Hankija täiendavad seisukohad

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 16.11.2023 Kehtib kuni: 15.11.2028 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Haridus- ja Noorteamet Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] 16.11.2023 nr 1.6-9/23/3143-5 cc: [email protected] [email protected] Vastus riigihanke 268583 vaidlustuse 13.11.2023 täiendavatele seisukohtadele Vaidlustaja: Tallinna Tehnikaülikool Registrikood 74000323, aadress Ehitajate tee 5, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 19086 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ, aadress Tartu mnt 82, Tallinn 10112 Menetlusdokumendid: [email protected] Hankija: Eesti Vabariik, Haridus- ja Noorteamet Registrikood 77001292, aadress Lõõtsa tn 4, Tallinn 11415 esindaja: Raimond Viiding, [email protected] Kolmas isik: AS BCS Koolitus Registrikood 10723047, aadress Aia tn 7, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10111 E-mail: [email protected] Taotlus: Jätta Tallinna Tehnikaülikooli vaidlustus riigihankes 268583 läbi vaatamata. HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD I Vaidlustajal puudub võimalus osutuda riigihankes 268583 edukaks 1.1. Hankija hinnangul ei ole vaidlustuse rahuldamine võimalik, kuna vaidlustaja on minetanud võimaluse osutuda hankes edukaks. 1.2. Hankija võttis oma 22.10.2023 edukaks tunnistamise otsuses vastu järgnevad otsused: 1. tunnistada edukaks AS BCS Koolitus (10723047) pakkumus, kui hindamise kriteeriumite kohaselt enim väärtuspunkte saanud majanduslikult soodsaim pakkumus. Eduka pakkuja pakkumusele omistati 95,82 väärtuspunkti. Põhjendused esitatakse pakkujale eraldi. 2. Tallinna Tehnikaülikool (74000323) pakkumusele omistati kokku 80,00 väärtuspunkti. Põhjendused esitatakse pakkujale eraldi. 3. Visionest Institute OÜ (10342428) pakkumusele omistati kokku 77,95 väärtuspunkti. Põhjendused esitatakse pakkujale eraldi. Lõõtsa tn 4 / 11415 Tallinn / 735 0500 / [email protected] / www.harno.ee Registrikood 77001292 1.3. Vaidlustaja esitas 01.11.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjonile lahendamiseks järgneva nõude: 1. Tunnistada kehtetuks Haridus- ja Noorteameti 22.10.2023 edukaks tunnistamise otsus, millega tunnistati edukaks AS BCS Koolitus pakkumus. 1.4. Seega vaidlustab vaidlustaja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist. Muid hankija otsuseid vaidlustavaid taotlusi vaidlustaja vaidlustuses ega ka 13.11.2023 täiendavates seisukohtades esitanud ei ole. 1.5. Vaidlustaja taotletava nõude teistsugune (“kogumis või tervikuna” vms) tõlgendamine ei ole võimalik, sest sellisel juhul tuleks vaidlustuskomisjonil langetada otsus ka Visionest Institute OÜ pakkumuse suhtes, mida vaidlustaja ei ole puudutanud ei sisulistel ega formaalsetel (n otsuste loogiline järgnevus) alustel. 1.6. Vaidlustaja ei ole 01.11.2023 vaidlustuses ega 13.11.2023 täiendavates seisukohtades välja toonud, millise sisulise põhjenduse kohaselt on hankija omistanud kolmanda isiku pakkumusele punkte valesti. Vaidlustaja 01.11.2023 vaidlustus ja 13.11.2023 täiendav seisukoht keskenduvad sellele, mil viisil on hankija (väidetavalt) vääralt hinnanud vaidlustaja pakkumust. 1.7. Hankija järeldab eelnevast, et vaidlustaja enda pakkumusele omistatud punktide otsuse kehtetuks tunnistamist vaidlustusega taotletud ei ole - vastavasisulist nõuet ei nähtu ühestki vaidlustuskomisjonile esitatud dokumendist. 1.8. Arvestades vaidlustaja nõude kõigi sisuliste põhjenduste spetsiifilist keskendumist oma pakkumuse väidetavatele eelistele olukorras, kus vaidlustaja pakkumusega seoses vaidlustuskomisjonile tegelikult ühtegi taotlust esitatud ei ole, puudub vaidlustajal võimalus osutuda riigihankes 268583 edukaks. 