Vaidlustus

Fr. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu, Estonia Tel +372 731 3001 Fax +372 731 3037 Riigihangete vaidlustuskomisjon 16. november 2023 nr 4-14/92-1 Tartu mnt 85, Tallinn, 10115 e-post: [email protected] VAIDLUSTUS Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Riigihanke viitenumber 267219 Riigihanke nimetus: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek pakkumuse esitamiseks uuringu „Eesti raskeveohobuse kui ohustatud tõu populatsiooni olukord ning selle säilitamise meetmed“ hankes Hankija Regionaal- ja Põllumajandusministeerium registrikood 70000734 kontaktisik: Kaia Kattel telefon 625 6101 [email protected] Vaidlustaja Eesti Maaülikool registrikood 74001086 F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu telefon 7313368, 5220501 e-post [email protected] Kolmas isik Texas A&M Ylikool Registrikood 4198 Taotlus: 1. vaidlustaja palub rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks hankija otsus (avalikustatud e-RHR-s 06.11.2023) riigihankes nr 267219 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek pakkumuse esitamiseks uuringu „Eesti raskeveohobuse kui ohustatud tõu populatsiooni olukord ning selle säilitamise meetmed“ hankes“ pakkuja Texas A&M Ylikool esitatud pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Lugupeetud vaidlustuskomisjoni liikmed! Asjaolud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on kuulutanud välja avatud hankemenetlusega riigihanke nr 267219 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek pakkumuse esitamiseks uuringu „Eesti raskeveohobuse kui ohustatud tõu populatsiooni olukord ning selle säilitamise meetmed“ hankes“, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 15.08.2023 kell 11:00. Tähtaegselt on riigihankele esitatud kaks pakkumust, Eesti Maaülikooli (edaspidi ka EMÜ) ja Texas A&M Ylikool poolt (pakkumused kättesaadavad e-RHR-s). Hankija avalikustas 06.11.2023 riigihangete registris pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (kättesaadav e-RHR-s), millele on lisatud punktisummade koondtabelid koos hankija põhjendustega pakkumuste hindamise kohta. Otsusega on tunnistatud edukaks pakkumuseks Texas A&M Ylikool esitatud pakkumus, mis saavutas hindamisel kokku 82,63 punkti (vastavalt edukaks tunnistamise otsuse Lisale 1: Pakkuja nägemus töö eesmärgist, uurimisülesannetest ja metoodikast – 40 punkti; Pakkumuse kogumaksumus 27,63 punkti; Pakkuja meeskond ja kogemus ning tööde jaotus – 5 punkti; Hobuste geneetikaga seonduva(id) uuringu(d) läbiviinud teaduskraadiga isiku(te) kaasatus – 10 punkti). Eesti Maaülikooli pakkumus saavutas hindamisel kokku 65 punkti (vastavalt edukaks tunnistamise otsuse Lisale 2: Pakkuja nägemus töö eesmärgist, uurimisülesannetest ja metoodikast – 20 punkti; Pakkumuse kogumaksumus 30 punkti; Pakkuja meeskond ja kogemus ning tööde jaotus – 5 punkti; Hobuste geneetikaga seonduva(id) uuringu(d) läbiviinud teaduskraadiga isiku(te) kaasatus – 10 punkti). Vaidlustaja vaidlustab hankija otsuse edukaks tunnistamise kohta, sealhulgas otsuse Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud põhjendused, kuna hankija on lähtunud pakkumuste hindamisel ja punktide jagamisel valedest kaalutlustest ning väljunud hankija poolt kehtestatud hindamismetoodika piiridest. Kui hankija oleks hinnanud pakkumusi vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, oleks vaidlustaja pakkumus saavutanud kokku 85 punkti ning tuleks tunnistada edukaks. Vaidlustaja põhjendused vaidlustusele I Pakkuja Texas A&M Ylikool pakkumuse hindamine Hindamismetoodika kirjelduses (kättesaadav e-RHR-s Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad) on hankija näinud ette järgmise meetodi: „40 punktiga hinnatakse pakkumust, kus pakkuja nägemus lähteülesande lahendusest on läbimõeldud ja sisukas, selgelt lahti mõtestatud, asjakohane, esitatud lähenemine on pakkuja omapoolne terviklik nägemus, mitte hankija tehnilise kirjelduse ehk lisa 1 sisu ümberkirjutus ning ületab hankija ootusi (vastavust tehnilisele kirjeldusele) omapoolse lisandväärtusega. Pakkuja pakub täiendavaid ettepanekuid, mida hankija pole ise ülesande püstituses kirjeldanud, tingimusel, et nende täienduste/muudatuste vajalikkus on arusaadavalt ja objektiivselt põhjendatud ning need tagavad hankija tehnilise kirjelduse lisa 1 toodud töö eesmärkide saavutamise parimal võimalikul moel. Mitteasjakohaste või lisaväärtust mittepakkuvate täienduste/muudatuste pakkumist ei peeta hankija ootusi ületavaks. 2 Metoodika valik on põhjendatud ning sobilik nõutud lõpptulemuse saavutamiseks. Põhjalikult on kirjeldatud planeeritavat lõppväljundit ja selle moodustumist eri etappide tulemuste põhjal. Lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule on pakutud omapoolseid põhjendatud lisalahendusi (nt täiendavate analüüsimeetodite või andmete kasutamine), mis võimaldavad töö eesmärke efektiivsemalt lahendada ning tulemusi paremini kommunikeerida“. Hankija hindas Texas A&M Ülikooli nägemuse töö eesmärgist, uurimisülesannetest ja metoodikast maksimumpunktide, s.o 40 punkti vääriliseks ja Eesti Maaülikooli pakkumust hinnati 20 punktiga. Edukaks tunnistamise otsuse Lisas 1 toodud põhjenduste kohaselt pakub Texas A&M Ülikool lisandväärtusena „55 rootsi ardenni tõugu hobuse genotüpiseerimist tihedal geenikiibil. Kuna eesti raskeveohobuse aretuse eriprogrammi järgi on kasutatud rootsi ardenni tõugu hobuseid. Lisaks teeb Texas A&M Ülikool ettepaneku kõigi hankija poolt kogutud eesti raskeveohobuste proovide genotüpiseerimiseks ka mikrosatelliidi meetodil, mida hankija pole ette näinud oma ülesande püstituses“. Riigihanke nr 267219 tehnilise kirjelduse (kättesaadav e-RHR-s) punktis 4 on seatud uuringu eesmärgid ning hankija on kolmanda uuringu eesmärgina nimetanud: hinnata eriprogrammi käigus rootsi ardenni tõugu hobuste kasutamise mõju hindamist eesti raskeveohobuse populatsioonile. Hankija on 2022. aastal tellinud vaidlustajale teadaolevalt otselepinguga (ilma teisi pakkumisi küsimata) Texas A&M Ülikoolilt uuringu „Eesti raskeveohobuse (ERH) populatsioonigeneetilisne analüüs“, mille lõpparuandes1, mis on dateeritud 15.12.2022, on toodud teave DNA kvaliteedi kohta: „Genotüpiseerimiseks sobiliku kvaliteediga esialgne, puhastamata DNA õnnestus saada kõigist 31st ERH2 ja 55st RAH3 karvanääpsudest. Lõplik, puhastatud, hea kvaliteedi ja kogusega DNA saadi kõigist 55st RAH proovist, kuid vaid 25st ERH proovist. Viie ERH DNA kogus ei ole piisav kordusanalüüsiks ega ka plaanitavaks genotüpiseerimiseks hobuse tihedal geenikiibil. Ühe ERH proovidest puhast lõplikku DNAd ei saadudki. Lisa 1 annab ülevaate ERH DNA kogustest ja kvaliteedist ning märgib ära need ERH isendid, kelle edasiseks uurimiseks on vaja koguda uued proovid“. (punkt 3.1.) Vaidlustaja selgitab siinkohal, et Rootsi ardenni tõugu hobuste proovid saadi Rootsist Põllumajandusülikoolist. Uuringu4 eesmärgiks oli muu hulgas: 1) Selgitada välja kas eesti raskeveohobune eristub geneetiliselt rootsi ardenni hobusetõust või teistest samas piirkonnas aretatud raskeveohobuse tõugudest. 1 Eesti raskeveohobuse (ERH) populatsioonigeneetilisne analüüs. Autorid R. Juras; J. Kjöllerström; E.G. Cothran ja T. Raudsepp. 2022. (https://eestinraskaatvetohevoset.fi/wp- content/uploads/sites/2561/2023/05/2022-12- 8_Eesti_Raskeveohobuse_Populatsioonigeneetiline_Analuus_koos_Lisadega_Lopparuanne-3.pdf) 2 ERH – eesti raskeveohobune 3 RAH – rootsi ardenni hobune 4 Eesti raskeveohobuse (ERH) populatsioonigeneetilisne analüüs. Autorid R. Juras; J. Kjöllerström; E.G. Cothran ja T. Raudsepp. 2022. (https://eestinraskaatvetohevoset.fi/wp- content/uploads/sites/2561/2023/05/2022-12- 8_Eesti_Raskeveohobuse_Populatsioonigeneetiline_Analuus_koos_Lisadega_Lopparuanne-3.pdf ) 3  2) Kasutada uurimise tulemusi järgnevana kavandatavas eesti raskeveohobuse kogu populatsiooni detailuuringus. Juhime tähelepanu asjaolule, et Hankija eeldas juba hanget välja kuulutades Texas A&M Ülikooli poolt pakutavat lisandväärtust rootsi ardenni tõugu hobuste kaasamiseks uuringusse ja jätku-uuringut Texas A&M Ülikoolis, millele viitab selgelt ülal toodu teave lõpparuande põhjal – kasutada uurimise tulemusi järgnevana kavandatavas eesti raskeveohobuse kogu populatsiooni detailuuringus. Uuring on suunatud eelkõige eesti raskeveotõu tõusisese olukorra analüüsimisele, mistõttu antud juhul annab 55 rootsi ardenni genotüpiseerimine tihedal geenikiibil infot eelkõige rootsi ardenni tõu uurijatele ja hobusekasvatajatele. Tuginedes FAO juhendmaterjalile5, on soovitus genotüpiseerida minimaalselt 25 looma tõust. Varem läbi viidud tori tõu uuringus6, kus analüüsiti ka tõugudevahelist sugulust, järgiti FAO poolt antud soovitusi ning genotüpiseeriti Hankija poolt kogutud 10 – 30 proovi tõu/alampopulatsiooni kohta. DNA kvaliteet oli kõigi proovide puhul piisav mikrosatelliitidel põhineva uuringu läbiviimiseks, mida kinnitavad ka kõigi 31 hobuse kohta kõigis lookustes esitatud genotüübiandmed. Aruandes toodud kirjelduse põhjal teadis Texas A&M Ülikool uuringu jätkumisest, hinnates oma proovide DNA kvaliteeti ja kogust ning tuues välja, et tarvis on koguda viie hobuse puhul lisaproove. Kui Texas A&M Ülikoolil ei oleks olnud kindlust uuringu jätkumises, siis ei oleks tehtud täiendavat tööd DNA puhastamiseks, et saada hea kvaliteediga DNA-d, mis sobib geenikiibil genotüpiseerimiseks. Puhast ja kõrge kvaliteediga DNA-d on vaja vaid jätku-uuringu läbiviimiseks ehk siis hobuste genotüpiseerimiseks geenikiibil. Texas A&M Ülikoolil oli juba 2022. aastal olemas ettevalmistatud materjal jätku-uuringu läbiviimiseks. Vaidlustaja on seisukohal, et hobuste kordusgenotüpiseerimist ei saa pidada lisandväärtuseks, kuna enamus eesti raskeveotõugu hobuste populatsioonist on juba genotüpiseeritud vähemalt 16 DNA mikrosatelliidilookuse põhjal kas Eesti Maaülikooli, Rootsi Põllumajandusülikoolis või Soome Genoscoper Oy laboris, mistõttu ei saa pakkumuses toodud kordusgenotüpiseerimist pidada lisaväärtuseks muul moel kui ulatuslikuma uurimismaterjalina Texas A&M Ülikoolile endale uurimistöö läbiviimiseks võrdluses teiste tõugudega. Valdkonna tavapraktika on, et uurimislaborid vahetavad vajadusel indiviidide genotüübi andmeid, kuid ei vii läbi kordusgenotüpiseerimisi, kuna sama markersüsteemi ja standardiseeritud markerite nomenklatuuri puhul indiviidi genotüübi info ei muutu. Kolmandatele isikustele soodustuste loomine (täiendav võimalus uurimislaborile saada ulatuslikum uurimismaterjal) ei