Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] 10.11.2023 Esitatud e-kirja teel MKU LIMITED JA MKU GMBH TÄIENDAV SEISUKOHT LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI Riigihange: Öövaatlusseadmed (viitenumber 266956) Vaidlustaja I: MKU Limited (Koos nimetatud kui Registrikood 19202UP2001PLC026027 Vaidlustajad) aadress 13 Gandhi Gram, G.T. Road Kanpur, 208007 India Vaidlustaja II: MKU GmbH (Koos nimetatud kui Registrikood HRB 121400 Vaidlustajad) Aadress Kampweg 9, Sittensen, 27419, Saksamaa Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ Tartu mnt 82, Tallinn 10112 Menetlusdokumendid: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood 70009764 aadress Järve tn 34a, Tallinn 11314 esindaja Elen Heidok e-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik: THEON SENSORS S.A Registrikood 002502801000 aadress 5, Agios Antonios str. Muskita Building 2, 1st floor, Office/Apart.102 2002 Nicosia, Küpros Lepingulised esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10141 Tallinn E-post [email protected] TAOTLUS: 1 Vaidlustaja loobub nõuetest vaidlustuse punktides 2.2.8, 2.14, 2.18, 2.26, 2.28, kuivõrd hankija on 26.09.2023 vastuse peatükis 2, lk 5 selgitanud, et protokolli kohaselt vastab tingimustele mööndustega tähendab, et seade vastab tingimusele. 1 Vaidlustajad taotlevad Hankijalt lepingulise esindaja kulude summas 4375,00 eurot (ilma km- ta) välja mõistmist MENETLUSE KÄIK 1.1 30.10.2023 esitasid Vaidlustajad vaidlustuse vaidlustajate pakkumuse tagasi lükkamise osas ja THEON SENSORS S.A (002502801000) pakkumus edukaks tunnistamise osas. 1.2 Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas 31.10.2023 Hankijale ja Kolmandale isikule teate vaidlustuse esitamisest ja määras vastuse esitamise tähtajaks 03.11.2023. Kolmanda isiku 01.11.2023 taotluse alusel pikendati vastamise tähtaega kuni 07.11.2023. 1.3 Hankija 07.11.2023 vastuses vaidles Hankija vaidlustusele täies ulatuses vastu ja taotles vaidlustuse rahuldamata jätmist. 1.4 Kolmanda isiku 07.11.2023 vastuses vaidles Kolmas isik vaidlustusele täies ulatuses vastu ja taotles vaidlustuse rahuldamata jätmist. 1.5 VAKO määras asjas kirjaliku menetluse ning andis pooltele tähtaja täiendava seisukoha ja kulude nimekirja esitamiseks kuni 10.11.2023. TÄIENDAV SEISUKOHT 2.1 Vaidlustajad jäävad enda vaidlustusavalduses esitatud seisukohtade ja argumentide juurde nõuete osas, millest ei ole loobutud ning esitavad käesolevaga täiendavad seisukohad vastuseks Hankija ja Kolmanda isiku vastustele. 2.2 Vaidlustajad on vaidlustanud kõik mittevastavuse alused 2.2.1 Hankija on 07.11.2023 vastuse peatükis 1 asunud ebaõigele seisukohale, mille kohaselt „vaidlustaja ei ole vaidlustanud hankija otsuses välja toodud RHS § 114 lg 2 alusel mittevastavaks tunnistamise põhjust (hankekomisjoni 18.10.2023 protokolli punkt 2.3 alapunkt i.b, so lk 4; Lisa 1), mis tuleneb RHS § 46 lõike 4 kohustusest, st pakkuja ei ole vastanud hankija selgituspäringule nimetatud tähtaja jooksul. Seega on vaidlustaja vastava hankija otsusega nõustunud ning vaidlustuse esitamise tähtaja möödudes on hankija sellekohane otsus ka jõustunud.“ 2.2.2 Tegemist on VAKO-t eksitava viitega, kuivõrd Vaidlustajad on Vaidlustuse punktides 2.2.1. ja 2.2.19. selgelt vaidlustanud mõlemad ehk kõik mittevastavuse alused. Vaidlustajad paluvad Hankija sellekohased väited jätta tähelepanuta. 2.3 Punased mittevastavused 2.3.1 Hankija on selgitanud (p 3, lk 5-6), et Vaidlustajad ei ole esile toonud asjaolusid, millised hindamise alused on ebakorrektsed või hindamise tulemuse kirjeldus ei vasta teostamise metoodikale. See 2  on selgelt ebaõige seisukoht, kuivõrd Vaidlustajad on Vaidlustuses läbivalt selgitanud, mis osas ei ole Hankija põhjendused olnud vastavuses Hankija seatud nõuetega ning toonud välja ka asjaolud, mis puhul hindamise protsessi subjektiivsusest tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et toode on mittevastav. Kohtupraktika kohaselt olukorras, kus hankija avastab alles pakkumusi kontrollides tema jaoks olulise puuduse, kuid sellesisulist nõuet RHAD ei sisaldanud, ei ole tal õigust pakkumust tagasi lükata (nt TlnHKo 3-15-3055, p 18). 2.3.2 TK p 1.9 (punane mittevastavus): Soft carrying case shall be padded (offers protection to the contents), keep the contents secured inside, have a place (for example an internal pocket) for spare batteries, and be provided with MOLLE straps to enable it to be attached to soldier's gear / Pehme kandekott peab olema polsterdatud (pakub kaitset sisule), hoidma sisu seest kindlustatuna, sellel peab olema koht (näiteks sisetasku) varupatareide jaoks ning see peab olema varustatud MOLLE rihmadega, mis võimaldavad seda kinnitada sõdurivarustuse külge. 2.3.2.1 Hankija on jäänud vastuses sisuliselt oma põhjenduse juurde, et puudu on kinnitusrihmad, kuigi Vaidlustaja esitatu põhjalt on võimalik selgelt tuvastada, et rihmad näidistootel on. Tehnilise kirjelduse sõnastuse kohaselt on vajalik pakkuda pehme kandekott MOLLE rihmadega ja seda Vaidlustajad on teinud. Hankijal ei ole õigust asuda vaidlustusmenetluses esitatud nõudeid kuidagi teisiti, endale sobivamal viisil sisustama. Kolmanda isiku seisukohad, nagu Vaidlustaja esitatud näidistoode ei vastanud, ei ole samuti korrektne ning seda on võimalik Vaidlustuses esitatud piltidelt ka tuvastada. Lähtuda tuleb RHAD-s märgitust ning sellele Vaidlustaja pakkumus vastab. Kokkuvõttes on Vaidlustajad esitanud MOLLE rihmaga pehme koti nii nagu TK p 1.9 nõudis. 2.3.3 TK p 2.13.1 (punane mittevastavus): Adjustability range shall be from 25 cm or less to infinity / Reguleeritavuse vahemik peab olema 25 cm või vähem kuni lõpmatuseni. 2.3.3.1 Hankija on esitanud põhjendused, mille tõele vastavust ei saa Vaidlustajad kontrollida, kuid samas on Vaidlustajad veendunud, et edastatud seade vastab TK nõudele 3.12.1 ning on valmis seda seadet koos Hankijaga uuesti hindama, et olla vajadusel abiks õige konfiguratsiooniga. Hankija väidab küll mitmel korral, et seade peab olema lihtsasti kasutatav, kuid siiski on tavapärane seadmete kasutusse andmisel läbi viia instrueerimine. Käesoleval juhul on komisjon pidanud oma teadmiste kohaselt seadmeid katsetama ilma võimaluseta seadeid sättida nii, et näidistoodet oleks võimalik maksimaalselt testida. Ka käesolevas menetluses ei ole Hankija tõendanud oma väiteid sellest, kas vastav seade reaalselt ei vasta TK nõudele 2.13.1 või mitte, sest hindamine on olnud kontrollimatu. 2.3.4 TK p 2.14.1 (punane mittevastavus): Adjustability range shall be at least +2...-5 diopters./ Reguleeritavuse vahemik peab olema vähemalt +2...-5 dioptrit. 