Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 31.10.2023 SEISUKOHT TripleDev OÜ vaidlustusele Hankija: Integratsiooni Sihtasutus Registrikood: 9000078 Linda tn 2, Narva 20309 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Vaidlustaja: OÜ TripleDev Registrikood: 12055727 Järvevana tee 7b, 10112 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: DomeStack OÜ Registrikood: 14613568 Krabu Grupp OÜ Registrikood: 12249934 e-post: [email protected]; [email protected] 1/4 1. MENETLUSE KÄIK 1.1. 16.08.2023 avaldas Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi „hankija“ või „INSA“) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava menetluse „Integratsiooni Sihtasutuse klientide ja teenuste haldamise süsteemi arendamine ja hooldus (oktoober 2023-oktoober 2025)“ viitenumbriga 268252. 1.2. 26.10.2023 esitas TripleDev OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija poolt hankes tehtud otsustele. Samal päeval andis Riigihangete vaidlustuskomisjon teatega teada vaidlustuse laekumisest ning määras hankijale ja kolmandatele isikutele vastata vaidlustusele kolme tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 31.10.2023. 1.3. Käesolevaga esitab hankija vastuse riigihankes nr 268252 esitatud vaidlustusele. 2. VASTUS VAIDLUSTUSELE 2.1. Hankija on vastavusotsuses vaidlustaja tagasilükkamist RHS § 114 lõikele 2 tuginevalt põhjendanud asjaoluga, et vaidlustaja pakkumus ei olnud kooskõlas RHAD-is kehtestatud tingimusega p-s 6.8, mille kohaselt kui ettevõtja plaanib kasutada lepingu täitmisel ka alltöövõttu, siis tuli juba koos pakkumusega esitada alltöövõtjate hankepassid. 2.2. Vaatamata hankija põhjendustele ja tuginetavatele alustele on vaidlustaja aga jätnud vaidlustuses tervikuna käsitlemata vaidlustuse selle tegelikult alusel ning vaidlustaja kogu argumentatsioon põhineb üksnes sätete tõlgendusel, millistele hankija ei ole enda otsuses üldse tuginenudki. 2.3. Nimetatust nähtuvalt ei pea hankija vaidlustust põhjendatuks ning leiab, et vaidlustus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.  Riigihankes kehtestatud tingimuste kehtivus ning vaidlustaja hoolsuskohustuse järgimine 2.4. Pooltel ei saa olla vaidlust selles, et ükski pakkuja hankija poolt kehtestatud hanketingimusi ei vaidlustanud, millest johtuvalt muutusid kõik riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimused pakkumuse esitamise tähtaja saabumisega kohustuslikeks täita. Seega oli kõigi tingimuste, sh RHAD p-s 6.8 sätestatud tingimuse puhul kõigile asjast puudutatuile kehtiva ja kõigile siduva tingimusega (vt vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 161-21/238981, p 13). 2.5. Samuti ei saa pooltel olla vaidlust selle üle, et vaidlustaja kinnitas pakkumuse esitamisega seda, et ta pakkumuse esitamisega kinnitab kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 2.6. Eelnevale vaatamata on vaidlustaja aga asunud vaidlustuses seisukohale, et RHAD p-s 6.8 sätestatud hanketingimus ei olnud talle hankija poolt rakendatud viisil arusaadav (st vaidlustaja pakkumuses puudus kohustusliku elemendina alltöövõtjate hankepassid) põhistades enda seisukohti erinevate kvalifikatsiooni reguleerivate sätete tõlgendustega, alltöövõtjate asendamise kohustuse ning riigihangete registri selgituslike väljavõtetega. Hankija ei pea vaidlustaja sellekohaseid selgitusi kohaseks. 