 vastuvõetud Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati kaugkütteseaduse (KKütS) § 141 (Soojuse ostu korraldus) lõikega 11, mille järgi §-i 141 ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. Muudatus jõustus 19.08.2022. Energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 27 järgi on tõhus kaugküte ja -jahutus – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti taastuvenergia ja heitsoojuse või koostoodetud soojuse kombinatsiooni. 06.10.2022 kirjas nr NS-JUH-12/38 (käesoleva kirja Lisa 1) taotleb AS Narva Soojusvõrk (edaspidi ka NSV) Konkurentsiametilt tühistada soojuse ostu konkursi korraldamise kohustus, kuna ettevõtja täidab tõhusale kaugküttevõrgule esitatud nõuded. Ettevõtja põhjendab seda järgnevalt: „16. juunil 2022. a. teatas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ), et EJKÜ tõhusa kaugkütte hindamiskomisjon on otsustanud anda AS Narva Soojusvõrgule õiguse kasutada Narva võrgupiirkonnas tõhusa kaugkütte märgist (kirja Lisa 1). Vastavalt kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuudi punktile 4.1. omistatakse märgis kaugküttesüsteemile, „milles soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Märgise „tõhus kaugküte“ tingimused on võrdväärsed EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõistega.“ (EJKÜ kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuut on leitav veebiaadressilt: https://epha.ee/images/2018/margis_tohus_kaugkyte/Kaugk%C3%BCttes%C3%BCsteemi%2 0t%C3%B5hususe%20m%C3%A4rgise%20statuut%20.pdf) Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Tulenevalt eeltoodust ei ole NSV-l alates 19.08.2022. a. kohustust soojuse ostu lepingu sõlmimiseks konkurssi korraldada ning NSV palub Konkurentsiametil tühistada oma 22.07.2021.a kirjas NSV-e pandud kohustus korraldada soojuse ostu konkurss.“ Lisatud EJKÜ 16.06.2022 kirjas AS-le Narva Soojusvõrk toob EJKÜ välja: „Teatame, et vastavalt AS Narva Soojusvõrk 18.mai 2022 esitatud avaldusele ja informatsioonile analüüsis EJKÜ Tõhusa Kaugkütte hindamiskomisjon esitatud andmeid ning otsustas taastada Tõhus Kaugküte märgise kasutamise õiguse Narva võrgupiirkonnas.“ Lähtudes eeltoodust, palub Konkurentsiamet 28.10.2022 EJKÜ hinnangut, kas AS Narva Soojusvõrk vastab võrguettevõtja staatusele, kes jaotab soojust energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 27 mõttes tõhusas kaugküttes ja -jahutuses. Amet täpsustab, et ei saa rahuldada AS Narva Soojusvõrk taotlust soojuse ostu konkurss tühistada, vaid küsimuseks on, kas ettevõtjal on õigus katkestada soojuse ostu konkursi läbiviimine (kui ettevõtja vastab KKütS § 141 lõike 11 tingimustele, siis tal konkursi läbiviimiseks KKütS-ist tulenev kohustus puudub) ning võtta tagasi taotlus soojuse ostu konkursi tingimuste kooskõlastamiseks. Lisa: 1. 06.10.2022 AS Narva Soojusvõrk kiri Konkurentsiametile Lugupidamisega Marek Piiroja Regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja Telefon 667 2541 E- post: [email protected] 2 (2)  Marek Piiroja Meie: 0 6 . 1 0.22 nr NS-JUH- 12/38 Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Konkurentsiamet Tatari 39 , 10134, Tallinn E-kiri: [email protected] Koopia : [email protected] Taotlus tühistada soojuse ostu konkursi korraldamise kohustus Käesolevaga korda b Narva Soojusvõrk AS (edaspidi NSV) 02.06.2022 teile saadetud kirjas NS-JUH-12/27 esitatud taotlust tühistada Konkurentsiameti poolt 22.07.2021. a NSV-le pandud soojuse ostu konkurs i läbiviimise kohustus ja täienda b varem esitatud põhjendusi vahepeal muutunud asjaolude ga . 19.07.2022 vastuvõetud Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e §4 täiendas Kaugkütteseaduse §14 1 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.” S eaduse muudatus jõustus 19.08.2022. a. ning tõhusa kaugküttega võrguettevõtja ei pea enam soojuse ostmiseks konkurssi korralda ma . NS V täidab tõhusale kaugküttevõrgule esitatud nõu d e d . 16. juunil 2022. a. teatas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ), et EJKÜ tõhusa kaugkütte hindamiskomisjon on otsustanud anda AS Narva Soojusvõrgule õiguse kasutada Narva võrgupiirkonnas tõhusa kaugkütte märgist (vt. käesoleva kirja Lisa 1) . Vastavalt kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuudi p unktile 4.1. omistatakse märgis kaugküttesüsteemile, „milles soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Märgise „tõhus kaugküte“ tingimused on võrdväärsed EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõistega . “ ( EJKÜ kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuut on leitav veebiaadressilt: https://epha.ee/images/2018/margis_tohus_kaugkyte/Kaugk%C3%BCttes%C3%BCsteemi%20t%C3%B5hususe%20m%C3%A4rgise%20statuut%20.pdf ) Tulenevalt eeltoodu st ei ole NS V- l alates 19.08.2022. a. kohustust soojuse ostu lepingu sõlmimiseks konkurssi korraldada ning NSV palub Konkurentsiametil tühistada oma 22.07.2021 . a kirjas NSV-e pandud kohustus korralda da soojuse ostu konkurs s . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Pavel Rušeljuk AS Narva Soojusvõrk juhatuse esimees Gennadi Ossiptsov AS Narva Soojusvõrk juhatuse liige Lisa 1: Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ühingu 16.06.2022 kiri nr 14 (digiallkirjastatult, eraldi konteineris) . Pavel Rušeljuk Juhatuse esimees Meie 14.10.2022 nr 7-23/2021-001-28 AS Narva Soojusvõrk Oru tn 2, Narva 20203 Ida-Viru maakond E-post: [email protected]. Teabetaotlus 19.07.2022 vastuvõetud Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati kaugkütteseaduse (KKütS) § 141 (Soojuse ostu korraldus) lõikega 11, mille järgi §-i 141 ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. Muudatus jõustus 19.08.2022. Energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 27 järgi on tõhus kaugküte ja -jahutus – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti taastuvenergia ja heitsoojuse või koostoodetud soojuse kombinatsiooni. 06.10.2022 kirjas nr NS-JUH-12/38 (käesoleva kirja Lisa 1) taotleb AS Narva Soojusvõrk Konkurentsiametilt tühistada soojuse ostu konkursi korraldamise kohustus, kuna ettevõtja vastab võrguettevõtja staatusele, kes jaotab soojust energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 27 mõttes tõhusas kaugküttes ja -jahutuses. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) tõhusa kaugkütte hindamiskomisjon on otsustanud anda AS Narva Soojusvõrgule õiguse kasutada Narva võrgupiirkonnas tõhusa kaugkütte märgist (kirja Lisa 1). Lisatud EJKÜ 16.06.2022 kirjas AS-le Narva Soojusvõrk toob EJKÜ välja: „Teatame, et vastavalt AS Narva Soojusvõrk 18.mai 2022 esitatud avaldusele ja informatsioonile analüüsis EJKÜ Tõhusa Kaugkütte hindamiskomisjon esitatud andmeid ning otsustas taastada Tõhus Kaugküte märgise kasutamise õiguse Narva võrgupiirkonnas.“ Lähtudes eeltoodust, palub Konkurentsiamet 28.10.2022 AS-il Narva Soojusvõrk esitada kõik faktilised andmed ja tõendid, et ettevõtja vastab võrguettevõtja staatusele, kes jaotab soojust energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 27 mõttes tõhusas kaugküttes ja -jahutuses. Palume lisada ka EJKÜ kirjas viidatud 18.05.2022 esitatud avaldus ja informatsioon. Kui küsitud andmed ja informatsioon sisaldab ärisaladust või muud avalikustamisele mittekuuluvat konfidentsiaalset teavet, palume see koos põhjendustega märkida. Amet täpsustab, et ei saa rahuldada AS-i Narva Soojusvõrk taotlust soojuse ostu konkurss tühistada, vaid küsimuseks on, kas ettevõtjal on õigus katkestada soojuse ostu konkursi läbiviimine (kui ettevõtja vastab KKütS § 141 lõike 11 tingimustele, siis tal konkursi läbiviimiseks KKütS-ist tulenev kohustus puudub) ning võtta tagasi taotlus soojuse ostu konkursi tingimuste kooskõlastamiseks. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Lisa: 1. 06.10.2022 AS Narva Soojusvõrk kiri Konkurentsiametile Lugupidamisega Marek Piiroja Regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja Telefon 667 2541 E- post: [email protected] 2 (2)  Marek Piiroja Meie: 0 6 . 