Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja Rahandusküsimuste/eelarve nõukogu 10. novembri 2023. a istungil

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 07.11.2023 nr 11-3.1/6766-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja Rahandusküsimuste/eelarve nõukogu 10. novembri 2023. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve nõukogu 10. novembri 2023. a istungil Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve nõukogu 10. novembri 2023. a istungil 2. Protokollilise otsuse eelnõu Kristiina Abel, 611 3406 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve nõukogu 10. novembri 2023. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve nõukogu 10. novembri 2023. a istungil: - Peame tähtsaks kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel Euroopa Liidu 2024. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu poliitikate stabiilne ja viivitusteta rahastamine. - Peame oluliseks Euroopa Liidu 2024. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina igakülgseks abistamiseks ning Ukraina-vastase agressioonisõja majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarmõjuga seotud tagajärgedega tegelemiseks. - Saame toetada Euroopa Parlamendi ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  ÜLEVAADE Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 3. november 2023. aasta Teema: Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste/ eelarve nõukogu 10. novembri 2023. a istungil Sissejuhatus Majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve nõukogu istungi päevakorras on Euroopa Liidu 2024. aasta eelarve. Eelarves kokkuleppele jõudmiseks toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu lepituskomitee koosolek. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 314 toodud erimenetlusele algas lepitusprotseduur 24. oktoobril ja lepituskomitee1 ülesanne on 21 päeva kestva lepitusperioodi jooksul (mis lõpeb 13. novembri südaööl) koostada nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukohtade põhjal 2024. aasta Euroopa Liidu eelarve eelnõu ühistekst. Seejärel annab eelarvele lõpliku heakskiidu parlamendi täiskogu. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Taavi Kimmel ([email protected], 58 851472) ning kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected], 611 3515). Eestit esindab nõukogu istungil Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Aivo Orav. Eelarveprotseduur Iga-aastase EL eelarve läbirääkimised algavad mais või juunis kui Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitab järgmise aasta eelarveprojekti. Eelarveprojekti koostamisel lähtub komisjon nii 2014-2020 kui ka 2021-2027 pikaajalise eelarve (MFF2) finantsprogrammeerimisest ning arvestab veebruaris või märtsis esitatud nõukogu ning Euroopa Parlamendi eelarvesuunistega. Juunis ja juulis analüüsib ettepanekut nõukogu eelarvekomitee ning lepib kokku nõukogu seisukoha ehk ettepanekud eelarveprojekti muutmiseks. Enamasti on need eelarve mahtu vähendavad. Euroopa Parlament arutab eelarve üle septembris-oktoobris ning esitab omakorda ettepanekud nõukogu seisukoha muutmiseks. Tavapäraselt on need eelarvemahtu suurendavad. Kuna kahe eelarvepädeva institutsiooni seisukohad on erinevad, algatatakse 21-päevane lepitusprotseduur, mille lõpuks tuleks jõuda kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, peab komisjon esitama uue eelarveprojekti. Kui ka selles ei jõuta kokkuleppele piisavalt vara, et parlament saaks eelarve kinnitada aasta viimasel täiskogul detsembris, tuleb järgmist aastat alustada eelmise aasta eelarve alusel. See tähendab, et komisjon võib iga kuu kasutada 1/12 eelmise aasta kinnitatud eelarve mahust. Praktikas ei ole seda siiski kordagi juhtunud. 