Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2023. a istungil

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 01.11.2023 nr 11-3.1/6681-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2023. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 8. novembri 2023. a eurorühma kohtumisel ja 9. novembri 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 8. novembri 2023. a eurorühma kohtumisel ja 9. novembri 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil 2. Protokollilise otsuse eelnõu Kristiina Abel, 611 3406 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2023. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2023. a istungil: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seis ning rakendusotsused - Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuseid Rootsi, Austria, Taani ja Leedu taastekavade muutmise kohta. EL nõukogu järeldused EL statistikasüsteemi kohta - Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta. - Toetame Euroopa statistika raamistiku ajakohastamist, arvestades tuleviku väljakutseid ja võimalikke kriise, tagades Euroopa ametliku statistika koostamiseks õigeaegse ning piisava sageduse ja detailsusega ligipääsu andmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2023. a kohtumisel ja majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2023. a istungil“ eelnõu juurde SISSEJUHATUS Eurorühmas antakse ülevaade majandus-, sh inflatsiooniarengutest ning arutatakse euroala eelarvepoliitika koordinatsiooni. Samuti käsitletakse euroala konkurentsivõime väljakutseid ja selle parandamise võimalusi. Pangandusliidu formaadi kohtumisel annavad tegevusest ülevaate Euroopa pangandusjärelevalve nõukogu ja ühtse kriisilahendusnõukogu juhid. Lisaks arutatakse turuosalistega, kuidas saavutada pensionifondide ja kindlustussektori suurem kaasatus Euroopa kapitali- ja finantsturgude arendamisel. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus otsitakse eeldatavasti kokkulepet EL majandusjuhtimise reformi ettepanekutele. Veel on kavas kinnitada mitme riigi taastekava muudatused ning EL statistika järeldused. Vahetatakse mõtteid, kuidas on kulgenud 2023.a Euroopa poolaasta protsess ja mida sellest õppida. Euroopa Eelarvenõukogu esimees tutvustab 2023. aasta aruannet ning Kontrollikoja president 2022. aasta EL eelarve täitmise aruannet. Arutatakse ka Vene agressiooni mõjude erinevaid aspekte. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406), osakonna juhataja Martin Põder ([email protected]) ning AEEL rahandustalituse juht Andres Kuningas ([email protected]). Ülevaate on kooskõlastanud välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühma ja nõukogu istungil rahandusminister Mart Võrklaev. EURORÜHM 1. Majanduse olukord: inflatsiooni arengud Euroala inflatsioon on alates oma haripunktist 2022. aasta oktoobris (10,6%) pidevalt langenud ja inflatsiooni vähenemine selgelt jätkub. 2023. aastal on inflatsioon jaanuari 8,3% tasemelt langemud septembris 4,3% tasemele. Nii nagu 2022. aasta inflatsiooni hüppes olid ka languse puhul määravaks faktoriks energiahindade areng. Lisaks on hakanud alanema ka toiduainete ja tööstuskaupade inflatsioon. Augustis ja septembris on allapoole tulnud ka teenuste inflatsioon. Kuna inflatsioon püsib endiselt kõrgemal oma sihttasemest, siis on globaalselt endisel küsimus kas ja millisel kujul piirav raha- ja eelarvepoliitika peab jätkuma, et kindlustada inflatsiooni naasmine sihttaseme juurde. 