dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

MTÜ Meie Nursipalu_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 31. jaanuar 2023
Viit
7-4/230211/2300508
Registreeritud
31. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Meie Nursipalu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/230211
Vastutaja
Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)
Lahendamise tähtaeg
2. märts 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf213 KB
  • 📎MTÜ Meie Nursipalu, 31.01.2023.pdf1105 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Nursipalu Rahvas <[email protected]> Saadetud: 31.01.2023 09:02 Adressaat: Kaja Kallas <[email protected]>; <[email protected]>; Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] Kiri peaministrile – VÕRUMAA APELL – Nursipalu ei luba Manused: Nursipalu_VÕRUMAA APELL_bl.pdf Meie Nursipalu MTÜ 31. jaanuaril 2023 VÕRUMAA APELL 1. Meie Eesti ühiskond on võrdsete kodanike ühiskond, kõigile kehtivad võrdselt Eesti Vabariigi Põhiseadus ja teised seadused. Kõik kodanikud on võrdsed seaduse ees. Eestis kehtivad inimõigused, sealhulgas Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklid 7, 8, 9, 12, 17, 25, 27 ja 30. Lõuna- Eestit ei tohi käsitleda jõupositsioonilt ning lünkliku regionaalpoliitika objektina. 2. Võrumaa kultuuriruum on Eesti kultuuri lahutamatu osa, mitte marginaalne subkultuur. Harmooniline elamine kooskõlas loodusega, mille poole Euroopa püüdleb, on siin püsinud katkematult ja on tänini sellele piirkonnale igiomane. 3. Nursipalu laienduse ja Eesti kaitsevõime tõstmise vahel pole võrdusmärki, nagu meile üritatakse hetkel näidata. Eesti inimene on alati kaitsnud ning kaitseb ka tulevikus oma kodu, isegi kui seda tuleb teha elu hinnaga. Omaaegsed Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge, Vilo jt vallad kandsid Vabadussõjas suurimaid kaotusi. Sovjetiajal hävitati paljud Võrumaa pered ja küüditati Siberisse. Metsavennad varjasid ennast Lõuna-Eesti metsades, sh Lükka küla juures. Lükka küla koos ümbritsevate metsadega jääks plaanitava polügooni alale ning hävitataks. Sovjetiajal segas inimeste elu militaarbaas(!) keset ürgset Võrumaad, kinnine võõrvägede tsoon (raketibaas ja dessantväe polügoon hõlmasid 3703 ha). Eesti vabanemisel oli suurim rõõm lahti saada militaarbaasist ja võita tagasi Võrumaa terviklikkus, taasleida nii võrokeste kui setode eneseteadlikkus, keel ja kultuur. 4. Eesti Vabariigi taastamine 1991 on andnud Võrumaa inimestele võimaluse ja jõu taas üles ehitada oma kodud, kodutalud. Viimase rahvaloenduse andmetel on võru keele rääkijate arv selgelt kasvutendentsis. Me peame Eestis kõik seisma selle eest, et tagada võru kultuuri rahulik edasine areng. Võrumaa „aigu om“-elu märgiks on kujunenud mets, kaunis kupliline maastik, rahu, vaikus, suitsusaun, maalähedane elu – seda on aastaid maailmale tutvustatud. Soomeugri rahvastele on Võrumaa imeline näide, kuidas on taaselustatud oma keel ja kultuur. Võrumaa, sh Setomaa on innustanud kõiki Venemaal asuvaid hõimurahvaid oma keelt ja kultuuri taastama. See töö on abiks UNESCO-le ja eeskujuks kogu maailmale. 5. Selleks, et tagada Võrumaa keele ja kultuuri edasine areng, oleme sunnitud nõudma, et lõpetataks Nursipalu polügooni laiendamine, mis on ebaproportsionaalne ja üledimensioneeritud nii Võru linna, Võrumaa ja kogu Eesti suhtes. Eesti Vabariigi kodanikena teatame, et Võrumaa elanikele on vastuvõetamatu igasugune inimõiguste, kohaliku looduse ning elukeskkonna vastane vaenulik tegevus. Kõik me unistame Põhjamaaks saamisest. Põhjamaade esimene reegel on, et inimestest ei sõideta üle. Soomes on nt põhiseadusliku argumendina jõus mõiste ihmiseksi olemisen takia (inimeseks olemise tõttu). Inimeseks olemise tõttu