1 Lepituskomitee koosneb EL nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamenti (EP) esindavatest liikmetest. Ühise teksti vastuvõtmine toimub nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega ja EP esindajate häälteenamusega. 2 Multi-annual Financial Framework 1 Eelarve vastuvõtmiseks peab seda nõukogus toetama riikide kvalifitseeritud häälteenamus ja parlamendi täiskogul liikmete lihthäälteenamus. Euroopa Liidu 2024. aasta eelarve menetlus Komisjon esitas EL 2024. aasta eelarveprojekti nõukogule ja parlamendile arutamiseks ning seisukoha võtmiseks 7. juunil 2023. a. Tegemist on seitsmeaastase pikaajalise eelarve neljanda aasta eelarvega. Komisjon esitas 20. juunil ka EL pikaajalise eelarve 2021-2027 määruse muutmise ettepaneku, sest väliskeskkond on pärast 2020. aastal finantsraamistikus kokku leppimist suurel määral muutunud ning ettenägematutele asjaoludele reageerimiseks on vaja suuremat eelarvepaindlikkust. Eelarve praegune seis on tinginud selle, et komisjon on pidanud eelarvevahendeid ümber paigutama, kuid Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgedega tegelemiseks, EL avatud strateegilise autonoomia ja suveräänsuse tugevdamiseks ning kriisidele reageerimiseks paindlikkuse tagamiseks on komisjoni hinnangul vaja eelarvesse uusi vahendeid. Lisaks on kiire inflatsioon ja intressimäärade järsk tõus suurendanud märgatavalt NGEU rahastamiskulusid ning pärast pandeemiat taas kasvanud ränne paneb surve alla liikmesriikide vastuvõtuvõimekuse. Kuigi komisjon esitas ettepaneku EL pikaajalise eelarve muutmiseks, mis mõjutab ka 2024. aasta EL eelarvet, siis ei sisalda komisjoni ega nõukogu seisukohad EL 2024. aasta eelarve kohta EL pikaajalise eelarvemääruse muutmisest tulenevaid muudatusi. Eesmärk on EL pikaajalise eelarve muutmises jõuda kokkuleppele enne 2023. aasta lõppu ning need muudatused kaasata paranduseelarvega EL 2024. aasta eelarvesse. Komisjoni eelarve ettepaneku kogumaht oli 189,3 miljardit eurot (+1,99% võrreldes 2023) kulukohustustena3 ja 143,0 miljardit eurot maksetena4 (-13,44% võrreldes aastaga 2023). Eelarve kogumahule lisandub hinnanguliselt 113 miljardit eurot toetusmakseid taasterahastust „NextGenerationEU“, mille EL lõi pandeemiast taastumiseks. 2024. aasta eelarvega kaasatakse muuhulgas investeeringuid Ukraina täiendavaks toetamiseks ja Euroopa strateegilise autonoomia suurendamiseks. Lisaks toetatakse majanduse jätkuvat taastumist ning kindlustatakse kestlikkuse eesmärkide täitmist. Esikohal on keskkonnahoidlikud ja digilahendustele suunatud investeeringud ning hiljutistest ja praegustest kriisidest tingitud pakilised vajadused. Samal ajal on EL pidanud silmitsi seisma ka kiire inflatsiooniga, mis pärsib eelarve võimet reageerida uutele vajadustele. EL prioriteetidega tegelemiseks tegi komisjon ettepaneku eraldada esmatähtsates valdkondades järgmised summad (kulukohustustena):  53,8 miljardit eurot ühisele põllumajanduspoliitikale ning 1,1 miljardit eurot Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondile, Euroopa põllumajandustootjatele ja kaluritele ning selleks, et suurendada põllumajandus-, toidu- ja kalandussektori vastupidavust ja pakkuda kriisiohjamiseks vajalikku manööverdamisruumi; 3 Summad, mille ulatuses on võimalik kohustusi võtta, nt lepinguid sõlmida. 4 Väljamakstavad summad, millest sõltub ka riikide sissemaksete vajadus konkreetsel aastal. 