saa olla hankija eesmärk (vastavalt tehnilisele kirjeldusele ka ei ole) ning sellise tegevuse eest ei saa anda hindamismetoodikas kirjeldatud lisandväärtuse punkte. Antud hankele eelnenud uuringus „Eesti raskeveohobuse (ERH) 7 populatsiooniogeneetiline analüüs “ genotüpiseeriti Texas A&M Ülikooli poolt 15 5 FAO. 2011. Molecular genetic characterization of animal genetic resources. FAO Animal Production and Health Guidelines. No. 9. Rome. 6 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames uuringu „Tori hobusetõu analüüs põlvnemisandmete ja DNA markerite põhjal” läbiviimine. Autorid H. Viinalass; K. Rooni; E. Sild; S. Värv. 2013. 7 Eesti raskeveohobuse (ERH) populatsioonigeneetilisne analüüs“. Autorid R. Juras; J. Kjöllerström; E.G. Cothran ja T. Raudsepp. 2022. (https://eestinraskaatvetohevoset.fi/wp- content/uploads/sites/2561/2023/05/2022-12- 8_Eesti_Raskeveohobuse_Populatsioonigeneetiline_Analuus_koos_Lisadega_Lopparuanne-3.pdf) 4 autosoomse mikrosatelliitse markeri põhjal. FAO soovitus loomageneetiliste ressursside molekulaargeneetilisteks uuringuteks on kasutada FAO ja ISAG8–FAO loomade geneetilise mitmekesisuse nõuandva grupi poolt soovitatud 30-t mikrosatelliitset markerit9. Selline lähenemine annab täpsemaid andmeid kui ainult ISAGi poolt põlvnemisandmete kontrollimiseks soovitatud markerite kasutamine. Näiteks 2013. a läbi viidud „Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames uuringu „Tori hobusetõu analüüs põlvnemisandmete ja DNA markerite põhjal” läbiviimine10“ põhines 32 mikrosatelliidilookuse analüüsimise andmetel. Hankija on tehnilises kirjelduses nimetanud uuringu eesmärgina välja hinnata eriprogrammi käigus rootsi ardenni tõugu hobuste kasutamise mõju hindamist eesti raskeveohobuse populatsioonile. Seega oodatakse uuringult vastuseid tõusisese mitmekesisuse kohta ja mitte tõugudevahelist analüüsi. Eesti Maaülikooli varasem genoomiuuring11 näitas eesti raskeveotõu selget eristumist teistest Eesti hobusetõugudest, mis on riigi loomageneetilise ressursi mõttes tõu unikaalsuse hindamiseks piisav. Teiste riikide või piirkondlike tõugudega võrdlus annab teavet eesti raskeveotõu kohta globaalses kontekstis. Arvestades eeltoodud faktilisi asjaolusid, on vaidlustaja seisukohal, et hankija ei ole pakkuja Texas A&M Ylikool pakkumuse hindamisel lähtunud riigihanke nr 267219 hindamiskriteeriumite juures sätestatud hindamismetoodikast ning on omistanud pakkumusele „lisandväärtuse“ eest punke, mis ei saa olla lisandväärtus – tegemist on tehnilises kirjelduses nimetatud ülesandega ning tõugudevahelise analüüsi teostamine saab olla lisandväärtus eelkõige pakkujale endale. II Pakkuja Eesti Maaülikool pakkumuse hindamine Edukaks tunnistamise otsuse Lisas 2 sisaldunud põhjenduste kohaselt pakkus Eesti Maaülikool lisandväärusena „lisaks olemasolevatele proovidele ka hiljem sündinud loomadelt lisaproovide hõlmamist uuringusse. Samuti tehakse ettepanek uuringusse kaasata „karvaproove hobustelt, kes ei sisaldu 236 Eestis elavate hobuste hulgas, kuid kelle omanikud on andnud Eesti Maaülikooli geneetikalaborile loa kasutada oma hobuste karvaproove uurimistöö läbiviimiseks Eesti Maaülikoolis.“. Hanke hindamiskomisjon kaalus ning analüüsis pakkuja poolt pakkumuses esitatud lisaväärtusi ning leidis, et (i) hanke ajaraam ei võimalda lisaproovide kogumist ning (ii) selleks puudub ka vajadus, sest hiljem sündinud loomade järglaste näol on tegemist nende hobuste järglastega, kelle proovid on juba uuringu tarbeks kogutud. Allmärkusena toob hanke hindamiskomisjon välja nüansi, et pakkuja ei ole oma esitatud pakkumuses märkinud, kas hobuste omanikud, kes on andnud Eesti Maaülikooli geneetikalaborile loa kasutada oma hobuste karvaproove Eesti Maaülikoolil uurimustööde läbiviimiseks, on ühtlasi andnud loa ka nende proovide laiemaks kasutamiseks, kuna käesoleva hankemenetluse tulemusena saab hankija omale lihtlitsentsi koos all-litsentsi võimalusega ning see tähendab, et proovide kasutajaks ei jääks enam ainuüksi Eesti Maaülikool.“ 8 ISAG – International Society for Animal Genetics/ Rahvusvaheline loomageneetika ühing 9 FAO. 2011. Molecular genetic characterization of animal genetic resources. FAO Animal Production and Health Guidelines. No. 9. Rome. 10 „Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames uuringu „Tori hobusetõu analüüs põlvnemisandmete ja DNA markerite põhjal” läbiviimine. Autorid H. Viinalass; K. Rooni; E. Sild; S. Värv. 2013. 11 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames uuringu „Tori hobusetõu analüüs põlvnemisandmete ja DNA markerite põhjal” läbiviimine. Autorid H. Viinalass; K. Rooni; E. Sild; S. Värv. 2013. 5 Vaidlustaja ei nõustu hindamiskomisjoni sellise hinnanguga, sest: (i) Eesti Maaülikooli pakkumuses lisandväärtusena nimetatud lisakarvaproovide kaasamiseks ei ole tarvis täiendavalt karvaproove koguda, kuna need on juba olemas. Seega on hankija viide puuduvale ajale asjakohatu ning ei lähtu tegelikest asjaoludest. Juhul kui hankija soovib väita, et hankijale ei olnud selline asjaolu teada, siis viitab vaidlustaja RHS § 46 lg 4 ja § 114 lg 2 koosmõjule: hankijal on õigus ja kohustus küsida pakkumustes esinevate ebatäpsuste kohta selgitusi ning pakkujale peab jääma võimalus neid anda. Ei ole mingit kahtlust, et nimetatud selgitusi peab saama anda ka pakkumuste hindamisel selgunud küsimuste puhul. Seda eelkõige olukorras, kus hindamismetoodika on nö „kujundav hindamine“ ning hankijal on võimalik omistada väärtuspunkte esitatud kirjeldustele. (ii) Antud juhul on Eesti Maaülikool pakkumuses lisaväärtusena välja pakutud eriprogrammi kaasatud ning kahe aasta jooksul pärast Hankija poolt proovide kogumist sündinud hobused. Uuringusse täiendavalt kaasatavate hobuste genotüpiseerimine on oluline ajakohasema hinnangu saamiseks eriprogrammi kasutamise mõju kohta populatsioonile ja hiljem sündinud varssade kaasamine annab võimaluse järelkasvu hilisemaks paaridevaliku kavandamiseks tõu aretust ja säilitamist silmas pidades – tegemist on uuringu eesmärkide laiema kaardistamise võimalusega ning igal juhul lisandväärtusega. (iii)Hankija on hanke tehnilises kirjelduses nimetanud ühe uuringu eesmärgina välja hinnata eriprogrammi käigus rootsi ardenni tõugu hobuste kasutamise mõju hindamist eesti raskeveohobuse populatsioonile. Seega oodatakse uuringult vastuseid tõusisese mitmekesisuse kohta ja mitte tõugudevahelist analüüsi. Eesti Maaülikooli varasem genoomiuuring12 näitas eesti raskeveotõu selget eristumist teistest Eesti hobusetõugudest, mis on riigi loomageneetilise ressursi mõttes tõu unikaalsuse hindamiseks piisav. Teiste riikide või piirkondlike tõugudega võrdlus annab teavet eesti raskeveotõu kohta globaalses kontekstis. (iv) Eesti Maaülikooli pakkumuses on märgitud, et hobuste omanikud on andnud loa kasutada oma hobuste karvaproove uurimistöö läbiviimiseks Eesti Maaülikoolis. Uurimistöö/teadustöö tähendab tulemuste analüüsimist ja nende publitseerimist ning selleks