Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 153-23/268083 Otsuse kuupäev 03.11.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus OÜ EKT Teed vaidlustus Transpordiameti riigihankes „Jõgeva hoolduspiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2024-2029“ (viitenumber 268083) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ EKT Teed, esindaja Argo Luude Hankija, Transpordiamet, esindaja Gertrud Suve Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel 1. Jätta OÜ EKT Teed vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta OÜ EKT Teed kantud vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 24.08.2023 avaldas Transpordiamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Jõgeva hoolduspiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2024-2029“ (viitenumber 268083) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh HD II Hankelepingu projekt koos lisadega - Lisa 2 Korrashoiutööde tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja HD III Kululoend (edaspidi Kululoend). 2. 09.10.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ EKT Teed (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus on TK p-dele 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 17.10.2023 kirjaga nr 12.2-10/153 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 20.10.2023 ja neile vastamiseks 25.10.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ja teiseks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. OÜ EKT Teed põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. TK p-d 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 on õigusvastased põhjusel, et need ei määra kindlaks töövõtjale pandavate kohustuste mahtu (vastuolu RHS § 88 lg-ga 1) ja on ebaproportsionaalsed põhjusel, et nendega pannakse pakkujatele põhjendamatu risk (vastuolu RHS § 3 p-dega 1 ja 2). 4.2. TK p-i 1.5 kohaselt on teehooldaja kohustuseks kattega teede aukude aastaringne remontimine. TK ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st remonditavate aukude mahtu. 4.3. TK p-i 1.6 kohaselt on teehooldaja kohustuseks pinnatud katete ja üle 7 aasta vanuste asfaltbetoonkatete remontimine kas bituumeni või bituumenemulsiooni täisvalamise ja täitematerjali katmisega. TK ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st remonditavate pinnatud katete ja üle 7 aasta vanuste asfaltbetoonkatete mahtu. 4.4. TK p-i 1.7.14 kohaselt on teehooldaja kohustuseks teekatte serva remont, mis tuleb teha enne peenarde korrastamist. TK ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st teekatte remondi mahtu. 4.5. TK p-i 1.8.4 kohaselt on teehooldaja kohustuseks kergliiklusteede löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine. TK ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st parandatavate löökaukude mahtu ega täidetavate pragude ja vuukide mahtu. 4.6. TK p-i 1.11.1 kohaselt on teehooldaja kohustuseks teepeenarde maha lõikamine, tugipeenra lohkude täitmine koos planeerimise ja tihendusega. TK ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st maha lõikamisele kuuluvate teepeenarde, täitmisele (koos planeerimise ja tihendusega) kuuluvate tugipeenra lohkude mahtu. 4.7. TK p-i 1.16.1 kohaselt on teehooldaja kohustuseks teede olemis nimetatud bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate koristamine, nende koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine; teemaal asuvate Hankija poolt paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, kui tühjendamine või rent ei ole tagatud muu lepinguga või kohaliku omavalitsuse poolt; katte puhastamine tolmust, porist, lahtise pindamiskillustiku ja libedusetõrje abrasiivmaterjalide jääkidest; prahi koristamine; löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine. TK p-de 1.16.4.1 ja 1.16.4.2 kohaselt on teehooldaja kohustuseks teede olemis nimetatud bussiootekodade korrashoiutööd: välis- ja siseseinte ning katuse parandamine ja värvimine; ja istepinkide, klaaside ja muu ootekoja koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine, vajadusel asendamine. TK ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st parandatavate 2 (15) löökaukude ning täidetavate pragude ja vuukide mahtu, samuti ei määra TK p-d 1.16.1 ning 1.16.4.1 ja 1.16.4.2 kindlaks teehooldaja kohutuse ulatust, st koristatavate bussiootekodade, - ooteplatvormide, -ootealade ja parklate mahtu ega sagedust; bussiootekodade korrashoiutööde objektiks olevate tööde ulatust; puhastamisele, parandamisele ja värvimisele ning vajadusel asendamisele kuuluvate istepinkide, klaaside ja muu ootekoja koosseisu kuuluva inventari mahtu. TK ei erista Hankija paigaldatud prügikaste ja prügikonteinereid ega kohalike omavalitsuste paigaldatavaid prügikonteinerid. 4.8. TK p-i 1.18.2 kohaselt on teehooldaja kohustuseks vigastatud ja kadunud liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ning pimestamisvastaste vahendite asendamine. TK ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st vigastatud ja kadunud liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ning asendamisele kuuluvate pimestamisvastaste vahendite mahtu. 4.9. TK p-i 1.22.3 kohaselt on teehooldaja kohustuseks lume ja lörtsi eemaldamine tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormidelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadelt, ning kasutusel olevatelt mahasõitudelt. TK ei määra kindlaks teehooldaja kohustuse ulatust, st ristmikke, kiirendus- ja aeglustusradasid, ühissõidukite peatuskohti, ülekäigukohti ja -radasid, parklaid, autobusside ümberpööramise kohti, kasutusel olevaid mahasõite. 4.10. RHAD ei määra teehooldaja kohustuse mahtu (nt ruutmeetrites) ning Kululoendi esimene osa Tavahoole kattega teede seisunditaseme ühikuhinnad ei sisalda eraldi ühikuhinda eespoolnimetatud teehooldaja kohustuste täitmiseks. Ühikuhinda nende kohustuste täitmiseks ei sisalda ka Kululoendi teised osad, nt Remonttööd. Sellest järeldub, et pakkuja, arvutades Riigihankes esitatava pakkumuse maksumust, peab pakkuma erinevaid ühikuhindu erinevate seisunditasemetega kattega tööde tarbeks Kululoendi esimese osa Tavahoole kattega teede osas ning arvestama sinna sisse määramatu summas kulusid, mis seonduvad TK p-s 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 näidatud kohustuste täitmisega. 