L ugupeetud Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 1 0115 Tallinn
[email protected] Taotlus hankelepingu sõlmimiseks v aidlustus tatud riigihankes nr 261707 01 . 11 .2023 .a Vaidlustaja : G4S Eesti AS Registrikood 10022095 Vesipapi 2 12916 Tallinn Eesti Vabariik Hankija : AS Tallinna Lennujaam Registrikood 1 0349560 Tartu mnt 101 1 0112 Tallinn Eesti vabariik Kolmas isik : Forus Security AS Registrikood: 10622346 Kadaka tee 63 12915 Tallinn Hankija taotlus: Lubada hankijal sõlmida riigihanke „ Tallinna Lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange “ osas 2 hankeleping Forus Scurity AS-iga I Asjaolud Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi hankija ) avaldas riigihangete registris (edaspidi eRHR ) 9. märtsil 2023 riigihanke “ Tallinna Lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange “ (viitenumber 261707 ) (edaspidi riigihange ). Hange on jagatud kaheks osas: osa 1 „Reisijate lennundusjulgestuse teenus“ ja osa 2 „Lennujaama käitamise lennundusjulgestus teenus“. Tähtajaks esitati 3 pakkumust järgmiste pakkujate poolt: AS G4S Eesti (10022095) , Forus Security AS (10622346) (edaspidi kolmas isik ) ja Viking Security AS (10026845) , kõik pakkujad esitasid pakkumused mõlemale hanke osale . Hankija teavitas pakkujaid enda otsusest 10 . mail 202 3 . Hankija tunni stas mõlemas hanke osas kõigi pakkujate pakkumuse d vastavaks ning osas 1 edukaks AS G4S Eesti pakkumus e ja osas 2 edukaks Forus Security AS pakkumuse . AS G4S Eesti (edaspidi vaidlustaja ) 25.09.2023 esitas Riigihangete Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, millega taotle s riigihanke osas 2 hankija de facto otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuskomisjon jättis oma 24.10.2023 otsusega nr 146-23/261707 vaidlustaja taotluse rahuldamata. AS G4S Eesti esitas 2 6 . 10 .2023 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile uue samade põhjendustega vaidlustuse, millega taotleb riigihanke osas 2 hankija hankelepingu sõlmimise jätkamise otsuse kehtetuks tunnistamist . 0 1.11.2023 esitas hankija Riigihangete Vaidlustuskomisjonile oma seisukoha, milles palus jätta vaidlustaja vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata. Hankijal saab kehtiv lennundusjulgestus teenuse osutamise hankeleping läbi 30.11.2023. II Hankija taotlus Riigihangete seaduse § 193 lg 5 sätestab järgmist: kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Käesolevaga esitab hankija vaidlustuskomisjonile põhjendatud taotluse hankelepingu sõlmimiseks nõustumise saamiseks. Hankija taotleb hankelepingu sõlmimise luba, kuna vaidlustusmenetluse kestvuse tõttu ei oleks hankijal võimalik tähtaegselt korraldatud riigihanke tulemusel hankelepingut sõlmida ja tagada teenuse osutamine alates 01.12.2023 . Hankija leiab, et käesoleval juhul on täidetud kõik tingimused, mis võimaldavad vaidlustuskomisjonil teha otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise kohta. Kõnealuses hankes on vaidlustatud ajaliselt viimane hankija otsus , esineb avalik huvi, mida hankelepingu sõlmimata jäämise korral kahjusta takse ning viidatud avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Nagu eelnevalt viidatud on vaidlustaja esitanud teise samasisulise vaidlustuse hankija otsuse peale jätkata hankelepingu sõlmimise protsessi kolmanda isikuga, st tegemist on ajaliselt viimase hankija otsusega, mis eelneb hankelepingu sõlmimisel e . Kui hankeleping jääb sõlmimata ja julgestusteenuse osutamist ei ole võimalik alustada alates 01.12.2023, siis saab kahjustada oluline avalik huvi , kuivõrd Tallinna lennujaam on Eesti Vabariigi suurim rahvusvaheline lennujaam, mille kaudu liigub aastas ligikaudu 3 miljonit reisijat ning kus töötab üle 2500 inimese, kes panustavad lennundussektorisse läbi erinevate ametikohtade. Lennujaamade käitamise aluseks on lennuvälja sertifikaat, mille osaks on ka lennundusjulgestus. Lennundusjulgestus on Transpordiameti poolt määratletud sisejulgeoleku ühe osana ning ülesandega kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumiste eest. Lennundusjulgestuse meetmed on mitmekihilised ja hõlmavad erinevaid osiseid, selleks et oma ülesannet täita. Meetmeid , mida lennujaama käitaja peab rakendama, on määratletud rahvusvahelist es ja siseriiklikes õigusaktides. Meetmete mitte reeglipärane rakendamine on aluseks lennujaama suhtes sanktsioonide rakendamiseks, milleks võib olla lennuvälja välja arvamine nende lennujaamade hulgast, kus rakendatakse ühiseid meetmeid, kui ka lennuvälja sertifikaadi peatamiseks. Lennuvälja käitamise aluseks on lennuvälja sertifikaat ning selle peatamine toob kaasa tegevuse katkemise. H anke esemeks on lennundusjulgestusteenuse osutamine, mis sisuliselt on lennundusjulgestusmeetmete teostamine kõigile Tallinna Lennujaama saabunud isikutele , välja arvatud isikud, kes on lennundusseaduse kohaselt julgestusalasest läbivaatusest vabastatud . Lennundusseaduse § 46 11 lg 2 kohaselt ei lubata lennuvälja julgestuspiirangualale ning õhusõiduki pardale isikut, kes keeldub läbivaatusest või on alust arvata, et ta võib asetada ohtu iseennast või teisi isikuid. Seega peaaegu kõik Tallinna l ennujaama saabunud isikud peavad enne lennuki pardale saamist või lennuvälja julgestuspiiranguala kriitilisele osale saamist läbima lennundusjulgestuskontrolli. Lennundusjulgestusteenus on Tallinna l ennujaama ning Eesti õhutranspordi nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik teenus. Hankelepingu sõlmimata jätmine toob kaasa teenustõrke, mille tulemusel lennujaam ei saa endale seatud eesmärke ega kohustusi täita. Teenustõrke tulemusena ei oleks avatud pääslad, mille kaudu töötajad saavad tööle, ei oleks lennujaamas patrulle, kes tagavad territooriumi (sh reis i terminali avatud ala) kaitse ning puuduks evakuatsiooni korral seda koordineeriv üksus. Ilma lennundusjulgestusteenuse osutamiseta ei ole hankijal võimalik täita oma peamist ülesannet. Lennundusjulgestusteenus on väga rangelt reglementeeritud nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike õigusaktidega . Euroopa Komisjoni määruses 2015/1998 ja l ennundusseaduses on sätestatud väga täpsed nõuded lennundusjulgestusalasele koolitusele, koolituskavadele ning instruktori tele, kes peavad olema sertifitseeritud. 27.10.2023 esitas kolmas isik hankijale info, et 27.10.2023 seisuga on kolmandal isikul 62 Transpordiameti poolt tunnustatud julgestustöötajat, kes on valmis asuma tööle AS Tallinna Lennujaamas alates 01.12.2023 ning sellega on täidetud minimaalne töötajate arv (55 töötajat). Lisaks on Transpordiametis jätkuvalt tunnustamisprotsessis 4 kolmanda isikuga töölepingu sõlminud töötajat ning 24.10.2023 alustas julgestustöötaja baaskoolitust veel lisaks 19 isikut. Seega on kolmas isik täitnud kõik tehnilises kirjelduses toodud lepingu sõlmimise eelsed tingimused. Vaidlustaja on samuti oma vaidlustuses välja toonud, et lennundusjulgestusteenuse näol on tegemist olulise avaliku huviga, mis võib saada kahjustada, kui 01.12.2023 ei ole võimalik teenust osutama hakata. Arvestades eelnevates punktides toodut, siis on hankija hinnangu on põhjendatud, et käesoleval juhul saab hankelepingu sõlmimata jätmisel saada kahjustada oluline avalik huvi, millest tulenevalt on täidetud RHS § 193 lg-st 5 tulenev ad nõu ded . Täiendavalt toob hankija välja asjaolu, et vaidlustaja on esitanud teistkord selt samasisulise (samade põhjendustega) vaidlustuse, mille eduväljavaated eelneva vaidlustuse põhjal on väiksed , kuivõrd Riigihangete Vaidlustuskomisjon on eelnevas vaidlustuses juba vaidlustaja vaidlustuse rahuldamata jätnud . Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et pakkumuste uue hindamise korral ei osutuks edukaks pakkujaks vaidlustaja. Eelnevast tulenevalt on täidetud k õik RHS § 193 lg-st 5 tulenev ad nõu ded . Arvestades eeltoodut leiab h ankija, et taotlus hankelepingu sõlmimiseks nõustumise saamiseks on sisuliselt põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Riivo Tuvike Juhatuse esimees AS Tallinna Lennujaam