Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon 06.11.2023 Tartu mnt 85 10115 TALLINN Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] AS-I G4S EESTI VASTUS HANKIJA JA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHTADELE Riigihange: Riigihange „Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange“ Riigihanke viitenumber: 261707 Hankija: Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Registrikood: 10349560 Aadress: Tartu mnt 101, 10112 Tallinn e-post: [email protected], [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: AS G4S Eesti Registrikood: 10022095 Aadress: Vesipapi 2, 12916 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaat Crislyn Piirits Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn Tel: 665 1888 Menetlusdokumendid: [email protected]; [email protected] Kolmas isik: Forus Security AS Registrikood: 10622346 Aadress: Kadaka tee 63, 12915 Tallinn e-post: [email protected] Kolmanda isiku esindajad: Vandeadvokaat Arne Ots Advokaat Alan Paas Ellex Raidla Advokaadibüroo Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn e-post: [email protected], [email protected] TAOTLUS: 1 Jätta rahuldamata Forus Security AS-i taotlus vaidlustuse läbivaatamata jätmiseks. 1 SENINE MENETLUSE KÄIK 1.1 AS G4S Eesti (edaspidi „G4S“) esitas 26.10.2023. a vaidlustuse Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi „hankija“) de facto otsusele. Eesti Läti Leedu +372 665 1888 +371 6720 1800 +370 5250 0800 [email protected] [email protected] [email protected] 1.2 01.11.2023. a esitasid hankija ja Forus Security AS (edaspidi „Forus“) oma seisukohad vaidlustusele, paludes see rahuldamata jätta. Alternatiivselt palus Forus jätta G4S-i vaidlustus läbivaatamata. G4S ei nõustu Foruse ja hankija seisukohtadega ja Foruse taotlusega jätta vaidlustus läbivaatamata ning vaidleb vastavatele seisukohtadele ja taotlustele täies ulatuses vastu. G4S leiab, et jätkuvalt tuleb vaidlustus rahuldada ning täpsemad G4S-i seisukohad on toodud alljärgnevalt. 1 ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1 Vaidlustuse läbivaatamata jätmiseks puudub alus ning Foruse seisukoht, et VAKO on sama vaidlustuse juba lahendanud ja seetõttu tuleb vaidlustus jätta läbivaatamata, on vale. Õiguskirjanduses on leitud, et „“Sama asja” all peetakse RHS § 192 lg 3 p-s 3 silmas vaidlustust või kahju hüvitamise taotlust, mille nõue ja alus langevad kokku varasemaga. Samas riigihankes uue nõude esitamine (nt kehtetuks tunnistamise nõude asemel kahju hüvitamise nõue) või samaliigilise nõude esitamine teise otsuse või RHAD peale ei ole keelatud. /…/ Hankija erinevad otsused tähendavad vältimatult vaidlustuse erinevaid aluseid ka siis, kui nende sisu kattub.“1 G4S selgitab, et esimeses vaidlustusasjas vaidlustas G4S hankija otsuse jätkata Forusega hankelepingu sõlmimist peale tehnilise kirjelduse p-s 6.3 nimetatud tähtaja (14.09.2023) möödumist ja pikendada tehnilise kirjelduse punktis 6.3 toodud tähtaega (esimese vaidlustuse ese). G4S selgitab, et hankija pikendas G4S-i poolt vaidlustatud eelnimetatud otsusega Foruse jaoks lepingu sõlmimise eelduseks olevate tingimuste täitmise tähtaega kuni 16.10.2023. a. Teises vaidlustusasjas ehk käesoleval juhul on aga G4S vaidlustanud