1 0.22 nr NS-JUH- 12/38 Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Konkurentsiamet Tatari 39 , 10134, Tallinn E-kiri: [email protected] Koopia : [email protected] Taotlus tühistada soojuse ostu konkursi korraldamise kohustus Käesolevaga korda b Narva Soojusvõrk AS (edaspidi NSV) 02.06.2022 teile saadetud kirjas NS-JUH-12/27 esitatud taotlust tühistada Konkurentsiameti poolt 22.07.2021. a NSV-le pandud soojuse ostu konkurs i läbiviimise kohustus ja täienda b varem esitatud põhjendusi vahepeal muutunud asjaolude ga . 19.07.2022 vastuvõetud Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e §4 täiendas Kaugkütteseaduse §14 1 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.” S eaduse muudatus jõustus 19.08.2022. a. ning tõhusa kaugküttega võrguettevõtja ei pea enam soojuse ostmiseks konkurssi korralda ma . NS V täidab tõhusale kaugküttevõrgule esitatud nõu d e d . 16. juunil 2022. a. teatas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ), et EJKÜ tõhusa kaugkütte hindamiskomisjon on otsustanud anda AS Narva Soojusvõrgule õiguse kasutada Narva võrgupiirkonnas tõhusa kaugkütte märgist (vt. käesoleva kirja Lisa 1) . Vastavalt kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuudi p unktile 4.1. omistatakse märgis kaugküttesüsteemile, „milles soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Märgise „tõhus kaugküte“ tingimused on võrdväärsed EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõistega . “ ( EJKÜ kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuut on leitav veebiaadressilt: https://epha.ee/images/2018/margis_tohus_kaugkyte/Kaugk%C3%BCttes%C3%BCsteemi%20t%C3%B5hususe%20m%C3%A4rgise%20statuut%20.pdf ) Tulenevalt eeltoodu st ei ole NS V- l alates 19.08.2022. a. kohustust soojuse ostu lepingu sõlmimiseks konkurssi korraldada ning NSV palub Konkurentsiametil tühistada oma 22.07.2021 . a kirjas NSV-e pandud kohustus korralda da soojuse ostu konkurs s . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Pavel Rušeljuk AS Narva Soojusvõrk juhatuse esimees Gennadi Ossiptsov AS Narva Soojusvõrk juhatuse liige Lisa 1: Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ühingu 16.06.2022 kiri nr 14 (digiallkirjastatult, eraldi konteineris) . Andres Vainola Juhatuse esimees Meie 14.10.2022 nr 7-23/2021-001-29 Enefit Power AS Auvere küla, Narva-Jõesuu linn 40107, Ida-Virumaa E-post: [email protected] Teabetaotlus 19.07.2022 vastuvõetud Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati kaugkütteseaduse (KKütS) § 141 (Soojuse ostu korraldus) lõikega 11, mille järgi §-i 141 ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. Muudatus jõustus 19.08.2022. Energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 27 järgi on tõhus kaugküte ja -jahutus – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti taastuvenergia ja heitsoojuse või koostoodetud soojuse kombinatsiooni. 06.10.2022 kirjas nr NS-JUH-12/38 (käesoleva kirja Lisa 1) taotleb AS Narva Soojusvõrk Konkurentsiametilt tühistada soojuse ostu konkursi korraldamise kohustus, kuna ettevõtja vastab võrguettevõtja staatusele, kes jaotab soojust energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 27 mõttes tõhusas kaugküttes ja -jahutuses. AS-i Narva Soojusvõrk kaugküttevõrku varustab soojusega Enefit Power AS. Lähtudes eeltoodust, palub Konkurentsiamet 28.10.2022 Enefit Power AS-il esitada võimalikult üksikasjalikult andmed AS-i Narva Soojusvõrk kaugküttevõrku edastatava soojuse liigi/liikide kohta. Kui küsitud andmed ja informatsioon sisaldab ärisaladust või muud avalikustamisele mittekuuluvat konfidentsiaalset teavet, palume see koos põhjendustega märkida. Amet täpsustab, et ei saa rahuldada AS-i Narva Soojusvõrk taotlust soojuse ostu konkurss tühistada, vaid küsimuseks on, kas ettevõtjal on õigus katkestada soojuse ostu konkursi läbiviimine (kui ettevõtja vastab KKütS § 141 lõike 11 tingimustele, siis tal konkursi läbiviimiseks KKütS-ist tulenev kohustus puudub) ning võtta tagasi taotlus soojuse ostu konkursi tingimuste kooskõlastamiseks. Lisa: 1. 06.10.2022 AS Narva Soojusvõrk kiri Konkurentsiametile Lugupidamisega Marek Piiroja Regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja Telefon 667 2541 E- post: [email protected] Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  Marek Piiroja Meie: 0 6 . 1 0.22 nr NS-JUH- 12/38 Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Konkurentsiamet Tatari 39 , 10134, Tallinn E-kiri: [email protected] Koopia : [email protected] Taotlus tühistada soojuse ostu konkursi korraldamise kohustus Käesolevaga korda b Narva Soojusvõrk AS (edaspidi NSV) 02.06.2022 teile saadetud kirjas NS-JUH-12/27 esitatud taotlust tühistada Konkurentsiameti poolt 22.07.2021. a NSV-le pandud soojuse ostu konkurs i läbiviimise kohustus ja täienda b varem esitatud põhjendusi vahepeal muutunud asjaolude ga . 19.07.2022 vastuvõetud Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e §4 täiendas Kaugkütteseaduse §14 1 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.” S eaduse muudatus jõustus 19.08.2022. a. ning tõhusa kaugküttega võrguettevõtja ei pea enam soojuse ostmiseks konkurssi korralda ma . NS V täidab tõhusale kaugküttevõrgule esitatud nõu d e d . 16. juunil 2022. a. teatas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ), et EJKÜ tõhusa kaugkütte hindamiskomisjon on otsustanud anda AS Narva Soojusvõrgule õiguse kasutada Narva võrgupiirkonnas tõhusa kaugkütte märgist (vt. käesoleva kirja Lisa 1) . Vastavalt kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuudi p unktile 4.1. omistatakse märgis kaugküttesüsteemile, „milles soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Märgise „tõhus kaugküte“ tingimused on võrdväärsed EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõistega . “ ( EJKÜ kaugküttesüsteemi tõhususe märgise statuut on leitav veebiaadressilt: https://epha.ee/images/2018/margis_tohus_kaugkyte/Kaugk%C3%BCttes%C3%BCsteemi%20t%C3%B5hususe%20m%C3%A4rgise%20statuut%20.pdf ) Tulenevalt eeltoodu st ei ole NS V- l alates 19.08.2022. a. kohustust soojuse ostu lepingu sõlmimiseks konkurssi korraldada ning NSV palub Konkurentsiametil tühistada oma 22.07.2021 . a kirjas NSV-e pandud kohustus korralda da soojuse ostu konkurs s . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Pavel Rušeljuk AS Narva Soojusvõrk juhatuse esimees Gennadi Ossiptsov AS Narva Soojusvõrk juhatuse liige Lisa 1: Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ühingu 16.06.2022 kiri nr 14 (digiallkirjastatult, eraldi konteineris) . Marek Piiroja Regulatsiooniteenistus Teie: 14.10.2022 nr 7-23/2021-001-29 Õigusosakonna juhataja Meie: 2 6 .10.2022 nr NJ-JUH-6/1086-2 Konkurentsiamet [email protected] Teabetaotlusele vastus 14.10.2022 Konkurentsiamet (KA) esitas teabetaotluse nr 7-23/2021-001-29 ja palus Enefit Power AS-il esitada tähtajaks 28.10.2022.a üksikasjalikult andmed AS-i Narva Soojusvõrk kaugküttevõrku edastatava soojuse liigi/liikide kohta. Enefit Power AS esitab küsitud andmed ning ettevõte hinnangul käesoleva kirjale lisatud informatsioon ei ole konfidentsiaalne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Vainola j uhatuse esimees Lisa: AS-ile Narva Soojusvõrk müüdud soojuse kogused (BEJ) Balti elektrijaamas energiaploki 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhusaks kvalifitseerumise arvutused Energiamajanduse korralduse seaduse§ 8 lõike 2 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri määruse „Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded“ , vastu võetud 13.12.2016 nr 71 vastavuses Töö teostaja: Andres Siirde Professor, Energiatehnoloogia instituut, direktor Tallinn Tehnikaülikool 2021 Tallinn  SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3 1. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamine ja arvutustulemused ................................................. 3 Tabel 1. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamine ja arvutustulemused 2017 aasta kohta .......................... 8 Tabel 2. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamine ja arvutustulemused 2018 aasta kohta ........................ 11 Tabel 3. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamine ja arvutustulemused 2019 aasta kohta ........................ 14 Tabel 4. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamise ja arvutustulemuste iga arvutehte seletus kas viitega, kus lähteandmed on saadud, kas viitega Määrusele vastavale § või kohale, mille alusel arvutus teostakse, või selgitav kommentaar. ......................................................................................... 17 2. Kokkuvõtlikud tulemused Balti elektrijaama 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu kohta aastatel 2017, 2018 ja 2019 kohta kuude lõikes ja aasta keskmiselt. ................................................................................... 22 Tabel 5. Balti ploki 11 toodetud soojuse ja elektri vastavus tõhusa koostootmise nõudele ..... 22 3. Üldised kommentaarid ja märkused ..................................................................................... 24 2  Sissejuhatus Käesolev töö on teostatud Eesti Energia tellimusel, kus on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Analüüsida Energiamajanduse korralduse seaduse§ 8 lõike 2 alusel on kehtestatud Majandus- ja taristuministri määrus „Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded“ , vastu võetud 13.12.2016 nr 71 (edaspidi „Määrus“) kas AS Narva Elektrijaama Balti elektrijaam 11. ploki kvalifitseerub "tõhusaks koostoomiseks". 2. Teostada Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamine ja esitata arvutustulemused seletustega ja arvutustehte põhjendusega viidetega Määrusele 2017, 2018 ja 2019 aasta kohta. Arvutused teostada nii kuude lõikes kui aasta keskmisena. 3. Anda hinnang, kui Balti elektrijaama plokk viia 100% biokütuse kasutamisele, kas „tõhusa koostootmise“ saavutamine pigem suureneb või väheneb, seda põhjendades 4. Lisada kriitilisi kommentaare ja selgitusi „tõhusa koostootmise nõuded“ arvutusmetoodikale ja Määrusele. 1. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamine ja arvutustulemused Energiamajanduse korralduse seaduse§ 8 lõike 2 alusel on kehtestatud Majandus- ja taristuministri määrus „Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded“ , vastu võetud 13.12.2016 nr 71, mis sätestab (§ 1. Reguleerimisala) sätestab soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded, primaarenergia säästu arvestamise põhimõtted ning elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise viiteväärtused tõhusa koostootmise määramiseks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), I ja II lisas esitatud metoodikast. Varasem arvutusmetoodika ja nõuded oli kehtestatud määrusega: „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. mai 2007. a määruse nr 30 "Tõhusa koostootmise nõuded". Arvestades Balti elektrijaama plokk 11 võimsusi ja koostootmise lahendust, siis varasema ja kehtiva määrus ei erine ega tekita vajadust varasema määruse alusel teostatud arvutusi ümber arvutama. 3 Käesolevas aruandes esitame Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamise ja arvutustulemused, mis lähtuvad ülanimetatud Majandus- ja taristuministri määrusest (edaspidi „Määrus“). Balti elektrijaama koostootmisploki nr. 11 koostootmise tõhususe arvutuses lähtume:  Määruse §-s 5 nimetatud aruandlusperiood on üks kuu. Teostame tõhususe arvutuse kuude lõikes, aga teostame ka arvutuse perioodile üks aasta kokku.  Balti elektrijaama plokk nr. 11 on Määruse § 4. Koostootmistehnoloogiad alusel kui 3) vaheltvõttudega auruturbiin;  Koostootmine loetakse tõhusaks, kui: o Määruses § 4 punktis 3 nimetatud koostootmistehnoloogiat (vaheltvõttudega auruturbiin) kasutades on aruandlusperioodi üldkasutegur vähemalt 80 protsenti ning käesoleva Määruse §-s 6 esitatud valemiga arvutatud primaarenergia sääst vähemalt 10 protsenti;  Määruse § 5. Koostootmise tõhususe nõuded lõige (2) annab täiendava võimaluse tõhususe hindamiseks vaheltvõttudega auruturbiinil põhinevale koostootmisseadmele juhul, kui üldkasutegur aruandlusperioodi jooksul on väiksem kui 80 protsenti. Sellisel juhul arvutatakse koostootmise protsessis toodetud elektrienergia kogus järgmise valemiga: ECHP  H CHP  C , (1) kus ECHP on soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetud elektrienergia; HCPH on soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadava kasuliku soojuse kogus; C on koostootmisel toodetud elektrienergia ja soojusenergia suhe.  Määruse § 5 lõige (3) sätestab, et koostootmise protsessis toodetud elektrienergia arvutamisel lähtutakse elektri- ja soojusenergia tegelikust suhtest. Kui koostootmisseadme elektri- ja soojusenergia tegelik suhe ei ole teada, võib statistiliseks aruandluseks kasutada vaikeväärtusi. Väikeväärtus vaheltvõtuauru- kondensatsioonturbiinile on: C=0,45  Koostootmisel tekkiva primaarenergia sääst (PES) arvutatakse järgmise valemiga (Määrus § 6.): 4     1  PES  1    100 % , (2)  CHPH   CHPE    REFH  REFE   kus CHPHη on kasuliku soojuse kasutegur – viimase 12 kuu kasuliku soojuse toodang jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri koostootmiseks; REFHη on soojuse eraldi tootmise viiteväärtus; CHPEη on koostoodetud elektrienergia kasutegur – koostoodetud elektrienergia viimase 12 kuu kogus jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri koostootmiseks; REFEη on elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus. Määrus kehtestab, et erinevate kütuste segu korral tuleb koostootmisseadme tõhususe määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel.  Viiteväärtused (REFH REFE) kütuste kasutamisel ning vajalikud parandustegurid sõltuvalt välisõhutemperatuurist, elektriühenduse pingeklassist, on toodud Määruse lisades (Lisa 1 ja Lisa 2). Et määruses toodud elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus on arvestatud välisõhu aasta keskmisele temperatuurile +15 °C, siis tuleb Viiteväärtust korrigeerida sõltuvalt välisõhu aasta keskmisest temperatuurist järgmiselt:  0,1 protsendipunkti võrra tõhususe suurenemise suunas iga kraadi kohta, mis on madalam kui +15 °C. Varasemalt oli esitatud EL direktiivides nn „Kliimavööndite määramise meetod“, kus oli kirjas, et kõikide kliimavööndite piirid kulgevad mööda ümbritseva õhu aasta keskmise temperatuuri isoterme (täiskraadides Celsiuse järgi), mille erinevus on vähemalt 4oC. Külgnevate kliimavööndite aasta keskmiste õhutemperatuuride erinevus peab olema vähemalt 4oC. Et Eesti territooriumil ei erine aasta keskmine temperatuur piirkondade vahel üle 4oC, saab Eesti kasutada üle riigi ühtset aasta keskmist temperatuuri. Eesti aasta keskmine temperatuur, mida arvutuse aluseks võtta, on seadusandlikes dokumentides määratlemata, kuid on teada, et aasta keskmine temperatuur on 7...80C. Käesoleva töö teostamisel on arvestatud ümbritseva õhu aasta keskmiseks temperatuuriks 7 0C. 5  Sellest tulenevalt on saadud elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus kütuste põletamisel Balti elektrijaama 11 plokis väärtustega: Põlevkivile 39,7% biokütusele 34,80% turbale 39,70% kivisöele 45,00% põlevkiviõlile 44,80% Soojuse eraldi tootmise viiteväärtused Balti elektrijaama 11 plokile on: biokütusele 86,0% põlevkivile 86,0% turbale 86,0% kivisöele 88,0% põlevkiviõli 89,0%  Mitte koostoodetud elektrienergia on arvutatud järgnevalt: kogu toodetud elektrienergia miinus koostoodetud elektrienergia.  