2  47,9 miljardit eurot regionaalarengule ja ühtekuuluvusele, et toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning rohepöörde ja EL prioriteetsete projektide jaoks vajalikule taristule;  15,8 miljardit eurot EL partnerite ja huvide toetamiseks maailmas, millest 11,4 miljardit eurot naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (Globaalne Euroopa) raames, 2,1 miljardit eurot ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) jaoks ja 1,7 miljardit eurot humanitaarabiks;  13,6 miljardit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile, millest 12,8 miljardit eurot EL juhtivale teadusprogrammile „Euroopa horisont“. Eelarveprojekt sisaldab ka kiibimääruse rahastust, mis tehakse kättesaadavaks programmi „Euroopa horisont“ raames ja teiste programmide vahendite ümberpaigutamisega;  4,6 miljardit eurot Euroopa strateegilisteks investeeringuteks, millest 2,7 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastule, et parandada piiriülest taristut, 1,3 miljardit eurot programmile „Digitaalne Euroopa“, et kujundada EL digitaalset tulevikku, ning 348 miljardit eurot programmi „InvestEU“ olulisemate prioriteetide jaoks (teadusuuringud ja innovatsioon, rohe- ja digipööre, tervishoiusektor ja strateegilised tehnoloogiad);  2,1 miljardit eurot kosmosevaldkonnale, peamiselt Euroopa kosmoseprogrammile;  10,3 miljardit eurot sotsiaalsele sidususele ja väärtustele, millest 3,96 miljardit eurot taasterahastu NGEU kasvavateks laenukuludeks, 3,7 miljardit eurot programmile „Erasmus+“, et luua inimestele haridus- ja liikuvusvõimalusi; 332 miljonit eurot kunstnike ja loovisikute toetamiseks kogu Euroopas ning 215 miljonit eurot õiguse, õiguste ja väärtuste edendamiseks;  2,4 miljardit eurot keskkonna- ja kliimameetmetele, millest 745 miljonit eurot programmile LIFE, et toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, ning 1,5 miljardit eurot õiglase ülemineku fondile roheülemineku edendamiseks;  2,2 miljardit eurot meie piiride kaitseks, millest 1,1 miljardit eurot integreeritud piirihalduse fondile ja 874 miljonit eurot Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (Frontex);  1,7 miljardit eurot rändega seotud kulutusteks, millest 1,5 miljardit eurot on ette nähtud rändajate ja varjupaigataotlejate toetamiseks;  1,6 miljardit kaitseprobleemide lahendamiseks, millest 638 miljonit eurot kaitsevõime arendamise ja teadusuuringute toetamiseks Euroopa Kaitsefondi raames, 241 miljonit eurot sõjaväelise liikuvuse toetamiseks, 260 miljonit eurot kaitsevaldkonna ühishangete lühiajalisele rahastamisvahendile ning 343 miljonit eurot laskemoona tootmise toetamiseks;  947 miljonit eurot ühtse turu toimimise tagamiseks, sealhulgas 602 miljonit eurot ühtse turu programmile ning 200 miljonit eurot pettusevastase võitluse, maksunduse ja tollivaldkonna tegevuseks;  754 miljonit eurot programmile „EL tervise heaks“, et tagada terviklik tervisealane reageerimine inimeste vajadustele, ning 230 miljonit eurot EL elanikkonnakaitse mehhanismile (rescEU), mis võimaldab kriisi korral kiiresti operatiivabi anda; 3   726 miljonit eurot julgeolekule, millest 315 miljonit eurot Sisejulgeolekufondile, et võidelda terrorismi, radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu;  213 miljonit eurot turvalisteks satelliidiühendusteks, mis eraldatakse EL turvalise ühenduvuse programmi raames. ELi 2024. aasta eelarve kulud kaetakse omavahenditest EL pikaajalise eelarve ülemmäärade raames. Neile lisanduvad NGEU kulud, mida rahastatakse kapitaliturgudelt võetavatest laenudest. Pikaajalise eelarve 2021–2027 ülevaatuse raames hindab komisjon ka Ukrainale tulevikus antavat abi. Komisjon esitas 9. oktoobril 2024. aasta eelarve paranduskirja, millega vähendas nii kulukohustuste kui ka maksete vahendeid 67,4 miljoni euro võrra. Lisaks