Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] 01.11.2023 Esitatud e-kirja teel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI VAIDLUSTUS Riigihange: VKE juhtide digipöörde koolituse väljatöötamine ja läbiviimine (viitenumber 268583) Vaidlustaja: Tallinna Tehnikaülikool Registrikood 74000323 aadress Ehitajate tee 5, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 19086 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ Tartu mnt 82, Tallinn 10112 Menetlusdokumendid: [email protected] Hankija: Haridus- ja Noorteamet Registrikood 77001292 aadress Lõõtsa tn 4, Tallinn 11415 [email protected] Kolmas isik: AS BCS Koolitus Registrikood 10723047 aadress Aia tn 7, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10111 [email protected] TAOTLUSED: 1 Tunnistada kehtetuks Haridus- ja Noorteameti 22.10.2023 edukaks tunnistamise otsus, millega tunnistati edukaks AS BCS Koolitus pakkumus. 2 Vaadata asi läbi avalikul istungil. 3 Nõuda Hankijalt välja ja edastada Vaidlustajale Kolmanda isiku pakkumus või selle väljavõte ning Hankija kaalutlused ja põhjendused Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel (vt p 3.4). 4 Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt. ASJAOLUD 1.1 Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Hankija) avaldas 4.09.2023 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanke „VKE juhtide digipöörde koolituse väljatöötamine ja läbiviimine“ viitenumbriga 268583 (edaspidi Riigihange). Riigihanke esemeks on väike ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) digipöörde saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste praktilise suunitlusega täienduskoolitusprogrammi väljatöötamine ja läbiviimine. Koolitusel osalenu on omandanud teadmised digipöörde olemusest ja vajadusest. Osaleja on omandanud õpiväljundid ning on võimeline õpitud teadmisi ja oskusi rakendama ettevõttes digipöörde elluviimiseks. Koolituse peab lõpetama vähemalt 100 inimest. 1.2 Pakkumuste esitamise tähtajaks, s.o. 29.09.2023, esitasid mh pakkumuse Tallinna Tehnikaülikool (Vaidlustajad) ning AS BCS Koolitus (Kolmas isik). 1.3 Hankija avaldas RHR kaudu 22.10.2023 edukaks tunnistamise otsuse (Lisa 1 - Otsus), millega tunnistati edukaks Kolmanda isiku pakkumus. Samal kuupäeval edastati Vaidlustajale põhjendused koolituse läbiviimise plaani hindamise osas (Lisa 2 – põhjendused). 1.4 Vaidlustaja leiab, et Hankija Otsus riivab nende RHSiga tagatud õigusi ning esitab käesolevaga vaidlustuse Otsuse tühistamiseks. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1 VAIDLUSTAMISE ÕIGUS 2.1.1 RHS § 185 lg-st 1 tuleneb, et pakkujal on hankija otsuse vaidlustamise õigus juhul, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kohtu- ja riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi nimetatud „VAKO“) praktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega (Tallinna Halduskohtu 08.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2945, Tallinna Halduskohtu 14.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2947). 2.1.2 Vaidlustajal on võimalus hankelepingu sõlmimiseks, kui VAKO tunnistab kehtetuks Hankija otsuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, kuivõrd sellisel juhul tuleb tunnistada edukaks Vaidlustaja pakkumus kui pakkumuse hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus. 2.1.3 Nimelt on Hankija koostatud hindamise tabeli kohaselt saanud Kolmas isik kokku 95,82 punkti ning Vaidlustaja 80 ehk punktide vahe on 15,82 punkti. Kui Vaidlustaja pakkumus saaks alamkriteeriumi 2  „Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted“ 15 punkti asemel 35 punkti, siis oleks Vaidlustaja punktide arv 100 ning hindamise tulemus on järgmine: Vaidlustaja – 100 punkti (esimene koht) Kolmas isik – 95,82 punkti (teine koht) 2.1.4 Seega on Vaidlustajatel võimalus jõuda hankelepinguni vaidlustuse tulemusena ning Vaidlustajatel on vaidlustamise õigus. 2.2 VAIDLUSTAJA PAKKUMUSE HINDAMINE ON TOIMUNUD ÕIGUSVASTASELT 2.2.1 Riigihankes on ette nähtud hindamine kahe kriteeriumi alusel – kogumaksumus 30 punkti ning Koolituse läbiviimise plaan 70 punkti. Pakkumuse sisule omistatakse punkte vastavat hindamismetoodika1 punktis 1.7 ja 1.8. toodule. 2.2.2 Hindamismetoodika p 1.3.2 alusel toimub Koolituse läbiviimise plaani kriteeriumi alusel proportsionaalne hindamine: „Koolituse läbiviimise plaan sisu väärtuspunktide arvutamine. Pakkumuse sisule omistab hankekomisjon kollektiivselt punkte vastavalt punktis 1.7 ja 1.8. toodud hindamismetoodikale. Pakkumuse sisu ehk koolituse läbiviimise plaani hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 70 väärtuspunkti. Teised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „hinnatava pakkumuse punktide arv“/ “suurima punktide arvuga pakkumusega“ x 70.“ Hindamismetoodika p 1.7 kirjeldab alamkriteeriumi „Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted“ ning 1.8.1 kirjeldab alamkriteeriumi hindamismetoodikat: 35 punkti – vastab täielikult ja 15 punkti – vastab osaliselt. Vaidlustaja pakkumusele omistati nimetatud alamkriteeriumi alusel 15 punkti, alamkriteeriumi „Koolituse projektijuhtimine“ maksimumpunktid 30 punkti ja alamkriteeriumi „Koolitusprojekti riskianalüüs“ eest samuti maksimumpunktid ehk 5 punkti. Vaidlustaja pakkumuse hindamine on toimunud õigusvastaselt 2.2.3 Vaidlustaja oleks pidanud saama enda pakkumuse (Lisa 3 – ärisaladuseta versioon ja 4 – ärisaladusega versioon) eest alamkriteeriumi „Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted“ eest maksimaalsed ehk 35 punkti. Hankija omistas Vaidlustajale 15 punkti. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vastuolus RHS § 117 lg 1, § 126 lg 7 ja sotsiaalteenuste erimenetluse korra p-ga 9.3 ja tuleb kehtetuks tunnistada 2.2.4 Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus, ning VAKO peab kontrollima sisuliselt vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ega kohus ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka RKHK otsus nr 3-20-718/28, p 18), kuid kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (RKHKo 3-20-1198 p 17: 3-20-924/24, p 31; 3-3-1-50-15, p 23). Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6280232/documents/source- document?group=B&documentOldId=16512770 3  kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr 3-20-924/24, p 32; 3-17- 1545/81, p 26). PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega (RKHKo 3-20-1198, p 14). Ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testist tuleb minna kaugemale, kui õiguste riive on intensiivne ning tegemist on tiheda õigusliku raamistikuga (RKHKo 3-20-2474, p 20), mida tuleb jaatada riigisisest piirmäära ületava avatud hankemenetluse puhul nagu praegu (RKHKo 3-20-1198, p 16). 2.2.5 Seega kokkuvõttes peab VAKO kontrollima, kas Hankija hindas Vaidlustaja pakkumust kooskõlas etteantud hindamiskriteeriumitega ja arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid. 2.2.6 Hankija on ebaõigesti hinnanud, et omavahel pole vastavuses pakkumuses kirjeldatud õpiväljundid, koolituspäevade ülesehituses toodud sisu, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodikad ning iseseisva töö maht. 2.2.7 Hankija on hanke tehnilises kirjelduses (TK) kirjeldanud koolituse esmaseid teemasid, mida koolitus peaks katma ( TK p 5.1). Töövõtjal on kohustus esmaste teemade alusel ja neid täiendades koostada õppekava. Pakkuja on kõiki neid tingimusi ka täitnud, koostades õppekava esmaste teemade ja nende alateemade alusel moodulitena (pakkumuse osa 3.1 ja 3.2) . Kõik nimetatud teemad on pakkuja pakkumuses ka kajastatud. Moodulite õpiväljundid on loodud vastavate koolitusteemade alusel ja nende arv ei määra õpiväljundite mahukust. Näiteks esimeses moodulis esitatud 15 õpiväljundit pole nii mahukad, et neid poleks kahe koolituspäevaga (16 tundi) võimalik katta – õpiväljundid nagu: mõistavad digipöörde põhiolemust ja tähtsust; oskavad kirjeldada digitaliseerimise võimalusi ettevõtte strateegias, ärimudelites ja tööprotsessides; oskavad kirjeldada digitaliseerimise väljakutseid; analüüsida digitaliseerimise mõju ettevõtete toimimisele ja seostada seda ettevõtete strateegia ja ärimudelitega on võimalik läbida mooduli esimese koolituspäeva 6 akadeemilise tunniga. Lisaks on moodulites ka praktilised näited, mis kinnistavad osalevate ettevõtete juhtide teadmisi. Kuna koolituse sihtrühmaks on VKE-de juhtivtöötajad (TK p 3.1), kes mõjutavad ettevõtte strateegiat ja ärimudelit, siis on neil vastavate õpiväljundite saavutamiseks eelteadmised olemas ja neid kinnistatakse koolituse käigus. Lisaks on kolmandas moodulis esitatud õpiväljundid uute tehnoloogiliste lahenduste kohta, mida tutvustatakse õppeklassis ja mille omandamisele kogumina on koolitusprogrammis ette nähtud 2 akadeemilist tundi. 2.2.8 Rõhutame, et koolitusprogrammi ühte moodulisse (2 koolituspäeva) paigutuvad teemad on tehnilises kirjelduse punktis 5.1 ette määranud Hankija ja Vaidlustaja on nendest ka lähtunud. Hankija on näinud ette koolituse mahuks 104 akadeemilist tundi, millest 20% peab moodustama praktiline töö moodulite vahelisel ajal (TK p 5.3). Seega on auditoorse töö maht, arvestades ka kahte kohustuslikku ettevõtte külastust (TK p 5.5), 80 akadeemilist tundi, mis peab jaotuma etteantud 5 mooduli vahel nii, et ühegi mooduli pikkus ei ületa 2 koolituspäeva (TK p 2.2). 2.2.9 Hankija on hindamisel Vaidlustajale ette heitnud, et Vaidlustaja pole järginud hankija tehnilises kirjelduses määratud tingimust, et moodulid tuleb läbi viia ühe kuni kahepäevastena (TK p 2.2). Kõrvutades Vaidlustaja pakkumuses esitatud koolitusmoodulite sisu ja õpiväljundeid (pakkumuse osa 3.1) pakkumuse osas 3.2 kirjeldatud koolituse ülesehitusega pidanuks pidanuks Hankija aru saama, et pakkumuses lk 13 algav 5. koolituspäev kuulub III mooduli juurde, sest pakkumuses lk 7 kirjeldatud III mooduli õpiväljundid kattuvad 5. koolituspäeva õpiväljunditega. Arvestades, et hanke pakkumused esitati 29. septembriks 2023 ja Hankija tegi otsuse edukaks tunnistamise kohta alles 22. oktoobril 2023, oli piisavalt aega pakkumuse sisuga tutvumiseks. 