Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse õigusnormid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn, 10122 [email protected] [email protected] Teie: e-mail: 27.07.2023 Meie: 28.08.2023 nr 37 Tagasiside Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekule ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta Edastame Teile investeerimisühingute ja krediidiasutuste vaatest kommentaarid ja tagasiside Euroopa Komisjoni kinnipeetava tulumaksu menetluste lihtsustamiseks mõeldud ettepanekute kohta. Muudatuste üldine eesmärk ja mõju Tagasiside: 1. Pangaliidu liikmed tervitavad EL-ülest lihtsustatud tulumaksu kinnipidamise menetluse algatust, kuid leiavad, et süsteemi ülesehitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et tulumaksu kinnipidaja ja lõpliku kasusaaja vahel on enamikel juhtudel 2-3 eraldiseisvat finantsasutust (CSD-d, suured rahvusvahelised krediidiasutused, väiksemad regionaalsed pangad, kohalikud jaepangad, investeerimisfondid ja -ühingud), kus igaüks suhtleb ainult oma vahetu (ahelas allpool asuva) kliendi ja (ahelas ülalpool asuva) teenusepakkujaga. Kogu süsteem peab toimima sujuvalt kõikidele ahela osalistele, et muudatusega kaasneks oodatav positiivne mõju. 2. Kiire tulumaksutagastuse (Quick Refund) süsteemi jaoks mõeldud 25 kalendripäeva pikkune tähtaeg vajalike andmete kogumiseks ja edastamiseks on liiga lühike võttes arvesse väljamaksete mahtusid ja lõppinvestorite arvu. See toob kaasa pankadele ebamõistlikult suure halduskoormuse, mis omakorda seab kogu direktiivi toimivuse ja kasutatavuse kahtluse alla. Pangaliidu liikmed teevad siinkohal ettepaneku, et tulumaksutagastusi kiire maksutagastuse süsteemi alusel teostataks 1-2 korda aastas. Vastav regulaarsus on krediidiasutustele vähem koormav, kuid lõppinvestori jaoks samaväärselt kasulik. Lisaks leiame, et pikemad tagastuse tsüklid vähendavad hilisemate tulumaksu korrigeerimiste vajadust (kui pärast tagasimakset selgub, et digitaalne maksuresidentsuse tõend tunnistati tagantjärele kehtetuks). Ühtlasi palume täpsustada, kes kontrollib tähtaegade järgimist: krediidiasutus, keskdepositoorium või keegi kolmas? 3. Artiklite 11, 12, 13 ning Lisa II kohaselt peab sertifitseeritud finantsvahendaja muuhulgas esitama tulumaksu kinnipidajale info kinnipeetava tulumaksu määra kohta. Kui eeldada, et Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee  sertifitseeritud finantsvahendaja ei ole tuluallikaliikmesriigi äriühing ja ei ole kursis tuluallikaliikmesriigi maksusüsteemi,- määradega ja topeltmaksustamise lepingutega, siis kas on põhjendatud, et ta peab esitama tema vaates välisriigile (tuluallikaliikmesriigile) info tuluallikaliikmesriigis endas kehtivate maksumäärade ja/või topeltmaksustamise lepingute alusel kehtivate maksumäärade kohta, st info, mis tuluallikaliikmesriigil on olemas? Välisriigi maksustamise reeglite kohta info hankimine, pidev kursisolek ja õige tõlgendamine on äärmiselt koormav, sh kulukas ja sisaldab olulisi riske. Lisaks ei haaku see ülesanne kuidagi krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste ülesannetega. 4. Artikli 10 kohaselt ei paku liikmesriigid artiklites 12 ja 13 sätestatud süsteemide alusel taotletud maksuvähendust, kui dividendid maksti avalikult kaubeldavalt aktsialt, mille registreeritud omanik omandas kahe päeva jooksul enne dividendikuupäeva. Märgime siinkohal, et dividendi- ja intressimaksed teostatakse record date baasil. Et saada record date kuupäeval õigus dividendile, tuleb aktsiad avalikul turul soetada vähemalt üks päev enne dividendikuupäeva. Viidatud artikliga aga nähakse ette, et tulumaksu sisu arvestatakse kaks päeva enne dividendikuupäeva. Dividendimaksete STP (Straight Through Processing) protsess liigub turuosaliste hinnangul olemuselt järjest keerulisemaks kuna direktiiv näeb ette, et peab kontrollima tehinguid ja maksude vastavust. Lisaks toob kontrollikohustus endaga kaasa palju ebaselgust, kas ja millise selgitamiskohustuse saavad krediidiasutused vastu oma kliente. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et kui dividendiõiguse vs maksuvähenduse õiguse tekke eripära direktiivi sisse jääb, siis tuleks viia vastavusse kõik liikmesriikidega sõlmitud maksulepingud. Üldjuhul sätestavad maksulepingud ilma mingite kitsendusteta seda, et lõplikust kasusaajast aktsionäril on õigus soodsamale tulumaksumäärale. 5. On ebaselge, miks iga liikmesriik loob oma sertifitseeritud finantsvahendajate registri, selle asemel et luua keskne platvorm, mille kaudu töödeldaks kõiki kiire maksutagastuse ja kinnipeetava maksu vähendamise (Relief at Source) taotlusi, kontrollides andmete täielikkust ja õigsust (sh seda, et kogu dividendimakse ahel tulumaksu kinnipidajast kuni lõpliku kasusaajani oleks taastatud) ning kui kõik tingimused on täidetud, edastataks taotlused tuluallika riigi maksuametile või keskdepositooriumile täitmiseks. 6. On ebaselge, kas mittesertifitseeritud finantsvahendaja klientide jaoks jääb endiselt võimalus tulumaksutagastust iseseisvalt välisriigi maksuametilt tagasi küsida. Kui klient peab selleks pöörduma teise sertifitseeritud finantsvahendaja poole, kellega tal kliendisuhet ei ole, on ebaselge, kuidas sellisel juhul saavad hoolsusmeetmed täidetud. Täpsustust vajavad küsimused 1. Kui mõni dividendi- või intressimakse ahelas olevatest vahendajatest ei liitu kohaliku riigi sertifitseeritud finantsvahendajate registriga, kas väljamakse ahela lõpus olev krediidiasutus saab esitada maksuvähenduse taotluse oma klientide eest? 2. Kas krediidiasutus peab olema sertifitseeritud finantsvahendaja, kui tema ahelas ülalpool asuv teenusepakkuja (upstream custodian) on sertifitseeritud finantsvahendaja ja esitab maksuvähenduse taotluse antud krediidiasutuse klientide eest? 3. Kes hakkab sertifikaate finantsasutustele väljastama? Millised on tagajärjed olukorras, kus finantsvahendaja jääb sertifikaadist ilma? 4. Mis juhtub, kui maksuamet tunnistab varasemalt väljaantud digitaalse maksuresidentsuse tõendi kehtetuks? Kuidas on planeeritud korraldada aluseta saadud maksusoodustuse korrigeerimine? 5. Teabevahetuse vormi (ANNEX II) üheks andmeväljaks on kliendi LEI kood. Kas LEI koodile kehtestatakse kehtivuse nõuded ka või piisab selle olemasolust? Lisaks pöörame tähelepanu, et LEI kood puudub artikli 4 punktis 2 olevast loetelust, mis tähendab, et LEI kood tuleb sinna lisada, kui LEI kood on kohustuslik andmeväli. 6. Millised lisakohustused rakenduvad sertifitseeritud finantsvahendajale, mis pakub investeerimisteenust teisele finantsvahendajale, kes ei ole sertifitseeritud finantsvahendaja? Kas sertifitseeritud finantsvahendaja peab jõudma lõpliku kasusaajani? 7. Kas klient peab volitama finantsvahendajat maksusoodustuse taotlemiseks? Või see rakendub automaatselt kõigile klientidele, kes on vajaliku teabe esitanud? 