Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 09.11.2023 SEISUKOHT TripleDev OÜ vaidlustusele Hankija: Integratsiooni Sihtasutus Registrikood: 9000078 Linda tn 2, Narva 20309 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Vaidlustaja: OÜ TripleDev Registrikood: 12055727 Järvevana tee 7b, 10112 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: DomeStack OÜ Registrikood: 14613568 Krabu Grupp OÜ Registrikood: 12249934 e-post: [email protected]; [email protected] 1/4 1. MENETLUSE KÄIK 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on TripleDev OÜ vaidlustus Integratsiooni Sihtasutuse riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava menetluses „Integratsiooni Sihtasutuse klientide ja teenuste haldamise süsteemi arendamine ja hooldus (oktoober 2023-oktoober 2025)“ viitenumbriga 268252 tehtud otsustele. 1.2. 01.11.2023 teatisega määras Riigihangete vaidlustuskomisjon menetlusosalistele tähtaja selgituste, dokumentide ja taotluste esitamiseks kuni 06.11.2023 ning selleks kuupäevaks laekunule kuni 09.11.2023. 1.3. Vaidlustaja esitas omapoolse seisukoha 06.11.2023, millele hankija esitab käesolevaga vastuse. 2. VASTUS VAIDLUSTAJA SEISUKOHTADELE 2.1. Hankija vaidlustaja 06.11.2023 seisukohas esitatuga ei nõustu ning peab esitatut tervikuna põhjendamatuks.  Vaidlustaja seisukohad tingimuse mõistmise osas on vastuolulised 2.2. On märkimisväärne, et vaidlustaja seisukohast nähtuvad ühtaegu nii (a) vaidlustaja poolne rõhutus, et nii hankija, kui ka pakkuja peavad RHADis kehtestatud tingimusi järgima, kuid samal ajal jätab täielikult tähelepanuta enda hoolsuskohustuse hanketingimuste õigesti mõistmisel ning vajaliku teabe väljaselgitamisel ja vaidlustamisel, kui pakkuja tingimustega ei nõustu. Pooltel ei ole tegelikult erimeelsust selles, et hanketingimused on pärast pakkumuse tähtaega mõlemale poolele kohustuslikud järgida, kuivõrd ka hankija kinnitas nimetatut enda 31.10.2023 vastuses (p 2.4). (b) vaidlustaja poolne rõhutus et ta ei saanud tingimustest hankija viisil aru (vaidlustaja seisukoha p 1.3) ning samal ajal rõhutus, et ta saab aru, et punktis 6.8 tuli kohustus igal juhul hankepass esitada (vaidlustaja seisukoha p 6.8). 2.3. Eelnevalt märgitud vastuolud ei saa hankija hinnangul aga mõistlikult ühel ajal esineda. 2.4. Nagu viidatud, siis on vaidlustaja seisukoha punktis 1.3 kinnitanud, et ta ei saanud aru tingimusest selliselt nagu need oli kehtestanud hankija ning et tema mõistis hankepassi esitamise kohustust läbi teisele isikul tuginemise ning kontrolltingimuse. Kuigi hilisemalt kinnitab vaidlustaja hoopis eelnevale vastupidist, st. et vaidlustaja sai hanketingimusest aru küll ja ka seda, et hanketingimusi tuleb nende sõnastuses järgida, siis kogumis ei ole määrava tähtsusega see, kuidas vaidlustaja sai või tahtis tingimustest aru saada. Nimelt kinnitab pikaajaline vaidlustuspraktika, et kuna pakkujatel on võimalik enne pakkumuste esitamist saada selgitusi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste kohta ning selgituste küsimata jätmisel kannab tingimustest arusaamise ja hankedokumentides esitatud nõuetele vastava pakkumuse esitamise riski pakkuja, siis ei saa ta pärast pakkumuste esitamist oma pakkumust korrigeerida põhjendusega, et ta ei saanud esitatud tingimustest aru või mõistis neid hankijast erinevalt (VaKo otsus 70-13-140766, p 12.1). 2.5. Käesoleval hetkel vaidlustaja aga eelviidatud lubamatut praktikat viljeleb, kuigi on ise oma menetlusdokumendi punktis 2.1.2 rõhutanud, et just hankija enda kehtestatud tingimused RHADis on nii hankijale, kui ka pakkujale rangelt kohustuslikud - „Hankija ei saa asuda pärast pakkumuse esitamise tähtaja möödumist valima, millises ulatuses ta otsustab RHAD-i kohaldada /…/ RHAD on kohustuslik hankijale samavõrra, nagu see on pakkujale.