Kommentaarid Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu uuendatud versioonile

Finance Estonia poolsed kommentaarid KIKS EN (II versioon) 13.11.2023 Kommenteeritav osa (punkti number) Kommentaar Krediidiinkassode ja -ostjate seadus Võlgade menetlemine on oma olemuselt sarnane õigusabi tööga- peetakse läbirääkimisi lepingut mittetäitnud osapoolega ning kui see ei § 2. Seaduse kohaldamine õnnestu, siis pöördutakse kohtusse. Antud välistuse korral on mõistlik (4) Käesolevat seadust ei kohaldata: kogu krediidiinkassot teha advokaadi kutsetegevuse raames ning 4) notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile ja advokaadile, kui nad sellisel juhul ei vaja selline tegevus litsentsi ega rakendu ükski tegelevad käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tegevusega oma käesolevast seadusest tulenev piirang. Teeme ettepaneku lisada kutsetegevuse raames. täpsustus, et oleks lubatud „...advokaadil üksiknõude sissenõudmise raames“. § 3. Krediidiinkasso, krediidihaldustegevus, ja krediidiostja Palume täpsustada kas § 3 lg 1 „…haldab ise…“ on peetud silmas – (1) Krediidiinkasso on käesoleva seaduse tähenduses äriühing, mis haldab ise kui krediidiostjana? tegeleb krediidihaldustegevusega ja mille kohaselt ta oma peamise ja püsiva tegevusena haldab ise või krediidiostja nimel õigusi ja Seletuskirja terminoloogia osa ei ava selgelt tegelikku mõistet. kohustusi, mis on seotud krediidiasutuse või krediidiandja viivises Selgitame, et inkassod enamasti nii on ise krediidiostjad (tegelevad olevas krediidilepinguga või sellest lepingust tulenevate nõuetega, ja nõuete haldamisega) kui ka osutavad sissenõude teenust korraldab nende täitmist. krediidiasutustele, krediidiandjatele kui ka krediidiostjatele. § 3. Krediidiinkasso, krediidihaldustegevus, ja krediidiostja Ettepanekuna loetletud lahendused on teostatavad siis, kui (9) Kui tarbijakrediidilepingust tulenev kohustus on muutunud krediidileping ei ole veel üles öeldud ehk on kehtiv. Kui krediidileping sissenõutavaks ja sellest tuleneva nõude on omandanud on üles öeldud, ei saa kliendile teha ettepanekut intressi muutmiseks krediidiinkasso, võib krediidiinkasso krediidisaajaga sõlmitud lepingu ega tagasimakse perioodi pikendamiseks. Kui krediidiinkasso ei oma või sellest tuleneva nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui see ei lisaks krediidiandja tegevusluba, puuduvad tal ka õigused selliste muuda krediidisaaja olukorda halvemaks ja selle tulemusel suudab ettepanekute tegemiseks. Selle tulemusena kaob mõte nõude krediidisaaja tõenäoliselt oma kohustused täita. Eelnimetatuga seoses ümberkujundamiseks või maksegraafikute sõlmimiseks. Kui võlgnik võib krediidiinkasso teha ettepaneku: saab nõudekirja peab ta tasuma kogu nõude summa, kuna teisi 1) krediidilepingu tähtaja pikendamiseks; lahendusi ei ole võimalik krediidiinkassol pakkuda. 2) tagasimakse tasumise täielikuks või osaliseks edasilükkamiseks teatud ajavahemikuks; 3) võlast osaliselt loobuda ja erinevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgade summeerimiseks; 4) intressimäära muutmiseks, kuid mitte sellisel kujul, mis suurendab krediidisaaja kohustusi. § 4. Muud kasutatavad mõisted Selgitame, et krediidiinkasso ega krediidiostja ei tea menetluse alguse (8) Krediidiinkasso sihtriik käesoleva seaduse tähenduses on riik, mis hetkel, kus riigis eraisikust krediidisaaja viibib. Näeme, et pole ei ole krediidiinkasso päritoluriik, kus on tema filiaal või kus ta tegeleb otstarbekas nõuda menetluse lõpetamist nende võlgnike suhtes krediidihaldustegevusega, või lepinguriik, kus on krediidisaaja elukoht põhjusel, et vastavas sihtriigis puudub menetlusõigus. Täna toimub või registrijärgne asukoht või, kui tal oma lepinguriigi õiguse kohaselt võlgnikega suhtlus peamiselt elektrooniliselt. Samuti tundub registrijärgset asukohta ei ole, siis lepinguriik, kus asub tema ebamõistlik nõue, et iga üksiku juhtumi tõttu peaks erinevates riikides peakontor. taotlema vastavat tegevusluba. Olemasolevas sõnastuses regulatsioon põhjustaks suuremaid kahjusid krediidiandjatele, sest võlgniku välisriiki kolides, ei tohiks võlga sisse nõuda. Eraisikute puhul tooksime välja, et arvestades Eesti elanike arvu väiksust on selliseid võlglasi igas riigis hüpoteetiliselt kuni 100, millest tulenevalt ei ole ka ühelgi sihtriigi teenusosutajal huvi nii väikese mahuga tegelemise vastu. Põhimõte, et seadusega keelatakse oma võlglase vastu pöördumist (kirjavahetuse või kohtu kaudu), kui ta asub teises riigis on väga ebaproportsionaalne