Mitte koostoodetud elektrienergia tootmiseks kulunud kütuse kogus arvutakse alljärgnevalt: Mitte koostoodetud elektriene rgia tootmiseks kulunud kütus  Mitte koostoodetud elektriene rgia (3) Elektritoo tmise kasutegur kondensatsioonrežiim is  Elektritootmise kasutegur kondensatsioonrežiimis leitakse alljärgnevalt: Elektriene rgia toodang  Soojuse netotoodang  Elektrivõi msuskao tegur  (4) Elektritoo tmise kasutegur kondensatsioonreziim is  Kütuse kulu soojuse ja elektri tootmisek s kus: Elektrienergia toodangu all mõistetakse brutotoodangut, mõõdetuna elektrigeneraatori klemmidel; Elektrivõimsuskao tegur β on turbiini termofiktsiooni vaheltvõtu koormamisel tekkiva elektrivõimsuse vähenemise suhe vaheltvõtu soojusvõimsusesse. Skemaatiliselt on elektrivõimsuskao tegur β (power loss coefficients β) kujutatud joonisel 1 (European Commission DG TREN, Guidelines for Implementation of the CHP Directive 2004/8/EC Guidelines for implementation of Annex II and Annex III, March 2007) 6 Joonis 1. Skemaatiline seletus Elektrivõimsuskao tegur β määramiseks turbiinseadmetele Balti elektrijaama 11. ploki garantiitingimustega on ploki elektriline brutovõimsus ilma termofiktsiooni vaheltvõtuta 215 MW. Termofiktsiooni vaheltvõtu maksimaalsel koormamisel (120 MW) on ploki elektriline brutovõimsus 196,9 MW. Seega Balti elektrijaama 11. ploki elektrivõimsuskao tegur: 215  196.9   0.15 (5) 120  Kütuse kulu koostoodetud soojuse ja elektri tootmiseks arvutakse järgmiselt: kogu kütuse kulu soojuse ja elektritootmiseks miinus mitte koostoodetud elektrienergia toomiseks kulunud kütuse kogus.  Koostoodetud kasuliku soojuse kasutegur (CHP Hη ) arvutakse järgnevalt: Koostoodet ud kasuliku soojuse kogus CHP H  (6) Kütuse kulu koostoodet ud soojuse ja elektri tootmisek s  Koostoodetud elektrienergia kasutegur (CHP Eη) arvutakse järgnevalt: Koostoodetud elektriene rgia kogus CHP E  (7) Kütuse kulu koostoodetud soojuse ja elektri tootmiseks 7 Tabel 1. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamine ja arvutustulemused 2017 aasta kohta 2017 aasta jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember AASTA Elektrienergia toodang GWh 127,745 96,7 84,06 140,86 144,54 138,96 67,03 45,62 109,12 120,8 132,6 131,8 (bruto) 1339,849 Elektrienergia väljastamine GWh 112,432775 84,49 72,97 125,29 129,18 123,83 58,01 38,97 96,24 106,6 117,8 115,9 1181,723885 Soojuse netotoodang (kasulik GWh 63,33 48,75 30,09 45,72 23,17 10,32 2,95 2,51 10,86 35,68 37,87 55,58 soojus) 366,82 s.h. veega GWh 63,33 48,75 30,09 45,72 23,17 10,32 2,95 2,51 10,86 35,68 37,87 55,58 366,82 s.h. auruga GWh 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 soojus/v elekter 0,50 0,50 0,36 0,32 0,16 0,07 0,04 0,05 0,10 0,30 0,29 0,42 Põlevkivi kulu, kokku tuh.tn 146,8689 115,9 95,8 149,5 154,8 149,3 74,7 53,2 125,6 135,1 150,6 145,5 1496,99 Põlevkiviõli tn 35,139 66,8 204 6 4 45 90 156 174 35,5 124,0 122,7 1062,43 Biokütus tuh.tn 9,31 8,98 8,85 16,57 13,41 10,98 4,06 1,19 5,87 12,17 9,23 17,00 117,61 Turba tuh.tn 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kivisüsi tuh.tn 2,51 1,48 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3,99 Põlevkivi tuh.tn 146,87 115,93 95,79 149,50 154,78 149,33 74,71 53,20 125,59 135,15 150,63 145,51 1496,99 Biokütuse kütteväärtus MJ/kg 10,832 10,7 11 11 11 11 13 11 12 9,9 10,6 9,6 10,75 Turba kütteväärtus MJ/kg 0 0,0 0 0 0 0 0 0 0 0,0 0,0 0,0 0,00 Kivisüsöe kütteväärtus MJ/kg 21,836 21,8 0 0 0 0 0 0 0 0,0 0,0 0,0 21,84 Põlevkivõli kütteväärtus MJ/kg 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38,00 Põlevkivi kütteväärtus MJ/kg 8,527 8,38 8,60 8,47 8,28 8,36 8,35 8,08 8,29 8,21 8,07 8,10 8,31 Katla K-A tööaeg tundi 744 632 458 720 744 720 374 208 589 745 657 697 7288,00 Katla K-B tööaeg tundi 642 448 453 720 744 719 329 264 604 548 693 744 6908,00 Turbiini tööaeg tundi 744 672 521 720,0 744 720 384 264 621 745 693 744 7572,00 Kütuse kulu soojuse ja GJ 1409351,332 1102424,067 928255,6776 1449647,414 1427855,749 1375330,732 679357,3798 448980,3865 1117563,586 1232508,583 1317591,38 1346214,135 13835080,42 elektritootmiseks Põlevkivi osa kütuse sisendist 0,89 0,88 0,89 0,87 0,90 0,91 0,92 0,96 0,93 0,90 0,92 0,88 0,90 Biokütuse osa sisendist 0,07 0,09 0,10 0,13 0,10 0,09 0,08 0,03 0,06 0,10 0,07 0,12 0,09 kütuse sisendist Turba osa sisendist 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 Põlevkiviõli osa kütuse 0,00 0,00 0,01 0,00 0,00 0,00 0,00 0,01 0,01 0,00 0,00 0,00 0,04 sisendist Kivisöe osa kütuse sisendist 0,04 0,03 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 sisendist Kütuse kulu soojuse ja GWh 391,486 306,229 257,849 402,680 396,627 382,036 188,710 124,717 310,434 342,363 365,998 373,948 3843,08 elektritootmiseks Elektri ja soojusetootmine GWh 191,075 145,477 114,149 186,571 167,716 149,281 69,982 48,130 119,978 156,525 170,432 187,353 1706,67 kokku ÜldkasutegurBalti plokile 11 % 48,8% 47,5% 44,3% 46,3% 42,3% 39,1% 37,1% 38,6% 38,6% 45,7% 46,6% 50,1% 44,4% kokku tervikuna Koostoodetud elektrienergia GWh 28,499 21,937 13,541 20,572 10,428 4,644 1,328 1,128 4,885 16,056 17,040 25,013 165,069 Mitte koostoodetud GWh 99,247 74,792 70,517 120,284 134,114 134,316 65,705 44,496 104,238 104,789 115,526 106,756 1,174,780 elektrienergia Elektrivõimsuskao tegur β 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 (Power loss coefficient) Elektritootmise kasutegur kondensatsioon režiimis % 35,1% 34,0% 34,4% 36,7% 37,3% 36,8% 35,8% 36,9% 35,7% 36,9% 37,8% 37,5% 36,3% (bruto) Elektritootmise kasutegur % 30,9% 29,7% 29,8% 32,6% 33,4% 32,8% 30,9% 31,5% 31,5% 32,5% 33,6% 33,0% 32,0% kondensatsioon režiimis, neto Mitte koostoodetud elektrienergia toomiseks GWh 282,989 220,054 205,230 327,821 359,322 365,177 183,753 120,635 292,155 284,218 305,779 284,841 3235,983 kulunud kütuse kogus Kütuse kulu koostoodetud GWh 108,497 86,175 52,618 74,859 37,305 16,860 4,957 4,082 18,280 58,145 60,219 89,107 607,095 soojuse ja elektri tootmiseks Kasuliku soojuse tootmise % 58,4% 56,6% 57,2% 61,1% 62,1% 61,2% 59,5% 61,4% 59,4% 61,4% 62,9% 62,4% 60,4% kasutegur (CHP Hη ) Koostoodetud elektrienergia % 26,3% 25,5% 25,7% 27,5% 28,0% 27,5% 26,8% 27,6% 26,7% 27,6% 28,3% 28,1% 27,2% kasutegur (CHP Eη) soojuse tootmise viiteväärtus % 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% biokütusele soojuse tootmise viiteväärtus % 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% põlevkivile sama turbale % 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% sama kivissöele % 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% sama põlevkiviõlile % 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 9 Soojuse eraldi tootmise % 86,1% 86,1% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 85,9% 85,4% 86,1% 86,0% 86,1% 86,1% 88,8% viiteväärtus (Ref Hη) Elektri eraldi tootmise viiteväärtus põlevkivil (2004. a. alustus Bakti plokk 11 tootmist), arvestades 0,1 % 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% protsendipunkti kasvu iga kraadi kohta, mis erinev 15 kraadist. Eesti keskmine temp võtan 7 kraadi sama biokütusele % 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% sama turbale % 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% kivisüsi % 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% sama põlevkiviõlile % 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% Elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus (Ref Eη) % 39,6% 39,4% 39,2% 39,1% 39,2% 39,3% 39,3% 39,3% 39,5% 39,2% 39,4% 39,2% 40,7% keskendatud kasutatud kütuse kohta Primaarenergia sääst (PES) % 25,5% 23,2% 24,3% 29,2% 30,3% 29,2% 27,3% 29,7% 26,9% 29,4% 31,0% 30,6% 25,8% Primaarenergia sääst GWh 37,051 26,060 16,922 30,929 16,241 6,958 1,858 1,722 6,711 24,252 26,996 39,280 211,609 CHP electricity % kogu % 22,31% 22,68% 16,11% 14,60% 7,21% 3,34% 1,98% 2,47% 4,48% 13,29% 12,85% 18,98% 12,32% toodetud 11 pl elektrist CHP Hη/Ref Hη 0,6778 0,6571 0,6652 0,7100 0,7223 0,7114 0,6930 0,7189 0,6899 0,7133 0,7302 0,7243 0,6804 CHP Eη/Ref Eη keskmise 0,6637 0,6453 0,6564 0,7031 0,7131 0,7013 0,6818 0,7030 0,6773 0,7038 0,7181 0,7165 0,6681 õhutemperatuuri parandusega (CHP Hη/Ref Hη+CHP 1,3415 1,3024 1,3216 1,4132 1,4353 1,4127 1,3749 1,4219 1,3671 1,4171 1,4483 1,4408 1,3486 Eη/Ref Eη parandusega) 1/(CHP Hη/Ref Hη+CHP 0,7454 0,7678 0,7567 0,7076 0,6967 0,7079 0,7274 0,7033 0,7315 0,7057 0,6905 0,6941 0,7415 Eη/Ref Eη parandusega) Üldkasutegur Balti 11 ploki koostootmise osale % 84,6% 82,0% 82,9% 88,5% 90,1% 88,8% 86,3% 89,0% 86,1% 89,0% 91,2% 90,4% 87,6% 10 Tabel 2. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamine ja arvutustulemused 2018 aasta kohta 2018 aasta jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember AASTA Elektrienergia toodang GWh 135,80 122,32 106,12 141,62 102,00 0,00 0,00 3,17 98,20 104,45 118,91 138,34 1070,92 (bruto) - Elektrienergia väljastamine GWh 119,42 107,556 91,77 125,61 88,98 -1,05 0,41 85,70 91,25 104,67 121,55 934,73 1,15 Soojuse netotoodang (kasulik GWh 65,896 71,772 52,04 37,96 11,75 0,00 0,00 0,00 5,10 25,99 45,46 65,97 381,93 soojus) s.h. veega GWh 65,90 71,77 52,04 37,96 11,75 5,10 25,99 45,46 65,97 381,93 s.h. auruga GWh 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Soojus/v elekter 0,49 0,59 0,49 0,27 0,12 0,05 0,25 0,38 0,48 0,36 Põlevkivi kulu, kokku tuh.tn 164,79675 144,3 127,2 158,6 114,6 114,8 110,1 134,5 158,9 1227,72 Põlevkiviõli tn 17,946 43,6 131 1 74 173 226,8 30,0 25,9 722,97 Biokütus tuh.tn 4,86 10,01 10,70 8,93 5,86 4,03 10,94 9,87 12,73 77,92 Turba tuh.tn 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kivisüsi tuh.tn 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Põlevkivi tuh.tn 164,80 144,32 127,18 158,63 114,58 114,78 110,12 134,45 158,86 1227,72 Biokütuse kütteväärtus MJ/kg 10,099 10,8 11 11 12 13 8,6 11,6 11,4 10,81 Turba kütteväärtus MJ/kg 0 0,0 0 0 0 0 11,9 0,0 0,0 0,00 Kivisüsöe kütteväärtus MJ/kg 0 0,0 0 0 0 0 0,0 0,0 0,0 0,00 Põlevkivõli kütteväärtus MJ/kg 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38,00 Põlevkivi kütteväärtus MJ/kg 8,321 8,40 8,34 8,13 8,24 8,19 8,60 8,29 8,47 8,33 Katla K-A tööaeg tundi 742 672 680 720 602 494 484 720 744 5858,10 Katla K-B tööaeg tundi 744 672 483 720 476 535 667 547 744 5624,00 Turbiini tööaeg tundi 744 672 697 720,0 602 590 676 720 744 6201,70 Kütuse kulu soojuse ja GJ 1421057,043 1321765,381 1178671,064 1385282,484 1019038,464 997214,7176 1049206,271 1230089,829 1492211,329 11094338,68 elektritootmiseks Põlevkivi osa kütuse 96,5% 91,7% 89,9% 93,1% 92,7% 94,2% 90,2% 90,6% 90,2% 92,2% sisendist Biokütuse osa sisendist % 3,5% 8,1% 9,6% 6,9% 7,0% 5,1% 9,0% 9,3% 9,7% 7,6% kütuse sisendist Turba osa sisendist % 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Põlevkiviõli osa kütuse % 0,1% 0,2% 0,5% 0,0% 0,3% 0,7% 0,9% 0,1% 0,1% 2,7% sisendist Kivisöe osa kütuse sisendist % 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Kütuse kulu soojuse ja GWh 394,738 367,157 327,409 384,801 283,066 277,004 291,446 341,692 414,503 3081,761 elektritootmiseks Elektri ja soojusetootmine GWh 201,692 194,095 158,159 179,583 113,750 103,295 130,430 164,374 204,307 1,452,855 kokku Üldkasutegur Balti plokile % 51,1% 52,9% 48,3% 46,7% 40,2% 37,3% 44,8% 48,1% 49,3% 47,1% 11 kokku tervikuna Koostoodetud elektrienergia GWh 29,653 32,297 23,418 17,083 5,288 2,293 11,693 20,459 29,686 171,870 Mitte koostoodetud GWh 106,143 90,026 82,702 124,537 96,711 95,907 92,752 98,451 108,652 899,051 elektrienergia Elektrivõimsuskao tegur β 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 (Power loss coefficient) Elektritootmise kasutegur kondensatsioon režiimis % 36,9% 36,3% 34,8% 38,3% 36,7% 35,7% 37,2% 36,8% 35,8% 36,6% (bruto) Elektritootmise kasutegur kondensatsioon režiimis, % 32,5% 31,9% 30,1% 34,0% 32,0% 31,2% 32,5% 32,4% 31,4% 32,0% neto Mitte koostoodetud elektrienergia toomiseks GWh 287,498 248,245 237,586 325,233 263,807 268,436 249,456 267,477 303,710 2455,106 kulunud kütuse kogus Kütuse kulu koostoodetud GWh 107,240 118,912 89,823 59,568 19,259 8,568 41,990 74,214 110,794 626,655 soojuse ja elektri tootmiseks Kasuliku soojuse tootmise % 61,4% 60,4% 57,9% 63,7% 61,0% 59,5% 61,9% 61,3% 59,5% 60,9% kasutegur (CHP Hη ) Koostoodetud elektrienergia % 27,7% 27,2% 26,1% 28,7% 27,5% 26,8% 27,8% 27,6% 26,8% 27,4% kasutegur (CHP Eη) soojuse tootmise viiteväärtus % 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% biokütusele soojuse tootmise viiteväärtus % 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% põlevkivile sama turbale % 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% sama kivissöele % 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% sama põlevkiviõlile % 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% Soojuse eraldi tootmise % 86,0% 86,0% 86,1% 86,0% 86,0% 86,0% 86,1% 86,0% 86,0% 88,2% viiteväärtus (Ref Hη) 12 Elektri eraldi tootmise viiteväärtus põlevkivil (2004. a. alustus Bakti plokk 11 tootmist), arvestades 0,1 % 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% protsendipunkti kasvu iga kraadi kohta, mis erinev 15 kraadist. Eesti keskmine temp võtan 7 kraadi sama biokütusele % 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% 34,80% sama turbale % 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% 39,70% kivisüsi % 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% 45,00% sama põlevkiviõlile % 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% 44,80% Elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus (Ref % 39,5% 39,3% 39,3% 39,4% 39,4% 39,5% 39,3% 39,3% 39,2% 40,5% Eη) keskendatud kasutatud kütuse kohta Primaarenergia sääst % 29,3% 28,2% 25,2% 32,0% 28,9% 27,0% 29,9% 29,3% 27,3% 26,9% (PES) Primaarenergia sääst GWh 44,357 46,634 30,244 27,975 7,834 3,162 17,942 30,753 41,538 231,007 CHP electricity % kogu % 21,84% 26,40% 22,07% 12,06% 5,18% 2,33% 11,20% 17,21% 21,46% 16,05% toodetud 11 pl elektrist CHP Hη/Ref Hη 0,714 0,702 0,673 0,741 0,709 0,691 0,719 0,712 0,692 0,691 CHP Eη/Ref Eη keskmise õhutemperatuuri 0,699 0,691 0,664 0,729 0,697 0,678 0,708 0,702 0,683 0,678 parandusega (CHP Hη/Ref Hη+CHP 1,414 1,392 1,337 1,470 1,407 1,369 1,427 1,414 1,375 1,369 Eη/Ref Eη parandusega) 1/(CHP Hη/Ref Hη+CHP 0,707 0,718 0,748 0,680 0,711 0,730 0,701 0,707 0,727 0,731 Eη/Ref Eη parandusega) Üldkasutegur Balti 11 ploki % 89,1% 87,5% 84,0% 92,4% 88,5% 86,2% 89,7% 88,8% 86,3% 88,4% koostootmise osale 13 Tabel 3. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamine ja arvutustulemused 2019 aasta kohta 2019 aasta jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember AASTA Elektrienergia toodang GWh 134,65 114,78 141,45 135,36 88,74 13,75 0,00 40,46 54,30 94,27 116,11 21,00 954,87 (bruto) Elektrienergia GWh 118,32 100,387 124,89 120,06 76,60 8,34 -0,65 33,91 46,89 82,47 101,24 15,87 828,31 väljastamine Soojuse netotoodang GWh 73,993 49,898 56,13 33,86 13,74 0,18 0,00 1,96 3,71 31,14 50,42 10,36 325,39 (kasulik soojus) s.h. veega GWh 73,99 49,90 56,13 33,86 13,74 0,18 0,00 1,96 3,71 31,14 50,42 10,36 325,39 s.h. auruga GWh 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Soojus/v elekter 0,550 0,435 0,397 0,250 0,155 0,013 0,048 0,068 0,330 0,434 0,494 0,341 Põlevkivi kulu, kokku tuh.tn 160,02295 130,2 161,8 153,5 89,4 16,1 39,3 47,8 85,1 113,4 22,9 1019,62 Põlevkiviõli tn 6,526 93,1 23 11 329 133 269 74 71,5 14,9 102,6 1127,83 Biokütus tuh.tn 12,22 8,82 7,66 5,91 12,00 1,37 8,88 12,03 26,03 28,29 3,00 126,20 Turba tuh.tn 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kivisüsi tuh.tn 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Põlevkivi tuh.tn 160,02 130,25 161,85 153,47 89,39 16,09 39,34 47,82 85,09 113,40 22,91 1019,62 Biokütuse kütteväärtus MJ/kg 9,857 9,5 10 12 11 12 12 12 10,7 10,3 10,1 10,77 Turba kütteväärtus MJ/kg 0 0,0 0 0 0 0 0 0 11,9 0,0 0,0 0,00 Kivisüsöe kütteväärtus MJ/kg 0 0,0 0 0 0 0 0 0 0,0 0,0 0,0 0,00 Põlevkivõli kütteväärtus MJ/kg 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38 38,00 Põlevkivi kütteväärtus MJ/kg 8,462 8,56 8,40 8,44 8,50 8,54 8,42 8,51 8,54 8,42 8,30 8,46 Katla K-A tööaeg tundi 744 632 743 720 516 114 243 312 596 720 121 5461,50 Katla K-B tööaeg tundi 744 595 743 720 408 46 228 307 544 720 132 5186,80 Turbiini tööaeg tundi 744 632 743 720,0 516 114 253 322 618 720 132 5513,80 Kütuse kulu soojuse ja GJ 1474844,302 1201883,422 1435700,321 1365688,55 908083,45 159103,3801 449734,473 558565,9038 1007687,375 1246729,747 224354,3162 10027577 elektritootmiseks Põlevkivi osa kütuse 91,81% 92,76% 94,65% 94,89% 83,67% 86,33% 73,62% 72,84% 72,13% 76,60% 84,76% 86,02% sisendist Biokütuse