2. Euroala konkurentsivõime Arutatakse euroala konkurentsivõime arengut võrreldes teiste suurte majanduspiirkondadega. Kui suhteliste hinnatasemete ja kulude konkurentsivõime ning kaubandusnäitajad viitavad euroala majanduse üldistele stabiilsetele tulemustele viimastel aastatel, siis tootlikkuse ja selle mõjuritega (sh teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga) seotud näitajad toovad esile mõningaid nõrkusi. Kuigi ELi ja euroala majanduspoliitikate järelevalves on aastaid esile tõstetud tootlikkuse kasvu ja Euroopa majanduste konkurentsivõimega seotud pikaajalisi väljakutseid, on esile kerkinud uued. Need on seotud tehnoloogiliste muutuste, meie majanduste süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise vajadusega ja uue geopoliitilise kontekstiga. Konkurentsivõime aspektid on olulised makromajanduslikust ja euroala vaatenurgast, kuna neil on mõju potentsiaalsetele kasvuväljavaadetele, mis omakorda mõjutab makromajanduslikku stabiilsust ja võib avaldada olulist mõju eelarvele. Uutele väljakutsetele reageerides tuleb rinda pista mitmete poliitikavalikutega, mille vahel on vaja leida kompromisse. Näiteks aktiivse tööstuspoliitika ja turustiimulite vahel, eelarvepoliitilised valikud, vabakaubanduse roll muutuvas geopoliitilises kontekstis, innovatsiooni ja turujõudude omavahelised võitlused. Kuigi Euroopa on olnud edukas kriisiolukordades erakorraliste meetmete kehtestamisel, on edaspidi vaja süsteemsemat vaadet uutele väljakutsetele ja ka nimetatud poliitikavalikute tegemisel. Eesti on konkurentsivõime edendamisel turu usku. Kriisi olukorras on riigipoolsed sekkumismeetmed olnud põhjendatud, aga tavaolukorda naastes peaksime esimese võimalusel lõpetama ka erakorralised riigiabi meetmed. Riigiabi toel USA-ga võitlemine muutub Euroopale peagi kurnavaks ning pigem peaks keskenduma ühtse turu võimaluste maksimaalsele ära kasutamisele sh neid toetavate kapitali- ja finantsturgude arendamisele ja finantssüsteemi tugevdamisele. EL ja liikmesriigid peavad looma toetava ning võimalikult vähe koormava ärikeskkonna, milles on oma koht nii traditsioonilisel tööstusel kui ka uue majanduse osistel. 3. Pangandusliidu olukorra ülevaade: ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusnõukogu ülevaated. Antakse regulaarne ülevaade EL pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusnõukogu tegevusest. Süsteemselt olulised finantsinstitutsioonid on viimastel aastatel tugevdanud oma finantsseisundit ja osutunud vastupidavateks mitmetele välistele šokkidele, nagu COVID-19 pandeemia, Venemaa sissetung Ukrainasse ja segadus pärast mõne USA piirkondliku panga ebaõnnestumist ja Credit Suisse’i ülevõtmine 2023. aasta kevadel. Pangandussektor on tugevdanud oma bilanssi ja osutunud vastupidavaks. Tavalise omakapitali (CET 1) suhtarv püsis 2023. aasta teises kvartalis heal 15,7% tasemel, samas kui selle finantsvõimenduse määr oli 5,4%. Varade kvaliteet on kogu pangandusliidus aja jooksul paranenud ning viivislaenude kogumaht on langenud umbes 1 triljonilt eurolt 2015. aastal ligikaudu 340 miljardi euroni täna, viivislaenude suhe on 1,85%. 2023. aasta stressitesti tulemused kinnitasid, et pangandussektor on üldiselt väga tõsisele majanduslangusele vastupidav. Praegust majanduslikku tausta arvestades on krediidirisk endiselt potentsiaalne oht kasumlikkuse väljavaadetele ja järelevalve erilise tähelepanu all. Teine ebakindluse allikas on intressimarginaalide väljavaade ning kolmas puudutab võimalikke riiklikke sekkumisi, nagu ootamatud kasumimaksud või haldusmeetmed intressimäärade piiramiseks. Pangaliidu järelevalveasutused reageerisid hiljutistele välistele šokkidele kiiresti ja paindlikult. Praegu on järelevalve kõrgendatud tähelepanu all kinnisvarasektor, krediidiasutuste rahastamine, küberriskid ja kliimamuutuste riskid, aga ka pankade sisemise juhtimise ja