2.3.4.1 Hankija on vastuses möönnud, et TK-s puudus nõue dioptri märgistele leides, et see on „elementaarne“. Vaidlustajad ei nõustu, et dioptri märgised on midagi „elementaarset“, mida ei pea RHAD sõnastama, mistõttu oleks selles osas pidanud olema ka selge nõue RHAD-s. Seega ei ole võimalik Hankijal kalduda kõrvale RHAD nõuetest ja lükkama pakkumust tagasi põhjusel, mis ei olnud TK-s sätestatud. Kindlasti ei ole ka kõikidel kaasaegsetel mootorsõiduki käigukangidel märgistusi (rääkimata sellest, et osadel autodel ei ole isegi enam vanamoodsat „käigukangi“), mistõttu on Hankija argumendid selles osas täielikult asjakohatud. Hankija kohustus on sätestada toote tingimused viisil, mis vastaks Hankija ootustele ja vajadustele ning kui Hankija on selle jätnud tegemata, siis tuleb aktsepteerida pakutud lahendusi või korraldada uus riigihange, mille RHAD vastab Hankija ootustele, mitte asuda käimasolevas riigihankes enda seatud tingimustele lisatingimusi seadma. Faktiliselt on Vaidlustajate esitatud seade 3  reguleeritav nõutud vahemikus ning Hankija vastupidist väitnud ei ole. Ka Kolmanda isiku seisukoht selles küsimuses on asjakohatu – reguleerimise ulatus ei sõltu märgistusest, vaid üksnes reaalsest reguleerimisest, mida saab kontrollida ka ilma märgistuseta. 2.3.5 TK p 2.22 (punane mittevastavus): All the control buttons and switches shall usable under field conditions (these include rain, snow, cold weather, user wearing typical combat gear like tactical gloves, etc.). / Kõik juhtnupud ja lülitid peavad olema kasutatavad välitingimustes (nende hulka kuuluvad vihm, lumi, külm ilm, kasutaja, kes kannab tüüpilisi lahinguvahendeid, nagu taktikalised kindad jne). 2.3.5.1 Hankija on oma vastuse p-s 12 selgitanud, et testimisel oli kasutatavus keerukas tulenevalt asjaolust, et „tavapäraselt asuvad nupud erinevas kohas“. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, mille alusel on Hankija asunud võrdlema pakkumisi „tavapärasega“ ning mis on üleüldse „tavapärane“. Tegemist on täielikult sisustamata metoodikaga, mille alusel ei ole Hankijal õigus ka järeldusi teha. Samuti toetab see Vaidlustajate argumente osas, mis puudutab testijate kompetentsi – kui testijatel on uusi seadmeid keeruline katsetada, sest nad on „harjunud“ teisiti, siis on tegemist võimaliku suunatud hankega „tavapärase“ soetamisele. Lisaks on Hankija läinud vaidlustusmenetluses kaugemale otsusega edastatud põhjendustest. Vaidlustajad pööravad veelkord tähelepanu TK p 2.22 nõudele – „kõik juhtnupud ja lülitid peavad olema kasutatavad välitingimustes“. Hankija on põhjendanud üksnes võimalikke probleeme, mis hüpoteetiliselt võivad tekkida, kontrollimata nende tegelikku olemasolu ja teket. Samuti pole Hankija tagasisidestanud, et nupud ja lülitid välitingimustes ei tööta. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks ja kontrollimatuks läbiviidud hindamine. Samuti olukorras, kus Hankija selgitab, et nupud ja lülitid töötavad, ei ole võimalik lükata pakkumust tagasi üksnes testijate ebamugavuste tõttu, kui sedasi ei olnud RHAD-s sätestatud. Ka Kolmas isik leiab, et kinnastega kasutamine võib olla keerukas, kuid ei jõua seisukohale, justkui see oleks võimatu (mida eeldab TK p 2.22 nõue). 2.3.6 TK p 2.42 (punane mittevastavus): NVD that is turned ON shall be automatically turned OFF (without user manipulating the operating switch or control buttons) when it is flipped up from operating position to stowed position, and turned back ON when flipped back down to operating position. / ÖVS, mis on sisse lülitatud, lülitatakse automaatselt välja (ilma et kasutaja peaks juhtlülitit või juhtnuppe käsitsema), kui see pööratakse tööasendist üles kokkupandud asendisse, ja kui see pööratakse tagasi tööasendisse. 2.3.6.1 Vaidlustaja selgitas, et TK p-s 2.42 esitatud nõue on täidetud, kuid Hankija vastusest vaidlustusmenetluses on selge, et seda ei kontrollitud, kuivõrd kontrollimisel ei kasutatud kasutusjuhendit piisava selgusega. Hankija on asunud esitama vaidlustusmenetluses täiendavaid seisukohti, mida ei ole võimalik arvesse võtta täies ulatuses p-s 15. Kui Hankija on tagasisidestanud Vaidlustajatele, et nende seade ei lülitu automaatselt välja ning see tegelikkuses on vale ning Hankjia seda ka nendib oma vastuse lk-l 9, siis ei olegi siinkohal rohkem vaidlust ning on üheselt selge, et Vaidlustajate seade vastab TK p-le 2.42. 2.3.6.2 Vaidlustajad selgitavad veel vastuseks Hankija seletustele, et Hankija ei ole seadnud RHAD-s tingimuseks pakkuda täpselt sama seadet, millega Hankija on „harjunud“, mistõttu on loomulik, et sellel on erinevaid funktsioone. Vaidlustajad on lähtunud üksnes RHAD-s sätestatust ning sellele pakutav toode ka vastab. Hankija selgitused vaidlustusmenetluses ei muuda RHAD-s ega otsuses märgitut. Samuti ei ole korrektne Kolmanda isiku viide, justkui Vaidlustajad möönaksid TK p-le 2.42 mitte vastavust – Vaidlustajad on selgitanud oma pakutud seadme tööpõhimõtteid ning automaatseadistusi, mis vastavad TK p-le 2.42. 4 2.3.7 TK p 2.44 (punane mittevastavus): The mount shall allow the NVD control buttons and knobs to be easily used by the user in both operating or stowed position (the controls are not obscured by the mount and adapter). / Kinnitus peab võimaldama kasutajal ÖVS juhtnuppe ja nuppe hõlpsasti kasutada nii töö- kui ka paigutamisasendis (juhtseadised ei ole kinnituse ja adapteri poolt varjatud). 2.3.7.1 Vaidlustaja ei hakka siinkohal kordama juba 2.3.6.1 märgitut, kuid toonitab, et Hankija ei ole seadmeid kontrollinud mitte RHAD ja kasutusjuhise alusel, vaid enda hinnangu ja harjumuspärasest kasutamisest lähtudes, mis ei olnud selgelt osaks hindamismetoodikast ega saagi olla. Lisaks on Hankija ka siinkohal asunud täiendama ja muutma sisuliselt otsuses väljendatud põhjendusi, mida ei ole võimalik vaidlustusmenetluses enam arvesse võtta. Hankijal olnuks kohustus seadmeid kontrollida vastavalt kasutusjuhendile, kuid seda ei tehtud. Kolmas isik on asunud selgitama, et Vaidlustajate toote kasutamine on tülikas, kuid probleeme ei esineks, kui Hankija testiks seadet vastavalt kasutusjuhendile. 2.3.8 Vaidlustajad pööravad üleüldiselt tähelepanu sellele, et hankijal on kohustus järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, mille eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut (vt nt komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, C‑496/99 P, EU:C:2004:236, punkt 110, ja eVigilo, C‑538/13, EU:C:2015:166, punkt 33) ja mis vastab liidu riigihankenormide põhisisule (vt nt komisjon vs. Taani, C‑243/89, EU:C:1993:257, punkt 33; komisjon vs. Belgia, C‑87/94, EU:C:1996:161, punkt 51, ja SIAC Construction, C‑19/00, EU:C:2001:553, punkt 33), tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste hindamise ajal (vt nt Michaniki, C‑213/07, EU:C:2008:731, punkt 