“ Eeltooduga kinnitab vaidlustaja ju ka ise selgesõnaliselt, et kui RHAD p 6.8 kehtestas endas tingimuse, et „Alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja“, siis ei saanud hankija kuidagi jätta sellist asjaolu kontrollimata ning vaidlustajat nõude täitmata jätmise tõttu tagasi lükkamata. Ja nii nagu ei ole hankijale RHADi tingimuste kohaldamine valikuline, ei saa tingimuste järgimine olla valikuline ka pakkujale. Pakkuja ei saa pakkumust tehes valida, kas ta alltöövõtja hankepassi esitab kohe või ehk kunagi hiljem, vaid peab lähtuma sellest, mida hankija on hanketingimustes nõudnud. 2.6. Lisaks eelnevale on vaidlustaja kinnitanud hankepassi esitamise kohustuslikkust koos pakkumusega ka menetlusdokumenti punktis 2.1.2 järgmiselt: „RHAD p-i 6.8 kohaldada tervikuna ja kontekstipõhiselt. Seal tuleneb töövõtjate hankepasside esitamise kohustus ning sõltumata sellest, kas hankepassid pidid esitama vaid alltöövõtjad, kelle näitajatele tugineti, või ka need, kelle näitajatele ei tuginetud, sätestab RHAD p 6.8 üheselt selle, milleks hankija hankepasse kasutab – hankija kontrollib nende alusel alltöövõtja kõrvaldamise aluseid ja vastavust kvalifikatsioonile.“ 2/4 2.7. Seega mistahes edaspidiste väidete esitamine selle kohta, kas vaidlustajal oli või ei olnud kohustust hankepassi esitada ning kas vaidlustaja pakkumus on või ei ole vastav, ei ole enam relevantne. Vaidlustaja ei ole alltöövõtjate hankepasse esitanud. Pakkumus ei vastanud seega nõuetele ja oli seega mittetäielik. Ainuüksi nimetatust tuleb vaidlustus jätta rahuldamata.  Hankija ei ole andnud RHAD p-le 6.8 tavatut tõlgendust 2.8. Tegelikkusele ei vasta vaidlustaja arusaam, et hankija on RHAD p-le 6.8 tavatu tõlgenduse andnud. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja ei soovi enda hooletust pakkumuse koostamisel tunnistada, ei anna vaidlustajale põhjust asuda hankija seisukohti moonutama ning vaidlustuskomisjonile lausa valeväiteid esitama. 2.9. Hankija selgitas oma seisukohas üheselt, et RHAD p-s 6.8 sisaldus kaks komponenti - esmalt (i) pakkuja kohustus esitada koos pakkumusega ka kõigi kasutatavate alltöövõtjate hankepassid ning teisalt (ii) hankija selgitus, et kõigi selliste alltöövõtjate osas hankija kontrollib ka kõrvaldamise aluste puudumist ning kvalifikatsiooni vastavust. 2.10. Nimetatust ei ole kuidagi võimalik tuletada, et hankija oleks asunud väitma, et teine osa lausest oli õiguslikku tähendust mitteomav või hankija oleks asunud hanketingimusi valikuliselt kohaldama. Nii see ei ole ja vaidlustaja modifitseerib selles valguses lubamatult ja pahatahtlikult hankija 31.10.2023 menetlusdokumendis esitatut. Hankija ei ole midagi „valikuliselt“ kohaldanud. Hankija on kontrollinud punktist 6.8 kehtestatud tingimuse täitmist vaidlustaja poolt ning tuvastanud, et see pole täidetud. Kuna vaidlustaja ei olnud tingimust täitnud ning on lisaks ise korduvalt kinnitanud, et ei ole seda täitnud, siis ei ole vaidlustaja pakkumus vastav. 2.11. Kuigi hankepassi alusel tõesti kontrollitakse peaasjalikult kõrvaldamise aluste esinemist ning kvalifikatsiooni vastavust, siis alltöövõtja kohta juba pakkumuse koosseisus nõutud hankepassi esitamata jätmine on pakkumuse sisuline puudus, mille tõttu tuleb pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. 2.12. Tähelepanuväärne on seegi, et punktis 6.8 kohustust kordab endas veel üle ka vastavustingimus nr 1, milline kohustas ettevõtjaid kinnitama kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist, keelas tingimuslike ning alternatiivsete pakkumuste esitamise ning kohustas esitama ettevõtjaid pakkumuse koosseisus ka AD lisa 2 etteantud vormi. AD lisa 2 vormil on ka alavorm 2.1, milline tuli esitada juhuks, kui ettevõtja tugineb teise ettevõtja vahenditele või kui ettevõtja kasutab alltöövõtjaid, millises alltöövõtja pidi samuti kinnitama vastavust osas, milles pakkuja alltöövõtjat tööde teostamisel kasutab. Ka viidatu on vaidlustajal esitamata.  