Eelnõu kooskõlastamine

Teie 24.10.2023 nr 8 1/23/4789, Haridus- ja Teadusministeerium HTM/23-1392/-1K [email protected] Meie 14.11.2023 nr 1.1-11/6538-2 Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seadus Austatud proua Kallas Rahandusministeerium kooskõlastab täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi TäKS eelnõu) järgmiste märkustega. 1. Mõistetamatuks ja põhjendamatuks jääb TäKS eelnõuga uue terminoloogia kasutusele võtt – formaalõpe, mitteformaalõpe ning informaalõpe. 1.1. Seletuskirja kohaselt võetakse terminikolmik formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe kasutusele, kuna Euroopas kasutatakse sellist haridusterminoloogiat ning inglisekeelsetes haridusdokumentides kasutatakse seda terminikolmikut koos. Eelnõud lugedes tundub, et selline terminikolmik tekitab Eesti õiguses pigem segadust, kuna kasutusele võetakse paralleelterminid Eesti Vabariigi haridusseaduses (edaspidi HaS) toodud terminoloogiaga, mis osaliselt nagu kattuvad ja osaliselt mitte. Need terminid võetakse pealegi kasutusele ainult täiskasvanuhariduses, kuid mitte Eesti hariduse nö katusseaduses HaS ega ka teistes haridust puudutavates seadustes. Uute terminite kasutuselevõtul jääb arusaamatuks, mis probleemi sellega lahendatakse peale selle, et Euroopas ja inglisekeelsetes dokumentides kasutatakse sellist haridusterminoloogiat. 1.2. TäKS eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse seaduse tekstis sõna „tasemeõpe“ sõnaga „formaalõpe“. Sellist muudatust ei tehta HaS-s ega teistes haridust puudutavates seadustes. HaS kohaselt on haridusel tasemed, millest igaühele on kehtestatud nõuded (HaS § 2 lõiked 5 ja 6). Haridussüsteemi üks kahest alasüsteemist on haridus, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel (HaS § 3 lõike 1 punkt 1). TäKS eelnõu § 1 punkti 2 muudatusega sõnastatakse ümber TäKS § 1. Selle lõike 2 kohaselt jaguneb täiskasvanuõpe formaalõppeks, mitteformaalõppeks ja informaalõppeks. Lõike 3 kohaselt on formaalõpe TäKS tähenduses üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud tasemeõpe, mille korraldust reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusseadus ning erakooliseadus. Seega jääb arusaamatuks, kas täiskasvanute koolituse seadusega kasutusele võetav termin „formaalõpe“, on midagi ainult täiskasvunuõppele ainuomast ja ülejäänud Eesti haridussüsteemis seda ei eksisteeri ning seal jääb kehtima termin „tasemeõpe“. Küsimus on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ka, et kui formaalõpe on tasemeõpe, siis milleks võtta kasutusele paralleelne termin. Lisaks ei ole selge ka definitsioonis kasutatav termin „kõrgkool“, sest HaS kohaselt on olemas ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid (§ 3 lõige 2, §-d 22 ja 23). Kõrgkool on kõrgharidusseaduses (KHaS) kasutusele võetud lühiväljend, mida kasutatakse kõrgharidustaseme õpet korraldavate õppeasutuste kohta (HÕNTE § 19 lõike 5 kohaselt kirjutatakse pika sõnaühendi kordamise vältimiseks see eelnõu tekstis esimesel korral täielikult välja, märkides selle järel sulgudes kaldkirjas selle edaspidi kasutatava lühendi) . Vastavalt KHaS § 2 lõikele 3 korraldavad kõrgharidustaseme õpet ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Seega termin „kõrgkool“ TäKS eelnõus ei ole korrektne. 1.3. TäKS eelnõuga võetakse kasutusele mitteformaalõppe termin (TäKS § 1 lõige 4), mis selle seaduse tähenduses on eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. Seadust kohaldatakse mitteformaalõppes täienduskoolitusele, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppele. 1.3.1. Selline mõiste jääb arusaamatuks, kuna ei selgu, mis erinevaid keskkondi silmas peetakse, kus õpe toimub – kas see on ümbrus, sotsiaalsed tingimused, miljöö. Kas see on TäKS § 10 toodud õppekeskkond? 