4.11. Pakkumuse esitamisel ei saa pakkujad teada, kui palju erinevaid auke, pragusid ja vuuke peavad nad järgmise viie aasta jooksul parandama ja täitma. Aukude ja pragude tekke maht sõltub suuresti sellest, kui heas või halvas seisukorras on Riigihanke objektiks olevad teed täna, millises mahus kavatseb Hankija Riigihanke objektiks olevaid teid järgmise viie aasta jooksul remontida ja millise kvaliteediga kavatsetakse vastavat remonti teostada. Ühtlasi sõltub aukude ja pragude maht ka ilmastikust. Teehooldaja ja Hankija võivad olla ka erineval seisukohal, kas tegemist on augu või praoga ning kas see vajab remonti või täitmist. Kuna TK p-des 1.5, 1.6, 1.17.4, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1 ei ole aukude, pragude ja vuukide remontimise ja täitmise ülempiiri kehtestatud, siis paneb see pakkujale ebamõistliku riski. Samuti, kuna erinevad pakkujad lähtuvad erinevatest eeldustest, siis on võimalik, et pakkumused, täpsemalt pakkumuste maksumused, ei ole omavahel võrreldavad. 4.12. Pakkumuse esitamisel ei saa pakkujad teada, millises mahus tuleb teostada bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate korrashoiutöid, sh parandada välis- ja siseseinu ja katust, puhastada, parandada ja värvida ning vajadusel asendada istepinke, klaase ja muu ootekoja koosseisu inventari. Samuti ei saa pakkujad teada, kui palju vigastatud ja kadunud liiklusmärke, tähisposte, liikluspeegleid ning pimestamisvastaseid vahendeid tuleb asendada. Korrashoiutööde teostamise ning liiklusmärkide jms asendamise vajadus sõltub, sellest: millises olukorras on bussiootekojad, -ooteplatvormid, -ootealad ja parklad, bussiootekodade inventar ning liiklusmärgid, tähispostid, liikluspeeglid ning pimestamisvastased vahendid täna; kas Hankija või kohalik omavalitsus kavatseb bussiootekodasid, -ooteplatvorme, ootealasid ja parklaid ning liiklusmärke jms hankelepingu täitmise perioodil remontida, näiteks ise parandada ootekodade seinu ja katuseid, asfalteerida ootealasid või parklaid jne, asendada vigastatud ja kadunud liiklusmärke, tähisposte, 3 (15) liikluspeegleid ning pimestamisvastaseid vahendeid; kuidas on bussiootekoja inventar Hankija poolt hanketingimustes kirjeldatud. 4.13. Seoses Hankija poolt paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite regulaarse tühjendamisega on oluline, et Hankija paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite hulka kuuluvad ka kohalike omavalitsuste paigaldatud prügikastid ja prügikonteinerid, mille osas Vaidlustaja ei tea, kas, millises sageduse ja millises mahus ta peab neid tühjendama. Kuna viidatud andmed ei ole teada, siis erinevad pakkujad lähtuvad TK p-des 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2 ja 1.18.2 näidatud kohustuste hindamisel erinevatest eeldustest mistõttu on võimalik, et pakkumused ei ole omavahel võrreldavad. 4.14. Seoses TK p-s 1.22.3 näidatud kohustuse täitmisega on oluline, et pakkujatele on teada, millistelt objektidelt (tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadel ning kasutusel olevatel mahasõitudelt) tuleb lund ja lörtsi eemaldada. 4.15. Vaidlustaja hinnangul saab TK p-de 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1 õigusvastasuse kõrvaldada seeläbi, et Hankija sätestab viidatud punktides mahu (näiteks m2), mille ulatuses peab teehooldaja nt aasta jooksul Riigihanke objektiks olevates teedes auke remontima ja pragusid täitma. Alternatiivselt saab Hankija probleemi kõrvaldada ka seeläbi, et Hankija näeb Kululoendis ette eraldi ühikuhinna, milles pakkujad pakuvad näiteks m2 hinda Riigihanke objektiks olevate teede aukude remontimise ja pragude täitmise teenuse osutamiseks. Sama lahendus on asjakohane ka TK p-des 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2 ja 1.18.2 näidatud kohustuste täitmise kohta. 4.16. Vaidlustaja täiendas 20.10.2023 oma seisukohti järgnevalt. 4.16.1. Vaidlustaja palus enne Vaidlustuse esitamist avaldada Hankijal teave muuhulgas TK p-des 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4 ja 1.11.1 näidatud kohustuste mahu. 09.10.2023 vastuses (edaspidi Vastus) teatas Hankija, et TK p-des 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4 ja 1.11.1 näidatud kohustuste (kattega teede aastaringne remont; pinnatud katete ja üle 7 aasta vanuste asfaltbetoonkatete remont kas bituumeni ja bituunemulsiooni täisvalamise ja täitematerjali katmisega; teekatte serva remont, mis tuleb teha enne peenarde korrastamist; kergliiklusteede löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine; teepeenarde maha lõikamine, tugipeenra lohkude täitmine koos planeerimise ja tihendusega) puhul on tegemist tavahoolde töödega, indikatiivse info teedevõrgu kohta saab pakkuja lingilt Teehoolde hange 2023 Jõgeva | Tableau Public; täiendavalt on pakkujatel võimalus tutvuda looduses hooldepiirkonna teede seisukorraga. Tableau keskkonnale viidatakse ka Vastuse p-is 2.18. Vastuses olevalt lingilt (Tableau keskkonnast) ei nähtu seda, milline on TK p-des 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4 ja 1.11.1 näidatud teehooldaja kohustuste maht. 4.16.2. Hankes sõlmitava hankelepingu periood on 5 aastat ning tee korrashoiuga seotud kohustuste maht (tihedus ja ulatus) sõltuvad peamiselt tee praegusest seisukorrast, riigi poolt tee remondiks kulutatavatest rahalistest vahenditest, tee kasutajate käitumisest ja ilmast. See tähendab, et teave Riigihanke esemeks olevate teede praeguse seisundi kohta ei vasta Vaidlustaja küsimusele, milline on TK p-des 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4 ja 1.11.1 näidatud teehooldaja kohustuste maht (ulatus ja tihedus), st millise rahalise suurusega peab pakkuja TK viidatud punktides näidatud kohustuste täitmiseks arvestama. 4.16.3. Hankija seisukoht, et pakkujal tuleks tutvuda teede olemis toodud teedega looduses, et ise hinnata lepingu võimalikku mahtu, on vastuolus RHS § 77 lg 4 p-ga 10 ning § 111 lg 6 p-ga 1. Vaidlustaja hinnangul on RHS §-is 3 tooduga vastuolus olukord, kus hoolimata RHAD-is toodud teabest saab üks pakkuja teiste ees eelise seetõttu, et tal on võimalus (nt 4 (15) mugavama logistika tõttu) käia Riigihanke esemega tutvumas. Kui sedasorti võimalus esineb, eeldab hankija hoolsuskohustus RHS §-i 3 nõuete täitmise tagamiseks seda, et Hankija välistab taolise ühele pakkujale tekkiva eelise. 4.16.4. Vastuses viidatakse Riigikontrolli 23.12.2011 aruandele „Teehooldetööd ja järelevalve nende üle“ (edaspidi Riigikontrolli aruanne), Hankija juhendile „Riigiteede hooldelepingute finantseerimine Riigiteede korrashoiutööde finantseerimise juhend MA 2016-020“ (edaspidi Hankija juhend), majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi Määrus nr 92) ja riiklikule teeregistrile. Vaidlustaja märgib, et ükski viidatud dokument või andmekogu ei vasta Vaidlustaja küsimusele, milline on TK p-des 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4 ja 1.11.1 näidatud teehooldaja kohustuste maht (ulatus ja tihedus). 