osa sisendist 8,17% 6,94% 5,29% 5,08% 14,96% 10,50% 24,11% 26,66% 27,60% 23,36% 13,50% 13,55% kütuse sisendist Turba osa sisendist 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% Põlevkiviõli osa kütuse 0,02% 0,35% 0,09% 0,04% 1,25% 0,50% 1,02% 0,28% 0,27% 0,06% 0,39% 4,29% sisendist Kivisöe osa kütuse 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% sisendist sisendist Kütuse kulu soojuse ja GWh 409,679 333,857 398,806 379,358 252,245 44,195 124,926 155,157 279,913 346,314 62,321 2785,43 elektritootmiseks Elektri ja soojusetootmine GWh 208,647 164,679 197,577 169,219 102,474 13,927 42,415 58,018 125,411 166,528 31,365 1,280,26 kokku ÜldkasutegurBalti plokile % 50,9% 49,3% 49,5% 44,6% 40,6% 31,5% 34,0% 37,4% 44,8% 48,1% 50,3% 46,0% 11 kokku tervikuna Koostoodetud GWh 33,297 22,454 25,257 15,239 6,183 0,080 0,880 1,671 14,013 22,689 4,664 146,427 elektrienergia Mitte koostoodetud GWh 101,357 92,327 116,193 120,116 82,552 13,670 39,579 52,633 80,257 93,419 16,337 808,440 elektrienergia Elektrivõimsuskao tegur β 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 0,15 (Power loss coefficient) Elektritootmise kasutegur kondensatsioon režiimis % 35,6% 36,6% 37,6% 37,0% 36,0% 31,2% 32,6% 35,4% 35,4% 35,7% 36,2% 36,0% (bruto) Elektritootmise kasutegur kondensatsioon režiimis, % 31,3% 32,0% 33,2% 32,8% 31,1% 18,9% 27,3% 30,5% 30,9% 31,1% 27,4% 31,3% neto Mitte koostoodetud elektrienergia toomiseks GWh 284,772 252,020 309,096 324,406 229,315 43,854 121,324 148,846 226,993 261,511 45,122 2243,00 kulunud kütuse kogus Kütuse kulu koostoodetud soojuse ja elektri GWh 124,907 81,836 89,710 54,952 22,930 0,341 3,603 6,311 52,920 84,803 17,199 542,431 tootmiseks Kasuliku soojuse tootmise % 59,2% 61,0% 62,6% 61,6% 59,9% 51,9% 54,3% 58,9% 58,8% 59,5% 60,3% 60,0% kasutegur (CHP Hη ) Koostoodetud elektrienergia kasutegur % 26,7% 27,4% 28,2% 27,7% 27,0% 23,3% 24,4% 26,5% 26,5% 26,8% 27,1% 27,0% (CHP Eη) soojuse tootmise % 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% viiteväärtus biokütusele soojuse tootmise % 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% viiteväärtus põlevkivile sama turbale % 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 86,0% 15 sama kivissöele % 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% 88,0% sama põlevkiviõlile % 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% 89,0% Soojuse eraldi tootmise % 86,0% 86,1% 86,0% 86,0% 85,9% 83,7% 85,0% 85,8% 86,0% 86,0% 84,9% 89,4% viiteväärtus (Ref Hη) Elektri eraldi tootmise viiteväärtus põlevkivil (2004. a. alustus Bakti plokk 11 tootmist), arvestades 0,1 % 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% protsendipunkti kasvu iga kraadi kohta, mis erinev 15 kraadist. Eesti keskmine temp võtan 7 kraadi sama biokütusele % 34,8% 34,8% 34,8% 34,8% 34,8% 34,8% 34,8% 34,8% 34,8% 34,8% 34,8% 34,8% sama turbale % 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% 39,7% kivisüsi % 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% 45,0% sama põlevkiviõlile % 44,8% 44,8% 44,8% 44,8% 44,8% 44,8% 44,8% 44,8% 44,8% 44,8% 44,8% 44,8% Elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus (Ref % 39,3% 39,4% 39,5% 39,5% 39,0% 38,2% 38,1% 38,3% 38,4% 38,6% 38,5% 40,8% Eη) keskendatud kasutatud kütuse kohta Primaarenergia sääst % 26,8% 28,8% 30,6% 29,5% 28,0% 18,8% 21,9% 27,4% 27,2% 27,8% 29,3% 25,0% (PES) Primaarenergia sääst GWh 45,839 33,131 39,548 23,041 8,919 0,079 1,012 2,379 19,816 32,654 7,122 180,362 CHP electricity % kogu % 24,73% 19,56% 17,86% 11,26% 6,97% 0,58% 2,18% 3,08% 14,87% 19,54% 22,21% 15,33% toodetud 11 pl elektrist CHP Hη/Ref Hη 0,6888 0,7085 0,7273 0,7165 0,6973 0,6197 0,6391 0,6858 0,6842 0,6913 0,7102 0,6707 CHP Eη/Ref Eη keskmise õhutemperatuuri 0,6782 0,6964 0,7136 0,7028 0,6917 0,6119 0,6417 0,6911 0,6903 0,6938 0,7039 0,6619 parandusega (CHP Hη/Ref Hη+CHP 1,3670 1,4049 1,4408 1,4193 1,3890 1,2316 1,2808 1,3769 1,3744 1,3851 1,4141 1,3325 Eη/Ref Eη parandusega) 1/(CHP Hη/Ref Hη+CHP 0,7315 0,7118 0,6940 0,7046 0,7200 0,8119 0,7807 0,7263 0,7276 0,7220 0,7072 0,7505 Eη/Ref Eη parandusega) Üldkasutegur Balti 11 % 85,9% 88,4% 90,7% 89,4% 86,9% 75,2% 78,7% 85,3% 85,3% 86,2% 87,4% 87,0% ploki koostootmise osale 16 Tabel 4. Balti elektrijaamas 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamise ja arvutustulemuste iga arvutehte seletus kas viitega, kus lähteandmed on saadud, kas viitega Määrusele vastavale § või kohale, mille alusel arvutus teostakse, või selgitav kommentaar. Seletusteks on valitud 2017 aasta jaanuari Balti ploki 11 tegelik talitus ja tootmine. jaanuar 2017 SELETUS Elektrienergia toodang (bruto) GWh 127,75 Algandmed, ettevõte Elektrienergia väljastamine GWh 112,43 Algandmed, ettevõte Soojuse netotoodang (kasulik GWh 63,33 Algandmed, ettevõte soojus) s.h. veega GWh 63,33 Algandmed, ettevõte s.h. auruga GWh 0,00 Algandmed, ettevõte soojus/v elekter 0,50 Seda tõhusas arvutuses otse vaja ole, lihtsalt näitaja , soojus/bruto elekter, Põlevkivi kulu, kokku tuh.tn 146,87 Algandmed, ettevõte Põlevkiviõli tn 35,14 Algandmed, ettevõte Biokütus tuh.tn 9,31 Algandmed, ettevõte Turba tuh.tn 0,00 Algandmed, ettevõte Kivisüsi tuh.tn 2,51 Algandmed, ettevõte Põlevkivi tuh.tn 146,87 Algandmed, ettevõte Biokütuse kütteväärtus MJ/kg 10,83 Algandmed, ettevõte Turba kütteväärtus MJ/kg 0,00 Algandmed, ettevõte Kivisüsöe kütteväärtus MJ/kg 21,84 Algandmed, ettevõte Põlevkivõli kütteväärtus MJ/kg 38,00 Algandmed, ettevõte Põlevkivi kütteväärtus MJ/kg 8,53 Algandmed, ettevõte Katla K-A tööaeg tundi 744,00 otse vaja tõhususe arvutuses vaja ei ole Katla K-B tööaeg tundi 642,00 otse vaja tõhususe arvutuses vaja ei ole Turbiini tööaeg tundi 744,00 otse vaja tõhususe arvutuses vaja ei ole arvutatud kui : Summa iga kütuseliigi kohta kui KÜTUSE KULU x KÜTTEVÄÄRTUS: aga ka § 2. Kütuse kulu soojuse ja GJ 1409351,33 Terminid, 8) summaarne kütuseenergia – elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soojuse elektritootmiseks koostootmiseks  Põlevkivi osa energia järgi kütuse sisendist. Vajalik sest § 7. "Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded" ütleb, et 4) erinevate kütuste segu korral tuleb koostootmisseadme tõhususe Põlevkivi osa kütuse sisendist % 88,9% määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel. biokütuse osa energia järgi kütuse sisendist. Vajalik sest § 7. "Soojus- ja elektrienergia tõhusa Biokütuse osa sisendist kütuse koostootmise nõuded" ütleb, et 4) erinevate kütuste segu korral tuleb koostootmisseadme tõhususe % 7,2% sisendist määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel. turba osa energia järgi kütuse sisendist. Vajalik sest § 7. "Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded" ütleb, et 4) erinevate kütuste segu korral tuleb koostootmisseadme tõhususe Turba osa sisendist % 0,0% määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel. põlevkiviõli osa energia järgi kütuse sisendist. Vajalik sest § 7. "Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded" ütleb, et 4) erinevate kütuste segu korral tuleb koostootmisseadme tõhususe Põlevkiviõli osa kütuse sisendist % 0,1% määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel. kivisöe osa energia järgi kütuse sisendist. Vajalik sest § 7. "Soojus- ja elektrienergia tõhusa Kivisöe osa kütuse sisendist koostootmise nõuded" ütleb, et 4) erinevate kütuste segu korral tuleb koostootmisseadme tõhususe % 3,9% sisendist määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel. Teisenda varasema GJ nüüd väärtuseks GWh, § 2. Terminid, 8) summaarne kütuseenergia – Kütuse kulu soojuse ja GWh 391,49 elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soojuse koostootmiseks elektritootmiseks aruandlusperioodil kasutatud kütuse alumisel kütteväärtusel põhinev energia; Elektri ja soojusetootmine GWh 191,08 Teisenda varasema GJ nüüd väärtuseks GWh kokku § 2. Terminid, 10) üldkasutegur – elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soojuse ÜldkasutegurBalti plokile 11 aastatoodangu