dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 14. november 2023
Viit
1.1-11/6660-2
Registreeritud
14. november 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-116660-2 14.11.2023 Väljaminev kiri.asice405 KB

Sisu (failidest)

Teie 31.10.2023 nr 1-4/23/5061, Kliimaministeerium KLIM/23-1418/-1K [email protected] Meie 14.11.2023 nr 1.1-11/6660-2 Jäätmeseaduse muutmise seadus Austatud kliimaminister Rahandusministeerium kooskõlastab jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega. 1) Eelnõu § 1 punktis 22 tuleks kehtivale seadusele viidates kasutada sõnade „rahaline tagatis“ asemel „finantstagatis“. 2) Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduse (JäätS) § 98⁵. Märgime, et õnnetusjuhtumist tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmine garantii või vastutuskindlustuslepingu alusel on väga erineva sisulise kattega lahendused. Vastutuskindlustus ei kata nö endale põhjustatud kahju, nt oma vara või kinnistu pinnal toimunut - kui seal põleb või on lekkinud nafta, siis vastutuskindlustus ei aita. Vastutuskindlustus aitab vaid kolmandale isikule tekitatud kahjude likvideerimisel. Oma vara tuleb kindlustada varakindlustuse vm kindlustusliigi alt. Samuti on oluline märkida, et garantii tagab kohese raha kasutamise, kui on tuvastatud, et on toimunud õnnetus ja tekkinud asjaomane kahju. Vastutuskindlustus aga eeldab kindlustatud isiku süü tuvastamist ja see võib võtta aastaid enne kui kindlustusselts kahju hüvitab, kui üldse on tegemist kindlustusjuhtumiga. 3) Eelnõuga jäetakse JäätS § 98⁵ lõike 1 punktist 2 välja viide rahalisele tagatisele, kuna õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatisena rahalist tagatist edaspidi ei kasutata. Märgime, et riigi vaatest on ennatlik tõhusa võimaluse kaotamine põhjusel, et seda pole seni kasutatud. Tagatis on väga kindel meede, lisaks sätestatakse eelnõuga jäätmete ladustamise tagatise ühe võimalusena siiski ka deposiidi kasutamine (seletuskirja lk 1 selle kohta märgitud: „Säilitatakse praegune jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa ning ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotlemisel nõutud kindlustus- ja garantiisüsteem, ent selles tehakse muudatusi. Näiteks muutub tagatise kohustuse täitmine paindlikumaks: laiendatakse tagatise liike ja luuakse jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseluba omavatele isikutele võimalus kasutada ühe rahalise tagatise liigina deposiiti ehk selleks määratud kontole makstud tagatissummat. Deposiidi kasutamise võimalus on toeks eelkõige väiksematele ettevõtjatele, kelle puhul võib pankadest garantii saamine osutuda liialt keeruliseks või isegi võimatuks, mistõttu paraneb selliste ettevõtjate olukord turul.“). Leiame, et võiks kaaluda, kas ka õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatisena oleks põhjendatud siiski ka rahalise tagatise kasutamine. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 4) Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetavast JäätS § 98⁵ lg 1 punktist 2 tuleneb, et tagatis või vastutuskindlustusleping tuleb esitada loa taotlemisel. JäätS § 98⁵ lõike 5 kohaselt peab tagatis või vastutuskindlustusleping olemas olema ja kehtima samal ajal, kui käideldakse ohtlikke jäätmeid. Kas viidatud sõnastustest tuleb aru saada selliselt, et loa taotlemisel on võimalik esitada ka vastav siduv pakkumine või muu dokument, mis vastava tegevuse alustamisel kehtib (nt taotletakse luba nt 2 aasta pärast alustatava tegevuse kohta vms)? Palume selguse huvides seletuskirja vastavalt täiendada. 5) Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetava JäätS § 98⁵ lõike 1 punkt 2 tekst peaks algama väikse tähega. 6) Eelnõu § 1 punktiga 34 kehtestatakse uuesti JäätS § 98⁵ lõikes 2 sisalduv valem. Pakutud sõnastusest ei ole üheselt aru saadav, kas „T“ on lihtsalt arv 255 või tonnidega läbi korrutatud arv (see peaks valemist ühemõtteliselt välja tulema). Kui on vaja arv 255 tonnidega läbi korrutada, siis miks on osa valemist kirjutatud legendi, mitte valemisse? Mille tonne T tähistab (võrdluseks „L“ selgitus)? Lisaks ei ole valemi esitlus ühtses võtmes - arv 52 on valemis aga 255 mitte, selle selgitav osa peaks olema seletuskirjas. „T“ loob normitehnika loogika vastaselt ühes kohas kasutatava mõiste. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada valem järgmiselt: „M = T255 [või siis: T x 255] × L/52, kus M – on õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise suurus eurodes; T – 255 eurot ühe tonni kohta;[ või siis: T – mille tonn?]; L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on nimetatud ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotluses; 52 – nädalate arv aastas.“ 7) Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse JäätS § 98⁵ lõikeid 3–5. Tänapäeval ei ole tõenäoliselt põhjendatud seadusega 6400 euro suuruse kahju kindlustamist ettevõtjalt nõuda (summa reedab pärinemist krooni-ajast) ja vajab ülevaatamist. Mõistame, et eelnõuga sätestatav muudatus on tingitud muust, kuid viidatud arvud tuleks kaasajastada. Samuti tuleks seletuskirjas põhjendada tagatise ülempiirina 320 000 euro kehtestamist. Samuti vajaks ülevaatamist eelnõu § 1 punktis 34 toodud valemis 255 euro kasutamine. 8) Eelnõu seletuskiri tuleks läbivalt ajakohastada, kuna mitmes kohas räägitakse 2021. aastast, mh kulude osas, mille kohta on märgitud, et need kaetakse kulud 2021. aasta eelarvest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Andres Ando 5885 1307 2 [email protected] Rando Kängsepp 5982 5053 [email protected] Agnes Peterson 58851301 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel