Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 14.11.2023 nr 11-3.1/6865-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks aruande Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse aruande Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis eelnõu 2. Protokollilise otsuse eelnõu Kristiina Abel, 611 3406 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2023 nr Päevakorrapunkt nr Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis Kiita heaks rahandusministri esitatud aruanne Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis ja anda see üle Riigikogule. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis 2022/2023 Euroopa stabiilsusmehhanism (edaspidi ESM) on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille juured on 2008. a finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist finantsabi. Kuna püsiva mehhanismi loomine võttis aega, oli ESMi eelkäijaks ajutine riikidevaheline organ Euroopa Finantsstabiilsusefond (European Financial Stability Facility – EFSF), millest abipakettide rahastamine lõppes 2013. a keskpaigas. ESM alustas tööd 2012. a 8. oktoobril. Kokku on EFSF ja ESM väljastanud toetuslaene 295 miljardi euro väärtuses. ESMi ülesanne on stabiliseerida kriisiolukordades euroala riikide ja euroala majandust. ESMi liikmed on kõik euroala riigid. Asutajaliikmeid on 17, sealhulgas Eesti. Pärast euro kasutuselevõtmist liitus 2014. aastal ESMiga Läti ja 2015. aastal Leedu. 2023. aasta alguses läks eurole üle Horvaatia ning liitus seejärel ka ESMiga. Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole. Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse toetusprogrammi järgse seire faasis. ESMi kasutuses on järgmised toetusinstrumendid: - Toetuslaenud; - Laenud ja otsene kapitalitoetus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks; - Riigivõlakirjade esmas- ja järelturu toetusostud; - Ennetavad krediidiliinid. 2021. a kevadel allkirjastasid euroala riigid ESMi aluslepingu muudatused, et laiendada ja täpsustada ESMi funktsioone ja instrumente. Lepingu ratifitseerimine on aega võtnud Saksamaal ja Itaalias. Saksamaa ratifitseeris muudatused 2022. a detsembris, aga Itaalias on see protsess veel lõpule viimata. 1  1. Ülevaade kapitalist ja osalusest ESMi kapital koosneb sissemakstud kapitalist ning vajadusel sissemakstavast (nn sissenõutavast) kapitalist.  ESM märgitud kapital on 708 493 700 000 eurot, millest Eesti osalus on 1 790 700 000 eurot ehk 0,2527%. Märgitud kapitalist on o ESMi sissemakstud kapital 80 970 690 000 eurot, millest Eesti osa on 204 650 000 eurot; o ESMi sissenõutav kapital 627 523 010 000 eurot, millest Eesti osa on 1 586 050 000 eurot. ESMi kapitali jaotusvõti on fikseeritud ESMi asutamislepingu lisas 1 koos üleminekuperioodidega (vähendatud osalusega 12 aastaks) viiele viimasena euroalaga liitunud riigile. Neljal riigil - Maltal, Küprosel, Slovakkial ja Eestil on üleminekuperioodid tänaseks läbi saanud, mis tõi kaasa nende osaluse suurenemise ESMi kapitalis ning vastavad osaluste ümberjagamised liikmesriikide vahel. Eesti üleminekuperiood sai läbi 2023. aasta 1. jaanuaril. Sellega seoses kasvas Eesti osalus ESMi märgitud kapitalis 488,7 mln euro võrra, sealhulgas kasvas sissemakstud osa 55,85 mln euro võrra. Üleminekuperioodi ESMi kapitalivõtmes rakendati alates euro käibele võtmisest ka Lätis ja Leedus. Erinevalt ESMi asutajaliikmetest, kelle hulgas on ka Eesti, ei too aga nende riikide üleminekuperioodi lõppemine (vastavalt aastatel 2026 ja 2027) enam kaasa osaluste ümberjagamist ESMi märgitud kapitalis, vaid lisandub sellele. Seoses Horvaatia üleminekuga eurole 2023. aastal liitus Horvaatia ka ESMiga. Horvaatia kapitaliosalusele ESMis rakendub samuti ajutine üleminekuperiood. Horvaatia liitumisega suurenes ESMi märgitud kapital Horvaatia korrigeeritud panuse võrra 704,7987 miljardilt 708,4937 miljardile eurole. Teistele riikide kapitaliosaluste suuruses Horvaatia liitumine muutusi kaasa ei toonud. ESMi kapitalijaotusvõtit, mis toob osaluste ümberarvutamise liikmesriikide vahel, on kavas ajakohastada järgmise uue liikme liitumisel vastavalt ESMi asutamislepingu artiklile 11(4) või hiljemalt Läti üleminekuperioodi lõppemisel 2026. a jaanuaris. Ümbervaatamise aluseks saab olema sel ajal kehtiv Euroopa Keskpanga kapitalijaotusvõti, mis on arvutatud vastavalt liikmesriigi SKP-le ja inimeste arvule. Riigid, mille osalus suureneb, peavad tegema täiendava sissemakse, teised, mille osalus väheneb, saavad tagasimakse. Ajakohastamise detailid otsustab ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega. ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot, mis vaadatakse üle iga viie aasta tagant. ESMi juhatajate nõukogu kinnitas laenuandmise võime maksimumi järgmiseks viieks aastaks samal tasemel 16. juuli 2022. a otsusega. ESMi praeguste väljaantud laenude jääk on kokku 86,2 miljardit eurot, millega ESMi vaba laenuandmise võime on 417,4 miljardit eurot. Euroopa finantsstabiilsusfondi (EFSF) laenujäägi kogusumma on 172,6 miljardit eurot. EFSF enam uusi laene ei väljasta ja tema kasutamata laenuvõimalust ESMile üle ei kanta. 2 ESMi kõrgeim otsustustase on juhatajate nõukogu (Board of Governors), mille liikmed on ametikohajärgselt rahandusministrid. Eesti juhatajate nõukogu liige oli 26.01.2021 kuni 19.10.2022 Keit Pentus-Rosimannus ning kuni 17.04.2023 Annely Akkermann. Praegu on juhatajate nõukogu liige rahandusminister Mart Võrklaev. Juhatajate nõukogu aseliige on rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross. Esimese astme otsustustase on direktorite nõukogu (Board of Directors). Eesti liige on Märten Ross ning aseliige Andres Kuningas. ESMi tegevdirektori kinnitab ametisse juhatajate nõukogu. Esimesed 10 aastat ESMi juhtinud Klaus Reglingu ametiaeg sai läbi 8. oktoobril 2022. Alates 1. detsembrist 2022. a on ESMi tegevdirektor Pierre Gramegna. Direktorite nõukogu tööd toetavad ka riskikomitee ning eelarve ja tasustamise komitee. Märten Ross on ka riskikomitee liige. 2. Ülevaade finantsnäitajatest ja rahastamisest ESMi 2022. aasta tulemuseks oli kahjum 60,2 miljonit eurot, mis kaetakse reservi arvelt. Eelnevate aastate jooksul on reservi kogunenud 3,2 miljardit eurot. 2022. aastal olid ESMi emiteeritud võlakirjadelt ja väärtpaberitelt makstud intressid 2 316 222 000 eurot, väljastatud laenudelt saadud intressid ja muud seotud tulud 3 600 495 000 eurot. Kahjumi tingis eelkõige kiiresti muutunud intressikeskkonna mõju kapitali ja investeeringutega seotud finantstegevusele (kahjum 1 306 072 000 eurot) ning ka tagasihoidlikum negatiivse intressi kompenseerimine sissemakstud kapitali hoidnud keskpankade poolt. ESMi investeeringute portfelli sisu on pisut kõikunud, kuid on endiselt diversifitseeritud nii erinevate varaklasside kui ka valuutade vahel. Suurim osa (45,8%) oli 2022.a lõpu seisuga hoitud eurosüsteemi keskpankades, riigivõlakirjades 13,2%, riigiülestes võlakirjades 8,2%, riigisektori võlakirjades 22,3% ja 10,5% pandikirjades. Sissemakstus kapitali reitingu kvaliteet on jätkuvalt kõrge. 97,7% sellest oli hoitud eurosüsteemi keskpankades või investeeritud AA- või kõrgema reitinguga väärpaberitesse. ESMi reitingud, nii lühiajalised kui ka pikaajalised, on stabiilselt püsinud kõrgeimal tasemel, mis on olulised turult soodsa hinnaga raha kaasamiseks. Intressivahe Saksamaa võlakirjadega on alates 5-aastase tähtajaga võlakirjadest umbes 50 baaspunkti. Lühemate puhul on vähe väiksem. Reitingu väljavaade on stabiilne. Lühiajaline Pikaajaline Standard & Poor's A-1+ AAA Moody's P-1 Aaa Fitch Ratings F1+ AAA ESMi ja EFSFi poolt välja antud laenude rahastamiseks emiteerib ESM võlakirju ja teisi rahaturu instrumente. 2022. aastal keskenduti keskmise suurusega (2-3 mld eurot) suurustele emissioonidele. Lühiajalised instrumendid on investorite poolt olnud suure nõudlusega. 3 Väiksema likviidsusvajaduse tõttu on ESM koomale tõmbamas 12-kuulise tähtajaga instrumentide emiteerimist. 