on omanikud loa andnud. Seega ei ole asjakohane ka hankija allmärkus avalikustamist puudutava probleemi kohta. Hankija teab, et teadusuuringute üks osa on publitseerimine, mistõttu viitab hindamiskomisjoni allmärkus vaidlustaja hinnangul kas asjatundmatusele või pahatahtlikkusele. Lisaks juhib vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et Eesti Maaülikool tõi oma pakkumuses lisandväärtusena välja juba eesti raskeveotõu eriprogrammis kasutatud hobuste kaasamise uuringusse, mida hankija ei ole välja toonud oma hinnangus (otsuse Lisas 2) ning mis võimaldab eraldi analüüsida eesti raskeveotõugu hobuseid koos eriprogrammi kaasatud hobustega ja selgitada nende mõju populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele. Juhime tähelepanu sellele, et tõuaretus, sh paaride valik, ja tõu säilitamine on tulevikku suunatud tegevused, mistõttu on erakordselt oluline, et geeniuuringut läbi viies kaasatakse maksimaalsel arvul uuritava populatsiooni isendid, eelkõige järelkasv, kelle 12 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames uuringu „Tori hobusetõu analüüs põlvnemisandmete ja DNA markerite põhjal” läbiviimine. Autorid H. Viinalass; K. Rooni; E. Sild; S. Värv. 2013. 6 puhul saadakse genoomiandmete analüüsimisega lisateavet ka näiteks hobuste sigimise- ja jõudluse ning retsessiivsete geenidefektide kohta. Arvestades seda, et tõuaretus, sh paaridevalik, ja tõu säilitamine on tulevikku suunatud tegevused, on erakordselt oluline, et geeniuuringut läbi viies kaasatakse maksimaalsel arvul uuritava populatsiooni isendid, eelkõige järelkasv, kelle puhul saadakse genoomiandmete analüüsimisega lisateavet ka näiteks hobuste sigimise- ja jõudluse ning retsessiivsete geenidefektide kohta. Juhul, kui hankija ei pea Eesti Maaülikooli poolt lisandväärtusena pakutud ettepanekut hindamisväärseks, siis peab hankija seda põhjendama. Arvestades asjaolu, et pakkujad on teinud pakkumuse esitamisel eesmärgistatud tööd (mitte osalenud kirjandusvõistlusel) ning arvestanud hankija juhistega ja hankija enda poolt kehtestatud hindamismetoodika kirjeldusega, on ka hankijal kohustus käsitleda kogu esitatud pakkumuse sisu ning anda hinnang miks hankija ei pidanud üht või teist pakutud ettepanekut lisandväärtuseks. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja asjaolu, et hankija on hindamisel lähtunud valedest argumentidest ning jätnud osaliselt käsitlemata Eesti Maaülikooli esitatud pakkumuse sisu, on vaidlustaja seisukohal, et Eesti Maaülikooli pakkumuse väärtuspunktid kriteeriumi „Pakkuja nägemus töö eesmärgist, uurimisülesannetest ja metoodikast“ osas peavad olema 40 punkti. Kuna hankija on jätnud ebaõigelt vaidlustaja pakkumusele väärtuspunktid omistamata ning on Eesti Maaülikooli pakkumuse hindamisel lähtunud valedest argumentidest, on ka hindamise tulemus vale. Juhul, kui hankija lähtub enda poolt kehtestatud hindamiskriteeriumitest ja metoodikatest, peab hankija tunnistama edukas pakkumuseks Eesti Maaülikooli esitatud pakkumuse, kuna pakkumuste õiguspärasel hindamisel saavutab Eesti Maaülikooli pakkumus suurema väärtuspunktide arvu. Meeskonna punktid Vastavalt hindamiskriteeriumi „Pakkuja meeskond ja kogemus ning tööde jaotus“ eest jagatud punktide selgitusele on Eesti Maaülikooli pakkumusele omistatud 5 punkti, kuna Pakkuja poolt on lahti kirjutatud meeskonna tööjaotus ning kaasatud on nii akadeemiline kui praktikute valdkondlik parim kompetents. Vaatamata eeltoodule puuduvad meeskonnast pakkujal hindamiskriteeriumite kohaselt nõutavad kõrgharidustaseme teise või kolmanda taseme üliõpilased. Eesti Maaülikool saatis küll täiendavad andmed kahe meeskonnaliikme kavatsuste kohta kaitsta doktori kraadi eksternina, aga kuna nende isikute doktoriõpe on katkenud aastaid tagasi, siis ei vasta need isikud hindamiskriteeriumites toodud üliõpilaste tingimustele. Seetõttu pole võimalik anda selles kategoorias pakkujale rohkem kui 5 punkti, kuna nii 20 punkti kui 10 punkti kohta toodud kriteeriumid hõlmavad eelpool nimetatud kõrgharidustaseme teise või kolmanda taseme üliõpilaste kaasamist meeskonda.“ Hankija ei ole hindamiskriteeriumites välistanud eksterne, keda on üldjuhul tavapraktikas võib nimetada ka üliõpilasteks. Hankija ei ole andnud hinnangut miks ei saa eksterne käsitleda üliõpilastena, olenemata asjaolust, et vaidlustaja on oma täiendavas selgituses viidanud Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirjale, mille kohaselt on võimalik doktoritöö kaitsmine ka eksternina. Hankija on märkinud „Kaasatud on nii akadeemiline kui ka praktikute valdkondlik parim kompetents“, kuid ometi ei ole hankija näinud selles tähenduses Eesti Maaülikooli pakkumuses olemuslikult sisalduvat väärtust ning operatiivset ja kahepoolset (s.t. 7 aastakümnete pikkusena oma toimivust näidanud) koostööd Eesti hobusekasvatajatega ning sellel pinnal seni ja 101 aasta jooksul alates hobuste tõuraamatute pidamise algusest Eestis kohapeal koondunud kompetentsi tõuaretuse alal. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on jätnud põhjendamatult omistamata Eesti Maaülikooli pakkumusele meeskonna punkte, hindamismetoodika kohaselt peab meeskonna liikme näol olema tegemist kõrgharidustaseme teise või kolmanda astme üliõpilasega – Eesti Maaülikooli meeskond vastab esitatud nõudele. Protsessuaalsed küsimused RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. RHS § 185 lg 1, lg 2 punkti 7 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, kui ta leiab, et hankija ebaseaduslik otsus pakkumuse edukaks tunnistamisel rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huve. Antud juhul seisneb vaidlustaja õiguste rikkumine selles, et hankija on teinud riigihangete seadust ja riigihanke nr 267219 hindamismetoodikat rikkudes otsuse omistada Eesti Maaülikooli pakkumusele ebaõiged väärtuspunktid, mistõttu on Eesti Maaülikooli pakkumus pingereas teine. Hankija otsuste kehtetuks tunnistamisel on reaalne võimalus, et hankija tunnistab vaidlustaja pakkumuse edukaks, kuna vaidlustaja pakkumus vastab eduka pakkumuse kriteeriumile – enim väärtuspunke saavutanud pakkumus. Seega on vaidlustus eesmärgipärane ja perspektiivne. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema VAKO-le laekunud kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija andis oma otsusest teada 06.11.2023, vaidlustuse esitamise tähtaeg on 10 päeva, TsÜS § 136 lg 6 ja 9 kohaselt on vaidlustus tähtaegne. Riigilõivuseadus § 258 lg 1 p 2 kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640,00 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu (maksekorraldus lisatud). Vaidlustaja teatab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vaidlustusele ei ole lisatud dokumente, mis on kättesaadavad elektroonilisest riigihangete registrist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Kirsimägi Hankeosakonna juhataja 8 Lisad: 1. Hankeosakonna kirjeldus, volitusnorm p 3.3. 2. Maksekorraldus Menetlusdokumendid palume edastada: [email protected] 9