Kirja edastamine

Rahandusministeerium Meie: 14.11.2023 nr 7-14/23-02126-2 Kirja edastamine Edastan vastamiseks peaministrile saabunud Riigikohtu ettepanekud kohtumenetluse tõhustamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Justiitsministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: [email protected] <[email protected]> Sent: Sunday, November 5, 2023 5:12 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Kalle Laanet <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]> Subject: Pöördumine Tere! Teile on saadetud Riigikohtu dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument Meetmed kohtumenetluse tõhustamiseks, mis on registreeritud 05.11.2023, numbriga 7-7/23-597-1. Kontaktinfo Riigikohus Lossi 17 50093 Tartu e-post: [email protected] telefon: 7309002, 7309037 7-723-597-1 05.11.2023 Väljaminev kiri.asice  [email protected] 05.11.2023 nr 7-7/23-597-1 [email protected] Austatud peaminister Austatud justiitsminister Esmalt tänan veelkord võimaluse eest kohtuda ja kohtusüsteemi muresid ära kuulata. Esitan siinkohal 1. novembri 2023 kohtumisel kokkulepitud meetmete paketi, mida palume kaaluda alternatiivina kavandatud kohtusüsteemi palgakärpele KRAPS-i muutmise eelnõuga. Ettepanekud on koostatud Riigikohtus direktori ja kohtunike koostöös ning osalt pärinevad ka esimese ja teise astme kohtujuhtidelt ja kohtunikelt. Ülisuure ajasurve tõttu ei ole mõistetavalt võimalik olnud nende laiem arutelu kohtute haldamise nõukojas ega süsteemis laiemalt, seetõttu vajavad mitmed ettepanekud esialgse heakskiidu järel põhjalikumat analüüsi. Siiski on ettepanekud läbi arutatud esimese ja teise astme kohtute esimeeste ja kohtudirektoritega ning vähemasti riigilõivude suurendamise ja kohtumenetluse efektiivsemaks muutmise ettepanekute osas oli konsensus. Erimeelsusi tekitasid arusaadavalt nii kohtumajade sulgemise kui ka kohtunikukohtade ja eriti kohtuametnike kohtade täitmatajätmine ning kärpimine, milliste ettepanekutega tuleb edasi töötada. Ilmselt peakski lahenduseks olema kogum meetmetest ja mitte vaid riigieelarvelised või kohtusüsteemi sisesed muudatused. Omalt poolt kinnitan Riigikohtu valmidust olla eestvedaja ka lahenduse elluviimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Riigikohtu esimees Lisatud: Meetmed eelarveliste võimaluste suurendamiseks, kohtumenetluse efektiivsuse ja kohtuorganisatsiooni tõhususe tõstmiseks koos lisadega (4), kokku 17 lk Koopia: Kohtute esimehed ja direktorid Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 2 Üür ja kõrvalteenuste tasu 2023 aastal JÕGEVA VILJANDI PÕLVA VÕRU HAAPSALU NARVA RAKVERE KOKKU Üür ja üüriteenused netoüür 59 929,32 59 929,32 kapitalikomponent 67 992,48 19 576,92 37 373,64 13976,28 44 977,44 123 789,96 307 686,72 kinnisvara haldamine 1 956,20 4 733,38 2 395,70 3 012,36 5142,84 8 541,86 5 215,39 30 997,73 tehnohooldus 8 875,09 4 392,12 6 802,44 5794,32 13 115,78 17 361,75 56 341,50 remondikomponent 24 176,26 13 052,05 15 735,36 25260,48 46 015,85 24 354,60 148 594,60 omanikukohustused 147,92 79,86 126,72 353,76 244,68 148,97 1 101,91 Üür kokku 61 885,52 105 925,13 39 496,65 63 050,52 50 527,68 112 895,61 170 870,67 604 651,78 0,00 Kõrvalteenused 0,00 heakord 6 625,41 21 886,44 10 212,72 17 216,04 36879 45 097,56 137 917,17 Tarbimisteenused: 0,00 elektrienergia 7121,33 11873,76 10479,42 11894,76 75423,84 15 998,96 21 995,22 154 787,29 küte 1584,68 20835,92 9732,61 10417,08 0 9 216,61 20 207,15 71 994,05 vesi ja kanal 356,49 229,49 112,02 246,12 517,08 724,27 501,84 2 687,31 tugiteenused 13 420,42 559,16 236,78 254,88 674,52 376,36 234,84 15 756,96 Kõrvalteenuste tasud kokku 29 108,33 55 384,77 30 773,55 40 028,88 113 494,44 71 413,76 42 939,05 383 142,78 Üür ja kõrvalteenused kokku k/m-ta 90 993,85 161 309,90 70 270,20 103 079,40 164 022,12 184 309,37 213 809,72 987 794,56 Üür ja kõrvalteenused kokku k/m-ga 109 192,62 193 571,88 84 324,24 123 695,28 196 826,54 221 171,24 256 571,66 1 185 353,47 Koostaja: Tiina Ereb, kohtudirektor ([email protected])  Lisa 1 Eelnõu kavand Riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 59 lõiked 2 kuni 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 150 eurot. (3) Hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 60 eurot. (4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 600 eurot. (5) Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 eurot. (6) Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 80 euro. (7) Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 30 eurot. (8) Võlgniku pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse, tema surma korral pärandvara suhtes pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, või töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 30 eurot. (9) Saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 600 eurot. (10) Kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses, sealhulgas võlausaldaja avalduse esitamisel, ajutise halduri tasu ning kulutuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks tasutakse riigilõivu 30 eurot. (101) Avalduse esitamisel täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tasutakse riigilõivu 50 eurot. (11) Avalduse esitamisel juriidilise isiku erikontrolli läbiviimiseks ja läbiviija määramiseks, samuti avalduse esitamisel äriühingu osanikele ja aktsionäridele hagita menetluses hüvitise suuruse määramiseks tasutakse riigilõivu 600 eurot. (12) Kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 600 eurot. (13) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks ja muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasutakse riigilõivu 150 eurot. (14) Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 eurot.“; 2) paragrahvi 59 lõiked 151 kuni 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(151) Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 150 euro ja mitte üle 6000 euro. Hagita asjas, mittevaralise nõude hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse riigilõivu 150 eurot. (16) Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 150 eurot. (17) Hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 150 eurot. (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel Euroopa arestimismääruse taotluse ja nimetatud määrusest tulenevate muude kohtule esitatavate taotluste esitamisel tasutakse riigilõivu 150 eurot. (19) Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 150 eurot ja mitte rohkem kui 3000 eurot. (20) Menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses tasutakse riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2000 eurot, ning hagita menetluses tasutakse riigilõivu veerand hagita asja riigilõivust, kuid mitte vähem kui 50 eurot.“; 3) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 60. Halduskohtumenetluse toimingud (1) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. (2) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 2500 euro. (3) Kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 500 eurot. (4) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 50 euro ja mitte üle 2500 euro. (5) Halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 258 sätestatud määras. (6) Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. (7) Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. (8) Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 eurot.“; 4) paragrahvid 62 kuni 681 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: … 5) paragrahvid 66 kuni 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: … 6) paragrahvi 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) 1000 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 2500 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.“; 7) lisa 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  „Riigilõivuseadus Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes) Tsiviilasja hind kuni Riigilõivu täismäär (kaasa arvatud) 350 150 500 200 750 300 1 000 350 1 500 380 2 000 400 2 500 450 3 000 500 3 500 550 4 000 600 4 500 650 5 000 700 6 000 750 7 000 800 8 000 850 9 000 900 10 000 950 12 500 1000 15 000 1100 17 500 1200 20 000 1300 25 000 1400 50 000 1500 75 000 1600 100 000 1800 150 000 2300 200 000 2800 250 000 3300 350 000 4300 500 000 5500 Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 6500 eurot.“; 8) lisa 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigilõivuseadus  Lisa 2 Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes) Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär 100 5 500 7 1 000 10 2 000 15 3 500 20 6 000 30 7 500 35 10 000 50 12 500 65 15 000 80 17 500 100 20 000 115 25 000 130 40 000 150 55 000 175 70 000 190 90 000 220 120 000 250 150 000 275 175 000 300 200 000 350 250 000 400 300 000 450 350 000 500 400 000 600 450 000 700 500 000 800 600 000 900 700 000 1 000 800 000 1 200 900 000 1 400 1 000 000 1 600 Tehinguväärtuse puhul üle 1 000 000 euro on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot.“ § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. septembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2023 Algatab Vabariigi Valitsus  Lisa 4 /eelnõus tehakse kohtunike osas muudatus 2025-2028 lõikes/ Muudatusettepanek kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse (305 SE) eelnõule 1. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamine Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust täiendatakse §-ga 172 järgmises sõnastuses: „§ 172. Kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära indekseerimise erisus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini (1) Alates 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini indekseeritakse käesoleva seaduse § 3 lõigetes 3, 81–10, 17–19 nimetatud isikute §-s 2 nimetatud kõrgeim palgamäär iga kalendriaasta 1. aprilliks ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga. (2) Käesoleva seaduse § 3 lõigetes 8, 14 ja 16 nimetatud isikute §-s 2 nimetatud kõrgeim palgamää indekseeritakse alates 2024. aasta 1. aprillist kuni 2025. aasta 31. märtsini ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga. Alates 2025. aasta 1. aprillist indekseeritakse käesoleva seaduse § 3 lõigetes 8, 14 ja 16 nimetatud isikute §-s 2 nimetatud kõrgeimat palgamäära käesolevas seaduses sätestatud üldises korras. (3) Ajutise kõrgeima palgamäära indeksi arvutamiseks liidetakse käesoleva seaduse § 21 kohaselt arvutatud indeksile üks ja jagatakse saadud tulemuse kahega. (4) Kõrgeimaks palgamääraks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele arvutatud eelmise aasta kõrgeima palgamäära ja ajutise kõrgeima palgamäära indeksi korrutis. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud isikute ametipalk on samas lõikes nimetatud kõrgeima palgamäära ja käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud koefitsiendi korrutis.““. Alternatiivina on Riigikohus varem välja pakkunud ka võimaluse kaaluda eelnõu mõju piiramist kohtunike puhul vaid aastaga 2024. Kohtunike palga kärpimine, sh de facto vähendamine, on Euroopa õigusruumis lubatav vaid juhul, kui see toimub tungival põhjusel, lühiajaliselt ning ühetaoliselt teiste võimuharudega. Lühiajalisena on kõigi muude mainitud tingimuste esinemisel võimalik käsitada maksimaalselt kuni aastast tagatiste vähendamist. Muudatusega eelnõus viidaks kohtuid kui sihtrühma puudutav säte kooskõlla mainitud põhimõtetega. Ülejäänud aastate lõikes tagatakse kokkuhoid kohtusüsteemis alternatiivsete meetmetega: menetluste lihtsustused, ametikohtade täitmatajätmine. kohtueelsed ja kohtuvälised instantsid, kohtuvõrgustiku ülevaatamine ning riigilõivumäärade kaasajastamine. 2. Eelnõu täiendatakse paragrahviga 2 järgmises sõnastuses 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Seaduse rakendamine kohtuniku pensionile jäämisel Käesoleva seaduse § 3 lõigetes 8, 14 ja 16 nimetatud isiku, kes jääb pensionile ajavahemikus 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025, kohtunikupensioni aluseks oleva ametipalga arvutamisel ajutist kõrgema palgamäära indeksit ei kohaldata ja lähtutakse tema viimasele ametikohale vastavast käesolevas seaduses sätestatud üldises korras arvutatud palgamäärast.“. 3. Eelnõu senine paragrahv 2 loetakse paragrahviks 3. Selgitus: Kohtute seaduse § 132-6 lg 1 kohaselt määratakse kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus arvestades tema viimasele ametikohale vastavat ametipalka, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse. Kui viidatud ajavahemikul pensionile jäävate kohtunike palgamäära arvutamisel võtta aluseks ajutine kõrgema palgamäära indeks, siis kandub see vähendatud ametipalgast arvutatud pensioni suurus edasi järgnevatesse pensioni maksmise aastatesse. Pensionit küll indekseeritakse kohtute seaduse § 132-7 lg 2 kohaselt, kuid aluseks jääb ikka algselt vähendatud ametipalga määra alusel arvutatud pension. Sellisel juhul avaldaks ajutine palga vähendamine ebasobivat mõju hoopis alaliselt ja tekitaks juhusliku ebavõrdse kohtlemise lähtuvalt kohtuniku pensionile jäämise ajast.  Lisa 3 /kohtunikud jäetakse eelnõust välja/ Muudatusettepanek kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse (305 SE) eelnõule 1. paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamine Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust täiendatakse §-ga 172 järgmises sõnastuses: „§ 172. Kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära indekseerimise erisus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini (1) Alates 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini indekseeritakse käesoleva seaduse § 3 lõigetes 3, 81–10, 17–19 nimetatud isikute §-s 2 nimetatud kõrgeim palgamäär iga kalendriaasta 1. aprilliks ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga. (2) Ajutise kõrgeima palgamäära indeksi arvutamiseks liidetakse käesoleva seaduse § 21 kohaselt arvutatud indeksile üks ja jagatakse saadud tulemuse kahega. (3) Kõrgeimaks palgamääraks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele arvutatud eelmise aasta kõrgeima palgamäära ja ajutise kõrgeima palgamäära indeksi korrutis. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ametipalk on samas lõikes nimetatud kõrgeima palgamäära ja käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud koefitsiendi korrutis.““. Selgitus: Eelnõuga kavandatud muudatuse sihtrühmade hulgast jäetakse välja kogu kohtusüsteem kui põhiseaduslik institutsioon (PS XIII ptk), mille põhiseaduslikult nõutavad sotsiaaltagatised on ette nähtud sisulise õigusemõistmise kaitseks. Seetõttu sisaldub põhiseaduses just kohtunikke puudutav tugevdatud kaitseklausel (PS § 147 lg 4). Ka kohtunike palga de facto vähendamine ei oleks võimalik muidu, kui üksnes lühiajaliselt ning ühetaoliselt kõigi teiste võimuharudega ning tagab kohtunikele piisava sissetuleku. Kokkuhoid kohtusüsteemis tagatakse alternatiivsete meetmetega: menetluste lihtsustused, ametikohtade täitmatajätmine. kohtueelsed ja kohtuvälised instantsid, kohtuvõrgustiku ülevaatamine ning riigilõivumäärade kaasajastamine.  Meetmed eelarveliste võimaluste suurendamiseks, kohtumenetluse efektiivsuse ja kohtuorganisatsiooni tõhususe tõstmiseks Alljärgnevas kirjeldatud meetmed on komplekssed – need kirjeldavad võimalusi kohtutoimingute ja kohtumenetlusega seotud riigi tulude suurendamiseks, eelarvevahendite kulutõhususe suurendamiseks, menetluse efektiivsuse tõstmiseks ja kohtusüsteemi korraldusliku efektiivsuse parandamiseks. Enamus neist on ka eraldivõetuna mõjusad nii kohtumenetluse efektiivsuse, kohtute töökoormuse optimeerimise ja ühtlustamise kui ka õigusemõistmise ja kohtute kulutõhususe vaates. Meetmed on üksteist toetavad, mitte välistavad. Valdav enamus meetmeid on varustatud konkreetse kuluarvestusega. Meetmete eelarvelise mõju kirjeldamiseks on taustsüsteemiks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seadusest (305 SE) tulenevat eelarvekasvu vähendust. See võimaldab hinnata meetmete mõju ka terve RES 2024-2027 perioodi ulatuses.1 KRAPS-indeksi vähendamine eelnõus kavandatud kulul vähendab Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt I ja II kohtuastme (eelarvestatakse Justiitsministeeriumi kaudu) ja Riigikohtu eelarvete kasvu (edaspidi ka kasvuvähendus) aastatel 2024-2027 järgmiselt (eurodes): 2024 2025 2026 2027 Kokku I ja II astme 1 329 090 2 873 422 4 120 921 5 211 967 13 598 400 kohtud Riigikohus 85 882 177 269 254 230 321 540 838 921 Kokku 1 477 972 3 050 690 4 375 150 5 533 507 14 437 321 I Tulude korrastamine, ettepanekud tulude suurendamiseks ja kulutuste struktuuri muumiseks Riigieelarve tulude suurenemine 2024-2027 RES/RE ja 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga võrreldes võimaldab suurendada kohtute eelarveid. Kohtute eelarve suurendamisel puudub vajadus KRAPS-indeksi poole võrra vähendamiseks ja sellest tingitud eelarvete kasvu vähendamiseks (edaspidi ka kasvupidurdus). Meede I Kohtutoimingute ja haldus- ning tsiviilkohtumenetlusega seotud kehtivate riigilõivude tulu prognoosi korrigeerimine I ja II kohtuastmest toimuva kohtumenetlusega soetud riigilõivute tulu, nagu ka kogu valitsemisala riigilõivutulu Justiitsministeeriumi eelarves on planeeritud alates 2022-2024. aastast muutumatuna – 29, 235 mln eurot. Sellest omakorda 25,5 mln eurot on vastavalt 2022- 1 305 SE valimine meetmete mõju iseloomustamiseks tuleneb ka 1.novembril peaministri ja justiitsministriga kokkulepitust – esitada omapoolsed ettepanekud, mis vastaksid oma mõjult 305 SE mõjule. 1 2024 riigieelarvete seletuskirjades toodud info kohaselt iga-aastaselt prognoositav kohtute kogutav riigilõiv. Samas 2023. aastal oli tegelik riigilõivu laekumine 32,483 eurot (11% prognoositust kõrgem). Riigilõiv kohtutoimingutelt on ette nähtud tsiviiltoimingutelt ja kohtuasjade lahendamiselt tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Et nii tsiviil- kui haldusasjade arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud (ka 2023 I poolaastal on kohtuasjade arv võrreldes 2022 I poolaastaga suurenenud 4-9 %), peaks õiglane riigilõivutulu prognoos nii tervikuna kui kohtutoimingutelt ka 2024. aastal olema praegu kavandatust (29,235 mln eurot üldine ja 25,5 mln kohtute kohtutav) vähemalt 2-2,5 mln eurot kõrgem. See suurendaks 2024. aasta riigieelarve tulude mahtu ning ainuüksi see võimaldaks suurendada I ja II astme kohtuasutuste kohtute eelarveid 2024. aastal 1 392 090 euro võrra, mis oleks omakorda piisav tagamaks kohtunike, kohtunikuabide ja kohtujuristide palkade tavapärane indekseerimine. Ka Riigikohtu menetlustoimingutega seotud riigilõivud on 2024. aasta riigieelarves planeeritud ülikonservatiivselt – 0,22 mln eurot, kuigi nt 2022. aastal oli tegelik riigilõivu laekumine 0,428 mln eurot. Ka konservatiivselt planeerides peaks Riigikohtu kogutav riigilõiv 2024. aastal olema 0,32-0,35 mln eurot, mis oleks omakorda piisav riigieelarve tulude suurenemine (100 000 eurot), et suurendada Riigikohtu 2024. aasta eelarvet 85 882 euro võrra, et tagada vahendid ka riigikohtunike palkade tavapäraseks indekseerimiseks. 