nõuame, et ka meile, võrumaalastele, kehtiksid kodu puutumatus, müranormid ja kõik muud seadused. Me ei soovi, et Eesti paneks end provokatiivselt ise tulejoonele. Kontakt ajakirjanikele: Maarika Niidumaa 521 5143 [email protected] MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige Tiiu Ritari 525 4607 [email protected] MTÜ Meie Nursipalu liige Apelli teksti koostasid Tiiu Ritari (MTÜ Meie Nursipalu liige, Võrumaa elanik), dr Maarja Lõhmus (ajakirjanduse ja ühiskonnateaduste ekspert) ja Nele Hendrikson (Võrumaa elanik, kommunikatsioonispetsialist) Meie Nursipalu MTÜ VÕRUMAA APELL 31. jaanuaril 2023 1. Meie Eesti ühiskond on võrdsete kodanike ühiskond, kõigile kehtivad võrdselt Eesti Vabariigi Põhiseadus ja teised seadused. Kõik kodanikud on võrdsed seaduse ees. Eestis kehtivad inimõigused, sealhulgas Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklid 7, 8, 9, 12, 17, 25, 27 ja 30. Lõuna-Eestit ei tohi käsitleda jõupositsioonilt ning lünkliku regionaalpoliitika objektina. 2. Võrumaa kultuuriruum on Eesti kultuuri lahutamatu osa, mitte marginaalne subkultuur. Harmooniline elamine kooskõlas loodusega, mille poole Euroopa püüdleb, on siin püsinud katkematult ja on tänini sellele piirkonnale igiomane. 3. Nursipalu laienduse ja Eesti kaitsevõime tõstmise vahel pole võrdusmärki, nagu meile üritatakse hetkel näidata. Eesti inimene on alati kaitsnud ning kaitseb ka tulevikus oma kodu, isegi kui seda tuleb teha elu hinnaga. Omaaegsed Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge, Vilo jt vallad kandsid Vabadussõjas suurimaid kaotusi. Sovjetiajal hävitati paljud Võrumaa pered ja küüditati Siberisse. Metsavennad varjasid ennast Lõuna-Eesti metsades, sh Lükka küla juures. Lükka küla koos ümbritsevate metsadega jääks plaanitava polügooni alale ning hävitataks. Sovjetiajal segas inimeste elu militaarbaas(!) keset ürgset Võrumaad, kinnine võõrvägede tsoon (raketibaas ja dessantväe polügoon hõlmasid 3703 ha). Eesti vabanemisel oli suurim rõõm lahti saada militaarbaasist ja võita tagasi Võrumaa terviklikkus, taasleida nii võrokeste kui setode eneseteadlikkus, keel ja kultuur. 4. Eesti Vabariigi taastamine 1991 on andnud Võrumaa inimestele võimaluse ja jõu taas üles ehitada oma kodud, kodutalud. Viimase rahvaloenduse andmetel on võru keele rääkijate arv selgelt kasvutendentsis. Me peame Eestis kõik seisma selle eest, et tagada võru kultuuri rahulik edasine areng. Võrumaa „aigu om“-elu märgiks on kujunenud mets, kaunis kupliline maastik, rahu, vaikus, suitsusaun, maalähedane elu – seda on aastaid maailmale tutvustatud. Soomeugri rahvastele on Võrumaa imeline näide, kuidas on taaselustatud oma keel ja kultuur. Võrumaa, sh Setomaa on innustanud kõiki Venemaal asuvaid hõimurahvaid oma keelt ja kultuuri taastama. See töö on abiks UNESCO-le ja eeskujuks kogu maailmale. 5. Selleks, et tagada Võrumaa keele ja kultuuri edasine areng, oleme sunnitud nõudma, et lõpetataks Nursipalu polügooni laiendamine, mis on ebaproportsionaalne ja üledimensioneeritud nii Võru linna, Võrumaa ja kogu Eesti suhtes. Eesti Vabariigi kodanikena teatame, et Võrumaa elanikele on vastuvõetamatu igasugune inimõiguste, kohaliku looduse ning elukeskkonna vastane vaenulik tegevus. Kõik me unistame Põhjamaaks saamisest. Põhjamaade esimene reegel on, et inimestest ei sõideta üle. Soomes on nt põhiseadusliku argumendina jõus mõiste ihmiseksi olemisen takia (inimeseks olemise tõttu). Inimeseks olemise tõttu nõuame, et ka meile, võrumaalastele, kehtiksid kodu puutumatus, müranormid ja kõik muud seadused. Me ei soovi, et Eesti paneks end provokatiivselt ise tulejoonele. Meie Nursipalu MTÜ e-mail: [email protected] Registrikood 80620099
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →