Muudatusettepanekud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 298 SE

Riigikogu rahanduskomisjon 09.11.2023 nr 1-4/23/5271 Muudatusettepanekud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 298 SE Palume teha riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus 298 SE all-loetletud täiendused: 1. Palume jätta eelnõust välja § 1 punkt 89 (RLS § 14284 lõike 1 muudatus). Selgitus: Kuna vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest kehtestatakse täiendav lõiv, siis vedurijuhiloa taotluse läbivaatamise lõivu (RLSi § 14284 lõige 1) tõstmine enam põhjendatud ei ole ja see peaks jääma täna kehtivale tasemele. 2. Palume eelnõu § 1 punkt 90 muuta ja sõnastada järgmiselt: „90) paragrahvi 14284 lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „26“;“. Selgitus: Eelnõus on praegu uueks lõivuks kavandatud 23 eurot, muudatusega tõstetaks see 26 euroni. Kuna vedurijuhiloa esmakordselt andmine (RLSi § 14284 lõige 1) ja uuendamine eeldavad mõlemad samade nõuete täitmist, ei ole nende taotluste läbivaatamiste eest erinevate lõivude kehtestamine põhjendatud ja seega on otstarbekas vedurijuhiloa taotluse ja uuendamise taotluse läbivaatamise lõivud ühtlustada. 3. Palume täiendada eelnõu uue §-ga 3, muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni, järgmiselt: „§ 3. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Laevapere liikme kutseeksamile registreerimise ja kutseeksami vastuvõtmise eest ning laevapere liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse, täienduskoolituse läbimist tõendava tunnistuse või tõendi, soodustusloa ning siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 9511 järgmises sõnastuses: „§ 9511 . Veeteetasu arvestamise erisused 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Käesoleva seaduse alusel 2024. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 15 protsendi võrra.“. Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Selgitus: Muudatusettepanek koosneb kahest punktist. Punktiga 1 tehtav muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 40, millega hõlmatakse RLSi § 14259 lisaks laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmisele ka kutseeksamile registreerimine. Meresõiduohutuse seaduse RLSile viitav säte vajab samuti selles osas täiendamist , mistõttu lisatakse sinna sõnad „kutseeksamile registreerimise ja“. Punktiga 2 täiendatakse MSOS-i §-ga 9511 , milles sätestatakse, et 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2024. aasta 31. detsembrini peavad kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad maksma veeteetasu 15 protsendi võrra vähem samas seaduses sätestatust. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab. Sellega koheldakse võrdselt kõiki laevu, mis sel perioodil sadamat külastavad või sadama reidile sisenevad. Muus osas ja kui see ei ole vastuolus rakendussättes kehtestatud regulatsiooniga, sh kui kehtiv MSOS näeb ette suuremad veeteetasu vähendamise määrad (nt MSOS § 50 10 lg 2 reidile saabunud laeva osas, kes ei sisene sadamasse; § 50 10 lg 3 jäämurdjaga mitteteenindatava sadamasse saabunud laeva osas; § 5010 lg 4 remonti saabunud laeva eest, kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid), kohaldatakse MSOS 11 1 . peatükis sätestatut. Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid Venemaalt pärit kauba veole on 2022–2023. a vähendanud märkimisväärselt kaubamahte Eesti sadamates. Samuti on mõjutanud kaubavedusid sadamate kaudu ka üldine majandusolukord Eestis ja peamiste kaubanduspartnerite juures. Ka reisilaevandus pole tänavu saavutanud kriisieelset taset ning suurim parvlaevaoperaator Tallink on prahtinud (rentinud) mitmed laevad välja (nt Tallinn-Stockholm liinil on endiselt üks laev vähem), mis tähendab, et 2024. aastaks reisilaevade panus veeteetasudesse ei taastu, sest laevu on vähem. Kui 2023. aasta lõpuks on prognoositav laekumine 8,05 miljonit eurot täna kehtiva 37,5% vähendatud määraga, siis 2024. aastaks on võimalik prognoosida, et nafta- ja kemikaalitankerite külastused vähenevad sanktsioonidest tingituna ning tarneahelate ümberkujunemise tõttu veelgi, mis 2023. aasta tulemuste järgi vähendab 2024. aastal veeteetasude laekumist täiendavalt u 550 000 euro võrra. Võttes arvesse 2023. aasta laekumised ning arvestades nafta- ja kemikaalitankerite külastuste arvu ning selle vähenemist ning reisilaevade külastusarvu suurt määramatust, siis vähendades veeteetasusid 15% võrra võib hinnanguline prognoositav laekumine 2024. aastal ulatuda 8,92 miljoni euroni. Veeteetasude muutmata jätmisel: - Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimused halvenevad, teiste lähiriikide sadamate eelised jätkuvad, säilitades transiidiahela kulubaasi; - Sadamakülastuste arvud võivad majanduse jahtumisel väheneda, mille tulemusel väheneb