2024. aasta RE seletuskirjas puudub samas mistahes selgitus, miks vaatamata ka 2022 oluliselt kõrgema tegeliku laekumise, riigilõivuga seotud kohtumenetluste arvu püsivale positiivsele dünaamikale (lisaks ministeeriumi kogutavale on kohtute töö statistilised andmed avaldatud kohtute kodulehtedel). Kajastades 2024-2027 RES/RE riigieelarve tulud kohtute kogutavate riigilõivude osas õigesti ja õiglaselt (mitte põhjendamatult madalatena), võimaldaks see ära jätta kohtute eelarvete kasvupidurduse 2024. aastal ja indekseerida kohtunikele, kohtunikuabidele ja kohtujuristidele palkasid tavapäraselt ja meetme mõju järgmiste aastate eelarveplaanile oleks alljärgnev (eurodes): 2024 2025 2026 2027 Kokku I ja II astme 1 329 090 2 873 422 4 120 921 5 211 967 13 598 400 kohtud Riigikohus 85 882 177 269 254 230 321 540 838 921 Kokku 1 477 972 3 050 690 4 375 150 5 533 507 14 437 321 Meetme I mõju kohtute eelarvete kasvuvähendusele I ja II astme 0 873 422 2 120 921 3 211 967 11 598 400 kohtud Riigikohus 0 77 269 154 230 221 540 738 921 Täiendav tulu 500 000 – riigieelarvesse (1 000 000) Meede II Kohtutoimingute ja haldus- ning tsiviilkohtumenetlusega riigilõivude valikuline tõstmine keskmiselt 15-50% alates 1. septembrist 2024 Lisaks ettepanekule suurendada 2024. aasta riigieelarves, tuginedes varaemale tegelikule laekumisele ja seda toetavale kohtuasjade arvu dünaamikale kohtumenetlusega seotud riigilõivude tulu, teeme ettepaneku tõsta valikuliselt ja keskmiselt 15- 50% alates 2024. aasta 1. septembrist kohtutoimingute, samuti haldus- ja tsiviilkohtumenetlusega seotud riigilõivusid. Kuigi kohtumenetluse ja -toimingutega seotud riigilõivusid korrigeeriti viimati 2021. aastal, ei 2 täitnud see ennekõike just kohtumenetluse osas, nähtuvalt tegelikust kohtupraktikast omi eesmärke – sh vähendada ebaolulisi ja perspektiivituid kohtuvaidlusi, välistada nn ärimudeli osaks olevaid kohtuvaidlusi, seada vaidluse ese ja riigilõiv õigesse tasakaalu, välistada lihtsalt kõrgendatud õiglustundest ja subjektiivsest olulisusest kantud kohtuvaidlusi jmt. Samas tähendavad sellised ebamõistlikud kohtuvaidlused olulist töökoormust kohtutele, olulisemad kohtuvaidlused jäävad ootele ja menetlusajad pikenevad. Arvesse võttes ka väga kõrget inflatsiooni on paljudel juhtudel riigilõiv lihtsalt põhjendamatul madal ja selle administreerimise kulu ebaproportsionaalselt suur. Riigilõiv ei ole universaalne makse, vaid seotud selle toiminguga, mis on riigilõivuga maksutatud. Riigilõivu kulupõhimõttest tulenevalt peab kohtute kogutav riigilõiv katma vähemalt tsiviiltoimingute, tsiviil- ja halduskohtumenetluse toimingutega seotud otsesed kulud ja selliste toimingutega seotud vältimatud kaudsed kulud. Arvesse võttes süüteovaldkonna osakaalu kohtutes saaks riigilõivudest laekuva tulu osakaal kohtute kulude kattena olla kuni 69% kohtute eelarvest. 2021. aastal tegi justiitsministeerium põhjaliku analüüsi riigilõivude mõjust ja 2019. aastal oli riigilõivude osakaal I ja II astme kohtute eelarvetes 43%. Võttes arvesse realistliku riigilõivu laekumise ja lisades käesoleva meetme tuluprognoosi, oleks riigilõivutulude osakaal kohtute kulude kattena 45 – 46%. Riigilõivu määrade tõstmine ei piira inimeste ega ka juriidiliste isikute ligupääsu kohtumenetlusele, sest saab taotleda riigilõivust vabastust (protseduur ei ole taotlejale keeruline ega ülemäära koormav). Riigilõivust vabastamise otsustab kohus, kelle poole kaebusega plaanitakse pöörduda. Et riigilõivust vabastamise otsustamisel peab kohus hindama ka kaebuse perspektiivikust, siis tegelikult saab kohus ise mõjutada aktiivselt, et kohus ei peaks tegelema perspektiivitute ja sisutühjade vaidlustega. Samas on riigilõivu vabastusest taotlejale tagatud kohtu keelduva otsuse korral igal juhul järgmisesse kohtuastmesse edasikaebamise võimalus ja see menetlus on mõlemas kohtuastmes väga kiire. Riigilõivust vabastamise otsustamisel hindab kohus ka sellega seotud taotlust ka sisuliselt, see tähendab samuti teatavat ajakulu, kuid see on vaid murdosa sellest ressursikulust, mida selline kohtuasi kaasa toob asja sisulisel läbivaatamisel ja sageli kõigis kolmes