45, ja MT Højgaard ja Züblin, C‑396/14, EU:C:2016:347, punkt 37). Hankija poolt läbi viidud vastavuskontroll ei ole läbipaistev ega kontrollitav, olles äärmiselt subjektiivne. Hankija ei ole taganud pakkujate võrdset kohtlemist ning on astunud veel sammu edasi, asudes Vaidlustajatelt nõudma midagi, mida RHAD-s ei olnud. Samuti on Hankija tagasisidestamisel kasutanud määratlemata õigusmõisteid, mis peaksid olema Hankija poolt defineeritud ning kontrollitavalt ja läbipaistvalt tõendatud. 2.3.9 Kokkuvõttes on Vaidlustajad seisukohal, et pakkumuses esitatud öövaatlusseadmed on vastavad. Kuivõrd hindamine ja vastavuskontroll peab olema läbipaistev ehk nii Vaidlustajale kui VAKO-le on vaja tõestada, et väidetav puudus ka päriselt esines. Praegusel juhul see nii ei ole, mistõttu on Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamine vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ning RHS §-ga 114 lg 2. 2.4 Vaidlustajad on esitanud vajaliku teabe TK p 2.5 ja 2.5.2 kontrollimiseks 2.4.1 Vaidlustajad jäävad Vaidlustuses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt oli Hankijal vajalik teave TK p 2.5 ja 2.5.2 kontrollimiseks, st Vaidlustajatel puudus kohustus esitada teavet asjaolude kohta, mida ei olnud RHAD-s algselt nõutud. Kuivõrd pakkumuse tagasilükkamine ei seisne selles, et Vaidlustaja toode ei täidaks eeltoodud tingimusi, vaid Hankijal on väidetavalt olnud võimatu kontrollida tingimuste täitmist, siis on vajalik tuvastada esmalt, kas Hankijal oli üleüldse vajadus kontrollida RHAD-st tulenevalt asjaolusid, mille kohta ta täiendavaid selgitusi küsis. 2.4.2 Hankija selgitab oma vastuses, et „hankijale on ülimalt oluline pakutava seadme kvaliteet ning vastupidavus, oli ka üheks nõudeks kasutada Euroopa Liidu või USA päritolu IIT-d. IIT on seadme kõige olulisem ning kallim osa, mille sisuline kvaliteet lähtub omakorda kolme põhilise komponendi (nn tuumikosa) fotokatoodi, mikrokanali plaadi ja fosfori ekraani kvaliteedist.“ Kui hankija peab oluliseks just IIT komponentide päritolu, siis oleks hankija pidanud RHAD-s ka vastavalt sätestama. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole võimalik hankijal asuda RHAD-s olevaid nõudeid hiljem kergendama või raskendama – RHAD kehtib sellisel kujul, nagu see pakkumuse esitamise ajahetkeni avalikustatud oli (TlnHKo 3-15-3055, p 18). Seega vastavuse kontrolli etapis peab Hankija jääma RHAD-s avaldatud tingimuste juurde ning kontrollima pakkumuste vastavust eelnimetatud tingimustele. 5 2.4.3 RHAD-s on hankija seadnud nõuded aga üksnes IIT päritolumaale, milleks on riik või territoorium, kus toimub viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks varustatud ettevõttes, mille tulemuseks on uue toote valmistamine või mis on oluline valmistamisetapp. Vaidlustajad on selgitanud ja tõendanud, et IIT valmistatakse Euroopa Liidus vastavalt hankenõuetele. Pakkuja on kinnitanud ja esitanud dokumendid, et pakkumus vastab tehnilise kirjelduse punktile 2.5.2 ning hankijal ei ole alust nõuda rohkemat kui tegelikult ette nähtud hanketingimused, seega ei olnud Vaidlustajatel alust esitada teavet IIT osade kohta. 