2.7. Kohtupraktikas on võetud väga selge seisukoht, et korrektse pakkumuse esitamise eest lasub kõrgendatud hoolsuskohustus täielikult pakkujal (nt vaidlustuskomisjoni otsused asjades nr 95-17/184994, p 16; 21- 18/186204, p 15; Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-18-977, p 18; 3-19-1320, p 40). Sellise elementaarse hoolsuskohustuse osaks tuleb lugeda ka seda, et pakkuja veendub kõigi hanketingimuste mõistetavusest, küsib vajadusel hankijalt täiendavaid selgitusi ning veendub selles, et kõik hankes nõutud dokumendid saavad pakkumusega kaasa. Olukord, kus vaidlustaja usaldab oma varasemat kogemust sama hankija varasemates hangetes ning eeldab, et sama hankija poolt korraldavates hilisemates hangetes ükski tingimus ei muutu, on põhjendamatu ning viitab sellele, et vaidlustaja ei ole hanketingimustesse piisava hoolsusega süvenenud. Sellist riisikot kannab aga üksnes vaidlustaja ja etteheidete tegemine hankijale asjakohane ei ole. 2.8. Käesoleval juhul vaidlustaja nõutavat hoolsuskohustust täitnud ei ole. Vaidlustaja ei ole esitanud hankijale mitte ühtegi küsimust hankemenetluse jooksul, sh küsinud selgitusi hanketingimuste tõlgendamise osas. Nimetatuga võttis vaidlustaja ise riski, et tõlgendab mõnda hanketingimust hankijast erinevalt. Vaidlust ei saa aga olla sellest, et kõik RHADis kehtestatud hanketingimused olid kohustuslikud täita.  RHAD punkt 6.8 nõudis alltöövõtjate hankepasside esitamist koos pakkumusega 2.9. RHAD punktis 6.8 oli sätestatud järgnev: Alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja. Hankija kontrollib alltöövõtja(te) suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tema (nende) kvalifikatsiooni vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimusele hankemenetluse jooksul ning pärast hankelepingu sõlmimist. 2/4 2.10. Nimetatud tingimus koosnes seega kahest komponendist – esmalt (i) pakkuja kohustusest esitada koos pakkumusega ka kõigi kasutatavate alltöövõtjate hankepassid ning teisalt (ii) hankija selgitusest, et kõigi selliste alltöövõtjate osas hankija kontrollib ka kõrvaldamise aluste puudumist ning kvalifikatsiooni vastavust. 2.11. Vaatamata eelnevale, on vaidlustaja vaidlustuses asunud hanketingimust tõlgendama selliselt, et see sätestas endas kohustuslikud tingimused üksnes teise ettevõtja vahenditele tuginedes, millist vaidlustaja aga ei teinud. Vaidlustaja ei tuginenud pakkumuses teise ettevõtja vahendile, mistõttu ei pidanud vaidlustaja enda hinnangul ka hankepasse alltöövõtjate kohta esitama. See on seisukoht, millega vaidlustaja põhjendab hankepasside esitamata jätmist. Hankija sellise seisukohaga aga ei nõustu. 2.12. RHAD punktis 6.8 sätestatud esimese lausega ei ole tegemist kvalifikatsiooninõude, vaid vastavustingimusega. Kvalifitseerimistingimused puudutavad hankija poolt kehtestatud nõudeid pakkuja võimekusele. Vastavustingimused puudutavad hankija poolt kehtestatud nõudeid pakkumusele. Ei saa olla vaidlust, et nõue „Alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja“ kirjeldab endas kohustust dokumentide hulgale, mis peavad pakkumusega olema kaasa lisatud. Nimetatut ei muuda tingimuse asukoht RHADis või sellele järgnev hankija selgitus. Nimelt on kohtupraktikas kinnitatud, et ei ole ilmtingimata vajalik, et pakkumuse vastavustingimus oleks esitatud dokumendis pealkirjaga „Vastavustingimused“ või mõne muu dokumendi alajaotises, mille pealkiri sisaldab sõna „vastavustingimused“. Vastava sätte paiknemine ühes või teises riigihanke alusdokumendi osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on vastavustingimusega või mitte. Riigihanke alusdokumendis toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumendi sätetega. Riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on asjaomases osas pakkumuse vastavustingimused. (TlnHKo 03.09.2020 asjas 3-20- 1400, p 17.1). Nagu juba viidatud, siis oli RHAD punkti 6.8 puhul tegemist vastavusnõudega, mida vaidlustaja ei täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaidlustaja viiteid alltöövõtjate kvalifikatsioonist või selle puudumisest käesolevas vaidluses pidada asjakohaseks. 