kohtuastmes. Riigilõivude tõstmise eelnõu esmane projekt on lisatud käesolevale dokumendile (Lisa 1). Teeme ühtlasi ettepaneku justiitsministrile lisada see nn kohtumenetluse tõhustamise eelnõude paketti ja korraldada selle väljatöötamine prioriteetsena. Meie esmaste prognooside kohaselt, arvestades ka võimalikku riigipoolse menetlusabi kulu mõningast suurenemist, suurendaks kohtutoimingute ja menetlustega seotud riigilõivude tõstmine vastavalt lisatud projektile riigilõivutulu keskmiselt 3-3,2 mln eurot aastas ja rakendatuna alates 1. septembrist 2024 laekuks riigieelarvesse kohtutes kogutud riigilõivudest 2024-2027 täiendavat tulu 9-10 mln eurot2. Meetme mõju 2024-2027 RES/RE riigieelarve tuludele ja kohtute eelarvetele oleks alljärgnev (eurodes): Vajalik kasvuvähendus koos meetme I mõjuga 2024 2025 2026 2027 Kokku I ja II astme 0 873 422 2 120 921 3 211 967 11 598 400 kohtud Riigikohus 0 77 269 154 230 221 540 738 921 Kokku 0 1 050 690 2 375 150 3 533 507 12 437 321 2 2021. aastal, kui viimati korrastati kohtute kogutavaid riigilõivusid, suurendati riigilõivusid 21-150% ja riigilõivust laekuva tulu suurenemist prognoositi 5,75 mln eurot aastas 3  Meetme II mõju kohtute eelarvete kasvuvähenduse jäägile I ja II astme 0 0 0 233 507 233 507 kohtud Riigikohus 0 0 0 0 0 Täiendav tulu 500 000 – 500 000 – riigieelarvesse (1 000 000) (1 000 000) meetmest I Täiendav tulu 1 000 000 – 2 049 309 – 624 850 – 3 674 159 – riigieelarvesse (1 068 000) (2 250 000) (825 000) (4 143 000) meetmest II Meede 3. Kulutuste struktuuri muutmine (väikestest kohtumajadest valikuline loobumine alates 2025) Kuni käesoleva ajani on kõikides maakonnakeskustes kohtuhooned, mida kasutavad valdavalt maakohtud. Maakohtuid kui kohtuasutusi on seevastu ainult 4 – Harju Maakohus asukohaga Tallinnas (tegutseb ainult Tallinnas), Viru Maakohus asukohaga Jõhvis (teeninduspiirkond kohtuhooned ka Narvas ja Rakveres), Pärnu Maakohus asukohaga Pärnus (kohtuhooned ka Paides, Raplas, Haapsalus, Kuressaares) ja Tartu Maakohus asukohaga Tartus (kohtuhooned Jõgeval, Põlvas, Võrus, Valgas ja Viljandis). Kõiki I astme kohtute hooneid haldab Riigi Kinnisvara AS ja keskmine kulu kohtuhoone ülalpidamiseks mitte peamises maakonnkeskuses on 130-140 tuhat eurot / aastas, võttes arvesse 2023 RE-s ettenähtud vahendid ja 9 kuu tegeliku kulu. Tartu ja Viru maakohtute tegevuspiirkonna kohtumajadega seotud kulud on näidisena esitatud ka käesoleva lisana (Lisa 2). Väikse kohalike menetluste hulga ja töötajaskonnaga maakondades on kohtumenetluse omahind oluliselt suurem ja eriti piiratud riigieelarveliste võimaluste tingimustes tuleks kindlasti eelistada kulutusi, mida tehakse inimressurssi, mitte kinnisvarasse. Eriti, kui puudub mistahes realistlik eeldus kohtumenetluste arvu suurenemiseks vastavas piirkonnas 15 -20 aasta perspektiivis. Alates 2025 aastast loobuda ja säilitada kohtumajad üksnes kohtukeskustes (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) olulisemates maakondades (suurem kohalik kohtumenetluste arv, suurem kohtu kohalik töötajaskond, regionaalpoliitiliselt oluline – nt Narva, eraldatud – nt Kuressaare). Väikeste kohtumajade kasutamisest loobumine ei suurenda riigieelarve vaates otseselt tulusid, kuid võimaldab kasutada kuludeks ettenähtud vahendeid efektiivsemalt. Mõju riigieelarvele ja I ja II kohtuastmete eelarvetele oleks järgmine (eurodes): Eelarve vajalik kasvuvähendus koos koos meetmete I ja II mõjuga 2024 2025 2026 2027 Kokku I ja II astme 0 0 0 233 507 233 507 kohtud Riigikohus 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 233 507 233 507 Meetme III kohtute eelarvete kasvuvähenduse jäägile I ja II astme 0 0 0 0 0 kohtud Riigikohus 0 0 0 0 0 Täiendav tulu 500 000 – 500 000 – riigieelarvesse (1 000 000) (1 000 000) meetmest I 4  Täiendav tulu 1 000 000 – 2 049 309 – 624 850 – 3 674 159 – riigieelarvesse (1 068 000) (2 250 000) (825 000) (4 143 000) meetmest II Riigieelarve 800 000 – 800 000 – 567 000 – 2 167 000 – kulude (1 000 000) (1 000 000) (757 000) (2 757 000) sihtotstarbe muutus (nn vabad kulud) Riigieelarve 1 500 000 – 2 849 309 – 1 424 850 – 567 000 – 6 341 159 – tulu / vabad (2 068 000) (3 250 000) (1 825 000) (757 000) (7 900 000) vahendid kokku Säilitades kohtunike, kohtujuristide ja kohtunikuabide palkade indekseerimine ilma KRAPS indeksit vahepeal muutmata toob kaasa ka vajaduse puudumise KRAPS muutmise eelnõus planeeritud 2028. aasta erakorralise indekseerimise järele, mille tulemusena (kokkuhoid riigieelarvele 2028. aastal 4,06 mln eurot, välja arvatud 2024-2027 pensioneerunud kohtunikega seotud täiendavad kulud, mille suurus sõltub pensioneerumise ajast). Samuti puudub vajadus KRAPS-indeksi vähenduse ärajätmisel erimeetmete kavandamiseks 2024-2027 pensioneeruvate kohtunike pensionide hilisemaks kompenseerimiseks (sel perioodil pensioneerunud kohtunikud jääksid 2028. aastal plaanitava erakorralise kompenseeriva indekseerimise tõttu teenistust jätkavate kolleegidega võrreldes ebavõrdsemasse olukorda ja vajaksid nn erimeedet. Selliseid kohtunikke oleks minimaalselt 24, tõenäoliselt on see arv aga 8-10 võrra suurem, sest pensioneeruda võib ka teenistusstaaži täitumisel). Seega kirjeldatud meetmed riigieelarve tulude suurendamiseks ja kulude sihtotstarbe muutmiseks võimaldaks mitte üksnes jätta ära kavandatud kohtunike, kohtunikuabide ja kohtujuristide palgakasvu kärbe ja korrigeerida nende ametipalkasid tavapäraselt, vastavalt kehtivale KRAPS-le, vaid oluliselt suurendavad ka riigieelarve tulusid ja vabu vahendeid riigieelarve 2024-2028. Eelnevate tulu suurendavate ettepanekute realiseerimiseks tuleks muuta 2024. aasta riigieelarve eelnõus Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu osas kohtute kaudu kogutavate riigilõivude tulusid ja samuti muuta Riigikogu menetluses olevat KRAPS-i muutmise eelnõud (eelnõu projekt lisatud, Lisa 3). Meede 4. Tulumeetmete mitterakendamine 2024. aastal Kui 2024. aasta riigieelarves ei korrigeerita kohtute tegevusest planeeritud praegust riigilõivude laekumist ja kohtutoimingute ning -menetlustega seotud uute määradega riigilõivusid ei jõuta jõustada 1. septembrist 2024, tooks see kaasa selleks, et tagada siiski kohtunike, kohtunikuabide ja kohtujuristide palkade indekseerimise ilma indeksit vähendamata kolme pensioneerumiseks avalduse esitanud kohtuniku (kaks I astme kohtunikku ja üks riigikohtunik) teenistuskoha komplekteerimise mitte 2024. aastal, vaid alates 2025. aastast. Konkurss ühele I astme kohtuniku kohale 2023. aastal kukkus sobivate kandidaatide puudumise tõttu läbi, kahele ülejäänud kohale konkurssi seni ei ole veel välja kuulutatud. Konkursid viib läbi Riigikohus ja Riigikohus ei kuulutaks konkursse välja enne 2025. aastat. Samuti tuleks I ja II kohtuastmes jätta täitmata vähemalt 6 muud teenistuja ametikohta (sh kaks kohtujuristi ja kohtuistungi 5 sekretäri ning üks Riigikohtu kohtunõuniku teenistuskoht), mis on kohtute tavapärast loomulikku personalivoolavust arvesse võttes realistlik. Kohtute kooseisud ja kohtute eelarved kehtestab justiitsminister. Seega ka selliselt juhul on tegemist juhitavate personalipoliitililiste otsustega. Võttes arvesse asjaolu, et kohtunike töötasuvahendid on riigieelarves arvestuslikud kulud – kui kohtuniku koht jääb (ajutiselt) täitmata, väheneb kohtute kasutatav eelarve nö automaatselt (nn vabu vahendeid ei teki, see täielikult puudub risk nende kasutamiseks muul otstarbel), seega puudub vajadus eelarvet koheselt vähendada. Eelarvet saaks ka muus osas korrigeerida vajadusel nn eelarvetehnilise tasakaalu huvides iga eelarveaasta lõpus tehtavas lisaeelarves. Kui siiski otsustada teha üksnes 2024. aastal kohtunike, kohtunikuabide ja kohtujuristide ametipalkade poolindekseerimine, siis tuleks samuti muuta Riigikogu menetluses olevat KRAPS-i muutmise eelnõud (eelnõu projekt lisatud, Lisa 4). II Kohtumenetluse efektiivsuse tõstmise meetmed Kohtud on esitatud Justiitsministeeriumile hulga ettepanekuid, kuidas oleks võimalik kohtumenetlust efektiivsemaks, kiirendada menetlusi ja tõhustada, st hoida kokku ka eelarvevahendeid. Justiitsministeerium on teinud nende ettepanekute esmase töötlemise. Justiitsminister kinnitas ka 1. novembril toimunud kohtumisel, et seab need ministeeriumile prioriteetseks ülesandeks. Kohtud on omapoolsel valmis selles protsessis igakülgselt osalema, et selleks vajalikud seadusemuudatused saaksid ette valmistatud ja menetlusse antud maksimaalses ulatuses juba 2024. aasta jooksul. Toome alljärgnevas välja meetmed, mille mõju ka eelarvele on lõppkokkuvõttes väga suur. Meede 5. Kriminaalmenetluse ümberkorraldamisest alates 2025 vähenenud vajadus süüteovaldkonna kohtunike järele esimeses kohtuastmes Väärteomenetluses asenduskaristuse asjad lahendab alates 2025. aastast politsei ja MTA . Kohus lahendaks vaid neid, milles on trahv määratud kohtuotsusega. Süüdimõistetu enne tähtaja lõppemist tingimisi vangistusest vabastamine võiks toimuda kohtusüsteemi väliselt selleks moodustatud komisjoni poolt (ei ole oma sisult õigusemõistmine), olulise osa tööst saaks viia ka tehisintellektile. Ettepanekute realiseerumisel väheneb vajadus kuni 6 süüteovaldkonna kohtuniku järele, millest vähenevad maakohtute kulud 2025-2027 kokku 1 915 285 eurot, võttes arvesse ka vajaduse vähenemist muu õigusemõistmise ja toetava personali järele, oleks prognoositav personalikulude summaarne kokkuhoid kohtusüsteemis 3 244 282 eurot, keskmiselt 1,08 mln eurot aastas. Et tegemist oleks olukorraga, kus tööülesanne antakse täitmiseks teisele organisatsioonile, et võrduks kokkuhoid kohtusüsteemis üks ühele kokkuhoiuga riigieelarve jaoks, kuid kokkuhoid peaks siiski meie esmasel hinnangul olema kuni 50% ulatuses tulenevalt personali tasumäärade erinevusest. Meede 6. Kohtuasjade üleriigilise ümberjagamise süsteemi tõhustamine 6 Kohtuasutuste korralduses – nende asukohas, kohtunike ja õigusmõistmises vahetult osaleva ning toetava struktuuri paigutuses on alati teatav rigiidsus ja staatilisus ka kõige parema korralduse juures ja seepärast on väga oluline niikohtuasutuste, eriti aga kohtunike ja õigusemõistmises vahetult osaleva personali töökoormuse ühtlustamise vaates, et oleks võimalik efektiivselt kohtuasju lahendajate vahel ümber jagada. See eeldab nii kohtualluvuse sätete revideerimist menetlusseadustikes kui ka sisemiste otsustusmehhanismide tõhustamist ning seda toetavate infosüsteemide töö tõhustamist. Kõige olulisemad mõjud, mida seejuures saavutatakse, on menetluste kiirenemine, töökoormuse ühtlustamine ja ressursi kasutamise efektiivsus. Lõppkokkuvõttes väheneb samuti vajadus personali järele, sest personali kasutatakse optimaalsemalt. Erinevalt eelmisest tähendakski personalikulude kokkuhoid samaväärset kokkuhoidu ka riigieelarve kulude vaates. Eelnevalt kirjeldatud meetme 4, mis ongi realiseeritav valdavas ulatuses üksnes üleriigilise ümberjagamise mehhanismi toel (vaid Riigikohtu osa sellest tähendaks nn majasisest ümberjagamist), puhul tekiks lõppkokkuvõttes kohtute eelarvete ja riigieelarve kokkuhoid 2024-2027 kokku 3 426 046 mln eurot, sh riigikohtu osas 732 316 eurot, ehk kõikide kohtuastmete osas keskmiselt 0,86 mln eurot aastas. Meede 7. täiendavad perspektiivsed võimalused kohtumenetluse efektiivsuse ja kulutõhususe tõstmiseks Tooksime lõpetuseks välja ka järgmised, meie esmasel hinnangul ka eelarvelise tõhususe vaates perspektiivsed meetmed: a) liita halduskohtule VAKO, suunates sünergiast vabanevad vahendid halduskohtumenetluse tõhustamiseks; b) anda halduskohtutele planeerimis- ja loamenetluste vigade parandamise võimalus, mis võimaldaks vältida samade objektide üle peetavate vaidluste taasjõudmist kohtusse (nt Rail Baltic, Auvere õlitehase, tuulepargite vaidlused); c) elamuvaidlused tsiviilasjades, samuti väikesed tarbijakrediidi nõuded, kus õiguslikke vastuväiteid ei esitata, üle anda kohtueelsesse komisjoni,; d) kohtulike nõusolekute asendamine kohtusüsteemi väliste nõusolekutega; e) suurte kriminaalasjade menetluse lihtsustamine, sh KrMS muutmise teel. Menetlus tuleb keskendada vaid tegelikele vaidlusküsimustele ja tõendite käsitlemise reeglid peavad toetama ka menetluse tõhusust. Kohus peaks saama teha ilmselt lootusetutes asjades õigeksmõistvat otsust juba eelmenetluses või pärast prokuratuuri tõendite uurimist, ennetamaks liigpikkade menetluste teket; f) tehisintellekti kasutuselevõtuks reaalsete tegevuste kohene algatamine, sh dokumentide tõlkimise asemel nutikad lahendused, kättetoimetamise tõhustamine digilahendustega (sidumine riigilt hüvede taotlemisega). Tehisintellekti kasutuselevõtt kohtutes, sealhulgas menetluse läbiviimisel, eeldab küll kulutusi, milleks vahendite leidmiseks tuleks esmajoones revideerida seniseid eelarvelisi rahapaigutusi IT-arendustesse ja leida vahendeid nende piires, aga samuti tuleks selleks meie hinnangul senisest oluliselt rohkem kasutada välistoetusi. 7 III Kohtusüsteemi enesekorralduslikku efektiivsust suurendavad meetmed Toome siinkohal välja terve kohtusüsteemi vaates vaid kõige olulisema meetme – kohtuhalduse ümberkorraldamine. Meede 8. Kohtuhalduse ümberkorraldamine Justiitsministeerium on teinud 2023. aasta juunis ettepaneku üle anda I ja II kohtuastme haldamine kohtusüsteemile enesele. Riigikohtu esimees on uue kohtuhalduse mudeli väljatöötamiseks moodustanud töögrupi, kellele on tehtud ülesandeks lahendus välja töötada sellises tempos, et see saaks olla läbi arutatud 30. mail 2024 toimuval kohtunike täiskogul. Seega riigieelarve konteksti arvestades tuleb (saab) kohtute uut haldusmudelit arvesse võtta alates 2025. aasta eelarvest. Uuelt haldusmudelilt eeldatakse, et seeläbi tekib lahendus kõikidele olulisematele struktuursetele probleemidele, sh õigusemõistmist toetavate tugiteenuste vaates. Töögrupp esitab esimesed töötulemused kohtute halduse nõukoja 2023. aasta detsembris. Koostaja: Üllar Kaljumäe, Riigikohtu direktor ([email protected]) 8