hankija otsuse jätkata ka peale hankija poolt pikendatud tähtaja (16.10.2023. a) möödumist Forusega hankelepingu sõlmimist ning pikendada teistkordselt ehk korduvalt tehnilise kirjelduse punktis 6.3 määratud tähtaega (teise vaidlustuse ese). Teistkordselt pikendas hankija Foruse jaoks tähtaega kuni 06.11.2023. a. Asjaolu, et hankija on sarnaseid rikkumisi pannud toime korduvalt, ei muuda vaidlustuste aluseid identseks ning antud juhul erinevad vaidlustuse aluseks olevad asjaolud oluliselt (ühel juhul esmakordne pikendamine, teisel juhul korduv pikendamine; samuti teisel juhul hankija poolt Foruse töötajate täiendav koolitamine jms). Veelgi enam - vaieldamatult on tegemist hankija erinevate otsustega, mistõttu on otsused ka iseseisvalt vaidlustatavad. Sellega, et tegemist on erinevate otsustega, on nõustunud isegi hankija ja Forus (vt hankija 01.11.2023. a taotluse p 10 ja 11,2 Foruse 03.11.2023. a seisukoha p 63). Seega eeltoodu valguses puudub kahtlus, et vaidlustust tuleb menetleda. 2.2 Vaidlustus tuleb rahuldada. Kuigi Forus ja hankija on G4S-i vaidlustusele vastu vaielnud, siis ei järeldu ühestki Foruse ja hankija seisukohast, et vaidlustus tuleks jätta rahuldamata. Täpsemad G4S-i põhjendused on järgnevad. 2.2.1 Arvestades Foruse ja hankija seisukohti, on selged ja vaidluse alt väljas järgmised asjaolud: - Kuigi Forus palus juba esmakordselt tähtaja pikendamist kuni 01.11.2023. a (vt vaidlustuse lisad 2 ja 3), ei pidanud hankija võimalikuks tähtaega kuni 01.11.2023. a pikendada ning pikendas Forusele tähtaega kuni 16.10.2023. a; - Hankija pikendas tehnilise kirjelduse punktis 6.3 toodud tähtaega teist korda kuni 06.11.2023. a. Tähtaja pikendamise põhjuseks oli Foruse võimetus esitada andmeid ja 1 RHS Komm vlj § 192, komm 17. 2 Hankija leidis, et “Kõnealuses hankes on vaidlustatud ajaliselt viimane hankija otsus /…/ Nagu eelnevalt viidatud on vaidlustaja esitanud teise samasisulise vaidlustuse hankija otsuse peale jätkata hankelepingu sõlmimise protsessi kolmanda isikuga, st tegemist on ajaliselt viimase hankija otsusega, mis eelneb hankelepingu sõlmimisele.” 3 Forus leidis, et „G4S on sisuliselt vaidlustanud hankija 16.10.2023 antud kooskõlastuse hankelepingu sõlmimise eelduste täitmiseks tähtaja pikendamise kohta. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist on ajaliselt viimase hankelepingu sõlmimisele eelneva otsusega.“ 2|7  dokumente esmakordselt pikendatud tähtpäevaks ehk 16.10.2023. a (vt Foruse 01.11.2023. s seisukoha lisad 2 ja 3). - hankija on korraldanud Foruse töötajatele koolitusi (sh peale tähtaja esmakordset pikendamist), et Forus saaks täita tehnilise kirjelduse punktis 6.3 määratud lepingu sõlmimise eelduseks olevaid nõudeid. 2.2.2 Tähtaja korduv pikendamine ei ole ühelgi juhul lubatud 2.2.2.1 Erinevalt Foruse hinnangust ei ole määrav mitte see, et tehnilise kirjelduse p 6.3 ei sätesta keeldu tähtaega korduvalt pikendada, vaid asjakohane ja määrav on see, et tehnilise kirjelduse p 6.3 ei anna ühelgi juhul õigust tähtaja korduvalt pikendamiseks. Forus on leidnud, et „tehnilise kirjelduse p 6.3 ei sätestanud, et tähtaja pikendamine saab toimuda vaid ühel korral“ (vt Foruse 01.11.2023 seisukoha p 22). Sellel ei ole vaidluse lahendamisel mistahes