2.13. Vaidlustaja ei esitanud pakkumusega koos alltöövõtjate hankepasse, kelle kasutamist on vaidlustaja pakkumuses kinnitanud. Hankepasside esitamata jätmine ei ole asjaolu, mida oleks võimalik selgituste küsimusega parandada. Nimelt on ka Riigikohus kinnitanud, et hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Hankija peab sealjuures rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (RKHKo 3-19-1501, p 17 ja selles viidatud otsus asjas nr C-336/12: Manova, p-d 36-37, 39- 40). Vaidlustaja on aga nii selgitustes hankijale, kui ka vaidlustuses kinnitanud, et hankepasse alltöövõtjatele pole üldse koostatudki. Seega ei oleks need andmed ühelgi juhul varasemad, kui pakkumuste esitamise tähtaeg ning sellise puuduse kõrvaldamine võimalik ei ole. 2.14. Täiendavalt toob hankija siinkohal välja ka selle, et ka teise isiku vahenditele tuginemise korral on vaidlustuskomisjoni praktika viidatud, et RHS § 104 lg 7 ja 8 võimaldavad hankijal nõuda pakkujalt üksnes hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Seega annavad mainitud sätted hankijale õiguse nõuda täiendavaid dokumente hankepassis juba esitatud kinnituste kohta, mitte aga õigeaegselt esitamata jäänud hankepassi ennast (VaKo 26.09.2018 otsus nr 178-18/197342, p 22). Hankija leiab, et nimetatu on analoogia korras kohaldatav ka RHS § 122 rakendamisel, kus hankija on alltöövõtjate kasutamise puhuks kehtestanud nõude pakkujate hankepasside esitamise ning näinud lisaks RHAD punktis 2.1. ette ka vormi alltöövõtjate osas kõrvaldamise aluste osas kinnituste andmist. Olukorras, kus vaidlustaja ei tee aga kumbagi, ei saa hankija kuidagi asuda selliseid andmeid vaidlustajalt juurde küsima ning hankijal tekib olukord, kus vaidlustaja alltöövõtjate kontrolli teostamine ei ole võimalik ning pakkumus seega mittevastav. Nimetatut on kinnitatud ka RHS kommenteeritud väljaandes, milles on selgitatud, et kvalifitseerimise tingimustele mittevastava alltöövõtja kasutamist sisaldav pakkumus ei vasta RHAD tingimustele ning tuleb sellisena RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata (M. A. Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 122, lk 813, p 27). 2.15. Eeltoodust tulenevalt on üheselt mõistetav, et vaidlustaja pakkumus on hankija poolt kehtestatud hanketingimustele mittevastav. Hankija on küsinud vaidlustajalt selgitusi, millistes on vaidlustaja alltöövõtu kasutamist ning hankepasside teadlikku esitamata jätmist kinnitanud. Hankija ei ole oma otsustes eksinud. 2.16. Ülalnimetatud põhjustest johtuvalt ei pea hankija põhjendatuks ka muid vaidlustuses esitatud väiteid. 2.17. Esiteks, ei pea hankija kohaseks vaidlustaja poolt enda tegevuse õigustamine, tuginemisel riigihangete registri juhisel. Riigihangete registri kasutusjuhis ei ole õigustloov dokument, millest lähtuvalt peavad 3/4  hankijad enda hanketingimused koostama. Lisaks ei ole tegemist dokumendiga, millega ettevõtjad saaksid õigustada enda poolt hanketingimustega tutvumata ja hankijalt kohaste selgituste küsimata jätmist, millisel juhul on tegemist ettevõtja poolse hoolsuskohustuse kohase täitmata jätmisega. Nii nagu ka vaidlustaja on ise enda vaidlustuse punktis 2.14 hankijale küll etteheitena esitanud, siis on hankija RHAD punktis 6.8 selgelt ja ühemõtteliselt sätestanud, et „Alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja“. Viidatut ei ole kuidagi võimalik mõista kui teise ettevõtja vahenditele tuginemise sätet, kuivõrd sellist olukorda reguleerib RHAD punkt 6.5 ja 6.6. 2.18. Teiseks, ei saa hankija pidada asjakohaseks ka vaidlustaja viiteid selle kohta, et hankepasside esitamine oli ka välistatud põhjusel, et neid riigihangete registri vahendusel genereerida ei saanud. Kõikidel ettevõtjatel on võimalik olenemata registri funktsioonidest hankepass täita Euroopa ühtse hankedokumendi vormil (https://espd.eop.bg/espd-web/filter?lang=et) ning lisada see pakkumusele. Seega ei eksisteerinud vaidlustajal ka mistahes takistusi tingimuse täitmisel. 2.19. Kolmandaks, püüab vaidlustaja põhjendamatult ka pöörata ümber hankija poolt otsuse põhjendustes esitatut. Nimelt ei viita hankija enda otsuse põhjendustes RHAD puntki 6.8 tõlgendustele, vaid on esmalt viidanud vaidlustaja enda poolt antud selgitustele, millises osas on lisaks nentinud, et vaidlustaja vastuse pinnalt on tuvastatav, et vastavustingimuse nr 6 „pakkuja meeskond“ täitmisel on vaidlustaja tegelikult tuginenud alltöövõtja vahenditele. Sarnases vaidluses on sellist vastavustingimuse rakendamist tõlgendatud ka kui alltöövõtja vahenditele tuginemist, millise osas pidi hankepass koheselt olema esitatud (VaKo 26.09.2018 otsus nr 178-18/197342, p 10 ja 22). Selles valguses on hankija täiendavalt nentinud, et arvestades pakkumuses esitatut ning vaidlustaja poolt antud selgitusi on tuvastav, et vaidlustaja on hankijale muuhulgas esitanud valeandmeid. 2.20. Neljandaks, ei vasta tegelikkusele ka vaidlustaja punktis 2.1.8 ja 2.1.9 esitatud väide vaidlustaja vastavusest kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste puudumise osas. Vaidlustaja suhtes on kontroll tehtud kinnituste alusel, sisulist kontrolli vaidlustaja suhtes tehtud ei ole. 2.21. Viiendaks, on ebaõige ka vaidlustaja arusaam alltöövõtja asendamise võimalikkusest. Nii RHS § 103 lg 6, kui Ka RHS § 122 lg 7 reguleerivad olukorda, mis puudutab üldjuhul edukaks tunnistatud pakkujat ning sisulise kontrolli toimumist. Olukorras, kus aga ettevõtja pakkumus on mittevastav, siis ei kuulu selline ettevõtja hindamisele. Seega ei ole kohane ka vaidlustaja poolt mistahes alltöövõtjate asendamise viidete tegemine vaidlustuses. Tähelepanuväärne on, et ka vaidlustaja ise punktis 2.1.11 jaatab arusaamist, et alltöövõtja asendamine saab toimuda üksnes eduka pakkuja puhuks ning juba eelnevalt teostatud kontrolli alusel. Olukorras, kus aga dokumentide puudulikkuse tõttu kontrolli teostamine võimalik ei ole, ei saa vaidlustaja pakkumust ka vastavaks tunnistada. 2.22. Kokkuvõttes jääb hankija seisukoha juurde, et on enda otsustes tegutsenud õiguspäraselt ja palub sellest johtuvalt jätta vaidlustaja vaidlustus rahuldamata. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Dokumendi esitamise tähtaegsus. Vastavalt Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 26.10.2023 teatises määratud vastamistähtaegadele, s.o hiljemalt 31.10.2023, on käesolev vastus esitatud hankija poolt tähtaegselt. 3.2. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Hankija kinnitab, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. 3.3. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Integratsiooni Sihtasutus lepinguline esindaja 4/4