ärimudelite jätkusuutlikkuse riskid. Tähelepanelikult jälgitakse ka oluliste institutsioonide kohalolekut Venemaal. Eesti poolt võtame järelevalve ja kriisilahendusasutuste esitatud informatsiooni teadmiseks. Nõustume ka soovitustega, et menetluses olevad panganduse eelnõudega, sh kapitalinõuded, kriisilahendus ja hoiuste tagamine on vaja heas tempos edasi liikuda ja samuti jõustada juba aastaid tagasi kokkulepitud ESMi reform, et pangandusliidu kaitsemehhanism täielikult rakenduks. MAJANDUS- ja RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. EL majanduse juhtimise reform - Poliitiline kokkulepe Juuli majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil tuvastatud ja septembrikuisel mitteametlikul kohtumisel kinnitatud teemavaliku alusel jätkavad ministrid poliitilise kokkuleppe otsimist majandusjuhtimise reformi õiguspaketi kohta. Läbirääkimised keskenduvad neljale suuremale plokile: - Tagatised, et kõrgema riskiga riikide puhul oleks tagatud minimaalne eelarve puudujäägi ning võla vähendamine kohandumisperioodi jooksul; - Millist paindlikkust võimaldada investeeringute tegemiseks ja reformide läbiviimiseks; - Institutsionaalne tasakaal – millised otsused komisjoni teha, millised nõukogu, millised koos Euroopa Parlamendiga, kuidas tagada menetluste ja otsuste läbipaistvus; - Usaldusväärne rakendamine ning riigi enda vastutuse tugevdamine. Oktoobri kohtumisel toimus esimene arutelu positsioonide üle, mis osapooli kokkuleppele lähemale veel ei viinud. Põhilised pooli lahutavad küsimused ongi võla ja eelarve puudujäägi vähendamise periood ning ulatus ning reeglite võimalik paindlikkus investeeringute ja reformide toetamiseks. Eesti toetab reeglitel põhinevat ja läbipaistvat korraldust eelarvepoliitikate koordinatsioonis, milles on arvesse võetud riigi- ja riskipõhisust. Suurema paindlikkuse võimaldamise tasakaalustamiseks on kõrgema riskiga riikide puhul vajalik seada ka eelarve puudujäägi ja võla vähendamise miinimumeesmärgid. Eesti lähtub arutelus Vabariigi Valitsuse 31. augustil 2023. a istungil heaks kiidetud ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 25. septembri 2023 a muudatustega kinnitatud seisukohtadest EL majandusjuhtimise reformi kohta. 2. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seis ning rakendusotsused - Arutelu ja rakendusotsuste vastuvõtmine Nõukogule on kinnitamiseks esitatud Rootsi, Austria, Taani ja Leedu taastekavade muutmise otsused. Kõikides taastekavades tehtud muudatuste ühised elemendid on eraldatud vahendite mahu korrigeerimine1, objektiivsetest asjaoludest tingitud muudatused (vahe)eesmärkides ja oodatud tulemustes ning RePowerEU2 peatüki ja vastavate tegevuste lisamine kavadesse. Kõikide riikide kavad arvestavad endiselt Euroopa poolaasta raames antud soovituste täitmisega, panustavad rohe- ja digiülemineku eesmärkidesse ning aitavad suurendada riikide majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet. Objektiivsed põhjused taastekava muutmisel tulenevad sõjaga seoses tekkinud tarneahela häiretest, kõrgest inflatsioonist (hinnatõusud ja nõudluse vähenemine) samuti õiguslikest- ja tehnilistest probleemidest, ning seetõttu on (vahe)eesmärke muudetud või nende rakendamise tähtaegu edasi lükatud. Võrreldes oktoobrikuiste programmide muudatustega on seekordsed muudatusettepanekud pigem väiksemad. Rootsil taastekava toetuse maht vähenes 3,29 miljardilt eurolt 3,18 miljardile eurole (3%), sellele lisandub uus RePowerEU peatükk, mille meetmete maht on 264,4 miljonit eurot. Kokku on uue taastekava maht 3,5 miljardit eurot. Rohe-üleminekusse panustab 43,6% ja digi- 1 30.06.2022 vaadati toetuste mahud üle ja korrigeeriti vastavalt liikmesriikide tegelikele majandustulemustele jaotust. 2 18.05.2022 komisjoni esitatud kava liikmesriikides fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks ja puhtale energiale ülemineku toetamiseks. üleminekusse 21,2 % taastekavast. Taastekavas on 30 meedet, 16 reformi ja 14 investeeringut. Taastekava muutmisega korrigeeriti ühte investeeringut (raudtee ajakohastamine ja selle kasutamise suurendamine), sellega seoses eemaldati taastekavast tegevusi ca 70 miljoni euro ulatuses, kuid need plaanitakse rahastada riiklikest vahenditest. RepowerEU peatükk sisaldab ühte uut reformi ja kahe investeeringu suurendamist. Reform puudutab elektrivõrkude ehitamiseks lubade andmise kiirendamist, see aitab kaasa nii EL energiastrateegia eesmärkidele kui Rootsi majanduse elektrifitseerimisele. Et saavutada 0-heite eesmärk suureneb Rootsi hinnangul elektrinõudlus oluliselt ja selleks pole elektrivõrke piisavalt (elektri tootmine põhjas, tarbijad rohkem lõunas). Investeeringud on seotud 1) energiatõhususe parandamisega kortermajades, mis vähendab energianõudlust ja kasvuhoonegaaside heidet ning aitab kaasa digitaliseerimisele (energiainfo digitaalse kasutamise kaudu); 2) investeeringutoetus üüri- ja tudengite korteritele, mis vähendab energia- ja eluaseme puudust, parandab sotsiaalset sidusust ja aitab noori. Austria taastekavasse lisandus RePwerEU peatükk mahus 210 miljonit eurot, kokku on kava maht 3,96 miljardit eurot. RepowerEU peatükiga tuli juurde kaks uut reformi ja üks investeering, lisaks ühe investeeringu suurendamine. Eesmärk on fossiilkütuste kasutamist vähendada ja taastuvenergia tootmist/kasutamist suurendada. Kavasse lisandunud reform puudutab riikliku keskkonnamõju hindamise seadust, täpsemalt ühtlustatakse taastuvenergia projektide (peamiselt tuulepargid) lubade andmise korda, viiakse sisse protseduuriline lihtsustus. Teine reform puudutab riikliku vesinikustrateegia vastuvõtmist, et kiirendada taastuva vesiniku tootmist ja strateegia põhimeetmete rakendamist. See aitab suurendada Austria energiavarustuskindlust. Investeeringud on seotud toetusmeetmetega eraisikutele ja mittetulundusorganisatsioonidele päiksepaneelide paigaldamiseks ning toetusskeemiga suurte saastevabade sõidukite (veoautod, traktorid ja nende laadimisseadmed) ostuks, millega vähendatakse heitmeid maanteetranspordis. Taastekavas tehti ka tehnilisi muudatusi ning mõnede meetmete puhul tähtaegade pikendusi või muudeti meetmeid, et arvestada muutunud majandusoludega või rakendada paremaid alternatiive. Kokku on taastekavas 64 meedet: 30 reformi ja 34 investeeringut, roheüleminekusse panustab 56 % ja digiüleminekusse 36% taastekavast. Taani taastekava maht vähenes 1,55 miljardilt eurolt 1,43 miljardi euroni (8%). Lisatud on vaid RepowerEU peatükk mahus 196,7 miljonit eurot, esialgseid taastekava tegevusi ei ole muudetud. Kokku on taastekava maht 1,63 miljardit eurot. RepowerEU peatükk koosneb ühest reformist ja kahest investeeringust, 2 investeeringut suurendatakse. Reformiga soovitakse vähendada gaasi kasutamist kütmisel ning kiirendada päikseenergia rajatiste ja maismaa tuuleparkide kasutuselevõttu. Kokku nelja investeeringuga plaanitakse suurendada taastuvenergia kasutamist (4 gigavatise avamere-tuuleenergia võrgu loomise hanke läbiviimine, Taani avamere tuulevõimsuse potentsiaali kaardistamine, katse-eesmärgil tuulikute kasutuselevõtt) ja lisaks edendada roheliste tehnoloogiatega seotud teadmisi ja oskusi. Kokku on taastekavas 45 meedet, 8 reformi ja 37 investeeringut, roheüleminekusse panustab 69% ka digiüleminekusse 27% taastekavast. Leedu taastekava toetuse maht vähenes 2,22 miljardilt eurolt 2,1 miljardi euroni (5,6%). Leedu võtab ka laenu mahus 1,55 miljardit eurot, millest 1 miljard kasutatakse taastekava tegevuste ja 550 miljonit RepowerEU tegevuste elluviimiseks. RepowerEU peatükk on kokku mahus 747,56 miljonit eurot (finantseeritakse ka taastekava toetuste osast). Kokku on taastekava maht 3,8 miljardit eurot. RepowerEU peatükk sisaldab ühte reformi ja kolme investeeringut. Reformiga parandatakse investeerimiskeskkonda taastuvenergia arendamiseks, tõhustatakse ja kiirendatakse lubade andmist ning muid administratiivseid protsesse. Sellega toetatakse nii juriidilisi- kui eraisikuid, sh põllumajandustootjaid päikse- ja tuuleelektrijaamade soetamisel ning paigaldamisel. Investeeringud RepowerEU peatükis puudutavad elamute renoveerimise kiirendamist, et vähendada energiatarbimist, sh küttearveid; toetust saastevabade siseveesõidukite ostuks; ning taastuvenergiast tootmisvõimsuse suurendamiseks, milleks Leedu kasutab RRFi laenu. Digivaldkonnas tegeletakse riigi küberturbe võimekuse parandamisega: võetakse vastu riiklik küberturbe arendusprogramm, luuakse monitoorimissüsteem tugevdatakse küberkuritegude uurimisvõimekust ja haritakse avaliku sektori töötajaid. Leedu taastekavas panustab roheüleminekusse 37,4% ka digiüleminekusse 23,3% tegevustest. Seisukoht: - Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuseid Rootsi, Austria, Taani ja Leedu taastekavade muutmise kohta. 3. Euroopa poolaasta 2023.a ülevaade ja õppetunnid - Mõttevahetus Komisjon on teinud ülevaate 2023. a Euroopa poolaasta protsessist ja teavitab 2024. a plaanidest. Esmane arutelu toimus liikmesriikidega majanduspoliitika- ja majandus- rahanduskomitees. Komisjoni tunnustati kõrge kvaliteediga analüüside eest, samas toodi puudusena välja, et nõukogu arutelu ettevalmistavatel komiteedel oli vähe aega analüüsidega tutvumiseks, riigipõhiste soovituste hindamiseks ja riigisiseseks koordinatsiooniks ning see piiras põhjalikumat arutelu komiteedes (sh teiste riikide soovituste üle). Tervitati kvantitatiivsete eelarvesuuniste juurde naasmist ja energiameetmetele keskendumist. Liikmesriigid oleks soovinud komisjonilt eelnevat infot eelarvepoliitika suuniste metoodika muudatuste kohta, seda põhjusel, et komisjon lähtus soovituste andmisel osaliselt kehtivast õigusest, väljendades samas kohandumisnõudeid aga enda poolt ettepandud uue majandusjuhtimise loogikast lähtuvalt. Veel tuuakse välja, et kus võimalik, tuleks RRFi ja Euroopa poolaasta protsesse ühtlustada lihtsustades protseduure ja vähendades kattuvust näiteks aruandlust puudutavates jt dokumentides. Liikmesriigid peavad oluliseks ka majandusjuhtimise ülevaatuse lõpetamist, et tagada eelarvepoliitika suuniste prognoositavus ja järjepidevus järgmise aasta Euroopa poolaasta protsessis arvestades kõrgema inflatsiooni keskkonda ja riske globaalsele majandusele. Oluline on 2024. a jätta piisavalt aega koordinatsiooniks, eelkõige riigipõhiste soovituste ja eelarve järelevalve teemadel. Komisjon on hetkel plaaninud riigipõhiste soovituste esitamise peale europarlamendi valimisi juuni lõpul. See jätaks horisontaalseteks ja riigipõhisteks aruteludeks väga vähe aega. Samuti mõjutab Euroopa poolaasta protsessi majandusjuhtimise ülevaatuse uus raamistik, kui see uuest aastast rakendub. Sel juhul oleks oluline jätta liikmesriikidele aega/paindlikkust, et hinnata paralleelselt riigipõhiste soovitustega ka liikmesriikidele antud keskpika vaate fiskaalplaanide ja -järelevalve alaseid soovitusi. 4. EL Nõukogu järeldused EL statistikasüsteemi kohta - Järelduste heakskiitmine EL Nõukogu järeldustes tunnustatakse Euroopa Statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade süsteemi, kes on taganud kõrge kvaliteetiga ametliku statistika avaldamise toetamaks ELi ühist reaktsiooni Vene agressioonisõjale Ukraina vastu. Kiita saavad Eurostat ja statistikaametid pingutuse eest, mida tehti selleks, et kajastada ühistel alustel energiakriisi mõju leevendusmeetmeid. Ametliku statistika tootjatele on oluline ligipääs uutele andmeallikatele, seetõttu juhitakse tähelepanu asjaolule, et komisjon on teinud ettepaneku Euroopa statistikamääruse EL 223/2009 ülevaatamiseks. Kasvava statistika avaldamisega on oluline tagada piisavad inim- ja finantsressursid nii Eurostatis kui ka riiklikes statistikaasutustes. Nõukogu toob järeldustes positiivsena välja, et Euroopa peamiste majandusindikaatorite kvaliteet ja makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri statistika kvaliteet on jätkuvalt paranenud. Edusamme on tehtud statistiliste näitajate ja teabe esitamisel EL kestlike arengueesmärkide rakendamise järelevalves Euroopa poolaasta protsessis ja arvestatud EL roheleppest tulenevate täiendavate teabenõuete vajadusi eelkõige energia-, kliimamuutuste-, keskkonnaarvepidamiste-, transpordi- ja kestliku rahastamise statistika valdkondades. Ettevõtlusstatistika esitamine on samuti paranenud tänu Euroopa ettevõtlusstatistika määruse rakendamisele, eelkõige mis puudutab uusi andmeallikaid (nt mikroandmed ELi-siseste toodete ekspordis liikmesriikide vahel). Järeldustes tuuakse välja demograafilise- ja sotsiaalstatistika olulisus, eriti õigeaegse tööjõukulu statistika avaldamine ja vajadus arendada digiplatvormi töötajatega seotud statistikat. Seisukohad: - Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta. - Toetame Euroopa statistika raamistiku ajakohastamist, arvestades tuleviku väljakutseid ja võimalikke kriise, tagades Euroopa ametliku statistika koostamiseks õigeaegse ning piisava sageduse ja detailsusega ligipääsu andmetele. 5. Euroopa Eelarvenõukogu 2023. a aruanne - Tutvustus, arutelu Euroopa Eelarvenõukogu seitsmendas aastaaruandes vaadatakse tagasi 2022. aasta EL eelarvereeglite rakendamisele ning tehakse tähelepanekuid EL eelarveraamistiku parandamiseks. Aastaaruanne toob välja, et kui 2021. aasta lõpus 2022. aasta eelarveid koostati, siis tehti seda teatud kergendustundega, sest pandeemiakriis oli taandumas ning majandused pööranud kiirele kasvule. 2022. aastal aset leidnud šokid Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu ja energiakriisina samas makrotasemel majanduskasvu ülemäära ei mõjutanud. Kiire hinnatõusu taustal toimunud majanduse nominaalkasvu tõttu eelarvepositsioonid paranesid ja ELi võla- SKP suhe alanes ajaloos kõige kiiremini. Inflatsiooni tõttu suurenenud maksulaekumised aga peitsid kulude liiga kiire kasvu - üle majanduse potentsiaalse kasvutaseme kasvasid enamikus riikides kulud ka kriisiga seotud ühekordseid meetmeid arvestamata. Euroopa Eelarvenõukogu juhib tähelepanu sellele, et eelarve vabastusklausli tingimuseks seatud järsk majanduslangus 2022. aastal ei kehtinud. Ka ei oleks vabastusklausel pidanud enam kehtima algselt selle tingimuseks seatud majanduse taastumise mõttes, sest majanduste nominaalne maht oli 2022. aastal juba kõikjal ELis kriisieelsest suurem. Sarnaselt eelnevate aastatega kutsub nõukogu ka komisjoni ja liikmesriike üles naasma reeglitel põhineva eelarveraamistiku juurde ja kiiresti uues majandusjuhtimise reeglistikus kokku leppima. Seda eesmärgiga tagada võlatasemete kestlikkus ja võlgade vähenemine, samal ajal pakkudes võimalusi ka investeeringuteks, mh uute ja suurte investeerimisvajaduste taustal. Eesti on toetanud eelarvereeglite ja majanduspoliitika koordineerimise eesmärki saavutada heas korras riigi rahandus koos jätkusuutliku võlatasemega. Seda aitab tagada eelarvepoliitika reeglite arusaadavus, ajakohasus ning nende rakendamise järjepidevus. Reeglid peaksid suunama riike majanduskasvu aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et kindlustada vahendid stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja kriisi perioodidel. 6. Kontrollikoja aruanne 2022 ELi eelarve täitmise kohta  - Tutvustus Aruanne hõlmab ELi eelarve täitmise tulusid ja kulusid. Ühtlasi esitatakse avaldus selle kohta, kas ELi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ja kas ELi eelarvet on kasutatud kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega. Kontrollikoja hinnangul on 2022. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed. ELi kohustuste kogumaht oli 2022. aasta lõpu seisuga 577,2 miljardit eurot ning varade kogumaht 445,9 miljardit eurot. 131,3 miljardi euro suurune erinevus vastas (negatiivsele) netovarale, mis koosnes reservidest, ja sellele osale kuludest, mida tuleb rahastada tulevastest eelarvetest. Negatiivset summat suurendasid märkimisväärselt ka Euroopa taasterahastu (NGEU) kulutused. 2022 eelarveaasta eelarvekulutuste üldine hinnanguline veamäär suurenes teist aastat järjest, kerkides 4,2%le (2021a 3,0%). Veamäär oli suurim finantsraamistiku rubriigis 2 „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ 6,4%ga (2021a 3,4%), millele järgnesid „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ 2,7% ja „Loodusvarad ja keskkond“ 2,2%ga. Ühtekuuluvuse rubriigi kõrget veamäära mõjutas muuhulgas 2014–2020 aasta rakenduskavade rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpu lähenemine (31. detsember 2023) millega suureneb surve vahendite ärakasutamisele. Olulisel määral vigu on jätkuvalt suure riskiga kulutustes (2022a 6,0%, 2021a 4,7%), mis hõlmavad toetusesaajate kantud rahastamiskõlblike kulude eest esitatud maksetaotlusi. Suure riskiga kulutused moodustavad 66,0% auditi andmekogumist ja nende osakaal võrreldes eelmise aastaga suurenes, mil need moodustasid 63,2%. „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ moodustab suurima osa suure riskiga andmekogumist (64,8 miljardit eurot), millele järgnevad „Loodusvarad ja keskkond“ (19,5 miljardit eurot) ning „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ (12,4 miljardit eurot). Taasterahastu 13 maksest 11 liikmesriigile oli 6 makset olulisel määral vigadest mõjutatud (kokku 244 verstaposti ja 34 sihti). Samuti oli juhtumeid, kus meetmete ja nende aluseks olevate vahe-eesmärkide või sihtide ülesehitus oli puudulik. Taasterahastu kulutuste mudeli tõttu ei ole võimalik hinnata veamäära, mis oleks võrreldav mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides esitatud veamääraga, sest taasterahastu maksete ja lõppsaajate kantud kulude vahel puudub seos. Lisaks ei võimalda rahastu vahe- eesmärkide ja sihtide olemus ning riskipõhine valimi moodustamine auditi tulemusi võrdselt hinnata. Sarnaselt 2021. aasta aruandele juhiti tähelepanu Venemaa Ukraina-vastasest sõjast tulenevatele riskidele ELi eelarvele. 2022. aasta lõpus oli ELi eelarve riskipositsioon Ukraina suhtes suurenenud aastaga üle kahe korra 15,6 miljardi euroni (sh makromajanduslik finantsabi laenudena 11,6 miljardit eurot). 7. Muud teemad Taas on kavas arutleda Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonirežiimi toimimise üle ning võimalikest sammudest Venemaa keskpanga külmutatud varade ja nendest tulenevate tulude kasutamisest. Eesistujariik Hispaania ja komisjon annavad ministritele ülevaate finantsteenuste eelnõude menetluste seisust ja juba vastu võetud finantsteenuste õigusaktide ülevõtmisest.