2020-2023. aastatel on emissioonide mahud olnud järgmised: EFSF ESM Kokku 2020 19,5 mld 11 mld 30,5 mld 2021 16,5 mld 8 mld 24,5 mld 2022 19,5 mld 8 mld 27,5 mld 2023 (plaan) 20,0 mld 8 mld 28 mld 2024 (plaan) 19 mld 6 mld 25 mld ESMi võlakirjadesse investeeritud vahenditest on 55% pärit euroalast, 21% UKst ja Šveitsist, 13% Aasiast ja ülejäänud 11% jaotub ülejäänud Euroopa, Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika vahel. Investorklasside puhul domineerivad panga (39%), fondihaldurid (30%) ja riigid (keskpangad, valitsused, riiklikud fondid 25%). 3. ESMi instrumentidega seotud arengud COVID19 instrument COVID19 kriisi kõrghetkel 2020. aasta kevadel loodi üks toetusinstrument ka ESMi baasil. Selleks kohendati olemasoleva instrumendi – täiendavate tingimustega krediidiliini tingimusi ning loodi ajutine pandeemia kriisitoetuse instrument kuni 240 miljardi euro suuruses mahus. Sellest on võimalik rahastada COVID19 pandeemia põhjustatud otseseid ja kaudseid tervishoiu-, ravi- ja ennetustöö kulutusi. Instrument loodi ajutisena kehtivusega 2022. a lõpuni Ükski euroala riik siiski seda instrumenti ei vajanud, kuid instrumendi olemasolu aitas koosmõjus teiste COVID19 kriisi aegsete toetusmeetmetega kaasa turgude stabiliseerimisele. ESMi reform 2020. a lõpul algatatud ESMi reformiga korrastatakse ESMi instrumendid vastavalt esimesel tegevuskümnendil saadud kogemustele ning viiakse kooskõlla euroala kriisilahenduse korralduses toimunud muutustega. Peamised muudatused puudutavad ESMile pankade kriisilahenduses viimase etapi toetuslaenu andja funktsiooni andmist, mis on oluline samm pangandusliidu ehitamisel. ESMi baasil loodud kaitsemehhanismi võib kasutada ainult viimane abinõuna, kui liikmesriikide ühise kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud, pankadelt kriisilahendusfondi kogutavad sissemaksed ei ole piisavad või kohe kättesaadavad ning ühtne kriisilahendusnõukogu ei suuda ise piisavalt vahendeid kaasata. ESM saaks ühtsele kriisilahendusfondile pakkuda laenu kuni fondi sihttasemega võrdse summani, mille nominaalne piirmäär on 68 miljardit eurot. Tegemist on kriisiolukorra täiendava kaitsevalliga kogu süsteemi vastupidavuse ja usaldusväärsuse tõstmiseks. Ühtset kriisilahendusfondi rahastatakse pankade poolt tehtavatest maksetest ja samal moel makstakse tagasi ESMist võetud laenud. Selline lahendus viib miinimumini võimalike pangakriiside kulud maksumaksjatele ja reaalmajandusele. Kaitsemehhanismi 4 loomisega, milleks on peale reformi jõustumist vaja juhatajate nõukogu konsensuslikku otsust1, tühistatakse ESMi toetusmeetmete seast krediidiasutuste otsese rekapitaliseerimise instrument. Ajakohastatud lepinguga täpsustuvad ka ESMi toetusinstrumentide (eelkõige ennetavate krediidiliinide) tingimused. Ennetava tingimusliku krediidiliini abikõlblikkuse hindamise protsess muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning taotluse esitanud riigiga ei sõlmita enam vastastikuse mõistmise memorandumit. Abisaav riik peab siiski kinnitama lepingus sätestatud eeltingimustele vastamist ning jätkama nende tingimuste täitmist. Täiendavate tingimustega ennetavat krediidiliini saavad taotleda ESMi liikmed, mis mõnda tingimusliku krediidiliini nõuet ei täida, kuid kelle üldine majanduslik ja rahaline olukord on endiselt hea ning valitsuse võlg jätkusuutlikul tasemel. Kinnitatakse üle, et ESM võib pakkuda stabiilsustoetust ainult liikmetele, kelle võlga peetakse jätkusuutlikuks ja kelle tagasimaksevõime on ESMi poolt kinnitust leidnud. Muudatustega saab ESM tulevastes võimalikes finantsabi programmides ja kriisiennetuses suurema rolli. Suureneb roll abiprogrammide ettevalmistuses ja seires. Riigikogu ratifitseeris ESMi asutamislepingu muutmise 15.12.2021. 2023. aasta 10. novembri seisuga on ESMi aluslepingu muudatused ratifitseerimata veel vaid Itaalias. ESM on 2022. a ja 2023. a valmistanud organisatsiooni ette reformist tulenevate uute ülesannete täitmiseks. Koos ühtse kriisilahendusasutusega on läbi viidud panga kriisilahenduse õppused. 4. ESM toetusprogrammid Küpros Kestvus: 2013-2016 Maht: 6,3 miljardit (mld) eurot Tagasimaksed: 2025-2031 laenude keskmine tähtaeg 14,9 aastat laenude keskmine intressimäär 0,56% Seire: Küprosele rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire vähemalt 2029. aastani. Programmijärgse seire eesmärk on hinnata Küprose võimet ESMilt saadud laen tagasi maksta. Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindavad Küprose majanduslikku, eelarve ja finantssektori olukorda kaks korda aastas. Seire tulemuse põhjal saab vajadusel otsustada korrigeerivate meetmete rakendamise tagasimakse võime säilitamiseks või taastamiseks. Hetkel tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. 1 kaitsemehhanismi käivitamise kohta, sh kaitsemehhanismi ülempiir. 5 Hispaania Kestvus: 2012-2013 Maht: 41,3 miljardit eurot, laenujääk 20,1 miljardit eurot Tagasimaksed: 2022-2027 ennetähtaegselt tagasimakstud 17,6 mld eurot tähtaegselt tagasimakstud 3,6 mld eurot keskmine tähtaeg 12,5 aastat laenude keskmine intressimäär 0,76% Seire: Hispaaniale rakendub samuti programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Euroopa Komisjon on koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga viimase seirearuande põhjal hinnanud, et Hispaania laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. Kreeka Kestvus: 2015-2018 Maht: 61,9 mld eurot, laenujääk 59,8 miljardit eurot Tagasimaksed: 2034-2060 ennetähtaegselt tagasimakstud 2,11 mld eurot keskmine tähtaeg 32,35 aastat laenude keskmine intressimäär 1,23% 2021. a tegi Kreeka teise ennetähtaegse laenu tagasimakse IMF-ile ning 2022. a viimase tagasimakse. Seire: Kreekale rakendub süvendatud programmijärgne kvartaalne järelevalve. Lisaks laenude tagasimakse võimele hinnatakse siin ka võetud reformikohustuste täitmist. Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindas viimases seirearuandes, et Kreeka on reformikohustusi täitnud rahuldavalt ka COVID19 kriisi olukorras ning võlateenindamise võime on piisav ja sellega seotud riskid on kontrolli all. 2022. a augustis lõppes Kreeka süvendatud järelevalve, jätkudes edaspidi regulaarse programmijärgse seirena. EFSF programmid Iirimaa Kestvus: 2010-2013 Maht: 17,7 mld eurot Tagasimaksed: 2029-2042 laenude keskmine tähtaeg 20,8 aastat laenude keskmine intressimäär 0,91% Seire: Iirimaale rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire vähemalt 2031. aastani. Iirimaa olukorda hinnatakse kaks korda aastas. Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. Portugal Kestvus: 2011-2014 Maht: 26 mld eurot 6  Tagasimaksed: 2025-2040 ennetähtaegselt tagasimakstud 2 mld eurot keskmine tähtaeg 20,8 aastat laenude keskmine intressimäär 0,91% Seire: Portugalile rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire vähemalt 2035. aastani. Portugali olukorda hinnatakse kaks korda aastas. Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. Kreeka Kestvus: 2012-2015 Maht: 141,8 mld eurot, laenujääk 130,9 miljardit eurot Tagasimaksed: 2023-2070 ennetähtaegselt tagasimakstud 10,9 mld eurot keskmine tähtaeg 42,45 aastat. Seire: ESMi programmijärgne süvendatud järelevalve kuni 2022. a augustini. Seejärel regulaarne programmijärgne seire. 5. Lõppsõna ESM toimib vastavalt talle antud mandaadile ning on valmis sekkuma nii kriisi ennetavalt kui ka kriisi lahendamisel. Euroala kaitsemehhanismina on ESM üks oluline osa Euroopa finantsstabiilsust kindlustavas struktuuris ja aga ka globaalses finantsturvavõrgustikus. Nii EFSFi kui ka ESMi programmiriigid hakkavad etapiviisiliselt jõudma toetuslaenude tagasimaksmiseni. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidavad programmijärgsed ülevaatused, milles osaleb ka ESM, kinnitavad riikide laenude tagasimakse võimet. ESMi reformi jõustumisest on veel puudu Itaalia ratifitseerimiskiri. ESM on valmis reformi rakendamiseks. Nii välisaudiitor kui ka ESMi auditinõukogu on kinnitanud, et ESM on parimate pangandustavade järgi hästi juhitud, tema finantsnäitajad ja selle aluseks olevad tehingud on korrektsed ning õiguspärased. 7