4.16.5. Riigiteede teehoiukava ei ole Hankijale õiguslikult siduv dokument ning seal näidatud teave ei aita pakkujal Riigihankes pakkumuse maksumust arvutada: nt kui Vabariigi Valitsus otsustab maanteede ehitamise ja hoolduse rahastust vähendada, siis ei ole võimalik teehoiukavas näidatud tegevusi ellu viia. Samuti võib Hankija hankelepingu kehtivuse perioodil riigiteede teehoiukava ümber teha, Riigihanke tingimused ei näe ette lahendust, mis saab konkreetsest hankelepingu järgsetest kohustustest siis, kui Hankija jätab riigiteede teehoiukavas näidatud tegevused nt raha puudusel või muul põhjusel tegemata. Riigiteede teehoiukavas näidatud tegevuste ellu viimata jätmisel peab teehooldaja panustama märkimisväärselt enam teede remonti. Lisaks võivad riigiteede teehoiukavas näidatud tegevuste elluviimist mõjutada teehoiukavas näidatud tegevuste elluviimiseks korraldatud hangete vaidlustused, ilmastikuolud või teoreetiliselt võib esineda ka olukord, kus riigiteede teehoiukavas planeeritud tegevused on küll ellu viidud, aga tööd on teostatud väga kehva kvaliteediga. 4.16.6. Tee remonditööde mahu (tihedus ja ulatus) väga suur mõjutaja on ilm ning kui talvel on palju sula ja miinuskraadide vaheldumist, siis teed lagunevad märkimisväärselt enam. Seetõttu on selge, et tegelik remonditööde maht selgub igal kevadel, kui lumi on sulanud ja temperatuurid plussis. Kuna töömahtu pole võimalik ette hinnata, siis peakski Hankija kas määratlema ära tööde mahu ülempiiri (nt 2 km2 ulatuses), mida ületavas osas töö hinnastatakse läbi pakkumuse koosseisus näidatud ühikhinna. 4.16.7. RHAD ei sisalda ja Hankija ei ole andnud pakkujatele pakkumuse maksumuse arvutamiseks vajalikku teavet TK punktides 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2 1.18.2 ja 1.22.3 kohustuste täitmise mahu (tihedus ja ulatus) kohta. 4.16.7.1. TK p-des 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2 ja 1.18.2 näidatud kohustuste täitmise probleem on selles, et ei ole teada, mitu korda (tihedus) ja millises ulatuses (maht) tuleb TK nendes punktides näidatud kohustusi täita. Olukorras, kus teehooldaja kohustuste sagedus ja ulatus ei ole kindlaks määratud, ei ole pakkujatel võimalik majanduslikult mõistlikku pakkumust esitada. 4.16.7.2. Asjakohatu on väide, et lepingu täitmise algusele eelnevalt tehakse koos tänase teehooldajaga korrashoiu piirkonna teede ja sildade ülevaatus ja tuvastatakse sel hetkel esinevad puudused, mille eelmine teehooldaja peab likvideerima. TK p-ides 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2 ja 1.18.2 näidatud kohustused ei seondu sildade ja teedega, vaid bussiootekodade, - ooteplatvormide, -ootealade ja parklate koristamise, nende koosseisu kuuluva inventari värvimise puhastamise, parandamise ja värvimise, teemaalas asuvate Hankija paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite regulaarse tühjendamise ja teiste kohustuste täitmisega. 4.16.7.3. Tableau keskkonnas on näidatud bussiootekodade arv, ooteplatvormi või istepingi olemasolu või puudumine. Vaidlustaja ei ole väitnud, et tal viidatud teave puuduks, kuid talle ei ole teada, mitu korda ja millises ulatuses ta peab TK p-des 1.16.1, 1.16.4.1 ja 1.16.4.2 kohustusi täitma. Kohustuste täitmise rahaline maht sõltub muuhulgas sellest: milline on 5 (15) bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate ning inventari praegune seisukord; kui palju raha kavatseb riik ise kohustuste täitmiseks kulutada; millised on bussiootekodade, ooteplatvormide, -ootealade ja parklate ning inventari võimalikud kahjustused hankelepingu viieaastase perioodi jooksul (nt tormi, liiklusõnnetuste, vandalismi jms tulemusena); milline on Hankija nägemus sellest, et bussiootekoda, -ooteplatvorm,- ooteala, parkla ja inventar on parandatud ja korras. 4.16.7.4. TK p-is 1.18.2 näidatud kohustuse (vigastatud ja kadunud liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ning pimestamisvastaste vahendite asendamine) täitmise kohustuse mahu kohta ei ole Hankija midagi öelnud. Isegi kui liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ja pimestamisvastaste vahendite arv on praegu teada, siis nende liiklusvahendite arv ei anna pakkujale teavet selle kohta, mitu korda ja millises summas tuleb liiklusmärke, tähisposte, liikluspeegleid ja pimestamisvastaseid vahendeid hankelepingu viieaastase perioodi jooksul asendada. 4.16.7.5. Pakkujatel puudub teave Hankija poolt hooldepiirkonda paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite asukoha, nende mahu ja tühjendamise sageduse kohta. Samuti, millised on teehooldaja kohustused, kui kohtades, kuhu on paigaldatud prügikastid ja prügikonteinerid, on kolmandad isikud ladustanud ohtlikke jäätmeid, ehitusjäätmeid, segaolmejäätmeid, suurjäätmeid, jne. 4.16.7.6. Vaidlustaja küsimus seoses TK p-i 1.22.3 kohustusega oli seotud TK p-i 1.22.3 teise poolega ja Vaidlustaja soovis teada kas hooldealas on kolmandatele osapooltele kuuluvat taristut, mis asub teemaa-alal ja mis ei kuulu pakkumise koosseisu. 4.16.7.7. ESTEL-is pole toimunud antud hanke tingimuste ja dokumentatsiooni arutelu. 5. Transpordiamet vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Riigi teede sõidetavuse tagamine on elutähtis teenus ehk teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Teede korrashoid on jaotatud tava- ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoole jaguneb omakorda suviseks ning talviseks hooldeks. Riigiteede korrashoid ning seisundinõuete tagamine on korraldatud korrashoiulepingutega, mida Transpordiamet hangib viieaastaseks perioodiks kuueteistkümnes hooldepiirkonnas. 5.2. Vaidlustaja poolt välja toodud TK p-ide 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3 näol on tegemist tavahoolde töödega. Tavahoolde tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega teede nõutava seisundinõuete tagamine. Riigikontrolli aruandes toodi välja, et Õigusaktides ja ka Maanteeameti korraldavates dokumentides pole tavahoolet defineeritud, kuid mõiste on teehoiutöödega seoses üldkasutatav. Mõiste sisu on avatud hooldelepingutes, kus tavahooldena käsitletakse töid, millega tagatakse maanteede vastavus seisunditaseme nõuetele. Tavahoolde koosseisu kuuluvad tööd on määratletud hoolduslepingu, selle lisade ja Maanteeameti peadirektori käskkirjaga. Tavahooldena käsitletakse näiteks kruusateede hööveldamist, teekatte löökaukude, pragude ja vuukide täitmist, pindamisdefektide likvideerimist, teeäärse maa niitmist. 5.3. Transpordiameti juhend määratleb riigiteede korrashoiulepingutes sisalduvate korrashoiutööde eelarvelise jaotuse tegevuskulude ja investeeringute vahel. Selle järgi on tegevuskuludest finantseeritavad tööd kõik tavahoolde tööd. Tavahoolde tegemise eesmärgiks on riigiteede nõutavate seisundinõuete tagamine. Tehtud tööde mahulist arvestust tehtud tööde eest tasumise eesmärgil ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest. Juhendi kohaselt kuuluvad tavahoolde koosseisu muuhulgas Vaidlustaja poolt välja toodud 6 (15) tööliigid TK p-des 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1, 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2, 1.18.2 ja 1.22.3. 5.4. Riigikontrolli aruandes „Teehooldetööd ja järelevalve nende üle“ on välja toodud: 7. Tavahoolet kui teede igapäevast hooldust ostetakse ettevõtetelt eelnevalt kokku lepitud summa eest ühtse tervikteenusena. See tähendab, et kui ühe piirkonna teede hooldus on hooldajale üle antud, siis peavad need teed pidevalt, sõltumata tööde mahust või ilmastikuoludest, vastama kindlaks määratud kvaliteedinõuetele. Näiteks ei tohi katendis esineda löökauke, talvisel ajal peavad põhimaanteede sõidujäljed olema lumevabad, tugi- ja kõrvalteedel ei tohi tee lumekihi paksus ületada lubatut. Kuidas täpselt selline tee seisund tavahooldega saavutatakse, on teehooldaja ülesanne, mille täitmise eest ta vastutab. Seega on tavahoolde näol tegemist komplekstöödega, mille teostamisel eraldi mahulist arvestust ei peeta, st selleks, et tagada tee seisundinõuded tuleb teha kõiki tööliike, mida on muuhulgas kirjeldatud TK esimeses peatükis. Tasumine toimub töövõtjale igakuiselt, kus tavahoolde kompleksmaksumus on kalendriaasta peale (12 kuud) ära jaotatud. Seega tasutakse teehooldajale igakuiselt tee seisundinõuete tagamise eest, mitte iga üksiku tööliigi eest. Sealjuures ei ole teehooldajal ka kohustust tõendada reaalselt tehtud tööde mahtu üksikute tööliikide osas. Teehooldajale tasu maksmise eeldus on see, et hooldaja tagab igakuiselt teedel nõutavad seisunditasemed. 5.5. Määrus nr 92 on täna tee omaniku kõigi kohustuste ja ülesannete nö alusdokument. Määrusega nr 92 reguleeritakse avalikult kasutatava tee seisundinõudeid, mis tähendab, et tee omanik peab hoidma teid korras viisil, et oleksid täidetud kõik tingimused ohutuks liiklemiseks. Määruse nr 92 täitmine on kohustuslik kõigile teede omanikele. 5.6. Kuna Transpordiamet peab riigiteede korrashoiu tagamisel lähtuma Määrusest nr 92, siis on riigiteedele kehtestatud vastavalt liiklussagedusele suvised ja talvised seisunditasemed. Määrus nr 92 ei reglementeeri ega määratle töödega kaasnevaid võimalikke mahte, sest Määruse nr 92 eesmärk on, et tee omanik tagaks teede korrashoiu ja tingimused ohutuks liiklemiseks. Teede seisunditasemete tagamiseks on määratletud selleks vastavad nõuded ja tingimused ning nende tagamiseks ei ole tee omanikul võimalik ette planeerida tööde mahte, mis selliste tegevustega võivad kaasneda, sest nõuded tasemete tagamiseks on erinevad ja tööde mahud prognoosimatud. Määruse nr 92 täitmise tänane parim praktika riigi seisukohast on korraldada avalikud riigihanked, mille kaudu ostetakse avatud turult riigiteede korrashoiu tagamiseks teenust eraettevõtjatelt seisundinõuete tagamiseks vastavalt Määrusele nr 92. 5.7. Hankija hinnangul ongi tavahoolde üksikute tööde maht iga-aastaselt ja igakuiselt erinev ja seega peab pakkumuse koostamisel arvestama pakkuja ka teatava äririskiga. Hankija eesmärk on see, et seaduses nõutud seisunditasemed ja seega ka elutähtsa teenuse osutamine on tagatud kogu lepinguperioodil ja pakkujad peavad pakkumust koostades sellega arvestama. Hankija on arvestanud, et tulenevalt hangitava töö iseloomust on tegemist võrdlemisi kalli teenuse hankimisega. 5.8. Tegemist on oma olemuselt igapäevaste korrashoiutöödega, millega tagatakse Määruse nr 92 täitmine. See, kuidas tulevane teehooldaja tavahoolde teenuse igapäevast toimimist tagab, on teehooldaja enda kujundada ja pakkujatel on kohustus esitada pakkumuses tavahoolde komplekshind, millega on pakkuja suuteline täitma seadustes ning lepingus esitatud nõudeid. 5.9. Hankija on veendunud, et pakkujad on suutelised pakkumuse maksumust kalkuleerima ning esitatavad pakkumused on omavahel võrreldavad. 5.9.1. Hankija eeldab, et pakkumusi esitavad teedeala asjatundjad, kelle jaoks on hankelepingu lisades (sh viidatud TK punktides) sätestatu piisav kalkuleerimaks pakkumuse maksumus. 5.9.2. Hankija ei ole hoidnud pakkujate eest saladuses hooldepiirkonnas hooldamisele 7 (15) kuuluvaid mahte. Kõik Jõgeva hooldepiirkonnas paiknevad riigiteed koos sinna kuuluva olemiga kuuluvad hooldamisele vastavalt Määrusele nr 92, RHAD-ile ja valdkonnas kehtivatele normdokumentidele. Kõik pakkumuse koostamiseks vajalik info on leitav RHAD-ist ja avalikult kättesaadav ka Riiklikust Teeregistrist ning kogu hooldepiirkonnaga on pakkujatel võimalik looduses iseseisvalt tutvuda. 5.9.3. Hankija on viimastel aastatel kasutanud korrashoiuhangetes (lepingus viidatud p 4.2) Tableau keskkonda, kus on nii tekstiliselt, numbriliselt kui ka kaardirakenduse abil pakkujatele kättesaadavaks tehtud kogu hooldepiirkonna teede olem. Hankija korraldas 22.09.2023 ka RHAD-i tutvustava koosoleku. Vaidlustaja esitas koosolekul soovi, et Hankija esitaks pakkujatele Riigihanke shapefailid. Vaidlustaja põhjendas oma soovi sellega, et nende põhjal on tal lihtsam töid planeerida ning Hankija need pakkujatele ka esitas. 5.10. Vaidlustaja väide, et ta ei tea kui palju erinevaid auke, pragusid ja vuuke peab ta järgmise viie aasta jooksul parandama ja täitma. 5.10.1. Hankija nõustub, et aukude ja pragude tekke maht sõltub suuresti sellest, kui heas või halvas seisukorras on riigihanke objektiks olevad kattega riigiteed täna, millises mahus kavatseb Transpordiamet kattega riigiteid järgmise viie aasta jooksul remontida ja millise kvaliteediga kavatsetakse vastavat remonti teostada. Riigiteede seisukorda on kõikidel pakkujatel võimalik hinnata avalikult kättesaadavast Riiklikust Teeregistrist. Keskmine põhimaanteede katete ehitamise aasta Jõgeva hooldepiirkonnas on nt 2016. See tähendab, et põhimaanteede katted on hankelepingu algamise ajaks eeldatavalt keskmiselt 8 aasta vanused. Reeglina sellises vanused katted ei eelda suuremahulisi katte remonttöid. Soovitatav on tutvuda teede olemis toodud teedega looduses, et võimalikku mahtu veelgi paremini hinnata. 5.10.2. Remondiplaanid on üheselt fikseeritud Riigiteede teehoiukavas. Lisaks teehoiukavas väljatoodule teostab Transpordiamet igal aastal teedevõrgu, sh ka Jõgeva hooldepiirkonna, teede regulaarset defektide inventeerimist ja teisi mõõtmisi (tasasus, kandevõime, roobas ja muud defektid). Riiklikus Teeregistris on kõigile pakkujatele avalikult kättesaadav info katte defektide (põikpraod, pikipraod, löökaugud jne) kohta. Antud info alusel saab hinnata katete seisukorda ja vajalikke mahte pragude ja aukude parandamiseks. 5.10.3. Eelpool kirjeldatud mõõtmiste alusel koostatakse Transpordiametis erinevate meetmete tarvis (säilitus- ja taastusremont, aga ka rekonstrueerimine) iga-aastaselt pingerida remonti vajavatest teelõikudest. Teehoiukava ja remondimeetmete objektide valiku metoodikad on leitavad Transpordiameti kodulehel Teehoiukava alt (https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava). Kuni remondi teostamiseni peab korrashoiu teostaja seisundinõuded täitma ning augud ja praod täitma. Massiliste pragude korral ühe teelõigu või grupi teede jaoks on Hankija korraldanud ka eraldi hanked pragude täitmiseks. Lisaks sellele remonditakse ka talveperioodil massilisi külmakahjustusi saanud katted eraldiseisvate hangete raames. Samuti korraldatakse eraldi riigihankeid teede remontimiseks, kui tegemist on ulatusliku teede lagunemisega kevadperioodil. Hankija ei saa ilmastikuolusid kontrollida, seetõttu on oluline, et aukude ja pragude aegajaline parandamine on osa komplekshooldest ning juhul kui on vaja teha ulatuslikke töid, siis teehooldaja selle arvelt ei kannata. 5.11. Vaidlustaja väide, et ta ei tea, millises mahus tuleb teostada bussiootekodade, - ooteplatvormide, -ootealade ja parklate korrashoiutöid, sh parandada välis- ja siseseinu ja katust, puhastada, parandada ja värvida ning vajadusel asendada istepinke, klaase ja muu ootekoja koosseisu inventari. 5.11.1. Hankija rõhutab, et tegemist on tavahoolde tööde hulka kuuluvate tööliikidega ning 8 (15) Hankija ei saa kindlalt väita, et Vaidlustaja poolt loetelus toodud elemendid igal ajahetkel vastavad lepinguga kehtestatud nõuetele. Seisundinõuetele mittevastavuste korral lepingu täitmise ajal reageeritakse vastavalt Jõgeva hooldepiirkonnas kehtivas korrahoiulepingus toodud nõuetele. 5.11.2. Lepingu täitmise algusele eelnevalt tehakse koos tänase teehooldajaga korrashoiu piirkonna teede ja sildade ülevaatus ja tuvastatakse sel hetkel esinevad puudused, mille eelmine teehooldaja peab likvideerima. Seega ei pea pakkujad kartma, et Jõgeva hooldepiirkonna olem (sh rajatised, inventar jms) ei vasta lepingus kehtestatud nõuetele. Vaidlustaja poolt viidatud kohaliku omavalitsuse hallatavate rajatiste kohta esitatud küsimused ei puuduta Riigihanget. 5.11.3. Vaidlustaja küsimus sellest, kuidas on bussiootekoja inventar Hankija poolt RHAD-is kirjeldatud (nt kas iste on disainiste või lihtsalt neljal jalal olev pink) jääb Hankijale arusaamatuks, sest kogu vajalik info on pakkujatele RHAD-is kättesaadavaks tehtud. Muuhulgas on pakkujatel võimalik ka käia reaalselt eksisteerivaid pinke jm kohapeal vaatamas. Jõgeva hooldepiirkonnas ei ole erisusi inventari disaini osas, nt erilisi disainpinke. 5.12. Vaidlustaja väide, et talle jääb arusaamatuks, kas ja millise sagedusega ja millises mahus ta peab kohalike omavalitsuste paigaldatud prügikaste ja prügikonteinereid tühjendama. Jõgeva hooldepiirkonnas ei pea pakkumuse koostamisel arvestama kohalike omavalitsuste paigaldatud prügikastide tühjendamistega, sest need ei kuulu hooldepiirkonna korrashoiu koosseisu. Tühjendamisele kuuluvad prügikastid on toodud teede olemis. Tühjendamise sagedus sõltub täituvusest ja pakkuja enda poolt kujundatud tööde graafikust. 5.13. Vaidlusta väide, et RHAD-ist ei nähtu, millistelt objektidelt (tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadel ning kasutusel olevatel mahasõitudelt) tuleb lund ja lörtsi eemaldada. 5.13.1. Teede hooldusega tegelev ettevõte, lähtuvalt oma majandus- ja kutsetegevusega seonduvast professionaalsusest, peaks saama aru, et lume ja lörtsi lükkamine on üks osa talvisest teehooldusest ning pakkujatele on kättesaadav kogu vajalik info, millistel ristmikel, kiirendus- ja aeglustusradadel, ühissõidukite peatuskohtadel, ülekäigukohtadel ja -radadel, parklates, autobusside ümberpööramise kohtadel ning kasutusel olevatel mahasõitudel, tuleb nende töödega arvestada. Korrashoiutöid tuleb teostada kogu Jõgeva hooldepiirkonda kuuluval teede olemil. 5.13.2. Hankija ei ole RHAD-is viimse detailini lahti kirjeldanud, kuidas täpselt peab teehooldaja nõutud seisunditaseme tagama, millise graafiku alusel töid teostama või mitu meeskonnaliiget peab teehooldaja mingi töö jaoks varuma. Seetõttu on teehooldajal teatud vabadus, kuidas töid teostatakse selliselt, et oleks saavutatud lepingus seatud eesmärgid ning elutähtsa teenuse osutamine säiliks kogu lepingu perioodil. 5.14. TK on koostatud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatele hooldeettevõtetele üheselt arusaadavalt ja valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavas terminoloogias ja täpsusastmes 5.14.1. Hankija on TK koostanud lähtuvalt sellest, et teehooldaja võtab endale lepinguga määratud ulatuses kohustuse riigi omandis olevatele teedele korrashoiu korraldamisel. Hankija ja tulevane teehooldaja lepivad muuhulgas lepingus kokku, et lepinguga määratud ulatuses on teehooldajal riigiteedel, teemaal ja kaitsevööndis samad kohustused, mis tellijal õigusaktide täitmisel, kui lepingus pole määratud rangemaid nõudeid võrreldes õigusaktidest tulenevate kohustustega. Hankija hinnangul on TK sõnastatud selgelt ja täpselt, andes kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse 9 (15) võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus. 5.14.2. Hankija poolt läbiviidavate korrashoiu hangete eesmärk on tagada analoogsed ja ühesugused lepingud kõigis kuueteistkümnes hooldepiirkonnas. Hankija on korrashoiu hangetes rakendatavad põhimõtted kooskõlastanud ka ESTEL-iga. 5.14.3. Transpordiameti ja ESTEL-i vahel on ellu kutsustud koosolekformaadis korrashoiu ümarlaud. Ümarlaual osalevad nii Transpordiameti kui teehoolde ettevõtete korrashoiu valdkonna esindajad, kes arutavad päevakajalistel teemadel ja probleemidel. Seni ei ole kumbki osapool pidanud vajalikuks arutada korrashoiulepingute hankimise ja täitmise põhimõtteid. Vaidlustaja on samuti ESTEL-i liige. 5.15. Hankija täiendas 25.10.2023 oma seisukohti järgnevalt. 5.15.1. RHAD on Hankija kujundada ning RHS ei kohusta Hankijat arvestama kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega. Hankija on TK-d koostades lähtunud nii valdkonnas kehtivatest määrustest, juhendmaterjalidest, riiklikust riigiteede teehoiukavast kui ka potentsiaalsete pakkujate soovidest ja ühistest kokkulepetest. 5.15.2. Vaidlustaja väidab jätkuvalt, et Hankija ei ole pakkujatele kättesaadavaks teinud tavahoolde tööde mahtu. Hankija rõhutab veelkord, et vaidlusalused TK punktid on osa kompleksteenusest, mille käigus peab teehooldaja tagama, et kogu hooldepiirkonna teede olem vastab kogu lepinguperioodil ja aastaringselt nõutud seisunditasemele ning seeläbi on tagatud liiklejate ohutus. 5.15.3. Hankija on Tableau keskkonnas huvitatud isikutele kättesaadavaks teinud nii tekstiliselt, numbriliselt kui ka kaardirakendusena kogu Jõgeva hooldepiirkonna teede olemi ning lisaks on selgelt ja täpselt sõnastatud leping koos TK-ga. Hankija hinnangul on hankes esitatu piisav, et kõikidel potentsiaalsetel ja mõistlikult hoolsatel pakkujatel tekiks konkreetne ettekujutus teostatavatest töödest ja mahtudest. Täiendavalt on Hankija soovitanud kasutada kõikidele kättesaadavat võimalust tutvuda hooldepiirkonna teede olemiga iseseisvalt. 