Elbit Security Systems Ltd vastus

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Harju maakond, 10115 07.11.2023 Vaidlustaja: Eurosec OÜ Registrikood: 11606119 Treiali tee 2-7, 75312, Peetri e-post: [email protected] Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn telefon: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve 34a, Tallinn, 11314 telefon: +372 717 0400 e-post: [email protected] Kolmas isik: Elbit Security Systems Ltd. Registrikood: 511007700 Amsterdam 4 Sderot, Iisrael Lepinguline esindaja: advokaat Triin Väljaots Advokaadibüroo Murula Turu plats 7-3, Rakvere 44310 telefon: +372 5096658 e-post: [email protected] Elbit Security Systems Ltd. SEISUKOHT Eurosec OÜ 30.10.2023 vaidlustuse osas riigihankes "Öövaatlusseadmed" (viitenumber 266956) TAOTLUSED Elbit Security Systems Ltd. palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil: 1. Rahuldada vaidlustus osas, milles vaidlustaja taotleb THEON Sensors S.A pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist (vaidlustaja taotluse p-d 1 ja 2); 2. Jätta vaidlustus rahuldamata osas, milles vaidlustaja taotleb Elbit Security Systems Ltd. pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist või Elbit Security Systems Ltd. pakkumuse tagasi lükkamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist (vaidlustaja taotluse p 3); 1  3. Jätta vaidlustus rahuldamata osas, milles vaidlustaja taotleb Elbit Security Systems Ltd.-le 87,69 hindepunkti andmise otsuse ja Eurosec OÜ-le 87,40 hindepunkti andmise otsuse kehtetuks tunnistamist (vaidlustaja taotluse p 4); 4. Jätta vaidlustus rahuldamata osas, milles vaidlustaja taotleb Elbit Security Systems Ltd.-le 87,69 hindepunkti andmise otsuse ja Eurosec OÜ-le 87,40 hindepunkti andmise otsuse kehtetuks tunnistamist (vaidlustaja taotluse p 5); 5. Jätta Elbit Security Systems Ltd. kulud täies ulatuses Eurosec OÜ kanda. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 7.07.2023 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) e-riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke "Öövaatlusseadmed" (viitenumber 266956) hanketeate. 11.08.2023 esitasid selles hankemenetluses pakkumuse 16 pakkujat. 2. 19.10.2023 tunnistas hankija vastavaks nelja pakkuja pakkumused, sealhulgas THEON SENSORS S.A (edaspidi Kolmas isik III), Elbit Security Systems Ltd. (edaspidi Kolmas isik IIII) ja Eurosec OÜ (edaspidi vaidlustaja) pakkumused ning edukaks kolmanda isiku II pakkumus kui hindamiskriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus. Ülejäänud 12 pakkumust tunnistati mittevastavaks. Hankija otsuse vaidlustasid 30.10.2023 nii vaidlustaja, Kolmas isik III, kui ka üks pakkuja, kelle pakkumus tunnistati mittevastavaks. 3. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas 31.10.2023 vaidlustuse hankijale ja kolmandale isikule II, määrates neile seisukoha esitamiseks kolme tööpäeva pikkuse tähtaja. 02.11.1023 teatas VAKO, et pikendab kolmanda isiku II palvel kõigi menetlusosaliste tähtaegasid. Seega on käesolev seisukoht esitatud tähtaegselt, kui see on esitatud hiljemalt 07.11.2023. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1 THEON Sensors S.A pakkumus on ebaõigesti vastavaks ja edukaks tunnistatud 4. Kolmas isik II nõustub vaidlustajaga selles, et kolmanda isiku I pakkumus oleks tulnud mittevastavana tagasi lükata. Seepärast esitas ka kolmas isik II 30.11.2023 eraldisesivalt VAKO- le vaidlustuse kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks- ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 5. Kolmanda isiku II hinnangul esineb kolmanda isiku I pakkumuses vaidlustuses esitatud asjaolude kõrval veel olulisi mittevastavusi, mida vaidlustaja ei ole käsitlenud. Üks nendest oli mittevastavus tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) p-le 3.2, milles osas oli objektiivselt võimatu jõuda järeldusele, et kolmanda isiku I pakkumus sellele tingimusele vastab. Nimelt lubas kolmas isik I hindamisel konkurentide ees eelise saamiseks teha esimese tarne vaid ühe nädalaga. See aga tõi kaasa olukorra, kus kolmas isik I ei saa täita TK p-s 3.2 kehtestatud vastavustingimust, mis sätestas pakkujatele samaaegselt kohustuse esitada hankijale testraportid minimaalselt 3 kuud enne esimest tarnet. 6. Hankija kehtestas riigihanke alusdokumentides (RHAD) ühe hindamiskriteeriumina esimese 2000 seadme tarneaja, sätestades, et annab selle eest pakkujatele kuni 10 punkti (vt „Hindamiskriteeriumid“ ja „Tarneaja vorm“. Kolmas isik I, pakkudes hankijale hindamisel 2  punktiarvu suurendamiseks vaid ühe nädala pikkust tarneaega,1 eiras sellega hankija kehtestatud kohustuslikke nõudeid enne esimest tarnet esitatavate dokumentide osas. 7. Üheks selliseks nõudeks on, et vähemalt 3 kuud enne esimest tarnet tuleb esitada hankijale sõltumatu labori testraportid toote vastavuse kohta MIL-STD-810G standardile (vt TK p 3.2). Olukorras, kus kolmas isik I lubas enda pakkumuses tarnida hankijale esimesed 2000 seadet vaid 1 nädala jooksul, on üheselt selge, et kolmanda isiku I pakkumus ei saa samaaegselt vastata TK p-s 3.2 sätestatud kohustuslikule nõudele, mille kohaselt tuleb testraportid esitada hankijale vähemalt 3 kuud enne esimest tarnet. 8. Vastavustingimused on siduvad nii hankijale kui ka kõikidele pakkujatele. Riigihangete seadus (RHS) ei näe vastavuse kontrollimisel hankijale ette kaalutlusõigust, mis lubaks loobuda mõne vastavustingimuses seatud tingimuse täitmisest. Samuti ei ole sellisel juhul lubatud tarneaja muutmine (esialgu esitatud tarneaja väärtuse „1“ asemel luges hankija kolmanda isiku I tarneaja väärtuseks ebaõigesti „2000“), sest see tooks sisuliselt kaasa uue pakkumuse esitamise. Niisiis, kuna kolmas isik I lubas tarnida hankijale esimesed 2000 seadet hiljemalt ühe nädalaga, ei vasta kolmanda isiku I pakkumus TK p-le 3.2 ning see oleks seega tulnud mittevastavana tagasi lükata. 9. RHS § 114 laiem eesmärk on tagada pakkumuste vastavuse kontrolli kaudu pakkujate võrdne kohtlemine ning hankemenetluse läbipaistvus. Seejuures peavad kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtima samad tingimused.2 Seega olukorras, kus hankija oli TK-s sätestanud kohustuse esitada talle vähemalt 3 kuud enne esimest tarnet MIL-STD-810G standardile vastavad testraportid, pidid kõik pakkujad selle nõudega esimese tarneaja määramisel arvestama. 10. Hindamistabelist nähtub, et kõik vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujad, sh hindamisel teise parima pakkumuse esitanud kolmas isik II olidki tarneaega pakkudes arvestanud, et neil tuleb seejuures täita kõik TK kohustuslikud tingimused ning märkisid esimeste seadmete tarneajaks rohkem kui kolm kuud. See tõi aga kaasa olukorra, kus hankija andis kolmandale isikule I hindamisel tarneaja eest maksimaalsed 10 punkti, samas kui TK p 3.2 tingimusega arvestanud konkurendid said vastavalt tarneaja eest vaid 0,27-0,43 punkti (vt „Hindamistabel“). 11. Olukord, kus hankija andis kolmanda isiku I pakkumusele hindamisel maksimumpunkte kiire tarne eest, kui samas oli ilmselge, et sedavõrd kiire tarne puhul ei ole võimalik tagada muude TK nõuete täitmist, ei ole lubatav. See tooks kaasa nende pakkujate ebavõrdse kohtlemise, kes hankija kehtestatud tingimusest tarneaega määrates kinni pidasid. 12. Kui kolmas isik II ja teised konkurendid oleksid teadnud, et neil ei tulegi kinni pidada RHAD kohustuslikest nõuetest, oleksid nad sarnaselt kolmandale isikule I võinud pakkuda esmaseks tarneajaks lühemat aega kui 3 kuud ning nad oleksid seega saanud ka hindamisel rohkem punkte. Kuivõrd hankija oli kehtestanud pakkujate kohustusliku miinimumnõude, mis kohustas pakkujaid esitama hankijale vähemalt 3 kuud enne esimest tarnet sõltumatute testlaborite 1 Tegelikult pakkus kolmas isik I pakkumuses veel lühemat tarneaega aga hankija nähtavasti lubas pakkumuses esitatud tarneaja korrigeerimist. 2 EK C-131/16, p 25-26; C-87/94, p 54; C-470/99, p 93; C-538/13, p 33. 3  raportid, ei saanud hankija sellele kohustuslikule nõudele mittevastava pakkumuse esitanud pakkumust vastavaks tunnistada. Seega, vaid kolmanda isiku I pakkumuse mittevastavaks tunnistamisega saab tagada, et pakkumised on võrreldavad ja et pakkujaid koheldakse võrdselt. 13. Seejuures, hankija nõutud testraportite näol ei olnud tegemist ebaoluliste dokumentidega, vaid hankija nõudis teadlikult, et talle esitataks vähemalt 3 kuud enne esimese tarne tegemist akrediteeritud sõltumatute testlaborite raportid õhusurve testidele, temperatuuri testidele, vihma- ja niiskuse testidele, soola- ja puhuva tolmu ning liiva testidele, uputamistestile, juhusliku vibratsiooni ja lahtise kargo testile, šhokitestile, transpordipakendis oleva toote kukkumistestile ning elektromagneetilise ühilduvuse testile (vt TK p-d 3.2.1-3.2.15). Tegemist on seega dokumentidega, mis tõendavad hankijale pakutud toote tegelikku vastavust nõuetele ja mille kontrollimiseks oli hankija kehtestanud tadlikult nõude, et need tuleb esitada 3 kuud enne esimest tarnet. TK p-s 3.2 nõue oli sätestatud selgelt ja ühemõtteliselt, mistõttu pidid kõik pakkujad selle kohustusega pakkumust koostades arvestama. 14. Testraporti esitamine minimaalselt 3 kuud enne esimest tarnet oli niisiis kohustuslik, mistõttu ei tule kõne alla nende dokumentide esitamine vaid nädala aega enne tarnet või koos tarnega. See tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja muudaks hankija kehtestatud tähtaja tagantjärgi sisutühjaks. Hankija ülesanne pakkumuste kontrollimisel on tagada erapooletus ja läbipaistvus. Seega, kuna kolmanda isiku I pakkumusest nähtub üheselt, et kolmas isik I ei täida nimetatud kohustuslikku nõuet, puudus hankijal kaalumisruum kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamiseks. Vastasel korral oleks hankija kohelnud kõiki teisi pakkujaid võrreldes kolmanda isikuga ebavõrdselt. Seega oleks kolmanda isiku I pakkumus tulnud igal juhul mittevastavaks tunnistada. 15. Objektiivne võimatus tarnida 2000 seadet ühe nädala jooksul. Lisaks vaidlustaja mainitud TK p-le 2.5.1, mis sätestas pakkujatele kohustusliku nõudena, et enne esimest tarnet esitataks hankijale ka akrediteeritud testlabori tõend FOM näitajate kohta, juhin tähelepanu TK p-le 2.12, mille järgi tuleb enne esimest tarnet esitada hankijale ka akrediteeritud testlabori raport seadme vaatevälja laiuse nõuetele vastavuse kohta. Olukorras, kus kolmanda isiku I pakkumuse kohaselt toimub esimene tarne 0,005 nädala jooksul või 1 nädala jooksul (hiljem muudetud pakkumuse kohaselt), ning hankija on TK-s sätestanud, et enne esimest tarnet tuleb hankijale esitada akrditeeritud testlabori tõendid tarnitava seadme vastavuse kohta (FOM ja vaatevälja laius), oli hankijal kohustus kontrollida, tarneaja teostatavust. Kui hankija seda kontrollinud ei ole, ei saanud hankija ka kolmanda isiku I pakkumust pimesi vastavaks tunnistada. See oleks olnud vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega. 16. Eelnevaga seoses viitab kolmas isik II vaidlustuse p-des 76-83 esitatud arutluskäigule ja selgitab, et hoopis see on koht, kus pakkuja suhtes negatiivse otsuse tegemise vajadus ja alus võiks tulla otse võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Olukorras, kus kolmas isik I on esitanud teadlikult pakkumuses tarneaja, mida ta mingil juhul objektiivselt nädalaga täita ei suuda (isegi, kui tal on kõik seadmed laos olemas) ja võttis endale ilmselt riski maksta hilinemisest tingitud leppetrahve, samas kui ülejäänud pakkujad arvestasid RHAD tingimustega ja pakkusid hankijale reaalset tarnetähtaega, esines alus kolmanda isiku II pakkumuse tagasilükkamiseks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. 4  2.2 Elbit Security Systems Ltd. pakkumus on õiguspäraselt vastavaks tunnistatud 2.2.1 Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust Elbit Security Systems Ltd. pakkumuses esitatud andmete kohta 17. Vaidlustaja on ebaõigel seisukohal, et kolmanda isiku II pakkumuses esitatud FOM väärtus ei ole tõene ja väidab, et hankija oleks pidanud kolmanda isiku II pakkumust täiendavalt kontrollima ning seejärel kolmanda isiku II pakkumuse tagasi lükkama. Õiguslikku alust selle kohta, millisele tingimusele kolmanda isiku II pakkumus väidetavalt ei vasta, vaidlustaja esile ei too. Vaidlustaja käsitlus, et hankija peaks kõikidele RHAD nõuetele vastava pakkumuse esitanud pakkuja pakkumuse osas viima läbi täiendava kontrollimenetluse, on samuti ebaõige. 18. Vaidlustaja spekuleerib vaidlustuses ebaõigesti, et kolmandal isikul II ei ole võimalik pakkuda hankijale seadet, mille valgusvõimendi väärtus oleks suurem kui 1800. Enda väite kinnitamiseks viitab vaidlustaja TK p-s 2.5.1 kehtestatud vastavustingimusele, mille kohaselt peab FOM minimaalne väärtus olema 1800 ning RHS § 120 lg-st 1 tulenevale kohustusele sõlmida hankeleping RHAD-is ettenähtud tingimustel. Sellest järeldab vaidlustaja ebaõigesti, et hankijal ei olnud võimalik RHAD-is lubada ja pakkujatel ei olnud võimalik pakkuda seadet, mille valgusvõimendi väärtus oli suurem kui 1800. Lisaks on vaidlustaja seisukohal, et ka tootja saab garanteerida FOM-i väärtust üksnes vahemikus 1800 – 2000. Eelnevast järeldab vaidlustaja omakorda, et hankija oleks pidanud küsima kolmanda isiku II käest selgitust viimase pakutud FOM-i väärtuse 1900 tõesuse kohta. 19. Vaidlustaja ajab selgelt segamini vastavus- ja hindamiskriteeriumid, unustades seejuures, et hankija oli vaidlusaluses riigihankes kehtestanud FOM väärtuse osas lisaks miinimumtingimustele ka hindamiskriteeriumi, mille kohaselt antakse pakkujatele lisapunkte olukorras, kus pakutavate seadmete FOM väärtus ületab ettenähtud miinimumnõudeid (vt „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, tabeli rida 4). Järelikult pidas hankija selgelt võimalikuks, et FOM väärtus ületab minimaalset väärtust 1800 ning tal oli kindel teadmine ja seisukoht, et tootjatel on võimalik tagada ka 1800-st kõrgema FOM väärtusega seadmete tarne. Seda võimalikkust kinnitab ka asjaolu, et kolmas isik II ei olnud sugugi ainuke pakkuja, kes oli FOM väärtuseks märkinud rohkem kui 1800. 20. Kui vaidlustaja oli seisukohal, et tootjatel ei ole võimalik pakkuda kõrgemat FOM väärtust kui 1800, mistõttu hankija ei tohiks vastavalt anda rohkem punkte pakkumustele, mis seda väärtust ületavad, siis oleks vaidlustaja pidanud sellele asjaolule hankija tähelepanu juhtima või selle hindamiskriteeriumi tähtaegselt vaidlustama. Vaidlustaja aga ei pöördunud selle küsimusega ei hankija poole ega vaidlustanud seda hindamiskriteeriumit, mistõttu tingimus on jõus ja vaidlustaja väited selle kohta, et FOM ei saa olla suurem kui 1800, tuleb jätta tähelepanuta. Niisiis ei ole vaidlustajal ka võimalik tagantjärgi väita, et hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus kolmanda isiku II pakkumuses esitatud FOM väärtuse õiguspärasuses, mis omakorda kohustanuks hankijat teostama kolmanda isiku II pakkumuse osas täiendavat kontrolli. 2.2.2 Elbit Security Systems Ltd. pakkumuses esitatud FOM väärtus 1900 on tõene 21. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku II esitatud FOM väärtus 1900 ei saa olla tõene, mistõttu tuleks kolmanda isiku II pakkumus mittevastavana tagasi lükata. Vaidlustaja arvamus, et 5  kolmas isik ei saa tarnida hankijale kõiki öövaatlusseadmeid valgusvõimenditega vähemalt 1900, on ebaõige. 22. Kolmas isik II pakub ja tarnib hankijale vaid sellised seadmed, mille FOM väärtus ületab 1900. Seda väljendas kolmas isik II selgelt enda pakkumuses, esitades hankijale pakkumuses selle kohta ka tõendid. Seega võttis hankija õigesti aluseks, et kolmanda isiku II tarnitavate seadmete valgusvõimendite FOM on 1900. Erinevalt vaidlustaja väidetest saabki hankija nõuda hankelepingu täitmisel, et talle tarnitavate öövaatlusseadmete FOM näitaja ületab alati 1900. 23. /KONFIDENTSIAALNE LÕIK, EDASTATUD ÜKSNES VAKO-le/ 24. Eelnevast nähtub üheselt, et vaidlustaja spekulatsioonid kolmanda isiku II pakkumuses esitatud FOM väärtuse mittevastavuse kohta, on ebaõiged. Sellest tulenevalt on ebaõige ka vaidlustaja seisukoht kolmanda isiku II pakkumuse mittevastavuse kohta ning vaidlustus tuleb selles osas jätta rahuldamata. 2.2.3 Elbit Security Systems Ltd. pakkumus ei ole pärast selle esitamist muutunud ja puuduvad ka muud alused pakkumuse tagasi lükkamiseks 25. Üldine kohtu-ja vaidlustusmenetluste praktikas välja kujunenud reegel on see, et pakkumus peab vastama RHAD esitatud kõigile tingimustele igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest (vt Tallinna Halduskohtu 16.09.2019 otsus, 3-19-1491, p 36). Kolmanda isiku III pakkumus ei olnud vastuolus mitte ühegi RHAD nõudega. 26. Vaidlustuse p-s 73 esitatud viide kolmanda isiku II pakkumuse võimalikule muutmisele RHS § 117 lg 3 alusel on täiesti asjakohatu. Kolmas isik II ei ole soovinud enda pakutud FOM väärtust muuta ja hankija ei ole sellekohaseid ümberarvutusi ka teinud. Seepärast tuleb jätta tähelepanuta vaidlustuse p-des 73-75 esitatud teooria selle kohta, justkui oleks kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise eelduseks olnud tema pakkumuse tagantjärgi muutmine. Kolmas isik II pakkus kohe koos pakkumusega FOM väärtuseks 1900 ning ei ole seda muutnud. 27. Kolmanda isiku II pakkumuse tagasilükkamise alusena viitab vaidlustaja võrdse kohtlemise põhimõtte võimalikule rikkumisele. Vaidlustaja väited seoses pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega omakorda aga eeldavad, et kolmas isik II ei saa mingil juhul pakkuda hankijale seadmeid, mille FOM väärtus on 1900. Üleval selgitasin, et kolmas isik II saab selliseid seadmeid pakkuda ja tagada ka nende tarne ega kavatsegi enda pakkumust muuta. Kuivõrd vaidlustaja ei ole toonud esile muid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisi, võib seega järeldada, et puuduvad alused kolmanda isiku II pakkumuse tagasi lükkamiseks. 2.3 Hankija on Elbit Security Systems Ltd. ja Eurosec OÜ pakkumusi hinnanud õiguspäraselt, lähtudes hindamisel õigesti pakkumustes esitatud andmetest 28. Vaidlustaja väidab ebaõigesti, et kui tema ja kolmanda isiku II pakutud valgusvõimendid on samad, tuleb ka mõlema pakkuja FOM väärtus tingimata samaks lugeda. Kolmas isik II sellega ei nõustu ning leiab, et mõlema pakkuja pakkumusi tuleb hinnata lähtuvalt nende pakkumuses esitatud FOM väärtusest. Vaid nii on hankijal võimalik tagada, et ta täidab RHS § 3 p-st 1 tulenevat kohustust tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja 6  proportsionaalselt ning p-st 2 tulenevat kohustust kohelda kõiki pakkujaid võrdselt ja ühetaoliselt. 29. Antud juhul ei nähtu asjaoludest, et vaidlustaja oleks enda FOM väärtuse määramisel eksinud. Tootja pakkus talle seadme tarbeks valgusvõimendeid FOM väärtusega vahemikus 1800 – 2000 ning selle pinnalt esitas vaidlustaja hankijale pakkumuse. Niisiiis võibki vaidlustaja tarnida hankijale ka seadmeid, mille FOM väärtus on alla 1900. Erinevalt vaidlustajast aga pakkus kolmas isik II hankijale seadet, mille FOM väärtus peab igal juhul iga toote puhul olema vähemalt 1900. Ülal selgitasime, kuidas kolmas isik tagab, et tema pakutud seadmete minimaalne FOM väärtus on alati 1900. Seega pakkusid vaidlustaja ja kolmas isik II hankijale erinevate FOM väärtustega seadmeid. Eelnevast tulenevalt on ebaõige ka vaidlustaja arvamus, et kolmanda isiku II pakkumusele on ebaõigesti punkte omistatud. 30. Seoses vaidlustaja pakkumuse hindamisega, selgitab kolmas isik II, et siinkohal püüab vaidlustaja, kes oli esitanud enda pakkumuses FOM väärtuseks 1800 (see nähtub hankija koostatud hindamistabelist), muuta sisuliselt läbi vaidlustusmenetluse tagantjärgi enda pakkumust FOM väärtuse osas. Kolmas isik II on seisukohal, et sellist pakkumuse muutmise õigust ei olnud ei hankijal, vaidlustajal ega ole ka VAKO-l. 31. Arusaamatuks jääb ka võimalik õiguslik alus, millele vaidlustaja enda pakkumuses teadlikult esitatud väärtust muuta soovib. RHS sellist tegevust ei võimalda. Selge on, et vaidlustaja pakkumuse muutmine ei saa ühelgi juhul olla tingitud arvutusvea või pakkumuse ebaselguse kõrvaldamise vajadusest. Vaidlustaja ei ole kolmanda isiku II teada pöördunud hankija poole väitega, et ta eksis kuidagi enda FOM väärtuse märkimisel. Vastupidi, vaidlustaja on endiselt (ebaõigel) seisukohal, et tema pakutud FOM väärtus 1800 on ainuvõimalik. 32. Antud juhul puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks peaks vaidlustaja saama võimaluse enda esitatud pakkumust kolmanda isiku II pakkumusele tuginedes muuta ja seda pärast pakkumuste esitamist. Sellises olukorras vaidlustajale uue võimaluse andmine (et pakkuja saaks enda pakkumuse hindamistabelis üles poole tõsta), rikub pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 3) aga samas on vastuolus ka hankija kohustusega tegutseda riigihanke korraldamiselt läbipaistvalt ja kontrollitavalt (RHS § 3 p 1). III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 33. Kolmas isik on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 34. Esindusõigus. Lepinguline esindaja kinnitab, et on kolmanda isiku volitatud esindaja. Lisa 1: Konfidentsiaalne tõend Elbit Security Systems Ltd. pakkumuse vastavuse kohta Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ ______________________ advokaat Triin Väljaots Elbit Security Systems Ltd. lepinguline esindaja 7