Hankija vastus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 07.11.2023 Kehtib kuni: 06.11.2028 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Haridus- ja Noorteamet Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] 07.11.2023 nr 1.6-9/23/3143-2 Vastus vaidlustusele riigihankes 268583, „VKE juhtide digipöörde koolituse väljatöötamine ja läbiviimine“ Vaidlustaja: Tallinna Tehnikaülikool Registrikood 74000323, aadress Ehitajate tee 5, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 19086 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ, aadress Tartu mnt 82, Tallinn 10112 Menetlusdokumendid: [email protected] Hankija: Eesti Vabariik, Haridus- ja Noorteamet Registrikood 77001292, aadress Lõõtsa tn 4, Tallinn 11415 esindaja: Raimond Viiding, [email protected] Kolmas isik: AS BCS Koolitus Registrikood 10723047, aadress Aia tn 7, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10111 E-mail: [email protected] Taotlused: 1. Jätta Tallinna Tehnikaülikooli vaidlustus riigihankes 268583 täies ulatuses rahuldamata; 2. Jätta rahuldamata vaidlustaja taotlus asja läbivaatamiseks avalikul istungil ja vaadata asi läbi kirjalikus menetluses; 3. Mitte rahuldada vastustaja taotlust nõuda hankijalt välja ja edastada vaidlustajale kolmanda isiku pakkumus või selle väljavõte ning hankija kaalutlused ja põhjendused kolmanda isiku pakkumuse hindamisel (vt vaidlustuse p 3.4); 4. Jätta vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Haridus- ja Noorteamet (edaspidi hankija) viis riigihangete registris läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanke „VKE juhtide digipöörde koolituse väljatöötamine ja läbiviimine“ viitenumbriga 268583 (edaspidi riigihange). 1.2. Pakkumuste esitamise tähtajaks esitasid pakkumuse nii Tallinna Tehnikaülikool (vaidlustaja) kui ka AS BCS Koolitus (kolmas isik). Lõõtsa tn 4 / 11415 Tallinn / 735 0500 / [email protected] / www.harno.ee Registrikood 77001292 1.3. Hankija avaldas RHR kaudu vaidlustajale 22.10.2023 kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Samal kuupäeval on vaidlustajale läbi RHR edastatud ka põhjendused tema pakkumuse koolituse läbiviimise plaani hindamise osas (sõnum 788231). 1.4. Vaidlustaja esitas 27.10.2023 hankijale ja vaidlustusdokumendi koosseisus taotluse tutvuda kolmanda isiku pakkumusega ja saada selgitusi kolmanda isiku pakkumuse sisuliste eeliste kohta. Hankija keeldus kolmanda isiku pakkumuse avaldamisest, kuna pakkumus võib sisaldada kolmanda isiku ärisaladusi, kuid esitas läbi RHR 31.10.2023 selgitused kolmanda isiku pakkumuste eeliste kohta (sõnum 790120). 1.5. Kolmas isik on hankija taotluse peale täpsustanud oma ärisaladuse koosseisu 06.11.2023 (sõnum 791935). 1.6. Hankija vaidleb vaidlustaja esitatud vaidlustusele vastu ja ei ole esitatud etteheidetega nõus. Hankija tegevus riigihankes 268583 on olnud õiguspärane ja esitatud vaidlustuse rahuldamiseks puudub alus. Lisaks ei ole hankija hinnangul võimalik rahuldada vaidlustaja taotlust tutvuda kolmanda isiku pakkumusega. HANKIJA VASTUVÄITED 2. Vaidlustuse läbivaatamine vaidlustuses toodud ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalik 2.1. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja pakkumuse hindamine riigihankes 268583 on toimunud riigihangete seaduse (RHS) § 117 ja riigihanke alusdokumentide (RHAD) kohaselt ja hankija ei ole rikkunud vaidlustaja pakkumuse hindamisel vaidlustuse punktis 2.2.3 viidatud RHS sätteid, RHAD nõudeid või riigihangete üldpõhimõtteid. 2.2. Vaidlustaja põhjendused vaidlustuse läbivaatamiseks vaidlustuses kirjeldatud ulatuses ja detailsuses tuginevad väitel, nagu tuleks riigihanke 268583 vaidlustuse läbivaatamisel analüüsida süvitsi vaidlustaja pakkumusega seonduvalt hankija hindamiskriteeriumi 1 (Koolituse läbiviimise plaan) hindamisega seotud otsuste õiguspärasust. 2.3. Riigihangete vaidlustuste läbivaatamisel on vaidlusorganil võimalik selliste otsuste läbivaatamisel tugineda kahele erinevale põhjalikkuse astmele – hindamisorgan võib hindamisotsust kontrollida üldisemalt, kasutades üldist nn „ratsionaalsuse või ilmsete vigade testi“ põhimõtet, või intensiivselt, kontrollides hankija poolt vastu võetud otsuseid hankija ekspertidest hindajate poolt rakendatava põhjalikkuse astmega. 2.4. Vaidlustaja väidab oma vaidlustuse punktis 2.2.4 varasemale praktikale tuginedes, et riigihanke 268583 vaidlustuse puhul tuleb vaidlusorganil vaidlustuse lahendamiseks analüüsida hankija hindamisotsuseid nö põhjalikult. 2.5. Vaidlustaja selline seisukoht ei ole õige. Vaidlustuskomisjonil on käesoleval juhul põhjendatud piirduda riigihanke 268583 vaidlustuse läbivaatamisel vaoshoituma ratsionaalsuse või ilmsete vigade testiga. 2.6. Vaidlustaja esitatud varasem õiguspraktika ja selles kirjeldatud põhjendused, miks VAKO peaks vaidluse lahendamisel süüvima hankija otsustesse eksperdi tasemel, ei kinnita vaidlustaja esitatud sellekohaseid õiguslikke väiteid. 2.7. Vaidlustaja poolt viidatud Riigikohtu otsus1 seab põhjaliku sisulise kontrolli rakendamisele lähtuvalt võimaliku õigusliku riive intensiivsusest lisakriteeriumid, milleks on a) hanke eeldatav maksumus peab ületama rahvusvahelist piirmäära ja b) valitud hankemenetluse liik peab olema põhjalikult reglementeeritud, milleks vaidlustaja viidatud kohtuasjas on/oli avatud pakkumismenetlus. 2.8. Käesolevas vaidlustatud riigihankes on tegemist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse e nn „lihtsustatud korras“ hangitava teenusega2 ja hanke eeldatav maksumus jääb alla sotsiaal- ja eriteenuste hankemenetluse rahvusvahelist piirmäära. 1 RKHKo 3-20-1198, p 16; 2 EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014 , riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, p 28; 2 (9) 2.9. Eeltoodust lähtuvalt ei ole põhjendatud vaidlustaja väide, nagu tuleks käesoleva riigihanke vaidluse lahendamisel lahendada vaidlus lähtuvalt põhjaliku e nn “intensiivse” kontrolli standardist. Arvestades vaidlustaja enda esitatud Riigikohtu seisukohti, on käesoleval juhul tegemist riigihankega, kus hindamisega kaasneda võiv võimalik õiguste rikkumine ei ole niivõrd intensiivne, et vaidlustaja sisulised argumendid tuleks läbi vaadata täies ulatuses ja vaidlusorgan peaks vajadusel asendama riigihanke ekspertidest hindajate hindamisotsused enda omaga. 2.10. Vaidlustaja enda viidatud lahend 3-20-1198 viitab oma esimeses lauses Riigikohtu varasemale seisukohale3, kus Riigikohus on sedastanud, et hangetes „võivad žüriiliikmete hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi olla võimalik vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada. Vaidlustus- ja kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorumid.“ 2.11. Ka riigihankes 268583 on olukord, kus hindamiskriteeriumi 1 hindamisel on osa rõhust seotud hindajate haridusvaldkonna ekspertteadmisele ja kogemusele tugineva (ning kõrvaltvaatajale subjektiivselt tunduva) arusaamaga sellest, mis on nimetatud riigihanke puhul hankija jaoks kõige eelistatum täienduskoolituse teenuse hankimiseks vajalik resultaat. Sellest lähtuvalt on eksperthindajad ka pakkujate pakkumustele punkte jaganud. Hankija hinnangul ei ole ka haridusvaldkonna sellised hindamisotsused täielikult (sarnaselt Riigikohtu määratlusele) vaidlustuse korras „vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate õiguslike mõõdupuude kohaselt põhjendatavad“ ja seeläbi ka sellisena õiguslike mõõdupuude järgi kontrollitavad. 2.12. Riigikohtu otsus 3-20-1198 defineerib vaidlusküsimuse läbivaatamise põhjalikkuse vajaduse muuhulgas võimaliku õiguste rikkumise intensiivsusega (p 16). Nagu eelnevalt kirjeldatud, on selline intensiivsus Riigikohtu poolt piiritletud asjaoludega, kas hange ületab rahvusvahelist piirmäära ning kas tegemist on põhjalikult reglementeeritud hankemenetlusega (nagu avatud pakkumismenetlus). Kumbki tingimus käesoleval juhul täidetud ei ole. 2.13. Hankija hinnangul ei saa hanke läbivaatamise intensiivsuse määramisel tugineda ka vaidlustaja viidatud sama kohtulahendi 3-20-1198 punktile 14. Hankija ei eita, et vaidlustusorgani või kohtu kohustuseks ongi õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine. Käesoleval juhul vaidlustab vaidlustaja aga mitte õigusmõisteid või faktilist olukorda, vaid hankija poolt määratud ekspertide valdkondlikel eriteadmistel tuginevat punktihinnangut. 2.14. Hankija juhib vaidlustuskomisjoni tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja kasutatud viide Riigikohtu otsusele 3-20-1198 (p 14) ei ole täielik. Kuigi Riigikohus on jaatanud vastava punkti esimeses pooles vaidluse lahendaja õigust intensiivsemale sisulisele kontrollile, on Riigikohus vastava punkti teises pooles leidnud, et „kohus võib olla vähem või rohkem vaoshoitud ka haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. See tähendab, et kohus võib, arvestades eespool nimetatud tingimusi nende koostoimes, piirduda täiskontrolli asemel nõrgemate kontrollistandarditega - ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga.“ 2.15. Nagu eelnevalt juba viidatud, ei ole riigihanke 268583 vaidluse puhul täidetud intensiivset sisulist kontrolli võimaldavad Riigikohtu määratletud intensiivse riive tingimused (eeldatav maksumus ja hankemenetluse liik). 2.16. Vaidlustaja viidatud teine Riigikohtu otsus (3-20-2474) jaatab küll sarnaselt lahendile 3- 20-1198 vaidlusorgani või kohtu nominaalset õigust teha haldusorgani otsustele intensiivsemat kontrolli, kuid kinnitab samas üle ka vaidluse lahendaja võimalust rakendada vaoshoitust olukorras, kus „hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne“4. Vastav lahend ei anna käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast oluliselt täpsustavat või täiendavat sisendit. Vaidlustaja 3 RKHko 3-3-1-51-16 p 17.2; 4 RKHko 3-20-2474 p 20; 3 (9) viidatud Riigikohtu vastav seisukoht (3-20-2474 p 20) on kahtlemata mõistlik, kuid tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et vastava lahendi puhul on tegemist isiku meditsiinilise seisundi hindamisega, mistõttu ei saa kõiki põhimõtteid nii üksüheselt hankemenetlusele teisendada. Samas jaatab vastav Riigikohtu seisukoht (3-20-2474) ikkagi pigem hankija seisukohta, mille kohaselt tuleb võimaliku vähemintensiivse riive korral (nagu ka käesoleval juhul tulenevalt riigihanke väärtusest ja hankemenetluse liigist) piirduda ratsionaalsuse ja/või ilmselgete vigade testiga. 2.17. Arvestades eeltoodut ja vaidlustaja vaidlustuse põhiosa ülesehitust, mis keskendub vaidlustaja pakkumusele omistatud punktide vaidlustamisele, piisab käesoleva vaidluse lahendamiseks ratsionaalsuse ja/või ilmselgete vigade testist. Nimetatud nn „testi“ korras on mõistlik ja piisav kontrollida, kas vaidlustajale 22.10.2023 läbi RHR (sõnum 788231) edastatud selgitused talle omistatud punktide kohta on mõistlikult kaalutud ja neis ei ole ilmselgeid vigu. 2.18. Arvestades asjaolu, et 22.10.2023 sõnumiga 788231 on vaidlustajale edastatud põhjalik 1,5 lehekülje pikkune sisuline selgitus, on selge, et hankija otsus on olnud sisuline ja põhjalikult kaalutud. Kaalutud asjaolude kirjeldus on vastavuses vaidlustaja pakkumusega ja välja on toodud, et kaalumise aluseks on selles sisalduv info. 2.19. Eeltoodu viitab sellele, et vaidlustaja pakkumust hinnati asjakohasest infost lähtuvalt ja ekspertide hinnang tugines pakkuja pakkumuse sisule. Hankija rõhutab ka, et eksperdid on muus osas hanke hindamiskriteeriumite puhul hinnanud vaidlustaja teisi sisukriteeriume kõrgelt (RHAD hindamismetoodika dokumendi alakriteeriumite 1.8.2 ja 1.8.3 osas sai vaidlustaja maksimumpunktid, vastavalt 30 ja 5 punkti). 2.20. Kokkuvõtvalt ei saa väita, et hankija otsustus vaidlustaja pakkumuse hindamisel oleks ebaratsionaalne või sisaldaks ilmseid vigu. Asjaolu, et 22.10.2023 antud sisuline selgitus vaidlustajat ei rahulda, ei ole iseseisvaks aluseks otsuse ümbervaatamisele. 2.21. Hoolimata asjaolust, et hankija hinnangul ei ole Tallinna Tehnikaülikooli poolt riigihankes 268583 esitatud vaidlustuse puhul vajalik ega õigustatud vaidlustuse läbivaatamine pakkumustele punktide omistamise kontrollimisel vaidlustaja poolt soovitud intensiivses sisulises ulatuses, esitab hankija järgnevalt vastused ka vaidlustaja sisulistele etteheidetele. 3. Vaidlustaja pakkumuse hindamine oli sisu osas õiguspärane 3.1. Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 2.2.7 esitanud järgnevad väited: a) õpiväljundite arv ei määra õpiväljundite mahukust; b) esimeses moodulis toodud õpiväljundid ei ole liiga mahukad, et neid ei ole võimalik 16 tunni jooksul katta; c) õpiväljundid: „oskavad kirjeldada digitaliseerimise võimalusi ettevõtte strateegias, ärimudelites ja tööprotsessides; oskavad kirjeldada digitaliseerimise väljakutseid; analüüsida digitaliseerimise mõju ettevõtete toimimisele ja seostada seda ettevõtete strateegia ja ärimudelitega on võimalik läbida mooduli esimese koolituspäeva 6 akadeemilise tunniga“; 3.2. Esitatud seisukoht ei ole kooskõlas väljundipõhise õppekava koostamise põhimõtete ja õpiväljundite olemusega ning ei lähtu õppekava loomisel õpiväljundite kirjeldamisel seadusest tulenevast alusest. 3.3. Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud Täienduskoolituse standardi § 2 (lg) 2 alusel „koostatakse õppekava õpiväljundipõhiselt. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Täienduskoolituse õpiväljundid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu teadmisi ja oskusi“. 3.4. Hanke tehnilise kirjelduse p 2.5 kohaselt on peale hankelepingu sõlmimist töövõtja üheks kohustuseks väljastada osalejatele tunnistus; tehnilise kirjelduse 4.6 kohaselt lähtuvad tunnistusele seatud nõuded täienduskoolituse standardis toodust. 4 (9) 3.5. Täienduskoolituse standardi § 3 (lg) 2 kohaselt on „tunnistus täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid“. 3.6. Seega ei ole õpiväljundid lihtsalt loetelu, vaid koolituse läbinu peab tunnistuse saamiseks kõik õpiväljundid saavutama ja nende saavutamist tuleb kontrollida. 3.7. Vaidlustuse p 2.2.15 on vaidlustaja arvamusel, et koolitusprogrammiga planeeritud õpiväljundite saavutamise „Hankija poolt „liialt ambitsioonikaks“ kuulutamine on üldsõnaline ja analüüsile mittepõhinev ning eeldaks Hankija poolt konkreetsete kvantitatiivsete mõõdikute sissetoomist, mis võimaldaks anda objektiivset tagasisidet käsitletavate teemade mahu ja saavutatavate õpiväljundite kohta“. 3.8. Vaidlustaja selline arvamus ei lähtu vaidlustuses ja ka pakkumuses õpiväljundite käsitluses Täiendkoolituse standardist. Hankija ei pea esitama kvantitatiivseid mõõdikuid, vaid õpiväljundite määratlemine ja seostamine on pakkuja ülesanne, mida ta oleks pidanud käsitlema ja arusaadavalt esitlema oma pakkumuses. Hankija ülesanne ei ole hankemenetluses osalejatele selgitada vastava valdkonna õigusaktide sisu, millest pakkumuse koostamisel lähtuda. Eriti olukorras, kus pakkuja on koolituse valdkonnas tegutsenud pikalt, nagu ta viitab ka oma vaidlustuse p 2.2.15. 3.9. Pakkumuses on toodud enam kui 60 õpiväljundit. Arvestades seda arvu, on koolituse tempo väga kõrge ning on suur risk, et osalejate teadmised jäävad pinnapealseks. Üheks pinnapealse õppimise põhjuseks on vähene aeg. Materjalile pinnapealselt lähenemise korral mäletatakse tekstist üksikuid sõnu või muid ühikuid, aga mitte tervikpilti, samuti ei mõisteta sisu tervikuna. Vastavalt pakkumuse alapunktile “Õpiväljundite kontroll” peab koolituse aja hulka mahtuma loengu kuulamine, harjutuste tegemine, praktikumis osalemine, iseseisev töö, õpiväljundi omandamise hindamiseks vajaliku harjutustöö tegemine Moodle keskkonnas ning kursusetöösse panustamine. 3.10. Arvestades tehnilises kirjelduses toodud koolituse mahtu 104 akadeemilist tundi, on hankija jätkuvalt seisukohal, et vaidlustaja pakkumuses esitatud moodulite õpiväljundid on liiga mahukad, et nende saavutamine oleks realistlik, arvestades koolituseks planeeritud aega. 3.11. Hankija toob vaidlustuse p 2.2.9 välja, et hankija oleks pidanud aru saama, et pakkumuses lk 13 algav 5. koolituspäev kuulub III mooduli juurde, sest pakkumuses lk 7 kirjeldatud III mooduli õpiväljundid kattuvad 5. koolituspäeva õpiväljunditega ja et hankijal oli piisavalt aega pakkumuse sisuga tutvumiseks. 3.12. Vaidlustaja viidatud otsuse tegemise aeg näitab, et hankija on põhjalikult tutvunud kõikide esitatud pakkumustega, teinud kõik vajalikud hankega seotud toimingud ja teinud kaalutletud otsuse. 3.13. Koolituse Pakkumuse II mooduli kirjelduses on toodud, et see tutvustab Tööstus 4.0 ja 5.0 kontseptsioone, tööprotsesside automatiseerimist, tootmisprotsessi tõhustamist, nutikaid tehnoloogiaid jne. Kõik loengud on lõimitud praktiliste näidete ja harjutustega. Selle mooduli kõik loengud viiakse läbi TalTechi paindtootmissüsteemide, kus osalejad saavad ka praktiliselt katsetada erinevaid lahendusi uuenduslike tootmisseadmete abil. 3.14. Hankija ei saa pakkumist lugedes olla kindel, et 5. koolituspäeva teemad: „intelligentsed tooted; autonoomsed, enesekontrolliga tootmiskomponendid ja protsessid, nende eelised, väljakutsed, mõju tootearendusele ja turule“ ei ole seotud sisukirjelduses toodud Tööstus 4.0 ja 5.0 kontseptsioonide jm esitatud kirjeldusega. Samuti võib robootika temaatika olla seotud uuenduslike tootmisseadmete katsetamisega. 3.15. Lk 14 toodud III mooduli pealkiri on „Uued tehnoloogiad äriprotsesside tõhustamiseks: tehisintellekt ja sellega seotud äriprotsessid“. Pakkumuses toodud III mooduli esimene koolituspäev algab teemaga „Äritehisintellekti rakendused - Ülevaade AI ärirakendustest. Milliseid probleeme saab AIga ettevõttes lahendada? Peamised kategooriaid, milles ettevõtted AI-lahendusi rakendavad“, millest võib aru saada, et see on mooduli esimene, sissejuhatav teema. 5 (9) 3.16. Hindamismetoodika punkti 1.7.1 kohaselt pidi pakkuja selgitama põhjalikult, selgelt ja struktureeritult tegevuste sisu ja seda, kuidas tehnilises kirjelduses seatud eesmärke saavutab ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni jõuab, arvestades hankelepingu lõpptähtpäeva. Kohustus esitada nõutud teave selgelt ja arusaadavalt oli pakkuja ülesanne. Hankijale ei saa ette heita, et ta pakkumuses esitatud ebaselge ja eksliku teabe alusel ei saanud tuletada pakkuja võimalikke mõtteid ning seega ei ole kohane viidata, et hankija pidanuks aru saama. Juhul kui hankija hakkab eeldama pakkuja võimalikku tegelikku soovi, siis ei tagaks hankija võrdse pakkumuste hindamise ja pakkujate kohtlemise põhimõtet. 3.17. See, et pakkuja on oma pakkumuse punkti 3 (koolituspakkumuse sisu) üldosas- sissejuhatuses öelnud, et koolitused toimuvad kahepäevaste koolitustena, kuid punktis 3.2. koolituse ülesehituses koos ajakavaga on mooduli märkinud kolmepäevasena, viitab ilmselgele pakkumuse ebaselgusele, küsitavusele, et pakkuja koolituspäevadeks ja koolitusmoodulite tegelikule läbiviimiseks kavandatud aeg ei ole kooskõlas pakkuja punkti 3 üldosas öelduga ning ei vasta tehnilises kirjelduses nõutud tingimusele. 3.18. Pakkuja peab pakkumuse koostamisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik. Isegi kui VAKO asub seisukohale, et hankija pidi aru saama, et kõik moodulid olid 2-päevased, esinevad pakkumuses teised puudused, mille tõttu ei saanud sellele omistada 35 punkti. 3.19. Hankija juhib ka tähelepanu, et vaidlustuses esitatud info, et lk 13 algava 5. koolituspäeva õpiväljundid kattuvad lk 7 kirjeldatud õpiväljunditega, ei ole korrektne, sest koolituspäeva kirjelduse juures ei ole pakkuja õpiväljundeid esitanud, vaid toodud on koolituse teemad. 3.20. Vaidlustuse punktis 2.2.10 toob vaidlustaja etteheitena hankijale välja, et IV moodulis (pakkumuse lk 8) ei ole sisuülevaade vastavuses õpiväljundite ja koolitusmooduli kirjeldusega ning et hankija on võimaldanud hanke tehnilises kirjelduses pakkujal täiendada esmaseid teemasid. Pakkuja võis teemasid täiendada, kuid ei ole seda teinud seostatult - Hankija jääb seisukoha juurde, et mooduli sisuülevaade ei ole vastavuses mooduli õpiväljundite ja koolituspäevade kirjeldusega. 3.21. Vaidlustaja on vaidlustuse p 2.2.12 ja 2.2.13 välja toonud: a) eeldame, et paralleelselt digitaliseerimise teekaardi loomisega viib ettevõte praktilisi samme ettevõttes ellu koolituse ajal; b) Vaidlustaja väidab, et kursuse sihtrühm ehk VKEde juhid on nende teemadega oma äriprotsessi käigus ka varasemalt tegelenud ja seetõttu ei ole see ülesanne liiga koormav; c) Ettevõtte teisi töötajaid kaasatakse vastavalt vajadusele… Tänase ärikultuuri juures pole mõeldav, et ettevõtte äriprotsesside ja strateegia muutmisega tegelevad vaid 2-3 juhtivtöötajat. 3.22. Vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele on riigihanke hankelepingu sõlmimise eesmärgiks juhtimisvõimekuse koolituse väljatöötamine ja läbiviimine, et arendada juhtide IKT-oskusi ja - teadmisi ning tõsta teadlikkust IKT kasutamisest saadavast võimalikust kasust. Koolituse sihtrühmaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete 2-4-liikmelised meeskonnad, kes näevad vajadust ettevõtte digipöörde või digitaliseerimise mõtestamiseks ning valdkonna arendamiseks oma ettevõttes ning soovivad selleks omandada uusi oskuseid või täiendada olemasolevaid teadmisi. 3.23. Eesmärgist tulenevalt ei saanud pakkuja eeldada, et osaleja viib ettevõttes ellu praktilisi samme ellu koolituse ajal. Samuti ei saa vaidlustaja eeldada, et osalejad on äriprotsessi käigus teemadega tegelenud – osaleda võivad meeskonna liikmed olenemata tööstaažist või kogemusest, mh võib osalejaks olla ka alles alustanud juht. Eeldada ei saa ka, et pikema töökogemusega juhtidel on teemadega eelnev kokkupuude. 3.24. Sellised vaidlustajapoolsed tõlgendused toetavad hankija pakkumuse hindamisel antud hinnangut, et iseseisva töö maht on liiga suur. Samuti jääb hankija pakkumuse hindamisel märgitu juurde, et pakkumuses kirjeldatud ulatuses ettevõtte teiste töötajate kaasamine ei vasta antud hanke eesmärkidele ning koormab tarbetult koolitatavat. 3.25. Vaidlustaja on vaidlustuse p 2.2.12 välja toonud, et kahe mooduli vahele jääb kuu aega, mis on piisav ülesande lahendamiseks. 6 (9) 3.26. Pakkumuse kohaselt on vaidlustaja iseseisva töö mahuks kavandanud 20 akadeemilist tundi (ptk 3 pakkumuse sisu, lk 5). Kui koolitus koosneb viiest moodulist ja iseseisev töö jaotub nt moodulite vahelisele ajale võrdselt, siis on iga mooduli vahele jääva iseseisva töö võimalik maht 5 akadeemilist tundi. Seega ei saa Pakkuja vastavalt vaidlustuse p 2.2.12 tõlgendada, et kahe mooduli vahele jääb kuu aega, mis on piisav ülesande lahendamiseks. Selline tõlgendus toetab Hankija järeldust pakkumuse hindamisel, et iseseisva töö maht on liiga suur. 3.27. Vaidlustaja toob vaidlustuse p 2.2.14 välja, et lugemismaterjal on soovituslik lisamaterjal. 3.28. Pakkuja on pakkumuse lk 24 iseseisva töö peatükis kirjeldanud: „Koolituspäevadelt saavad osalejad lektoritelt kaasa ka iseseisva töö, mis on tavaliselt harjutustundides alustatu lõpetamine. Samuti kätkeb iseseisev töö lugemismaterjali raamatute, artiklite ja juhtumiuuringute näol, mis otseselt haakuvad mooduli teemadega ning võimaldavad osalejatel haarata ning mõista laiemat konteksti iga teemapunkti osas. Iseseisev töö on ka õpitu läbiarutamine - kuidas reaalselt digikaart ettevõttes valmib.“ 3.29. Kirjelduse alusel on iseseisva töö sisuks harjutustundides alustatu lõpetamine ja lugemismaterjal, mis võimaldab haarata ja mõista laiemat konteksti ning õpitu läbiarutamine. Seega ei ole õige vaidlustuses esitatud väide, et lugemismaterjal on soovituslik lisamaterjal ja Hankija ei saanud seda pakkumuse hindamisel ka selliselt tõlgendada. 4. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oli õiguspärane 4.1. Vaidlustuse punktis 2.3 (koos alapunktidega) etteheited on oma sisult kas formaalsed (p 2.3.1) või jääb nende väiteline seos esitatud taotlusega hankijale arusaamatuks. 4.2. Vaidlustuse punktis 2.3.1 esitab vaidlustaja väite, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oli õigusvastane, kuna oletuslikult kõrgema punktisumma saanud vaidlustaja peaks olema ise edukaks pakkujaks. 4.3. Hankija on sellise väite oma eelnevate sisuliste vastuväidetega kahtluse alla seadnud – hankija hinnangul on vaidlustaja pakkumuse ja kolmanda isiku pakkumuse hindamine olnud korrektne ja seetõttu puudub iseseisev põhjus vaidlustuse punktis 2.3.1 välja toodud väite analüüsimiseks. 4.4. Vaidlustuse punktis 2.3.2 (jj) esitab vaidlustaja väite, nagu oleks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane (?), kuid hankija tegevuse kohta on esitatud ainult menetluslik etteheide, mis on seotud hankija tegevusega edukaks tunnistamise otsuse vastuvõtmise menetlusstaadiumi järgselt vaidlustaja teavitamisel kolmanda isiku pakkumuse eelistest (millega hankija ei nõustu). 4.5. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise aluseks on selle hindamine ja sellele punktide omistamine. Vaidlustaja ei ole vaidlustuse punktis 2.3 üheski alapunktis välja toonud, milles seisnes kolmanda isiku pakkumuse hindamise ja edukaks tunnistamise sisuline õigusvastasus. 4.6. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise iseseisva õigusvastasuse saab vaidlustaja esitatud kontekstis põhjustada hankija eksimus kolmanda isiku pakkumusele punktide omistamises. Hankija sellist viga teinud ei ole ja vaidlustaja ei ole ka alapunktis 2.3 välja toonud seda, miks tema hinnangul on kolmanda isiku pakkumusele punkte omistatud ebaõigelt. 4.7. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele eelnevat pakkumuse hindamist ei mõjuta hankija tegevus edukaks tunnistamise otsuse vastuvõtmise järgselt – vastav otsus on selleks hetkeks juba tehtud ja vaidlustaja etteheited on seotud hankija teavitamiskohustuse täitmisega, mis edukaks tunnistamise otsust ei mõjuta. 4.8. Eeltoodust lähtuvalt ei saa ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine olla õigusvastane põhjusel, et vaidlustaja ei nõustu eduka pakkumuse eelistest teavitamise kohustuse täitmise nüanssidega. 4.9. Lisaks eksib vaidlustaja väites, et hankija on eiranud RHS § 47 lg 4 p 3 hankija teavitamiskohustusi. 7 (9) 4.10. Vaidlustaja kinnitab ka (vaidlustuse p 2.3.2), et hankija on talle (kõigile pakkujatele, eRHR sõnum 790120) 31.10.2023 esitanud täiendava info kolmanda isiku pakkumuse eeliste kohta. Vastav info on grupeeritud alakriteeriumite kaupa ja hankija hinnangul piisavalt detailne, et valdkonnas tegutsev mõistlik pakkuja saaks sellest kätte soovitud info. Hindamise kategooriate kaupa oli punktisummade jagunemine kõigile pakkujatele nähtav ka edukaks tunnistamise otsusest, mistõttu RHS § 47 lg 4 p 3 miinimumnõuded olid seeläbi täidetud. 4.11. Vaidlustaja kontekstuaalsed vihjed selle kohta, nagu varjaks hankija teiste pakkujate eest kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse põhjendusi või rikuks (mh) vastava teavituskohustuse sisu, on kohatud. 4.12. Hankija ei sea otseselt kahtluse alla vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu praktikat kohtulahendite osas (kuigi lahendi C-629/11 p 21 ja 29 ja sellest lähtuva vaidlustaja poolt nimetamata lahendi C-235/11 P Evropaïki Dynamiki v Commission, paragraphs 50 and 51 puhul ei ole vaidlustaja esitatud seisukoht otseselt tuvastatav), kuid hankija juhib tähelepanu asjaolule, et viidatud lahendite puhul ei ole Euroopa Kohus määratlenud, millal vastav (käesoleval juhul täiendav) informatsioon tuleb hankes edutuks osutunud pakkujatele esitada. Hankija ja pakkuja võivad alati olla erineval seisukohal, millises täiuslikus koosseisus tuleks vastav info kõigile asjast huvitatud pakkujatele edastada, kuid seaduse täitmise vaatest piisab vastava kohustuse täitmiseks ka lühemast, kuid piisavast teabest. 4.13. Hankija on seisukohal, et hankija esitas vaidlustajale RHS § 47 lg 4 p 3 kohase informatsiooni (hindepunktid) õigeaegselt koos edukaks tunnistamise otsusega. Olukorras, kus RHS § 47 lg 4 p 3 sisulise tõlgenduse kohaselt andis kolmandale isikule vaidlustaja ees eelise kogutud punktisumma, oli hankija poolt 22.10.2023 esitatud teave seega piisav RHS § 47 lg 4 p 3 nõude täitmiseks. 4.14. Arvestades vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu praktikat ja asjaolu, et seal pole viidatud täiendavat eduka pakkumuse eeliste kirjeldamise tähtaega, ei saa väita, et hankija oleks otseselt eksinud RHS § 47 lg 4 p 3 nõuete vastu, edastades vaidlustajale soovikohast täiendavat infot. 4.15. Eelnevalt väljatoodust tulenevalt puudub hankijal arusaam, mida vaidlustaja välja toodud teavituskohustuse asjaoludega soovib tõestada või saavutada. Nagu eelnevalt kirjeldatud, puudub kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja sellekohase teabe avaldamise juures põhjuslik seos. Teabe väljastamine RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt ei mõjuta kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse sisulist õiguspärasust - nimetatud otsuse edukaks tunnistamise aluseks on selle sisulised eelised ja suurem punktisumma, võrreldes vaidlustaja pakkumusega. Hankija otsuse sisulist õiguspärasust teavituskohustuse vaidlusega kahtluse alla seada ei saa. 4.16. Kokkuvõtlikult saab nentida, et hoolimata võimalikest vaidlustaja tähelepanekutest hankija teavituskohustuse täitmise detailide osast (mille etteheitva tooniga hankija ei nõustu), ei mõjutanud need kuidagi kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasust. 