4 2.2.10 Hankija on ette heitnud, et IV moodulis (pakkumuse lk 8) ei ole sisuülevaade vastavuses õpiväljundite ja koolitusmooduli kirjeldusega. Hankija on ka lisanud, et kestlikkus ei vasta hankes toodud mõistetele digipööre ja digitaliseerimine. Hankija on digipöörde mõiste tehnilises kirjelduses lahti kirjutanud järgnevalt: „digipööre – tehnoloogilise arengu ning innovatsiooni tulemusena toimuv ärimudelite muutumine ja kohandumine, millest tulenevad muutused tarbijakäitumises“. Pakkuja loeb sellest siiski välja seda, et innovatsioon puudutab ka jätkusuutlikku tootmist ja majandamist. Samuti kaasnevad tehnoloogilise arengu ja innovatsiooniga tänapäeval regulatiivsed normid, mis ei pea, kuid peaaegu alati lähtuvad jätkusuutlikust tootmisest ja majandamisest ning seetõttu pole võimalik tehnoloogilist arengut ning innovatsiooni jätkusuutlikkusest eristada. Lisaks on Hankija juba eelpool viidatuna võimaldanud hanke tehnilises kirjelduses pakkujal täiendada esmaseid teemasid (TK punkt 5.2.) 2.2.11 Kirjeldatud teemad, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodika (loengud, harjutused, praktikumid ja demovahendid) on osa tänapäevasest täiskasvanud õppija õpikäsitlusest, kus teooriat tuleb vaheldada praktiliste ülesannete ja praktiliste näidetega. Selle on Hankija ka ise nõudmisena seadnud TK punktis 5.7. 2.2.12 Vaidlustaja on kursuse iseseisva tööna kavandanud VKE digitaliseerimise teekaardi loomist ja selle piloteerimist. Kuna kursuse pikkus on vähemalt viis kuud, siis eeldame, et paralleelselt digitaliseerimise teekaardi loomisega viib ettevõte praktilisi samme ettevõttes ellu koolituse ajal. Etteheide, et kursuseprojekti realiseerimise etapp 1A on liiga mahukas – ettevõtte äristrateegia analüüs, äriprotsesside kaardistamine, tarneahela analüüs ja digitaliseerimise eesmärk, siis Vaidlustaja väidab, et kursuse sihtrühm ehk VKEde juhid on nende teemadega oma äriprotsessi käigus ka varasemalt tegelenud ja seetõttu ei ole see ülesanne liiga koormav. Kui Hankija soovib koolituspäevi vastavalt tehnilisele kirjeldusele läbi viia kahepäevaste järjestikuste moodulitena, jääb kahe mooduli vahele kuu aega, mis on piisav ülesande lahendamiseks. 2.2.13 Vaidlustaja ei saa ka nõus olla hankija järgmise etteheitega, et kursusetöö hõlmab ka ettevõtte teiste töötajate ajaliselt mahukat kaasamist. Ettevõtte teisi töötajaid kaasatakse vastavalt vajadusele ja see teenib ka kursuse ühe teemamooduli muutuste juhtimine rakendamist ettevõttes. Tänase ärikultuuri juures pole mõeldav, et ettevõtte äriprotsesside ja strateegia muutmisega tegelevad vaid 2-3 juhtivtöötajat. 2.2.14 Lugemismaterjal kursusetöö ja õpitu omandamise raames on soovituslik lisamaterjal ja selle läbitöötamist ei nõuta kursuse läbimiseks ega kursuseprojekti esitamiseks. Kuna kursus toimub suletud õpikeskkonnas Moodle, annab see võimaluse teemast lähemalt huvitatud osalejatel saada moodulites käsitletavate teemade osas sügavamat teavet. 2.2.15 Vaidlustaja õppejõududel ja programmijuhtidel on aastate pikkune kogemus erinevate õppeprogrammide koostamisel ning kursuste mahtude, teemade ja õpiväljundite sidumisel. Antud ekspertiisile toetudes näeme, et koolitusprogrammiga on võimalik saavutada planeeritud õpiväljundid. Hankija poolt selle „liialt ambitsioonikaks“ kuulutamine on üldsõnaline ja analüüsile mittepõhinev ning eeldaks Hankija poolt konkreetsete kvantitatiivsete mõõdikute sissetoomist, mis võimaldaks anda objektiivset tagasisidet käsitletavate teemade mahu ja saavutatavate õpiväljundite kohta. 