Rahandusministeerium
Siseministeerium Meie: 03.11.2023
nr 7-5.8/23-02087-3
Pöördumiste edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja pöördumised.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Karp
Büroo- ja dokumendihalduse juht
Teadmiseks:
Justiitsministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Tuesday, October 31, 2023 2:14 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Subject: Taotlus seoses Politsei- ja Piirivalveameti nõuete sundtäitmise korralduse muudatuste
kavandamisega
Lugupeetavad Vabariigi Valitsuse liikmed
Käesolevaga edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja taotluse seoses Politsei- ja
Piirivalveameti nõuete sundtäitmise korralduse muudatuste kavandamisega (lisatud manusena).
Lugupidamisega
Merike Võsotskaja
Jurist
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Tel: +372 64 63 773
PPA nõuete ümberkorraldamine Valitsus.asice
Vabariigi Valitsus
[email protected] 31 .1 0 .202 3 nr 3- 9.2 / 64 Taotlus seoses Politsei- ja Piirivalveameti nõuete sundtäitmise korralduse muudatuste kavandamisega Lugupeetav ad Vabariigi Valitsuse liikmed Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Ko ja le (edaspidi Koda) on jõudnud informatsioon plaanist, mille kohaselt hakkaks Maksu- ja Tolliamet haldama Politsei- ja Piirivalveameti nõudeid ning lisaks erinevalt hetkel kehtivast õiguskorrast kohtutäiturite asemel ka sisse nõudma. Sellel teemal oleme 13.09.2023 kohtunud rahandusminister Mart Võrklaevaga ning 25.10.2023 Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajatega. Kohtumistel oleme saanud teada, et Vabariigi Valitsuse ette kavatsetakse tulla ettepanekuga korraldada ümber Politsei- ja Piirivalveameti nõuete haldamine ja sundtäitmisele pööramine andes nõuete haldami s e ja esmaste täitetoimingute tegemise (s.o. võlgniku pangakonto arestimine) Maksu- ja Tolliameti pädevusse. Palume Teil muudatusi nõuete sundtäitmise ümberkorraldamise osas mitte heaks kiita, kuna ei ole hinnatud negatiivseid mõjusid või näidatakse neid kunstlikult madalana. Peame otstarbekaks riigi esindajate soovi koondada riigi erinevate ametkondade nõuete haldus ühe ametkonna pädevusse. Küll aga pöörame Teie tähelepanu asjaolule , et nõuete sundtäitmisele pööramise esmaste täitetoimingute pädevuse andmine Maksu- ja Tolliametile ei seisne vaid tehnilistes ümberkorraldustes, nagu seda on nõuete haldusse ümberkorraldamine, vaid ka menetlusseadustike muutmises, nõuete täitmise aluspõhimõtete olulises muutmises, riigile täiendavate kulude võtmises ja täitemenetlussüsteemi rikkumises. Kojale teadaolevalt kavandatakse ümberkorralduste rakendamiseks vajalikeks investeeringuteks infotehnoloogiasse 8 miljonit eurot, millest 2 miljonit eurot on kavandatud seoses esmaste täitetoimingute andmisega Maksu- ja Tolliameti pädevusse. Alates 2001. aastast, kui Eesti Vabariigis rakendati praegu toimiv vabakutseliste kohtutäiturite ametipidamine, ei ole riigieelarvest täitemenetluste läbiviimist doteeritud – kohtutäiturid finantseerivad oma tegevust, sh investeerivad infotehnoloogiasse võlgnikelt sissenõutud tasude kaudu. Koda ei pea õigeks ega põhjendatuks, et niigi raskes finantsmajanduslikus olukorras võtab riik enda kanda täiendavad kulud, kuigi soovitud tulemuse saaks saavutada ilma riigieelarveliste investeerimis- ja ülalpidamiskuludeta. Kojale väidetu, et riik katab oma kulud võlgnikelt saadavate tasude arvel, ei ole usutav. Näiteks praegu teenib riik 40-eurose nõude (politseitrahvi) sissenõudmisel läbi täitemenetluse käibemaksuna kohtutäituri tasudelt sõltuvalt nõude võlgniku pangakontolt raha arestimise kaudu täitmise kiirusest kas 7 või 11 eurot ning kulu riigieelarvele puudub, siis Maksu- ja Tolliameti kaudu täitmisel käibemaksust tulu riigieelarvele ei ole. Kui käibemaksust saamata jääv tulu arvestada maha kavandatavast teenustasust, mis nõutakse sisse võlgnikult, on ilmne, et nii odavalt ei ole võimalik menetlustoiminguid teha. Maksu- ja Tolliameti esindaja nimetas vajadust kümnekonna ametniku töölevõtmiseks täiendavalt olemasolevatele ning see on täiendav koormus riigieelarvele hinnanguliselt pool miljonit eurot aastas. Kõik kohtutäiturid on käibemaksukohuslased ja nende makstav käibemaksu summa riigieelarvesse on aastas u 2,8 milj eurot. Hinnanguliselt 2/3 jääb sellest muudatuste tagajärjel riigil saamata. Samuti on võimalik võlgnikele sundtäitmise hinna soodustusi saavutada ka muude meetmetega kui olemasoleva süsteemi lõhkumise kaudu. Juhime ka Teie tähelepanu asjaolule , et Politsei- ja Piirivalveameti nõuete sundtäitmise ümberkorraldamine seab võlgnikud põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda ning mõjutab ka eranõuete täitmise kvaliteeti. Kohtutäiturite kasutada olevate käibevahendite hulk väheneb tuntavalt, mistõttu väheneb ka võimekus teha täitetoiminguid. Siin ei ole oluline, millist kohtutäiturit ja kui palju muudatused täpselt mõjutavad, vaid mõju on täitesüsteemile tervikuna. Ülalmainitud kohtumistel esitati Koja esindajatele mitmeid kriitikaid, kuid ei midagi konkreetset. Peame vajalikuks, et Koja esindajatele antakse enne ümberkorralduskava Vabariigi Valitsusele esitamist detailne teave kriitika kohta ning Koda saaks välja pakkuda võimaliku d alternatiivsed ja odavamad lahendused, millega ei koormata riigieelarvet ja maksumaksjat . Hetkel jääb mulje, et ministeeriumide argumendid ja kriitika on kallutatud ametkondlikes huvides, mitte aga riikliku õiguskorralduse tervikuna tugevdamiseks. Lisaks palume Teil leida riigieelarvest rahalisi vahendeid, et Justiitsministeerium saaks vabakutsete talituses ja eraõiguse talituses luua täiendavad ametikohad täitemenetluse alase õigusloome kaasajastamiseks. Märgime, et Koda on viimaste aastate jooksul teinud korduvalt sisulisi ettepanekuid täitemenetlust puudutavate õigusnormide kaasajastamiseks, kuid ressursi puudusel ei ole eelnõusid ette valmistatud ega antud Kojale ka sisulist vastukaja. Taoline defitsiit õigusloomes on kindlasti ka üheks põhjuseks, miks on täitemenetlus praegu õiguslikult kohmakam maksumenetlusega võrreldes. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aive Kolsar Koja ametikogu juhatuse esimees Jaan Lõõnik ,
[email protected] , 6464619
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Wednesday, November 1, 2023 3:51 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>
Subject: Taotlus seoses Politsei- ja Piirivalveameti nõuete sundtäitmise korralduse muudatuste
kavandamisega
Lugupeetav peaminister Kaja Kallas
Käesolevaga edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja taotluse seoses Politsei-ja
Piirivalveameti nõuete sundtäitmise korralduse muudatuste kavandamisega (lisatud manusena).
Lugupidamisega
Merike Võsotskaja
Jurist
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Tel: +372 64 63 773
PPA nõuete ümberkorraldamine PM_01112023.asice
Kaja Kallas Peaminister
[email protected] 01. 1 1 .202 3 nr 3- 9.2 / 65 Taotlus seoses Politsei- ja Piirivalveameti nõuete sundtäitmise korralduse muudatuste kavandamisega Lugupeeta v peaminister Kaja Kallas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Ko da (edaspidi Koda) pöördus 31. oktoobril 2023 Vabariigi Valitsuse poole taotlusega mitte heaks kiita Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kavandatavat plaani, mille kohaselt hakkaks Maksu- ja Tolliamet tegema kohtutäiturite asemel esmaseid täitetoiminguid Politsei- ja Piirivalveameti nõue te sundtäitmisele pööramisel . Koda soovib Teile ja Vabariigi Valitsusele esitada oma sisulised ettepanekud, kuidas ministeeriumide soovitud eesmärke saavutada ilma kulukate ümberkorraldusteta. P alume Tei e kaasabi , et asjaomaste ministeeriumide ja ametite esindajad annaksid Koja esindajatele detailse teabe, millised on konkreetsed etteheited kohtutäiturite väidetavalt ebakvaliteetsele tegevusele, et nõuete täitmine ei vasta riigiasutuste ootustele. Seni oleme saanud tagasisidena vaid üldsõnalisi seisukohti, mida ei ole konkretiseeritud ning konstruktiivset dialoogi ei ole paraku tekkinud . Koda leiab, et praeguses kriisiolukorras oleks riigile kasulikum saavutada seatud eesmärgid võimalikult väheste kuludega ja säilitades senise tulubaasi. Kohtutäiturid on täieliku l t isemajandavad, kelle tegevust riigieelarvest eraldistega ei toetata. Lisaks saab riik kohtutäiturite t asudelt tulu käibemaksu arvel (hinnanguliselt 2,8 miljonit eurot aastas ). Hinnanguliselt 2/3 jääb sellest kavandatavate muudatuste tagajärjel riigil saamata ning lisanduvad ka kulud investeeringuteks (ca 2 miljonit eurot) ja täiendavale personalile (ca 0,5 miljonit eurot) riigieelarvest . Koda on teinud Justiitsministeeriumile arvukaid ettepanekuid kehtiva õiguse kaasajastamiseks, et täitemenetluse läbiviimine oleks efektiivsem ja üheselt mõistetavam. Aastaid ei ole Justiitsministeerium neid eelnõude koostamiseks analüüsimisele võtnud , viidates ressursside nappusele. Seepärast palume Teil leida riigieelarvest rahalisi vahendeid, et Justiitsministeerium saaks vabakutsete talituses ja eraõiguse talituses luua täiendavad ametikohad täitemenetluse alase õigusloome kaasajastamiseks ja antud valdkonna sisukamaks juhtimiseks . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aive Kolsar Koja ametikogu juhatuse esimees