piirang. Toome välja, et nt krediidiasutustel pole keelatud laenulepinguga seotud toimingud, kui isik elab paralleelselt teises riigis. Praktilise poole pealt saame välja tuua, et eelmise majanduskriisi ajal kasutasid võlglased massiliselt enda väljaregistreerimist rahvastikuregistrist ja märkisid elukohaks välisriigis asuvaid aadresse. Teeme ettepaneku, et sätestada kogu regulatsioon selliselt, et krediidiinkassol on õigus menetleda siis, kui krediidisaaja elukoht oli Eestis krediidilepingu sõlmimise hetkel. § 17. Krediidiinkasso tegevus välisriigis Lisaks eelmises punktis toodud selgitustele toome välja, et Eesti (2) Piiriülene teenus on krediidiinkasso teenus, mida ta osutab inkassoettevõtete menetluses on hinnanguliselt üle 5000 menetluse, välisriigis, kus krediidiinkasso ega tema filiaal ei ole registreeritud. mille puhul võlgnik on asunud elama väljapoole Eestit. Võlgniku  suhtlus käib kas elektrooniliste sidevahendite kaudu või kelle suhtes teostatakse rahvusvahelise maksekäsu või rahvusvahelise täitekorralduse abil menetlust. Eelnimetatud nõuete koguväärtus ulatub miljonitesse eurodesse. Käesolevas KIKS-i eelnõu sõnastuses tuleks eelpool kirjeldatud menetlused lõpetada. See kahjustaks kõiki Eesti krediidiandjaid täna ja tulevikus, sest iga riigi osas vastava kooskõlastamise läbimine ei ole majanduslikult mõistlik. Eesti ei peaks siin tegutsevatel krediidiinkassodel keelama võlglastega välismaal suhtlemist. Lisaks näitas eelmine kriis, et võlgnikud kasutavad seda võimalust ning hakkavad kriisiolukorras massiliselt enda aadressiks nimetama välismaa aadresse, elades samal ajal aga Eestis edasi. Teeme ettepaneku sõnastada seaduses piiriülesena teenus siis, kui seda pakutakse välisriigis. § 27. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded Antud sätte puhul on kesksel kohal füüsiline isik, kuid olulist osalust Krediidiinkassos võib olulise osaluse omandada, seda omada ja võib omada ka juriidiline isik. Palume selgitada/ täiendada seletuskirja suurendada või krediidiinkasso üle kontrolli saavutada, seda omada ja vastates küsimusele, et kui krediidiinkassol omab juriidiline isik 100 suurendada igaüks (edaspidi käesolevas peatükis isik): %-list osalust, siis kas enne KIKS-i jõustumist toiminud ettevõttel tuleb §-s 29 nimetatud andmed Finantsinspektsioonile samuti esitada. § 36. Nõukogu ja juhatuse liikmete arv Väikesel inkassoettevõttel on ka kahe juhatuse liikme nõue (2) Krediidiinkasso juhatuses peab olema vähemalt kaks liiget, kui ebamõistlik. põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Ettepanek täiendada lg 2 järgnevas sõnastuses: „Arvestades krediidiinkasso suurust, tegevuse laadi ja ulatust võib juhatus olla ühe liikmeline.“. § 39. Finantsinspektsiooni teavitamine juhtidest, siseaudiitorist ja Palume täpsustada, kes on see isik, kes peaks olema valitud/määratud audiitorettevõtjast siseaudiitor - kas majasisene, majaväline, keegi kontsernist. § 44. Krediiditoimiku pidamine Nõustume märkuste tabelis Eesti Panga kommentaariga (p.3), et nö § 44 lõiget 1 on täpsustatud ajaloolisi andmeid (algset krediiditoimikut) loovutamisel üle ei anta ja Krediidiinkasso peab krediidilepingu haldamise eesmärgil kogutud krediidiinkasso krediiditoimik nimetatud andmeid ka ei pea sisaldama. vajalike andmete ja dokumentide kohta krediiditoimikut alates hetkest Teeme ettepaneku, et eelnõu § 44 lõiget 1 täiendatakse selguse huvides kui ta määrati viivises olevat krediidilepingut või sellest tulenevat ka järgmiselt: krediidiasutus või krediidiandja ei ole kohustatud algseid nõuet haldama. Kui krediidiostja ei määra enda esindajaks krediiditoimiku andmeid viivises oleva krediidilepingu loovutamisel krediidiinkassot, peab krediiditoimikut krediidiostja. Krediiditoimikut krediidiinkassole üle andma. tuleb pidada iga isiku kohta eraldi. KIKS § 44 lõiked 2 ja 4 viitavad, et krediiditoimiku osaks on krediidi (2) Krediiditoimik on käesoleva seaduse tähenduses lepingute, andmise ja hindamise dokumendid. õiendite, otsuste, analüüside ja muude krediidi andmise ja krediidi Palume täpsustada seaduse sõnastust või täiendada seletuskirja, et tasumisega seotud dokumentide kogum. krediidi andmise ja hindamise dokumendid säilitatakse krediiditoimiku osana juhul, kui krediidiinkasso mh tegutseb krediidiandjana ning teeb (4) Krediiditoimik peab andma piisavalt informatsiooni krediidi võlgnikuga seotult nimetatud tegevusi. Või jätta käesolevast andmise eest vastutavale isikule, samuti siseaudiitorile ja audiitorile paragrahvist nimetatud