Arvamus liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu osas

Rahandusministeerium Teie 17.10.2023 nr 1.1-10.1/6422-1 Meie 7.11.2023 nr 22070 Arvamus liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu osas Lugupeetud härra minister Eesti Liikluskindlustuse Fond (edaspidi “LKF”) tänab Teid võimaluse eest avaldada arvamust kohustusliku liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi “eelnõu”) kohta. Esitame eelnõu osas järgmised ettepanekud. LKF toetab kalli sundkindlustuse rakendamise asemel lepingute automaatset pikenemist Teeme ettepaneku muuta eelnõud nii, et liiklusregistrisse kantud sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping pikeneks edaspidi automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, kui kindlustusvõtja ei sõlmi hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu lepingut teise kindlustusandjaga. MID-st ja Euroopa Kohtu lahenditest lähtuvalt ei järgne eelnõu järgi lepingu lõppemisele enam 12-kuulist kindlustuskohustusest vabastust. Seetõttu tuleks sätestada võimalikult efektiivsed regulatiivsed meetmed kindlustuskaitse jätkuvuse tagamiseks. LKF peab vajalikuks sätestada lepingu automaatne pikenemine uueks perioodiks, kui kindlustusvõtja ei väljenda teistsugust tahet enne eelmise liikluskindlustuse lepingu lõppemist. Kõnealune lahendus on kindlustusvõtja vaates kõige soodsam, sest vastasel juhul rakenduks kohaselt sundkindlustus (edaspidi nimetatud „ALK“), mis on tavakindlustusest oluliselt kallim. Ka eelnõu autorid on seda varianti kaalunud ja leidnud järgmist:  MID direktiivist tulenevat kindlustuskohustust arvestades on läbi lepingute automaatse pikenemise tagatud reeglina pidev kindlustuskaitse;  tänaste liikluskindlustuse lepingute uuendamise harjumuskäitumise taustal võib järeldada, et isegi võimalikke täiendavaid eelteavitusi arvesse võttes, ei ole tagatud see, et kindlustusvõtjad ise uuendaks lepinguid nii, et kindlustusperioodi vahel ei oleks ajalist vahet (vt Joonist 8);  vähematel juhtudel rakenduks turutingimustel kindlustamisest oluliselt kulukam ALK, sest sõiduauto suhtes sõlmitud tavapärase liikluskindlustuse lepingu keskmine aastamakse oli 2022. aastal 121 eurot, kuid sama ALK maksaks 701 eurot;  tänane liikluskindlustuse regulatsioon ei ole motiveerinud kindlustusandjaid ja kindlustusmaaklereid pakkuma lahendusi, mis tagaks lepingute asjakohase uuendamise, sh eelteavituste saatmisel lõppema hakkavast kindlustusest;  lepingu õigeaegse uuendamise unustajate jaoks on lepingu automaatse pikenemise näol tegemist n.ö pehme maandumisega järgmiseks kindlustusperioodiks ehk omal moel mugavusteenusega;  jätkuvalt oleks võimalus valida kindlustusvõtja turu tingimustel kujunenud kindlustusmaksega ja seda ka nö lepingu pikendamisel uueks kindlustusperioodiks;  üldiselt liiguvad kaasajal teenused selles suunas, et asjad toimuvad automaatselt, aga soovija saab asjade käiku mõjutada – tegemist oleks kaasaegse lahendusega, kus vaikimisi toimib süsteem automaatselt, kuid säilib sekkumise ja sobiva kindlustusandja valimise võimalus; Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ, registrikood 80206477 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.lkf.ee  -2-  automaatselt pikenev leping sobitub hästi ka liikluskindlustuse kohustusliku olemusega, kus seadusega taotletud eesmärk (kindlustuskaitse olemasolu) tekib kliendi vaates minimaalse pingutusega, jättes samas talle võimaluse alternatiivideks. Analoogse lahendusena saab tuua kohustusliku kogumispensioni, kus noored tööturule sisenejad liidetakse süsteemiga koos fondi loosimisega automaatselt (vaikimisi), kuid neil on õigus omapoolset initsiatiivi näidates sellest süsteemist lahkuda.  automaatselt uuenevad lepingud kaitsevaid paremini neid, kes kogemata jätavad lepingu sõlmimata ja põhjustavad kahju, sest ALK puhul rakendatakse omavastutust 640 eurot kindlustusjuhtumi kohta.1 Lepingu automaatne pikenemine on igal juhul parim meede tagamaks pidevat kindlustuskaitset. Pakutud lahendus on kindlustusvõtja jaoks mugav, soodne ja riskivaba. Ka eelnõu autorid on jõudnud samale järeldusele: „Automaatselt pikenev leping on kindlasti asjakohane meede liikluskindlustuse tagamisel (MID artikkel 3) ja on ka kindlustusvõtja jaoks mugav, soodne ja riskivaba lahendus. Inimene ei pea liikluses olles muretsema, kas tal on liikluskindlustus, ja kui ei ole, kannab ta täna riski põhjustada suur liikluskahju lepingu lõppemise järgsel 12-kuulisel perioodil, sest siis esitab kahju hüvitanud LKF juhile tagasinõue kannatanule hüvitatud summa ulatuses. Olukord muutub soodsamaks ka seetõttu, et inimest ei ähvarda ALK, mis on turutingimustel lepingust reeglina kindlustusvõtjale palju kallim lahendus ja millega kaasneb omavastutus. Kui võrrelda lahendust, kus pärast lepingu lõppu kohalduks ALK lepingu automaatse pikenemise asemel, siis kohene ALK rakendumine oleks kindlustusvõtjale koormavam (kõrgem maksumus, omavastutus, täitemenetlus) ja piiraks tema valikuvõimalust rohkem, sest lepingu automaatse pikenemise korral pikeneks leping kindlustusvõtja valitud kindlustusandja juures.“. Seetõttu on arusaamatu, et eelnõu koostajate hinnangul osutusid perspektiivikamateks nii variant 4 (liikluskindlustuse lepingute automaatselt pikenemisese regulatsiooni sätestamine) kui ka variant 1 (pärast kindlustuslepingu lõppemist rakendub koheselt sundkindlustus ehk ALK). Veelgi enam see, et kooskõlastusringile on esitatud eelnõu, mis sisaldab varianti 1 põhjusel, et nimetatud juhul ei tule seaduses teha muudatusi ehk tervikuna muutub kindlustusvõtjate ja enamike teiste süsteemi osapoolte jaoks tänasega võrreldes vähem kui seda variandi 4 puhul. Samuti leiti nende kahe variandi tugevuste, nõrkuste ja mõjude kaalumisel, et kohese ALK-i kohaldumisega kaasnev negatiivne mõju on enamike kindlustusvõtjate ja teiste süsteemi osaliste jaoks siiski kokkuvõttes talutav ja see ei kaalu üles üksnes automaatselt pikenevate lepingute juurutamisest ehk suuremast süsteemi muutmisest tulenevat võimalikku ebamugavust ja kulu. Eelnõu autorite järeldus, et ALK kohene rakendamine lepingu automaatse pikenemise asemel on põhjendatud, kuna nimetatud juhul ei tule seaduses teha muudatusi, ei ole asjakohane, sest eelnõu üheks eesmärgiks on lisaks direktiivi ülevõtmisele ju ka praktikas ilmnenud puuduste kõrvaldamine. LKF-i hinnangul peaks lähtuma valikute tegemisel ennekõike asjaoludest, mis muudavad liikluskindlustuse süsteemi efektiivsemaks ennekõike kannatanute ja kindlustusvõtjate kui ka kindlustusandjate perspektiivist vaadates. Seetõttu ei ole variant 1 valimine põhjendatud, sest see võimaldaks turuosalistel jääda mugavustsooni ega muudaks süsteemi toimimist lähtudes klientide huvidest. LKF on menetluse vältel kinnitanud, et tänase automaatselt pikenevate lepingute regulatsiooni rakendamine seaduse alusel ei tähendaks süsteemi põhimõttelist muutust ja sellega kaasnevad kulud ei oleks kindlustusandjatele märkimisväärsed. Samuti ei nõustu me järeldusega, et kindlustusvõtjate ja enamike teiste süsteemi osapoolte jaoks kaasneb ALK-i rakendamisega vähem muudatusi. Esiteks kindlustusvõtjate jaoks muutub paljugi, sest tavapärase kindlustusmakse asemel peaksid nad tasuma mitmekordse kindlustusmakse ja kindlustusjuhtumi korral ka omavastutuse. Kindlustusandjate jaoks ei muutu samuti midagi, enamik pakub täna automaatselt pikenevaid lepinguid või makse vastu järgmiseks perioodiks sõlmitavaid lepingud. 1 Vt seletuskiri lk 38  -3- Jäävad üksnes kindlustusmaaklerid kellele variant 4 rakendumisel kaasneks eelnõu autorite arvetes suur mõju. Meie teada ei käsitata maaklerid HOS-i järgi elutähtsa teenuse osutajana. Osutame, et „suur mõju“ seisneks praktikas üksnes selles, et maaklerid peaksid oma praktikat kaasajastama ehk mugavustsoonist välja tulema. Seetõttu on kurvastav, et maaklerite huvid on kaalunud üle autosõitjate huvid ja kulud. Suure probleemina on välja toodud justkui ei vastaks maaklerite ja kindlustusandjate koostöölepingud variant 4 toodud põhimõtetele. Jääb arusaamatuks, kuidas saakski koostööleping arvestada ja olla kooskõlas jõustumata seadusega. Veelgi enam, võib väita, et asjaolu, et maaklerite jaoks kaasneksid variant 4 rakendumisega muudatused tuleneb puudustest nende enda praktikas. Kuigi KindlTS § 174 näeb ette, et maakler peaks sõltumatu analüüsi alusel vahendama kliendile kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele, siis meile teadaolevalt seletuskirjast nähtuvalt maaklerid täna automaatselt pikenevaid lepingudi ei vahenda ega selgita välja ka vastavat kindlustushuvi. Kokkuvõtvalt leiame, et automaatselt pikenev leping on sobivaim meede liikluskindlustuse tagamisel (MID artikkel 3). Pakutud lahendus on kindlustusvõtja jaoks mugav, soodne ja riskivaba lahendus, mis vastab ühiskonna ootustele ja praktikas laialdaselt levinud arenenud Euroopa kindlustusturgudel. Lahendus on sobiv ka kindlustusandjatele. LKF on veendunud, et kuigi muudatus sunnib kindlustusmaaklereid ehk mugavustsoonist välja tulema, siis nende roll sõltumatu analüüsi alusel kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele vastava lepingu väljasöelumisel kasvab. Eelpooltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p 16 järgmises sõnastuses: 16) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Liiklusregistrisse kantud sõiduki suhtes sõlmitud leping pikeneb automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, kui kindlustusvõtja ei sõlmi hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu lepingut teise kindlustusandjaga. (2) Leping ei pikene automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, kui: 1) lepingujärgne kindlustusperiood on lühem kui 21 päeva; 2) leping on kindlustusperioodil käesoleva seaduse § 21 lõike 4 või võlaõigusseaduse § 524 alusel üle läinud uuele kindlustusvõtjale; 3) tegemist on käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 või § 14 lõigetes 3 või 4 nimetatud lepinguga. (3) Lepingu turustaja on kohustatud vähemalt 14 kalendripäeva enne kindlustusperioodi lõppu teavitama kindlustusvõtjat kindlustusmakse suurusest, mis kindlustusvõtjal tuleb lepingu automaatse pikenemise korral tasuda. Kindlustusmaakler on eelmises lauses nimetatud tähtajaks kohustatud esitama kliendile kindlustusandjate pakkumused järgmiseks kindlustusperioodiks. Kliendile esitatud pakkumus või pakkumused ei või olla tingimuslikud. (4) Automaatselt pikenenud lepingu korral loetakse kindlustusmakse teiseks või järgnevaks kindlustusmakseks. (5) Pooltel on õigus automaatselt pikenev leping sõlmida kindlustuskohustusega sõiduki suhtes, mille osas leping seaduse alusel ei pikene. Sellisel juhul kohaldatakse käesolevat paragrahvi ka nendele lepingutele.“; Jõustamine ja üleminekusätted Oleme seisukohal, et eelnõuga planeeritavad muudatused on nii liiklejate, kindlustusandjate kui ka LKF-le (ALK; registrimuudatused) sedavõrd suured, et neid pole võimalik jõustada eelnõus planeeritud tähtaegadeks. Meie poolt esitatud ettepanekud on toodud kirja lisas. Termini „sõiduk“ määratlemine üldsätetes Erinevalt kehtivast seadusest, kus sõiduki määratlus on sätestatud kindlustuskohustusega sõiduki paragrahvis (§ 4), sätestatakse edaspidi „sõiduki“ määratlus üldsätetes. See tingib olukorra, kus termin „sõiduk“ on määratletult laiemalt, kui kindlustuskohustusega sõiduk, mis ei ole meie arvetes probleem. Samas paistab, et muudatus on tehtud eelnõu viimases menetlusetapis, eelkõige normitehnilistel kaalutlustel. Seetõttu tundub, et mõnel juhul võib eelnõu tekstis läbivalt laia termini „sõiduk“ kasutamine eelnõu tekstis kaasa tuua edaspidi probleeme seaduse tõlgendamisel. Näiteks on § 8 sätestatud, et kindlustusjuhtumiks on sõidukiga tekitatud kahju hüvitamine. Tuleks täpsustada, et  -4- kindlustusjuhtum on LKindlS § 4 lõikes 1 ja 2 nimetatud sõidukiga kahju tekitamine, vastase juhul võiks seadust tõlgendada ka nii, et LKF peaks hüvitama igasuguse kindlustamata sõidukiga tekitatud kahju (§ 45 lg 1), sest ka kindlustuskohustuseta sõiduki on käsitatav kindlustamata sõidukina laias tähenduses. Enne eelnõu järgmist menetlusetappi tuleb analüüsida, kas läbivalt termini „sõiduk“ kasutamisega või kaasneda teisigi probleeme. Kindlustuskohustusega sõiduk Teeme ettepaneku analoogiliselt MID-ga täiendada kindlustuskohustusega sõidukite loetelu punktiga 7 järgmises sõnastuses: „eelmistes punktides nimetatud sõiduki haagis“. Sõiduk on seaduse tähenduses on üksnes mootori jõul liikuv maismaa sõiduk, samuti selle haagis (§ 1 lg 11). Haagis on sõiduk ka LS § 2 p 9 kohaselt. Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk (p 9). Seadus võimaldab tõlgendust, et sõiduki, mida ei käsitata mootorsõidukina, haagise suhtes polegi tarvis liikluskindlustuse lepingut sõlmida (nt nobeda muruniiduki või maastikusõiduki haagis). Selline lahendus poleks aga kooskõlas MID art 1 lg 1 b. Seaduse kindlustuskohustusega sõidukite loetule peaks sätestama selgelt kindlustuskohustuse ka haagiste suhtes Kindlustusjuhtumi määratlus Teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 2, millega täiendatakse seadust §-ga 13 täiendada punktiga 3 järgmises sõnastuses: „tööseadmena ning realiseerus tööseadmena kasutamisele iseloomulik risk.“. Selgitused. Euroopa Kohus on kohtuasjas C‑514/162 selgitanud, mil pole tegemist sõiduki kasutamisena transpordivahendina. Kohus selgitas, et seoses sõidukitega, mida võib lisaks tavapärasele transpordivahendina kasutamisele teatud juhtudel kasutada tööseadmena, on vaja kindlaks teha, kas sellise sõidukiga toimunud õnnetuse ajal kasutati seda sõidukit peamiselt transpordivahendina, mispuhul võib see kasutamine olla hõlmatud mõistega „sõiduki kasutamine“ esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses, või tööseadmena, mispuhul ei ole see kasutamine selle mõistega hõlmatud. Ka riigikohus on lahendis 2-19-19203 selgitanud, et tuleb vaadata, kas realiseerus liikluses käitamisele iseloomlik risk või töösooritusele iseloomulik risk (p 21).3 LKF on seisukohal, et sedastatud põhimõtted peaks õigusselguse ja tarbetute vaidluste ärahoidmiseks leidma kajastus ka liikluskindlustuse seaduses. Liiklusseaduse muudatused Kuivõrd eelnõuga muudetakse ka liiklusseaduses liikluskindlustust puudutavaid sätteid, siis teeme ettepaneku täiendada LS § 77 järgmise lõikega: „§ 77 lg 85: Mootorsõiduki või selle haagise liiklusregistrist ajutisel kustutamisel või registrikande peatumisel loetakse mootorsõiduki või haagise riiklik registreerimismärk mootorsõiduki või haagise suhtes mitte vastavaks ja kehtetuks kuni mootorsõiduk või selle haagis loetakse uuesti registris olevaks.“. Alternatiivselt teeme ettepaneku muuta lg 84 ja sõnastada see järgmiselt: „Mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ja sõidukile omistatud riiklik registreerimismärk liikluskindlustuse seaduse § 9 lõike 2 tähenduses sõidukile mittekuuluvaks registreerimismärgiks. Sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Erandkorras võib mootorsõidukit või selle haagist, mille registrikanne on peatatud, kasutada liikluses käesoleva seaduse § 73 lõikes 74 nimetatud juhtudel.“. Selgitused. LS § 77 lg 84 kohaselt loetakse mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, registreerimata sõidukiks. Järelikult tuleks kehtetuna käsitleda ka selle sõiduki registreerimismärki, kuivõrd seda tuleksomakorda käsitada mh tõendina sõiduki kehtestatud korras registreerimise kohta. Seda tõlgendust toetab asjaolu, et märgile on kantud sõidukile omistatud registreerimisnumber riiklikus registris, aga sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks. 2 Vt p 41-42, arvutivõrgus kättesaadav https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=197180&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part =1&cid=136849 3 Vt p 21, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=314842326  -5- Mootorsõiduki ajutiselt registrist kustutamisel käsitatakse paljude liikmesriikide, sh meie naabrite ja oluliste tarneriikide, õiguse kohaselt sellistele sõidukitele väljastatud registreerimismärke sõidukile mittevastava või kehtetu numbrimärgina. Nimetatud asjaolu on oluline liikluskindlustuseta sõidukite poolt tekitatud kahjude hüvitamisel. Juhul, kui sõidukil on sellele mittekuuluv või mittevastav numbrimärk loetakse selle põhiasukohaks kindlustusjuhtumi toimumiskoha riik (LKindlS § 9 lg 2; liikluskindlustuse direktiiv (2009/103/EÜ) art 1 p 4 d). Selliste sõidukite poolt põhjustatud kahju peab hüvitama põhiasukoha riigi garantiifond, kelleks Eestis on LKF. Seetõttu ongi paljud riigid kehtestanud oma õiguses, et ajutiselt kustutatud sõidukite registrimärgid loetakse sõiduki juurde mittekuuluvaks. Probleemi ilmestamiseks toome järgmise näite: Läti Vabariigis registreeritud liikluskindlustuseta sõiduk, mis on sealsest registrist ajutiselt kustutatud põhjustab Eestis kindlustusjuhtumi. Kuna Läti seaduse kohaselt käsitatakse sellele sõidukile väljastatud numbrimärki sõidukile mittevastavana, siis tuleb sõiduki põhiasukoha riigina LKindlS § 9 lg 2 ja MID art 1 p 4 d kohaselt käsitada Eestit ja sellise sõiduki poolt tekitatud kahju hüvitab LKF. Kui aga meie liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõidukiga põhjustatakse Lätis liiklusõnnetus, hüvitab selle tõttu tekitatud kahju samuti LKF, sest meie liiklusseaduse järgi ei saa ajutiselt kustutatud sõiduki registrimärki käsitada sõidukile mittekuuluvana. Praktikas on eriti sagedased ka juhtumid, kus meilt põhjamaadesse elama asunud isik võtab seal kasutusse meie registrisse kantud sõiduki, mis küll kustutatakse ajutiselt liiklusregistrist, ent mida ei registreerida uue elukohariigi vastavas registris. Ka sellisel juhul hüvitab kindlustusjuhtumi korral kahju LKF. Nimetatud probleemile tuleb kiiresti leida lahendus, sest praegune süsteem on Eesti autosõitjatele kulukas. Tinglikult maksavad meie inimesed läbi oma kindlustusmaksete need kahjud kinni. Teadupärast on liikluskindlustusmaksed viimasel ajal jõudsalt kasvanud ja ühiskonnas on selle osas olnud kuulda nurinat ning on põhjust eeldada, et ka liikluskindlustuse seaduse muudatustel ei ole makset alandavat toimet. Sätte eesmärk on tuua liiklusseadusse regulatsioon, mis haakuks paremini liikluskindlustuse seaduse ja mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse direktiiviga (MID). Lisaks tagaks muudatus Eesti liiklejatele võrdse kohtlemise naaberriikidega, kus vastav regulatsioon on juba olemas. Muudatuse aluseks on MID direktiiv ja liikluskindlustuse seaduse § 9, mis sätestab sõiduki põhiasukoha riigi mõiste ja juhised, kuidas kindlaks määrata, milline on sõiduki põhiasukoht. On tavapärane, et üldiselt on põhiasukohaks riik, mille registris sõiduk on. Juhul kui sõidukil aga