8. Kas direktiiv rakenduks ainult EL-i maksuresidentidele ning kolmandate riikide residendid ei saa direktiiviga sätestatud lihtsustatud menetlust kasutada? Kui kolmandate riikide maksuresidendid on samuti hõlmatud, siis kuidas saab finantsvahendaja tagada, et talle esitatud kolmanda riigi maksuresidentsuse tõend on õige? Krediidiasutustel või investeerimisühingutel puuduvad suhted erinevate riikide riigivõimuasutustega ja sertifitseeritud finantsvahendaja vastutusalasse ei saa panna tema põhitegevuse välist valdkonda. Siinkohal teeme ettepaneku täiendada direktiivi nii, et sertifitseeritud finantsvahendajal oleks õigus lugeda talle esitatud notariaalselt tõestatud ja apostillitud/legaliseeritud dokumendid (sh tõend maksuresidentsuse kohta) õigeks ja piisavaks investori maksuresidentsuse kindlaksmääramisel. 9. Kuidas direktiiv kohalduks aktsiatele, mis kauplevad mitmes erinevas riigis (nt TELIA)? 10. Kas on plaanis sertifitseeritud finantsvahendajaid auditeerida? Kui jah, siis kuidas täpsemalt? 11. Kuidas mõjutab direktiiv investeerimisfonde? Hetkel ei ole paljudes riikides investeerimisfondidel DTA alusel võimalik saada residentsustõendit investeerimisfondide nimele, mille tõttu ei rakendu ka soodsam maksumäär. Kas direktiivi jõustumisel muutub residentsustõendi väljastamise kord/võimalus? 12. Kas saame õigesti aru, et väljastatud residentsustõend kehtib kõikides direktiivi mõjualas olevates riikides kiireks maksutagastuse töötlemiseks ja kinnipeetava maksu vähendamiseks (Relief at Source)? 13. Direktiivis on välja toodud, et liikmesriigid näevad ette, et sertifitseeritud finantsvahendajad ei pea esitama II lisa jaotises E osutatud teavet, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva  osaluse eest makstud dividendide kogusumma ei ületa 1 000 eurot. Soovime täpsustada, kas viidatud 1000 eurot on mõeldud neto või bruto summana? 14. Kas finantsinstrumentide määratlus on direktiivis sama nagu aktsionäride õiguste direktiivi puhul (SRD2) ehk börsil kaubeldavad aktsiad ja võlakirjad (eurobond)? 15. Millist tüüpi tehingute osas on vajalik dividendimaksete STP protsessis kontroll? Kas ainult börsitehingud, FOP (free of payment, vastaspoolega tehing) või on määratlus laiem? 16. Eelkõige peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad hankima investori maksuresidentsuse tõendi ja kinnituse selle kohta, et investor on makse tegelik tulusaaja vastavalt tuluallikaliikmesriigi õigusaktidele. Kas maksuresidentsuse tõendi hankimiseks luuakse riikide üleselt ühtsed tingimused ja kas tõend kehtib kõikides direktiivi mõjualas olevates riikides? 17. Sertifitseeritud finantsvahendajad peaksid kontrollima, milline on kohaldatav kinnipeetava maksu määr olenevalt investori konkreetsetest asjaoludest, ja andma teada, kas nad on teadlikud alusvaraks olevate väärtpaberitega seotud mis tahes finantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud. Kuidas ja mille alusel ning millistest allikatest peaksid finantsvahendajad kontrollima kohaldatava kinnipeetava maksu määra? Küsimuste korral oleme meeleldi valmis vastama ning täiendavalt selgitama. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor  Riigikantselei Meie 09.11.2023 nr 1.1-10.1/6797-1 [email protected] Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse õigusnormid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta Austatud Taimar Peterkop Edastame Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse õigusnormid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister LISAD: 1. FASTER_VV seisukohad 2. FASTER_VV seisukohtade SK 3. Pangaliidu arvamus Helena Lehtis 5860 0704 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  VABARIIGI VALITSUS EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse õigusnormid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Nõukogu direktiivile, millega kehtestatakse õigusnormid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta: 1.1 Toetame direktiivi ettepaneku üldist eesmärki hõlbustada piiriüleseid investeeringuid ning tagada õiglane maksustamine, hoides ära maksupettused ja kuritarvitamised. 