Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Riigikantselei Meie 14.11.2023 nr 1.1-10.1/6864-1 [email protected] Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister 1. Anneli Valgma 5885 1315 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 09.11.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks lõikes 1 nimetatule kantakse registrisse vastavalt maksukorralduse seaduse § 2510 lõikele 2 andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses: „§ 531. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu ametlik lühend on TTKI. (2) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse lõigetes 3–8 nimetatud andmed, võttes arvesse lõikes 9 sätestatud erandeid. (3) Peatöövõtja esitab või kinnitab vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde alustamist ehitise ja ehitustööde kohta järgmised andmed: 1) peatöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood, samuti residendiriik, aadress ning KMKR number või VAT number; 2) ehitise nimetus, aadress ja tunnus; 3) ehitustööde liik; 4) ehitustööde ehitisregistri kood ja vastava dokumendi number, teede ehitamise puhul Transpordiameti TarkTee rakenduse kood; 5) ehitustööde alustamise kuupäev ja ehitustööde eeldatav lõpetamise kuupäev ning ehitustööde lõppemisel tööde tegelik lõpetamise kuupäev; 6) ehitustööde tellija nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood, samuti tema residendiriik, aadress, kontaktandmed ja KMKR number või VAT number; 7) ehitusobjekti eest vastutava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg, isiku roll (objektijuht, projektijuht või muu), tema tööandja, kui see on erinev peatöövõtjast, samuti tema residendiriik, kodakondsus ja kontaktandmed; 8) kui ehitise üle teostatakse omanikujärelevalvet, esitab peatöövõtja kokkuleppel tellijaga omanikujärelevalve tegija nime ja registri- või isikukoodi või selle puudumise korral mitteresidendi koodi, residendiriigi, aadressi, kontaktandmed ja KMKR numbri või VAT numbri; 9) riigihanke objekti korral riigihanke viitenumber; 10) kokkuleppe korral ehitustööde tellijaga märge selle kohta, kas ehitusobjekti puhul on tegemist riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega; 11) elektroonilise registreerimissüsteemi tüüp, kirjeldus ja identifitseerimistähis; 12) märge mitmel lähestikku asuval ehitusobjektil ühtse registreerimissüsteemi rakendamise kohta; 13) soovi korral andmed ehitustööde eeldatava maksumuse kohta, kui tegemist ei ole riigihanke objektiga. (4) Ehitusettevõtja esitab ehitustöid tegeva alltöövõtja kohta järgmised andmed: 1) alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg; 2) alltöövõtja residendiriik, aadress ja kontaktandmed, samuti KMKR number või VAT number, kui need on olemas. (5) Ehitusettevõtja esitab enne aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde alustamist andmed tema tellimisel tehtavate ehitustööde liigi kohta. (6) Ehitusettevõtja, ehitustööde tellija ja omanikujärelevalve tegija esitavad soovi korral oma esindaja või kontaktisiku nime ja registri- või isikukoodi või selle puudumise korral mitteresidendi koodi. (7) Ehitusettevõtja esitab ehitustöid tegeva füüsilise isiku kohta järgmised andmed: 1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg; 2) isikuga seotud muude tuvastusvahendite numbrid; 3) välisriigi residendi puhul lisaks tema ametinimetus ja töökoormus, residendiriik ja kodakondsus, isikut tõendava dokumendi number ning märge selle kohta kas isik on lähetatud töötaja või renditöötaja; 4) ehitustöid tegeva renditöötaja puhul lisaks renditööandja nimi, residendiriik ja registri- või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg. (8) Peatöövõtja esitab ehitusplatsil viibimise aja kohta järgmised andmed: 1) üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aeg; 2) kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku eelneval perioodil ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise kellaaeg; 3) ehitusplatsil viibimise aeg vastavalt punktidele 1 ja 2 isikustamata kujul isikute kohta, kes viibisid ehitusplatsil seoses muude tööülesannetega või külastajana ja kes ehitustöid ei teinud. (9) Riigisaladuse ning riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitisega seotud teabe kaitse tagamise eesmärgil kehtivad nende ehitiste ehitustöödega seotud andmete koosseisu ja esitamise kohta järgmised erandid: 1) kui ehitustööde tellija on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus või hallatav riigiasutus, võib kanda ehitustööde tellijana andmekogusse Siseministeeriumi; 2) kui ehitustööde tellija on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus või hallatav riigiasutus või Kaitseliit, võib kanda ehitustööde tellijana andmekogusse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse; 3) ehitusplatsil viibinud isiku kohta andmeid maksukorralduse seaduse § 2511 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõikes 2 sätestatud korras ei koguta ning andmekogusse ei kanta; 4) lõikes 3 nimetatud andmete esitamisel lähtutakse nende andmete ehitisregistris avaldamise piirangutest; 5) ehitusplatsile lubatud tööd tegevaid isikuid ära ei märgita; 6) tellija tagab teabe esitamise Maksu- ja Tolliametile selle kohta, kas ehitusobjekti puhul on tegemist riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega. (10) Maksu- ja Tolliamet täidab käesolevas paragrahvis nimetatud andmestiku võimalikult suures ulatuses tema käsutuses olevate andmete alusel.“; 3) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „48–53“ tekstiosaga „48–531“; 4) paragrahvi 58 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „50–53“ tekstiosaga „50–531“; 5) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast arvu „53“ tekstiosaga „, 531“; 6) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmeid §-s 711 sätestatud alustel."; 7) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast arvu „53“ tekstiosaga „, 531“; 8) määruse 3. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses: "4. jagu Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete töötlemine § 711. Juurdepääs töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmetele (1) Peatöövõtjal on õigus tutvuda andmekogusse kantud enda, tellija ning omanikujärelevalve tegija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis võimaldavad tuvastada kõiki ehitusplatsile lubatud isikuid. (2) Tellijal on õigus tutvuda andmekogusse kantud enda, peatöövõtja ning omanikujärelevalve tegija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis võimaldavad tuvastada tema poolt ehitusplatsile lubatud isikuid. (3) Omanikujärelevalve tegijal on õigus tutvuda andmekogusse kantud enda, peatöövõtja ning tellija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis võimaldavad tuvastada tema ja tema alltöövõtjate poolt ehitusplatsile lubatud isikuid. (4) Ehitustöid tegeval alltöövõtjal on õigus tutvuda järgmiste andmekogusse kantud andmetega: 1) tema kuulumise kohta peatöövõtja, tellija või omanikujärelevalve tegija töövõtuahelasse; 2) teda töövõtuahelasse kandnud isiku nimi; 3) enda alltöövõtuahela andmed; 4) tema ja tema alltöövõtjate poolt ehitusplatsile lubatud isikuid tuvastada võimaldavad andmed. (5) Riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödega seotud andmetele võib anda juurdepääsu ainult Tööinspektsioonile ning Politsei- ja Piirivalveametile maksukorralduse seaduse § 2510 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise tagamiseks ehitusööde tellija nõusolekul. Vajadusel annab ehitustööde tellija nõusoleku ehitustööde tellijana andmekogusse kantud asutuse kaudu.“; 9) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „48–53“ tekstiosaga „48–531“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga luuakse MTA poolt peetava MKR-i koosseisu üks uus alamregister – töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (edaspidi TTKI). Seejuures:  kehtestatakse TTKI-sse kantavate andmete loetelu (s.o andmekoosseis), andmeallikad, andmete säilitamise tähtaeg ja infosüsteemi turvaklass;  riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil kehtestatakse erandid andmete koosseisu ja nende TTKI-sse kandmise, samuti riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödega seotud aruandekohustuse puhul;  kehtestatakse TTKI-sse kantud andmetega tutvumise alused. Valdav osa aruandluseks vajaminevatest andmetest tuleb MTA andmekogus vaid kinnitada, kuna need on MTA jaoks kättesaadavad riigi teistest andmekogudest. Ehitusplatsil viibitud aja aruandlus on elektroonilise registreerimissüsteemi vahendusel automatiseeritud. TTKI-sse kantavate andmete esitamise üksikasjad, sh aruandluseks vajamineva elektroonilise registreerimissüsteemi ja tuvastusvahendiks oleva kaardi tehnilised nõuded kehtestatakse rahandusministri määrusega. Ühtegi senist MKR-i alamregistrit ei kaotata1. Samuti ei tehta muudatusi mõne muu alamregistri andmekoosseisus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Anneli Valgma (e-post [email protected]) koostöös MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristiga Eero Kosk (e-post [email protected]). Ühtlasi osalesid eelnõu ja seletuskirja koostamisel MTA teenuste osakonna avalike teenuste valdkonna teenusejuht Tiina Lindroos (e-post [email protected]), samuti MTA maksuauditi osakonna arendusspetsialistid Siim Tamm (e-post [email protected]) ja Marek Põllu (e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]). 1 Eelnõu vastu võtmisel kuulub MKR-i kokku 57 alamregistrit (hetkel – 55; koos 01.oktoobrist 2023.a lisanduva Automaatse ekspordisüsteemiga – 56). 1 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ 1. oktoobri 2023.a redaktsioonis RT I, 01.06.2023, 3. Eelnõu on seotud rahandusministri määrusega „“Ehitusplatsil viibimise andmete kogumise tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud, nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord2. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs MKR põhimääruses tehakse järgmised muudatused: Punktiga 1 muudetakse MKR põhimääruse § 3, täiendades seda lõikega 11. Sellega täiendatakse õigusliku korrektsuse huvides MKR-i subjektide3 paragrahvi (§ 3), sätestades, et MKR-i kantakse samuti andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta vastavalt MKS § 2510 lõikele 2, arvestades sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimust. Vt siinjuures: „§ 2510. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (edaspidi käesolevas jaos andmekogu) on maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu peetakse Maksu- ja Tolliametile ja Tööinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks ning et tagada Politsei- ja Piirivalveameti poolt välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku järelevalve teostamine. (2) Andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus hõlmab ehitustöid, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva. (4) Andmekogusse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.“. Punktiga 2 täiendatakse MKR §-ga 531, mille kohaselt sätestatakse MKR-i uue alamregistrina TTKI, nähes ette sinna kantavate andmete loetelu (s.o andmekoosseis) ning riigisaladuse kaitse eesmärgil tehtavad erandid. Vt siinjuures MKS § 2510 lg 4 (ülal), samuti MKS § 17 lg 5: „(5) Maksukohustuslaste registri põhimääruses sätestatakse andmete koosseisu ja nende registrisse kandmise erandid riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödega seotud aruandekohustuse puhul.“. Määruse §-s 531 (töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu) sätestatut rakendatakse koostoimes MKS § 2513 lõigete 1, 2 ja 4 alusel kehtestatava rahandusministri määrusega „Töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse nõuded“, millega kehtestatakse ehitustöödest ja ehitustööde töövõtuahelast teavitamise ning ehitusplatsil viibimise andmete esitamise 2 Menetluskord nähtav siinse eelnõuga samas EIS-i toimikus. 3 Vt MKR põhimääruse § 3 lg 2: Registri subjektina käsitatakse füüsilisi isikuid, juriidilisi isikuid, riigi-, valla- ja linnaasutusi ning maksukorralduse seaduse § 6 lõigetes 4 ja 6 nimetatud institutsioone, kelle kohta andmed käivad. 2 tehnilised nõuded, samuti elektroonilisele registreerimissüsteemi ja tuvastusvahendiks oleva kaardi tehnilised nõuded. Määruse § 531 lõikes 2 on sätestatud, millistest andmetest TTKI andmekoosseis moodustatakse ning milliseid andmeid andmekogus töödeldakse. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmekoosseisu moodustavad lõigetes 3–8 nimetatud andmed, arvestades lõikes 9 sätestatud erandeid. Esitamiskohustusega andmete nimekiri paistab oluliselt pikem, kui tegelikult esitatavate andmete hulk, kuna suurem osa andmetest on võimalik tuua TTKI-sse teistest andmekogudest. Teiste asutuste andmekogud ja nende liidestused on arendamise järgus, mistõttu fikseeritud nimekirja eeltäidetavatest andmetest ei ole otstarbekas kehtestada. Lõikes 3 on sätestatud ehitise ja ehitustööde kohta esitatavad andmed, mille esitamise kohustus lasub peatöövõtjal. Ehitisregister on jätkuvas arenduses ning tööde käigus arvestatakse vajadusega saada TTKI täitmiseks vajalikke andmeid otse ehitisregistrist ning vähendada vajadust samu andmeid mitu korda riigile esitada. Peatöövõtja esitab või kinnitab vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde alustamist ehitise ja ehitustööde kohta järgmised andmed: 1) peatöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumisel mitteresidendi kood, samuti residendiriik, aadress ning KMKR number või VAT number; 2) ehitise nimetus, aadress, tunnus; 3) ehitustööde liik; 4) ehitustööde ehitisregistri kood ja vastava dokumendi number, teede ehitamise puhul Transpordiameti TarkTee rakenduse kood; 5) ehitustööde alustamise kuupäev ja ehitustööde eeldatav lõpetamise kuupäev ning ehitustööde lõppemisel tööde tegelik lõpetamise kuupäev; 6) ehitustööde tellija nimi ja registri- või isikukood, selle puudumisel mitteresidendi kood, samuti tema residendiriik, aadress, kontaktandmed ja KMKR number või VAT number; 7) ehitusobjekti eest vastutava isiku nimi ja isikukood (selle puudumisel mitteresidendi kood või sünniaeg), isiku roll (objektijuht, projektijuht või muu), ehitusobjekti eest vastutava isiku tööandja (kui on erinev peatöövõtjast), ehitusobjekti eest vastutava isiku residendiriik, kodakondsus ja kontaktandmed; 8) kui ehitise üle teostatakse omanikujärelevalvet, võib peatöövõtja esitada kokkuleppel tellijaga ise TTKIsse omanikujärelevalve tegija andmed (nimi ja registri- või isikukood (selle puudumisel mitteresidendi kood), omanikujärelevalve tegija residendiriik, aadress, kontaktandmed ja KMKR number või VAT number); 9) riigihanke objekti korral riigihanke viitenumber; 10) kokkuleppel ehitustööde tellijaga märge selle kohta, kas ehitusobjekti puhul on tegemist riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega; 11) elektroonilise registreerimissüsteemi tüüp, kirjeldus ja identifitseerimistähis; 12) märge mitmel lähestikku asuval ehitusobjektil ühtse registreerimissüsteemi rakendamise kohta. 13) soovi korral andmed ehitustööde eeldatava maksumuse kohta, kui tegemist ei ole riigihanke objektiga. Riigihanke objekti maksumuse andmed saab tuua TTKI-sse riigihangete registrist. Aruandlus on ehitusobjekti põhine ning ühe ehitusobjekti kohta tuleks esitada andmed ainult üks kord ka juhul, kui peatöövõtjaid on rohkem kui üks. Kindlasti ei tuleks andmeid esitada mitmekordselt kõigi peatöövõtjate poolt. 3 Ühe ehitusobjektiga seotud peatöövõtjate rollid on soovitatav märkida vastavalt sellele, kuidas on üles ehitatud lepingulised kohustused omavahel ja tellijaga. Üks peatöövõtjatest on peamiseks kontaktiks ja andmete esitajaks maksuhaldurile, kuid õiguslikult lasub mõlemal solidaarne vastutus aruandluse eest. Kui tellija tasub ehitustööde eest mõlemale peatöövõtjale eraldi, siis on soovitatav märkida üks peatöövõtja peamise töövõtjana (peatöövõtja töövõtuahel) ja teine/teised peatöövõtja(d) tellija lepingupartneriks oleva töövõtjana (tellijast lähtuv töövõtuahel). Kui tellija tasub ehitustööde eest ühele peatöövõtjatest ning peatöövõtjad arveldavad seejärel omavahel, on soovitatav märkida teine töövõtja selle peatöövõtja alltöövõtjana. Mõlemal juhul esindusfunktsiooni täitev peatöövõtja märgib enda alltöövõtjana isikud, kellelt ta üksi või koos teise peatöövõtjaga ostab ehitustöid (tasub ise või koos teise peatöövõtjaga). Teine peatöövõtja märgib enda töövõtuahelas need alltöövõtjad, kellele ta ise tasub ehitustööde eest. Objektijuhist teavitamine. Maksuhaldurile tuleks teada anda ka isikust, kes vastutab objekti eest. Olgu selleks siis objektijuht või muu ametinimetusega isik. See teeb võimalikuks sujuva suhtlemise maksuhalduri ja peatöövõtja vahel, sh võimaliku kohapealse kontrolli korral. Tema on isik, kellel on õigus teha ka TTKIs vajalikke kandeid selle konkreetse objektiga seonduvalt. See ei ole kohustus määrata maksualase aruandluse jaoks täiesti erinev vastutav isik, vaid anda teada isikust, kes tavaliselt on märgitud nt ehitusplatsi juurde püstitatud infotahvlil. Objektijuhiks märgitud isik saab TTKIs objektipõhise esindusõiguse. See tähendab, et tal on õigus peatöövõtja nimel selle ühe konkreetse objekti osas andmeid esitada ja muuta. See õigus on piiratud üksnes TTKIga ja konkreetse ehitusobjektiga, mille juhiks isik on märgitud. Väga spetsiilise ehituse puhul võib tegemist olla ka välismaalasega, mistõttu sellisel juhul tuleb esitada isiku kohta täiendavaid andmeid. Alltöövõtja ehk töövõtuahela kohta esitatavad andmed on sätestatud lõikes 4. Peatöövõtja märgib TTKIs enda alltöövõtja nime ja aadressi. Iga alltöövõtja omakorda märgib enda alltöövõtja nime ja aadressi. Lisaks tuleb märkida, mis liiki ehitustöid alltöövõtja teeb. Andmed tuleb esitada enne ehitustöödega alustamist. Ehituslepinguid ega lepingulist muud infot TTKIsse ei kanta. TTKIs on ehitise eeldatav maksumuse väli vabatahtlik. TTKIsse kantakse: 1) alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumisel mitteresidendi kood või sünniaeg; 2) alltöövõtja residendiriik, aadress, kontaktandmed, samuti KMKR number või VAT number, kui need on olemas. Ehitusettevõtjaid puudutavad andmed on registriandmed, alltöövõtu kohta ehitustöö liik. Need andmed esitab iga ehitusettevõtja oma alltöövõtja kohta. Sarnaselt ehitusobjektist teavitamisel tuleb ka töövõtuahelast teavitamisel käsitsi sisestada andmeid minimaalselt. Kui lepingupartneriks on Eesti isik, siis piisab registrikoodist või isikukoodist ning kõik ülejäänud andmed liiguvad TTKIsse vastavatest andmebaasidest (äriregister, rahvastikuregister). MTA juures registreeritud töötajate andmed täidetakse automaatselt kõik TÖRi kannete pinnalt. Ka tellija võib olla ehitustöid tellivaks isikuks ja seega kohustatud esitama TTKIsse andmeid oma alltöövõtjate kohta (vt rahandusministri asjaomane määrus § 3 lg 2). Tellijal on võimalik volitada peatöövõtjat täitma aruandluskohustus enda eest, sh nt omanikujärelevalve tegija andmete esitamiseks (lõike 3 p 8). 4 Lõike 5 kohaselt esitavad enda tehtavate ehitustööde liigi kohta andmed ka alltöövõtjad, kuid nemad võivad teavituse esitada mistahes ajal enne ehitustööde alustamist. Lõikes 6 on sätestatud võimalus esitada oma esindaja või kontaktisiku andmed alltöövõtjatel, tellijal ja omanikujärelevalve tegijal. TTKIs märgitud tellija ja omanikujärelevalve tegija kontaktisikud saavad TTKI-s sarnase objektipõhise esindusõiguse kui on tellijal ja omanikujärelevalve tegijal. Tellija, omanikujärelevalve tegija ja peatöövõtja saavad vaid ise endale kontaktisiku lisada, st esindusõigusega isik saab ühtlasi volitada kedagi enda nimel tegutsema. Ehitusettevõtjate ettepanekul võimaldatakse alltöövõtjate puhul ka ta tema andmed esitanud ehitusettevõtjal sisestada vajalikud kontaktid. Neile alltöövõtjate kontaktisikutele automaatselt volitusi ei anta. Ühingu juhatuse liikmetel on üldine esindusõigus ning õigus volitada kolmandat isikut ühingu nimel TTKIs toiminguid tegema. TTKI võimaldab anda kolmandale isikule ka ainult andmete vaatamise õiguse. Sellisel juhul isik näeb samu andmeid, mida vastutav isik, kuid ei saa ise midagi muuta ega esitada ühingu nimel andmeid. Ehitustöid tegeva füüsilise isiku kohta tuleb igal ehitusettevõtjal (ehk isiku tööandjal) esitada lõike 7 kohaselt järgmised andmed: 1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel mitteresidendi kood või sünniaeg; 2) isikuga seotud muude tuvastusvahendite numbrid; 3) välisriigi residendi puhul lisaks tema ametinimetus ja töökoormus, residendiriik ja kodakondsus, isikut tõendava dokumendi number ning märge selle kohta kas isik on lähetatud töötaja või renditöötaja; 4) ehitustöid tegeva renditöötaja puhul lisaks renditööandja nimi, residendiriik, registri- või isikukood või selle puudumisel mitteresidendi kood või sünniaeg. Kui tegemist on Eesti isikutega või renditöötajatega, kes on kantud töötamise registrisse, saab MTA kõik isiku andmed (sh töökoormuse kohta) TTKI-sse üle tuua automaatselt, ka ilma isikukoodi märkimata. Ka TI infosüsteemid on arendamisel, et tulevikus oleks võimalik asutuste vaheline automatiseeritum andmevahetus ka välismaalaste kohta. Isikuga seotud tuvastusvahendiks oleva kaardi numbri saab MTA kaartide väljastajalt, seda ei pea ehitusettevõtjad MTA-le täiendavalt esitama. Ehitusettevõtjatel tuleb MTA-ga jagada andmeid isikule võimaldatud muude ehitusplatsile sisenemiseks ja väljumiseks kasutatavate tuvastusvahendite kohta, nt kaardi asemel kasutatava mobiilirakenduse korral. Lõikes 8 on loetletud üles ehitusplatsil viibimise aja kohta esitatavad andmed. Terminoloogiliselt on oluline vahet teha ehitusplatsil viibimise ajal ja ning tööandjaga kokkulepitud tööajal. MTA-le tuleb esitada andmed ehitusplatsil viibimise aja kohta. See aeg ei pruugi ilmsetel asjaoludel kattuda isiku kokkulepitud ja tegeliku (ehitus)töö tegemise ajaga. Andmed annavad sellegipoolest piisava indikatsiooni, millise töökoormusega ehitustöid tehakse ning võimaldab tuvastada võimalikud osalise ümbrikupalga riskid. Seetõttu tuleb ehitusplatsil viibimine fikseerida kõigi isikute puhul, kes ehitusplatsil liiguvad, v.a. ehitusplatsi juhuslikult läbivad isikud ning rakendusaktidega ette nähtud erandid (kaupu transportivad isikud, riigikaitselisi ehitustöid tegevad isikud). Isikute puhul, kes ehitusplatsil ei viibi 5 ehitustööde tegemiseks, kogutakse ja esitatakse MTA-le isikustamata andmeid4. Ehitustöid tegevate töötajate ehitusplatsil viibimise aja kohta peab edastama MTA-le andmed viisil, mis võimaldab analüüsida konkreetsete isikute ehitusplatsil viibimise ja eelduslikku töö tegemise kestust. Nende andmete esitamise kohustus on õiguslikult peatöövõtjal, kuid praktiliselt toimub andmete edastus elektroonilise registreerimissüsteemi vahendusel automaatselt: 1) andmed üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja kohta; 2) andmed kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku eelneval perioodil ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise kellaaegade kohta; 3) ehitusplatsil viibimise aeg vastavalt punktidele 1 ja 2 isikustamata kujul isikute kohta, kes viibisid ehitusplatsil seoses tööülesannetega või külastajana, kuid kes ehitustöid ei teinud. Andmed ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibinud isikute ja ehitusplatsi külastajate kohta, kes ehitustöid ei tee, esitab peatöövõtja isikustamata kujul. Oluline on, et ehitusplatsil viibivad isikud on fikseerinud oma ehitusplatsil viibimise, kuid üksikasjalikumad teavet on maksukontrolli eesmärgil vaja vaid isikute kohta, kes tegid ehitustöid. See, kas tegemist on ehitustööga sõltub konkreetetest töödest ja teenustest, mida osutatakse. Näiteks valminud ehituslõigu lühiajaline ja/või ühekordne koristusteenus ei pruugi kvalifitseeruda ehitustööna. Lõikes 9 on riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil sätestatud riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehituastöödega seotud andmete koosseisu ja esitamise kohta erandid: 1) kui ehitustööde tellija on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus või hallatav riigiasutus, võib kanda ehitustööde tellijana andmekogusse Siseministeeriumi; 2) kui ehitustööde tellija on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus või hallatav riigiasutus või Kaitseliit, võib kanda ehitustööde tellijana andmekogusse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 3) Ehitusplatsil viibinud isiku kohta andmeid maksukorralduse seaduse § 2511 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõikes 2 sätestatud korras ei koguta ning andmekogusse ei kanta. 4) Lõikes 3 nimetatud andmete esitamisel lähtutakse nende andmete ehitisregistris avaldamise piirangutest. 5) Ehitusplatsile lubatud tööd tegevaid isikuid ära ei märgita; 6) Tellija tagab teabe esitamise MTA-le selle koha, kas ehitusobjekti puhul on tegemist riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega. Tulenevalt ehitustööde korraldamise eripäradest, ei ole võimalik siin rakendada samaväärselt teistele ehitusettevõtjatele kohalduvat ehitusplatsil viibimise aruandlust. Samas ei vabasta erisus riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitustöid tavapärasest maksukontrollist. Sellest tulenevalt on TTKI arendustes arvestatud võimalusega tellijal (ministeeriumil, valitsusasutusel) ehitusplatsil viibimise andmeid jagada maksuhalduriga vajaduse korral tavalise aruandluse väliselt. Kokkuvõtlikult esitatakse riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitisega seotud ehitustööde kohta andmed, mis kantakse ehitisregistrisse või riigihangete registrisse ning lisaks andmed alltöövõtjateks olevate juriidiliste isikute kohta. Ehitusplatsile lubatud isikuid TTKI-s ära ei 4 Terminit „isikustamata“ tuleb siinkohal mõista pseudonümiseerimisena isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, ehk isikustamata andmed ei tähenda anonüümitud andmeid. 6 märgita ning isikute ehitusplatsil viibimise aega maksukorralduse seaduses sätestatud korras ei koguta ega esitata. Lõige 10 sätestab MTA kohustuse täita määruse §-is 531 nimetatud andmestik võimalikult suures ulatuses tema käsutuses olevate andmete alusel. Mitu töövõtuahelat ja mitu ehitusobjekti. Ühel ehitusplatsil võib olla mitu töövõtuahelat, kui nt lisaks peatöövõtjast lähtuvale töövõtuahelale on tellijast lähtuv töövõtuahel ja omanikujärelevalve töövõtuahel. MTA loob võimaluse registris erinevad ehitusobjektid vajadusel aruandluses liita. Näiteks kui üks peatöövõtja ehitab ühe arenduse raames kolme lähestikku asuvat elamut, mis on, nt ühe ühise piirdeaiaga eraldatud. Töövõtuahel tuleb märkida endiselt eraldi iga ehitusobjekti kohta, kuid ehitusplatsil viibimist saab fikseerida kolme hoone kohta ühiselt, sh ühes elektroonilises registreerimissüsteemis. Tehniliselt on võimalik andmed kopeerida või üle kanda teisele objektile. Töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja aruandluse analüüsi käigus hinnatakse, kas jätkuarendustega saaks muuta mitut ehitusobjekti hõlmavat aruandlust teatud juhtudel peatöövõtjale mugavamaks ning luua ühtne töövõtuahel kogu mitmest objektist koosneva töömaa kohta, kui ei ole otstarbekas pidada seda objektide kaupa eraldi. Punktides 3–5 täiendatakse MKR § 58 lõikeid 3–5 viidetega, millega määratakse TTKI andmeallikad. TTKI saab andmeid: 1) registri subjekti enda käest – eeskätt peatöövõtjalt; 2) kolmandatelt isikutelt ja asutustelt õigusaktis sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui kolmandad isikud ja asutused esitavad andmeid vabatahtlikult või registri subjekti nõusolekul – näiteks info väljastatud kaartide, sh nende tellijate kohta kaartide väljastamise riigihanke võitnud MTA lepingupartnerilt; 3) teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest – näiteks ehitisregister, Transpordiameti liiklusinfo rakendus Tark Tee; välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu, elamislubade ja töölubade register, töötamise register, töökeskkonna andmekogu, riigihangete register, rahvastikuregister, äriregister, mitteresidentide register. Punktis 6 sätestatakse õiguslik alus TTKI nende andmete avaldamiseks, mis on isikutele vajalikud töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandlusega seotud kohustuse täitmiseks. Nende andmete loetelu sätestatakse määruse §-s 711. Punktis 7 sätestatakse TTKI-is sisalduvate andmete säilitamise tähtaeg, milleks on seitse kalendriaastat andmete registrisse kandmisest arvates. Punkti 8 kohaselt täiendatakse määruse 3. peatükki 4. jaoga „Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete töötlemine“, milles sätestatavas §-is 711. (Juurdepääs töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmetele) kirjeldatakse TTKI andmete asjasse puutuvatele isikutele kuvamise alused. TTKI sihipärane kasutamine, st aruandluskohustuste kohane täitmine eeldab õigust tutvuda TTKI-sse kantud andmetega. 7 Peatöövõtjal on õigus tutvuda töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantud enda, tellija ning omanikujärelevalve tegija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis võimaldavad tuvastada kõiki ehitusplatside lubatud isikuid (määruse § 711 lg 1). Tellijal on õigus tutvuda töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantud enda, peatöövõtja ning omanikujärelevalve tegija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis võimaldavad tuvastada tema poolt ehitusplatside lubatud isikuid (määruse § 711 lg 2). Tellija ei näe ühegi töövõtuahela töötajate andmeid. Omanikujärelevalve tegijal on õigus tutvuda töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantud enda, peatöövõtja ning tellija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis võimaldavad tuvastada tema ja tema alltöövõtjate poolt ehitusplatside lubatud isikuid (määruse § 711 lg 3). Kokkuvõtlikult, iga ahela lülil on õigus tutvuda üksnes nende andmetega, mis on vajalik aruandluskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Kuna peatöövõtja vastutab kogu objekti eest, siis on temal ka kõige suuremad volitused saada juurdepääs TTKI-s olevatele andmetele. Lõike 4 kohaselt on ehitustöid tegeval alltöövõtjal õigus tutvuda järgmiste töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantud andmetega: 1) tema kuulumise kohta peatöövõtja, tellija või omanikujärelevalve tegija töövõtuahelasse; 2) teda töövõtuahelasse kandud isiku nimi; 3) enda alltöövõtuahela andmed; 4) tema ja tema alltöövõtjate poolt ehitusplatsile lubatud isikuid tuvastada võimaldavad andmed. Aruandluskohustust kandavatele osapooltele saadetakse andmekogusse andmete esitamise või esitamata jätmise kohta teavitusi. Teavitused saadetakse ettevõtjale, keda info puudutab. Kui info puudutab peatöövõtjat, siis saadetakse teavitus tema poolt TTKI suhtluseks määratud kontaktisikule. Juhul, kui peatöövõtja ei ole eraldi kontaktisikut määranud, siis saadetakse teavitus ettevõtja üldisele meiliaadressile, mis on MTA-le teada antud. Teavitus selle kohta, et ettevõtja kinnitaks oma alltöövõtjaks oleku jmt, saadetakse samuti ettevõtja üldisele meiliaadressile, mis on maksuhaldurile teada antud. Teavitus kutsub sisenema MTA e-teeninduse keskkonda, et sealt teavituse sisu kohta rohkem teavet saada. Maksusaladuse kaitse tagamiseks ei sisalda teavitus üksikasjalikumat infot. Reeglina igaüks näeb andmeid, mida ta on registrisse kandnud või seal kinnitanud ning andmeid, mis tema kohta on TTKIsse kantud (sh töötajad ise)5. Oluline, et igaüks näeks neid andmeid, mis teda puudutavad või tema tööd/kohustusi mõjutavad. Töötamise andmeid ehk ehitusplatsile lubatud töötajate andmeid näeb enda kohta ja ahelas endast allapoole. Peatöövõtja näeb nt kogu ahelat ja kõigi töötamiste ehk ehitusplatsile lubatud töötajate andmeid. Tellija näeb kogu töövõtuahelat, aga mitte töötajate infot. Erandina näeb peatöövõtja suurema hulga isikute andmeid oma rollist lähtuvalt. Ta peab tagama (tööohutusreeglitest jmt lähtuvalt) ohutuse ehitusplatsil ning peab teadma, kellel seal on õigus viibida. 5 MKS § 14 lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023043. 8 Arvestades riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödega seotud andmete kõrget tundlikkust, võib olla tarvis piirata andmete töötlemist mitmete asutuste andmebaasides, mistõttu saab andmetele anda juurdepääsu ainult Tööinspektsioonile ning Politsei- ja Piirivalveametile ehitusööde tellija nõusolekul. Vajadusel annab ehitustööde tellija nõusoleku ehitustööde tellijana andmekogusse kantud asutuse kaudu. Andmete töötlemise raamistiku sätestab maksukorralduse seaduse § 2510 lõige 1, mille kohaselt on TTKI pidamise eesmärgiks Tööinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamine ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku järelevalve teostamise tagamine. Kuigi seadusega saaks põhjendatud vajadusel anda maksuhaldurile õiguse jagada TTKI andmeid ka teiste asutustega, siis riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustööde töövõtuahela andmete osas tuleb piirduda vaid PPA ja TI-ga. Andmete juurdepääsu tingimused sätestab MKR põhimääruse § 61. Lõike 3 kohaselt on MKR- s sisalduvad andmed piiratud juurdepääsuga ametialaseks kasutamiseks, välja arvatud õigusaktiga sätestatud erandjuhud. Ametialase kasutamise eesmärgil on registrile juurdepääsu õigus vaid selgelt kindlaks määratud teenistus- või tööülesande täitmiseks. Lõike 4 järgi tuleb andmete kasutamiseks väljaspool Maksu- ja Tolliametit ametialase kasutamise eesmärgil sõlmida Maksu- ja Tolliametiga andmete töötlemise leping. Selles kajastatakse vähemalt andmete kasutamise eesmärk, väljastatavate andmete loetelu, maht ja väljastamise kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete kaitsmiseks. Punktis 9 määratakse TTKI-ile infosüsteemi turvaklass6, milleks on K2T2S2. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Ehitustöödega seotud terminite puhul on lähtutud täna kasutusel olevatest terminitest, eelkõige Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrusest nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“7, aga ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest ning ehitusseadustikus kasutusel olevatest terminitest. Täiendavaid selgitusi vt rahandusministri määruse „Töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse nõuded“8 eelnõust. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduval ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud 6 Seejuures lähtutakse Vabariigi Valitsuse 09.detsembri 2022.a määrusest nr 121 Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded, § 9 ja § 10. 7 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/105122018010 8 Hetkel EIS-i kaudu ametlikul kooskõlastusringil (asub siinse eelnõuga samas EIS-i toimikus). 9 Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teavitamise kohustusega kaasnevad mõjud on hinnatud MKS muudatuste väljatöötamise raames, toodud ära rahandusministri määruse „Töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse nõuded“9 eelnõu seletuskirjas ega korrata seetõttu siin täiendavalt. 5.1. Eelnõu on koostatud 23. märtsil 2022. a vastu võetud „Maksukorralduse seaduse muutmise (ehitustööde andmete esitamine) ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse“ rakendamiseks, millise seadusega loodi õiguslik alus töövõtuahela ning töökohal viibitud aja kindlaks määramiseks. 5.2. Töövõtuahela fikseerimiseks luuakse MTA e-teenuste keskkonda rakendus, kus töövõtuahela iga lüli peab märkima ära enda alltöövõtjad. Töökohal viibimise andmete esitamisel võetakse eesmärgiks vältida käsitsi aruandlust ning andmevahetust automatiseerida. Igapäevase intervalliga tuleb edastada teavet iga isiku ehitusplatsil viibitud summeeritud aja kohta. Mõnepäevase intervalliga tuleb edastada kellaajalist isikustamata teavet ehitusplatsil viibimise kohta. MKS ja selle rakendusaktide kaudu viiakse ehitussektoris ellu kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas enamasti eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed. Ka ehitusplatsi elektrooniline registreerimissüsteem, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise aega fikseerida, tuleb hankida peatöövõtjal. Süsteemi kasutamiseks (andmete kogumiseks, edastamiseks ja andmete MTA süsteemi abil kontrollimiseks) ning ehitusplatsil viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm. Kaardid valmistab ja väljastab MTA lepingupartner vastavalt sellekohasele riigihankele10. Andmete kogumisel uuenduslikkuse ja paindlikkuse säilitamiseks jäetakse peatöövõtjale vabadus kasutada vajaduse ja võimaluse korral ehitusplatsil ka muid keskse registreerimissüsteemiga ühildatavaid tuvastusvahendeid (sh mobiilirakendust). Ehituse töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja kindlaksmääramise vajaduse on tinginud keskmisest kõrgem maksurisk ehituses. Suurteks murekohtadeks on osalise ümbrikupalga maksmine ja valeandmete esitamine käibemaksukohustuse vähendamiseks (valdavalt käibe varjamine). Arvutuslik maksukahju suurus ümbrikupalga maksmise11 ja laekumata käibemaksu tõttu on jätkuvalt kokku üle 20 miljonit euro aastas. Maksueelise saamine moonutab tugevalt ettevõtluskeskkonda. Peatöövõtja teadlik või hooletusest tingitud leppimine registreerimata tööjõu kasutamisega ehitusplatsil või ehitusplatsil ehitusteenust pakkuvate ettevõtete fikseerimata jätmine soodustab ümbrikupalga maksmist kogu töövõtuahela ulatuses ning soodustab ebaausat turueelist. Täiendav aruandluskohustus suurendaks ehitussektoris kohustuste täitmise läbipaistvust. Ehituses on ka väga kõrge välismaalastest töötajate osakaal, mis toob kaasa vajaduse teostada riiklikku järelevalvet Eestis töötamise õiguse üle. Paljude isikute puhul rikutakse Eestis töötamise tingimusi või väärkasutatakse Eestis töötamise võimalusi. Näiteks ei pea tööandja kinni nõudest maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmise brutokuupalga suurust töötasu, välismaalasel ei ole Eestis töötamiseks seaduslikku alust, ta ei tööta nõuetekohaselt Eestis 9 Hetkel EIS-i kaudu ametlikul kooskõlastusringil (asub siinse eelnõuga samas EIS-i toimikus). 10 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5399180/general-info 11 Puudutab sotsiaalmaksu, füüsilise isiku tulumaksu, töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni makset. 10 selleks antud õigusliku aluse järgi vms. Oluline on veenduda, et välismaalastel, kes ehitusplatsil viibivad, on Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus. Ehitussektoris esineb probleeme ka töökeskkonna nõuete tagamisel, näiteks töötajate juhendamata jätmine, puudulik tööohutuse süsteem, ebasobivad tööriided ning puudulik turvavarustus. Töökeskkonna nõuete täitmata jätmisega kaasnevad raskete vigastustega või isegi surmaga lõppevad tööõnnetused. Tööinspektsiooni (edaspidi TI) andmetel juhtus 2020. a ehitusplatsidel 121 rasket tööõnnetust ning kaks surmaga lõppenud tööõnnetust. 2019. aastal juhtus ehitusplatsidel 129 rasket tööõnnetust ja kaheksa surmaga lõppenud tööõnnetust. 2018. aastal olid need arvud vastavalt 121 ja kolm. Töövõtuahelate ja ehitusplatsil viibitud aja kohta saadav teave võimaldaks Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA) teostada järelevalvet nii välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise kui Eestis töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste täitmise üle. TI-l võimaldaks teave järelevalve teostamist töötervishoiu ja tööohutusalaste nõuete täitmise üle. Ehitusplatsidel registreerimise andmeid saavad ettevõtjad kasutada ehitustööde planeerimisel, näiteks projektide hinnakujundusel tööjõuressursi kulukuse osas. Paljudel suurtel ehitusplatsidel on analoogsed registreerimissüsteemid juba kasutuses. Ehitustöödega seotud aruandluse sisseviimine looks tehnilise võimaluse loobuda eraldi ehitamise alustamise eelteate nõudmisest, mille esitamine on täna kohustuslik mahukamate ehitustööde korral. 5.3. Detailsemalt (mõju liikide ja sihtrühmade kaupa) on siinselt kavandatava mõjusid analüüsitud punktis 5.1. nimetatud seaduse eelnõu seletuskirjas Seletuskiri, lk 33 – 40, millest tulenevalt puudub vajadus neid aspekte siinkohal korrata. 5.4. Aruandekohustusega hõlmatud ehitusplatside valimi optimaalsuse tagamiseks pikemas vaates on Rahandusministeerium ja MTA kohustunud hindama siinselt kavandatava mõjusid ning aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt 3 aasta möödumisel muudatuste rakendumisest. Mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud 6.1. Riigi tegevused Pädevad asutused hakkavad saama TTKI-st oma ülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni üksik- või masspäringutena üle X-tee. Seni, kuni X-tee liidesed valmivad, on võimalik andmeid pärida MTA vastava ametnikurakenduse kaudu üle veebi. Andmevahetuse detailsemad üksikasjad määratakse asutuste vajadustest ja võimalustest lähtuvalt kindlaks asutuste vahelises andmevahetuskokkuleppes. Siinselt kavandatavaga kaasneb MTA-le rahaline kulu andmekogu loomiseks ja selle haldamiseks ning vähene mõju töökorralduse ümberkujundamiseks. Kogutavate andmete mahu suurenemise ja andmete kvaliteedi paranemisega väheneb ja muutub tõhusamaks MTA ametnike töö (näiteks maksukontrollide läbiviimisel). Põhimõttelisi muudatusi MTA töökorralduses teha ei tule. Kulud on seotud andmekogu arendamisega, mis koondab endas peatöövõtjate edastatud andmed. 11 Väärib ka märkimist, et PPA planeeritava Rändeinfosüsteemi (edaspidi RIS) raames hakkab samuti andmeedastus toimuma automaatselt. RIS-projekti raames lihtsustatakse andmeedastuse ahelat, et tekiks ühtne loogiline andmejada. Näiteks kriitilistest andmebaasidest käib RIS regulaarselt staatust mõjutavaid andmeid pärimas (sh TÖR töösuhete lõppemise andmed). See lihtsustab andmeedastust ka TTKI jaoks. TI-l on vajalikke liidestusi võimaldav infosüsteem olemas, kuid andmete vastuvõtmiseks ja järelevalves kasutamiseks on vaja arendada välja TI tööelu infosüsteemi (TEIS) ehitustööde ohutuse moodul. TI on (sõltumatult ehitusplatside aruandluse projektist) loomas uut kaasaegset infosüsteemi, mille juurde oleks võimalik ehitada MTA andmekogudega liidestatud moodul, mis võimaldaks andmete kiiret ja lihtsat töötlemist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) hindas ehitusplatsidel registreerimise TI-poolse arenduse mahuks ligikaudu 500 000 eurot. Mahuhinnangu andmisel võeti arvesse, et valmivasse TEIS-i luuakse järelevalve teostamiseks ehitusplatside üle sarnase ühesehitusega protsess, nagu ettevõtete puhul. Lisaks võeti arvesse, et iga ehitusplatsiga peab lihtsalt ja mugavalt olema võimalik seostada ehituse erinevates etappides panustavad ettevõtted; nendega omakorda – nende töötajad. Puuduste korral peab olema võimalik need siduda ehitusplatsil töötavate ettevõtetega. Selleks, et kontrollida, kas töötajate töö- ja puhkeaja nõuded on täidetud, peab inspektoril menetluse ajal olema võimalik vajaduspõhiselt saada töötajate andmeid ehitusplatsil viibimise kohta. TEHIK hinnangul peab analüütika osas tekkima võimekus eristada enim levinud puuduseid ehitusplatside tüüpide ja piirkondade kaupa. Ka ehitisregistriga ei ole tarvis täiendavaid liidestusi TTKI-ga kaasnevate arenduste raames. Andmevahetus ehitisregistriga on planeeritud arendada eraldiseisvalt MTA teiste arendusprojektide käigus. Koostööd ehitisregistriga on alustatud. Ehitusplatside aruandluse projekti jaoks on eelkõige tarvis selekteerida ja siduda ehitusplatside registreerimisel vajalikud andmed. 6.2. Riigi eeldatavad kulud ja tulud 6.2.1. MTA kulud töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse teostamiseks ja esitatud andmete töötlemiseks vajalikule arendusele on ühes kõrvalkuludega nelja aasta peale jaotatuna kokku 2,54 miljonit eurot. Arendus, selle aluseks olev analüüs, testimine, turvatestimine ning tootetugi maksavad kokku 1,9 miljonit eurot. Püsikulud on nelja aasta arvestuses kokku 638 000 eurot, millest MTA tööjõukulu on 220 000 eurot ning majandamiskulud 418 000 eurot. Majandamiskulud koosnevad Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse teenuse kulust 93 000 eurot ja teenuse parendamise/täiendamise kulust 125 000 eurot ning töötaja (s.o ehitusplatsil viibivate isikute) kaartide väljastamise teenuse ostmise kulust 200 000 eurot. Kulud kaetakse riigieelarvest. Rahalised vahendid on olemas. TI jaoks tekib tõhus andmevahetuse võimekus peale täiendavaid investeeringuid IT arendusse, mis on planeeritud eraldiseisvalt. Kuni TEIS mooduli valmimiseni jätkub andmevahetus senisel kujul. TEHIK hindas ehitusplatsidel registreerimise TI poolse arenduse mahuks ligikaudu 500 000 eurot. PPA jaoks ei too andmevahetus ETR-i (elamislubade ja töölubade register) ja LTR-ga (lühiajalise töötamise register) kaasa täiendavaid investeeringuid, kuna MTA jaoks on piisav PPA-s käesolevalt kasutuses olev süsteem andmete saamiseks. Andmevahetust ei hakka olema sissesõidukeeldude riikliku registri ja ebaseaduslikult riigis viibivate ja viibinud välismaalaste 12 andmekoguga. Hilisemas faasis on võimalik saata täna jagatavad andmed automaatedastuse kaudu planeeritavalt RIS-i platvormilt. 6.2.2. MKS muudatuste väljatöötamisel hindas MTA, et elektroonilise registreerimise tulemusel oodatav maksutulu suurenemine võib olla ligikaudu 7,8 miljonit eurot aastas. Oodatav mõju põhineb eeldusel, et väheneb registreerimata tööjõu kasutamise osakaal ning suureneb ehitustööjõud, kellele makstud töötasu ja maksud deklareeritakse ning kellele makstakse vähemalt ehitussektori keskmist töötasu. MTA hinnangul võib tänu muudatustele kontrollide põhjal tuvastatud registreerimata tööjõu osakaal ehituses võrreldes 2020. aasta tasemega väheneda 50%. 7. Määruse jõustumine ja rakendamine Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Määrust kohaldatakse MKS § § 16818 kohaselt ehitustöödele, millega alustati 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem. Erandina on töövõtuahelast ja tööaja kestusest teatamise kohustusega on hõlmatud ka suuremahulisemad ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, kuid mille eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev. Ehitusplatsil viibimise aja aruandluskohustuse rakendumisel ning järelevalve teostamisel arvestatakse tuvastusvahendiks olevate kaartide väljastamisega alustamise võimalikku viivitust ning viivitust rakendusaktide või nende muudatuste jõustumisel. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Kaitseliidule, Tööinspektsioonile ning Politsei- ja Piirivalveametile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Maksumaksjate Liidule. Tööinspektsioon, Kaitseliit andsid teada, et märkused puuduvad. Sotsiaalministeerium ja kultuuriministeerium kooskõlastasid eelnõud ilma märkusteta. Eelnõu kohta esitatud märkused ja ettepanekud on kajastatud eelnõu seletuskirja lisas. 13  Lisa 1 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde Ehitusplatside maksualast aruandlust rakendavate määruste kooskõlastamisel esitatud ettepanekute ja märkuste tabel Ettepaneku tegija Ettepaneku / märkuse sisu Arvestamine / arvestamata jätmine Siseministeerium „Eelnõu kohaselt ei märgita ehitusplatsile lubatud tööd tegevaid ARVESTATUD. Koostöös siseministeeriumi ja selle isikuid. Kuivõrd sätte eesmärk on tagada riigisaladuse kaitse, valitsemisala asutustega, samuti kaitseministeeriumi Maksukohustuslaste on praegu tegemist pooliku lahendusega. Alltöövõtjad on tihti valitsemisala asutustega leitud töövõtuahela registri põhimääruse väikse või keskmise suurusega ettevõtted, kus ei ole palju registreerimisele riigisaladuse kaitset ja julgeolekuvajadusi muutmine töötajaid. Kui alltöövõtja on teada, on võimalik küllaltki lihtsalt arvestav lahendus. Eelnõu ja seletuskiri muudetud. identifitseerida ka võimalikud ehitusplatsile lubatud tööd tegevad isikud. Seda teavet võivad ära kasutada isikud, kelle eesmärk on kahjustada riigi julgeolekut (nt rünnata julgeolekuasutuse valdusi ja seal töödeldavat teavet).“ ARVESTATUD. Lisame vastavad õiguslikud alused Justiitsministeerium „Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse nr 21 maksukorralduse seadusesse (MKS) esimesel võimalusel. „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 63 lõiked 1 ja 2 Maksukohustuslaste sätestavad registri andmete säilitamise tähtajad. Selgitame, et registri põhimääruse isikuandmete säilitamine on isikuandmete töötlemine ja seega muutmine on tegemist isikute eraelu puutumatuse riivega (põhiseaduse § 26). Põhiseaduse § 11 kohaselt võib isikute põhiõigusi riivata ainult seaduse alusel. Seetõttu tuleb säilitustähtajad kehtestada seaduse tasandil. Määrusega võib vajadusel seaduses sätestatud pikemat tähtaega lühendada, kuid mitte pikendada. Teisisõnu tuleb määruse andjale seadusega sätestada raamid volituse ulatuse ja piiride kohta. Palume esimesel võimalusel isikuandmetega seotud säilitustähtajad kehtestada seaduses.“ 1  „Eelnõu § 531 lg 8 punktid 2 ja 3. Ebaselgeks jääb, mida täpselt ARVESTATUD. Vastav selgitus lisatud peetakse silmas väljendi „isikustamata kujul“ all. Isikuandmete maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise eelnõu kaitse üldmäärus (IKÜM) ei tunne sellist väljendit. Eesti Keele seletuskirjas joonealuse märkusena leheküljel 5. Instituudi sõnaveebi kohaselt on sõna „isikustatud“ tähendus teatud isikuga või isikutega siduma, milles põhjal saab järeldada, et isikustamata kujul tähendab isikuga sidumata andmeid. Konteksti põhjal hinnates võib järeldada, et isikustamata kujul esitatud andmeid saab täiendava teabe olemasolul isikuga uuesti siduda, mis IKÜM-i mõttes tähendab pseudonümiseeritud andmeid ning millele kohalduvad IKÜM nõuded. Selgitame lisaks, et anonüümiseeritud andmetega on tegemist ainult siis, kui andmeid ei ole võimalik taasisikustada, st kui need on muudetud anonüümseks viisil, kus üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Sealjuures peab anonüümseks muutmine olema pöördumatu, et andmed oleksid tõeliselt anonüümsed. Anonümiseeritud andmed ei kuulu IKÜM reguleerimisalasse. IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti a) kohaselt tagatakse, et isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. Antud juhul ei taga ebaselge sisuga väljendi kasutamine andmesubjekti jaoks läbipaistvust. Kuna maksukorralduse seaduse § 2511 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 2 on kõnealune väljend juba kasutusel, siis palume eelnõu seletuskirjas ammendavalt selgitada, et isikustamata kujul andmed tähendavad pseudonümiseeritud andmeid ning nende töötlemisele kehtivad isikandmete kaitse üldmääruse nõuded.“ „Eelnõu § 2 lõige 2 punkt 2. Sättes on taas kasutatud väljendit ARVESTATUD. Selgitus joonealuse märkusena lisatud Rahandusministi määruse kehtestamine „isikustamata kujul“, mis vajab täpsemat selgitust. Seletuskirjas rahandusministri määruse eelnõu seletuskirja leheküljel 8. kasutatakse väljendit anonüümitud andmed, kuid selgituse pinnalt nähtub, et tegemist on siiski pseudonümiseeritud andmetega, kuivõrd andmete konkreetse isikuga uuesti sidumine 2 on vajadusel võimalik. Palume vaadata selle kohta kirja punkti 1.2. ja seletuskirja vastavalt korrigeerida.„ Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 1 kohaselt on ARVESTATUD. Lõiku on korrigeeritud. Oleme nõus, isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise ehitusplatsil viibimise ning sealt sisenemise ja väljumise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt kohta käivaid andmeid tuleb käsitada isikuandmetena, mis või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaldamisalas. põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Sama artikli punkt 2 sisustab mõiste „isikuandmete töötlemine“ – see on isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. Isiku kohta kuupäevaliselt ja kellaajaliselt sekundi täpsusega tema viibimiskoha andmete kogumine ja säilitamine on isikuandmete töötlemine, hoolimata sellest, et isik tegutseb seal töösuhte raames. Tähtsust ei oma, et neid andmeid ei avalikustata. Isikuandmete töötlemine on muuhulgas ka kogumine ja säilitamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab eraelu puutumatuse ühe põhiõigusena, kuid sisaldab reservatsiooni isiku eralelu puutumatuse riiveks konkreetsetel eesmärkidel. PS § 11 kohaselt võib põhiõigusi riivata seaduse alusel. Antud juhul on maksukorralduse seaduses § 2510 lõikes 1 kehtestatud, et isiku eraelu puudutavaid andmeid võib selles sätestatud eesmärgil töödelda ning selles ulatuses tema põhiõigust piirata. Kuid sellisele töötlemisele kehtivad isikuandmete kaitse üldmääruse 3  nõuded. Muuhulgas tuleb isikuandmeid töödelda õiguslikul alusel ja sellega kooskõlas (art 6), järgida töötlemise põhimõtteid (art 5), rakendada tuleb kohaseid kaitsemeetmeid ja järgida muid nõudeid. Seega viib seletuskirjas esitatud seisukoht ebaõige arusaamani. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 63 lõike 1 teise lause kohaselt on Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu seletuskirja eesmärk põhjendada eelnõu vastavust volitusnormile, eelnõu põhiseisukohti ja kaasnevaid muudatusi ning anda ülevaade määruse mõjudest. Seletuskirjas esitatud selgitusi kasutatakse sageli õiguse tõlgendamisel. Seetõttu on oluline, et seletuskirjas esitatud informatsioon ei levitaks väärarusaama isikuandmete olemuse ja põhiõiguse riive kohta. Palume viidatud lõik seletuskirjas korrigeerida.“ “Registreerimissüsteemi kasutamise tingimuste ja korra Andmekaitse ARVESTATUD. Seletuskirjas on viidatud mõju analüüsitud määruse § 2 lg 2 kohaselt esitatakse süsteemi abil X-tee kaudu Inspektsioon ebasoovitavate mõjude riskide juures (seletuskirja lk 20 jj). üks kord päevas iga isiku eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise Ühtlasi on seletuskirja teksti läbivalt korrigeeritud Maksukohustuslaste summeeritud aeg ning kuni kolm korda nädalas isikustamata terminoloogiliselt, st kasutatakse IKÜM terminit registri põhimääruse kujul iga isiku eelnevatel päevadel ehitusplatsile sisenemise ja „pseudonümiseeritud“ ja on eemaldatud viited terminile muutmine; sealt väljumise kellaajad. „anonüümitud“. Rahandusministri määruse kehtestamine Seletuskirjas tuuakse viidatud sätte osas välja, et anonüümitud andmed on piisavad, et maandada andmetega manipuleerimise riski. Samuti, et registreerimissüsteemid peavad suutma ehitusplatsil viibimise andmeid edastada automatiseeritult ning peatöövõtja ei pea andmete saatmiseks eraldi korraldust andma ega andmeid käsitsi edastama. Samas ei ole eelnõu materjalides otseselt selgitatud, kas andmeid ei pea või ei saa käsitsi sisestada ning kas andmete esitamiseks kohustatud isik (nt peatöövõtja) pääseb süsteemis registreeritud andmetele ligi. Pigem on võimalik regulatsioonist aru saada nii, et andmed küll eeltäidetakse, kuid neile on võimalik näiteks täiendavaks redigeerimiseks ka ligi pääseda. Teisisõnu, registreeritud 4 andmetele on võimalik juurde pääseda ka tööandjatel, kes võivad hakata andmeid endale sobivatel eesmärkidel kasutama ehk hakata kontrollima mingi konkreetse andmesubjekti liikumist ehitusplatsil sekundi täpsusega terve päeva vältel. Eelnõudest ei nähtu, et andmesubjektidest ehitusplatsi töötajatele selliseid kaasnevaid mõjusid hinnatud oleks. Kirjas on üksnes see, et andmed on anonüümitud, sest andmete saatmisel MTA-sse asendatakse isikuandmed süsteemis koodiga, mis ei võimalda konkreetseid isikuid MTA-l tuvastada. Samas on jäetud täielikult tähelepanuta, et tööandja jaoks ei ole edastatav andmekogum anonüümne ning temal tekib muudatuste tulemusena enda töötajate jälgimise võimalus. 2 (3) Lisaks juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunkti 26 kohaselt kui andmeid saab füüsilise isikuga seostada täiendava teabe abil, on tegemist pseudonüümitud, mitte anonüümsete andmetega. Pseudonüümitud andmeid omakorda loetakse isikuandmeteks ning neile kohalduvad kõik andmekaitse reeglid. Seega kui algselt isikustatud andmed MTA-le edastamise etapis koodiga asendatakse, on pigem tegemist pseudonüümitud isikuandmete, kui anonüümsete andmetega.” “Registreerimissüsteemi tingimuste ja kasutamise korra eelnõu Külastajate ning selliste isikute fikseerimine, kes viibivad eesmärkidena on seletuskirjas välja toodud ausamad ehitusplatsil seonduvalt tööülesannetega, on juba kehtivas konkurentsitingimused ehitusturul, ümbrikupalga maksmise maksukorralduse seaduses ette nähtud ega ole käesoleva vähendamine ning parem järelevalve välismaalaste Eestis määrusega tulenev lisandus. Selgitame siiski, et nimetatud viibimise seaduskuulekuse ja tööohutuse nõuete täitmise üle. isikute fikseerimine on vajalik selleks, et realiseerida parem järelevalve maksukohustuste ning tööohutusnõuete täitmise Nimetatud korra § 4 kohustab peatöövõtjaid tagama ka üle, samuti välismaalaste Eestis viibimise õiguspärasuse üle. järgmiste isikute elektroonilises süsteemis registreerimise: Maksukuulekuse perspektiivist kaotab registreerimissüsteem ehitusplatsi külastajad, kes ehitustöid ei tee ning ehitusplatsil märkimisväärse osa oma mõttekusest juhul, kui see ei anna seoses tööülesannetega viibivad isikud, kes ehitustöid ei tee. täpset ülevaadet sellest, kui palju isikuid on ehitusobjektile Arusaamatuks jääb, kuidas seondub nende isikute andmete lubatud ning kui kaua nad seal viibivad. Külastajate ja kogumine eelnõu eesmärkidega (nt kui isikule ei maksta palka tööülesannetega seotud isikute fikseerimine on vajalik 5 ning ta pole ka välismaalane). IKÜM art 5 lg 1 p b kohaselt kui ennekõike selleks, et täiendavalt raskendada isikuandmete töötlemine ei ole eesmärgipärane, ei ole see ka ümbrikupalkade tasumise võimalust. Kui maksu- ja lubatud. Seda enam, et eelnõu § 4 lg 4 kohaselt ehitusplatsile tolliametile laekub järjekindlalt andmeid näiteks selle kohta, kaupu või materjale toimetava isiku sisenemise ja väljumise et ehitusplatsil viibivad regulaarselt ebaproportsionaalselt aegu ei fikseerita, kuigi ka tema suhtes võib realiseeruda mõni suur hulk „külastajaid“ või muud ehitustöid mitte tegevaid tööohutuse nõuete eiramisest tekkiv risk. Seega on isikute isikuid, siis võib see olla indikatsioon sellest, et nende liikumise jälgimine eelnõu lõikes ebaühtlane ning erinevuste isikute näol on tegemist faktiliselt ehitustöötajatega. põhjused avamata.” Paralleelselt, pisteliste kontrollide kaudu on võimalik efektiivsemalt tuvastada süsteemseid rikkumisi, kui ehitusplatsil olevate isikute arv ei ole kooskõlas isikukoosseisuga, kes peaks objektil olema registreerimissüsteemi kohaselt. Küll aga, kuivõrd regulatsiooni eesmärgiks ei ole tagada maksukohustuste täitmine ehitusplatsi külastajate jt perspektiivist, siis esitatakse nende kohta andmed isikustamata kujul. Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatud isiku puhul on ehitusobjektile sisenemine niivõrd ajutine ning ka juhuslik, et oleks ebaproportsionaalne nõuda ka nende fikseerimist registreerimissüsteemis. Ühtlasi on andmed vajalikud selleks, et oleks efektiivsem teostada järelevalvet tööohutusnõuete täitmise üle. Kõrvaliste isikute viibimine ehitusobjektil peaks olema erandlik nähtus. Kui ehitusobjektil aga käivad eluliselt ebausutava regulaarsusega külastajad, sh viibivad seal pikaajaliselt, siis võib see olla indikatsioon potentsiaalsetest tööohutusnõuete eiramisest. „Registreerimissüsteemi tingimuste ja kasutamise korra eelnõu Kirjeldatud mõju hindamine väljub käesoleva eelnõu § 4 lg-s 7 mainitakse andmete fikseerimiseks telefoni või skoobist. mobiilse rakenduse kasutamist. Samas on eelnõus hindamata Täna ei ole Eesti Vabariik võtnud vastu mingeid õigusakte kaasnevad infotehnoloogilised ja küberturbe mõjud. Muu ega isegi suuniseid, mis kohustaksid isikuandmete töötlemist hulgas ei ole täpsustatud, kas kasutatav tehnoloogia salvestab eeldavate õiguspoliitiliste valikute tegemisel arvestama andmeid pilvserveritesse ning kas andmed võivad kasutatava andmesubjektide tarbimisharjumustega, konkreetselt milliste tarkvara kaudu liikuda kolmandatesse riikidesse. Materjalidest ettevõtete mobiiltelefone ning muid elektroonilisi seadmeid ei nähtu, et eraldi oleks analüüsitud Apple ja Huawei seadmete nad kasutavad. Kas kasutada Apple-i, Huawei või mõne kasutamise lubatavust. Rõhutame, et kolmandad riigid ei ole 6 IKÜM mõttes piisava andmekaitsetasemega riigid ning teise ettevõtte mobiilseadmeid, on jätkuvalt iga isiku enda isikuandmete sinna edastamine ilma täiendavate eelduste otsustada ning see otsus ei saa mõjutada käesolevas eelnõus täitmiseta ei ole lubatud. Kiipkaardile esitatavad nõuded on olevate lahenduste valikut. selgelt eraldi reguleeritud, aga tegelikult on mobiilsete Kui kasutatav mobiiltelefon saadab ilma kasutaja nõusoleku rakenduste kasutamine isikuandmete liigutamiseks veelgi ning teadmiseta andmeid kolmandatele osapooltele, suurem turvarisk, mis eelduslikult peaks kiipkaardi nõuetest sealhulgas kolmandasse riiki, siis siinkohal peab sekkuma veelgi täpsemalt reguleeritud olema.“ Andmekaitse Inspektsioon või mõni muu õiguskaitseorgan ning andma sellele õigusliku hinnangu. Leiame, et siin on tegemist laiema skoobiga küsimusega, mida olemuslikult ei oleks võimalik ega peaks lahendama käesoleva eelnõu raames. Selgitame, et nö töötaja kaardile kantavate andmete „Registreerimissüsteemi tingimuste ja kasutamise korra eelnõu koosseisu kehtestamisel on lähtutud ehitussektori vajadusest § 6 lg 3 sätestab, et tuvastusvahendiks olevale kaardile peab kasutada seda ehitusplatsil viibivate isikute isikusamasuse olema kantud kasutaja pilt, nimi, isikukood või sünniaeg ning (esmaseks) kontrollimiseks ID-kaardi asemel. ID-kaardi kaardi kood. Arvestades, et kaarti kasutav isik on süsteemis kaotamisega kaasnevad märkimisväärselt suuremad riskid. seotud konkreetse koodiga, jääb arusaamatuks, miks peab Samuti esineb ehitustöödel kõrge risk kaardi kaardil lisaks nimele olema toodud kasutaja isikukood. kahjustumiseks. Arvestades, et tegemist on füüsilise esemega, mis võib kaduma minna, siis konkreetse isiku identiteedile omab kaardile Ehitusplatsil viibivate isikute (esmane) kontrollimine on täiendavate (s.o potentsiaalselt liigsete) andmete lisamine vajalik mh selleks, et peatöövõtja saaks tagada tööohutuse kõrgendatud riski. Ka eelnõu enda § 8 lg 3 näeb ise ette ja reeglite täitmise. reguleerib kaardi kadumise olukorda. Palume seega eelnõud täiendada analüüsiga selles osas, kas piisaks ainult pildi ja nime Näiteks on oluline kanda kaardile lisaks isikukood, kuna kaardile printimisest arvestades seejuures asjaoluga, et kaart ise esineb samanimelisi isikuid. on süsteemis nii kui nii isikukoodi täpsusega seotud. Sama Neid asjaolusid on selgitatud MKS eelnõu seletuskirjas. tähelepanek kehtib ka maksukohustuslaste registri põhimääruse § 531 lg-s 7 toodud andmekoosseisu osas.“ „Registreerimissüsteemi tingimuste ja kasutamise korra eelnõu § 8 kontekstis palume samuti esitada analüüs selle kohta, kas p 2 andmekoosseisu ehk isikukoodi või sünniaja koos dokumendinumbriga kaardile kandmine on vältimatult vajalik (vt eelmises punktis toodud põhjendusi).“ 7  Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse ARVESTATUD. eelnõu p 8 osas (millega täiendatakse määrust §-ga 711 osas on Seletuskirja on lisatud sellekohane täiendav tekstiosa. inspektsioonil sama küsimus andmetele 3 (3) juurdepääsu ning Olemuslikult on vastus küsimusele sama, nagu vastus eesmärgipärase kasutamise osas, nagu on kirjeldatud ülal punktis Andmekaitse Inspektsiooni esimesele küsimusele. 1. Vastuseta jääb küsimus, kuidas on nii laiale isikute ringile andmetele juurdepääsu võimaldamisel välistatud isikuandmete eesmärgipäratult ning andmesubjekti jaoks kahjulikult kasutamise risk.“ „Rahandusministeerium saatis viidatud eelnõud Rakendusaktid on välja töötatud pidevalt ehitusettevõtjaid Eesti Kaubandus- Kaubanduskojale arvamuse avaldamiseks 25. septembri kaasates. Rakendusaktid jõustatakse üldises korras. Tööstuskoda pärastlõunal ning meie vastust oodati juba 2. oktoobriks. See Rakendusaktide esimesi täiendatud kavandeid tutvustati Maksukohustuslaste tähendab, et Kaubanduskojale anti aega eelnõudega tutvumiseks 2023.a kevadel (sh kokku kaks kohtumist). registri põhimääruse ja analüüsimiseks ning ettevõtetega konsulteerimiseks ja Ka lõplikke eelnõude versioone (kuigi erinevas struktuuris) muutmine; seisukohtade kujundamiseks kõigest viis tööpäeva. Nii lühikese on sihtrühmale eelnevalt tutvustatud ja antud võimalus Rahandusministri tähtaja jooksul on väga keeruline viia läbi sisulist nendega tutvuda (01.09.23). määruse kehtestamine kaasamisprotsessi ja anda eelnõude kohta sisulist tagasisidet. Lõpliku struktuuriehitusega määruste dokumendid esitati Seega meie hinnangul on antud eelnõude puhul tegemist näilise sihrühmale tutvumiseks mitteametlikult 22.09.23. kaasamisega ja taunime sellist õigusloome praktikat. Ametlik kooskõlastamise tähtaeg oli lühike, kuna seadusemuudatuste jõustumise tähtaeg oli 1.10.23. Oleme viimastel nädalatel korduvalt juhtinud erinevate Rahandusministeerium kohtus sihtrühmaga 24.10.23, et ministeeriumide, sealhulgas Rahandusministeeriumi tähelepanu selgitada ehitusplatsidega seotud maksualase aruandlusele sellele, et huvigruppidele tuleb anda mõistlik tähtaeg arvamuse üleminekut ning muresid seoses kiipkaartide väljastamise avaldamiseks. Kahjuks ei ole ministeeriumid sellest probleemist ning rakendusaktide hilinemisega. aru saanud või teadlikult rikuvad hea õigusloome põhimõtteid ning tegelevad näilise kaasamisega. Selline käitumine ei ole Maksu- ja tolliamet on korraldanud infotunde ning aktsepteeritav. Tuletame meelde, et kaasamise hea tava punkti pakkunud kõigile võimalust katsetada e-teenuste keskkonnas 4.6. kohaselt tuleb kaasatavatele võimaldada piisavalt aega ehitusplatside aruandluse rakenduse tööd. tagasiside andmiseks, kusjuures üldreeglina peab avalik konsulteerimine kestma neli nädalat. Palume Ameti veebilehel on üksikasjalikult selgitatud aruandlusele Rahandusministeeriumil edaspidi anda huvigruppidele mõistlik üleminekuga olulisi tegevusi, esitatud registreerimisüsteeme tähtaeg arvamuse avaldamiseks.“ pakkuvate teenusepakkujate nimekiri, info kiipkaartide „Meile jääb ebaselgeks, miks saatis Rahandusministeerium väljastamise kohta jmt. eelnevalt viidatud eelnõud nii hilja kooskõlastusringile. Rahandusministeeriumil oli rohkem kui poolteist aastat aega, et rakendusaktide eelnõud välja töötada, need huvigruppidega läbi arutada ning seejärel jõustada selliselt, et ehitusettevõtjatel jääks 8 ka piisavalt aega muudatustega kohanemiseks. Praegusel juhul valmisid eelnõud alles kuus päeva enne seadusemuudatuste jõustumist ning rakendusaktid jõustuvad teatud aja jooksul pärast seadusemuudatuste jõustumist. Selline õigusloome praktika ei ole mõistlik.„ „Riigikogu võttis juba 2022. aasta 23. märtsil vastu Sihtrühma on olnud rakendusaktide väljatöötamisse pidevalt maksukorralduse seaduse muudatused, mis panid alates 2023. kaasatud. Rakendusaktid on planeeritud jõustuma üldises aasta 1. oktoobrist ehitusettevõtjatele kohustuse registreerida korras. suuremate ehitustööde korral ehitusplatsil viibivad inimesed Sihtrühmale edastati 22.09.23 täiendavalt lühikokkuvõte ning esitada vastavad andmed Maksu- ja Tolliametile. määruste sisust ja selgitatud üksikasjalikult, milliseid MKS Seadusemuudatustega samal ajal pidid jõustuma ka sätteid nendega rakendatakse. Selgitati, et põhikohustused rakendusaktid, kuid tänaseks ei ole need rakendusaktid veel on sätestatud MKSiga, samuti peamised andmekategooriad. jõustunud, vaid on eelnõu faasis. Sh ehitusplatsil viibimise aja fikseerimist puudutavad Kuna seadusemuudatused on tänaseks jõustunud, kuid andmekoosseisud tulenevad kõik MKSist. rakendusaktid mitte, siis see on tekitanud ehitusettevõtjates palju segadust. Jääb ebaselgeks, kas ja millises ulatuses tuleb järgida 1. oktoobril jõustunud maksukorralduse seaduse muudatusi.“ Kui rakendusaktide eelnõud jõustuvad väga lühikese Olemas olevate elektrooniliste registreerimissüsteemide etteteatamise tähtaja jooksul, siis ei pruugi ehitusettevõtjad ühildamise vajadusele on viidatud MKS seletuskirjas ning kõikide muudatustega nii lühikese aja jooksul kohaneda. Näiteks kohtumistel sihtrühmale selgitatud. selgus ehitusettevõtjate jaoks alles hiljuti, et olemasolevad ja Ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks saab kasutada juba täna kasutuses olevad elektroonilised registreerimisüssteemi, mis suudab jagada andmeid maksu- registreerimissüsteemid ei ühildu Maksu- ja Tolliameti ja tolliameti infosüsteemidega. andmekoguga. Seega tuleb kiirkorras teha arendusi olemasolevas süsteemis või osta uus süsteem, mis vastab nõuetele. Kui nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile hakkavad kehtima lähinädalate jooksul, siis see ei pruugi olla piisav tähtaeg, et ettevõtjad jõuaksid olemasolevaid süsteeme ringi teha. Mõistlik lahendus olnuks see, kui vastavad rakendusaktid oleksid vastu võetud vähemalt pool aastat enne seadusemuudatuste jõustumist ning rakendusaktid oleksid samuti jõustunud 1. oktoobrist 9  „Eelnõude seletuskirjades on korduvalt viidatud sellele, et Sihtrühma soovil on lisatud maksukohustuslaste registri ehitusettevõtjatel tuleb esitada uude andmekogusse käsitsi väga põhimäärusesse on lisatud maksu- ja tolliameti kohustus vähe andmeid, sest andmete esitamise kohustus seisneb maksimaalselt andmevälju ise täita talle kättesaadavate suuremalt jaolt MTA poolt eeltäidetud andmete kinnitamises. andmebaaside abil. Valdav osa andmetest eeltäidetakse riigi teistes andmekogudes Maksukohustuslaste registri põhimääruse olemusest olevate andmete pinnalt (ehitisregister, TarkTee, äriregister, tingituna tuleb määruses sätestada kõik andmed, mida töötamise register). Samas puudub hetkel seletuskirjadest hea ehitusplatside maksualase aruandlusega seoses töödeldakse. ülevaade, kui palju andmeid peavad ehitusettevõtjad käsitsi Seetõttu on nimekiri pikem, kui reaalselt esitada tulev esitama. andmete hulk. Andmete hulk sõltub eelkõige sellest, kas Mõnevõrra tekitab segadust ka see, et eelnõude seletuskirjades tegemist on Eesti või välismaa isikuga – ehk kas Eesti on toodud välja, et mitmed andmekogude liidestused on alles andmebaasides on selle isiku kohta andmeid. arendamise järgus. Sellest järeldame, et esialgu võib ettevõtjatel Jooksvalt paralleelse loetelu pidamist praktikas esitatavatest andmetest ei saa hetkel ressursipuudusel lubada. olla suurem koormus andmete sisestamisel. Selleks, et ehitusettevõtjatel oleks parem ülevaade, milliseid andmeid peavad ehitusettevõtjad vähemalt esialgu esitama hakkama, palume ministeeriumil teha tabel, kust oleks selgelt näha, mis andmeid tuleb määruste jõustumisel käsitsi sisestada ning millised andmed eeltäidetakse. Ja kui on teada IT-arendusi, mis vähendavad ehitusettevõtjate halduskoormust, siis tuua välja nende oodatav valmimistähtaeg ja mil määral need arendused vähendavad ettevõtjate halduskoormust.“ „Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise eelnõu § 1 Arvestatud. Määruses sätestatud peatöövõtja poolt punkti 2 kohaselt peab peatöövõtja esitama andmekogusse muu omanikujärelevalve tegija andmete esitamine kokkuleppel hulgas andmed omanikujärelevalve tegija nime ja registri- või tellijaga. isikukoodi kohta, kui ehitise üle teostatakse omanikujärelevalvet. Kuna omanikujärelevalve tegijaga sõlmib lepingu ehitustööde tellija, siis tuleb panna vastav kohustus tellijale, mitte peatöövõtjale. Palume teha vastav muudatus viidatud sättes.“ “25.09.2023 kell 14.19 edastas Rahandusministeerium Eesti Rakendusaktid on välja töötatud pidevalt ehitusettevõtjaid Eesti Ehitusettevõtjate Liidule (edaspidi EEEL) kooskõlastamiseks ja kaasates. Rakendusaktid on planeeritud jõustuma üldises Ehitusettevõtjate Liit arvamuse avaldamiseks eelnõud, mis on vajalikud 23.03.2022 korras. vastu võetud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse Rakendusaktide esimesi täiendatud kavandeid tutvustati (ehitustööde andmete esitamine) (edaspidi MKS muudatused) 2023.a kevadel (sh kokku kaks kohtumist). rakendamiseks. Eelnõudele paluti võimaluse korral tagasisidet viie tööpäeva jooksul eelnõude saamisest arvates. EEEL-le jäi 10 Maksukohustuslaste reaalselt aega vaid 4 tööpäeva eelnõude kohta arvamuse Ka lõplikke eelnõude versioone (kuigi erinevas struktuuris) registri põhimääruse esitamiseks.” on sihtrühmale eelnevalt tutvustatud ja antud võimalus muutmine; nendega tutvuda (01.09.23). “Sedavõrd lühikese tähtaja andmine ehitusettevõtjate jaoks Lõpliku struktuuriehitusega määruste dokumendid esitati Rahandusministri olulistele määrustele viitab asjaolule, et kaasamine on näiline sihrühmale tutvumiseks mitteametlikult 22.09.23. määruse kehtestamine ning tegelikult soov ja kavatsus võimalike arvamuste või Ametlik kooskõlastamise tähtaeg oli lühike, kuna märkustega arvestamiseks puudub. Selline tegevus on seadusemuudatuste jõustumise tähtaeg oli 1.10.23. vastutustundetu ja hoolimatu ehitusettevõtjate suhtes, sest Rahandusministeerium kohtus sihtrühmaga 24.10.23, et kooskõlastamiseks ja arvamuseks saadetud määrustega pannakse selgitada ehitusplatsidega seotud maksualase aruandlusele ehitusettevõtjatele mitmeid uusi kohustusi, sh rahalisi kohustusi. üleminekut ning muresid seoses kiipkaartide väljastamise Eelnõude saatmisega kooskõlastuseks ligi poolteist aastat pärast ning rakendusaktide hilinemisega. MKS muudatuse vastuvõtmist ning vahetult enne nende jõustumist 01.10.2023 on muu hulgas rikutud õigusloome head Maksu- ja tolliamet on korraldanud infotunde ning tava.” pakkunud kõigile võimalust katsetada e-teenuste keskkonnas ehitusplatside aruandluse rakenduse tööd. “26.09.2023 said ehitusettevõtjad Maksu- ja Tolliametilt teate, et alates 01.10.2023 tuleb Maksu- ja Tolliameti e-teenuste Ameti veebilehel on üksikasjalikult selgitatud aruandlusele keskkonnas registreerida suuremad ehitusobjektid, ehituse üleminekuga olulisi tegevusi, esitatud töövõtuahel ning objektile lubatud töötajad, kuigi andmekogusse registreerimissüsteeme pakkuvate teenusepakkujate kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste nimekiri, info kiipkaartide väljastamise kohta jmt. registri põhimääruses, mis ei näe veel täna ette, millised andmed tuleb registris registreerida. See eelnõu saadeti alles 25.09.2023 puudutatud isikutele kooskõlastamiseks. Samuti teavitas Maksu- ja Tolliamet 26.09.2023 ehitusettevõtjaid, et peagi lisandub ka kohustus esitada andmed töötajate ehitusobjektil viibimise aja kohta, mis praegu lükkub edasi seoses töötajate kaartide väljastamisel tekkinud hilinemisega” “Riik ei ole olnud suuteline tagama ehitusobjektil viibivate Sihtrühma on hoiatatud, et ettenägematutel asjaoludel isikute kohta andmete edastamiseks vajalike tuvastusvahendite ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks ette nähtud töötaja (kaartide) ehitusettevõtjatele väljastamist ega oska veel täna kaartide väljastamine on tõesti viibinud. Kaardi taotluseid öelda, millal tuvastusvahendid ehitusettevõtjateni jõuavad. võetakse juba vastu ning neid hakatakse väljastama Vaatamata sellele peavad ehitusettevõtjad MKS muudatuse järgi novembris. Sihtrühmal on palutud jälgida Maksu- ja alates juba 01.10.2023 tagama, et nende poolt ehitusplatsile Tolliameti veebilehte lubatud isikutel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sealt (https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine- lahkumiseks tuvastusvahend ning edastama andmed ehitusplatsil ettevotlus/elektrooniline-registreerimine-ehituses) ja viibivate isikute kohta maksuhaldurile. Eeltoodud kohustuste kaartide väljastaja Hansab AS veebilehte. 11 rikkumine võib endaga kaasa tuua nii sunniraha rakendamise kui ka rahatrahvid.” Sihtrühmale selgitatud, et mingil juhul ei alusta maksuhaldur süüteomenetlust selliste kohustuste täitmata jätmisel, mille täitmine ei ole isikust endast sõltumatutel asjaoludel võimalik. „MKS muudatuse järgi kohustub peatöövõtja tagama Elektroonilise registreerimissüsteemi jaoks ettenähtud ehitusplatsile nõuetele vastava elektroonilise olulisemad tehnilised nõuded olid välja toodud juba registreerimissüsteemi paigaldamise, selle nõuetekohase maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirjas, sh X-teega kasutamise ja töökorras oleku alates 01.10.2023. Tehnilised ühildumise vajadus, et süsteemil oleks võimalik nõuded andmete kogumiseks vajalikele elektroonilistele andmevahetus Maksu- ja Tolliameti andmekoguga. registreerimissüsteemidele puuduvad, sest neid ei ole siiani Täpsemad spetsifikatsioonid valmisid 2022. aasta kehtestatud. Maksu- ja Tolliamet avaldas oma andmekoguga detsembris, mil Maksu- ja Tolliamet need kõigile ühildamise tehnilised üksikasjad alles käesoleva aasta kättesaadavaks tegi. septembris. Enne seda ei olnud ka registreerimissüsteemi teenuse osutajatel teenuse osutamiseks vajalikku infot ning ehitusettevõtjatel puudus teadmine, kas kasutusel olevad läbipääsusüsteemid on Maksu- ja Tolliameti andmekoguga ühildatavad“ “Paljude ehitusettevõtjate jaoks selgus alles ligikaudu kuu aega Maksu- ja Tolliamet on suhtunud muudatuste rakendamisega tagasi, et olemasolevad ja igapäevaselt kasutuses olevad seotud raskustesse alati mõistvalt, sh nt töötamise registreerimissüsteemid ei ühildu Maksu- ja Tolliameti registreerimise sisseviimisel. Puuduste ilmnemisel amet alati andmekoguga. See aga tähendab, et tuleb kiiremas korras kas esmalt selgitab puuduste kõrvaldamise vajadust ning annab muuta olemasolevat registreerimissüsteemi või omandada uus. selleks vajalikku nõu. Kindlasti ei kohaldata esimese asjana Arenduste tellimine ja uute süsteemide hankimine ei toimu riiklikke sunnimeetmeid. üleöö, sest on vaja korraldada hanked, sõlmida lepingud ja võtta nendega seoses uusi rahalisi kohustusi. MKS muudatuste rakendamiseks vajalike õigusaktide kehtestamisega viivitamine on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, kuna ei jäta piisavalt aega MKS muudatustega seotud toimingute tegemiseks.” „Ühtlasi soovime tähelepanu juhtida ebaõigetele väidetele Ehitusettevõtjatele on selgitatud, millised on rakendusaktiga rahandusministri määruse „Ehitusplatsil viibimise andmete sätestatavate normide piirid, arvestades maksukorralduse kogumise tehnilised nõuded elektroonilisele seadusega sätestatud õigusraamistikku. Samuti on selgitatud, registreerimissüsteemile ja erijuhud, nõuded ehitusplatsil miks on vaja just neid andmeid koguda ning kellel on viibimise registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi andmete esitamiseks kõige parem positsioon. taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord“ eelnõu Aruandluskohustus on üles ehitatud parimal võimalikul viisil. seletuskirjas. Seletuskirja § 7 juures märgitakse, et määruse Lähemat kontrollimist vajavate ehitusobjektide 12 eelnõu on välja töötatud koostöös ehitusettevõtjatega. tuvastamiseks vajalikku aruandluskohustust ei ole võimalik Tegelikkuses on see väide eksitav. üles ehitada nii, et sellega ei kaasne pea mingeid kohustusi. Ehitusettevõtjaid esindavad isikud on tõesti kohtunud Rahandusministeerium kohtus sihtrühmaga 24.10.23, et Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti ametnikega ning selgitada veelkord ehitusplatsidega seotud maksualase uskudes lubadust, et neile MKS muudatustega olulisi kohustusi aruandlusele üleminekut ning muresid seoses kiipkaartide ei teki, selgitanud ehitamise eripärasid, tutvustanud väljastamise ning rakendusaktide hilinemisega. olemasolevaid läbipääsu- ja registreerimissüsteeme ning esitanud omapoolseid ettepanekuid MKS muudatuste täitmiseks. Ehitusettevõtjate ettepanekutega ei ole aga arvestatud. Määruste eelnõude ettevalmistamise käigus toimunud kaasamine on olnud formaalne ja ehitusettevõtjate ettepanekutega ei ole tegelikult plaanitud arvestada.“ 13