Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ eelnõu

EELNÕU 06.11.2023 MÄÄRUS .0x.202x nr ….. Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Koostöö“ sekkumise „Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus“ raames antava loomatauditõrje programmi rakendamise toetus (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on motiveerida koostööd põllumajandustootjate ja neid ühendavate tulundusühistute vahel eesmärgiga töötada välja majandusliku mõjuga loomataudide kontrolli- ja likvideerimisprogrammid. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm ja suurus § 3. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse veterinaarseaduse § 54 lõikes 4 nimetatud loomatauditõrje programmi (edaspidi kontrolli- ja likvideerimisprogramm) koostamiseks ning selle rakendamise korraldamiseks järgmiste majandusliku mõjuga loomataudide kohta (edaspidi koos loomataud): 1) IRT; 2) VVD. (2) Toetatakse üksnes sellise kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamist ning rakendamist, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse ning mille on Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) veterinaarseaduse § 54 lõike 5 alusel heaks kiitnud. (3) Kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamist ning rakendamist toetatakse üksnes juhul, kui loomataudi on loomapidamisettevõttes diagnoositud mitte varem kui kaks aastat enne taotluse esitamist. (4) Kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise eest antakse toetust kuni kolmel järjestikusel aastal arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. (5) Toetust antakse § 6 lõikes 1 nimetatud lõppkasusaaja loomapidamisettevõttes iga lõikes 1 nimetatud loomataudi kohta kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise eest. (6) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte. § 4. Toetuse vorm ja suurus (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt ühikuhinna alusel. (2) IRT kohta kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise korral arvutatakse toetuse suurus ühikuhinna alusel, mis on 50 eurot ühe loomühiku kohta kalendriaastas. (3) VVD kohta kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise korral arvutatakse toetuse suurus ühikuhinna alusel, mis on 32 eurot ühe loomühiku kohta kalendriaastas. (4) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on järgmised: 1) vähemalt kuue kuu vanune veis – 1; 2) alla kuue kuu vanune veis – 0,4. § 5. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse loomapidajaid ühendavale tulundusühistule (edaspidi taotleja), kes on sõlminud oma liikmega, kes on loomapidaja veterinaarseaduse § 5 lõike 1 tähenduses (edaspidi loomapidaja), lepingu kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamiseks ning rakendamiseks selle liikme loomapidamisettevõttes. (2) Lõikes 1 nimetatud leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise kestus; 2) taotleja õigused ja kohustused kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamisel ning selle rakendamise korraldamisel; 3) loomapidaja õigused ja kohustused kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamisel ning rakendamisel, sealhulgas kohustus täita täies mahus kontrolli- ja likvideerimisprogrammi. 2 (3) Taotleja peab kaasama kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamisse ning rakendamisse veterinaararsti. (4) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 2) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 5) taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 666 või 6610, söödaseaduse §-s 33 või 35 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 364, 365, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. (5) Taotleja peab teavitama oma liiget, et § 6 lõikes 1 nimetatud lõppkasusaaja on kolmas isik Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 8 lõike 4 ja § 121 lõike 3 tähenduses. § 6. Nõuded lõppkasusaajale (1) Loomapidajal, kellega taotleja sõlmib § 5 lõikes 1 nimetatud lepingu (edaspidi lõppkasusaaja), peab olema alates lepingu sõlmimisest kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni aasta keskmisena vähemalt 301 piimalehma või vähemalt viis lihatõugu ammlehma. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul võetakse arvesse selline piimalehm või lihatõugu ammlehm, keda lõppkasusaaja peab loomapidamisettevõttes ja kes on nõuetekohaselt identifitseeritud. Loomapidamisettevõtte ja loomade andmed peavad olema kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. (3) Piimalehmaks loetakse eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) ja džörsi (JER). (4) Lihatõugu ammlehmaks loetakse hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), akviteeni hele (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De), gallovei (Ga), aubrak (Au), šorthorn (Sh), salers (Sa), tirooli hall (Gr) ja wagyu (Wa). (5) Lõppkasusaaja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) lõppkasusaaja täidab veterinaarseaduse § 54 lõikes 2 või 3 nimetatud loomatauditõrje programmi; 2) lõppkasusaaja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 3) lõppkasusaaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3 4) lõppkasusaaja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 5) lõppkasusaaja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 6) taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 666 või 6610, söödaseaduse §-s 33 või 35 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 364, 365, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. (6) Lõppkasusaaja võib pidada lõikes 1 sätestatust vähemal arvul asjaomaseid loomi, kui see on tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest, sealhulgas: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjaolu; 2) loom on lõppkasusaaja tahte vastaselt karjast välja viidud ning lõppkasusaajal on selle tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri; 3) loom on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarsel näidustusel hukatud ja lõppkasusaajal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 7. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse. (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. § 8. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) kontrolli- ja likvideerimisprogrammi rakendavate lõppkasusaajate nimekiri ning nende peetavate asjaomaste loomade tõug ja arv (2) Taotleja esitab koos taotlusega § 5 lõikes 1 nimetatud lepingu ärakirja ja IRT või VVD olemasolu kinnitava laboriuuringu tulemuse. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 9. Taotluse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2) Paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatud nõudele vastavust kontrollib PTA. 4 § 10. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Toetuseks ettenähtud vahendite piires rahuldatakse hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 1 alusel. (2). Taotluste hindamisel eelistatakse sellise tulundusühistu taotlust, kes esindab otseselt või kaudselt suuremat osa Eestis tegutsevatest piima- ja lihaveisekasvatajatest. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. (4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. 5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine § 11. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab kontrolli- ja likvideerimisprogrammi rakendamise lõpuni järgmisi kohustusi: 1) tagab kontrolli- ja likvideerimisprogrammi täies mahus täitmise lõppkasusaaja poolt; 2) kaasab kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamisse ning rakendamisse veterinaararsti; 3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 5) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 6) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule; 7) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega, ning kasutab selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 5 lõike 4 punktides 1, 3 ja 5 sätestatud nõuetele. (3) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 5 lõike 4 punktis 2 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. § 12. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele 5 (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le kuni kolmel aastal arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 maksetaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotlustoimiku number, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) lõppkasusaajate nimekiri. (2) Esimese maksetaotluse esitamisel esitab toetuse saaja lisaks lõppkasusaajate nimekirjale PTA poolt heaks kiidetud kontrolli- ja likvideerimisprogrammide otsuse. § 13. Maksetaotluse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses esitatud andmete õigsust ning toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. § 14. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse tingimusel, et toetuse saaja on toetatava tegevuse elluviimisel järginud kõiki nõudeid. (2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. (3) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse esitamise tähtpäevast. (4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. § 15. Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. § 16. Toetuse saaja ja lõppkasusaaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat ja lõppkasusaajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 6  Rahandusministeerium Meie: 06.11.2023 nr 1.4-3/1160 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, EN_loomataudid_EIS.pdf; 2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_loomataudid_EIS.pdf. Kadri Kaugerand 625 6205 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  SELETUSKIRI Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel. 1. jaanuaril 2023 algas uus Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023– 2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/21151. Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava), mis kiideti heaks Euroopa Komisjoni otsusega. Eelnõu on vajalik strateegiakava sekkumise liigi „Koostöö“ sekkumise „Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus“ raames antava loomatauditõrje programmi rakendamise toetus (edaspidi ka toetus) rakendamiseks. Toetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 77. Loomatauditõrje programmi rakendamise toetuse andmise eesmärk on motiveerida põllumajandustootjaid (loomapidajaid) ja neid ühendavaid tulundusühistuid tegema omavahel koostööd majandusliku mõjuga loomataudide, nagu infektsioosne rinotrahheiit (edaspidi IRT) ja veiste viirusdiarröa (edaspidi VVD), kohta loomatauditõrje programmide koostamiseks ning rakendamiseks. Toetuse eesmärk on aidata kaasa nimetatud programmide täies mahus täitmisele, sest ainult taudivaba staatus annab loomapidajatele võimaluse tõsta oma tootmise konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust ning parandada oma karjatervise näitajaid. Sellist sekkumist rakendatakse Eestis esimest korda. Toetuse rakendamine aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõikes 1 punktis i nimetatud erieesmärkide saavutamisele. Viidatud erieesmärk seab sihiks parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub kvaliteetne, ohutu ja toitev toit, mis on toodetud kestlikul viisil, toidu raiskamise vähendamine, samuti loomade heaolu parandamine ja AMR-i vastu võitlemine. Samuti panustatakse toetuse abil riigieelarve programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026“ taimetervise, loomade tervise ja heaolu tegevussuuna eesmärkidesse: Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest, Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb. Toetuse eesmärk on soodustada loomapidajate koostööd neid ühendava tulundusühistuga. Tulundusühistu ja tema liikme (loomapidaja) vahelise koostöö tulemusel koostatakse IRT ja VVD tõrje programmid, mida rakendatakse programmiga liitunud loomapidaja loomapidamisettevõttes. IRT ja VVD põhjustavad veisekasvatuses tõsist majanduslikku kahju ja seavad muu hulgas piirangud loomade ekspordile. Nende programmide koostamisse ja rakendamisse peab tulundusühistu kaasama veterinaararsti ning vajadusel muid eksperte. Programm koostatakse iga konkreetse loomapidamisettevõtte kohta ja selle sisu sõltub iga 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). 1 konkreetse ettevõtte loomatervisealasest olukorrast. Selle, veterinaarseaduse § 54 lõike 4 kohase loomatauditõrje programmi peab heaks kiitma Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA). Veterinaarseaduse § 54 lõike 4 kohaselt võib vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta loomatauditõrje programmi koostada ning seda rakendada ka loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik, kui PTA ei ole seda vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta koostanud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/4292 (edaspidi EL-i loomatervise määrus) artikli 32 nõudeid. Eelnimetatud loomatauditõrje programme võib koostada ja rakendada EL-i loomatervise määruse artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud loetellu kantud loomataudi kohta. Nimetatud taudide kontrollimise ja likvideerimise rakendamiseks on loomapidajatel suur huvi, kuid senini ei ole administratiivse võimekuse ja ressursside puudumisel seda tehtud. Ettevõtete IRT ja VVD taudivabaduse edendamine on pikemas perspektiivis eelduseks riigi IRT ja VVD taudivaba staatuse saavutamiseks. Sekkumise rakendamise tulemusena paraneb nii loomade heaolu ja karja tervisealane staatus kui ka piima- ja lihaveisekarjade ekspordivõimekus ning väheneb antimikroobsete ainete kasutamine. Sekkumisega toetatakse põllumajandusettevõtte põhise programmi väljatöötamisega seotud kulusid: tasud projekti meeskonnale, kaasatud veterinaararstile ja eksperdile, kohtumiste korraldamise kulud ning muud koostööaspektidega seotud kulud. Samuti toetatakse programmi rakendamisega seotud kulusid: rakendamisega seotud tööjõukulud (nõustamine, proovide võtmine, vaktsineerimine), laboratoorsete uuringute kulud ja taudi likvideerimisega seotud kulud (vaktsiini kasutamise või teiste tõrjeskeemide rakendamise kulu). Toetust saab kasutada loomapidaja, kes peab aasta keskmisena vähemalt 301 piimalehma või vähemalt viis lihaveise ammlehma. Piimalehmakasvatajaid, kelle karjas on aasta keskmisena vähemalt 301 piimalehma, on meil hetkel 85. See moodustab 22.1% kõigist piimalehmakarjadest. Põllumajandusloomade registri andmetel omas kõikidest 2023. aasta märtsi seisuga lihatõugu veise pidajatest (sh ristandid) 1357 ettevõtjat (70% kõikidest lihatõugu veiste omanikest) viit ja enam lihatõugu veist. Neile loomapidajatele kuulus kokku 72 473 lihatõugu veist (sh ristand) (96% kõikidest lihatõugu veistest). Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonnajuht Kadri Kaugerand (625 6205, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri Jänes (625 6539, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) koosneb 16 paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse strateegiakava raames antava toetuse andmise tingimused ja kord. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse eesmärk. Toetuse eesmärgiks motiveerida loomapidajad ja neid ühendavad tulundusühistud koostöös välja töötama majandusliku mõjuga loomataudidekontrolli- ja likvideerimisprogrammid (edaspidi tõrjeprogrammid). Sekkumise tulemusel piiratakse suure majandusliku mõjuga loomataudide levikut. Pikemaajalises perspektiivis väheneb läbi karjatervise näitajate paranemise ning ravimite kasutamise vähenemise AMR-i tekke risk ja tõuseb tootmise konkurentsivõime ning ekspordivõimekus. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208). 2 Eelnõu teises peatükis sätestatakse toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm ja suurus. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetavad tegevused. Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et tõrjeprogrammid koostatakse ja rakendatakse kooskõlas veterinaarseaduse § 54 lõikega 4, mille kohaselt loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik võib koostada vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kontrolli- ja likvideerimisprogrammi ning rakendada seda oma loomapidamisettevõttes või ettevõtete rühmas, et saavutada kõrgem karjatervisealane staatus. Antud määrusega toetatakse IRT ja VVD tõrjeprogrammide väljatöötamist. Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, et antud määrusega toetatakse ainult selliste loomataudide tõrjeprogrammide väljatöötamist, mis panustavad loomapidajate ja neid ühendavate tulundusühistute koostöösse ning mille tulemusena töötatakse välja majandusliku mõjuga loomataudide tõrjeprogrammid. Programmid peavad olema heaks kiidetud tulenevalt veterinaarseaduse § 54 lõikest 5 PTA poolt. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt peab IRT või VVD olema lõppkasusaaja loomapidamisettevõttes diagnoositud mitte varem kui kaks aastat enne liitumist tõrjeprogrammiga. Vajadus lõppkasusaajate ringi kitsendada tuleneb sellest, et teave nende loomataudide kohta peab olema ajakohane, loomapidaja peab olema teadlik oma karjas ringlevatest nakkushaigustest. Selleks peab ta karja tervist monitoorima, et oleks võimalik õigel ajal sekkuda. Tauditekitaja olemasolu kinnitav laboriuuringu vastus on aluseks tõrjeprogrammi koostamiseks tulundusühistule. Eelnõu § 3 lõikega 4 sätestatakse, et toetust antakse ühe loomataudi tõrjeprogrammi koostamiseks ja rakendamiseks maksimaalselt kolm järjestikust aastat kogu toetusperioodi jooksul, arvates taotluse esitamisest. Kolm aastat on põhjendatud eeldatavast toetuse taotlejate arvust ja loomühikute arvust, et suudaksime katta võimalikult suure loomade arvu, kes on haaratud tõrjeprogrammiga. Toetuse saamiseks ei pea liituma tulundusühistu poolt välja töötatud programmiga esimesel toetusaastal, vaid võib liituda ka hiljem. Arvestada tuleb aga siinkohal sellega, et liitudes programmiga näiteks perioodi eelviimasel või viimasel aastal, kaetakse kuludest ainult ühe või kahe aasta maht ja ettevõtja peab ise programmi rohkem raha panustama. EL eelarveperiood, mille alt antud toetust makstakse, kestab aastatel 2023–2027. Eelnõu § 3 lõikega 5 sätestatakse, et toetust antakse § 6 lõikes 1 nimetatud lõppkasusaaja loomapidamisettevõttes VVD või IRT kohta koostatud kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise eest. Toetust antakse loomapidamisettevõtte kaupa. Kui lõppkasusaajal on mitu erinevat loomapidamisettevõtet PRIA registris siis tuleb tal soovi korral toetust taotleda iga ettevõtte kohta eraldi. Eelnõu § 3 lõikega 6 sätestatakse, et toetatav tegevus (programmi väljatöötamine ja heakskiitmine) ei tohi olla füüsiliselt lõpetatud ega täielikult ellu viidud enne, kui toetuse taotlus on PRIA-le esitatud. PTA otsuse kuupäev kontrolli- ja likvideerimisprogrammi heakskiitmise kohta ei tohi olla varasem, kui toetuse taotluse esitamise kuupäev. PTA poolt heaks kiidetud kontrolli- ja likvideerimisprogrammid esitab toetuse taotleja koos maksetaotlusega, nagu on sätestatud eelnõu § 12-s. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse toetuse vorm ja suurus 3 Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et ühikuhinna makse rakendamise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115. Toetust makstakse lihtsustatud kulumeetodi alusel ühikuhinna põhjal (ingl lump sum) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti b kohaselt ja sama artikli lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt. Lihtsustatud kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on lihtsustada määruse rakendamist nii toetuse saajatele, kes ei pea kuludokumente esitama, kui ka PRIA-le, kes ei pea kuludokumente kontrollima. Toetust antakse kuni 100% toetuse määrast. Omaosalust ei nähta ette, sest sekkumise eesmärgiks on aidata loomapidajatel asuda tõrjuma oma loomapidamisettevõttes IRT-d ja VVD-d, mis mõlemad on suure majandusliku mõjuga loomataudid ning mõjutavad otseselt loomapidaja ekspordivõimekust ning mikroobide resistentsuse teket. Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse ühikuhind IRT tõrjeks on 50 eurot ühe loomühiku kohta kalendriaastas (täiskasvanud ja üle 6 kuu vanune veis) ja 20 eurot vasika kohta aastas (0,4 loomühikut). Loomühiku ühikuhinna arvutamisel on lähtutud tõrjeprogrammi väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehtavatest kuludest. Ühikuhinnad on välja arvutanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomatervise valdkonna eksperdid ja ühikuhindu on kontrollinud Maaelu Teadmuskeskuse (METK) eksperdid. Need kulud koosnevad projekti meeskonna, kaasatud veterinaararsti ja eksperdi tasust, kohtumiste korraldamise kuludest, muudest koostööaspektidega seotud kuludest ning põllumajandustootjale tekkivatest loomataudi tõrjeprogrammi rakendamise kuludest. Rakendamiseks vajaliku toetuse suuruse arvutamisel on võetud arvesse kulu analüüside võtmiseks ja laboruuringute teostamiseks, vaktsiinide maksumus (hetkel arvestatud 3 doosiga looma kohta aastas, kulu lisamaterjalidele (vaktsineerimisvahendid + vajalikud vahendid vere võtmiseks) ning kulu loomaarsti teenusele. Eelnevalt nimetatud kulude kohta on infot saadud Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuselt (LABRIS) (laboranalüüside kulu), veterinaararstidelt (tunnitasu, sõidu kilomeetritasu, menetlustele (vahenditele) määratud tasu tulenevalt hinnakirjast) ja ravimite hulgimüüjate käest vaktsiinide hinna maksumuse kohta. Kulude koosseis on eelnevalt läbi arutatud Eesti Maaülikooli teadlastega, kes on koostanud 2008. aastal samade taudide tõrjeprogrammi pilootprojektina, mis on finantseeritud programmist: Riikliku programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008“. Arvutuse aluseks on võetud Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ) andmed seisuga 13.05.2021, mil oli vähemalt 301 loomaga piimalehmakarju 84. Piimalehmade, lihaveiste ja noorkarja loomade arv Eestis oli siis 195 355 looma. Lisaks tuleb juurde arvestada tulundusühistu kulu administreerimisele, mis on 1%. Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse ühikuhind VVD tõrjeks on 32 eurot ühe loomühiku kohta kalendriaastas (täiskasvanud ja üle 6 kuu vanune veis) ja 12,80 eurot vasika kohta aastas (0,4 loomühikut). Loomühiku arvutamise alused on samad nagu lõikes 2. Eelnõu § 4 lõikes 4 tuuakse ära loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Loomühikute arvestamisel võetakse aluseks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 227, 17.07.2014, lk 18–68) II lisas toodud koefitsiendid. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et toetust antakse loomapidajaid ühendavale tulundusühistule (edaspidi taotleja), kes on sõlminud oma liikmega, kes on loomapidaja veterinaarseaduse § 5 lõike 1 alusel, lepingu, mille alusel tulundusühistu koostab ja rakendab tõrjeprogrammi loomapidaja loomapidamisettevõttes. 4 Toetuse taotleja ja loomapidaja vahel sõlmitud lepingus tuleb määratleda, mida toetussumma hõlmab: proovide võtmist, laboruuringuid, tööjõukulu, kulu vaktsiinidele ja vaktsineerimisele, veterinaararsti nõustamiskulu. Lepinguga sätestatakse, et loomapidaja ei saa toetussummat oma ettevõtte arvele, vaid summa kantakse tulundusühistu arveldusarvele, kes maksab laborile proovide uurimise tasu, meeskonnale proovide võtmise tasu, vaktsiinide ostmise summa, vaktsineerimise tööjõukulu ja tasu veterinaararstile, kes loomapidajat nõustab ja tõrjeprogrammi koostab ning selle täitmist jälgib. Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab taotleja ja loomapidaja vahelise lepingu andmed. Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi punkte: 1) tõrjeprogrammi koostamise ja rakendamise periood – loomapidaja võtab kohustuse rakendada oma loomapidamisettevõttes tõrjeprogramme täies mahus, mis võivad kesta lähtuvalt loomapidamisettevõttest ja selle taudialasest olukorrast 5–7 aastat. Mõiste „täies mahus“ all mõtleme, et loomapidaja rakendab oma loomapidamisettevõttes tõrjeprogrammi täies mahus ja peale seda liigub loomapidamisettevõte PTA kontrolli alla, mis seirab taudide olemasolu loomapidamisettevõttes 2 aastat, enne, kui loomapidamisettevõttele antakse taudist vaba staatus. Enne programmidega liitumist on soovitatav igal ettevõtjal teha majanduslik analüüs, nägemaks võimalust programmi finantseerida peale kolmeaastase toetusperioodi lõppu. Loomapidamisettevõtte all mõtleme ettevõtet veterinaarseaduse §24 lõige 4 mõistes; 2) taotleja õigused ja kohustused tõrjeprogrammi koostamisel ja selle rakendamise korraldamisel – taotlejal on õigus nõuda lepingu sõlminud loomapidajalt, kui ta ei ole täitnud lepingus ette nähtud perioodi, toetussumma tagasi. Taotlejal on õigus saada asjakohast infot loomapidaja käest, mis aitab ja soodustab kontrolli- ja likvideerimisprogrammide täitmist; 3) loomapidaja õigused ja kohustused tõrjeprogrammi koostamisel ja rakendamisel, sealhulgas kohustus täita programmi täies mahus – ehk loomapidaja, kes on programmiga liitunud, peab programmi täitma täies mahus (loomapidamisettevõte peab olema saanud PTA poolt taudivaba statuse), kui programm lõpetatakse enne selle lõppu, siis tuleb toetussumma tagasi maksta. Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et taotleja kaasab kindlasti tõrjeprogrammi koostamisse ja rakendamisse veterinaararsti. Meeskonna töösse võib kaasata ka muid eksperte ja spetsialiste, kui tulundusühistu selleks vajadust näeb. Veterinaararsti kaasamise vajaduse tingib asjaolu, et loomataudide tõrjeprogrammide koostamiseks on vajalik veterinaarsed eriala teadmised: valida välja sobilikud võimalused taudide likvideerimiseks – kas vaktsineerimine või karjast välja viimine, et programmi edukalt ellu viia, lisaks teadmised IRT ja VVD kliinilisest pildist, analüüsimeetoditest, millega neid taude saab laboris diagnoosida ja muud erialased kompetentsid. Tulundusühistu peab suutma nõustada loomapidajaid, kes programmiga liituvad ja kes liituda soovivad. Veterinaararsti kohustuseks on suhelda ka PTA-ga, kes peab iga ettevõtte tõrjeprogrammi heaks kiitma. Heakskiitmine tuleneb veterinaarseaduse § 54 lõikest 4, mille kohaselt juhul, kui PTA ei ole koostanud vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta loomatauditõrje programmi, võib selle koostada ning seda rakendada ka loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik, arvestades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 32 nõudeid. Lõike 5 kohaselt esitab loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik loomatauditõrje programmi heakskiitmiseks PTA- le, kes otsustab programmi heakskiitmise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul selle saamise päevast arvates. Programmi heakskiitmine peab toimuma enne maksetaotluse esitamise taotlust PRIA-le. Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab nõuded, millele toetuse taotleja peab vastama. Eelnõu § 5 lõike 4 punkt 1 taotlejal ei tohi olla riiklikku maksuvõlga või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid organisatsioonid, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud. ELÜPSi § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus 5 rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluse menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja ja toetuse saaja riikliku maksuvõla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist. Eelnõu § 5 lõike 4 punkti 2 kohaselt ei saa taotleja toetust, kui taotleja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja kuulutatud pankrot. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded. Eelnõu § 5 lõike 4 punktis 3 kehtestatakse piirang, et toetust ei saa taotleda sama kulu kohta ehk siis, kui selle kohta on saadud toetust või samal ajal taotletakse toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetust. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist, mis tähendab, et ühe ja sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2116/2021 artikli 36 kohaselt ei tohi EAFRD-st rahastatavaid kulusid katta liidu eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Eelnõu § 5 lõike 4 punktis 4 kehtestatakse, et taotleja peab olema varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas. Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Eelnõu § 5 lõike 4 punkt 5 sätestab, et taotleja kohta ei tohi olla karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, 6610, söödaseaduse §-s 33 või 35 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, 551 punktis 2, 209, 2091 210, 296, 298, 2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-143 tuginedes, mis puudutab taotleja kohustust täita keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning taotleja suhtes jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda taotleja tahtes või võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui taotleja kohta on karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 3 lõike 2 punktis 5 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta. Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja EL-i vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada. 3 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14. 6 Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2116/20214 artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et: a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule; b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust; c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt. Eelnõu § 5 lõige 5 sätestab, et taotleja teavitab oma liiget, et § 5 lõikes 1 nimetatud isik on kolmas isik EL ÜPP rakendamise seaduse § 8 lõike 4 ja § 121 lõike 3 tähenduses. Eelnõu § 6 sätestab nõuded toetuse lõppkasusaajale. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt peab loomapidaja, kes sõlmib lepingu toetuse taotlejaga, kohustuseperioodi jooksul igal kohustuseaastal kohustuseaasta keskmisena vähemalt 301 piimalehma või vähemalt 5 lihatõugu ammlehma. Et katta vajaminevad summad määruses ettenähtud taudide tõrjeprogrammide rakendamiseks, oleme hetkel seadnud piimalehmade piirmääraks 301 piimalehma, kuna suuremaks loomühiku arvuks ei ole hetkel piisavalt ressurssi. Kui toetuse taotlejaid on vähem, kui oleme ette näinud, on võimalik loomade arvu langetada. 5 lihatõugu ammlehma on kokku lepitud Eesti Lihaveiste Kasvatajate Seltsi (edaspidi ELKS) juhatusega, sest vähemalt 5 lihatõugu ammlehma kasvatajad peavad lihaveiseid aretuse eesmärgil. Eelnõu § 6 lõike 2 kohasel võetakse toetuse andmisel arvesse tegevuskohas peetav piimalehm või lihatõugu ammlehm, keda lõppkasusaaja peab loomapidamisettevõttes ehk tegevuskohas. Toetusalused loomad peavad olema identifitseeritud veterinaarseaduse § 30 lõike 1 kohaselt ja nende andmed peavad olema kantud PRIA registrisse maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ nõuete kohaselt. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse piimalehm, kellel on eesti holsteini (EHF), eesti punase (EPK), eesti maatõu (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) või džörsi (JER) tõu tunnused. Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega piimalehmad ja nende ristandid. Termin „tõug“ ei ole tõug põllumajandusloomade aretuse seaduse § 2 tähenduses 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435 6.12.2021, lk 187) 7 ja seega ei pea toetatavad piimalehmad olema aretusloomad nimetatud seaduse tähenduses. Valdav enamus Eesti piimatõugu lehmadest kuulub eesti holsteini tõugu. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt võetakse toetuse andmise arvesse lihaveise ammlehm, kellel on hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), akviteeni hele (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De), gallovei (Ga), aubrak (Au), šorthorn (Sh), salers (Sa), tirooli hall (Gr) või wagyu (Wa) tunnused. Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega lihaveised ja nende ristandid. Termin „tõug“ ei ole tõug põllumajandusloomade aretuse seaduse § 2 tähenduses ja seega ei pea toetatavad lihaveised olema aretusloomad nimetatud seaduse tähenduses. Valdav enamus Eesti lihaveisetõugu ammlehmadest kuulub aberdiin-anguse, limusiini ja herefordi tõugudesse. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt peab lõppkasusaaja vastama järgmistele nõuetele. Eelnõu § 6 lõike 5 punkt 1 kohaselt peavad taotlejal olema täidetud kõik riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmetest tulenevad kohustused. Loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks koostab PTA riiklikud loomatauditõrje programmid ning kehtestab nende täitmiseks igal aastal rakendusmeetmed. Rakendusmeetmete raames kogutakse põllumajandusloomadelt loomataudide seire eesmärgil teatud haigustele proove ning tehakse laboratoorsed uuringud. Proovid kogutakse ja uuringud viiakse läbi vastavalt EL-i õigusaktide suunistele. Loomapidajal, kelle kari on sattunud seire valimisse, peavad seirekavaga ettenähtud diagnostilised uuringud olema tehtud. Eelnõu § 6 lõike 5 punkt 2 kohaselt ei tohi toetuse kasutajal olla riikliku maksuvõlga või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, olema tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid organisatsioonid, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud. ELÜPSi § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIAl õigus kontrollida kogu taotluse menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja ja toetuse saajal riikliku maksuvõla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist. Eelnõu § 6 lõike 5 punkt 3 kohaselt ei saa toetuse kasutaja toetust, kui kasutaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja kuulutatud pankrot. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded. Eelnõu § 6 lõike 5 punktis 4 kehtestatakse piirang, et toetust ei saa kasutada sama kulu kohta ehk siis, kui selle kohta on saadud toetust või samal ajal taotletakse toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetust. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist, mis tähendab, et ühe ja sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2116/2021 artikli 36 kohaselt ei tohi EAFRD-st rahastatavaid kulusid katta liidu eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. 8 Eelnõu § 6 lõike 5 punktis 5 kehtestatakse, et loomapidaja peab olema varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas. Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Eelnõu § 6 lõike 5 punkt 6 sätestab, et toetuse kasutaja kohta ei tohi olla karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 666 või 6610, söödaseaduse §-s 33 või 35 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, 551 punktis 2, 209, 2091 210, 296, 298, 2981, 364, 365, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-145 tuginedes, mis puudutab taotleja kohustust täita keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning taotleja suhtes jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda taotleja tahtes või võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui taotleja kohta on karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta. Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja EL-i vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada. Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2116/20216 artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et: a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule; b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust; c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt. Eelnõu § 6 lõikes 6 nimetatakse tüüpilised vääramatu jõu juhtumid ning erandlikud asjaolud, mille korral PRIA arvestab aasta keskmise loomade arvu arvutamisel ning loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse maksmisel. 5 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435 6.12.2021, lk 187) 9 Eelnõu kolmandas peatükis sätestatakse toetuse taotlemine. Eelnõu § 7 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg. Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse. PRIA avaldab taotluste esitamise alguse ja lõpu kuupäevad väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Kui toetuse andmiseks ettenähtud vahendid on lõppenud, teatab PRIA taotluste vastuvõtmise lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Eelnõu § 8-ga sätestatakse nõuded taotlusele. Esitatav toetuse taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: taotleja ärinimi, äriregistrikood ja taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed. Taotluse sisu peab olema esitatud selgelt ja asjakohaselt. Taotluse üheks osaks on ka tõrjeprogrammi rakendavate loomapidajate nimekiri koos loomade tõugude ja arvuga, et näha, kas loomapidaja, kes on toetuse lõppkasusaaja, on toetuse tingimustele vastav. Lisaks toetuse taotlusele esitab toetuse taotleja eelnõu § 5 lõikes 1 nimetatud lepingu, mis on sõlmitud tulundusühistu ehk toetuse taotleja ja loomapidaja, kes on toetuse lõppkasusaaja, vahel. Lisaks esitatakse taotluse osana laboruuringu vastus, mis ei ole vanem kui kaks aastat hetkest, kui loomapidaja on liitunud tulundusühistu poolt välja töötatud tõrjeprogrammiga, mis kinnitab IRT või VVD olemasolu loomapidaja loomapidamisettevõttes, kus peetakse piimaveised või lihaveiseid. Eelnõu neljandas peatükis sätestatakse taotluse menetlemine. Eelnõu § 9 sätestab taotleja ja taotluse nõuete vastavuse kontrollimise. PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust EL-i õigusaktides, ELÜPS-is, strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. ELÜPS-i § 61 lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse, et määruse § 3 lõikes 3 nimetatud laborvastuse olemasolu kontrollib PTA. Eelnõu § 10 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt sätestatakse, et toetuseks ettenähtud vahendite piires rahuldatakse hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 1 alusel. Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse, et taotluste hindamisel eelistatakse sellist tulundusühistut, kes esindab otseselt või kaudselt suuremat osa Eestis tegutevateste piima- ja lihaveisekasvatajatest. Tegevustoetuse taotluse hindamisel eelistatakse sellise mittetulundusühistu taotlust, kes esindab otseselt või kaudselt suuremat osa põllu- ja maamajandussektorist ning kellel on suurem kogemus sektori huvide esindamisel üle-Euroopalises põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA. Eestis on kaks taolist tulundusühistut: üks on Eesti Tõulooma Kasvatajate Ühistu (edaspidi ETKÜ) ja teine Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (edaspidi EKS). Neist esimene koondab enamuses Eestis tegutsevatest piima- ja lihaveisekarja kasvatajaid. 10 Piimaveisekasvatajatel on individuaalne osalus ja lihaveisekasvatajad on esindatud läbi ELKS-i. ETKÜ-l on 403 liiget, võrdluseks EKS-il, kes koondab eesti maatõugu veiste kasvatajaid, on liikmeid 143. ELKS-il on kokku 370 liiget, kes omakorda kuuluvad läbi esindusorganisatsiooni ETKÜ alla. Eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7, 8 või 9 kohaselt või 4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul, arvates taotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu viiendas peatükis sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine Eelnõu § 11 sätestab toetuse saaja kohustused, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetatavad tegevused ellu viima, sealhulgas esitab vajadusel kõik kuludokumendid, mida nõutakse, et kulusid tõendada. Eelnõu § 11 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et toetuse saaja tagab, et lõppkasusaaja täidab tõrjeprogrammi täies mahus, mis võib kesta sõltuvalt ettevõttest 5-7 aastat. Juhul, kui lõppkasusaaja soovib programmi katkestada, peab toetuse taotleja sellest PRIA-t teavitama ning toetuse summa lõppkasusaajalt tagasi nõudma ning selle PRIA-le maksma. Eelnõu § 11 lõike 1 punktides 2-7 on sätestatud nõuded järelevalve ja kontrolli osas ning vajaliku teabe eristamise, esitamise ja säilitamise osas. Toetuse saaja on kohustatud kaasama tõrjeprogrammi koostamisse ja rakendamisse veterinaararsti, võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal. Toetuse saaja on kohustatud esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul. Toetusraha mittesihipärase kasutamise korral peab toetuse saaja PRIA nõudmisel saadud toetusraha tagasi maksma. Toetuse saaja on kohustatud eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest ning esitama toetuste kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet. Lisaks näitab toetuse saaja avalikkusele, et tegemist on EAFARD toetuse abil elluviidava tegevusega ning kasutab selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Lisaks peab toetuse saaja viivitamata teavitama toetuse taotlejat ja see omakorda PRIA-t taotluses esitatud andmete muutumisest või tegevuskavas toodud tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. Eelnõu § 11 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja peab vastama eelnevalt kirjeldatud § 4 lõikes 4 punktides 1, 3 ja 5 sätestatud nõuetele. See tähendab, et toetuse lõppkasusaaja peab olema loomapidaja ja toetuse saaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti. Eelnõu § 11 lõige 3 sätestab, et toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 4 lõike 4 punktis 2 sätestatud nõuetele kuni PRIA on välja maksnud viimase toetusosa. See 11 tähendab, et toetuse lõppkasusaaja peab olema loomapidaja ja toetuse saaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti Eelnõu § 12 sätestab maksetaotluse esitamise ja nõuded maksetaotlusele. Eelnõu § 12 lõike 1 kohasel esitab toetuse saaja PRIA-le elektroonselt läbi e-teenuse keskkonna maksetaotluse. Maksetaotluse esitatakse pärast seda, kui PRIA on teinud taotluse rahuldamise otsuse. Maksetaotlus esitatakse kuni kolmel aastal, kuid hiljemalt 30. juuni 2029. maksetaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: andmed toetuse taotleja kohta (ärinimi, äriregistri kood ja taotlustoimiku number), lisaks esitatakse lõppkasusaajate nimekiri koos PTA poolt heaks kiidetud loomapidamisettevõtte põhise tõrjeprogrammiga – tõrjeprogrammide nõuded, mis põhinevad ettevõtte tasandil taudivaba staatuse andmisel, on ära toodud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 17. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega. Eelnõu § 12 lõige 2 sätestab, et esimese maksetaotluse esitamisel esitab toetuse saaja lisaks lõppkasusaajate nimekirjale ka PTA poolt heaks kiidetud kontrolli- ja likvideerimisprogrammide otsuse. Otsuses on kirjas lõppkasusaajate nimed ja programmide heakskiitmise kuupäevad. Toetuse saaja esitab sel juhul maksetaotluse ja lisab sinna juurde üksnes lõppkasusaajate nimekirja. Eelnõu § 13 sätestab maksetaotluse kontrollimise. PRIA kontrollib talle esitatud maksetaotlust, et see vastaks EL-i asjakohastele õigusaktidele ning ELÜPS-ile ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Eelnõu § 14 sätestab toetuse maksmise. Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid (lepingu loomapidajatega, kaasatud veterinaararst jne). Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS-i § 28 lõike 3 kohaselt, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul, arvates maksetaotluse esitamise päevast. Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, taotluse rahuldamise otsuse, muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 30 tööpäeva jooksul, arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Eelnõu §-s 15 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata ning nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 2039. aasta 31. detsembrini. Eelnõu §-s 16 PRIA teavitab toetust saajat ja lõppkasusaajat nende andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 12 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel. Eelnõu rakendamine toob kaasa positiivseid mõjusid majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale. Toetus on suunatud põllumajandusliku tegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Mõjud majandusele, sh ettevõtete halduskoormusele. Toetusel on kaudne mõju majandusele. Kuna taotlejad saavad varasemaga võrreldes ellu viia uusi lisategevusi, siis toetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel halduskoormus ettevõtetele vähesel määral suureneb. Pikas perspektiivis vähenevad ettevõtte kulud, kuna parem karjatervisealane olukord võimaldab säästa ravimitelt ja vähendada loomade karjast väljalangemist ning võimaldab suurendada loomade müüki, mis omakorda toetab eksporti. Mõju julgeolekule ja välissuhetele. Toetusega ei kaasne otsest ja olulist mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Toetusel on kaudne positiivne mõju toidujulgeolekule. Toetuse nõuete täitmise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus ja väheneb antibiootikumide kasutamine ning seega saame tarbija jaoks kvaliteetsema ja ohutuma toidu. Loomade parema tervisestaatusega paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Loomataudide kontrollprogrammidega tagame ettevõtjatele suurenenud tootmise konkurentsivõime ning ekspordivõimekuse. Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Toetusel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mida tervemad on loomad, seda vähem kasutatakse antibiootikume, mis omakorda aitab kaasa mikroobide resistentsuse vastu võitlemisele. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Toetuse rakendamisel ei ole mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. PRIA-le kaasneb toetuse rakendamisega teatud töökoormuse kasv, kuna taotlejate ring on suurenenud. Seoses kontrolli- või likvideerimisprogrammide heakskiitmisega võib vähesel määral suureneda ajutiselt tööjõukulude kasv PTA-le. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava koostöö kohustusteks on kogueelarve 120 421 018 eurot, millest sekkumise „Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus“ kogueelarve on strateegiakava peatüki 6.2.3. kohaselt 9 987 600 eurot. Sellest 5 992 560 eurot on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). 13 Uue EL eelarveperioodi sekkumiste ettevalmistamiseks tuleb olemasolevad infosüsteemid kohandada vastavaks uue perioodi nõuetele. Määruse rakendamisega on seotud eelkõige IT- arenduskulu ning perioodi alguses ka täiendav tööjõukulu kasv. Vajalikud kulutused sekkumiste väljatöötamiseks on kavandatud katta PRIA-le eraldatud eelarve vahenditest. Olulist kulutuste kasvu PTA-le määruse rakendamine ei too. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Eelnõu väljatöötamise käigus tehti koostööd Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Maaülikooli teadlaste ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga ning PTA ja PRIA-ga. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule ning PTA-le ja PRIA-le. 14 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1445 - Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df9cbff6-a4b7-4057-887f-30e88bf0428d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df9cbff6-a4b7-4057-887f-30e88bf0428d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main