5. Kolmanda isiku pakkumuse avaldamiseks vaidlustajale puudub alus 5.1. Hankija ei ole nõus vaidlustaja taotlusega avaldada talle kolmanda isiku pakkumus (vaidlustuse nõue nr 3 ja vaidlustuse tekstiosa p 3.4). 5.2. Kolmandal isikul on tulenevalt RHS § 461 lg 2 õigus eeldada, et tema pakkumus on kaitstud ärisaladusega. 5.3. Hankija hinnangul ei saa vaidlustaja tugineda kolmanda isiku pakkumuse sisuga tutvumise huvile (oletatavalt) vaidlustuse punktis 3.4 kirjeldatud (või pigem kirjeldamata) asjaoludel. 5.4. Vaidlustaja ei ole kusagil vaidlustuses näidanud või põhjendanud, millist õigusvaidlusega seonduvat faktilise asjaolu kontrolli eesmärki selline ärisaladusega kaetud pakkumuse avalikustamine konkurendile peaks käesoleval juhul teenima. Asjaolu, et vaidlustaja ise on vaidlustuses avalikustanud oma pakkumuse sisu, on vaidlustaja õigus, kuid sellest ei saa 8 (9) tuletada teiste pakkujate sh kolmanda isiku korrespondeeruvat kohustust teha oma pakkumusega sama. 5.5. Samuti ei ole vaidlustaja viidanud, millist asjaolu kolmanda isiku pakkumuses ta nö „kontrollida“ soovib või milliste kolmanda isiku pakkumuses sisalduvate asjaolude vastu on tal nii oluline huvi, et see kaalub üles kolmanda isiku huvi ärisaladuse kaitsele. Kahtlemata on kõigil pakkujatel huvi konkurentide pakkumuste suhtes, kuid selline pakkujale avalikustamise ja avaldamise otsus peab sellisel juhul üle kaaluma kolmanda isiku huvi oma ärisaladust mitte avalikustada. Vaidlustaja sellise huvi olemasolu või vajalikkust kirjeldanud ei ole. 5.6. Vaidlustaja ei ole esitanud selgitusi, mida vaidluse seisukohast selline konkurendi pakkumuse avalikustamine annaks. Vaidlustaja ei ole välja toonud sisulisi kaalutlusi (kahtlusi), mille osas ta on seisukohal, et kolmanda isiku pakkumus kas ei vasta või ei saaks olla edukas (mida hankija oletab olevat vaidlustuse taotluse nr 3 ja punkti 3.4 eesmärgiks). Vaidlustaja etteheited kolmanda isiku pakkumuse osas punktis 2.3 on kas „loogilise seose“ järeldused või seotud hankija tegevuse menetlusliku küljega ning ei puuduta kolmanda isiku pakkumuse sisu. 5.7. Kõiki ettenähtavaid vaidlusküsimusi, mis käesolevas vaidluses kolmanda isiku pakkumuse suhtes saavad tekkida, on võimalik lahendada ka ilma kolmanda isiku pakkumust konkurentidele avaldamata. Olukorras, kus vaidlustajal on põhjendatud (või oletuslikke) kahtlusi kolmanda isiku pakkumuse osas, on tal võimalik sellised kahtlused vaidlustuses esitada. Selliste kahtluste väljatoomise korral on VAKO-l võimalus vaidluse läbivaatamise käigus kolmanda isiku pakkumusega iseseisvalt ja ilma vaidlustajat kaasamata tutvuda, et veenduda, kas vaidlustaja esitatud märkused on tõesed või mitte ja selline menetlustoiming on võimalik läbi viia ilma kolmanda isiku ärisaladusega kaetud pakkumust vaidlustajale avaldamata. 6. Menetluslikud küsimused 6.1. Haridus- ja Noorteametit esindab vaidlustusmenetluses Kesksete teenuste osakonna õiguse- ja hangete büroo jurist Raimond Viiding. 6.2. Vaidlustaja ei ole selgitanud, milliseid täiendavaid seisukohti on tal võimalik vaidlusasja lahendamiseks esitada istungil, mida ta ei ole esitanud oma 02.11.2023 vaidlustuses. Seetõttu puudub vajadus vaidlusasjas vaidlustuskomisjoni istungi pidamiseks. 6.3. Arvestades, et vaidlustaja ei ole selgitanud, millist otstarvet täidaks kolmanda isiku pakkumuse avalikustamine vaidlustajale, puudub alus või vajadus rahuldada vaidlustaja nõuet nr 3, millega vaidlustaja taotleb on kolmanda isiku pakkumuse sisu avalikustamist. 6.4. Kõik käesolevas vastuses viidatud dokumendid on kas vaidlustaja poolt esitatud või Riigihangete vaidlustuskomisjonile kättesaadavad läbi riigihangete registri hankes 268583. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Viiding jurist lisa: esindaja volikiri 9 (9)