suhe selle energia % 49% kokku tervikuna tootmiseks kasutatud kütuse energiaga. Ma olen varasemalt kasutanud ÜLDKASUTEGURI mõiste asemel KOGUKSUTEGUR! Termin on nüüd muutunud 18  OLILINE: § 2. Terminid, 1) elektri- ja soojusenergia suhe – talitlusandmetel põhinev elektri- ja soojusenergia suhe koostootmisrežiimil; OLULINE: § 5. Koostootmise tõhususe nõuded ütleb: (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koostootmisprotsesside üldkasutegur aruandlusperioodi jooksul on väiksem kui 75 protsenti ja sama lõike punktis 1 nimetatud koostootmisprotsesside üldkasutegur aruandlusperioodi jooksul on väiksem kui 80 protsenti või kui elektrienergia on toodetud käesoleva määruse § 4 punktides 9–11 nimetatud tehnoloogiaga, arvutatakse koostootmise protsessis toodetud elektrienergia kogus järgmise valemiga: Echp=Hchp*C, kus ECHP on Koostoodetud elektrienergia GWh 28,50 soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetud elektrienergia; HCHP on soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadava kasuliku soojuse kogus; C on koostootmisel toodetud elektrienergia ja soojusenergia suhe. (3) Koostootmise protsessis toodetud elektrienergia arvutamisel lähtutakse elektri- ja soojusenergia tegelikust suhtest. Kui koostootmisseadme elektri- ja soojusenergia tegelik suhe ei ole teada, võib statistiliseks aruandluseks kasutada järgmisi vaikeväärtusi: VASTURÕHUTURBIIN C=0,45. NÜÜD KORRUTAMEGI TOODETUD SOOJUSE arvuga 0.45 ja saame koostootetud elektrienergia, mis : 5) koostoodetud elektrienergia – kasuliku soojuse tootmisprotsessis toodetud elektrienergia, mis on mõõdetud generaatori väljundklemmidel; Kui lahutame kogu toodetud elektrienergiast maha eelmises lahtris arvutatud koostoodetud Mitte koostoodetud GWh 99,25 elektrienergia, saamegi nn mitte koostoodetud elektrienergia. Olem turbiini jaganud nn koostootmise elektrienergia osaks ja mitte koostootmise osaks Elektrivõimsuskao tegur β on turbiini termofiktsiooni vaheltvõtu koormamisel tekkiva elektrivõimsuse vähenemise suhe vaheltvõtu soojusvõimsusesse. Skemaatiliselt on elektrivõimsuskao tegur β (power loss coefficients β) kujutatud joonisel 1 (European Commission DG TREN, Elektrivõimsuskao tegur β 0,15 Guidelines for Implementation of the CHP Directive 2004/8/EC Guidelines for implementation of (Power loss coefficient) Annex II and Annex III, March 2007). Balti elektrijaama 11. ploki garantiitingimustega on ploki elektriline brutovõimsus ilma termofiktsiooni vaheltvõtuta 215 MW. Termofiktsiooni vaheltvõtu maksimaalsel koormamisel (120 MW) on ploki elektriline brutovõimsus 196,9 MW SEE ON ARVUTUSLIK KASUTEGUR. MEIL ON VAJA JAGADA KÜTUSE KULU NÜÜD KOOSTOOMIE OSALE JA MITTEKOOSTOOTMISE OSALE. SEDA ARVUTAME LÄBI Elektritootmise kasutegur % 35% ARVUTUSLIKE KASUTEGURITE. Arvestame, et kui soojust eo oleks väljastatud, oleks kondensatsioon režiimis (bruto) elektrienergia toodang olnud suurem "beeta korda soojuse toodang" ja saamegi nn kondensatsioon režiimi kasuteguri vastavale koormusele. Elektritootmise kasutegur % 31% eelmine, aga neto elektritootmise kohta kondensatsioon režiimis, neto 19 Mitte koostoodetud elektrienergia toomiseks GWh 282,99 Arvutatud, läbi lahtris C43 arvutatud kasuteguri järgi kulunud kütuse kogus Kütuse kulu koostoodetud GWh 108,50 Arvutatud kogu kütuse kulu - mitte koostootetud elektrienergia tootmiseks kulunud kütuse kogus soojuse ja elektri tootmiseks määruses, § 6. Primaarenergia sääst: CHPHη on kasuliku soojuse kasutegur – viimase 12 kuu Kasuliku soojuse tootmise % 58,4% kasuliku soojuse toodang jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri kasutegur (CHP Hη ) koostootmiseks; ma tegin arvutused ka kuude lõikes. Toetusi maksti kuupõhiselt varem. Määrusest, § 6. Primaarenergia sääst, CHPEη on koostoodetud elektrienergia kasutegur – Koostoodetud elektrienergia % 26,3% koostoodetud elektrienergia viimase 12 kuu kogus jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku kasutegur (CHP Eη) soojuse ja elektri koostootmiseks; soojuse tootmise viiteväärtus % 86,0% Määruse Lisa 2: Viiteväärtused erinevatele kütustele soojusenergia eraldi tootmisel vastavale kütusele biokütusele soojuse tootmise viiteväärtus % 86,0% Määruse Lisa 2: Viiteväärtused erinevatele kütustele soojusenergia eraldi tootmisel vastavale kütusele põlevkivile sama turbale % 86,0% Määruse Lisa 2: Viiteväärtused erinevatele kütustele soojusenergia eraldi tootmisel vastavale kütusele sama kivisöele % 88,0% Määruse Lisa 2: Viiteväärtused erinevatele kütustele soojusenergia eraldi tootmisel vastavale kütusele sama põlevkiviõlile % 89,0% Määruse Lisa 2: Viiteväärtused erinevatele kütustele soojusenergia eraldi tootmisel vastavale kütusele § 7. Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtused, 4) erinevate kütuste segu korral tuleb Soojuse eraldi tootmise % 86,1% koostootmisseadme tõhususe määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud viiteväärtus (Ref Hη) energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel. § 7. Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtused Elektri eraldi tootmise (1) Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtuste kasutamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: viiteväärtus põlevkivil (2004. a. 1) koostootmisseade ja eraldi elektrienergiat tootev seade peavad kasutama sama kütust; alustus Bakti plokk 11 tootmist), 2) koostootmisseadet võrreldakse samal aastal ehitatud tehnoloogiliselt ja majanduslikult parimate arvestades 0,1 protsendipunkti % 39,7% elektri jasoojuse tootmise eraldiseisvate seadmetega; kasvu iga kraadi kohta, mis 3) üle kümne aasta vanuse koostootmisseadme kasuteguri viiteväärtus võrdsustatakse kümneaastase erinev 15 kraadist. Eesti seadme keskmine temp võtan 7 kraadi viiteväärtusega; sama biokütusele % 34,8% Lisa 1 tabelist koos aasta keskmise temperatuuri järgi parandatud viiteväärtus sama turbale % 39,7% Lisa 1 tabelist koos aasta keskmise temperatuuri järgi parandatud viiteväärtus kivisüsi % 45,0% Lisa 1 tabelist koos aasta keskmise temperatuuri järgi parandatud viiteväärtus sama põlevkiviõlile % 44,8% Lisa 1 tabelist koos aasta keskmise temperatuuri järgi parandatud viiteväärtus 20 Elektrienergia eraldi tootmise § 7. Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtused, 4) erinevate kütuste segu korral tuleb viiteväärtus (Ref Eη) % 39,6% koostootmisseadme tõhususe määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud keskendatud kasutatud kütuse energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel. kohta Primaarenergia sääst (PES) % 25,5% PES Vaata valemit (2) arundes või Määruses "§ 6. Primaarenergia sääst" Primaarenergia sääst GWh 37,05 eraldi elektri ja soojuse tootmisel oleks kulunud need GWh rohkem CHP electricity % kogu See on lihtsalt arvutus, mitu % kogu toodetud elektrienergiast on nn KOOSTOOTMISE % 22,3% toodetud 11 pl elektrist ELEKTRINERGIA CHP Hη/Ref Hη 0,68 PES valemi nimetaja esimene liige CHP Eη/Ref Eη keskmise 0,66 PES valemi nimetaja teine liige õhutemperatuuri parandusega (CHP Hη/Ref Hη+CHP Eη/Ref 1,34 PES valemi murru nimetaja Eη parandusega) 1/(CHP Hη/Ref Hη+CHP 0,75 PES valem /murru nimetaja Eη/Ref Eη parandusega) üldkasutegurBalti 11 ploki See on kui summa: CHPHη on kasuliku soojuse kasutegur+CHPEη on koostoodetud 84,6% koostootmise osale elektrienergia kasutegur 21  2. Kokkuvõtlikud tulemused Balti elektrijaama 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu kohta aastatel 2017, 2018 ja 2019 kohta kuude lõikes ja aasta keskmiselt. Lõplikud tulemused Balti elektrijaama 11. plokil toodetud soojuse ja elektri koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu kohta 2017, 2018 ja 2019 kohta kuude lõikes ja aasta keskmiselt on toodud alljärgnevas tabelis 5. Tabel 5. Balti ploki 11 toodetud soojuse ja elektri vastavus tõhusa koostootmise nõudele Koostoodetud Koostootmise Vastavus tõhususe elektrienergia, (üld)kogukasutegur, Primaarenergia kriteeriumile, GWh % sääst (PES), % jah/ei 2017 jaanuar 28,499 84,6% 25,5% jah veebruar 21,937 82,0% 23,2% jah märts 13,541 82,9% 24,3% jah aprill 20,572 88,5% 29,2% jah mai 10,428 90,1% 30,3% jah juuni 4,644 88,8% 29,2% jah juuli 1,328 86,3% 27,3% jah august 1,128 89,0% 29,7% jah september 4,885 86,1% 26,9% jah oktoober 16,056 89,0% 29,4% jah november 17,040 91,2% 31,0% jah detsember 25,013 90,4% 30,6% jah Aasta kokku 165,069 87,6% 25,8% jah Koostoodetud Koostootmise Vastavus tõhususe elektrienergia, (üld)kogukasutegur, Primaarenergia kriteeriumile, GWh % sääst (PES), % jah/ei 2018 jaanuar 29,653 89,1% 29,3% jah veebruar 32,297 87,5% 28,2% jah märts 23,418 84,0% 25,2% jah aprill 17,083 92,4% 32,0% jah mai 5,288 88,5% 28,9% jah juuni juuli puudus soojusväljastus august september 2,293 86,2% 27,0% jah oktoober 11,693 89,7% 29,9% jah november 20,459 88,8% 29,3% jah detsember 29,686 86,3% 27,3% jah Aasta kokku 171,870 88,4% 26,9% jah 23  Koostoodetud Koostootmise elektrienergia, (üld)kogukasutegur, Primaarenergia Vastavus tõhususe GWh % sääst (PES), % kriteeriumile, jah/ei 2019 jaanuar 85,9% 26,8% jah veebruar 88,4% 28,8% jah märts 90,7% 30,6% jah aprill 89,4% 29,5% jah mai 86,9% 28,0% jah juuni 75,2% 18,8% ei *) juuli puudus soojusväljastus august 78,7% 21,9% ei *) september 85,3% 27,4% jah oktoober 85,3% 27,2% jah november 86,2% 27,8% jah detsember 87,4% 29,3% jah Aasta kokku 87,0% 25,0% jah *) Ei ole täidetud (üld)kogukasuteguri nõuet, üldkasutegur peab olema suurem kui 80%. Nõue täitmata jäämine tuleneb sellest, et soojusväljastus juunis oli 0,18 GWh ja augustis 1,96 GWh, ehk praktiliselt soojusväljastus puudus 3. Üldised kommentaarid ja märkused 1. Määruses on kirjutatud: § 3. Üldnõuded, (2) Käesoleva määruse §-s 5 nimetatud aruandlusperiood on üks kuu. Aga PES arvutusvalemis on kasutegurid 12 kuu kohta: ( kasutegurite all on mõeldud: CHPHη on kasuliku soojuse kasutegur – viimase 12 kuu kasuliku soojuse toodang jagatud, CHPEη on koostoodetud elektrienergia kasutegur – koostoodetud elektrienergia viimase 12 kuu kogus jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri koostootmiseks ;kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri koostootmiseks;) Märgime, et teostatud on aga arvutused nii ühe kuu kohta kui aasta kohta. Kuu arvutuses on iga kuu keskmine õhutemperatuur 7 kraadi, ehk kuskil ei ole arvutustega "proovitud paremust näidata". 24 2. Määruses on kirjutatud: Koostootmise protsessis toodetud elektrienergia arvutamisel lähtutakse elektri- ja soojusenergia tegelikust suhtest. Kui koostootmisseadme elektri- ja soojusenergia tegelik suhe ei ole teada, võib statistiliseks aruandluseks kasutada järgmisi vaikeväärtusi. Teostatud arvutusetes kasutasime vaikeväärtusi ehk C=0,45. Tekkib küsimus, kas on võimalik normaaltalituse järgi leida see soojuse ja elektri koostootmise suhe? Jah, see on keeruline, tuleks teada auru kogust, mis suunatakse kaugkütte soojusvahetisse. Tuleb teada auru entalpiad soojusvahetisse sisenemisel ja auru parameetreid turbiini ees: siis läbi turbiini režiimdiagrammilt saaks arvutada, kui palju see aur, mis soojusvahetisse läheb, ka elektrit tootis jne. Teostasin olemasolevate andmete järgi kontrollarvutuse teguri C leidmiseks nn normaaltalituse järgi. Allpool on Balti ploki nr 11 turbiini soojusbilanss. Diagrammil on toodud, et auruturbiini sisenev auru kulu on 180 kg/s ja kaugkütte soojusvahetisse siseneb 50,1 kg/s aur nn auru madalrõhu astme üleviske torustikust. Kuna koostootmis režiimil on elektrienergia võimsuse kao tegur β=0,15 , ehk soojusvahertisse sisenev aur on 15% vähem elektri tootnud kui ta oleks läbinud ka turbiini 25  madalarõhu osa, siis saame arvutada ka koostootmisseadme elektri- ja soojusenergia tegelik suhe ja selle väärtuseks on C=0,43. Juhul, kui käesolevas aruandes teostatud kõik arvutused ümber, kasutades väärtust C=0,43, siis tõhususe nõu on pigem rohkem garanteeritud kui vaikeväärtuse korral. 3. Juhul, kui Balti plokk 11 viiakse üle 100% biokütusele ja auru parameetrid (kulu, temperatuur ja rõhk) ei muutu võrreldes põlevkivi kastutusega, siis vastavalt Määruse nõuetele tõhusa koostoomise tulemused muutuvad paremaks, tõhususe kriteeriumid pigem suurenevad. Põhjuse on, et koostootmise tõhusust võrreldakse soojuse ja elektri eraldi tootmisega viiteväärtuste alusel. Määruses Lisa 1 toodud elektrienergia eraldi tootmisel viiteväärtus puitkütusele on 5 protsendipunkti võrra väiksem võrreldes põlevkivi viiteväärtusega (34 versus 39%). 26  Konkurentsiamet Teie: 14.10.2022 nr 7-23/2021-001-27 [email protected] Meie : 02 . 1 1 .202 2 nr 24 Vastus teabetaotlusele Lugupeetud Marek Piiroja Vastavalt teie kirjas esitatud informatsioonile teatame, et AS Narva Soojusvõrk esitas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule (edaspidi EJKÜ) 18.05.2022 avalduse tõhusa kaugküttesüsteemi märgise kasutusõiguse taastamiseks. Märgise komisjon hindas avaldust ning lisatud dokumente oma 14.06.2022 toimunud koosolekul. Arutelu tulemusena leiti, et piirkond vastab märgise nõuetele. Taastuvate kütuste osakaal on 16,8% kuid koostootmise osakaal 83,2%. Märgise kasutamise õigus taastati 16.06.2022 . V astav info avaldati EJKÜ veebilehel https://epha.ee/tohusad-kaugkuttesusteemid/ ning saadeti ettevõttele AS Narva Soojusvõrk . Märgise statuudist ja esitatud andmetest tulenevalt oleme seisukohal, et AS Narva Soojusvõrk vastab tõhusa kaugkütte tingimustele EnKS §2 p 27 ja energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikkel 2 p 41 mõ istes . Samas oleme veendunud, et soojusvarustuse kaasajastamine on Narvas kindlasti vajalik. Meie hinnangul ei ole tänane olukord jätkusuutlik ning vastavuses Eesti ja Euroopa Liidu pikaajaliste eesmärkidega . Tänase olukorra jätkumine avaldab negatiivselt mõju piirkonnale ja eelkõige soojusenergia lõpptarbijale. O lukorra muutmisvajadusele on tähelepanu juhtinud Narva linna kliima- energia-kava , kus märgitakse , et kaugküttesoojuse tootmise ümberkorraldamisse tehtavate investeeringute tulemusena väheneb 2035.aastaks kaugküttesoojuse süsinikuintensiivsus 50–90% v õrra . Samuti on k onsultatsiooniettevõte Energex koostanud Narva linna soojusmajanduse arengukava stsenaariumid ning leidnud, et ku ivõrd Balti Elektrijaama töö sõltub elektri turuhinnast, siis ei ole linna kaugkütte hoidmine põlevkivil põhineval elektri ja soojuse koostootmisel pikas perspektiivis jätkusuutlik. Samuti l ahendus, kus Balti Elektrijaama kat lad rekonstrueeritakse b iomassile kätkeb endas mitmeid riske , mis on valdavalt seotud puiduhakke/jäätmepuidu kättesaadavusega ning samuti asjaoluga, et olemasolev tootmisseade on tugeval t üledimensioneeritud . Möödunud aastal avalda s Euroopa Komisjon muudatuste paketi Eesmärk 55 , kus energiatõhususe direktiivis on ülevaatamisel tõhus a kaugkütte -jahutuse nõuded. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumite rakendumine toob juba uuest aastast kaasa teatud käsitluspiirangud , kuid taastuvenergia direktiivi ülevaat amisel on biokütuste kasutamine muutumas veel gi reguleeritumaks ( st. kallimaks), mistõttu puiduhakke kasutamine ebaefektiivsetes seadmetes muutub küsitavaks. Tõenäoliselt suureneb seetõttu vajadus/konkurents ka jäätmepuidu järele seoses primaarse biomassi kasutamisele tulevate piirangutega üle Euroopa . Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et alustatud konkursiga oleks mõistlik edasi minna, et tagada Narvas kaasaegne, keskkonnasõbralik, taskukohane ning jätkusuutlik soojusenergiaga varustamine. K onkursiga edasiminek annab hoolikale võrguettevõttele parima ülevaate turul olevatest võimalikest lahendustest, huvitatud ettevõtjatest, soojuseneriga hinnatasemetest jne. Samuti on hetkel Narva soojusvarustuse kaasajastamiseks võimalik kasutada õiglase ülemineku fondi vahendeid - vajalik summa planeeritud ja eraldatud . Toetus avaldab soodat mõju lõpptarbija hindadele vaatamata kallile investeeringule. Seega on mõistlik leida võimalused selle toetuse kasutamiseks. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja J uhat use liige [email protected] 5165943