Taimar Peterkop Teie 16.12.2022 nr RK/22-1579/-1K
Riigikantselei
[email protected] Meie 19.01.2023 nr 18-2/221829/2300313
Rohepöörde tegevusplaan
Austatud riigisekretär
Tänan võimaluse eest avaldada tegevusplaani kohta arvamust.
Küsisite, millele peaks valitsus järgmise kolme aasta jooksul keskenduma, et saavutada
rohepöörde kolm põhieesmärki.
Vabariigi Valitsus seab oma tegevussuunad ise, kuid selle juures võib abi olla prognoosist, kui
palju on võimalik ühe või teise tegevusega rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasa aidata (nt
kas väheneb kasvuhoonegaaside hulk ja kui palju), millised on selle tegevuse kõrvalmõjud ning
kui suured on kaasnevad kulud. Ühtlasi tuleks välja tuua kulude katteallikas (riigieelarve, isikute
omaosalus, Euroopa Liidu toetus). Neile andmetele tuginedes saab otsustada, kuidas on võimalik
eesmärkideni jõuda mõistlike kuludega ja võimalikult väheste negatiivsete kõrvalmõjudega.
Samuti aitab see otsustada, mida tuleb ette võtta kohe ning millega on veel aega.
Tegevusplaani koostades tuleb silmas pidada, et kui mõne kavandatava tegevusega piiratakse
isikute õigusi või soovitakse neile panna mõnd kohustust, siis tuleb vastav piirang või kohustus
sätestada seaduses. Nii on ette nähtud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 3, 11, 31, 32. Veel
tuleb välja selgitada nende piirangute või kohustuste sotsiaal-majanduslik mõju, sealhulgas
maapiirkonnas elavatele inimestele, vähekindlustatud elanikele jt.
Kui soovitakse ette näha erandeid, peab ka need kindlaks määrama seaduses. Näiteks kui siht on
edendada energiatõhusust, siis võiks alustada eesmärgi saavutamist neist elanikerühmadest, kelle
puhul on sääst kõige suurem ning selleks tehtavad kulutused mõistlikud. Rohepöördeks vajaliku
tegevuse kulu ja oodatavad tulemused on oluline välja tuua ka seetõttu, et välistada olukorrad, mil
ehitamisega kaasnevad kulud (sh keskkonnakoormus) kujuneksid suuremaks kui sääst. Võimalik,
et on ka isikute gruppe, kelle energiakasutuse säästlikumaks muutmine on sedavõrd kulukas (nt
vana ahiküttega metsatalu ümberehitamine), et oodatav energiasääst on väiksem kui selle
saavutamiseks tehtavad kulutused. Selliste juhtumite jaoks tuleks kehtestada läbimõeldud ja
põhjendatud erandid. Rohepöörde eesmärkide saavutamisele ei aita kaasa see, kui
keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks kulutatakse kokkuvõttes rohkem ressursse, kui lõpuks
kokku õnnestub hoida, või kui eesmärkide elluviimisel on liiga palju negatiivseid kõrvalmõjusid.
2
Rohepöörde tegevusplaani võetakse arvesse ka riigieelarve läbirääkimistel (lk 8). Riigikogu võtab
iga aasta kohta seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. See tähendab, et kui mõnd
tegevust soovitakse rahastada riigieelarve kaudu, siis peab vastava kulu eelarves (mitte üksnes
seletuskirjas) selgelt ette nägema. Vastasel korral ei ole võimalik Riigikogul selle tegevuse
rahastamise üle otsustada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]
Marje Kask 693 8427
[email protected]
Karolin Soo 693 8410
[email protected]