veeteetasude ja sadamatasude laekumine; - Kaubakogused ei suurene ja pigem jäävad samaks või vähenevad suurimate landlord- tüüpi sadamate püsisissetulekud operaatorite väikestest kaubakogustest tulenevalt; - Suurenevad sektori kulutused taristu ülalpidamisele; - Vähenevad otsesed ja kaudsed maksud sektori hinnangul umbes 10 miljonit eurot aastas, mis suurendab riigieelarve puudujääki. Veeteetasu suuruse vähendamine mõjutab positiivselt reedereid ja laevade operaatoreid. Veeteetasu määra vähendamisega annab riik positiivse sõnumi nii ettevõtjatele kui ka teistele riikidele. Sellega tagatakse merendussektori elujõulisus ning võimalus taastuda keerulistest oludest tugevamas positsioonis olles. Veeteetasu suuruse vähendamisega võimaldatakse vältida sektoriaalset pankrotilainet (mahtude puudumine, makseraskused), samuti spetsiifiliste oskustega meremeeste massilist koondamist ning oskustööjõukadu. Analüüsides muudatuse seoses võimaliku riigiabi andmisega leiti, et kuna ELTL art 107 lg 1 loetletud riigiabi tingimused on kumulatiivsed tingimused, st meetme kvalifitseerimiseks riigiabina peavada olema täidetud kõik tingimused, ja eelnõuga kavandatava meetme puhul ei anta valikulist eelist, on täitmata üks riigiabi element ja tegemist ei ole riigiabiga. 4. Palume lisada eelnõu § 3 (metsaseaduse muudatus) uus punkt 3 järgmises sõnastuses: „3) paragrahvi 41 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast metsateatise registreerimist metsaregistris. Uuendusraie ja raadamise korral võib raiet alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris.“. Selgitus: Analoogse muudatusettepaneku on teinud keskkonnakomisjon oma 26.10.2023 kirjaga. Nõustume selles ettepanekus toodud põhjendustega ja põhimõtteliselt toetame ettepanekut, kuid arutelude tulemusena oleme seisukohal, et viidatud lõige tuleks sõnastada nii, et mitte piirata raieid, millele Riigikohtu 28.09.2023 haldusasjas 3-21-979 tehtud otsuses ei ole viidanud. Seetõttu teeme ettepaneku lisada metsaseaduse § 41 lõige 13 ülalviidatud sõnastuses, mille kohaselt kümne päevane nn ooteaeg kohalduks ainult uuendusraietele ja raadamisele. Muud raied on hooldusraie, trassiraie, valikraie ning kujundusraie, mille puhul ei ole eelnev kaasamine vajalik, kuna nende mõju metsaökosüsteemile on väiksem või näiteks kujundusraie puhul on oluline saavutada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärk. Sätte jõustumisel arvestatakse suurema mõjuga raiete puhul kaasarääkimise võimalustega ja seda mitte ainult rohevõrgustikega aladel. 5. Palume lisada pärast eelnõu § 3 uus paragrahv (arvestades 3. muudatusettepanekut uue numeratsiooni kohaselt § 5), muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni, järgmiselt: „§ 5. Raudteeseaduse muutmine Raudteeseaduse § 58 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vedurijuhiloa taotlemise või uuendamise taotluse läbivaatamise ja duplikaadi väljastamise eest ning vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“.“ Selgitus: Muudatusettepanek on seotud eelnõu § 1 punktidega 88 ja 92, millega lisatakse RLSi § § 14284 riigilõiv vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest. Raudteeseaduse RLSile viitav säte vajab selles osas täpsustamist, mistõttu lisatakse sinna sõnad „ning vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest“. 6. Palume muuta eelnõu § 4 (arvestades 3. ja 5. muudatusettepanekuid, siis § 6) lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1, punktid 98–118, ja § 3 punkt 2 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.“. Selgitus: Meresõiduohutuse seadusesse lisatav § 9511 „Veeteetasu arvestamise erisused 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini“ (eelnõu § 3 punkt 2 käesoleva ettepaneku kohaselt muudetud kujul) peab jõustuma hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuaril, kuna säte puudutab alates 2024. 1. jaanuarist makstavat veeteetasu. 7. Palume täiendada eelnõu § 4 (arvestades 3. ja 5. muudatusettepanekuid, siis § 6) lõikega 4 järgmiselt: „(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 56 ja 59 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.“. Selgitus: Eelnõu § 1 punktidega 56 ja 59 nähakse ette riigilõivud sõidukite registreerimise toimingule, kui seda taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, mis on soodsam kui toimingu tegemine Transpordiameti büroos. Tänaseks on selgunud, et teenuse rakendamiseks vajalik arendus ei valmi tähtaegselt ja seda on võimalik rakendada alates 2025. aastast, mistõttu tuleb punktide jõustumistähtaega muuta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Teadmiseks: Rahandusministeerium Annemari Vene, 66566707 [email protected] Margus Tähepõld, 625 6490 [email protected] Anton Merits, 715 3423 [email protected] Leno Kuura, 626 2912 [email protected]