sisulist tähendust, sest avalik-õiguslikes küsimustes kohaldub peamise põhimõttena „kõik, mis pole lubatud, on keelatud“ (vt RKKK 1-17-9350, p 45). Seega, kuna tehnilise kirjelduse p 6.3 ei sätesta õigust korduvalt tähtaja pikendamiseks, ei ole isegi juhul, kui tähtaega oli üldse lubatud pikendada, tähtaja korduv pikendamine lubatud. Eeltoodu valguses ei vaidlusta G4S ka mitte tehnilise kirjelduse p-i 6.3, nagu ebaõigesti leiab hankija (vt hankija 01.11.2023 seisukoha p 14), vaid vaidlustab selle punkti alusel tehtud hankija de facto otsuse, mille hindamisel on põhiküsimuseks, kuidas tuleb sisustada ja tõlgendada tehnilise kirjelduse p-i 6.3. Kuivõrd tähtaja korduv pikendamine ei ole lubatud, ei oma eelnevast tulenevalt tähtsust, millistel asjaoludel võiks tähtaja korduv pikendamine olla lubatud. Eelnevast taganemata lükkab G4S järgnevat ümber ka vastustaja ja Foruse väited, nagu oleks käesoleval juhul tähtaja korduv pikendamine lubatav. 2.2.3 Isegi, kui tähtaja korduv pikendamine oleks lubatud (millega G4S ei nõustu), ei olnud korduv pikendamine käesoleval juhul lubatud 2.2.3.1 Foruse ja hankija seisukohad tehnilise kirjelduse p 6.3 tõlgendamise osas ei ole õiged. G4S ei nõustu Foruse4 ja hankija5 seisukohaga, et kuna tehnilise kirjelduse p 6.3 sätte sõnastuses ei ole toodud konkreetseid juhtumeid, mil saab pikendamine toimuda, siis saab sisuliselt tähtaja pikendamine toimuda igal juhul, kui see võimaldab teenuse osutamist alates 01.12.2023 ja kui pakkuja tegevus on olnud vajalikul määral aktiivne, kuid ei eelda mistahes erandlikke põhjuseid. Taganemata seisukohast, et tähtaja korduv pikendamine ei ole lubatud, on Foruse ja hankija eeltoodud seisukohad ebaõiged. Esiteks on Foruse ja hankija vastav seisukoht põhimõtteliselt vastuoluline, kuna vastav säte ei sätesta iseenesest ka kohustust olla vajalikul määral aktiivne. St Foruse ja hankija enda seisukohtade valguses ei tohiks ka vastavast kriteeriumist lähtuda, kuna seda pole toodud tehnilise kirjelduse punktis 6.3. Küll aga kinnitab hankija ja Foruse seisukoht, et kui tehnilise kirjelduse p 6.3 peaks lubama tähtaega korduvalt pikendada, on vajalik tõlgendada, millal see lubatud on. Teiseks, kuna hankija tegevus peab olema kooskõlas RHS-i sätetega, siis peab ka tähtaja pikendamine olema kooskõlas RHS-i sätetega, sh ka võrdse kohtlemise põhimõttega, mis on üks RHS-i aluspõhimõtteid (vt RHS § 3 p 2). Seega tulevad tingimused, mida tuleb järgida ka seadusest, mitte ainuüksi RHAD-ist ja selle lisaks olevast tehnilisest kirjeldusest. Analoogselt ei sätesta RHS ka näiteks kogu hankemenetluse kehtetuks tunnistamise osas konkreetseid juhtumeid, mil seda võib teha, kuid see ei tähenda, et hankemenetluse võiks kehtetuks tunnistada nii, et sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Seda on kinnitatud nii kohtupraktikas (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C‑440/13; p 35-36; TllRingKo 4 Vt Foruse 01.11.2023 seisukoha p 23. 5 Vt hankija 01.11.2023 seisukoha p 13 ja 18. 3|7  25.05.2018 3-18-452, p 13) kui ka õiguskirjanduses.6 Seega tuleb ka praegusel juhul arvestada, et pikendamine peab mitte üksnes lähtuma RHAD-s pikendamise kohta sätestatust, vaid ka RHS-s sätestatust ja olema kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Tähtaja korduv pikendamine on kokkuvõttes õigusvastane, kuna kõigile pakkujatele ei ole tagatud võrdsed tingimused ning tähtaja pikendamine seab ühe pakkuja (Foruse) teistega võrreldes oluliselt soodsamatesse tingimustesse. Seda eelkõige arvestades, et hankija oli juba eelnevalt (kuigi G4S-i hinnangul õigusvastaselt) samale pakkujale tähtaega pikendanud. 2.2.3.2 Tähtaja korduv pikendamine on lubamatu ka seetõttu, et erinevalt hankija seisukohast ei andnud Foruse tegevus alust tähtaja teistkordseks pikendamiseks. Forus oli passiivne, mitte aktiivne. Forus on leidnud, et korduv pikendamine ei eeldanud mistahes erilisi asjaolusid (vt Foruse 01.11.2023. a seisukoha p 23) ning et hankija on õigesti järeldanud, et Forus oli piisavalt aktiivne töötajate väljaõppe korraldamisel, mis õigustas tähtja teistkordset pikendamist (vt Foruse 01.11.2023. a seisukoha p 22). Nagu ülal märgitud, ei pea G4S tähtaja korduvat pikendamist ühelgi juhul lubatavaks ega võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaks. Samuti, isegi kui tähtaja korduv pikendamine võiks olla lubatav, saaksid selleks alust anda vaid erandlikud, pakkujast mittetingitud asjaolud ning pikendamiseks ei saa anda alust pakkuja korduv suutmatus lepingu sõlmimise eelduseks olevaid tingimusi täita. Eeltoodust taganemata ei nõustu G4S ka väitega, et Forus oli piisavalt aktiivne, et Foruse tegevus saaks õigustada mitte üksnes ühe korra, vaid lausa kaks korda tähtaja pikendamist andmete ja dokumentide esitamiseks. G4S-i hinnangul ei olnud Forus juba enne esmakordset tähtaja pikendamist piiravalt aktiivne (sh nagu G4S on esile toonud, ei arvestanud Forus Transpordiametilt tunnustuste saamise menetluse pikkusega ning viivitas töötajate koolitamisega, mis on tehnilise kirjelduse p 6.3 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise eelduseks, ligikaudu kahe kuu (2023. a juuni – 11.08.2023, mil alustas hankija Foruse töötajate koolitamist; vt Foruse 01.11.2023. a seisukoha lisa 2), jättes töötajate koolitamiseks ainult ligikaudu kuu aega 7 ), ning vaieldamatult ei ole Forus olnud piisavalt aktiivne, et õigustada teistkordset tähtaja pikendamist. G4S osutab, et ei Foruse taotlusest ega ka hankija nõusolekust tähtaja korduvaks pikendamiseks ei nähtu mingeid põhjendusi Foruse aktiivsuse kohta, eeskätt selle kohta, miks Forus vaatamata oma toimingutele ja „aktiivsusele“ ei suutnud esmakordselt pikendatud tähtajaks (16.10.2023. a) siiski lepingu sõlmimise eelduseks olevaid tingimusi täita. Ilma vastavaid põhjusi hindamata ei saanud hankija hinnata ega otsustada, et Forus on olnud piisavat aktiivne. Asjaolust, et Forus lihtsalt midagi tegi, aktiivsuse jaatamiseks ei piisa. G4S osutab seejuures, et hankija nõusolekust ei nähtu üldse ühtegi sisulist põhjendust ega hinnangut Foruse tegevusele ja selle aktiivsusele. Seega ei ole hankija Foruse väidetavast aktiivsusest pikendamisel lähtunud ega saa ka hakata oma otsust tagantjärgi vastavalt sisustama. 