tavapärasele põllumajanduskulude prognoosi uuendusele on eelarvemahu vähendamine seotud esialgselt prognoositust väiksemate NGEU intressikuludega (74 miljoni euro võrra), sest taasterahastu väljamakseid toimub 2023. aastal esialgu prognoositust 3 miljardi võrra vähem. Paranduskirjas tegi komisjon ka ettepaneku kohendada mitme detsentraliseeritud asutuse, eelkõige Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (eu-LISA) ja Euroopa Prokuratuuri (EPPO) assigneeringute taseme ja/või töötajate arvu, võttes arvesse viimaseid nende tegevusega seotud seadusandlikke või poliitilisi arenguid 2024. aastaks. Rubriigis 7 „Euroopa avalik haldus“ on kohandused peamiselt seotud Euroopa välisteenistusega, et tugevdada sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistust (MPCC), mis hõlmab nii töötajate arvu suurendamist kui ka side- ja infosüsteemi tugevdamist. Kokku suurenevad Euroopa välisteenistuse assigneeringud 7,93 miljoni euro võrra. Samal ajal soovib komisjon vähendada enda palgakulusid 3,7 miljoni euro võrra, seda ametikohtade kategooriate alandamise toel. Kokkuvõttes suurenevad halduskulud 2024. aasta eelarveprojektis rubriigi 7 kohta prognoositud kulude koondmõju tulemusena 4,6 miljoni euro võrra. Nõukogu võttis 8. septembril oma seisukoha EL 2024. aasta üldeelarve kohta, millega soovib kohandada rubriikide kulukohustuste ja maksete assigneeringuid allapoole vastavalt 771,92 miljoni euro ja 514,62 miljoni euro võrra. Nõukogu tegi ettepaneku muuta 2024. aasta eelarveprojekti kulukohustusi EL pikaajalises eelarves rubriikide lõikes järgmiselt: 1) ühtne turg, innovatsioon ja digitaalne turg - kulukohustuste vähendamine 230 miljoni euro võrra: teadusuuringud ja innovatsioon (-178 miljonit eurot); Euroopa strateegilised investeeringud (-22,5 miljonit eurot); ühtne turg (-27,5 eurot miljonit eurot) ja kosmos (- 2 miljonit eurot). Rubriigi 1 varu oleks 396,65 miljonit eurot. 4 2) ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused - 2a) majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus - nõukogu kiitis heaks nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute taseme Komisjoni 2024. aasta eelarveprojektis välja pakutud kujul. 2a varu oleks komisjoni ettepaneku kohaselt 17,80 miljonit eurot. 2b) vastupidavus ja väärtused: kulukohustuste vähenemine 612,82 miljoni euro võrra, mis on seotud järgmisega: taasterahastu intressikulu (EURI) -572,82 miljonit eurot; Loov Euroopa programm -40 miljonit eurot). Kuna alamrubriigis 2b varu ei ole, soovitatakse paindlikkusinstrumendi kasutusele võtta 1,01 miljardi euro ulatuses (-240 miljonit eurot). 3) loodusvarad ja keskkond - kulukohustuste vähendamine 10 miljoni euro võrra (sellest 5 miljonit eurot keskkonna - ja kliimameetmete programmist (LIFE) ja 5 miljonit eurot Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) eelarve realt. Rubriigi 3 varu oleks 70,11 miljonit eurot. 4) ränne ja piirihaldus - kulukohustuste vähendamine 20 miljoni euro võrra Euroopa Piiri-ja Rannikuvalve Amet (FRONTEX) eelarve realt. Rubriigi 4 varu oleks 143,29 miljonit eurot. 5) Julgeolek ja kaitse - kulukohustuste vähendamine 17 miljoni euro võrra (mh Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus). Kuna Rubriigis 5 ei ole varu, soovitatakse kooskõlas EDIRPA ettepanekuga võtta kasutusele paindlikkusinstrument summas 283,18 miljonit eurot (- 17 miljonit eurot). 6) naabruskond ja maailm - Nõukogu teeb ettepaneku suurendada kulukohustusi 117,90 miljoni euro võrra ja suurendada humanitaarabiga seotud (HUMA) makseid 98,20 miljoni võrra. Kuna rubriigis 6 puudub varu, soovitakse võtta kasutusele paindlikkusinstrument summas 117,90 eurot miljonit. 