Hr Mart Võrklaev Teie 27.10.2023 nr 1.1-10.1/4533-18
Rahandusministeerium Meie 10.11.2023 nr 5-8/6034-1
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
[email protected]
Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Rahandusministeeriumi poolt edastatud krediidiinkassode ja -ostjate
seaduse eelnõule (edaspidi KIKS või Eelnõu). Käesolevaga esitab Finantsinspektsioon (edaspidi ka FI) oma
kommentaarid ja seisukohad Eelnõule. Finantsinspektsiooni varasem arvamus Eelnõu kohta oli edastatud
Rahandusministeeriumile 04.08.2023.
Üldised kommentaarid krediidituru ja Eelnõu kohta
1. Oleme varasemalt pööranud tähelepanu, et FI poolt KIKS-i alusel järelevalve teostamine peab olema
vastava sektori enda poolt tasustatud, ehk tuleb vältida olukorda, kus neid kulusid maksaksid teised
finantsjärelevalve subjektid. Seega Eelnõu seletuskirjas pakutu, et järelevalvekulu peavad kinni maksma
teised subjektid, ei ole mõistlik lahendus. Ehk meie hinnangul oleks kohasem sedalaadi raamistik, kus
tegevusloa menetlus ja järelevalve esimesest päevast alates on tasustatud vastava sektori/isikute poolt.
2. Juhime tähelepanu, et Eelnõu ja seletuskiri ei ole omavahel kooskõlas (valed viited, puuduvad selgitused
lisatud täienduste kohta, selgitused ei ole vastavuses Eelnõu sätetega).
Eelnõu kohaldamisala ja mõisted
3. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse KIKS-i krediidiinkassole ja krediidiostjale, kes on asutatud Eestis
ja tegutsevad Eestis või kelle elukoht on Eestis, samuti krediidihaldustegevusele ning filiaalile välisriigis
ja välisriigis asutatud krediidiinkasso ja krediidiostja tegevusele Eestis. Sättest ei tulene selgelt kelle
filiaali välisriigis peetakse silmas.
4. Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, et kui seadusest ei tulene teisiti, kohaldatakse KIKS-i sellisele
krediidihaldustegevusele kui sellega tegeleb krediidiasutus või krediidiandjate ja -vahendajate seaduses
sätestatud krediidi- või hüpoteekkrediidiandja (edaspidi krediidiandja) ning krediidi- või
hüpoteekkrediidi vahendaja (edaspidi krediidivahendaja). Palume üle vaadata, kas eeldus on õiges
kohas, sest krediidihaldustegevust ei ole veel enne seda sätet defineeritud.
5. Eelnõu § 2 lõikega 5 täpsustatakse krediidihaldustegevuse mõistet, kuid mõiste ise on defineeritud
Eelnõu § 3 lõikes 2. Palume kaaluda Eelnõu muutmist selliselt, et mõiste ja selle täpsustus oleks ühes
kohas. Sama loogika puudutab Eelnõu § 2 lõiget 6 ja § 3 lõiget 5 (krediidiostja mõiste) ning Eelnõu § 2
lõiget 7 ja § 3 lõiget 1 (krediidiinkasso mõiste).
6. Teeme ettepaneku defineerida Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatud krediidiinkasso mõistet järgmiselt: „(1)
Krediidiinkasso on käesoleva seaduse tähenduses äriühing, mis oma peamise ja püsiva
majandustegevuse raames tegeleb krediidihaldustegevusega, mille raames haldab ise krediidiasutuse
või krediidiandja krediidilepingut, mille täitmisega oldakse viivituses , või teeb seda krediidiostja nimel,
muuhulgas korraldab vastavate lepingute täitmist.“.
Juhime tähelepanu, et „krediidileping, mille täitmisega oldakse viivituses“ tuleb Eelnõus selgelt
defineerida, kuna tegemist on ühe keskse osisega krediidiinkasso definitsioonis. Täitmisega viivituses on
võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) termin ja on kohustuse rikkumise üks komponent VÕS § 100
tähenduses.
7. Eelnõu § 3 lõike 2 punkti 1 palume täiendada järgmiselt: „1) /…/, sealhulgas kaebuste haldamine;“
8. Palume kaaluda, kas Eelnõu § 3 lõike 2 punktid 3 ja 4 võiks kustutada. Eelmises punktis pakutud
täiendusega oleks kaebuste haldamine kaetud Eelnõu § 3 lõike 1 punktiga 1 (ehk tegemist ei ole
iseseisva krediidihaldustegevuse tunnusega) ja krediidisaaja teavitamine oleks kaetud Eelnõu § 3 lõike
1 punktiga 2. Kui Eelnõu § 3 lõikest 2 kustutakse punktid 3 ja 4, siis oleks vaja kohendada Eelnõu § 3
lõike 3 sõnastust.
9. Krediidiostja tegevust viivises olevate krediidilepingu või sellest tuleneva nõude ostmisel ei loeta Eelnõu
§ 3 lõike 2 kohaselt krediidihaldustegevuseks. Palume selgitada, kas krediidiostjat on võimalik üldse
pidada krediidihaldajaks. Seletuskirja kohaselt „krediidihaldaja ei pea olema krediidiostja vaid võib
tegutseda tema huvides vastava lepingu alusel“. Hetke arusaamise ja Eelnõu loogika kohaselt saaks
krediidihaldaja (nt inkasso, krediidiandja, krediidiasutus) olla krediidiostja, kuid krediidiostja ei ole
krediidihaldaja.
10. Eelnõu § 3 lõike 9 punkti 1 kohta teeme ettepaneku ajaliselt piiritleda krediidilepingu tähtaja
pikendamist, kuna see mõjutab ka intressi maksmise kohustust ehk suurendab võlga. Näiteks,
pikendamine kuni kuueks kuuks/üheks aastaks.
Palume selgitada kuidas Eelnõu § 3 lõike 9 punktis 2 sätestatud teatud ajavahemikuks tagasimakse
tasumine edasilükkamine erineb Eelnõu § 3 lõike 9 punktis 1 sätestatust.
Lisaks palume selgitada kuidas toimub summeerimise arvestus, kui krediidiinkasso teeb Eelnõu § 3 lõike
9 punktis 3 sätestatud ettepaneku võlgade summeerimiseks ja tegemist on näiteks kolme erineva
laenuga ning kõik on erineva intressiga. Kas oleks vaja sätestada, et summeerimisel intressi arvestus
jääb samaks, mis krediidilepingutes oli?
11. Eelnõu § 4 lõikes 2 on sätestatud krediidiandja mõiste. Juhime tähelepanu, et krediidiostja on mõiste
definitsioonist kustutatud, kuid Eelnõu seletuskirjast mitte.
12. Juhime tähelepanu, et Eelnõu § 4 lõigetes 5 ja 6 kasutatakse terminit „viivises olev krediidileping“.
Palume kaaluda, kas oleks korrektsem kasutada terminit „viivituses olev krediidileping“.
13. Palume kustutada Eelnõu § 6 lõikest 1 teine lause „Tegevusluba antakse krediidihaldustegevuseks“, sest
see on eksitav, kuna krediidiinkasso definitsioon ja krediidihaldustegevus kokku on loastamist vajav.
14. Eelnõu ja selle seletuskirja järgi tulevad FI järelevalve alla nii krediidiinkassod, kes tegelevad
tarbijakrediidilepingutega kui ka krediidiinkassod, kes tegelevad ettevõtjatele antavate pangalaenudega
(vt seletuskirja lk 1). Selguse huvides tuleks KIKS-is täpsustada, kas Eelnõu reguleerimisalasse lähevad
ka selliste krediidiandjate poolt väljastatud laenudest tulenevad nõuded, kes ei oma vastavalt kas
2/9
krediidiandjate ja –vahendajate seadusest (edaspidi KAVS) või krediidiasutuste seadusest (edaspidi KAS)
tulenevat tegevusluba. Täpsustus on oluline, sest juriidilistele isikutele võivad krediiti väljastada ka
sellised krediidiandjad, kelle tegevus ei ole reguleeritud KAS-i ega KAVS-iga.
Krediidiinkasso tegevusluba
15. Palume Eelnõu § 7 lõike 1 punkt 5 sõnastada ümber järgmiselt: „5) andmed taotleja juhatuse ja
olemasolu korral nõukogu liikmete (juhatuse või nõukogu liige edaspidi juht) kohta vastavalt käesoleva
seaduse § 39 lõigetes 1 ja 6 sätestatule;“. Nii tegevusloa menetluses kui hilisemas juhtidest teavitamise
menetluses on isiku poolt esitatavate andmete hulk samu ja need tuleks mõlemal juhul esitada FI
vastaval vormil.
16. Eelnõu § 13 reguleerib tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Teeme ettepaneku lisada § 13 lõikesse 4
tegevusloa kehtetuks tunnistamise ka jagunemise puhuks, kui jagunemine toimub jaotumise teel.
Krediidiinkasso tegevus välisriigis ja välisriigi krediidiinkasso tegevus Eestis
17. Eelnõu § 17 reguleerib krediidiinkasso tegevust välisriigis. Seletuskirja kohaselt „kui aga krediidiostja
nimetab KIKS § 3 lõike 7 kohaselt esindajaks krediidiasutuse, siis võib see krediidiasutus tegeleda
krediidihaldustegevusega ükskõik millises liikmesriigis sõltumata sellest, millises liikmesriigis
krediidiasutus asub või millises liikmesriigis krediidisaaja asub. Krediidihaldustegevust loetakse üheks
krediidiasutuste põhitegevuseks ja tulenevalt direktiivist 2013/36/EL on nimetatud tegevus
liikmesriikides vastastikuselt tunnustatud, seega ei vaja krediidiasutused krediidiostjale kuuluva krediidi
haldamiseks piiriüleselt eraldi luba.“
Juhime tähelepanu, et krediidiasutus, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleselt teenuseid on
kohustatud KAS § 204 alusel sellest FI-d teavitama. Nii-öelda teavitusmenetluse läbimine on
krediidiasutuse jaoks kohustuslik piiriülese tegevuse puhuks, seda arvestades ei ole krediidiasutusel
võimalik piiriüleselt hakata ka krediidihaldustegevusega tegelema ilma vastavat teavitust esitamata.
Krediidiasutus ei saa tegeleda krediidihaldustegevusega ükskõik millises liikmesriigis, sõltumata sellest,
millises liikmesriigis krediidiasutus asub või millises liikmesriigis krediidisaaja asub.
18. Palume Eelnõu § 18 lõike 1 punkti 4 täiendada teise lausega järgmiselt: „Filiaali juhtimise eest vastutav
isik peab vastama krediidiinkasso juhile esitatavatele nõuetele;“. Täiendus on vajalik, et oleks üheselt
arusaadav, et ka filiaali juhatajale kehtivad sobivusnõuded ja need on samad, mis krediidiinkasso juhi
puhul. Samuti võiks kaaluda Eelnõus läbivalt filiaali juhi mõiste kasutamist filiaali juhtimise eest
vastutava isiku asemel.
19. Juhime tähelepanu, et Eelnõu § 19 lõikes 1 on kasutatud „kolmandas riigis“ topelt.
Oluline osalus
20. Teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 27 punkt 2 järgmiselt: „2) kes pärast osaluse omandamist või
suurendamist valib, nimetab või määrab krediidiinkasso juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva
seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele“. Muudatus on vajalik, sest lisaks maine nõudele on Eelnõu §-s 37
kehtestatud krediidiinkasso juhile ka teised nõuded, mis peavad olema samuti täidetud (teadmised,
kogemused, pühendatava aeg jne). Vastasel juhul tekib olukord, kus olulise osaluse menetluse käigus
määratud krediidiinkasso juhi puhul tuleb hinnata vaid maine kriteeriumit.
21. Eelnõu § 34 lõige 4 kohustab krediidiinkassot esitama koos majandusaasta aruandega andmed isikute
kohta, kellel on majandusaasta lõpu seisuga krediidiinkassos oluline osalus. Juhime tähelepanu, et KIKS
3/9
§ 49 lõike 1 kohaselt ei ole majandusaasta aruande FI-le esitamine kohustuslik juhul, kui krediidiinkasso
avaldab selle oma veebilehel. Sellest tulenevalt tekitab Eelnõu § 34 lõikes 4 sätestatud kohustuse
täitmine ja täitmise kontrollime segaduse. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 34
lõget 4 järgmiselt: „Krediidiinkasso esitab kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist kuid mitte
hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel
majandusaasta lõpu seisuga oli krediidiinkassos oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse
suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 26 ja 28.“ Vajadusel
võiks täpsustada Eelnõuga esitamisele kuuluvad andmed.
Krediidiinkasso juhtimine ja organisatsiooniline ülesehitus
22. Eelnõu § 37 sätestab nõuded juhtide valimisele ja määramisele. Eelnõu § 37 lõikest 1 ja lõikes 2
esimesest lausest tuleb kustutada sõna „piisavalt“, sest maine on laitmatu või ei ole laitmatu, selle
„piisavuse“ sisustamiseks puuduvad kriteeriumid. Seda enam, mitte ükski Finantsinspektsiooni seaduse
(edaspidi FIS) § 2 lõikes 1 sätestatud eriseadus ei kehtesta „piisava laitmatu maine“ regulatsiooni.
Kui seadusandjal on soov seada krediidiinkasso juhtidele mõneti kergendatud nõuded, tingituna sektori
eripärast, siis õige koht seda teha on nt nii haridust, kogemust kui pühendatavat aega puudutavas. Küll
aga peab laitmatu maine sisustamine, võimalus keelduda kui isikul see puudub, olema finantssektori
üleselt samadel väärtustel põhinev. Ehk ei saa olla nii, et „väike vargus“ on nt ühes sektoris lubatud
juhile ja teises mitte – kõikide finantssektori turuosaliste puhul peab maine laitmatus olema n-ö
sektorikõlbulikkuse põrand. Seda öeldes on teatav sektoripõhine diskretsioon ka maine laitmatuse osas
mõistlik. Finantsinspektsioon oma praktikas rakendab ka täna sellist diskretsiooni igapäevaselt ja see
allub kohtulikule kontrollile, mistõttu pole põhjust normis seda eraldi välja tuua.
23. Eelnõu § 37 lõikes 1 on kustutatud krediidiinkasso juhtidele kehtestatud nõuded „krediidiinkasso
juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused ja haridus“. Need nõuded tuleb kindlasti
krediidiinkasso juhtidele Eelnõuga kehtestada, sest esiteks tegemist on reguleeritud finantsturu
juhtidele ühtlaselt kehtivate kriteeriumitega, mida FI hindab sobivushindamise raames ning teiseks
tegemist on kriteeriumidega, mida tuleb hinnata ka krediidiinkasso juhtide kollektiivse sobivuse
kontekstis. Kui aga need kriteeriumid ei ole kehtestatud krediidiinkasso juhtidele individuaalselt, pole
võimalik hinnata krediidiinkasso juhtide kollektiivset sobivust. Rõhutame, et krediidiinkasso juhtidele
tuleb kehtestada tähelepaneku alguses sätestatud nõuded, seda toetab ka EBA koostamisel olev suunis
Guidelines on the assessment of adequate knowledge and experience of the management or
administrative organ of credit servicers.
24. Palume täiendada Eelnõu § 37 lõike 2 punkti 1 järgmiselt: „1) /…/ või tema suhtes on kohaldatud
rahvusvahelist sanktsiooni.“
25. Palume täiendada Eelnõu § 37 lõike 2 järgmise punktiga: „x) ta ei ole suuteline korraldama
krediidiinkasso tegevust selliselt, et tarbijate huvid oleksid piisavalt kaitstud;“
26. Palume Eelnõu § 37 lõike 2 punktis 4 ja § 97 punktis 1 asendada sõna „Finantsinspektsioon“ sõnaga
„järelevalveasutusele“. Selline sõnastus on sisult laiem ega piirdu üksnes FI-ga, vaid hõlmab ka teisi
järelevalveasutusi. Sama muudatuse palume teha ka Eelnõu § 97 punktis 1.
27. Palume täiendada Eelnõu § 39 lõike 1 järgmiselt: „(1) Krediidiinkasso juhiks valimiseks või määramiseks
on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik vähemalt järgmised andmed ja
dokumendid: /…/“.
28. Palume täiendada Eelnõu § 39 lõike 2 järgmise lausega: „(2) /…/ Finantsinspektsioon võib küsida
Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud vormiga täiendavat informatsiooni.“ Täiendus on oluline, sest
tegutseme väljatöötatud küsimustike baasil kogu sektoris ning oleks ebamõistlik siin teha erand.
4/9
29. Eelnõu § 41 lõige 4 sätestab sise-eeskirjade regulatsiooni. Juhime tähelepanu, et Eelnõu seletuskirja §
41 lõike 4 selgituse juures on viidatud, et sise-eeskirjades peab kindlaks määrama vähemalt lõike
punktides 1-17 nimetatud protseduurid ja tegevused. Eelnõus on vastavas lõikes 16 puntki.
30. Eelnõu § 42 lõige 3 sätestab, et krediidiinkasso juhatus või nõukogu määrab siseaudiitori funktsiooni
teostamiseks isiku, kellel on siseaudiitori ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused,
kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. Oleme varasemalt
kommenteerinud, et FI eeldab, et nõukogu loomine on kohustuslik ning teinud ettepaneku muuta
Eelnõu § 42 lõiget 3 selliselt, et siseaudiitori määramise kohustus oleks vaid nõukogul. Juhatusele
allumisel ei saa siseaudiitor olla piisavalt sõltumatu juhatuse töö kontrollimisel. Eelnõu § 42 lõike 3
sõnastuse kohaselt on jätkuvalt juhatusel õigus määrata siseaudiitor ja see kätkeb endas huvide konflikti
ning siseaudiitor ei saa olla sõltumatu. Juhul kui nõukogu loomine ikkagi kohustuslikuks ei muutu, tuleks
selle paragrahvi sõnastus igal juhul üle vaadata ja see peaks olema täpsem, s.t et kui nõukogu on olemas,
siis peab nõukogu määrama siseaudiitori, mitte ei saa valida, kas määrab juhatus või nõukogu. Kui
nõukogu puudub, peab vastav kohustus olema üldkoosolekul. Juhatusele vastavat pädevust panna ei
saa ja see tuleb kindlasti kustutada.
31. Eelnõu § 43 reguleerib krediidiinkasso tegevuse edasiandmist krediidihaldusteenuse osutajale. Üheselt
ei ole arusaadav, kas krediidiinkasso võib tegevusi edasi anda üksnes krediidihaldajale (st teisele
inkassole, krediidiasutusele või krediidiandjale ja –vahendajale) või on lubatud tegevusi edasi anda ka
sellistele kolmandatele isikutele, kes ei teosta Eelnõu § 3 lõikes 2 nimetatud tegevusi. Küsimus on
tekkinud sellest, et Eelnõust ei selgu üheselt, keda loetakse krediidihaldusteenuse osutajaks. Kas selleks
loetakse ükskõik millist kolmandat isikut, kellele krediidiinkasso on ükskõik millise tegevuse edasi
andnud või on selleks isik, kes osutab krediidihaldustegevusi.
Tegevuse edasiandmine on järelevalvesubjekti poolt lepingu alusel, arvestades õigusaktides sätestatud
erinõudeid ja piiranguid, kolmanda isiku teenuste kasutamine, mille sisuks on tegevuste ja toimingute
jätkuv teostamine, mis on vajalikud järelevalvesubjekti poolt klientidele teenuse(te) osutamiseks ning
mida tavaolukorras teostaks järelevalvesubjekt ise. Edasiantavate tegevuste hulka võivad muuhulgas
kuuluda: IT tarkvara arendamine ja hooldamine, IT infrastruktuuri hooldamine, turundus, füüsilise turbe
tagamine, personaliarvestus, siseaudit jne.
Juhul, kui KIKS § 43 reguleerib üksnes krediidihaldustegevuse edasiandmist, siis tuleks kaaluda ka üldise
tegevuse edasiandmise regulatsiooni kehtestamist sarnaselt teiste finantsvaldkonda reguleerivate
õigusaktidega.
Sellest tulenevalt palume täpsustada, kes on krediidihaldusteenuse osutaja. Lisaks teeme ettepaneku §
43 lõike 1 sõnastus üle vaadata. Sätte võiks ümber sõnastada näiteks järgmiselt: „Krediidiinkasso võib
krediidihaldustegevuse krediidihaldusteenuse osutajale edasi anda (edaspidi tegevuse edasiandmine)
tingimusel, et ta sõlmib kirjaliku lepingu, krediidiinkasso jääb täielikult vastutavaks kõigi käesolevas
seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise eest, ning kui: […].“
Nõuded krediidiinkasso tegevusele
32. Palume muuta Eelnõu § 44 pealkiri järgmiselt: „§ 44. Krediiditoimik ja selle pidamine“.
33. Teeme ettepaneku lisada §-i 44 järgmine lõige: „(5) Krediidiinkassol või krediidiostjal on õigus saada
viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude maksmapanekuks krediidiandjalt või –
vahendajalt kogu varasem krediiditoimik, mh andmeid vastutustundliku laenamist ja selle hindamist
puudutava kohta. Vastavaid andmeid võib krediidiinkasso või krediidiostja kasutada üksnes oma nõuete
maksmapanekuks.“
5/9
Krediiditoimikut puudutav probleem tuleb praktikast. Kui isik vaidlustab võla, saab ta esitada kõik
nõuded võla osas, mh vastutustundliku laenamise osas (kohtud teevad mh ka iseseivalt sedalaadi
kontrolli). Ehk õiguslikult peaks olema tagatud krediidiinkasso õigus saada nt krediiditoimik, sh
vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisega seotud materjalid. On selge, et probleemiks on
siin pankade puhul pangasaladuse teema. Palume kaaluda kas oleks võimalik seda reguleerida
vajadusepõhiselt.
Raamatupidamine ja aruandlus
34. Eelnõu § 49 lõikes 1 on nõutud vandeaudiitori aruande ärakirja esitamine. Teeme ettepaneku kustutada
sõna „ärakiri“ kuna tänapäeval enam audiitori aruandeid paberil ei väljastata vaid esitatakse
elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Sellise aruande võib FI-le edastada muutmata kujul.
Eelnõu § 49 lõike 1 teises lauses on esitamisele kuuluvaid aruandeid üldistatud kujul nimetatud
andmeteks ja dokumentideks. Juhime tähelepanu, et kõnealuse sättega on nõutud majandusaasta
aruande ja vandeaudiitori aruande esitamist või avalikustamist ehk mõlema dokumendi puhul on
tegemist aruandega, seega oleks põhjendatud nende koondnimetusena kasutada sõna „aruanne“.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku asendada Eelnõu § 49 lõike 1 teises lauses sõnad „andmed ja
dokumendid“ sõnaga „aruanded“.