2.2.3.3 Kuna tähtaja teist korda pikendamise aluseks olevad asjaolud olid valdavas osas samad, mis tähtaja esimest korda pikendamisel kuni 16.10.2023, siis ei oleks saanud hankija igal juhul pikendada tähtaega teist korda, kuna hankija ei saa samade asjaolude pinnalt jõuda erinevate õiguspäraste järeldusteni. Forus taotles esimest korda tähtaja pikendamist kuni 01.11.2023. a. Forus põhjendas oma taotlust sellega, et tal ei ole õnnestunud vajalikus mahus töötajaid koolitada ja seetõttu ei õnnestu Forusel andmeid ja dokumente esitada. Hankija leidis, et tähtaega saab pikendada kuni 16.10.2023 ning pikendaski tähtaega kuni 16.11.2023. a (vt vaidlustuse lisad 2-3). Samas 13.10.2023. a 6 RHS Komm vlj § 73, komm 14. 7 11.08.2023 algas koolitamine ja 14.09.2023 pidi esitama andmed ja dokumendid; vt Foruse 01.11.2023. a seisukoha lisa 2 4|7  esitas Forus uue taotluse tähtaja pikendamiseks ja palus tähtaega pikendada kuni 06.11.2023. a. Niisamuti põhjendas Forus oma taotlust sellega, et tal ei ole õnnestunud vajalikus mahus töötajaid koolitada ja seega ei saa ta esitada andmeid ja dokumente pikendatud tähtajaks 16.10.2023. Samas vastava taotlusega hankija nõustus ning pikendas tähtaja kuni 06.11.2023.a (vt Foruse 01.11.2023. a seisukoha lisad 2-3). Nagu G4S on ülal esile toonud, ei nähtu hankija 16.10.2023. a nõusolekust mis tahes põhjusi, mis õigustaksid tähtaja (korduvat) pikendamist. Veelgi enam, sellest ei nähtu mingeid põhjendusi hankija varasemast selgest seisukohast hälbimiseks, kuivõrd veel ligikaudu kuu aega varem ei näinud hankija võimalust pikendada tähtaega enamaks kui 16.10.2023. a. Hankija otsused on järelikult vastuolulised ja seega isegi kui nõustuda Forusega, et oluline on, mis ajani tähtaega pikendatakse, mitte mitu korda seda tehakse (vt Foruse 11.01.2023. a seisukoha p 22, mida siiski G4S omaks ei võta), siis ongi hankija juba kord leidnud, et pikendamine saab esitatud asjaolude toimuda kuni 16.10.2023. a. Ka hankija on ise üle rõhutanud, et ta leidis, et tähtaega ei olnud võimalik pikendada kuni 01.11.2023. a, kuid leidis, et pikendamine saab toimuda kuni 16.10.2023. a (vt hankija 01.11.2023. a seisukoha p 8). Kuna asjaolud, millele tuginedes hindas hankija tähtaja teistkordset pikendamist uuesti, ei olnud olulises osas muutunud ning neist ei saanud teha teistsugust järeldust, kui esimesel korral, siis oleks pidanud hankija tähtaja korduvast pikendamisest keelduma. Tähtaja korduv pikendamine on mh vastuolus hankija 13.09.2023. a tähtaja pikendamise otsusega ning ilmselgelt õigusvastane. 2.2.3.4 Kokkuvõtlikult, tähtaja korduv pikendamine ei olnud ühelgi juhul lubatud. Isegi, kui tähtaja korduv pikendamine oleks olnud lubatav (millega G4S ei nõustu), ei olnud tähtaja korduv pikendamine käesoleval juhul lubatav. 2.2.4 Erinevalt Foruse ja hankija hinnangust on hankija otsus õigusvastane ka tulenevalt sellest, et hankija on lubamatult Forust abistanud. Sõltumata sellest, kas VAKO hinnangul oli tähtaja korduv pikendamine lubatud või mitte, on hankelepingu sõlmimisega jätkamine õigusvastane, sest hankija on Forust andmete ja dokumentide esitamise kohustuse eelduseks oleva töötajate koolitamise kohustuse täitmisel lubamatult abistanud ja soosinud. Hankija on seejuures Foruse töötajate koolitamist jätkanud ka peale lepingu eelsete tingimuste täitmise tähtaja esmakordset pikendamist ning hankija ega Forus pole seda eitanud. Sellega on hankija Forust jätkuvalt soosinud ning välistanud teiste pakkujate võimaluse hankeleping sõlmida tehnilise kirjelduse p 6.4 alusel. Seega on G4S hankija otsuse vaidlustanud ka sel põhjusel, et hankija on Forust lubamatult abistanud, koolitades Foruse töötajaid. Hankija ja Foruse väited, nagu oleks hankija poolt Foruse abistamine ja soosimine õiguspärane ning et hankija võis Forusega lepingu sõlmimist jätkata, on ebaõiged. Täpsemad põhjendused on toodud alljärgnevalt. 2.2.4.1 Esiteks on hankija ebaõigesti leidnud, et kuna tehnilisest kirjeldusest ei tulene hankija keeldu edukaks tunnistatud pakkujat koolitada (ja pakkuja keeldu hankijalt koolitusteenust sisse tellida), siis on hankijal lubatud Foruse töötajaid koolitada, et Forusel oleks võimalik esitada tehnilise kirjelduse p-s 6.3 nimetatud andmed ja dokumendid kokkulepitud tähtajaks. Selline seisukoht on vastuolus kogu avaliku õiguse aluspõhimõttega „kõik, mis pole lubatud, on keelatud“ (vt RKKK 1-17-9350, p 45) (vt täpsemini p 2.2.2). Tehnilise kirjelduse p 6.2 lähtub selgelt loogikast, et pakkuja ise (või äärmisel juhul asjassepuutumatu kolmas isik) koolitab Foruse töötajaid, kuna kui koolitada võiks ka hankija oma koolituskavade alusel ja oma instruktoritega, siis puuduks igasugune vajadus koolituskavade ja instruktorite kooskõlastamiseks hankijaga. Samas aga ei sätesta punkt 6.2 ka võimalust jätta need kooskõlastused teostamata, kui koolitused viib läbi hankija. Seega on selgelt lubatud edukaks tunnistatud pakkujal ise või äärmisel juhul kolmanda isiku abiga korraldada töötajate koolitamine. Hankija poolt töötajate koolitamiseks ei ole sõnaselget õigust antud, mistõttu on see keelatud. 5|7  2.2.4.2 Teiseks on Forus ebaõigesti leidnud, et RHAD p 1.1.15.3 viitab sellele, et hankijal on õigus koolitada pakkuja töötajaid enne hankelepingu sõlmimist andmete ja dokumentide kohustuse täitmiseks (vt Foruse 01.11.2023. a seisukoha p 33). Vastav punkt on lepingu sõlmimise eelduseks olevate tingimuste täitmise seisukohast asjakohatu. Lepingu sõlmimise eelduseks olevad tingimused (sh koolituste osas) on sõnaselgelt sätestatud tehniliste tingimuste p-s 6, täpsemalt p-des 6.2 ja 6.3. Tehniliste tingimuste p 1.1.15.3 (millele Forus on tuginenud) ei reguleeri lepingu sõlmimisele eelnevate tingimuste täitmist, vaid hankelepingust täitjale tulenevaid kohustusi (vt ka hankelepingu projekt, osa 2, p 1.1 - täitja kohustused). Tehnilise kirjelduse punkti 6.2 kohaselt tuli hankijale esitada andmed julgestusinstruktorite kohta, kes hakkavad töötajatele koolitusi läbi viima, ning ka lennundusjulgestuskoolituse kavad, mille alusel koolitust läbi viiakse. Kui tõlgendada tehnilise kirjelduse punkti 1.1.15.3 selliselt, et see reguleerib enne hankelepingu sõlmimist koolituste läbiviimist, siis muudab see sisutühjaks ja täiesti tarbetuks punktis 6.2 sätestatud kohustuse, kuna kui enne hankelepingu sõlmimist viib koolituse läbi hankija enda koolituskavade alusel, siis puuduks igasugune vajadus julgestusinstruktorite ja koolituste kavade kooskõlastamiseks hankijaga. Nagu juba eelnevalt selgitatud, siis samas aga ei sätesta punkt 6.2 võimalust jätta need kooskõlastused teostamata, kui koolitused viib läbi hankija. Seega on Foruse järeldused selgelt valed ja vastuolus RHAD-i tingimuste üldise mõtte ja loogikaga. 2.2.4.3 Kolmandaks on täiesti asjassepuutumatu G4S-i kui Foruse konkurendi soovimatus G4S-i töötajaid koolitada (vt Foruse seisukoha p 36). Forus on heitnud G4S-ile ette seda, et G4S ei ole soovinud oma konkurendi töötajaid koolitada ning justkui see näitaks G4S-i pahatahtlikkust. Vastavad etteheited on täiesti alusetud. See, et G4S ei soovi oma konkurendi tegevust edendada ja oma äri kahustada, on ilmselge. Seda ei saa kuidagi G4S-ile ette heita. Seega on Foruse vastuväited selles osas eluvõõrad ja täiesti arusaamatud. 2.2.5 Lisaks eeltoodule ei ole G4S-i hinnangul 55 töötaja ega 62 töötaja koolitamise korral ja nende koolitamise kohta andmete ja dokumentide esitamisel tehnilise kirjelduse p- s 6.3 toodud nõue täidetud, mistõttu on Foruse otsus jätkata lepingu sõlmimist Forusega õigusvastane. Seda seetõttu, et sellisel juhul eeldatakse, et töötajad teevad ületunnitööd, ei ole kordagi haiged, ei puhka aasta jooksul jms. Selline tegevusplaan ei ole kuidagi reaalne ning kahtlemata kasutavad töötajad oma puhkuseid ja tuleb arvestada, et on ka vahepealsel ajal haiged. Samuti ei pruugi iga töötaja olla huvitatud ületunnitööst. Seega tegelikkuses toob see kaasa olukorra, kus niivõrd olulise teenuse, mis on vajalik kogu lennuliikluse toimumiseks, tõrgeteta jätkumine ja toimimine on selgelt kahtluse all. Reaalne oleks täita lepingust tulenevaid kohustusi ligikaudu 70 inimesega. 8 Seega on Forus kooskõlastanud andmed ja dokumendid 62 inimese osas 70 asemel ja järelikult ei ole Forus täitnud tehnilise kirjelduse p-ist 6.3 tulenevat andmete ja dokumentide esitamise kohustust. Seega juba sellest tulenevalt on otsus jätkata Forusega hankelepingu sõlmimist õigusvastane. 2.3 Kokkuvõtteks. Arvestades eeltoodut jääb G4S oma seniste seisukohtade juurde ning leiab, et G4S-i vaidlustus tuleb rahuldada. Hankija otsus on õigusvastane, kuna hankija on Forust õigusvastaselt abistanud ja soosinud (rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet), koolitades Foruse töötajaid ja välistades teiste pakkujate võimalus seeläbi hankeleping sõlmida. Samuti oli hankija otsus korduvalt pikendada tehnilise kirjelduse punktis 6.3 toodud tähtaega õigusvastane. Seega kuulub vaidlustus rahuldamisele. Sh tuleb vaidlustust ka menetleda, kuna see ei kattu esimese menetluse eseme ja alusega ning samuti on G4S-il kaebeõigus, kuna hankijal on õigus hinnata pakkumusi lähtuvalt kombineeritud maksumusest ning 8 Hankelepingu projekti lisa 2 osas 2 toodud tabeli kohaselt peab olema teenus tagatud 24h jooksul kokkuvõttes 396 h mahus, arvestades kõiki erinevaid funktsioone ja ülesandeid, mida tuleb täita teenuse osutamiseks. Seega keskmiselt ühe kuu jooksul kulub selleks 11 880h (396h x 30 päeva). Kuna keskmine tööaeg kuus on ligikaudu 170h, siis eeldab selline töömaht keskmiselt 70 töötaja olemasolu (11 880h / 170h = 69,88). 6|7  asjaolu, et ühe osa suhtes on leping sõlmitud, ei välista seda (vt vaidlustuse p 3; hankija 01.11.2023 seisukoha p 27-28). Puudub ka vaidlus selles, et Foruse kõrvale jäämisel on G4S ainuke pakkuja, kes suudab lepingu sõlmimise tingimusi täita. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kaidi Reiljan-Sihvart Crislyn Piirits vandeadvokaat Advokaat AS G4S Eesti lepingulised esindajad 7|7