dokumentide loetelu välja, kuna ning Finantsinspektsioonile krediidi andmise, krediidilepingute krediidiandjana tegutsedes on KAVS-is kirjeldatud dokumentide muutmise, jälgimise ja hindamise kohta. loetelu, mida krediiditoimik peab vähemalt sisaldama, sh krediidi andmise ja krediidivõimelisuse hindamisega seotud dokumendid. Samas on jäänud lahtiseks küsimus ja kusagil ei sisaldu ka vastavat selgitust, et milliseid andmeid ja dokumente peaks krediidiandja loovutamisel krediidiinkassole esitama. Palume sellekohast selgitust seletuskirjas. § 45. Krediidihalduslepingu sõlmimine Palume selgitada, et miks on vajalik krediidihalduslepingule kehtestada (2) Krediidiinkasso, krediidiasutus või krediidiandja säilitab säilitamise tähtaeg? Äriühingul on õigus pidada oma arhiivi kasvõi krediidihalduslepingut ja järgmisi andmeid vähemalt viis aastat, kuid aegade lõpuni, kui ta seda ajaloo jäädvustamiseks tähtsaks peab. Oleme mitte kauem kui kümme aastat pärast krediidihalduslepingu nõus, et erisus tekib isikuandmete säilitamise osas. lõpetamise kuupäeva: Ettepanek on välja jätta seadusest krediidihalduslepingule maksimaalse säilitamise tähtaja määramine. (3) Finantsinspektsioonil võib nõuda kõiki käesoleva paragrahvi lõikes Palume täpsustada lõige 3 sõnastust. 2 nimetatud andmeid. § 47. Krediidisaaja rahaliste vahendite hoidmine Arusaamatuks jääb käsitlus – krediidisaaja rahalised vahendid ning et (1) Krediidiinkasso on kohustatud hoidma krediidisaaja rahalised krediidiinkasso ei või neid kasutada oma majandustegevuses. vahendid eraldi maksekontol. Krediidiinkasso ei või neid kasutada Selgitame, et tegemist ei saa olla krediidisaaja rahaliste vahenditega oma majandustegevuses, seda mitte ka juhul, kui krediidiinkasso on vaid see on krediidisaaja poolt kohustuse täitmine. Juhul, kui siiski sõlminud krediidiostjaga krediidihalduslepingu, mis näeb ette pidada neid krediidisaaja vahenditeks, näeme vajadust määratleda vastavate vahendite vastuvõtmist krediidisaajatelt. täpselt, mis ajani toodud kohustus kehtib. Samuti selgitame, et kui krediidiinkasso omandab laenuportfellid, siis eeldab ta oma investeeringute katmist vastava rahavooga (mis tekib krediidisaajate poolt tehtud maksetega) ning see on osa majandustegevusest. Praktikas hoitakse eraldi klientide raha, kellele osutatakse teenust ning kelle raha ei saa kasutada oma majandustegevuses. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksekontol olevad Kohustuse katteks laekuvad rahalised vahendid on krediidiinkasso vahendid ei kuulu krediidiinkasso pankrotivara hulka, neid ei saa vara. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik seda pankrotivarast kasutada sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ega välistada ja kui seda peaks tegema, siis palume selgitada/ täpsustada, et pankrotimenetluse läbiviimiseks. milleks neid vahendeid sellisel juhul peetakse/kasutatakse. (5) Kui krediidisaaja teeb krediidiinkassole makse krediidilepingu Eelnõu kooskõlastuslehel on märkus, et püsiva andmekandjaga osaliseks või täielikuks tasumiseks, esitab krediidiinkasso võrdsustatakse ka e-keskkond, kuid seda muudatust pole antud teksti krediidisaajale paberkandjal või muul püsival andmekandjal tõendi või veel sisse viidud. kinnituse makse tasumise kohta, millest peab olema krediidisaajale Käesolevat tõendi/kinnituse esitamise kohustust ei ole Eestis mitte näha võlgnetava summa vähenemine. ühelgi teenuseosutajal ega kaubamüüjal ega ka krediidiasutustel, kellele inimesed teevad igakuised makseid. Toome välja, et kirja saatmise kulu inkassotegevuses on 3,5% keskmisest maksest (paljudel juhtudel ka üle 50% makse suurusest), millest tulenevalt on toodud kohustus majanduslikult teostamatu.  Selgitame, et 1/3 maksetest toimub kohtutäiturite vahendusel, kes teavitavad võlausaldajaid maksetest 10 päeva pärast laekumist. Täitemenetluse puhul peab võlgnikuga võla arvestust täitur ning inkasso ega krediidiostja ei tea võlajääki (sest lisanduvad täituritasud) ega ka viivisejääki, sest maksekuupäeva teab täitur. Samuti puuduvad krediidiinkassol kontaktandmed, mille kaudu toimub täituri ja võlgnikuvaheline suhtlus, millest tulenevalt ei ole krediidiinkassol võimalik vastavat teavet esitada. (6) Krediidisaaja poolt krediidiinkassole tehtud maksed loetakse Käesolev punkt 6 tagab täielikult krediidisaaja kaitse, millest tulenevalt krediidiostjale tasutuks olenemata sellest, kas krediidiinkasso on need jääb selgusetuks eelnev eraldiseisva maksekonto pidamise summad krediidiostjale edastanud või mitte. regulatsioon. § 59. Teabe andmine krediidisaajale Kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt võib nõude loovutamise teate (1) Krediidiostja esitab krediidisaajale pärast viivises oleva edastada ka eelnev nõude omanik. krediidilepingu või sellest tuleneva nõude omandamist paberkandjal Käesoleval juhul ei pea vajalikuks krediidiandja või – asutuse poolsele või muul püsival andmekandjal teate, mis sisaldab vähemalt järgmise teavitamisele lisaks krediidiostja poolt vastavasisulise teate edastamist. järgmist teavet: Meie hinnangul on see ebamõistlikult koormav ning võib tekitada ka segadust erinevate teadete saajale. 