1.2 Toetame digitaalse residentsustõendi väljastamise Euroopa Liidu ülest ühtlustamist tingimusel, et residentsustõend antakse välja juba maksuhalduri valduses olevate andmete alusel. 1.3 Peame oluliseks, et sertifitseeritud finantsvahendajatele kehtestatavad kohustused ei oleks finantsvahendajate jaoks ebamõistlikult koormavad ega põhjustaks olulist kulude kasvu ja halduskoormust. 1.4 Eelistame, et finantsvahendajate halduskoormuse kontrolli all hoidmiseks: 1.4.1 luuakse riiklike registrite loomise asemel üks Euroopa Liidu ülene register või kohustatakse finantsvahendajaid end registreerima ainult ühe liikmesriigi registris; 1.4.2 ei pea kinnipeetud tulumaksu tagasimakseid tegema tihemini kui korra kvartalis, lühem periood on aktsepteeritav kui enammakse tagastamiseks leitakse vähem koormav tehniline lahendus kui direktiivi esialgses ettepanekus; 1.4.3 kehtestatakse kohustus anda väljamaksele kohaldatava maksumäära kohta teavet tuluallikariigile, mitte finantsvahendajale. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 1  Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde direktiivi eelnõule, millega kehtestatakse õigusnormid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta 1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE 19. juunil 2023. a. esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) direktiivi ettepaneku 2023/0187 (CNS)1 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (edaspidi direktiiv). Direktiivi eesmärk on hõlbustada piiriüleste investeeringute tegemist. Direktiivi kohaselt luuakse süsteem (nn kiirmenetlus), mille abil saavad investorid teistes liikmesriikides üleliigselt kinnipeetud tulumaksu lihtsamalt ja kiiremini tagasi küsida. Kinnipeetud tulumaksu kiiremale ja lihtsamale tagastamisele aitab kaasa ka digitaalsete residentsustõendite välja andmine. Direktiivis sätestatud reeglite riigisisene ülevõtmine on eelnõus ette nähtud 2026. aasta 31. detsembriks ja sätete rakendamine peaks algama 2027. aasta 1. jaanuaril. Kiirmenetluses saavad direktiivi kohaselt osaleda finantsvahendajad, kes kantakse vastavasse riiklikku registrisse. Riiklike registrite loomise kohustust ei ole nendel liikmesriikidel, kes kinnipeetavaid makse ei rakenda. Ka Eesti kuulub nende riikide hulka. Direktiivi rakendamiseks peab Eesti muutma residentsustõendi väljastamise regulatsiooni, mis on sätestatud rahandusministri 18.06.2004 määruses nr 120 „Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks“. Eesti toetab ettepanekute eesmärke, et luua süsteem, mis võimaldaks Eesti investoritel saada lihtsamalt ja kiiremini teistes liikmesriikides üleliigselt kinnipeetud tulumaksu tagasi. Sealjuures peame halduskoormuse piiramiseks oluliseks, et EL digitaalne residentsustõend antakse välja juba maksuhalduri valduses olevate andmete alusel ning finantsvahendajatele kehtestatavad kohustused ei oleks finantsvahendajate jaoks ebamõistlikult koormavad. Ka teised liikmesriigid on esmastes aruteludes sarnaseid seisukohti tõstatanud. Eesistuja planeerib direktiivi osas saavutada kokkuleppe detsembri majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel. Direktiivi ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mille kohaselt on direktiivi vastuvõtmiseks vajalik liikmesriikide ühehäälne otsus. Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu on koostanud rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Helena Lehtis (tel 5860 0704, e-post [email protected]) ja nõunik Inga Klauson (tel 5885 1357, e-post [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Evelyn Liivamägi (tel 5696 1216, e-post [email protected]). 