Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit_vastus

Doris Põlde Teie 23.11.2022 nr 5.1-1/116 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Meie 17.01.2023 nr 14-1/230071/2300268 [email protected] Sideandmete säilitamise ja väljastamise regulatsiooni muutmise viibimisest Austatud Doris Põld Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna Justiitsministeerium ei ole esitanud elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mis reguleeriks Euroopa Kohtu lahendeid arvestades sideandmete säilitamist ja väljastamist. Ilmselt olete teadlik, et pärast Teie avalduse esitamist võttis Riigikogu 15.12.2022 vastu seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus, SE 392), millega muudeti kriminaalmenetluse seadustiku §-i 901. Kahetsusväärselt on muus osas õigusnormide muutmise menetlus jäänud venima. On võimalik, et vastavat eelnõu ei ole uuesti esitanud arvestades ka Riigikogu valimiste ajalist lähedust – valimiste ajaks lõpuni menetlemata eelnõud langevad menetlusest välja ja menetlust tuleb alustada uuesti (vt Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 96). Paraku ei saa õiguskantsler selles küsimuses aidata. Õiguskantsler ei saa Riigikohtusse pöörduda Eesti õiguse Euroopa Liidu (EL) õigusele vastavuse küsimuses. Riigikohus on leidnud, et põhiseaduslikkuse järelevalve ei ole mõeldud selleks, et kontrollida riigisisese õigusakti kooskõla EL õigusega ning on Riigikogu otsustada, kas reguleerida EL õigusega vastuolus oleva Eesti õiguse kehtetuks tunnistamise menetlust (RKÜKo 19.04.2005 nr 3-4-1-1-05 punktid 49-50). Seni ei ole Riigikogu vastavat menetlust loonud. Isegi kui õiguskantsler asuks analüüsi tulemusel seisukohale, et elektroonilise side seaduse kõnealused sätted on ühtlasi vastuolus põhiseadusega, ei oleks antud olukord lihtsalt lahendatav Riigikogule normide kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemisega, sest see võiks teiselt poolt tuua kaasa põhiseadusega ja/või Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva olukorra. Ühelt poolt kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus väljendusvabadust (PS § 45) ja eraelu (PS § 26), teiselt poolt aga ka inimeste elu (PS § 16), tervist (PS § 28 lg 1), au ja hea nime (PS § 17), autori põhiõigust (PS § 39) ning põhiõigust kahju hüvitamisele (PS § 25). Nii mõnegi eelnimetatud põhiõiguse kaitse ei ole võimalik sideandmeid saamata, sh tsiviilkohtumenetluses (vt ka RKTKm 09.05.2022 nr 2-21-5736 p 24). Põhiseadus paneb Riigikogule ühtlasi kaitsekohustuse (PS § 13 esimene lause, millest tuleneb üldine kaitsepõhiõigus – põhiõigus nõuda seaduse kaitset teise eraisiku ründe korral) ning kohustuse tagada, et igaüks saaks oma õigusi ja vabadusi kohtus tõhusalt kaitsta (PS § 15 lg 1). Sarnased õigused näeb ette ka EL põhiõiguste harta. Nii mõnestki EL õigusaktist tuleneb teiselt poolt nende õiguste tagamisega seoses ka teatav andmete säilitamise kohustus (ainult üks näide  2 paljudest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/784, 29. aprill 2021, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu, art 6). Euroopa Kohtu menetluses on veel ka kohtuasi C-470/21 seoses internetis toime pandud intellektuaalomandi õiguste rikkumisega – selles kohtuasjas ei ole veel kohtuotsust, kuid kohtujuristi arvamuses (p 80) on Euroopa Kohtu senise praktika suhtes kriitiliselt leitud, et: „Teisisõnu võib Euroopa Kohtu praktika viia selleni, et liikmesriigi ametiasutused jäävad ilma ainsast vahendist, mille abil saab tuvastada selliste veebis toime pandud rikkumiste nagu intellektuaalomandi õiguste rikkumised – mis ei ole siiski rasked kuriteod – toimepanijaid. See tooks tegelikult kaasa süstemaatilise karistamatuse üksnes veebis toime pandud õigusrikkumiste puhul, mis pealegi pole vaid intellektuaalomandi õiguste rikkumised.“ Riigikohus on ka leidnud, et üksnes Eesti õigusakti seotus EL õigusega ei saa takistada õigusakti põhiseaduspärasuse kontrollimist, kui põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ega selle tulemus ei sea ohtu EL õiguse esimust, ühtsust ega tõhusust (RKÜKo 15.12.2015 nr 3-2-1-71-14 p 83). Siin on aga potentsiaalselt just sellise olukorraga tegemist, kus normide kehtetuks tunnistamine või muutmine võib teiselt poolt samuti kaasa tuua EL õigusega vastuolus oleva tulemuse. Eelnimetatud õiguste ja kohustuste vahel kohase tasakaalu leidmine ei ole lihtne ülesanne. Ilmselt ei oleks see ka Riigikogus praegu tehtav kiiremini (arvestades valimisteni jäävat aega) kui Justiitsministeeriumis. Palume vastuse viibimise pärast vabandust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Agarmaa õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Liina Lust-Vedder 693 8429 [email protected]