6) krediidiostja või asjakohasel juhul krediidiinkasso või krediidiasutuse, krediidiandja või krediidihaldusteenuse osutaja, Ettepanek on, et teabe edastamise kohustus ei oleks nii võlausaldajal kellele krediidiinkasso on tegevuse edasi antud, juures olev selgelt kui ka krediidiostjal, vaid ühel neist. eristuv kontaktpunkt, mille kaudu krediidisaaja teavet saab. Samuti ei näe võlaõigusseadus ette, et nõude loovutamise teatis peab olema edastatud paberkandjal. Paberkandjal teabe esitamine on ebamõistlikult koormav, kulukas ning muuhulgas ei toeta paberivaba suhtlemist. Praktikas näeme, et inimesed eelistavad elektroonilisi teavitusi paberkirjadele. Elektrooniline teavitus on kiireim võimalus info edastamiseks kliendile. Ettepanek asendada „kontaktpunkt“ „kontaktandmetega“. 8) kinnitus selle kohta, et kohaldub jätkuvalt asjakohane Euroopa Liidu Kriminaalõigusele viitamine ei tundu käesoleval juhul asjakohane ning ja siseriiklik õigus, eelkõige mis puudutab tarbijakrediidilepingute võib võlgnikku ebamõistlikult hirmutada. täitmist, tarbijakaitset ja krediidisaaja õigusi ning kriminaalõigust; 9) teave pädevate asutuste kohta, sealhulgas nende aadress ja Kuna selliste asutuste nimekiri koos vastavate andmetega on pikk ja kontaktandmed, kuhu on krediidisaajal võimalik esitada kaebus. koormav, siis kas on võimalik alternatiivina viidata, kus toodud info on võlgnikule kättesaadav? (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade koos teabega tuleb Palume selgitada, kas nähaksegi ette kahe teate edastamist? Esimene esitada ka alati enne krediidiinkasso või krediidiostja poolt esimest nõude loovutamisel ning teine samasisuline, millele lisandub rahalise rahalise kohustuse sissenõudmist. Krediidisaajal on õigus igal ajal kohustuse info? nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamist. Käesolevas sõnastuses tekib olukord, kus võlgnik peaks saama kolm teadet: 1. võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta 2. krediidiostjalt nõude omandamise kohta 3. krediidiinkasso või krediidiostja poolt esimesel rahalise kohustuse sissenõudmisel. Sellisel hulgal ja info mahus teabe esitamine on ebamõistlik ning lisaks halduskoormusele võib tekitada ka olukorra, kus krediidisaajast võlgnik ei saa enam aru, et kellele nõue on loovutatud, kas teave on ühe ja sama nõude kohta. Ettepanek on, et seadus näeks ette võlgniku ühekordset teavitamist nõude loovutamise osas. (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teate esitamist esitab krediidiostja või asjakohasel juhul tema esindajaks määratud Selgitame, et sissenõudmismenetluse käigus vahetatakse võlgnikuga krediidiinkasso, krediidiasutus või krediidiandja kogu hilisemas kümneid kirju (sms, e-kiri, paberkiri) ning tehniliselt ei ole selle info teabevahetuses krediidisaajaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 paigutamise sms sõnumisse võimalik ning ka mitte igasse e-kirja ei ole kohase teabe. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata, kui tegemist selle lisamine mõistlik. on esimese teabevahetusega pärast uue krediidiinkasso nimetamist. Sellel juhul esitatakse krediidisaajale käesoleva paragrahvi lõike 1 Ettepanek on sellist nõuet mitte kohaldada, kui andmekandja ei punktides 3 ja 4 nimetatud teave. võimalda sellises mahus infot edastada. § 61. Krediidiostja õigus saada teavet krediidiasutuselt Käesolevaga palume selgitada, kas üksnes krediidiasutuselt on krediidiostjal õigus antud paragrahvis nimetatud teavet saada või nähakse ette ka krediidiandja poolt teabe esitamist lepingueelsete läbirääkimiste käigus krediidiostjale? § 94. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega Seadus jõustub 2024. aasta 1. märtsil. Hetkel krediiditurul inkassona (1) Isik, kes on registrisse kantud ja tegelenud enne käesoleva seaduse tegutsevad äriühingud, kes soovivad pärast seaduse jõustumist jätkata jõustumist käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusega, mis oma tegevust, peavad Finantsinspektsiooni vastavasisulise tegevusloa puudutab viivises olevaid krediidilepinguid, peab taotlema saama hiljemalt 2024. aasta 29. juuniks või 2024. aasta 31. detsembriks Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning viima oma tegevuse ja (sõltuvalt sellest, kas hallatakse pankade poolt väljastatud viivises dokumendid käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse hiljemalt: olevaid laenulepinguid või mittepankade poolt väljastatud viivises 1) 2024. aasta 29. juuniks või oma tegevuse eelnimetatud kuupäevaks olevaid tarbijakrediidilepinguid). lõpetama kui krediidihaldustegevus puudutab krediidiasutuse poolt väljastatud krediidilepinguid; Palume selgitada, kuidas peab siinjuures talitama, kui inkasso on 2) 2024. aasta 31. detsembriks või oma tegevuse eelnimetatud omandanud näiteks portfellidest 20% ulatuses pankade poolt kuupäevaks lõpetama kui krediidihaldustegevus puudutab väljastatud viivises olevaid laenulepinguid, kuid ülejäänud on mitte- krediidiandja poolt väljastatud tarbijakrediidilepinguid. pankade poolt väljastatud lepingud? Märgime, et planeeritava seaduse jõustumise ja üleminekusätete valguses on seadusesse sisse kirjutatud krediidihaldustegevuse kui teenuse peatumine tegelikkuses mitmeks kuuks. Enne seaduse jõustumist ei ole võimalik Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlusi esitada ning eelnõu § 94 lg 3 kohaselt ei ole isikul lubatud alates 2024. aasta 29. juunist (pankade krediidilepingutega seonduv tegevus) või alates 2024. aasta 31. detsembrist (krediidiandjate krediidilepingutega seonduv tegevus) kuni tegevusloa saamiseni tegeleda krediidihaldustegevusega. See tähendab, et tegevusloa taotlused saavad krediidiinkassod esitada kõige varem 1. märtsil 2024. Finantsinspektsioonil on taotluste menetlemiseks aega kuni 6 kuud taotluse esitamisest ning praktikas näeme, et lühema tähtajaga tegevuslubade väljastamist ei toimu, st. seaduses lubatud maksimaalne tähtaeg kasutatakse alati ära. Siinkohal märgime, et ehkki eelnõu näeb  menetlustähtajaks ette 3 kuud arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest, tõlgendab Finantsinspektsioon teiste finantsvaldkonna tegevuslubade menetlustes antud tähtaega selliselt, et kuni taotleja vastab Finantsinspektsiooni küsimustele, mida praktikas on mitu ringi, ei hakka eelviidatud 3- kuuline tähtaeg kulgema. Seetõttu kulubki praktikas tegevusloa menetlusele maksimaalne seaduses sätestatud tähtaeg, ehk siis antud juhul 6 kuud. Näeme, et Finantsinspektsiooni töökoormuse suurenedes (hetkel on menetluses mitmeid nö. uusi tegevuslube, nt ühisrahastus ja seoses käesoleva eelnõuga saame eeldada samaaegselt mitme uue menetluse alustamist) ei saa viidatud tähtajad kuidagi lüheneda. Eeltoodust järeldub, et kõige varasemalt võime prognoosida uute tegevuslubade väljaandmist septembri alguses 2024. Krediidiasutuste poolt väljastatud krediidilepingutega seonduvat krediidihaldustegevust aga ei ole eelnõu kohaselt lubatud teostada vahemikus 29. juunist 2024 kuni tegevusloa saamiseni, seega vähemalt kaheks kuuks peavad praegu selliste laenudega tegelevad ettevõtjad tegevuse peatama. Leiame, et sellise tegevuse peatamise seadusesse planeerimine ei ole mõistlik ega kooskõlas ei ühegi huvigrupi õigustega, ei krediidiinkassode, krediidilepingute müüjate, krediidisaajate ega ka Finantsinspektsiooni huvidega, kes peab n.ö kiirkorras taotlusi menetlema. Peame seega vajalikuks pikema üleminekuaja sätestamist või selget sätet, mis ütleks, et kuni õigeaegselt esitatud tegevusloa taotlused on menetluses, on taotlejatel õigus senise tegevusega jätkata. § 96. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Eestis 5 suurema inkassofirma menetluses olevate nõudejääkide erinevus on üle 100 korra. Seetõttu selle näitaja alusel ühe määraga 6) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 22 järgmises õiglast tasu kehtestada ei ole meie hinnangul võimalik. Ühtlasem oleks sõnastuses: tasu kehtestamine bilansimahu järgi või fikseeritud summas, sest järelevalvetoimingud on üsna võrdsed sõltumata ettevõtte suurusest. „22) krediidiinkasso või välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali korral Selgitame, et majandusaasta aruandes ei kajastata nõuete jääki. Teenuse 0,001–0,1 protsendiga krediidiinkasso poolt hallatavate nõuded ei ole inkassoettevõte bilansis ning juhul, kui inkasso on need krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete koondjäägist;“ ostnud, siis on need bilansis ostuhinnas, mida amortiseeritakse. 7) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses: „(54) Krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks tema või vastava välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete koondjäägi kogusumma .“ Eelnõu § 97 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused: 5) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: Palume selgitada kas nii pika ajavahemiku (kokku 180 päeva) „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 41 sätestatud krediidilepingu sätestamine on otstarbekas ning millisest sündmusest alates (koguvõla täitmise jälgimise ja krediidilepingu muutmise kohta peab olema sise- tekkimisest, ühe osamakse tasumata jätmisel või muul juhul) tuleb eeskirjas sätestatud vähemalt järgmine: arvestada ajavahemikku kuni 90 päeva ja rohkem kui 90 päeva. 1) viivituses olevate tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustustega Palume kaaluda võimalust, et viivituses kohustustega tegelemise tegelemise poliitika või strateegia ja vastav menetluskord kuni 90 poliitika või strateegia ja vastav menetluskord, mis peab sätestama sise- päeva ja rohkem kui 90 päeva viivituses olevate kohustuste, sealhulgas eeskirjas võla ümberkujundamise abinõude rakendamiseks, hõlmaks krediidiandja hinnangu metoodika, kui krediidiandja teeb tarbijale lühemat perioodi nt vähemalt 90 päeva või olenevalt ettepaneku võlaõigusseaduse §-s 4161 sätestatud võla finantseerimistootest ka rohkem kui 90 päeva. Sellisel juhul saaks ümberkujundamise abinõude rakendamiseks; krediidiandja paindlikumalt strateegia välja töötada tulenevalt 2) viivituses olevate tarbijakrediidilepingutest tulenevate rahaliste vajadusest ja krediiditoote iseloomu arvestades. kohustuste suhtes kohtu- või täitemenetluse toimingute alustamise poliitika või strateegia, kui tarbija varalise seisundi või koostöö puudumise tõttu ei ole leitud kokkulepet, sealhulgas jätkusuutlikku lahendust võla ümberkujundamiseks.“ 7) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses Jätkuvalt jääb selgusetuks KIKS § 59 kohaldamisala olukorras, kus „§ 501. Suhtlus võlgnikust krediidisaajaga ja tegelemine krediidiandja viib ise läbi krediidihaldustoiminguid enda poolt krediidihaldustegevusega väljastatud laenu osas, s.t. ei ole nõuet ostnud. Kui krediidiandja või krediidivahendaja tegeleb ise KIKS § 59 lg 1 kohaselt tarbijale antav teave on tervikuna selgelt krediidihaldustegevusega, kohaldatakse tema suhtes krediidiinkassode suunatud sellele, et anda tarbijale teavet uue võla sissenõudja kohta ja -ostjate seaduse §-des 58–60 krediidiinkassole või krediidiostjale ning selle kohta, millist võlga see uus sissenõudja sisse nõuab. ettenähtud nõudeid ning asjakohasel juhul krediidiinkassode ja -ostjate Vaatamata eelnõu märkuste tabelis antud selgitustele ja eelnõus tehtud seaduse §-s 45 sätestatut juhul kui krediidiostja on sõlminud parandusele (uues versioonis ei pea nõude aluseks olevaid dokumente krediidiandjaga krediidihalduslepingu. esitamata alati, vaid asjakohasel juhul), on ikkagi jätkuvalt arusaamatu, mis hetkel ja kuidas peab seda sätet kohaldama oma krediiti sisse nõudev krediidiandja. Ettepanek: Eelnõu võiks piirduda regulatsiooniga, mis on kooskõlas eelnõu eesmärgiga, s.o. reguleerida inkassofirmade ja nendega seotud isikute (nn võlgade ülesostmise finantseerijate) tegevust. Ei ole põhjendatud ega vajalik KIKS sätete laiendamine krediidiandjatele ja - vahendajatele, kelle tegevus tarbijale teabe andmisel ja kaebuste lahendamisel on KAVS-i kaudu juba piisavalt reguleeritud. Või palume täpsustada KAVS § 50 1 sõnastust, et oleks arusaadav, millist teavet tuleb krediidiandjal krediidisaajale konkreetselt esitada KIKS § 59 lõikest 1 tulenevalt. 8) seadust täiendatakse §-ga 571 järgmises sõnastuses: FinanceEstonia arvamuskirja lisasime kommentaarina ka teema, mis „§ 571. Krediidiostjate kohta andmete esitamine puudutas IT süsteemide ettevalmistamiseks vajalikku aega ka KAVS § Finantsinspektsioonile 571 kehtestatava uue aruandluse osas (igal poolaastal FI-le (1) Krediidiandja, kes loovutab viivises oleva tarbijakrediidilepingu raporteerimine, kellele ja mis nõuded on loovutatud, lg 4 näeb ette ka või sellest tuleneva nõude krediidiostjale, esitab vastavate aruandlusvormide ja metoodika kehtestamise). Leidsime, et Finantsinspektsioonile järgmise teabe: aruandluskohustuse tekkimise osas võiks olla pikem 1) krediidiostja või asjakohasel juhul tema krediidiinkassode ja -ostjate ettevalmistusperiood. seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja juriidilise isiku tunnus, selle Seaduse planeeritud jõustumise aega on eelnõu uues versioonis küll puudumise korral krediidiostja või tema juhatuse liikmete ja olulist nihutatud 1. märtsiks 2024 (enne oli 30.12.2023), kuid kas see on ikkagi osalust omavate isikute nimed ja andmed ning krediidiostja ja tema piisav. krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja Arvestades, et aruandlusperioodiks on poolaasta ning aruanne tuleb aadress; esitada ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, siis tekib ka 2) loovutatud viivises olevatest krediidilepingutest tulenevate nõuete küsimus sellest, kas esimene aruandlusperiood on poolik poolaasta või krediidilepingute koondjääk, samuti nende nõuete või alates seaduse jõustumisest (01.03.2024 – 30.06.2024) või esimene krediidilepingute arv ja iga krediidi suurus. terve poolaasta (01.07.2024 – 31.12.2024). Eelistada tuleks seda (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teave peab muu viimast varianti, sest siis tuleb esimene aruanne esitada alles hulgas sisaldama asjakohasel juhul teavet tarbijakrediidilepingute 31.01.2025. tagatiseks olevate varade liikide kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe aruandeperiood on poolaasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui teabe esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, võib teabe esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda aruande esitamist kord kvartalis, muu hulgas põhjusel, et paremini jälgida suurt hulka laenude loovutamisi, mis võivad aset leida kriisi ajal. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib esitada koos käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 ettenähtud aruannetega. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega näha ette krediidiostjate kohta andmete esitamise aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra. § 98. Krediidiasutuste seaduse muutmine Palume täpsustada kas Statistikaametile andmete avaldamist eeldatakse üksnes krediidiasutuste ehk pankade poolt? 2) seaduse §-i 88 täiendatakse lõikega 45 järgmises sõnastuses: Krediidiandjate puhul ei ole üheselt mõistetav, kas KASi „(45) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse pangasaladuse sätted kohalduvad KAVSidele samuti või mitte, sest Statistikaametile riikliku statistika seaduses sätestatud ülesannete KAVS § 50 lg 6 ütleb järgmist: Krediidiandja või -vahendaja töötaja, täitmiseks, juhul kui klient on krediidiasutusele selleks nõusoleku juht, aktsionär või osanik, kellel on juurdepääs kliendi isikuandmetele, andnud on kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud isikuandmeid tähtajatult, kui isikuandmete kaitse seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta  (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Eelnõu § 101 Võlaõigusseaduse muutmine VÕS § 415 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Pakutud kompromissvariant on ebaõnnestunud, kuna seob viivise „(1) Tarbijalt võib võlgnetavate maksete tasumisega viivitamise korral ülempiiri krediidi kulukuse määra ülempiiriga. Krediidi kulukuse määr nõuda viivist, mis võib olla kuni kahekordne tarbijakrediidilepingus on kindla valemi alusel lepingu sõlmimisel arvutatav krediidi kulukuse ettenähtud intressimäär, kuid mis ei või ühelgi juhul olla kõrgem kui näitaja, mis ei ole sisu poolest viivisemääraga seostatav. On loogiline, käesoleva seaduse § 4062 lõikes 1 sätestatud krediidi kulukuse määra et viivisemäära kõrvutatakse intressimääraga (ka viivis on oma ülempiir. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt olemuselt intress, st. viivitusintress), kuid mitte krediidi kulukuse viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega nähakse ette määraga. eespool sätestatust kõrgem määr või kokkulepe, millega võimaldatakse Viivise ja kulukuse määra ülempiiri vaheline seos tekitab ka praktilise tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või probleemi. Viivise suurus tuleb avaldada juba tarbijakrediidilepingus leppetrahvi, on tühine.“ nii aasta- kui päevamäärana (VÕS § 4031 lg 1 p 11), kuid krediidi kulukuse määra ülempiir muutub iga poole aasta tagant. Kui klient jääb maksega viivitusse, siis tekib küsimus, millise hetke KKM ülempiirile peab viivisemäär vastama – kas lepingu sõlmimise hetke KKM ülempiirile või rikkumise hetke ülempiirile. Krediidi kulukuse määr arvutatakse välja lepingu sõlmimisel ning ka vastavust KKM ülempiirile hinnatakse lepingu sõlmimise hetke seisuga. Kui viivisemäära ülempiir jääb eelnõus siiski seotuks KKM ülempiiriga, siis tuleks sätestada, et määravaks on just lepingu sõlmimisel kehtinud KKM ülempiir. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus viivisemäär muutub iga poole aasta tagant, samas kui lepingujärgne intressimäär jääb samaks. Kokkuvõttes tuleks eelistada täna kehtivat selget regulatsiooni, mis sätestab viivisemäära maksimumina lepingujärgse intressimäära, ning seda mitte muuta. Lepingujärgne intressimäär (ning selle kaudu ka viivisemäär) on krediidi kulukuse määra regulatsiooni kaudu juba seaduse tasandil piiratud. Viivis on instrument, mis astub lepingu  rikkumise korral intressi asemele (s.t. lõpeb intressi arvestus ja algab viivise arvestus), ning mis seetõttu peab tagama, et võlgnik ei satuks lepingu rikkumise kaudu soodsamasse olukorda, võrreldes lepingu täitmisega. „§ 4161. Tarbijakrediidilepingu kohtuväline ümberkujundamine Kuigi eelnõu II versioonis on loobutud VÕS § 416 lg 2 muutmisest, on (1) Krediidiandja peab tarbijale enne viivises oleva krediidilepingu see probleemne regulatsioon paigutatud VÕS § 416 1 lg 1 sisusse. suhtes kohtu- või täitemenetluse toimingute alustamist, muuhulgas Probleemseks muudab nimetatud sätte asjaolu, et tegemist on käesoleva seaduse § 416 lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste käigus, krediidiandja kohustusega „peab“, kuid selle kohaldamise tingimused hindama ning asjakohasel juhul pakkuma üheselt mõistetavate väga ebamäärased. Ei ole üheselt arusaadav, milliseid väljenditega võimalust kohtuväliselt nõue ümberkujundada või muul hindamistoiminguid tuleb läbi viia ning millal on asjakohane pakkuda kujul osaliselt või täielikult refinantseerida (edaspidi võla võlgnikule võimalust nõuet ümber kujundada. ümberkujundamine). Segaseks jääb ka fraas „üheselt mõistetavate väljenditega“ . Kas siin on mõeldud seda, et tuleb pakkuda juba välja konkreetsed meetmed konkreetsete nimetustega, nt kasutades VÕS § 416 1 lg 3 sätestatud meetmete kirjeldusi? Samuti jääb ebaselgeks, kas krediidiandja peab sellise hindamise läbi viima ja võimalusi välja pakkuma omal algatusel ja initsiatiivil ka siis, kui võlgnik ei ole meeldetuletustele reageerinud ega ole näidanud huvi kokkulepete vastu. Finantsinspektsiooni märgukirja alusel on seni olnud põhjust pakkuda restruktureerimismeetmeid ikkagi vaid nendel juhtudel, kui „krediidivõtja on reaalselt näidanud häid finantssuhteid finantsjärelevalve subjektiga (s.t head maksekäitumist, sh võlgnevuse märkimisväärsed tagasimaksed enne asjaomase sündmuse toimumist) ja selget koostöövalmidust“. See on ka mõistetav, kuna info, mille pinnalt anda hinnanguid meetmete sobivuse kohta, on ilma krediidisaaja panuse ja koostööta puudulik. Seetõttu tuleks seada krediidiandja kohustus pakkuda välja konkreetseid meetmeid ikkagi alles siis, kui krediidisaaja on ise vastavat huvi üles näidanud (nt kui saab krediidiandjalt VÕS § 416 lg 2 kohaselt info läbirääkimiste võimaluse osas) ning teeb selleks krediidiandjaga koostööd (s.h. esitab nõutava teabe ja dokumendid,  mida krediidiandja vajab VÕS § 416 lg 2 kohase hinnangu kujundamiseks). (3) Krediidiandja võib võla ümberkujundamiseks muu hulgas teha Palume selgitada, milles seisneb lg 3 p 1 ja p 2 erinevus? Kas tähtaja ettepaneku: pikendamine on ainult see kui muutub lepingu lõpptähtaeg? 1) krediidilepingu tähtaja pikendamiseks; 2) tagasimakse tasumise täielikuks või osaliseks edasilükkamiseks teatud ajavahemikuks; 3) krediidilepingu liigi muutmiseks; 4) nõudest osaliselt loobumiseks või erinevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete summeerimiseks; 5) intressimäära muutmiseks; 6) vääringu konverteerimiseks. (4) Kui seoses võla ümberkujundamisega muudetakse ühe või mitme Palume selgitada, et mida on mõeldud tasude arvestuse all? krediidilepingu kehtivaid tingimusi muu kui tähtaja pikendamise * võlgnevuses olevaid summasid ja nende kujunemist (intressi summa tingimuse osas, näidatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist x eurot ja detailne intressi võlgnevuse kujunemise arvestus?) või piisab võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppes iga esialgne krediidisumma kui tuua välja intressi võlgnevuse summa? ning intresside, viiviste ja muude krediidi kasutamise tasude arvestus. * jääb ka ebaselgeks kas siin on mõeldud üldse võlgnevusi või uue Kui kokkulepe krediidilepingu tingimuste muutmise kohta ei vasta kokkuleppe alusel küsitavaid tasusid? käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule, siis on selline kokkulepe tühine.“