Vaidlustaja jätab tähelepanuta nõuded pakkumuse koosseisu kohustuslikele osadele 2.13. Vastuses vaidlustusele selgitas hankija põhjalikult, et kvalifitseerimistingimused puudutavad hankija poolt kehtestatud nõudeid pakkuja võimekusele. Vastavustingimused puudutavad hankija poolt kehtestatud nõudeid pakkumusele. Ei saa olla vaidlust, et nõue „Alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja“ kirjeldab endas kohustust dokumentide hulgale, mis peavad pakkumusega olema kaasa lisatud. On selleks siis nõutavad kinnitused kõigi tingimuste ülevõtmise kohta, kohustus märkida ärisaladus, kohustus järgida kindlaid vorme, kohustus esitada hankepassid või midagi muud ongi hankija kehtestada. Riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on asjaomases osas pakkumuse vastavustingimused (TlnHKo 03.09.2020 asjas 3-20-1400, p 17.1). Vaidlustaja ei ole enda seisukohas täpsustanud, milline osa talle siinkohal jäi selgusetuks ning mida hankija vaidlustaja hinnangul veel täpsemalt peaks selgitama. 2.14. Eeltoodule jätkuks on vaidlustaja üllatuslikult asunud oma seisukohas lausa väitma, et tegelikult pole üldse ka oluline, kui alltöövõtja hankepass jäeti esitamata, sest selle alusel toimub üksnes kõrvaldamise aluste ning kvalifikatsiooni kontroll. Kuigi selline seisukoht on vastuolus vaidlustaja poolt avaldatuga hankija poolt kehtestatud tingimuste kohustuslikus korras järgimisest, siis on hankija hinnangul siinkohal oluline rõhutada, et kohustuslikuks muutunud RHAD tingimuste täitmise kontekstis ei ole määrava tähtsusega see, kas vaidlustaja hinnangul oli hankija poolt nõutud dokumendid ja teave vajalik või ebavajalik, vaid kui hankija on RHADis mingisuguse nõude esitanud, siis on vaidlustaja kohustatud ka seda täitma. Vastasel juhul tuleb selline pakkuja pakkumus kohustuslikus korras tagasi lükata. 2.15. Nimetatut arvesse võttes ei ole seega ka oluline, kas vaidlustaja hinnangul pidi vaidlustaja saama või mitte saama alltöövõtjat vahetada. Vaidlustaja pakkumus ei jõudnud hankemenetluses etappi, millises oleks hankija asunud alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni kontrollima. Vaidlustaja poolt viidatud praktika kannabki endas olukordi, kus kõik nõutud dokumendid juba sisaldusid pakkumuse koosseisus, kuid sisaldasid ebaõigeid andmeid. Nimetatu ei ole aga kohaldatav käesoleval juhul. 3/4 2.16. Kokkuvõttes jääb hankija seisukoha juurde, et on enda otsustes tegutsenud õiguspäraselt ja palub sellest johtuvalt jätta vaidlustaja vaidlustus rahuldamata. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Dokumendi esitamise tähtaegsus. Vastavalt Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 01.11.2023 teatises määratud vastamistähtaegadele, s.o hiljemalt 09.11.2023, on käesolev vastus esitatud hankija poolt tähtaegselt. 3.2. Täiendavad menetluskulud. Hankija esitas 06.11.2023 vaidlustuskomisjonile taotluse, milles palus vaidlustajalt välja mõista menetluskulu summas 2624,76 eurot koos KM-ga. Vaidlustaja esitab käesolevaga menetluskulude välja mõistmise taotlusele täienduse ning palub mõista vaidlustajalt välja mõista täiendava menetluskulu seoses vaidlustaja 09.11.2023 menetlusdokumendile vastamisega summas 917,58 eurot koos KM-ga, milline koosneb - 07.11.2023 0,5h vaidlustaja 06.11.2023 seisukohaga tutvumisest (123,00 eurot koos KM-ga )ning 08.11.2023 3,23h vaidlustaja 06.11.2023 seisukohale vastamisest (794,58 eurot koos KM-ga). Hankija menetluskulud tervikuna on seega 3542,34 eurot (koos KM-ga), mis vastab menetlustundide mahule 14,4 h. 3.3. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Integratsiooni Sihtasutus lepinguline esindaja 4/4