1.9. Hankija hinnangul puudub võimalus või põhjus vaidluse sisuliseks läbivaatamiseks olukorras, kus hoolimata välja toodud (oletuslikest) etteheidetest hankija tegevusele vaidlustaja pakkumusega seoses puudub isegi nendega nõustumise korral vaidlustaja selgelt väljendatud nõue, mida välja toodud etteheidete alusel rahuldada. Samas on vastupidine olukord kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega - vaidlustaja ei ole välja toonud ühtegi iseseisvat sisulist põhjust, miks vaidlustuskomisjon peaks kolmanda isiku pakkumusele omistatud hindepunkte kontrollima või põhjendanud, miks hankija ei oleks pidanud kolmanda isiku pakkumusele omistama just nimelt selliseid hindepunkte. 1.10. Kujunenud olukorras ei ole vaidlustusmenetluses esitatud sellist nõuet, mille rahuldamine viiks vaidlustaja pakkumusele omistatud punktide ümbervaatamiseni ning võiks seeläbi tekitada olukorra, kus uue hindamise puhul oleks vaidlustajal võimalik oma punktisummat tõsta. Vastupidiselt ei ole aga vaidlustusmenetluses ühtegi sisulist põhjendust või etteheidet, mis võiks olla iseseisvaks aluseks kolmanda isiku pakkumusele omistatud hindepunktide kontrollimisel ja olla seeläbi aluseks vaidlustaja esitatud nõude rahuldamisele. 1.11. Kokkuvõttes on hankija seisukohal, et vaidlustaja poolt vaidlustusmenetlusse esitatud nõude (kolmanda isiku edukaks tunnistaise otsuse kehtetuks tunnistamine) osas puuduvad iseseisvad alused esitatud nõude rahuldamiseks. 1.12. Vastavalt Riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 7 jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. 2 (5) 1.13. Vastavalt RHS § 185 lg 1 saab vaidlustuse esitada pakkuja, kelle huvisid või õigusi on rikutud. Vaidlustaja ei ole välja toonud, milliseid tema iseseisvaid huvisid või õigusi rikub kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. Vaidlustaja enda pakkumusele omistatud punktide muutmise osas vaidlustuse läbivaatamiseks puudub sellekohane nõue ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse osas puuduvad vaidlustaja sisulised põhjendused, miks vastava otsuse punktid ei ole õiged või kuidas kellegi teise pakkumuse iseseisev edukaks tunnistamine rikub tema õigusi. Sarnaselt ei saa olla vaidlustajal selle otsuse vastu ka õiguspärast huvi, kuna ta on minetanud võimaluse oma pakkumusele omistatud punktide vaidlustamiseks ja võimaliku hindepunktide ümberhindamise korral ise hankes edukaks osutumiseks. 1.14. Eeltoodust lähtuvalt esitab hankija taotluse jätta vaidlustaja vaidlustus riigihankes 268583 läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 7 alusel, kuna vaidlustaja on minetanud võimaluse osutuda ise hankes edukaks ja vaidlustatud hankija otsus iseseisvalt ei riku vaidlustaja õigusi ega huvisid. II Puudub vajadus riigihanke 268583 vaidlustuse läbivaatamiseks vaidlustuses toodud põhjalikus detailsuses 2.1. Vaidlustaja seisukoht, nagu tingiks vaidlustuses esitatud etteheidete põhjaliku läbivaatamise kohustuse RHS § 117, ei ole õige. 2.2. Viidatud RHS § 117 on hankijapoolset pakkumuste hindamist reguleeriv riigihangete seaduse üldnorm. Hankija ei sea vaidluse alla asjaolu, et nimetatud paragrahv kuulub hankija(te) poolt riigihanke pakkumuste hindamisel täitmisele. Käesoleval hetkel ei ole viide RHS § 117 normidele asjakohane, kuna vaidluse sisuks ei ole see, milline peab olema hankija tegevus hanke hindamisel, vaid see, millises ulatuses ja põhjalikkusega kontrollib vaidlusorgan hankija subjektiivseid või õiguseväliseid ekspertteadmisi nõudvaid elemente sisaldavate otsustuste ratsionaalsust või õigsust ja seda vastav RHS § 117 ei reguleeri. 