7) Euroopa Avalik haldus – rubriigi, sh Euroopa Parlamendi vahendid (2,354 miljardit eurot), komisjoni 2024. aasta eelarveprojektis esitatud kujul heaks kiita. Kuna rubriigis 7 ei ole varu, soovitatakse võtta kasutusele ühtse tagatise instrument (SMI) kogusummas 176,6 miljonit eurot, millest 131,00 miljonit eurot institutsioonide halduskuludeks ja 45,62 miljonit eurot kõikide institutsioonide ja asutuste pensionide jaoks, et võimaldada täita oma õiguslikke kohustusi vastavalt komisjoni eelarveprojekti ettepanekule. Erivahendite puhul säiliksid komisjoni 2024. aasta eelarveprojektis kirjendatud assigneeringud solidaarsus-ja hädaabireservile (SEAR), Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile (EGF) ja Brexiti Kohandamise reservile. Paindlikkusinstrumendi 2024. aasta eelarveprojekti kirjendatud kulukohustuste assigneeringud on 1,49 miljardit eurot (- 139,1 eurot miljonit eurot) ja ühtse tagatisinstrumendi puhul 176,62 miljonit eurot (- 372,82 miljonit eurot). Mõlema maksete puhul nõustutakse komisjoni ettepanekuga. Euroopa Parlament võttis Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve kohta seisukoha 18. oktoobril 2023, millega rõhutab, et COVID‑19 pandeemiale järgnenud Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on toonud Euroopa ja kogu maailma inimestele tõsised majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, kiirendades inflatsiooni, vähendades energiaga kindlustatust ja 5 energiaostuvõimekust ning tuues kaasa toidu- ja energiahindade tõusu. Parlament on seisukohal, et nõukogu kavandatud kärped on põhjendamatud, ei ole tingitud vajaduste või vahendite kasutamise suutlikkuse objektiivsest hindamisest ning on paljudel juhtudel vastuolus jagatud poliitiliste ambitsioonide ja poliitiliste kokkulepetega. Seega otsustati taastada kulud kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel komisjoni esitatud eelarveprojekti tasemel. Ühtlasi tuletas parlament meelde, et kaks nädalat pärast eelarveprojekti avaldamist esitas komisjon EL pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmise ettepaneku koos seadusandlike ettepanekutega luua Ukraina rahastu ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), märkides, et pakett peab olema paigas 1. jaanuariks 2024 ja seega õigeaegselt 2024. aasta eelarve jõustumise ajaks. Samas vaatamata komisjoni ettepanekule EL pikaajalist eelarvet muuta, otsustas nõukogu sõnastada oma seisukoha 2024. aasta eelarve kohta eeldusel, et raamistikku ei muudeta. Parlament rõhutab, et EL eelarve ei ole vajalikul määral paindlik ning kooskõlas EL pikaajalise eelarve vaheülevaatega ning seetõttu tuleks paindlikkusinstrumenti 2024. aastal suurendada 1,457 miljardi euro võrra. Arvestades olemasolevaid kriise ning riski suurte hädaolukordade tekkeks tuleks 2024. aastal solidaarsus- ja hädaabireservi assigneeringuid suurendada 1,092 miljardi euro võrra. Samal ajal säilitades Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Brexitiga kohanemise reservi assigneeringud eelarveprojektis esildatud mahus. Euroopa Parlamendi ettepanekud 2024. aasta eelarveprojekti kulukohustuste kohta EL pikaajalise eelarve rubriikide lõikes on järgmised: 1) Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond - suurendada kulukohustusi eelarveprojektiga võrreldes 1,45 miljardi euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ning nõukogu positsiooniga võrreldes 1,68 miljardi euro võrra.  suurendada „InvestEU“ tagatisi 1,025 miljardi euro võrra ja Innovatsiooni nõukogule (EIC) 125 miljoni euro võrra;  teha „Euroopa horisont“ raames uuesti kättesaadavaks 500 miljonit eurot teadusuuringutega seotud vabastatud kulukohustusi lisaks eelarveprojektis sisalduvale 95 miljonile eurole;  suurendada Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna (CEF) assigneeringuid 2024. aasta eelarveprojektiga võrreldes 100 miljoni euro võrra;  suurendada ühtse turu programmi (SMP) raames oskuste arendamiseks ette nähtud assigneeringuid 10 miljoni euro võrra; 2) Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus - alamrubriigi 2a nõukogu seisukoht kiidetakse heaks. 2b – Vastupidavus ja väärtused - suurendada kulukohustusi eelarveprojektiga võrreldes 199,5 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 812,3 miljoni euro võrra.  suurendada programmi „Erasmus+“ assigneeringuid 100 miljoni euro võrra ja Euroopa solidaarsuskorpuse assigneeringuid 2 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes; 6   suurendada programmi „EL tervise heaks“ assigneeringuid 20 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes;  suurendada EL elanikkonnakaitse mehhanismi assigneeringuid 20 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes;  suurendada programmi „Loov Euroopa“ rahastamist 25 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes, lisades 15 miljonit eurot kultuuri tegevussuunale ja 10 miljonit eurot sektoriülesele tegevussuunale. 3) Loodusvarad ja keskkond -  ettepanek luua innovatsioonifondi jaoks uus eelarverida, mille assigneeringute suurus oleks kooskõlas EL pikaajalises eelarve ülevaatusega 1,25 miljardit eurot;  suurendada noorte põllumajandustootjate sissetulekutoetust eelarveprojektiga võrreldes 40 miljoni euro võrra;  suurendada LIFE programmi assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 30 miljoni euro võrra. 4) Ränne ja piirihaldus – suurendada kulukohustusi eelarveprojektiga võrreldes 173, 9 miljoni euro võrra ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 193,9 miljoni euro võrra.  suurendada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 110 miljoni euro võrra:  suurendada piirihalduse ja viisapoliitika rahastu assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 60 miljoni euro võrra (sh kiirendada Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga ühinemise kirendamiseks). 5) Julgeolek ja kaitse – suurendada kulukohustusi eelarveprojektiga võrreldes kokku 670 miljoni euro võrra ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 687 miljoni euro võrra.  suurendada Euroopa Kaitsefondi assigneeringuid 625 miljoni euro võrra;  suurendada sõjaväelise liikuvuse assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 45 miljoni euro võrra. 6) Naabrus ja maailm - suurendada kulukohustusi eelarveprojektiga võrreldes 2,52 miljardi euro võrra ning nõukogus toimunud lugemisega võrreldes 2,41 miljardi euro võrra.  suurendada rände eelarverea assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 650 miljoni euro võrra;  suurendada eelarveprojektis idanaabrusele ette nähtud assigneeringuid 450 miljoni euro võrra;  suurendada ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) raames Lääne-Balkani riikidele antavat ühinemisega seotud toetust 50 miljoni euro võrra;  suurendada humanitaarabi assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 550 miljoni euro võrra;  suurendada „Globaalne Euroopa“ reservi assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 800 miljoni euro võrra; 7   suurendada programmi „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtme assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 10 miljoni euro võrra. 7) Euroopa avalik haldus – Euroopa Parlament kiidab heaks nõukogu seisukoha rubriigi eelarvevahendite kohta, kuid samal ajal soovib taastada Euroopa Parlamendi assigneeringud summas 2,383 miljardit eurot. Lisavahendite eraldamine on muuhulgas seotud küberturvalisuse ning IT‑arenduse suurendamisega. Tabel 1. Euroopa komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2024 EL eelarveks Eelarverubriigid Erinevus komisjoni 2024 eelnõust Kulukohustused 2024 eelarve- Parandus- Nõukogu Parlamendi Parlamendi mln eurot projekt, kiri 1 positsioon positsioon positsioon koos MFF ülevaatusega 1 Ühtne turg, innovatsioon 21 431,4 0 -230,0 346,3 1 175,0 ja digitaalvaldkond 2a Majanduslik, sotsiaalne 64 665,2 0 0 0 0 ja territoriaalne ühtekuuluvus 2b Vastupidavus ja 10 314,2 -72,0 -612,8 225,3 -3 864,0 väärtused 3 Loodusvarad ja keskkond 57 388,9 0 -10 0 1 250,0 4 Ränne ja piirihaldus 3 898,7 0 -20 80,4 173,9 5 Julgeolek ja kaitse 2 30,4,2 0 -17,0 45,0 625,0 6 Naabrus ja maailm 15 830,0 0 117,9 0 2 525,0 7 Euroopa avalik haldus 11 949,6 4,6 0 99,4 0 Kulukohustused rubriikides 187 780,1 -67,4 -771,9 805,5 1 884,9 Erivahendid 1 560,9 0 0 0 4 956,0 Solidaarsus-ja hädaabireserv 1 351,4 0 0 0 1 092,0 (SEAR) Globaliseerumise 209,5 0 0 0 0 Kohanemise Euroopa Fond (EGF) Taasterahastu intressikulu 0 0 0 0 3 864,0 (EURI) 8  Mittetemaatilised 1 271,1 -67,4 -511,9 549,3 n/a erivahendid Paindlikkusinstrument 1,635,5 0 -139,1 0 n/a Ühtne varuinstrument (SMI) 549,4 -67,4 -372,8 549,3 n/a Kulukohustused kokku 189 341,0 189 273,6 188 681,2 190 146,5 196 181,9 Lepituskomitee Nõukogu ja parlamendi seisukohad erinevad 7,5 miljardi euro võrra (st alla 5% võrra), parlament soovib eelarve suurendamist 195,6 miljardi euroni (koos pikaajalise eelarve ettepaneku ettepanekutega) samas kui nõukogu tegi ettepaneku vähendada eelarve 188,6 miljardi euroni (Euroopa Komisjoni eelarveprojekt 189,3 miljardit eurot). Eesti huvides on, et 2024. aasta eelarve saaks sel aastal vastu võetud ning oleme lepituskohtumisel valmis kompromissideks, et leida parlamendiga ühine arvamus. Parlamendi ettepanekutest saaksime toetada kulukohustuste suurendamist, mis on seotud julgeoleku ning kaitsega ning rände ja piirihaldusega. Lisaks saame toetada Euroopa Parlamendi ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu, mille raames teostatakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail Balticu) ehitamiseks. Eesti riigieelarvesse on 2024. aastaks kavandatud EL eelarve makseteks 357,7 miljonit eurot (- 4% võrreldes aastaga 2023). Arvestatud on eeldatavate mõjudega EL pikaajalise eelarve 2021- 2027 ülevaatusest, mis suurendaks Eesti ja teiste EL liikmesriikide makseid 2024-2027 tulenevalt Ukraina täiendavast toetamisest, ELi poolt taasterahastu finantseerimiseks võetud laenude intressikulude kasvust ning lisarahast EL eelarvest rändele ja strateegiliste tehnoloogiate arendamisele. Samuti on arvesse võetud ka kohustusega tasuda 2023. aasta Ukrainale antava makrofinantsabi laenude intressikulusid, milles liikmesriigid on kokku leppinud. Eesti sissemakse täpne suurus selgub, kui eelarve maksekohustuste maht on kokku lepitud. Enamasti lepitakse kokku komisjoni ettepanekuga sarnane või veidi madalam maksekohustuste tase. Eesti seisukohad: - Peame tähtsaks kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel Euroopa Liidu 2024. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu poliitikate stabiilne ja viivitusteta rahastamine. - Peame oluliseks Euroopa Liidu 2024. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina igakülgseks abistamiseks ning Ukraina-vastase agressioonisõja majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarmõjuga seotud tagajärgedega tegelemiseks. - Saame toetada Euroopa Parlamendi ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu. 9