5.15.4. Hankija ei ole kuidagi tekitanud ühelegi pakkujale eelist käia hanke esemega tutvumas. Jõgeva hooldepiirkonna teede olemi näol on tegemist avalikult kasutatavate riigiteedega ja kõige nende juurde kuuluvaga ja seega on kõikidel isikutel ühesugune võimalus käia hooldepiirkonnaga tutvumas 5.15.5. Vaidlustaja ei ole puudutanud küsimust sellest, mis on tema nägemuses tavahoolde olemus ning kuidas see erineb Hankija väljatoodust ega paista aru saavat, et ühe hanke tehnilise kirjelduse üksikute punktide muutmisega ei ole võimalik kogu riigis kehtivat tavahoolde olemust muuta. 5.15.6. Hankijale jääb arusaamatuks väide, et riigiteede teehoiukava ei ole Hankijale õiguslikult siduv dokument. Riigiteedega seonduvat tegevust rahastatakse teehoiukava alusel, mille koostamist ja kehtestamist reguleerib liiklusseaduse § 1¹. Teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigiteedel. Kirjeldatakse teedevõrgu säilitamis- ja arendamiskuludest tehtavaid töid ning nende vajadust ja mahtu. Tutvustatakse teedevõrgu üldandmeid, riigiteede seisukorda ning selle muutusi. Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist ja riigiteede ehitusobjektide nimekirjast. Teehoiukava on koostatud Transpordiameti ettepanekute alusel ja sellest lähtub Transpordiamet kõikides oma tegevustes, mis on seotud teehoiu kavandamisega. 10 (15) 5.15.7. Teehoiukavas on muuhulgas kirjas ka korrashoiulepingute üldpõhimõtted, kus esimese punktina on välja toodud, et tavahoolet seisunditasemete lõikes teostatakse komplekshinna alusel. 5.15.8. Vaidlustaja väide, justkui teehooldajal võivad tekkida teiste ettevõtjate ehituskvaliteedi probleemide tõttu täiendavad kohustused, on samuti asjakohatu. Garantiialustel objektidel ilmnenud defektid ei kuulu reeglina korrashoiulepingu raames likvideerimisele. 5.15.9. Kui Vaidlustaja soovib teada, milline on bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate ning inventari tänane seisukord, siis on tal vaba voli vaadata kohapeal üle Jõgeva hooldepiirkonna avalikult kasutatavatel teedel olevad rajatised ja muu Vaidlustajat huvitav. Kogused, kirjeldused ja asukohad on olemas Tableau keskkonnas. 5.15.10. Transpordiamet hangib täna teehooldajat Jõgeva hooldepiirkonna teedele korrashoiutööde teostamiseks. Transpordiamet ei ole Riigihankes ette öelnud, millise summa eest mingeid töid teostama peaks. Hankija soovib, et pakkujad esitaksid omapoolsed pakkumused RHAD-is sätestatud kohustuse täitmiseks. 5.15.11. Bussiootekodade, ooteplatvormide, -ootealade ja parklate ning inventari võimalikke kahjustusi hankelepingu viieaastase perioodi jooksul ei ole võimalik täna Hankijal ette öelda. Hankija eeldab, et professionaalsed teede korrashoiuga tegelevad ettevõtted oskavad oma pakkumuse koostamisel arvesse võtta, milliseid kahjustusi võib ette tulla ning kuidas konkreetne pakkuja selliste kahjustuste likvideerimist või parandamist korraldab. Hankija ei ole ette kirjutanud sellistele tavahoolde hulka kuuluvatele töödele tehnoloogiat, millega ja mil viisil tulemus saavutada ega nõua teehooldajalt teostatud tavahoolde tööde kohta teostatud tööde akte vms. Hankija tasub teehooldajale nõutava seisunditaseme hoidmise eest pakutud komplekshinna alusel igakuiselt. 5.15.12. Vaidlustaja võhiklik küsimus sellest, milline on Hankija nägemuses korras inventar, on hämmastav. Tegemist on Hankija hinnangul üldteada faktiga, et asi on korras, kui see vastab oma eesmärgile ja otstarbele. Sarnaseid võhiklikke küsimusi on Vaidlustaja esitanud ka nt liikluskorraldusvahendite kohta. Hankija eeldab, et teede hooldamisega tegelev ettevõte on tutvunud valdkonnas kehtivate määruste ja juhendmaterjalidega ning on kursis, millistele nõuetele peavad liikluskorraldusvahendid vastama. 5.15.13. Prügikastide ja konteinerite osas on TK-st selgelt välja loetav, et need kuuluvad bussipeatuste ja parklate koosseisu ning teehooldaja peab korraldama nende regulaarse tühjendamise ning nende asukohad ja kogused on Tableau keskkonnas kättesaadavad. Hankija ei ole detailselt ette näinud, millise regulaarsusega või vahenditega teehooldaja nimetatud kohustust täidab. Samuti ei ole Hankija ette näinud, et teehooldaja peaks tegelema ohtlike jäätmete käitlemise või muu nimetatuga, seega ei puuduta need küsimused TK-d. 5.15.14. TK p 1.22.3 ütleb: Lume ja lörtsi eemaldamine tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormidelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadelt, ning kasutusel olevatelt mahasõitudelt. Hankija selgitas oma esialgses vastuses, et korrashoiutöid tuleb teostada kogu Jõgeva hooldepiirkonda kuuluval teede olemil. Pakkujatel on võimalik tutvuda kogu teede olemiga Tableau keskkonnas või vajadusel ka Jõgeva hooldepiirkonnas kohapeal. 5.15.15. Vaidlustaja on oma täiendavas selgituses valetanud, et Jõgeva hooldepiirkonna Riigihanke tingimuste ja dokumentatsiooni osas ei ole arutelu toimunud. Hankija esitab kaks näidet korrashoiu ümarlaua protokollidest, kus on muuhulgas selgelt võetud vastu otsuseid ka 11 (15) Riigihanke tingimuste osas (tähistatud kollase värviga). 5.15.16. Vaidlustaja ettepanek, et Hankija peaks hakkama määrama rahaliste kohustuste suurusi või maksimaalseid summasid, mida pakkujad peaksid pakkuma, on kohatu. Hankija viib läbi rahvusvahelist hankemenetlust, mille eesmärk on leida lepingupartneriks usaldusväärne teehooldaja, kes võtab endale kohustuse tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa teenuse osutamine. Hankija ei kavatse pakkujatele ette öelda, millise hinnaga pakkumust esitada vaid soovib, et pakkujad ütleks Hankijale, millise hinnaga on nad valmis nimetatud kohustusi kandma. Kui pakkuja ei ole valmis endale nii suuri kohustusi võtma, siis ei ole pakkujal ka kohustust pakkumust esitada. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Vaidlustatud TK p-d on sõnastatud järgmiselt: - 1.5. Kattega teede auguremont (nimetatud punktis on 7 alapunkti teostatavate tööde kirjeldamiseks); - 1.6. Kattega teede pragude täitmine (nimetatud punktis on 2 alapunkti teostatavate tööde kirjeldamiseks); - 1.7.14. Teekatte serva remont teha enne peenarde korrastamist; - 1.8.4. Kergliiklusteede löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine; - 1.11.1. Teepeenarde maha lõikamine, tugipeenra lohkude täitmine koos planeerimise ja tihendamisega; - 1.16.1. Teede olemis nimetatud bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate koristamine, nende koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine. Teemaal asuvate Transpordiameti poolt paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, kui tühjendamine või rent ei ole tagatud muu lepinguga või kohaliku omavalitsuse poolt. Katte puhastamine tolmust, porist, lahtise pindamiskillustiku ja libedusetõrje abrasiivmaterjalide jääkidest. Prahi koristamine. Löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine; - 1.16.4.1. Välis- ja siseseinte ning katuse parandamine ja värvimine; - 1.16.4.2. Istepinkide, klaaside ja muu ootekoja koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine, vajadusel asendamine; - 1.18.2. Vigastatud ja kadunud liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ning pimestamisvastaste vahendite asendamine; - 1.22.3. Lume ja lörtsi eemaldamine tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormidelt, ülekäigukohtadelt ja - radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadelt, ning kasutusel olevatelt mahasõitudelt. Vaidlustus loetletud TK p-dele on esitatud üksnes põhjusel, et TK ei määra kindlaksviidatud punktides töövõtjale pandavate kohustuste mahtu. Seega Vaidlustaja ei ole vaidlustanud mitte seda, mis on RHAD-is (TK-s) olemas, vaid on vaidlustanud midagi, mida RHAD-is ei ole ja mille puudumist peab Vaidlustaja õigusvastaseks (vastuolus olevaks RHS § 88 lg-ga 1, § 3 p- ga 1 ja 2 ja põhiseaduse §-ga 31). 7. Hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes Hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kõik eespoolloetletud TK punktid sisaldavaid töid, mille sisu on TK-s kirjeldatud üheselt mõistetavalt ja vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaavalt (sh on TK p-st 1.16.1 nähtav, et tühjendamisele kuuluvad vaid Transpordiameti poolt paigaldatud prügikastid ja prügikonteinerid ning Vaidlustaja on vaidlustuses valesti märkinud, justkui oleks nimetatud punkti puhul oluline, et Hankija paigaldatud prügikastide ja prügikonteinerite hulka kuuluvad ka kohalike omavalitsuste paigaldatud prügikastid ja 12 (15) prügikonteinerid) ja nende tööde teostamine on Riigihanke eesmärgi saavutamiseks vajalik. Vaidlustaja ka ei väida, et need seda poleks, sh et nende tööde teostamine poleks vajalik Määruses nr 92 kehtestatud seisunditasemete saavutamiseks. Seega antud juhul ei ole Vaidlustajale arusaamatu, mida Hankija hankida soovib (milliste konkreetsete tööde teostamist Hankija vaidlustatud TK punktides soovib), kuid Vaidlustajale ei sobi see, millistel tingimustel Hankija seda teha tahab (ilma konkreetsete tööde mahtu kindlaks määramata). Kuna Vaidlustaja ei väida, et TK vaidlustatud punktides loetletud töid (kattega teede pragude täitmist, teekatte serva remonti, kergliiklusteede löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmist, teepeenarde maha lõikamist [---], teede olemis nimetatud bussiootekodade, -ooteplatvormide, - ootealade ja parklate koristamist, nende koosseisu kuuluva inventari puhastamist, parandamist ja värvimist [---], välis- ja siseseinte ning katuse parandamist ja värvimist, istepinkide, klaaside ja muu ootekoja koosseisu kuuluva inventari puhastamist, parandamist ja värvimist, vajadusel asendamist, vigastatud ja kadunud liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ning pimestamisvastaste vahendite asendamist ning lume ja lörtsi eemaldamist tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormidelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadelt, ning kasutusel olevatelt mahasõitudelt) Hankija Riigihanke eesmärgi saavutamiseks üldse nõuda ei või, siis asja lahendamiseks puudub vajadus kontrollida iga üksiku vaidlustatud TK punkti õiguspärasust selle olemasoleva sisu osas. Lahendamist vajab vaid küsimus, kas RHS-ist tuleneb Hankijale kohustus vaidlustatud TK p-desse midagi veel juurde lisada, st kas Hankijal on antud juhul kohustus määrata kõikides vaidlustatud TK punktides (või kuskil mujal RHAD-is, nt Kululoendis ühikuhindadena) täpsemalt kindlaks eespoolloetletud tööde mahud. 8. RHS § 88 lg 1 sätestab järgneva: Kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks [---]. Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et RHS § 88 lg 1 kohustab Hankijat koostama TK piisavalt täpse hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt, kuid nimetatud säte ei kohusta Hankijat hankelepingu eset täpselt kindlaks määrama. 8.1. Vaidlustaja väitel ei saa pakkujad pakkumust esitades teada, kui palju erinevaid auke, pragusid ja vuuke peavad nad järgmise viie aasta jooksul parandama või täitma (TK p-d 1.5, 1.6, 1.7.14, 1.8.4, 1.11.1), millises mahus tuleb teostada bussiootekodade, -ooteplatvormide, - ootealade ja parklate korrashoiutöid (TK p-d 1.16.1, 1.16.4.1, 1.16.4.2 ja 1.18.2) ja millistelt objektilt tuleb lund ja lörtsi eemaldada (TK p 1.22.3). Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa olla vaidlust, et ka Hankija neid mahtusid praegusel hetkel ei tea ja välja selgitada ei saa (tööde maht sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, sh ilmastik ja kolmandate isikute tegevus), st Vaidlustaja nõuab sisuliselt RHAD-i täiendamist andmetega, mida Hankijal ei ole ega mõistliku pingutuse juures ka olemas olla ei saa. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 88 lg 1 ei nõua piisava täpsuse saavutamiseks TK-s selliste andmete esitamist, mida Hankijal olemas ei ole. 8.2. Hankija väitel hangitakse tervikteenust, tegemist on komplekstöödega (tavahoolde tööd), kusjuures teed ja teede olemis nimetatud bussiootekojad, -ooteplatvormid, -ootealad ja parklad on Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele teatavaks tehtud. Vaidlustuskomisjon mõistab Hankija eesmärki sõlmida Riigihankes hankeleping viisil, et pakkuja on kohustatud RHAD-is pakkujatele teatavaks tehtud teedel teostama RHAD-is loetletud töid saavutamaks teedel Hankija poolt nõutav kvaliteet (tee seisund) ja Hankijat ei huvita, kuidas see eesmärk pakkuja poolt saavutatakse. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole Hankija selline eesmärgipüsitus iseenesest lubamatu ja tegemist on pakkuja äririski küsimusega – kui pakkuja peab pakkumuse esitamisel hindama ise võimalikke töömahtusid hankelepingus loetletud teedel nõutava tulemuse saavutamiseks ja tal 13 (15) puudub võimalus nõuda tasu faktiliselt teostatud tööde eest ühikuhindade alusel, siis muudab see pakkuja äririski kahtlemata suuremaks, kuna tulevikus võivad esineda asjaolud, mis muudavad hankelepingu täitmise töövõtja jaoks oluliselt kallimaks ning Riigihankes pakutud hind ei pruugi suurenenud kulusid enam katta. Samuti võib olukord osutuda vastupidiseks – pakkuja tulud hankelepingu täitmisest võivad osutuda ka planeeritust suuremateks. Vaidlustaja ettepanekud maksimaalsete mahtude määramiseks ja/või ühikhindade esitamiseks on selgelt ja üheselt Vaidlustaja huvides – selliselt ei peaks Vaidlustaja sisuliselt võtma nende tööde teostamisega seoses mingeid äririske. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist ei ole õigusliku, vaid ärilise probleemiga ja RHS ei näe ette konkreetseid nõudeid selle kohta, millised peavad olema hankelepingu tingimused pakkuja kanda jääva riski osas. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja ei pea saama esitada pakkumust riskivabalt ja kõrge äririsk ei võta temalt õigust ega võimalust pakkumust esitada. Vaidlustajal on võimalik, kui ta ei soovi riske võtta, jätta pakkumus esitamata, või kui ta soovib Riigihankes osaleda, siis pakkuda sellist hinda, mis kataks tema äririskid. Ettevõtja äririski maandamine on tema enda ülesanne (vt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-1047, p 8; Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-20-1199, p 23). Hankija on vaidlustusmenetluses ka möönnud, et tulenevalt hangitava töö iseloomust on tegemist võrdlemisi kalli teenuse hankimisega, st pakkujatele on teadlikult pandud suur äririsk. Kas sedavõrd suure äririski panemine pakkujatele on otstarbekas (eesmärki, vajadust silmas pidav, sellega põhjendatud; mõistlik, arukas1), ei kuulu vaidlustusmenetluses hindamisele. 8.3. Arvestades asjaolu, et pakkujatele on TK vaidlustatud punktid oma sisu osas selged (TK-st on arusaadav, mida tuleb tavahoolde tööde hulgas teha), RHAD-ist on teada hooldepiirkonna teed, kus tuleb neid töid teha, ja eesmärk, mis tuleb nende töödega saavutada, on TK vaidlustatud punktid piisavalt täpsed hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks ning vaidlustuskomisjon vastuolu RHS § 88 lg-ga 1 ei tuvastanud. Hankija ei pea RHAD-i, sh TK-d, koostama nii, et Vaidlustaja saaks pakkumuses suure kindlusega prognoosida või tõsikindlalt fikseerida kõigi talle hankelepingu täitmisega kaasnevate kulude/tulude suuruse. 9. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija seisukoht, et pakkujal tuleks tutvuda teede olemis toodud teedega looduses, et ise hinnata lepingu võimalikku mahtu, on vastuolus RHS § 77 lg 4 p-ga 10 ning § 111 lg 6 p-ga 1. RHS § 77 lg 4 p-i 10 kohaselt peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama muuhulgas teavet selle kohta, kas pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või riigihanke alusdokumente selgitavate dokumentide kohapeal kontrollimist. Antud juhul ei ole Hankija RHAD-is sätestanud pakkujatele õigust pakkumuse esitamiseks üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või riigihanke alusdokumente selgitavate dokumentide kohapeal kontrollimist ja teede olemis toodud teedega looduses tutvumine on pakkuja õigus ja võimalus, mida ta saab kasutada oma äririskide hindamiseks ja esitatava pakkumuse õigeks hinnastamiseks. Seega antud juhul ei ole Hankija RHS § 77 lg 4 p-s 10 sätestatud kohustust pakkujatele RHAD-is kehtestanud ega RHS § 111 lg 6 p-i 1 kohaselt õigust pakkumust esitada ettevõtjalt ära võtnud (ettevõtjal ei ole õigust esitada pakkumust, kui hankija on riigihanke alusdokumentides sätestanud, et pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist [---] ja ettevõtja ei ole seda hankija määratud ajal teinud). 10. RHS § 3 p-des 1 ja 2 kehtestatud üldpõhimõtted ei eelda, et Hankija peaks kehtestama Riigihankes tingimused, mis võimaldaksid ettevõtjatel esitada pakkumusi minimaalse või olematu äririskiga. Asjaolu, et kõik selles valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ei soovi Hankija poolt kehtestatud tingimustel pakkumust esitada või pakkumuse esitamisega kaasnevaid äririske võtta, ei tähenda, et Hankija oleks Riigihanke korraldanud läbipaistmatult, kontrollimatult või ebaproportsionaalselt. Antud juhul on kõigil piisavalt informeeritud ja 1 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/otstarbekas/1 14 (15) mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel võimalik mõista vaidlustatud TK punktide sisu ja nendest ühtemoodi aru saada, RHAD on kehtiv kõikidele Riigihankes osaleda soovivatele isikutele ühesugustel tingimustel ja kõik isikud peavad võtma samasuguseid riske. 10.1. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et RHS §-is 3 tooduga on vastuolus olukord, kus hoolimata RHAD-is toodud teabest saab üks pakkuja teiste ees eelise seetõttu, et tal on võimalus (nt mugavama logistika tõttu) käia Riigihanke esemega tutvumas. Õigus Riigihanke esemega tutvuda on samaväärselt võimalik kõikidel Riigihankes osaleda soovivatel isikutel ja asjaolu, et selle võimaluse kasutamine võib olla Vaidlustajale mõne teise pakkujaga võrreldes kuidagi ebamugavam, ei tähenda, et vaidlustatud TK tingimused oleksid seetõttu vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Vaidlustaja põhjendused seonduvalt nt ilmastiku mõjuga ja kolmandate isikute tegevusega tulevikus mõjutavad kõiki pakkujaid ühte moodi ja mingeid eeliseid ühelegi ettevõtjale ei anna. 10.2. Vaidlustaja väitel on võimalik, et erinevad pakkujad lähtuvad kohustuste hindamisel erinevatest eeldustest, mistõttu on võimalik, et pakkumused, täpsemalt pakkumuste maksumused, ei ole omavahel võrreldavad. Antud juhul on Hankija kehtestanud pakkumuste hindamiseks vaid ühe maksumusega seotud hindamise kriteeriumi: Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2024-2029 esimese aasta teostamise maksumus. Kuna kõik pakkujad peavad võrdselt pakkuma nn kompleksteenuse maksumuse, mis arvestab mh kõikide vaidlustatud TK-des nõutud tööde teostamisega, on pakkumuse maksumused viidatud hindamise kriteeriumi alusel ka võrreldavad ja pakkumuste hindamisel, kui pakkumused on eelnevalt RHAD-i tingimustele vastavaks tunnistatud, ei pea Hankija kontrollima, millistest eeldustest on pakkujad maksumuste esitamisel lähtunud. Vaidlustuskomisjon ei välista küsimuse hilisemat tõusetumist nt konkreetse pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise juures, kui selline kahtlus peaks tekkima, kuid see ei tähenda, et kõikide esitatud pakkumuste maksumused ei oleks juba algusest peale omavahel võrreldavad. 11. Vaidlustaja tõlgendab põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust liiga laialt. Ettevõtluse all mõistetakse eelkõige iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimist, mida Riigihankega kuidagi ei takistata. Ettevõtlusvabadus ei tähenda seda, et Vaidlustajal on õigus nõuda Hankijalt Riigihankes endale meelepäraseid tingimusi või väiksemat äririski. Õige on Hankija väide, et Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning võimalikud pakkujad ei saa hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid hankelepingu tingimusi. Kui Vaidlustaja leiab, et Riigihanke tingimused ei ole temale vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk on põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata. Samuti on Vaidlustajal võimalik sõlmitavas hankelepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks määrata pakkumuse hind selliselt, et see oleks RHAD-is sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav. 12. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 15 (15)