2. DIREKTIIVI SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Direktiivil on kaks eesmärki: kapitaliturgude toimimise toetamine ning õiglase maksustamise tagamine. Nende eesmärkide saavutamiseks kehtestatakse tõhusamad kinnipeetava maksu menetlused ning antakse ühtlasi liikmesriikidele vajalikud vahendid maksupettuste ja kuritarvituste tulemuslikuks tõkestamiseks. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0324 Direktiivi üldine eesmärk on õigustatud ning selle suunas liikumine on vajalik. Eesmärgi saavutamiseks kohustab direktiiv liikmesriike kasutusele võtma digitaalse residentsustõendi, mis vajab väljatöötamiseks IT-arendust ja investeeringuid, kuid samas võimaldab maksumaksjal osa saada teises liikmesriigis üleliigselt kinnipeetud tulumaksu tagastamise kiirmenetlusest. 2.1. I peatükk - Üldsätted (artiklid 1-3) Üldsätted määravad kindlaks reguleerimiseseme, kohaldamisala ja definitsioonid. I, II ja IV peatükki kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes. III peatükis sätestatud menetlusi kohaldatakse liikmesriikidele, kes vähendavad avalikult kaubeldavate aktsiate eest makstud dividendidelt kinnipeetavat tulumaksu. Seega ei kohaldu III peatükk Eesti suhtes, kuna Eesti dividendidelt tulumaksu kinni ei pea. 2.2. II peatükk - Digitaalne residentsustõend (artikkel 4) Direktiivi kohaselt peavad kõik liikmesriigid kasutusele võtma digitaalse residentsustõendi, mis tagab kiire ja turvalise haldusmenetluse Euroopa Liidu maksumaksjate residentsuse tuvastamiseks. Digitaalse residentsustõendi sisu saab olema ühesugune kõigis liikmesriikides. Tõendil on kindlaks määratud elemendid, millega tuvastatakse taotluse esitanud maksumaksja ja kinnitatakse, et ta on liikmesriigi õigusnormide kohaselt selle liikmesriigi resident. Eestis hetkel kehtiva korra kohaselt on residentsustõendit võimalik koostada e-MTA keskkonnas. Tõend koostatakse konkreetse kuupäeva seisuga, valitud perioodi või aasta kohta. Tõendi alguskuupäeva saab määrata vastavalt residentsuse algusele ja vajadusele, kuid lõpukuupäev ei saa olla hilisem, kui tõendi koostamise kuupäev. Tõendit on võimalik koostada ka lõpukuupäeva määramata. Esialgse ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid digitaalse residentsustõendi väljastama täielikult automatiseeritud süsteemi abil ühe päeva jooksul. Selle väljastamise tingimuseks on, et maksuhaldurile on esitatud konkreetne teave ja ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid viivitust. Kui ühe päeva jooksul väljastamise nõuet ei täideta, peab asjaomane liikmesriik teavitama sellest taotluse esitanud osapoolt. Kuna Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastab juba praegu residentsustõendeid automatiseeritult, siis Eesti jaoks ühe päeva jooksul residentsustõendi väljastamine probleeme ei valmista. Siiski peab Eesti direktiivi rakendamiseks muutma residentsustõendi väljastamise regulatsiooni, mis on sätestatud rahandusministri 18.06.2004 määruses nr 120 „Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks“. 2.3. III peatükk – Kinnipeetava maksu vähendamise kord (artiklid 5-17) Piiriüleste investeeringute tulemusena saab investor tulu teisest riigist, kus on tihti kehtestatud intressidele ja dividendidele kinnipeetav tulumaks. Ka investori residendiriik võib omakorda sama tulu tulumaksuga maksustada. Nii võib tekkida topeltmaksustamine. Topeltmaksustamise vältimiseks on riigid sõlminud kahe- või mitmepoolseid maksulepinguid, millega vähendatakse tuluallika riigis kinnipeetava maksu määrasid ning kehtestatakse residendiriigile kohustus topeltmaksustamine kõrvaldada. Maksulepingu kohaldamiseks on vaja tulu saanud investori residentsustõendit, mille väljastab maksuhaldur. Maksumaksja esitab residentsustõendi tuluallika riigi maksuhaldurile, kes seejärel rakendab lepingus kokkulepitud madalamat maksumäära ja tagastab maksumaksjale ülemääraselt kinnipeetud maksu. Maksuvabastusi või -soodustusi võib anda ka riigisisese õiguse alusel. Paljudes EL liikmesriikides on üleliigselt makstud kinnipeetava maksu tagasi saamiseks toimuvad menetlused koormavad ja pikalevenivad. Tagastusmenetlus võib pikale venida, kuna liikmesriikidel on erinevad nõuded dokumentidele ning lisaks mängib rolli ka riigi digitaliseerituse tase. Lisaks sellele, et kehtiv kord kulutab märkimisväärselt maksuhaldurite ressursse, mõjutab püsiv pettuse või kuritarvituse oht negatiivselt ka liikmesriikide maksutulusid ja lõppkokkuvõttes maksuõiglust. Direktiiviga luuakse raamistik selleks, et liikmesriigid saaksid kontrollida, kas kinnipeetava maksu määra kohaldatakse õigesti iga maksusoodustuse õigusega maksumaksja suhtes, mis omakorda võimaldab maksutagastuse või -vähenduse taotluste kiiret ja tõhusat menetlemist. Piiriülesed dividendid ja intressid jõuavad maksumaksjani tavaliselt läbi finantsvahendajate, st krediidiasustuste ja investeerimisühingute, kes peavad kinni ka tulumaksu. Direktiivi kohaselt võib väljamakset tegev finantsvahendaja, olles kontrollinud talle esitatud andmete (peamiselt residentsustõendi) õigsust, pidada maksu kinni vähendatud määras. Kui ta peab maksu kinni tavamääras, kontrollib ta andmeid 25 päeva jooksul ja teeb seejärel tagasimakse. Selles seisnebki kiirmenetlus. Et oma klientidele kiirmenetlust pakkuda, peavad finantsvahendajad olema sertifitseeritud. Selleks peavad nad end registreerima nende liikmesriikide riiklikes registrites, kus asuvad väärtpaberite emitendid ja kuhu nende kliendid on investeerinud. See kohustus laieneb ka Eesti pankadele. Ka peavad finantsvahendajad esitama tuluallikariigile teavet isikute kohta, kellelt dividendide ja intresside väljamaksed saabuvad ja kellele finantsvahendaja need omakorda välja maksab. Aruandlus toimub standarditud XML-vormingus süsteemi kaudu, mis kehtestatakse komisjoni poolt vastuvõetava rakendusaktiga. Rakendusaktis sätestatakse automaatne standarditud kanal ettevõtjate poolt teabe edastamiseks asjaomasele maksuhaldurile või tema nimel tegutsevale maksu kinnipidajale. Seega on teabe saajal – kas tuluallikariigi maksuhalduril või tema nimel määratud maksu kinnipidajal – kogu vajalik teave, et rekonstrueerida tehingute ahel investorist kuni väärtpaberite emitendini. Selle teabe abil on maksuhalduril võimalik kontrollida, kas kohaldatakse õiget kinnipeetava maksu määra ja hinnata, kas on vaja kohaldada kuritarvituste vastaseid reegleid. Riiklike registrite loomise kohustust ei ole nendel liikmesriikidel, kes kinnipeetavaid makse ei rakenda või juhul, kui riigisisene maksumäär on alati madalam või sama suur kui määr, mida võidakse kohaldada topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel. Ka Eesti kuulub nende riikide hulka. 2.4. IV peatükk – Lõppsätted (artiklid 18-24) Lõppsätted reguleerivad komiteemenetlust, hindamist, isikuandmete kaitset, riikliku registri loomisest Komisjoni teavitamist, ülevõtmist, jõustumist ja adressaate. Esialgse ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid direktiivi üle võtma hiljemalt 31. detsembriks 2026. aastal ning direktiiv jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal kokkulepitud andmed, et oleks võimalik jälgida uute eeskirjade rakendamist ja direktiivi eesmärgi täitmist. 3. ETTEPANEKU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei peaks Euroopa Liit sekkuma liikmesriikide otsuste tegemisse, kui liikmesriigid on võimelised vastavat valdkonda ise reguleerima. Euroopa Liidul on õigus kasutada oma pädevust üksnes juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada ja kui liidu tasandil meetme võtmine võib anda lisaväärtust. 2020. aastal rõhutas Euroopa Parlament kapitaliturgude liidu tegevuskava käsitlevas resolutsioonis vajadust vähendada maksutõkkeid piiriüleste investeeringute puhul, sealhulgas menetlusi dividendidelt kinnipeetava maksu piiriüleseks tagastamiseks investoritele. Sellegipoolest on seni vaid mõned üksikud liikmesriigid teinud vajalikke samme kinnipeetava maksu kiiremaks tagastamiseks ning üldpildis ei ole olukord paranenud. Seega on Euroopa Liidu ülene regulatsioon vajalik ja seetõttu on ettepanek vastavuses subsidiaarsuse põhimõttega. Ettepanek on vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, kuna selles toodud meetmed on eesmärkide saavutamiseks sobivad, tõhusad ning vajalikud. 4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Mõju haldus- ja maksukoormusele Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt kaasneb algatusega investorite jaoks kulude kokkuhoid, mis on hinnanguliselt ligikaudu 5,17 miljardit eurot aastas, sealhulgas 730 miljonit eurot aastas seoses paberimajanduse vähenemisega (409 miljonit eurot ELi investorite puhul). See on tingitud asjaolust, et investorite õigusnormide täitmise kulud vähenevad, topeltmaksustamise juhtumeid on vähem ja investorid saavad tagasimakstud raha õigeaegselt reinvesteerida. Selle algatusega kõrvaldatakse seega piiriüleste investeeringute struktuurne ja pikaajaline takistus ning aidatakse ELi ettevõtjatel kaasata kapitali laiemalt investorite baasilt, mis on kapitaliturgude liidu peamine eesmärk. Finantsvahendajad kannaksid nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis märkimisväärseid kulusid, et võtta kasutusele uue direktiivi järgimiseks vajalikud süsteemid. Samas peaksid nad pikemas perspektiivis saama kasu kulude kokkuhoiust (hinnanguliselt ligikaudu 13,5 miljonit eurot aastas) ühtlustatud menetluste tulemusel, eelkõige tänu digitaliseerimisele. Maksuhalduritel on paremad võimalused maksualaste kuritarvituste tõkestamiseks, millel peaks lõppkokkuvõttes olema positiivne mõju maksutuludele. Komisjon eeldab, et selle algatuse positiivne mõju Euroopa Liidu SKP-le on umbes 0,025%. Samas nõuaksid muudatused MTA suuremahulisi investeeringuid IT-süsteemide arendamiseks seoses digitaalse maksuresidentsuse tõendi loomisega. Investeeringukulud IT-süsteemi väljaarendamiseks võivad hinnanguliselt jääda 400 000 – 500 000 euro vahele. RMITi ja MTA personali- ja majanduskulud võivad jääda aastatel 2025 – 2029 iga-aastaselt ligikaudu 85 000 – 125 000 euro vahele. Vastavaid vahendeid ei ole riigieelarvesse planeeritud, seega tuleb need eelarvesse planeerida eelarvestrateegia ja iga-aastase riigieelarve koostamise raames. Seisukohtade koostamise hetkel ei ole võimalik hinnata Eestis asuvatele finantsvahendajatele tekkivate kulutuste suurust, kuna neile pandud kohustused ei ole veel selged. Ka Eesti Pangaliit ei ole pakkunud mõjuhinnangut Eestis asuvatele finantsvahendajatele tekkivate kulutuste suurusele. VALITSUSE SEISUKOHA SELGITUS 1. Eesti seisukoht: Toetame direktiivi eelnõu üldist eesmärki hõlbustada piiriüleseid investeeringuid ning tagada õiglane maksustamine, hoides ära maksupettused ja kuritarvitamised. Praegusel hetkel on direktiivis sätestatud regulatsiooni põhimõtteid teatud määral juba mõnda aega edukalt rakendanud vaid üksikud liikmesriigid, millest võib järeldada, et täiendav Euroopa Liidu sekkumine on vajalik. 2. Eesti seisukoht: Toetame digitaalse residentsustõendi väljastamise Euroopa Liidu ülest ühtlustamist tingimusel, et residentsustõend antakse välja juba maksuhalduri valduses olevate andmete alusel. Ühtlustatud digitaalne residentsustõend tagab kiire ja turvalise haldusmenetluse Euroopa Liidu maksumaksjate residentsuse tuvastamiseks. Selleks, et tõendit saaks väljastada automatiseeritult, peab olema välistatud, et maksuhaldur hakkab tõendi väljastamiseks täiendavaid andmeid koguma või iga isiku residentsuse määramisel faktilist olukorda hindama. Seetõttu on oluline, et tõend väljastataks juba maksuhalduri valduses olevate andmete põhjal. 3. Eesti seisukoht: Peame oluliseks, et sertifitseeritud finantsvahendajatele kehtestatavad kohustused ei oleks finantsvahendajate jaoks ebamõistlikult koormavad ega põhjustaks olulist kulude kasvu ja halduskoormust. Direktiivi jõustumisel muutub maksuhalduri jaoks muuhulgas lihtsamaks tegeliku kasusaaja tuvastamine, kuna sertifitseeritud finantsvahendajad hakkavad maksuhalduritele esitama infot kogu tehingute ahela osaliste, summade ja tasutud maksude kohta. Seejuures on oluline veenduda, et sertifitseeritud finantsvahendajatele ei kehtestataks direktiiviga ebaproportsionaalset halduskoormust. 4. Eesti seisukoht: Eelistame, et finantsvahendajate halduskoormuse kontrolli all hoidmiseks: 1.1.1 luuakse riiklike registrite loomise asemel üks Euroopa Liidu ülene register või kohustatakse finantsvahendajaid end registreerima ainult ühe liikmesriigi registris; 1.1.2 ei pea kinnipeetud tulumaksu tagasimakseid tegema tihemini kui korra kvartalis; lühem periood on aktsepteeritav, kui enammakse tagastamiseks leitakse vähem koormav tehniline lahendus kui direktiivi esialgses ettepanekus; 1.1.3 kehtestatakse kohustus anda väljamaksele kohaldatava maksumäära kohta teavet tuluallikariigile, mitte finantsvahendajale. Toetame süsteemi loomist, mis võimaldaks Eesti investoritel saada lihtsamalt ja kiiremini teistes liikmesriikides üleliigselt kinnipeetud tulumaksu tagasi. Kuna süsteem põhineb sertifitseeritud finantsvahendajatel, ei tohi vahendajatele kehtestatavad kohustused olla ebamõistlikult koormavad ega põhjustada ebaproportsionaalseid kulusid ja halduskoormust. Kuna direktiivi rakendamine toob liikmesriikidele ja sertifitseeritud finantsvahendajatele kaasa täiendava halduskoormuse, tuleks veenduda, et loodav süsteem ja reeglistik oleks võimalikult lihtsalt järgitav. Iga uue muudatuse kehtestamine nõuab IT-arenduste tegemist, mis on kulukad ja mille iga-aastased hoolduskulud on märkimisväärsed, mistõttu on Eestile väga oluline, et IT-arendustele tehtavad kulutused ennast ära tasuksid. Oodatav eesmärk peaks olema proportsioonis eeldatavate kuludega. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Direktiivi eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, FinanceEstoniale, Nasdaqile, Maksumaksjate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, PWC-le, KPMG-le, Ernst & Young-le ning Deloitte-le. Oma arvamuse esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes täiendavaid kommentaare ja ettepanekuid ei soovinud esitada. Eesti Pangaliit esitas põhjaliku arvamuse koos ettepanekutega ja täiendavate küsimustega, mida oleme Eesti seisukohtade kujundamisel ka arvesse võtnud. Lisa: 1) Pangaliidu arvamus