2.4.4 Hankija on selgitanud vaidlustusmenetluse raames, et tuumikosade valmistajate ring on kitsas ning hankijale on väheusutav, et Vaidlustajad ise toodaksid IIT-sid. Samas ei ole Hankija seadnud RHAD-s tingimuseks, et pakkuja peaks pakkuma seadmeid, mida pakkumuse esitamise ajahetkel EL-is või USA-s toodetakse. RHAD-st nähtub üksnes, et hankelepingu raames soetatavad IIT-d peavad pärinema EL-ist või USA-st ning seda on Vaidlustajad ka kinnitanud. Hankija on ka selles küsimuses irdunud RHAD nõuetest ning asunud vaidlustusmenetluses esitama täiendavaid nõudeid või nendele tuginevaid seisukohti, mis ei ole ühelgi viisil lubatav. Lisaks möönab Hankija ise ka, et Vaidlustaja võib sisuliselt ise IIT koostisosad kokku panna. 2.4.5 Hankija väide, et tal on kohustus kontrollida toormoodulite päritolu ei päde juba eelpool nimetatud põhjustel. Hankija on alles vaidlustusmenetluses asunud väitma, et tal on vajalik kontrollida, ega IIT komponendid ei pärine näiteks Vene Föderatsioonist. Tegemist on Vaidlustajate jaoks uudse informatsiooniga, sest Hankija ei esitanud vastavaid selgitusi ja kontrollimise aluseid Vaidlustajatele ka konkreetse küsimise peale. Hankija ei selgitanud mistahes viisil teabevahetuse käigus miks ja mis alusel küsitakse täiendavat informatsiooni RHAD-s mitte sisalduvate nõuete kontrollimiseks. Hankija jättis selle selgituse esitamata ning teeb seda alles vaidlustusmenetluses, mis on lubamatu ja vastuolus hea halduse põhimõtetega. Vaidlustajad jäävad selle juurde, et informatsiooni, mis ei ole vajalik pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ning on selgelt Vaidlustajate ärisaladuseks, ei ole vajalik Hankijale esitada 2.4.6 Kuivõrd MKU Limited ei tarni enda IIT koostisosi Venemaalt ega Katod’ist ning selle tõendamise vajadus jäi Vaidlustajale kogu hankemenetluse ajal arusaamatuks, siis esitame käesolevaga ka täiendava tõendi, mis seda kinnitab (Lisa 1). 2.4.7 Kokkuvõttes, kuivõrd pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult RHAD-s esitatud tingimuste alusel, siis ei ole võimalik Hankijal lükata pakkumus tagasi seetõttu, et pakkuja jättis sisuliselt esitamata asjaolud, mida ei olnudki vaja RHAD nõuete täitmiseks kontrollida. Kui hankija on RHAD-s nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide või andmete esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud (RHAD on olemuselt eelhaldusakt) ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et piisab ka muudest dokumentidest või hoopis on vaja täiendavaid dokumente. Juhul kui Hankija soov on reguleerida ka IIT koostisosade päritolu, siis see on võimalik ainult läbi uue ja täiendatud tehnilise kirjelduse, mida käesolevas etapis enam ilma uue riigihanke väljakuulutamiseta teha ei ole võimalik. Seetõttu tuleb Hankija otsus Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamiseks kehtetuks tunnistada. KULUDE NIMEKIRI 3.1 Vaidlustajad taotlevad Hankijalt lepingulise esindaja kulude summas 4375,00 eurot (ilma km-ta) välja mõistmist 3.2 Lepingulise esindaja kulud kajastuvad lisas 2 olevas aruandes. 6  MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1 Lisade konfidentsiaalsus. Käesoleva menetlusdokumendi lisa 1 sisaldab MKU GmbH ärisaladust. Lisa 1 on MKU GmbH ja tarnija vaheline leping, mille tingimused ja isegi tarnija nimi on vaidlustajate jaoks tundlikud ning mille avaldamine tekitaks neile pöördumatut kahju konkurentsi olukorras. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat MKU LIMITED lepinguline esindaja LISAD: 1) Tarneleping – konfidentsiaalne 2) Aruanne 7