Eelnõu § 49 lõike 1 teise lause kohaselt on krediidiinkassol võimalik saada vabastus FI-le majandusaasta
aruande ja audiitori aruande esitamisest juhul, kui ta avalikustab nimetatud dokumendid oma
veebilehel. Halduskoormuse vähendamiseks teeme ettepaneku täiendada majandusaasta aruande ja
audiitori aruande esitamise kohustusest vabastamise tingimust äriregistrile nimetatud dokumentide
esitamisega. Seega krediidiinkasso ei peaks FI-le lõikes 1 nimetatud aruandeid esitama ka juhul, kui
aktsionäride või osanike kinnitatud aruanne ja audiitori aruanne on esitatud äriregistrile kuue kuu
jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Kokkuvõtlikult teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 49 lõige 1 järgmiselt: „Krediidiinkasso esitab
Finantsinspektsioonile üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega
kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või osanike üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus
kuud pärast majandusaasta lõppu. Kui krediidiinkasso on nimetatud aruanded samaks tähtajaks
avalikustanud oma veebilehel või esitanud äriregistrile, ei pea ta neid Finantsinspektsioonile esitama.“
35. Eelnõu § 49 lõike 3 kohaselt oleme varasemalt teinud järgmise muudatusettepaneku: „(3)
Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete periood on kvartal ning
aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui
käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev,
tuleb regulaarne aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.” Juhime
tähelepanu, et me ei ole nõus regulaarse järelevalvelise aruandluse perioodi muutmisega. Eelnõu
eelmises versioonis oli aruannete esitamise perioodiks kvartal, mis on Eelnõu käesolevas versioonis
asendatud poolaastaga. Krediidiinkassode tegevus on seotud ja peegeldub ka krediidiandjate ning
krediidiasutuste aruannetes. Seega krediidituru tervikpildi saamiseks, arengute hindamiseks ja andmete
ristvõrdluseks on oluline saada andmeid sama sagedusega. Krediidiasutused esitavad krediitide kohta
andmeid kuise ja kvartaalse sagedusega ning krediidiandjad kvartaalse sagedusega, seega
krediidiinkassode regulaarsete andmete esitamise sageduseks võiks minimaalselt olla kvartal.
Krediidisaaja teavitamine ja kaebuste esitamine
36. Eelnõu § 60 reguleerib krediidisaaja kaebuse registreerimist ja lahendamist. Juhime tähelepanu, et
Eelnõu § 60 lõige 3 ja selle seletuskirja sisu on erinev. Seletuskirja sisu kirjeldab Eelnõu eelmises
versioonis sätestatut.
6/9
Järelevalve
37. Eelnõu § 67 lõikega 4 pannakse FI-le kohustus koostada ja avalikustada kaebuste lahendamise kord,
mille alusel krediidisaajate kaebusi vastavalt Eelnõu §-le 60 lahendatakse. Eelnõu § 67 ja selle
seletuskirja sisu on erinevad. Seletuskirjas ei ole arvestatud, et Eelnõu tekstis on lõikeid muudetud,
mistõttu § 67 lõike 4 seletus puudub seletuskirjast.
38. Eelnõu § 74 lõikes 7 palume „kahe kuu jooksul“ asendada sõnadega „kolme kuu jooksul“.
39. Eelnõu § 74 lõikes 9 palume „neli kuud“ asendada sõnadega „viis kuud“.
Vastutus
40. Oleme varasemalt kommenteerinud, et Eelnõus on kasutatud sõna krediidisaaja/krediidisaajad kord
ainsuses, kord mitmuses. Ainsuses ja mitmuses sõnade kasutamine võiks olla Eelnõus läbivalt
ühtemoodi. Näiteks, Eelnõu § 85 pealkirjas on endiselt “krediidisaaja” ainsuses, aga sama paragrahvi
lõikes 1 teksti sees on “krediidisaajate” mitmuses. Eelnõu §-s 60 on samuti “krediidisaaja” ainsuses.
Rakendussätted
41. Eelnõu § 94 lõike 1 punktis 1 (ja mõnes kohas veel) kasutatakse väljendit „krediidiasutuse poolt
väljastatud krediidilepingud“. Juhime tähelepanu, et korrektne oleks sätestada „krediidiasutuse poolt
väljastatud krediidid.“
42. Eelnõu § 94 lõige 3 sätestab, et kui isik on esitanud vastavalt käesolevale seadusele tegevusloa taotluse
enne 2024. aasta 29. juunit, mis puudutab krediidiasutuse poolt väljastatud krediidilepingute haldamist
või enne 2024. aasta 30. detsembrit, mis puudutab krediidiandja poolt väljastatud
tarbijakrediidilepingute haldamist ja seda ei ole tagastatud ning selleks tähtajaks ei ole
Finantsinspektsioon otsustanud tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta äriühingu tegevust
tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole isikul lubatud alates 2024.
aasta 29. juunist või alates 2024. aasta 31. detsembrist kuni tegevusloa saamiseni tegeleda
krediidihaldustegevusega. Palume selgitada, kas sätte loogikat ja seletuskirja arvestades, ei peaks 30.
detsembri asemel olema 31. detsember.
Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
43. Eelnõu § 96 punktidega 7 ja 8 täiendatakse FIS § 41 lõikega 54 ja § 42 lõikega 54. Eelnõu kohaselt on
krediidiinkasso ja välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa arvutamise aluseks FI-le
raamatupidamise aastaaruandes kajastatud hallatavate krediidilepingute koondjäägi koondsumma.
Seletuskirja kohaselt peaks FI asjakohased andmed saama raamatupidamise aastaaruande
kasumiaruandest. Juhime tähelepanu, et üldreeglina kasutatakse järelevalvetasu arvutamiseks subjekti
poolt FI-le järelevalve teostamiseks esitatud aruannete andmeid. Selline lähenemine tagab FI-le
andmete sissenõudmise aluse ja kontrollimise võimaluse ning vajadusel ka parandamise nõudmise ehk
muude andmetega võrreldes kvaliteetsemate andmete alusel järelevalvetasu arvutamise võimalused.
Eelnõu § 49 kohaselt on majandusaasta aruande koosseisu kuuluva raamatupidamise aastaaruande
esitamise kohustus vaid krediidiinkassol ning ta ei pea aruannet esitama, kui see on tema veebilehel
avalikustatud. Välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaalil puudub Eelnõu kohaselt majandusaasta aruande FI-
le esitamise kohustus. Seega järelevalvetasu arvutamiseks vajalike andmete tähtaegne esitamine ja FI
õigus nõuda andmete kvaliteedi parandamist ei ole Eelnõuga tagatud. Samuti juhime tähelepanu, et
7/9
seletuskirja selgitus, et järelevalvetasu arvutamiseks vajalikud andmed on kättesaadavad
kasumiaruandest ei ole õige, kuna kasumiaruandes ei kajastata hallatavate lepingute jääke.
Teeme ettepaneku sätestada järelevalvetasu arvutamise aluseks järelevalve teostamiseks esitatavate
aruannete andmed. Oleme teinud ettepaneku sätestada järelevalveliste aruannete esitamise
sageduseks kvartali (Eelnõus on sageduseks poolaasta). Kuna järelevalvetasu arvutamise aluseks on
raamatupidamisaruannetes kajastatavate hallatavate lepingute jäägid, siis sellised andmed tavaliselt
võivad ajas oluliselt muutuda ja oleks otstarbekas kasutada teatud perioodide kohta esitatud jääkide
kas summat või keskmist koondsummat. Sarnast lähenemist on kasutatud ka teiste subjektide
võrreldavate andmete puhul (vt nt FIS § 41 lõige 1 – vara või tarbimiskrediidi jäägi aritmeetiline
keskmine määratud perioodide seisudega).
Palume selgitada millist näitajat on mõeldud hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete
koondjäägi kogusumma all. Kas on mõeldud ainult krediidilepingutest tulenevaid nõudeid kokku (nt
põhiosamakse ja intressimakse) või ainult mingit osa nõuetest?
Teeme ettepaneku sõnastada FIS § 41 lõige 54 ja § 42 lõige 54 järgmiselt:
„(54) Krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks tema või vastava
välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete
koondjäägi kogusumma aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud
aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.“
„(54) Krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks tema või vastava
välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete
koondjäägi kogusumma aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud
aruannete andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.“
Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse muutmine
44. Eelnõu § 97 punktiga 1 muudetakse KAVS § 39 lõike 2 punkte 5 ja 6 ning nende muudatustega on välja
jäetud kriteerium, et isiku maine ei ole laitmatu kui tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist
sanktsiooni. Palume vastav muudatus jätta tegemata ning lisada nimetatud alus.
45. Palume täpsustada KAVS § 56 lõike 3 sõnastust. Nimetatud lõike kohaselt esitab krediidiandja või
äriühingust krediidivahendaja FI-le majandusaasta aruande ja muud kaasnevad dokumendid kahe
nädala jooksul pärast aktsionäride või osanike üldkoosoleku toimumist. Kuna vastavalt KAVS §-le 59
peab krediidiandja raamatupidamisaruanne olema auditeeritud, siis majandusaasta aruandes kajastuv
teave on oluliseks sisendiks järelevalveliste aruannete kontrollimise protsessi ja järelevalve teostamisel.