1.3.2. Ka ei saa aru, kas mitteformaalne õpe peab olema ette nähtud huvirühmadele, st individuaalset õpet mitteformaalses õppes ei ole. Sellega haakub TäKS § 8 lõige 3 - keda mõeldakse tellija all? Seletuskirja kohaselt tähendab tellimuskoolitus koolitust, mida ettevõte või asutus tellib enda soovidest ja vajadustest lähtuvalt, koolitus ei ole avatud kõigile soovijatele, vaid mõeldud üksnes ettevõtte või asutuse määratud isikute koolitamiseks. Kuid, kas õppija võib olla ka tellija– füüsiline isik, kes soovib ennast mingis valdkonnas täiendada, nt huvikoolilt (kui huvikool vastab TäKS täienduskoolitusasutuse tingimustele) võtta pillitunde või tennisetunde? 1.3.3. Samuti ei selgu, kas täienduskoolitus võib olla ka muus vormis, kui mitteformaalõppes, kuna TäKS eelnõu kohaselt kohaldatakse TäKSi mitteformaalõppes täienduskoolitusele. 1.3.4. TäKS eelnõu § 1 lõike 6 kohaselt on täienduskoolitus õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud mitteformaalõppe osa, mis on suunatud õpiväljundite saavutamisele. HaS § 18 kohaselt on täiendusharidus üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Seda käsitlust (ehk HaS-i) ei muudeta, samas pole selge, kuidas see TäKS uute käsitlustega haakub. 2. TäKS eelnõu reguleerimisala (§ 1 lõige 1) kohaselt, sätestatakse täiskasvanute koolituse seadusega üksnes täienduskoolitusasutusele nõuded täienduskoolituse läbiviimisel ja mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimisel, õppija õigus õppepuhkusele, täienduskoolituse rahastamise alused ning riikliku ja haldusjärelevalve põhimõtted. TäKS § 1 lõike 2 kohaselt jaguneb täiskasvanuõpe formaalõppeks, mitteformaalõppeks ja informaalõppeks. Seletuskirja kohaselt soovitakse sättega hõlmata isik, kes õpib töölkäimise, perekonnaelu või muu tegevuse kõrvalt ning oluline ei ole, mis vormis ta õpib. Kehtivas TäKSis on reguleeritud „täiskasvanute koolitus“, mis on kitsam mõiste. Seega jääb seletuskirjast mulje, et TäKS peaks reguleerima kõike täiskasvanuõppesse puutuvat, nii formaalõppes, mitteformaalõppes kui informaalõppes. Nii see siiski pole, sest seletuskirja TäKS § 1 lõike 3 selgituses on öeldud, et TäKS formaalõpet ei reguleeri, seda 2 reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusseadus ning erakooliseadus. Samuti jääb arusaamatuks informaalõppesse puutuv. See peaks olema üks täiskasvanuõppe liik, mis defineeritakse TäKS § 1 lõikes 5, kuid millesse puutuvat seadus rohkem ei reguleeri ning mille kohta seletuskiri selgitab, et informaalõpet eelnõuga ei reguleerita. Seega hõlmab seadus ikkagi kitsamat valdkonda kui kogu täiskasvanuõpet. 3. TäKS § 1 pealkiri on nii kehtivas kui eelnõu sõnastuses „Seaduse reguleerimisala“. HÕNTE § 8 lõike 1 kohaselt esitatakse seaduseelnõu üldsätetes seaduse reguleerimisala (mis ei ole regulatiivse mõjuga), vajaduse korral kohaldamisala, teiste seaduste kohaldamise säte ja kavandatavate õigusinstituutide üldised sätted ning terminite määratlused §-s 18 nimetatud juhul. Tundub, et TäKS §-s 1 on reguleeritud reguleerimisala, kohaldamisala, terminid ja enamgi. Sealjuures on reguleeritud terminid, mis ei ole reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt – näiteks formaalõpe või informaalõpe. 4. TäKS eelnõu §-ga 3 sätestatakse riigilõiv 1450 eurot täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise eest. Kahjuks meil ei ole võimalik hinnata, kas see on proportsionaalne kõikide erinevate õppekavarühmade/õppeasutuste suhtes, kuna vastavad andmed seletuskirjas puuduvad. Lisaks on seletuskirjas toodud selgituste kohaselt lõivu menetluskulu arvutamisel arvestatud ainult otseste kuludega. Samas ruumide rent jmt ei ole otsene kulu, vaid kaudne. Palume seletuskirja viidatud küsimustes täpsustada ja täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected] Anneli Valgma 5885 1315 [email protected] 3