2.2.16 Hankija on põhjendustes selgitanud, et Hankijal puudub võimalus küsida pakkumuse hindamise etapis pakkujalt täpsustusi või täiendavat selgitust antud asjaolude kohta viidates Tallinna Halduskohtu 4.10.2019 lahendile 3-19-1602 ja Tallinna Halduskohtu 23.09.2021 lahendile 3-21- 1882. Kuna hanke alusdokumentides ei olnud Hankija ette näinud pakkujatega läbirääkimisi või pakkumuste täiendamise võimalust, lähtus Hankija hindamisel Vaidlustaja esitatud pakkumusest. Vaidlustaja hinnangul ei peagi pakkumuse õigeks hindamiseks pidama läbirääkimisi ega tegema muid viidatud lahendites kirjeldatud õigusvastaseid toiminguid nagu täiendavate tõendite kogumine. Küsimus on esitatud pakkumuse (mis on 58 lk pikk) ja hindamiskriteeriumite 5  tõlgendamises, asjaolude õiges tuvastamises ja õiguse üldpõhimõtete kohaldamises. Ka käesolevale vaidlustusele ei ole lisatud ühtegi täiendavat tõendit hindepunktide vaidlustamiseks ega põhistata hindepunktide väärat omistamist muude, kui pakkumuses endas esitatud info alusel, mida on pelgalt selgitatud ja refereeritud käesolevas vaidlustusavalduses. Seega on Hankija viited kohtupraktikale asjakohatud. 2.2.17 Kokkuvõttes on Hankija ebaõigesti hinnanud Vaidlustaja pakkumust alamkriteeriumi „Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted“ eest andes talle 35 punkti asemel 15 punkti. 2.3 KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUS ON ÕIGUSVASTANE 2.3.1 RHS § 117 lg 1 sätestab, et hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Arvestades riigihankes kehtestatud hindamiskriteeriume oleks pidanud Hankija tunnistama edukaks pakkumuseks Vaidlustajate pakkumuse, mitte Kolmanda isiku pakkumuse (vt Lisa 3). Seetõttu on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vaidlustajale kui vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale on jäetud avaldamata eduka pakkumuse eelised 2.3.2 Hankija avaldas Vaidlustajale alles 31.10.2023 punktid alamkriteeriumite eest, mis omistati Kolmanda isiku pakkumusele (vt teabevahetus nr 790120). 22.10.2023 Hankija otsuses oli üksnes koondhinne 68 punkti, kuid alamkriteeriumite osas info puudus. Seega oli Hankija 22.10.2023 teavitus puudulik ja ei vastanud mingil juhul RHS § 46 lg 4 p 3 nõuetele. 31. oktoobri teabevahetusest selgus, et „edukale pakkumusele omistati maksimaalsed punktid alakriteeriumides “Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted” ning “Koolituse projektijuhtimine”, kuna need vastasid komisjoni konsensusliku hindamise tulemusel hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele ja sisaldasid täies ulatuses hindamismetoodika p 1.7 nõutud infot ja seega vastasid täielikult hindamismetoodika maksimumpunktide kirjeldusele. Alakriteeriumis “Koolituse riskianalüüs” omistati edukale pakkumusele 3 punkti, sest esitatud koolituse läbiviimise plaan vastas hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele ja sisaldas osaliselt hindamismetoodika p 1.7 nõutud infot ning vastas hindamiskriteeriumi 3 punkti kirjeldusele. Kokku sai edukas pakkuja nimetatud kriteeriumide eest 68 punkti.“ 2.3.3 RHS § 46 lg 4 p-s 3 toodud nõue täitmiseks (eriti kui pakkuja on esitanud täiendava teabe nõude) ei piisa pelgalt hindepunktide avaldamisest, vaid avaldama peab ka milles seisnevad eduka pakkumuse eelised. Euroopa Kohtu üldkohus on finantsmääruse alusel lahendatud vaidluses selgitanud, et hagejale edastatavad hindamiskomisjoni kommentaarid peavad võimaldama esiteks tuletada tema ja eduka pakkuja saadud hindamispunktide arvu, mis peab mõlemal puhul olema jaotatud alakriteeriumide kaupa, ja iga alakriteeriumi osakaalu hindamispunktide kogusumma, ning teiseks selgitama hindamiskriteeriumide kaupa, miks komisjon leidis, et eduka pakkuja pakkumus oli hageja omast parem (4. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑629/11 P, punktid 21 ja 29, ning 27. aprilli 2016. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. EUIPO, T‑556/11, punktid 250 ja 251 ja 14. juuni 2023 kohtuotsus Instituto Cervantes vs. Komisjon, T-376/21, punkt 68). Hankija teavitused ja selgitused eeltoodud standardile mingil moel ei vasta. 2.3.4 Teadmata, kas ja kuidas on Hankija hinnanud Kolmanda isiku pakkumust ning kas seal on tagatud võrdne kohtlemine Vaidlustaja ja Kolmanda isiku vahel ning milles üldse seisnevad eduka pakkumused eelised Vaidlustaja pakkumuse ees, vaidlustab Vaidlustaja Kolmanda isiku 6  pakkumuse maksimaalsed hindepunktid kahe esimese alamkriteeriumi ehk “Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted” ning “Koolituse projektijuhtimine” alusel. 2.3.5 Kokkuvõttes on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus vastuolus RHS § 117 lg 1, § 126 lg 7 ja sotsiaalteenuste erimenetluse korra p-ga 9.3 ja tuleb kehtetuks tunnistada. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Vaidlustaja nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus, kes kinnitab enda esindusõigust. 3.2 Vaidlustuselt on tasutud riigilõiv 640 EUR, mille väljatrükk on lisatud (Lisa 5). 3.3 Vaidlustaja ei ole lisanud vaidlustusavaldusele dokumente, mis on VAKO-le ja Hankijale kättesaadav RHRi kaudu (RHS § 190 lg 7). 3.4 Konfidentsiaalsus. Vaidlustusele on lisatud Vaidlustaja pakkumus kahes versioonis – lisa 3 on ärisaladuseta versioon, mida võib jagada ka Kolmanda isikuga. Lisa 4 on ärisaladusega versioon, mis on konfidentsiaalne, sest sisaldab Vaidlustaja ärisaladust EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Kinni kaetud informatsioon on Vaidlustaja välja töötatud kursuseprojekti õppemetoodika, mis ei ole avalik, sellel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ning Vaidlustaja on võtnud meetmeid selle salajas hoidmiseks (pakkumus on riigihankes tervikuna ärisaladuseks markeeritud). Vaidlustusmenetluse kontekstis ning tõhusa õiguskaitse põhimõtteid austades on Vaidlustaja vähendanud ärisaladuseks markeeritud info hulka (üksnes vaidlustusmenetluses). Samaväärselt peab Hankija ja VAKO tagama Vaidlustaja menetluspõhiõiguseid ja õigust tõhusale õiguskaitsele ja avaldama Vaidlustajale Kolmanda isiku pakkumuse selle põhiosas ning selle hindamise põhjendused. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat Tallinna Tehnikaülikooli lepinguline esindaja LISAD: 1 Edukaks tunnistamise otsus 2 Põhjendused 3 6_1_Hankepakkumus_sisukirjeldus_projektijuhtimine_TalTech_ÄRISALADUSETA 4 6_1_Hankepakkumus_sisukirjeldus_projektijuhtimine_TalTech ÄRISALADUSEGA 5 Riigilõivu maksekorraldus 7