kas puudub registreerimismärk või registreerimismärk on sõidukile mitte kuuluv, siis loetakse põhiasukohaks riiki, kus toimus kindlustusjuhtum. Sätte eesmärk on seega kokkuvõttes luua olukord, kus juhul kui sõiduk on registrist kas ajutiselt kustutatud või on sõiduki registrikanne peatunud, siis loetakse sõiduki registreerimismärk sõidukile mitte kuuluvaks ja ühes sellega ka hõljuvalt kehtetuks hetkeni, kuni sõiduki ajutine kustutamine või registrikande peatumine lõppeb. Vastava sätte olemasolu korral loetakse sellise sõiduki põhiasukohaks riik, kus kahju põhjustati. Sellega likvideeritaks olukord, kus LKF peab hüvitama välisriigi kahju sellise sõiduki suhtes, mis ei olnud registris ja mille kasutamine oli keelatud. Palume meie ettepanekuid eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja oma ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega Mart Jesse juhatuse esimees Lisatud: ettepanek üleminekusätete osas Martti Merila 5074563  Üleminekusätete ettepanek LIIKLUSKINDLUSTUSE SEADUSE MUUTMINE 7. november 2023 Kokkuvõte eelnõust ja LKF-i ettepanekust Teema Eelnõus olev jõustumise LKF-i ettepanek Selgitus või kommentaar aeg Seltsi maksejõuetuse ja GF vahelise lepingu Võib jääda nagu LKF arvestab, et uued reeglid kehtivad igal juhul (st garantiifondi temaatika sõlmimisest või EK eelnõus on. sõltumata GF vahelise lepingu sõlmimisest või Eesti delegeeritud õigusakti liikluskindlustuse seaduse muudatuste vastuvõtmisest) kohaldamise kuupäevast. alates 23.12.2023. ALK-i muudatused 01. juulist 2024 1. jaanuarist Üleminekusäte on sõnastatud nii, et kuni 01.07.2024 2025 eeldusel, et tekkinud 12 kuine kindlustuskohustusest vabastuse seadus on periood läheb lõpuni ja ka selts vastutab selle 12 kuu eest hiljemalt kuni selle lõpuni. 28.02.2024 vastu võetud. Oleme selle põhimõttega nõus, aga kuupäeva tuleks lükata edasi aasta algusesse. Põhjendused: - nende muudatuste tegemine protsessis ja infosüsteemides võtab aega ning nendega ei saa alustada enne seaduse vastu võtmist (muidu pole ju selge, kas ja mis muudatused tulevad) - klientidele tuleb jätta harjumise aega - 2024. aasta eelarved, sh kulude ja tulude arvestus on seaduse vastuvõtmise ajaks tehtud. Kuna see toob kaasa eelarvetes (seltsid ja LKF) suured muudatused, siis on keeruline neid aasta keskel teha - enne seaduse vastuvõtmist sõlmitud lepingute maksete määramisel ei saa kõnealuste muudatustega arvestada - suvi on tavaliselt puhkuste aeg ning sellele ajale selliseid suuri muudatusi planeerida ei ole hea Kahjuajaloo tõend 23. aprill 2024, ühtne vorm Võib jääda nagu Loogilisem ja lihtsam oleks ehk ka need muudatused alates rakendusakti eelnõus on. jõustada 1. maist 2024. kohaldamise kuupäevast Seaduse põhiosa Üldises korras 1. maist 2024 Üldises korras jõustumisel teab kindlustusandja muudatusi eeldusel, et ette kuni umbes 15 päeva. See aeg on ilmselgelt liiga seadus on lühike, et saaks hiljemalt 28.02.2024 - asjakohaselt kliente teavitada (sõidukid, mille suhtes vastu võetud tuleb leping sõlmida jmt) - teha muudatused infosüsteemides (sõidukid, mille suhtes tuleb leping sõlmida, uued kahju liigid, uued kahjude reeglid, oma KA muudatused jne) - koolitada oma töötajad  -2- Üksikasjalik ülevaade Muudatuse nimetus Kirjeldus Viide seaduse Eelnõus olev Jõustumise ettepanek sättele, mida jõustumise aeg muudetakse Reguleerimis- ja Kindlustatud vastutuse täpsustus, sh §1 Üldises korras 1. mai 2024 kohaldamisala mis on sõiduk; kasutamine transpordivahendina. Terror ja sport väljas. Sõiduk, mille suhtes Uued registreerimata sõidukid. § 4, § 5, § 7 lg Üldises korras 1. mai 2024 tuleb leping sõlmida 21 Sõidukid, mille suhtes ei tule lepingut sõlmida, sh registrist ajutiselt kustutatud sõidukid; tüübivastavusnõuetele mittevastavad mootorsõidukid, väljaspool teeliiklust kasutatavad sõidukid jmt. Sõidukid, mille suhtes ei ole lepingu sõlmimise kohustust. 12-kuise Leping peab olema, kui sõiduk on §6 1. juuli 2024 1. jaanuar 2025 kindlustuskohustusest registris. vabastuse perioodi Eelnõus § 85 lg 4: Kui 2 kadumine sõiduki kindlustamisele on enne 2024. aasta 1. juulit rakendunud vahetult enne nimetatud kuupäeva kehtinud käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kindlustuskohustuse erisus, kohaldatakse vahetult enne nimetatud kuupäeva kehtinud käesoleva seaduse § 6, § 36 lõigete 2 ja 3, § 45 lõike 1, § 55 ning § 60 lõike 2 punkti 2 redaktsioone Automaatse ALK rakendub kohe, kui registris oleval § 60 lg 2 Vt kommentaar „12- Vt kommentaar „12- liikluskindlustuse (ALK) sõidukil lepingut ei ole. kuise kindlustus- kuise kindlustus- muudatused § 60 lg 2 p 2 kohustusest vabastuse kohustusest vabastuse § 60 lg 2 p 21 perioodi kadumine“ perioodi kadumine“ juures. juures. Kindlustusjuhtumi Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule § 8 Üldises korras1 1.mai 2024 määratlus sõidukiga kahju tekitamine sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus. Kahjuajalooga Ebavõrdse kohtlemise keelamine ja § 13 lg 21 ja 22 23. aprill 2024 1. mai 2024 arvestamine varasemate kahjudega arvestamise põhimõtete avaldamine. Lepingu erakorralise Kuivõrd lepingud registris oleval § 22 Üldises korras 1. mai 2024 lõpetamise aluste sõidukil peab olema kogu aeg kadumine kindlustus, siis pole lepingu erakorralise lõpetamise alused asjakohased. Nõudeõiguse aluse Kui kahju tekitaja vastutab, siis saab § 23 lg 1, § 23 lg Üldises korras 1. mai 2024 muutus nõude esitada. Erinevus eelkõige 2 selles, et lepinguline kahju on väljas. 1 Eelnõus oleva § 83 muudatuse kohaselt rakendatakse kahju hüvitamisel üldjuhul juhtumi ajal kehtinud seadust, sh kindlustussummasid.  -3- Kahju hüvitamise Seltsil kohustus metoodikat kliendile § 23 lg 3, § 24 lg Üldises korras 1. mai 2024 metoodikad selgitada. 2 LKF-il metoodikate koostamise kohustus. Kindlustussumma Asjakahju 1,2 miljonit, isikukahju 6,45 § 25 lg 1 Üldises korras 1. mai 2024 suurenemine miljonit. § 25 lg 4 ja 5. Edasine indekseerimine ja LKF-il kohustus summa veebis avaldada. Hüvitatav kahju ja selle Üldpõhimõtte kohaselt hüvitatakse § 26 lg 9 Üldises korras 1. mai 2024 arvutamine kahju, mille hüvitamine on VÕS-is ette nähtud ning kahju hüvitatakse VÕS-i § 27 reeglite kohaselt. § 28 lg 2 Siin hulgas näiteks § 29 lg 8 - sõiduki väärtuse vähenemise § 29 lg 9 hüvitamise piirang kaob § 30 lg 4 - ülalpidamishüvitise maksmise reeglistik kaob § 31 - VÕS-i reeglitest hälbivad § 32 töövõimetuse hüvitise reeglid kaovad või muutuvad (näit THI-ga § 33 p 2, 3,6 ja indekseerimine asendub 9 kuni 11 palgaindeksiga) § 33 lg 13 - hüvitada tuleb ka edasiste majanduslike võimaluste vähenemise läbi tekkinud kahju - mittevaralise kahju reeglistiku kadumine - välistuste kadu, sh asendusauto kulu tuleb edaspidi hüvitada - veolepingu välistuse lisandumine Oma KA hüvitamise Sama nõude topelt esitamise § 35 lg 1 Üldises korras 1. mai 2024 muudatused välistamine. § 35 lg 1 1 Ühe seltsi otsus kehtib ka teise suhtes (§ 40 lg 3). § 40 lg 3 Autokahju saab ka siis oma KA-lt § 40 lg 2 p 1 nõuda, kui juhtumis oli isikukahju. § 40 lg 2 p 3 Oma KA-lt ainult Eestis toimunud § 41 lg 3 p 1 kahjud. Oma KA hüvitatava summa piir kaob. Kahju hüvitamine 12 Kuna 12 kuine kindlustuskohustusest § 36 lg 2 ja 3 Vt kommentaar „12- Vt kommentaar „12- kuise kk perioodil ajal vabastuse periood kaob, siis ei ole kuise kuise need sätted enam vajalikud. § 55 kindlustuskohustusest kindlustuskohustusest vabastuse perioodi vabastuse perioodi Seega pole ka seltsil vastavat kadumine“ juures. kadumine“ juures. tagasinõude õigust vaja. Seltsi maksejõuetuse ja Kui Eesti kannatanu on sattunud § 501 GF vahelise lepingu Nõus eelnõus olevaga garantiifondi temaatika õnnetusse Eestis või muus rohelise sõlmimisest või kaardi riigis ning kahju põhjustaja selts § 70 lg 3 Euroopa Komisjoni on lõpetamisel või lõpetatud, siis saab § 713 delegeeritud õigusakti kannatanu hüvitise LKF-ist. kohaldamise § 852 lg 5 kuupäevast alates. LKF saab makstud hüvitise vastavast riigist tagasi küsida. Liikme portfelli ülevõtmise ja sellest keeldumise sätte kadumine. LKF-i tegevused, kui LKF-i liige satub maksjõuetusse. Veebis tuleb avaldada, mis ajast alates neid sätteid kohaldatakse.  -4- Kalkulaator Kalkulaatori avaldamise kohustus ja § 69 lg 1 p 72 Üldises korras 1. mai 2024 tingimused halduslepingusse LKF-i omavahendid Reeglite muudatus, sh 10% eraldiste § 711 GF vahelise lepingu Nõus eelnõus olevaga summa nõude kadumine. sõlmimisest või Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast alates. ALK-i andmed § 72 lg 1 ja § 73 Üldises korras 1. mai 2024 registrisse lg 1 Kahjuajaloo tõend Tuleb uus, üle-Euroopaline vorm. § 76 lg 4 Alates vastava Nõus eelnõus olevaga rakendusakti kohaldamise kuupäevast. Kindlustuse „Kiiruskaameratega“ kindlustuse § 80 lg 4 ja 5 Üldises korras 1. mai 2024 automaatkontroll kontrolli võimaluse eelduste loomine – andmete töötlemise eesmärgi ja reeglite sätestamine. Muud muudatused Välisriigi sõiduki poliis võib § 3 lg 3. Üldises korras 1. mai 2024 kontrollimiseks olla elektrooniline. Igasugused sõnade asendamised ja § 11, § 78 ja § -- -- viidete korrigeerimised, mis sisu ei 80 muuda vaid on vajalikud tehnilises vaates. § 13 lg 3 ja 4 § 29 ja 30 pealkiri § 29 lg 13 ja § 30 lg 6 § 45 lg 1 § 59 lg 2 § 69 lg 1 p 3 § 69 lg 1 p 71 § 72 lg 1 p 4 § 76 lg 1 p 4 § 81 § 81 lg 1 Hüvitatava kahju ulatus – üldine § 24 Üldises korras 1. mai 2024 sõnastus. Põhjustaja ravikulu vaid § 44 lg 1 Üldises korras 1. mai 2024 Tervisekassale. Põhjustaja ravikulu ei pea hüvitama, § 44 lg 2 Üldises korras 1. mai 2024 kui selts saab esitada tagasinõude. § 44 lg 3 LKF-i hüvitamiskohustus. Erinevad § 45 lg 3 ja 4 Üldises korras 1. mai 2024 täpsustused seoses kindlustamata sõidukitega ja võistlusspordiga. § 46 lg 3 LKF-i tagasinõude aluste täpsustused § 57 lg 8 kuni 13 GF vahelise lepingu Nõus eelnõus olevaga (eelkõige tehnilised, aga ka n.ö sõlmimisest või maksejõuetuse regulatsioonist Euroopa Komisjoni tulenevad). delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast alates. LKF-il on kohustus oma veebis § 822 lg 2 Üldises korras 1. mai 2024 maksejõuetuse teema jõustumine avaldada.  -5- LKF-i liikmemaksu täpsustused. § 712 GF vahelise lepingu Nõus eelnõus olevaga sõlmimisest või Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast alates. 12 kuu üleminekusätte kohta ajutine § 72 lg 1 p 41 Üldises korras 1. mai 2024 arvestuse pidamine registris. avarii.lkf.ee andmete edastamine § 71 lg 31 Üldises korras 1. mai 2024 registrisse. Raviasutus enam registrisse teavet ei § 75 lg 7 Üldises korras 1. mai 2024 esita. Teabevahetus teiste teabekeskustega. § 76 lg 7 Üldises korras 1. mai 2024 Kindlustuse kontroll politsei poolt piiril. § 80 lg 2 ja 3 Üldises korras 1. mai 2024 Liiklusseaduse Juhi kohustus veenduda enne sõidu § 33 lg 2 p 9 Üldises korras 1. mai 2024 muudatused alustamist, et kindlustus on olemas. Kindlustuskohustuse täpsustus § 81 lg 1 Üldises korras 1. mai 2024 KOV-i liikluskaamera kasutamine § 1931 lg 1 Üldises korras 1. mai 2024 kindlustuse kontrolliks Tehnilised muudatused § 199 lg 2 ja § Üldises korras 1. mai 2024 2003 lg 2 p 3 Spordiseaduse Võistluste vastutuskindlustuse sätted. § 241 Üldises korras 1. mai 2024 muudatused