Järelevalve tõhusaks teostamiseks, et järelevalve saaks opereerida andmetega, mis ei ole oluliselt
vananenud, oleks vaja majandusaasta aruande esitamiseks määrata lõppkuupäev. Samamoodi on antud
kohustuse tähtpäev sätestatud konkreetse tähtajana ka teistes finantsjärelevalve subjektide tegevust
reguleerivates seaduses. Ettepaneku kohaselt majandusaasta aruande FI-le esitamise tähtpäeva
sidumine kuue kuuga pärast majandusaasta lõppu ei tekita krediidiandjatele ja –vahendajatele olulist
halduskoormust, kuna langeb kokku äriseadustikus majandusaasta aruande äriregistrile esitamise
tähtajaga. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku lisada KAVS § 56 lõike 3 lõppu „kuid mitte hiljem kui
kuus kuud pärast majandusaasta lõppu“.
46. Palume Eelnõu §-i 97 täiendada järgmiste punktidega:
(I) Muuta KAVS § 28 lõike 1 sõnastust järgmiselt: „Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses
on otsene või kaudne osalus krediidiandja või -vahendaja aktsia- või osakapitalis, mis on
vähemalt 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest
või kõigist häältest äriühingus, või osalus, mis võimaldab saavutada olulise mõju äriühingu
juhtorganite üle. Olulise osaluse nõuded kehtivad ka krediidivahendajale, mistõttu peaks ka
krediidivahendaja olema nimetatud KAVS § 28 lõikes 1, kuid see on ekslikult välja jäänud.
8/9
(II) Täiendada KAVS § 44 lõiget 3 punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) juhi sobivushindamise
kord;“. Üks oluline juhtide tegevusega seotud valdkond on sobivusmenetlus. Krediidiandjal ja -
vahendajal lasub kohustus läbi viia juhtide esmane ja pidev hindamine läbi viia. Kuna
krediidiandja ja- vahendaja juhtidele on seadusega määratud kõrgendatud nõuded, peab
nimetatud nõuete täitmiseks krediidiandjas ja -vahendajas olema kehtestatud juhtide tegevust
reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid, mille järgimisel on juhatusel võimalik
välistada juhtivatele ametikohtadele sobimatuid isikuid. Sobivusmenetluse läbi viimiseks sise-
eeskirjade kehtestamine ja nende kohane rakendamine tagab eeldused, et krediidiandja või -
vahendaja valib juhtideks isikud, kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele, ehk neil on olemas
vajalikud teadmised, oskused, kogemused, maine jne. Eelnevast tulenevalt on oluline, et
krediidiandjal ja –vahendajal oleks kehtestatud sobivushindamise kord, kus on kirjas nõuded,
protseduurid ja dokumenteerimine juhtide hindamise kohta.
Krediidiasutuste seaduse muutmine
47. Eelnõu § 98 punktiga 2 täiendatakse KAS § 88 lõikega 45 järgmises sõnastuses: „Krediidiasutus on
kohustatud avaldama pangasaladuse Statistikaametile riikliku statistika seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks, juhul kui klient on krediidiasutusele selleks nõusoleku andnud.“ Oleme
varasemalt teinud ettepaneku, et pakutud muudatus tuleb Eelnõust kustutada ja jääme endiselt selle
juurde. Meie hinnangul ei nähtu sedalaadi vajadust ega põhjendusi, et jaatada pangasaladuse jagamist
Statistikaametiga ning üldisemal kujul andmetest peaks piisama Statistikaametile tema funktsioonide
jaoks. FI palub Eelnõu § 98 punktiga 2 pakutud muudatus kustutada. Seoses sellega tuleb kustutada ka
Eelnõu § 98 punktis 5 sätestatud täiendus.
48. Teeme ettepaneku Eelnõu § 98 punktiga 4 muudetud KAS § 923 lõike 3 viimases lauses asendada sõna
„laenude“ sõnadega „krediidilepingute või sellest tulenevate nõuete“, kuna see vastavuses Eelnõus
kasutatava terminoloogiaga.
Oleme vajadusel valmis oma tähelepanekuid täiendavalt selgitama või arutlema osundatud küsimuste üle.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Kristina Zorin
[email protected]
9/9
Saatja: "Reelika Kivistu-Liivrand" <
[email protected]>
Saaja: "RAM Info"
Teema: Finantsinspektsiooni kiri
Kuupäev: 2023-11-10 12:05
Tere!
Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 5-8/6034-1.
Lugupidamisega
Reelika Kivistu-Liivrand
Assistent | Assistant
Finantsinspektsioon
+ 372 668 0539
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
<https://twitter.com/FI_uudised> twitter.com/FI_uudised
<http://www.fi.ee/> www.fi.ee
KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on
adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on
konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või loata
kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega ole
käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate ekslikult,
siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat elektronkirja
teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle lisadega oma
arvutisüsteemist.
CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended only
for the use of the person to whom it is addressed and is confidential. Any
unauthorised disclosure or dissemination, either in whole or in part, is
prohibited. This e-mail does not create any legal relations nor be treated
as contract. If you have received this e-mail in error, please notify the
sender via e-mail and delete this e-mail and its attachments from your
system.