2.3. Täiendavalt ei oma vaidluse sisuküsimuste läbivaatamise põhjalikkuse ulatuse seisukohast tähendust ka hanke maksumus. Riigihangete hankemenetluste liikide erinevate piirmäärade mõte ongi anda hankijale (ja kaude ka vaidlusorganitele) paindlikkus keerukamate või muudel põhjustel eripärasemate hankemenetluste puhul mõistlikuks efektiivsuseks nii hangete läbiviimisel kui ka nende kontrollimisel. Riigikohus on varasemalt viidatud hangete puhul keskendunud nimetatud hangete hankemenetluse liigile, mitte maksumusele, mistõttu on õige sellisest selgelt sõnastatud suunisest (detailne kontroll tuleks läbi viia rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul ja seadusest tulenevate kõrgema formaliseerituse tasemega hangete puhul) ka lähtuda. 2.4. Mis puudutab vaidlustaja viidet Riigikohtu otsusele 3-3-1-51-16, siis selles osas ei oska hankija vaidlustaja 13.11.2023 seisukohta kommenteerida. Vastav otsus (p 17.2) ütleb põhimõtte osas väga selgelt, et vaidlusorgani ülesandeks on õiguslike vaidluste lahendamine, mitte õigusväliseid valdkondlikke teadmisi (vastavas otsuses esteetika, käesoleval juhul haridusvaldkond) nõudvate vaidluste lahendamine. Mis puudutab vaidlusorgani poolt rakendatava adekvaatse kontrolli detailsuse konteksti, siis on nimetatud lahendis kasutatud hankija hinnangul probleemi olemust hästi kokkuvõtvat sõnastust - “sekkuda saab nt siis, kui ka ilma pikemata on selge, et et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö.” Hankija hinnangul tuleb ka riigihanke 268583 vaidlustuse läbivaatamisel lähtuda pigem sellest põhimõttest. 3 (5) 2.5. Hankija hinnangul on vaidlustaja sisulised etteheited (millega hankija ei nõustu) pigem eriarvamus hankija hindamise üksikute detailide suhtes, millest ei saa tuletada kokkuvõtvat järeldust, et “ilma pikematagi on selge, et Haridus- ja Noorteameti eksperdid on vaidlustaja pakkumuse hindamisel riigihankes 268583 teinud ilmselge vea.“ 2.6. Hankija hinnangul saab, hoolimata vaidlustaja vastupidistest väidetest, vaidlustuskomisjon käesoleval juhul piirduda vaidlustaja sisuliste etteheidete võimaliku läbivaatamise korral lihtsama „ratsionaalsuse ja ilmsete vigade testi“ kontrolliga ja hankija hindamisotsuste läbivaatamiseks vaidlustaja soovitud põhjalikkuses ja detailsuses puudub nii alus kui ka vajadus. 2.7. Hoolimata asjaolust, et hankija hinnangul tuleks riigihankes 268583 sellisel kujul esitatud vaidlustus jätta läbi vaatamata või rahuldamata, esitab hankija vaidlustaja 13.11.2023 täiendavates seisukohtades toodud sisulistele etteheidetele ka omapoolsed vastuväited. III Vaidlustaja 13.11.2023 sisulised seisukohad oma pakkumuse osas ei ole hankija hinnangul õiged 3.1. Vaidlustaja heidab 13.11.2023 täiendavates seisukohtades (p 2.2.7) ette, et hankija ei ole oma tagasisides sisuliselt selgitanud, mil moel ei ole omavahel kooskõlas koolituspäevade ülesehituses kirjeldatud teemad, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja kavandatud metoodika (loengud, harjutused, praktikumid, demovahendite kasutamine) ning ei ole selgitanud realistlikku õpiväljundite arvu (p 2.2.5). 3.2. Hankija juhib tähelepanu, et 22.10.2023 hankija poolt vaidlustajale algselt esitatud selgituses oli välja toodud, et hankija hinnangul ei ole omavahel vastavuses pakkumuses kirjeldatud õpiväljundid, koolituspäevade ülesehituses toodud sisu, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodikad ning iseseisva töö maht. 3.3. Hankija on oma 07.11.2023 vastuses vaidlustuskomisjonile ja vaidlustajale (p 3) selgitanud mõiste “õpiväljundid” õiguslikku määratlust tulenevalt täiskasvanute koolituse seadusest ja täienduskoolituse standardist, mille osas hankija hinnangul ei ole vaidlustaja nendega arvestanud. 3.4. Lisaks on hankija vaidlustajale 22.10.2023 edastatud algses kommunikatsioonis selgitanud, et vaidlustaja pakkumuses esitatud moodulite õpiväljundid on liiga mahukad, et nende saavutamine oleks realistlik arvestades koolituseks planeeritud aega. Seega on hankija viidanud moodulite õpiväljundite sisulisele mahule koolituse jooksul. 3.5. Hankija on vaidlustuskomisjonile 07.11.2023 saadetud vastuse p 3.1-3.10 ja 3.19 selgitanud oma seisukohta õpiväljundite määratluse ja üleliigse mahu osas. Hankija jääb oma seisukoha juurde, et vaidlustaja esitatud seisukohad ei ole kooskõlas väljundipõhise õppekava koostamise põhimõtete ja õpiväljundite olemusega ning ei lähtu õppekava loomisel õpiväljundite kirjeldamisel seadusest tulenevast alusest. Vaidlustaja toob 13.11.2023 täiendavates seisukohtades (p 2.2.9) välja, et koolitusmoodulid toimuvad kahepäevastena. Hankija on nii vaidlustajale 22.10.2023 saadetud põhjenduses kui ka täiendavalt 07.11.2023 vaidlustuskomisjonile saadetud vastuses (p 3.11-3.17) põhjalikult ja sisuliselt selgitanud vaidlustaja pakkumuses sisalduvaid puudusi koolituspäevade teemade käsitlemise ja moodulite ajalise kestvuse osas (millise mooduli osa on koolituspäev). Hankija jääb oma seisukoha juurde, et vaidlustaja moodulite kirjelduses koolituspäevadeks ja koolitusmoodulite läbiviimiseks tegelikult kavandatud aeg ei ole kooskõlas pakkuja pakkumuse punkti 3 üldosas välja tooduga, et moodulite kestvus on 2 päeva. 4 (5) 3.6. Vaidlustaja toob 13.11.2023 täiendavates seisukohtades (p 2.2.11) välja, et ka kolmas isik valis koolitusel osalejate iseseisvaks tööks ettevõtte digivõimekuse arendamise teekaardi koostamise ja seetõttu ei ole sisuliselt põhjendatud hankija etteheited, et vaidlustaja iseseisva töö ehk kokku kursusetöö kui ka loetava kirjanduse maht on liiga suur. 3.7. Hankija ei ole eelkirjeldatud seisukohaga nõus – kuigi mõlemal pakkujal on iseseisvaks tööks teekaardi koostamine, siis ei tähenda see seda, et kirjeldatud iseseisva töö maht on ühesugune. Pakkumuse kohaselt on vaidlustaja iseseisva töö mahuks kavandanud 20 akadeemilist tundi. Hankija on nii vaidlustajale 22.10.2023 saadetud põhjenduses kui ka täiendavalt 07.11.2023 vaidlustuskomisjonile saadetud vastuse p 3.22-3.29 põhjalikult ja sisuliselt selgitanud vaidlustaja pakkumuses sisalduvaid puudusi iseseisva töö liigse mahukuse osas (digitaliseerimise teekaardi koostamine, koolituse ajal ettevõttes praktiliste sammude astumine ja selleks ettevõtte teiste töötajate kaasamine, iseseisva töö tegemine moodulite vahelisel ajal kuu aja jooksul, kirjanduse lugemine). 3.8. Vaidlustaja sisuliste etteheidete osas jääb hankija oma hindamisel esitatud seisukoha juurde, et omavahel ei ole vastavuses pakkumuses kirjeldatud õpiväljundid, koolituspäevade ülesehituses toodud sisu, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodikad ning iseseisva töö maht, mistõttu koolituskava ei ole realistlik. IV Vaidlustaja õigusabikulud ei ole selged 4.1. Vaidlustaja on esitanud oma õigusabikulude tõendamiseks 13.11.2023 aruande CASE- 2023-00017. Hankija juhib tähelepanu, et tegemist on küll kokkuvõttega vaidlustaja töödest (mille mahtu hankija peab vaidluse sisu arvestades realistlikuks), kuid nimetatud dokument ei tõenda otseselt vaidlustaja tegelikku „kulude kandmist“, ülekannet. Sellisel kujul koostatud aruanne võib tähendada ka lihtsalt ülevaatlikku kokkuvõtet osutatud teenustest, millest ei pruugi selguda tegelik arveldamine ja muud õigusabikulude tegelikku suurust mõjutavad detailid (nt võimalik allahindlus, kokkulepe mahu optimeerimise osas vms), mis vormistatakse eraldi raamatupidamise algdokumendiga (arvega). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Viiding Jurist Haridus- ja Noorteameti esindaja 5 (5)