Selgitustaotlus

Anneli Valgma Rahandusministeerium [email protected] 3.11.2023 nr 54 Pangaliidu selgitustaotlus maksualase teabevahetuse seaduse §-des 85, 86 ja 11 ning nendes sätestatud kohustuste kohta tegeliku(e) kasusaaja(te) osas, sõltumata kliendi raporteerimiskohustusest, koguda §-s 85 toodud infot Maksualase teabevahetuse seaduse (MTVS) peatükid 1¹ ja 2 kohustavad aruandekohustuslikku finantsasutust koguma FATCA ja CRS raporteerimise jaoks ettevõtet kontrolliva isiku kohta maksuresidentsuse andmeid. MTVS § 86 lg 1 kohaselt mitteresidendist kontoomaniku ning ettevõtte mitteresidendist kontrolliva isiku andmeid ja sellise ettevõtte andmeid kogutakse sõltumata sellest, kas maksualane teave on hõlmatud teabevahetusega. MTVS 84 kohaselt ettevõtet kontrolliva isiku kindlakstegemisel käesoleva peatüki tähenduses lähtutakse tegeliku kasusaaja määratlusest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses. MTVS § 11 lg 2 kohaselt on kontrolliv isik FATCA kokkuleppe artikli 1 lõike 1 punkti mm tähenduses tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses. Lähtuvalt eeltoodust hõlmab selline maksuresidentsuse andmete kogumine ka mitteresidendist kliendi tegeliku(e) kasusaaja(te) kohta teabe kogumist, kes juhtorgani liikmena on tegelikuks kasusaajaks määratud RahaPTS § 9 lg-te 4 ja 41 alusel sõltumata sellest, kas juriidiline isik teenib passiivset tulu ja kas see on vähem kui 50% ettevõtte aasta käibest. Kuigi OECD käsiraamatu „Standard for Automatic Exchange of Financial Information in Tax Matters. Implementation Handbook“ Lisa 1 punktist 9 tuleneb, et maksuresidentsuse andmete kogumine ei ole alati imperatiivne kohustus sõltuvalt passiivse tulu kriteeriumi esinemisest, peavad krediidiasutused MTVS imperatiivse sõnastuse tõttu järgima andmete kogumise kohustust kõikide kirjeldatud isikute puhul. Erinevate tõlgenduste koosmõjul on mitteresidendist kontoomaniku kontrolliva isiku kohta andmete kogumine praktikas osutunud keerukaks, kui mitte võimatuks, just nendel juhtudel, kus EL liikmesriigi emaettevõtte kontserni kuuluva ettevõtte mitteresidendist tegelikuks kasusaajaks on määratud emaettevõtte kõrgema juhtorgani liikmed (juhatuse või nõukogu liikmed). Andmete saamise keerukus (teatud juhtudel ka võimatus) seisneb selles, et kontserni kuuluval ettevõttel, kelle puhul puudub passiivse tulu kriteerium, ei ole võimalik kontserni emaettevõtte sisemistest regulatiivsetest nõuetest (sh isikuandmete töötlemise nõuded) tulenevalt selliseid andmeid emaettevõtte juhtorgani liikme kohta saada. Lisaks eeltoodule rõhutavad mitteresidendist kontoomaniku esindajad, et kontrolliva isiku kohta maksuresidentsuse andmete kogumise teeb keerukaks see, et tegemist on väga delikaatsete isikuandmetega ning nende andmete kogumine ja edastamine kolmandatele osapooltele kõrgendab identiteedi varguse riski. Samuti ei soovi mitteresidendist tegelikuks kasusaajaks märgitud kõrgema juhtorgani liige edastada oma isikuandmeid kolmandatele isikutele, kui selleks puudub põhjendatud ja/või regulatiivne alus, võttes arvesse, et tegemist ei ole FATCA ja CRSi raporteerimise huviorbiidis oleva ettevõttega. Arvestada tuleb ka sellega, et EL liikmesriigi äriregister ei kogu selliseid Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee andmeid ja mitteraporteeritavate andmete kogumisel ei ole selge nende andmete töötlemise seaduslik eesmärk ning isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud minimaalse andmete kogumise põhimõtte järgimine. Seega MTVS võimaldab ühelt poolt pankadele lahendust, kus ei pea eristama teabevahetuse kohustuslikkust, aga samas põhjustab kliendile suurt pingutust või andmete esitamisest keeldumist olukorras, kus tegelikuks kasusaajaks on määratud kõrgema juhtorgani liige üksnes tulenevalt tema ametikohast. Samuti tekib krediidiasutuse poolt selliste andmete nõudmisel küsimus sellise päringu kooskõlast IKÜM nõuetega kuivõrd klientidelt palutav teave ei ole alati hõlmatud teabevahetuse kohustuslikkusega. Selline andmete saamise keerukus tihti takistab kliendisuhete loomise või jätkamise protsesse. Kehtiva MTVSi regulatsiooni imperatiivne sõnastus, koguda andmeid sõltumata raporteerimiskohustusest, ning kontrolliva isiku mõiste MTVS tähenduses põhjendavad vajadust paluda selgitusi, kas kehtivas MTVS §-s 84 on arvesse võetud 27.11.2017 jõustunud RahaPTS muudatusi kõrgema juhtorgani liikme käsitlusest tegeliku kasusaajana (võttes arvesse MTVS loomisel eesmärki koguda andmeid kontrolliva isiku kohta, kelleks seaduse loomise hetkel ei olnud kõrgema juhtorgani liige vastavalt enne 27.11.2017 jõustunud kehtivat RahaPTS regulatsiooni). Täiendavalt palume selgitada, millisel eesmärgil kohustab MTVS koguma kõrgemast juhtorganist mitteresidendist tegeliku kasusaaja maksuresidentsuse andmeid, mis ei ole hõlmatud teabevahetusega ehk antud andmeid ei raporteerita täiendavalt kui ettevõttel puuduvad raporteeritava ettevõtte kriteeriumid vastavalt FATCA ja CRSi regulatsiivsetele nõuetele. Juhul, kui RahaPTS muudatusi pole arvestatud, palume võimalusel selgitada, mis põhjusel seda vajalikuks pole peetud. Meie pöördumise eesmärk on teha MTVS-s muudatused, millega sätestatakse kohustus koguda finantskontode kohta peetavat maksualast teavet puudutavaid maksuresidentsuse andmeid üksnes siis, kui see teave on hõlmatud teabevahetusega, võttes sealhulgas arvesse ka kõrgema juhtorgani liikme käsitlust tegeliku kasusaajana RahaPTS mõistes. Vajadusel oleme nõus täiendavateks aruteludeks või kohtumisteks. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor