Jõgeva Vallavolikogu_teabe küsimine

Priit Põdra Teie nr volikogu esimees Jõgeva Vallavolikogu Meie 12.01.2023 nr 6-4/230042/2300193 [email protected] Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord Lugupeetud volikogu esimees Õiguskantsleril paluti hinnata Jõgeva Vallavolikogu 28.12.2017 määruse nr 9 „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“ (edaspidi määrus) põhiseaduspärasust. Täpsemalt on küsimus selles, kas põhiseadusega on kooskõlas määruse tingimus, et huvihariduse ja huvitegevuse toetusi (määruse § 3) saavad kasutada üksnes need Jõgeva vallas elavad 7−19-aastased lapsed ja noored, kes õpivad Jõgeva vallas (määruse § 1 lg 1, § 2 p 4, § 4 lõiked 1, 3 ja 4). Avaldaja selgitas, et kuna osa Jõgeva valla äärealadel elavaid lapsi õpib naabervallas asuvas koolis, ei saa nad huvihariduse omandamisel Jõgeva vallalt toetust. Igal lapsel ja noorel on muu hulgas õigus huviharidusele (põhiseaduse § 37 lg 1). Huviharidus peab olema lastele ja noortele kättesaadav nii ajaliselt (huviharidust omandatakse tasemeõppest, täienduskoolitusest ja tööst vabal ajal), rahaliselt kui ka koha mõttes ((ühis)transpordiühendus võimaldab huvihariduse omandamist). Noorsootöö seaduse (NTS) § 151 lõike 1 kohaselt määratakse riigieelarvest kooskõlas riigieelarve seadusega valdadele ja linnadele võimaluse korral täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks. Toetuse maksmise eesmärk on suurendada laste võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal. Toetuse jagamisel lähtub riik muu hulgas sellest, kui palju elab omavalitsuses 7–19- aastaseid noori (NTS § 151 lg-d 2-3). Seega eraldab riik vallale raha ka nende laste eest, kes valla koolis ei õpi. Vallaeelarvesse laekub ka naabervallas koolis käivate laste vanemate töötasult kinnipeetav tulumaks. Et õiguskantsler saaks selles asjas seisukoha kujundada, selgitage palun, mis eesmärgil on määruses kehtestatud tingimus, et huvihariduse ja huvitegevuse toetusi saavad kasutada üksnes Jõgeva vallas koolis käivad lapsed ja noored. Ühtlasi vastake palun järgmistele küsimustele.  Kuidas on kehtestatud tingimus valla hinnangul kooskõlas riigieelarvest makstava toetuse eraldamise alusega (vastavalt vallas elavate 7−19-aastaste laste ja noorte arvule)?  Millega on Jõgeva vallas elava, kuid teises vallas või linnas õppiva lapse või noore toetusest ilmajätmine õigustatud siis, kui laps või noor õpib teises omavalitsuses  2 erivajaduse tõttu (nt nägemispuudega laste õpetamisele suunatud koolis) või seetõttu, et noor on valinud kutseõppeasutuses eriala, mida vallas õppida ei saa või huvi- ja võimetekohase gümnaasiumi õppesuuna, mida vallas asuvates koolides ei ole?  Mis põhjusel on osa Jõgeva valla äärealadel elavaid lapsi valinud naabervalla kooli? Kui naabervalla kool asub lapse elukohale oluliselt lähemal kui valla kool ja/või (ühis)transpordiühendus naabervalla kooliga on parem kui oma valla kooliga, siis miks peab Jõgeva vald mõistlikuks, et valla äärealal elav laps peab siiski käima valla koolis?  Kuidas toetab ühistranspordikorraldus valla äärealadel elavate laste huviharidusest osasaamist, nii et lastele jääks piisavalt aega koolitöid teha ja puhata? Palun vastake võimaluse korral hiljemalt 25. jaanuariks 2023. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Muller sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Aigi Kivioja 6938428 [email protected]