Kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Teie 25.09.2023 nr 1-4/23/4421; Kliimaministeerium KLIM/23-1258/-1K [email protected] Meie 01.11.2023 nr 1.1-11/6050-4 Kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Austatud härra kliimaminister Täname Teid kooskõlastamiseks esitatud kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse eest ja nõustume, et õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks on kliimaseaduse välja töötamine eelistatuimaks lahenduseks. Samuti peaks kliimaseadus andma selguse millal, kes ja mida peab tegema, et tulevikus saaks puhtamast keskkonnast meie konkurentsieelis. Esitame kliimaseaduse väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta järgmised tähelepanekud: 1. VTK on suure üldistusastmega, mistõttu ei selgu konkreetsed lahendused, kuidas eelnõu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele konkreetselt kaasa aitab. VTKs on küll välja toodud loetelu valdkondlikest ja valdkonnaülestest strateegiadokumentidest ning olemasolevatest valdkondlikest seadustest, kuid nende seos tulevase kliimaseadusega on jäetud kirjeldamata. Otstarbekas on uue seaduse koostamise protsessi algul määratleda, millises õigusaktis on kavas määratleda konkreetsete valdkondadega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamise (ja/või sidumise suurendamise) sihttasemed. 2. VTK kohaselt kavatsetakse kliimaseadusega sätestada kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite ühtse juhtimise ja riigieelarve kujundamise kooskõlla viimine kliimapoliitika eesmärkidega. Samuti seada seadusega majandussektorite põhised rahalised vahendid. Eestis on riigi eelarvevahendite kavandamise ja kasutuse aluseks riigieelarve seadus ning selle kohaselt riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis tehtavad otsused. Märgime, et nii tulevase kliimaseaduse kui teiste seaduste alusel kavandatavate tegevuste tarvis eelarvevahendite kavandamine otsustatakse iga-aastases riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis, mitte väljaspool seda. Seejuures on kliimaseadus üks, ent kaugeltki mitte ainus alus otsuste kujundamiseks. Seega ei ole ka osundus, et koos eesmärkidega kavandatakse seaduses eelarvevahendid, korrektne. Rahandusministeeriumil on plaanis järgmisel aastal alustada rohelise eelarvestamise põhimõtete väljatöötamist, millest saaks edaspidi lähtuda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 valdkondadeüleselt kliimapoliitika eesmärkidesse panustavate tegevuste ja vahendite kavandamisel. 3. VTK-st ei selgu, mislaadi protsessis ning millest lähtudes kavatsetakse lahendada Eesti kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heite vähendamise ja KHG sidumise suurendamise sihttasemete jaotamine olukorras, mil valdkondlike töörühmade ettepanekute alusel kujunev koondtulemus jääb suure tõenäosusega alla riigile seatud sihttasemetele. See on üks kogu protsessi võtmeaspekte, mille lahendamisest sõltub põhjendatud ning n-ö kaitstava sihttasemete jaotusega eelnõu koostamine. Seepärast oleks protsessi läbipaistvuse ja tulemuslikkuse huvides mõistlik määratleda kohe võimalikult selle alguses kriteeriumid ja lähtekohad, mille alusel (ja kuidas ning kes) töötatakse välja KHG heite vähendamise ja sidumise suurendamise sihttasemete valdkondade vahelise jaotuse ettepanek. Nii on töörühmadel ja ka juhtrühmal (ning kliimanõukogul) parem arusaam, millise ettepaneku alusel seatavate sihttasemete saavutamise viisidele valdkondades ja valdkondade ülestes aruteludes ja protsessides keskenduda. See on vajalik, ennetamaks protsessi hilisemates staadiumides tekkivaid vaidlusi, milles (seniste kogemuste kohaselt) arvestatav osa sektoreid tõenäoliselt leiab, et neile seatav heitkoguste vähendamise sihttase võiks olla n-ö suhteliselt leebem, ent teiste sektorite oma rangem. 4. VTK-st ei selgu, kellele (st mislaadi üksustele) on kavas panna vastutus määratletavate KHG heite vähendamise ja/või sidumise suurendamise sihttasemete täitmise eest (ning kas neil üksustel on piisavad eeldused sihttasemete täitmise korraldamiseks). 5. VTK kohaselt kavatsetakse sätestada seaduses „kasvuhoonegaaside eelarve“ (ehk määratluse kohaselt KHG kumulatiivne heitkogus mingiks ajavahemikuks), samas ei selgu, mille alusel ja milliseks ajavahemikuks selline n-ö KHG bilanss on kavas määratleda. Samuti ei ole kirjeldatud Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemist tulenevat mõju KHG vähenemisele. 6. VTK „Mõju“ osas (punkt 5) on käsitletud võimalikud positiivsed mõjud, ent kajastamata on nt 2019. a uuringus (kliimaneutraalsusest 2050. aastaks) välja toodud võimalikud ajutised negatiivsed mõjud, mida küll pikaajalised positiivsed mõjud peaksid üles kaaluma. 7. VTK-s nimetatud uuringute hulgas on nimetatud Rahandusministeeriumi eestvedamisel hangitav „Teaduspartnerluse raamhange kliimaeesmärkide täitmist toetavate teadusuuringute läbiviimiseks, sh vajalike täiendavate mõjuanalüüside läbiviimiseks…“. Märgime, et vastava raamhanke hankemenetlus hiljuti luhtus ning nüüdseks on algatatud uus menetlus, ent arvestades VTK-s esitatud kliimaseaduse väljatöötamise esialgset ajakava ei pruugita lähiajal hangitavate uuringute tulemusi saada piisava varuga enne seaduseelnõu valmimist, seetõttu ei pruugita saada piisavat teadmispõhist alust KHG heite vähendamise sihttasemete määratlemiseks (sektorite üleselt ega sektorite lõikes). 8. VTKs on märgitud (punkt 5), et hangitakse täiendavad kulutõhususe ning julgeoleku, keskkonna - ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsid, kui need mõnes valdkonnas seoses kliimameetmete rakendamisega puuduvad. Samas ei selgu ajakavast, millal need analüüsid jõuaksid realistlikult valmida, et nende tulemusi eelnõu koostamisel kasutada saaks. Soovime kindlasti iga konkreetsema ettepaneku/kava valmimisel jätta endale õiguse nende konkreetsete sammude osas eraldi seisukohad kujundada. 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Virge Aasa 5885 1493 [email protected] Mari Lahtmets 5885 1430 [email protected] Rando Kängsepp 5982 5053 [email protected] Meelis Meigas 5885 1443 [email protected] Velda Buldas 611 3622 [email protected] 3