Sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega viiakse sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määrus nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 140 2024. a 1. jaanuaril jõustuvate muudatustega, mille kohaselt on võimalik nn tagasipöörduja toetust taotleda ka Eestisse elama asunud Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku registreeritud elukaaslasel. Vastav muudatus tehti SHS-i perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Määruses sätestatakse andmed ja dokumendid, mida tagasipöörduja toetuse saajate uus sihtrühm – registreeritud elukaaslane – esitab eelnimetatud toetuse taotlemisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak (tel: 5914 3964, e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja on õiguslikult üle vaadanud õigusloome osakonna nõunik Reet Kodu (tel 5855 3153, e-post [email protected]) 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ redaktsiooni RT I, 02.02.2016, 4. Määrus ei ole otseselt seotud, kuid on puutumuses Riigikogu menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) 295 SE. Viidatud eelnõu kohaselt lõpetatakse tagasipöörduja toetuse maksmine isikutele, kes asuvad Eestisse elama alates 2024. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et ka Eesti kodakondsusega või eesti rahvusest isiku registreeritud elukaaslane saab tagasipöörduja toetust taotleda üksnes juhul, kui ta on Eestisse saabunud enne 2024. aasta 1. jaanuari. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle kohta on koostatud täpsem mõjuhinnang seletuskirja punktis 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse 29. jaanuari 2016. a määrust „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“. Muudatused on vajalikud viimaks määrus kooskõlla SHS-ga. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja ja asendatakse see lühema ning kergemini mõistetava pealkirjaga – „Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele“.  2 Punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 1 viitega registreeritud elukaaslasele. Määruse §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehti muudatused sotsiaalhoolekande seaduse §-s 140, mis käsitleb tagasipöörduja toetust ning sätestati toetuse saamise õigus registreeritud elukaaslasele. Seetõttu viiakse SHS-i alusel antud määrus kooskõlla eelnimetatud seadusega. Punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 3. Muudatuse tulemusel esitab tagasipöörduja toetust taotlev registreeritud elukaaslane Sotsiaalkindlustusametile (SKA) kooselulepingu ja oma registreeritud elukaaslase Eesti kodakondsust või eesti rahvust tõendava dokumendi. Kooseluleping võib olla sõlmitud nii Eestis kui välismaal. Nendel juhtudel, mil andmed kooselulepingu kohta on kättesaadavad rahvastikuregistrist, nimetatud dokumenti ei ole vaja esitada (vt selgitust järgmisest punktist). Punktiga 4 täiendatakse määrust uue §-ga 31, mille kohaselt ei esitata SKA-le neid dokumente, mille kohta on andmed rahvastikuregistris olemas. Isikute perekonnaseisuandmed on kättesaadavad rahvastikuregistrist. Seetõttu ei ole põhjendatud, et tagasipöörduja toetuse taotleja peaks esitama toetuse taotlemisel paberkandjal andmed. SKA kontrollib, kas andmed on rahvastikuregistris kajastatud ning nende olemasolul dokumente ei nõua. Vastavate andmete puudumisel esitab toetuse taotleja dokumendid ise. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg 1. jaanuar 2024. a, mis on seotud määruse aluseks oleva SHS § 140 muudatuste jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga tehtav muudatus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, eelkõige mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ning õigustele ning mõju riigivalitsemisele. Sotsiaalne mõju Määruse muudatuste eesmärk on, et toetuse uuel sihtrühmal, registreeritud elukaaslasel, oleks teave, millised dokumendid on vaja esitada tagasipöörduja toetuse taotlemiseks. Õigustatud sihtrühmal tuleb esitada kooseluleping, mis võib olla sõlmitud nii Eestis kui välismaal. Kui kooseluleping on kantud rahvastikuregistrisse, siis tagasipöörduja toetuse taotleja ei pea seda dokumenti toetuse taotlemisel esitama, vaid SKA saab vastava teabe rahvastikuregistrist. Tagasipöörduja toetuse suurus võrdub rahvapensioni määraga (336.39 eurot 1. aprilli 2023. a seisuga). Seda toetust on isikul õigus saada juhul, kui tema kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. Tagasipöörduja toetuse saamine omab mõju registreeritud kooselus oleva isiku sotsiaalsele heaolule. Mõju riigiasutuste korraldusele Määruse muudatused puudutavad peamiselt SKA-d, kes määrab ja maksab tagasipöörduja toetust. SKA töös ei toimu sisulisi muudatusi, lisandub vaid uus isikute ring, kes võib taotleda tagasipöörduja toetust. Seega võib suureneda isikute arv, kes hakkavad tagasipöörduja toetust saama. Andmete puudumise tõttu ei saa teha prognoosi, kui palju uusi toetuse saajaid võib tulla tagasipöörduja toetust taotlema. Eeldame, et isikute arv võiks olla maksimaalselt kuni 2, kuid see võib osutada ka nulliks. Kokkuvõttes on muudatuse mõju SKA tööle väikesemahuline ning ei suurenda klienditeenindajate töökoormust.  3 Andmekaitsealane mõjuhinnang Planeeritud muudatustega ei muudeta seni kogutavate andmete ulatust ega mahtu, muutub vaid osaliselt andmete kogumise maht, kui lisandub registreeritud kooselus olevate isikute toetuste taotlusi – SKA hakkab töötlema andmeid isikute kooselulepingute kohta. Võttes arvesse, et lisanduvate toetuse taotlejate arv ei ole teada, kuid prognoosi kohaselt on see pigem väike (vt mõju riigiasutuste töökorraldusele), siis on andmekaitsealane mõju on kokkuvõttes pigem väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendab ellu SKA. Andmete puudumise tõttu ei ole võimalik prognoosida, kas ja kui palju lisandub registreeritud kooselus olevaid isikuid, kes taotlevad tagasipöörduja toetust. Eeldatavasti on saajaid 0–2. Toetuse suurus ühes kuus on rahvapensioni määra suurune (hetkel 336,39 eurot kuus). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024, SHS §-s 140 tehtud muudatuste jõustumisega samaaegselt. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile.  Justiitsministeerium Meie 15.11.2023 nr 1.2-2/136-1 Rahandusministeerium Siseministeerium Eelnõu kooskõlastamine Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse eelnõu „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ muutmine koos seletuskirjaga. Palume kooskõlastust ja arvamust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaat: Sotsiaalkindlustusamet Liidia Soontak [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 03.11.2023 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 lõike 7 alusel § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruses nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõna „abikaasa“ tekstiosaga „, registreeritud elukaaslase“; 3) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku abikaasa või registreeritud elukaaslane esitab toetuse taotlemisel: 1) abielutunnistuse või kooselulepingu; 2) abikaasa või registreeritud elukaaslase kodakondsust või rahvust tõendava dokumendi.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Rahvastikuregistri andmed Sotsiaaltoetuse taotlejal ei ole vaja esitada käesolevas määruses loeteletud dokumente, mille kohta on kantud andmed rahvastikuregistrisse.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-1483 - Sotsiaalkaitseministri 29. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Vanaduspensioniikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotluse andmed ja vajalike dokumentide loetelu“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4c54a569-ad94-4a6e-afe1-dfcac0ba64ed Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4c54a569-ad94-4a6e-afe1-dfcac0ba64ed?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main