Aktsiaseltsi Saarte Liinid põhikirja muutmine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn Ärinimi: Aktsiaselts Saarte Liinid Registrikood: 10216057 Aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – kliimaminister Häälte arv: 9 648 500 Aktsiaseltsi Saarte Liinid põhikirja kinnitamine Äriseadustiku § 298 lg 1 punkti 1 alusel ja arvestades aktsiaseltsi Saarte Liinid nõukogu ettepanekuid ning vajadust viia aktsiaseltsi Saarte Liinid põhikiri vastavusse riigivaraseaduse sätetega, kinnitada aktsiaseltsi Saarte Liinid põhikiri (lisatud) ning tunnistada kehtetuks aktsiaselts Saarte Liinid üldkoosoleku 22.04.2022 otsusega kinnitatud põhikiri. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: AS Saarte Liinid, Rahandusministeerium  KINNITATUD Kuupäev digiallkirjas ainuaktsionäri otsusega AKTSIASELTS SAARTE LIINID PÕ H IK IRI 1. ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Ärinimi Aktsiaseltsi (edaspidi “Selts”) ärinimi on aktsiaselts Saarte Liinid. 1.2. Asukoht Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Saaremaa vald. 2. TEGEVUSALAD JA EESMÄRK 2.1. Seltsi tegevusaladeks on: 2.1.1 sadamateenuste osutamine, sealhulgas laevade ja muude transpordivahendite vastuvõtmine, kaupade lossimine ja laadimine ning reisijate maaletuleku ja laevalemineku võimaldamine, ekspedeerimine; 2.1.2 sadamate haldamine ja arendamine, sealhulgas avaliku huvi teenuste osutamise tagamiseks saarte ja mandri vahelises ning saartevahelises ühenduses; 2.1.3 riigisisese laevaliikluse korraldamine; 2.1.4 meretransporditeenuste osutamine; 2.1.5 ehitamine ja remont; 2.1.6 ohtlike jäätmete käitlemine. 2.2. Seltsi eesmärgiks on Seltsi tegevusalade kaudu avalike sadamateenuste tagamine Seltsi käsutuses oleva vara mõistliku haldamisega ja omaniku ootustele vastava tulu teenimine. 3. AKTSIAKAPITAL 3.1. Aktsiakapital Seltsi miinimumaktsiakapital on 4 793 400 (neli miljonit seitsesada üheksakümmend kolm tuhat nelisada) eurot ja maksimumaktsiakapital 29 000 000 (kakskümmend üheksa miljonit) eurot. Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi aktsiakapitali (edaspidi “Aktsiakapital”) suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja (edaspidi “Põhikiri”) muutmata. 3.2. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine 3.2.1. Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmise või aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Uute aktsiate eest tasumine toimub kas täiendavate sissemaksetega või fondiemissiooni teel. 3.2.2. Seltsil on Üldkoosoleku otsusel õigus välja lasta vahetusvõlakirju, mis annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel. 3.2.3. Seltsi Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega. 4. AKTSIA 4.1. Aktsia Seltsi Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks nimiväärtusega 1 (üks) euro (edaspidi “Aktsia(d)”). 4.2. Aktsia eest tasumine Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Kui Aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud Aktsia eest õigeaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 4.3. Mitterahaline sissemakse Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja Seltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindab Seltsi Juhatus ja selle seaduslikkust kontrollib audiitor. 4.4. Aktsiaraamat Aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. 4.5. Aktsia võõrandamine Aktsiad on vabalt võõrandatavad seaduste ja muude õigusaktidega ette nähtud korras ja tingimustel. 4.6. Eelisaktsiad ja vahetusvõlakirjad Selts võib seaduses sätestatud ulatuses lasta välja ilma hääleõiguseta nimelisi eelisaktsiaid ja vahetusvõlakirju. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustab Üldkoosolek. 5. SELTSI JUHTIMINE 5.1. Juhtimisorganid 5.1.1. Seltsi juhtimisorganid on: 5.1.1.1. Seltsi Aktsionäride üldkoosolek (“Üldkoosolek”); 5.1.1.2. Seltsi nõukogu (“Nõukogu”); 5.1.1.3. Seltsi juhatus (“Juhatus”). 5.1.2. Seltsi juhtimisorganid on kohustatud rakendama Seltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldama nende järgimist majandusaasta aruandes. 5.2. Üldkoosolek 5.2.1. Üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. 5.2.2. Korraline Üldkoosolek toimub üks kord aastas mitte hiljem kui nelja (4) kuu jooksul Seltsi majandusaasta lõppemisest Juhatuse poolt määratud ajal ja kohas, tagades punktis 7.2.2. sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustuse tähtaegse täitmise. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus seaduses ette nähtud juhtudel. 5.2.3. Juhatus teatab vähemalt kolm (3) nädalat enne korralise Üldkoosoleku, vähemalt ühe (1) nädala enne erakorralise Üldkoosoleku toimumist kirjalikult Üldkoosoleku kokkukutsumisest kõigile Aktsionäridele nende aktsiaraamatusse kantud aadressil. 5.2.4. Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab üldkoosoleku päevakorra nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. 5.2.5. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole Aktsiatega esindatud häältest. Kui Seltsil on ainult üks aktsionär, on tal seadusest tulenevate erisustega kõik üldkoosoleku õigused. 5.2.6. Üldkoosoleku ainupädevuses on äriseadustiku paragrahvi 298 lõikes 1 ja muude seadustes nimetatud küsimuste otsustamine, sealhulgas: 5.2.6.1. teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustamine, samuti Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise otsustamine; 5.2.6.2. Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine; 5.2.6.3. Seltsi tütarettevõtjal mõnede otsuste tegemiseks Seltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusoleku vajalikkuse üle otsustamine; 5.2.6.4. Nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra kehtestamine; 5.2.6.5. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustamine; 5.2.6.6. Nõukogu esimehe valimine; 5.2.6.7. Seltsile omaniku ootuste, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid, kehtestamine ja uuendamine vähemalt igal kolmandal aastal. Teistes Seltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta Juhatuse või Nõukogu nõudel. 5.2.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole Üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. 5.2.8. Isiku valimisel loetakse Üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. 5.2.9. Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Üldkoosoleku protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik, kui see isik on üldkoosolekul füüsiliselt kohal. Seltsi Üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui Üldkoosoleku otsus on Nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või Nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui Seltsil on ainult üks aktsionär. 5.3. Nõukogu 5.3.1. Nõukogu planeerib Seltsi tegevust ja korraldab Seltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused. 5.3.2. Nõukogus on kuni viis (5) liiget ning need määratakse seaduses sätestatud korras kuni kolmeks (3) aastaks. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast, nimetamiskomitee ettepanekust riigivaraseaduse tähenduses ning vajadusest tagada äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. 5.3.3. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Seltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob isikuga ühine majapidamine): 5.3.3.1 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi aktsionär; 5.3.3.2 on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Seltsi aktsionär; 5.3.3.3 on isik, kellele kuuluva osaga või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole Seltsi aktsionär. 5.3.3.4 on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Seltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Seltsi aktsionär; 5.3.4. Nõukogu liikmeks ei või olla isik: 5.3.4.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 5.3.4.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 5.3.4.3 kellel on ärikeeld; 5.3.4.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5.3.4.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Punkti 5.3.4. alapunktides 5.3.4.1. – 5.3.4.4. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Punkti 5.3.4. alapunktis 5.3.4.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 5.3.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu jooksul. 5.3.6. Kõikides Seltsi tegevuse suhtes olulist tähendust omavates küsimustes, mis ei ole Üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või Põhikirja kohaselt ning mis väljuvad Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik Nõukogu nõusolek, sealhulgas: 5.3.6.1. osaluse omandamise ja lõppemise otsustamine teistes ühingutes; 5.3.6.2. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 5.3.6.3. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine; 5.3.6.4. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine; 5.3.6.5. investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa; 5.3.6.6. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa; 5.3.6.7. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest; 5.3.6.8. Seltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve kinnitamine, lähtudes punktis 5.2.6.7 nimetatud omaniku ootustest; 5.3.6.9. Seltsi ja Juhatuse liikmete vaheliste tehingute tegemise otsustamine ja tehingute tingimuste määramine, juhatuse liikmetega õigusvaidluste pidamise otsustamine ning tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks Seltsi esindaja määramine; 5.3.7. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa isiklikult üle poole Nõukogu liikmetest. 5.3.8. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest, kui seadus ei nõua suuremat häälteenamust. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 5.3.9. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse Nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 5.3.10. Seltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga. 5.3.11. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid Nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik Nõukogu liikmed. 5.3.12. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses. 5.3.13. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.3.14. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 5.4. Juhatus 5.4.1. Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 5.4.2. Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni viieks (5) aastaks. Juhatuse liikmel on õigus loobuda kohast juhatuses samadel tingimustel ja korras, millel tal on õigus lõpetada punktis 5.4.7 nimetatud leping. Juhatuse liikme volitused lõpevad tema loobumise korral, arvates loobumise avalduse esitamise aasta kohta käiva Seltsi majandusaasta aruande kinnitamisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti. 5.4.3. Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe. Nõukogu võib määrata juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe ka kaheliikmelise juhatuse korral. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust. 5.4.4. Juhul, kui Seltsi juhatuses on kuni kaks (2) liiget, võib Seltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Juhul, kui Seltsi juhatuses on üle kahe (2) liikme, võib Seltsi kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget üheskoos. 5.4.5. Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab Seltsi tegevust juhataja või juhatuse esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad Seltsi igapäevase majandustegevuse juhtimises ja korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige. 5.4.6. Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda soovib juhataja või juhatuse esimees, võtab juhatus vastu otsuseid Seltsi tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemise suhtes kohaldatakse äriseadustiku § 321 lõigetes 2 ja 4 ning §-des 322 ja 323 nõukogu otsuste kohta sätestatut. Juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsuse tegemisel on otsustav juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku juhataja või juhatuse esimees, kes määrab ka koosoleku päevakorra. 5.4.7. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused Seltsi suhtes ning nende tasustamise kord. 5.4.8. Juhatuse liikmele makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 5.4.9. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures peab arvestama Seltsile seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja Seltsi turupositsiooni. 5.4.10. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud punktis 5.4.9 nimetatud täiendavat tasu. 5.4.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 5.4.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 5.4.13. Juhatuse liikmeks ei või olla lisaks äriseadustikus sätestatud isikutele järgmised isikud: 5.4.13.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 5.4.13.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 5.4.13.3. kellel on ärikeeld; 5.4.13.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5.4.13.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 5.4.13.6. kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. Punkti 5.4.13. alapunktides 5.4.13.1. – 5.4.13.4. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Punkti 5.4.13. alapunktis 5.4.13.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 6. AUDIITOR JA SISEKONTROLL 6.1. Seltsi audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab Üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Üldkoosolek võib audiitori nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Juhatus esitab äriregistrile Seltsi audiitori(te) nimekirja. 6.2. Selts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75. 6.3. Seltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Seltsi aktsionäride üldkoosolekuga. 6.4. Riigi osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 7.1. Majandusaasta Seltsi majandusaasta on kalendriaasta. 7.2. Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine 7.2.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta (majandusaasta aruanne), esitab need audiitori(te)le järeldusotsuse tegemiseks ning Nõukogule. Majandusaasta aruande kinnitab Üldkoosolek. 7.2.2. Seltsil on kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos nimetatud aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 7.3. Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu Üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks. 7.4. Reservkapital Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldisest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse ja Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 Aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek kooskõlas seaduse ja käesoleva Põhikirjaga. Seltsi kahjum kaetakse reservkapitalist, kui Aktsionärid ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid Aktsionäridele. 7.5. Dividendid Dividendide maksmise otsustab Üldkoosolek, juhindudes seaduse nõuetest. Dividendide jagamise otsuses nähakse ette dividendidena jaotatava kasumi suurus, dividendide maksmise kord ja tähtajad. Juhatus teatab ühe (1) kuu jooksul arvates vastava Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest Aktsionäridele dividendide maksmise aja, koha ja maksmise korra. 8. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE Seltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras. Seltsi likvideerijateks on Juhatuse liikmed. Likvideerijate tasustamise korra määrab Üldkoosolek.