Sissetulev kiriAvalik

Advokaadibüroo TGS Baltic_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 12. jaanuar 2023

Viit: 7-4/230171/2300186
Registreeritud: 12. jaanuar 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Advokaadibüroo TGS Baltic
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari: 7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik: 7-4/230171
Vastutaja: Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg: 11. veebruar 2023

Failid

Sisu (failidest)

Tallinna Linnaplaneerimise Amet Teie: 08.07.2019 nr 3-2/2046-95 [email protected] Meie: 26.07.2019 nr 9.3-1/7233-6 Paljassaare tee 2 kinnistu detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2016 korraldusega nr 425-k algatatud Paljassaare tee 2 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Amet jättis 11.04.2019 kirjaga nr 9.3-1/7233-4 detailplaneeringu kooskõlastamata, sest esitatud mürauuringus toodud müratasemed ületavad liiklusmüra ja tööstusmüra puhul nii päeval kui ka öösel keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud normtasemeid. Detailplaneering koostatakse eesmärgil muuta Paljassaare tee 2 kinnistu tootmismaa sihtotstarve äri- ja elamumaaks ning määrata ehitusõigus Paljassaare tee 2 kinnistule kuni 14 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone ehitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Tallinna Linnaplaneerimise Amet toob 08.07.2019 saadetud kirjas nr 3-2/2046-95 välja, et detailplaneeringu koostaja on planeeringu lahendust täiendanud. Täiendatud on sihtotstarvete protsentuaalset jagunemist. Detailplaneeringus on krundi positsioon 1 sihtotstarbeks määratud 50% ärimaa ja 50% elamumaa. Lisaks on sihtotstarvete osakaalu ulatuse osas krundil positsioon 1 lisatud märkus, et ärimaa sihtotstarvet võib suurendada, kui müranormi tõttu ei saa lubatud ulatuses elamufunktsiooni rakendada. Täiendavalt toob Tallinna Linnaplaneerimise Amet välja, et planeeritavat ala võib käsitleda kui segahoonestusala, mistõttu peaks see kuuluma III mürakategooriasse. Detailplaneeringu seletuskirjas tuuakse välja, et piirkonna muutumist segahoonestusalaks toetavad piirkonnas menetluses olevad detailplaneeringud. Muuhulgas viidatakse Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringule. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et jättis 07.11.2016 kirjaga nr 9.3-1/4646- 11 eelnevalt nimetatud planeerigu kooskõlastamata. Vastavalt mürahinnangus (OÜ Adepte Ekspert, 04.12.2018) toodule ulatub olemasoleva liiklussageduse korral müratase fassaadil päeval kuni 63 dB-ni ja öösel kuni 53,1 dB-ni ja tööstusmüra puhul ulatuvad planeeritava hoone fassaadil müratasemed nii päeval kui ka öösel kuni 56,2 dB-ni. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu välisõhus tuleb tagada vastavus III mürakategooria sihtväärtusele. KeM määrus nr 71 § 5 põhjal on uue planeeringuga ala uue planeeringuga kavandatav uus müratundlik ala. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 punkt 2 ütleb, et müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel ja sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt peab planeeringust huvitatud isik tagama, et müra sihtväärtust ei ületata. Seda arvamust toetab ka KeM määrus nr 71 seletuskiri, milles Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799 kirjutatakse: „Kohalik omavalitsus ei tohiks lubada näiteks tööstusala kõrvale uue elamupiirkonna rajamist, kui ilmneb, et tööstusala ei suuda tagada elamupiirkonnas sihtväärtuse täitmist. Alternatiivina peab sihtväärtuse täitmise tagama elamupiirkonna arendaja.“ KeM määruse nr 71 tulenevalt on III mürakategooria puhul müra sihtväärtuseks liiklusmüra puhul päeval kuni 60 dB ja öösel kuni 50 dB ning tööstusmüra puhul päeval kuni 55 dB ja öösel kuni 45 dB. Seega ületavad mürauuringus toodud müratasemed liiklusmüra ja tööstusmüra puhul nii päeval kui ka öösel KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemeid. Tulenevalt eeltoodust ei kooskõlasta amet detailplaneeringut. Lisaks juhib amet tähelepanu asjaolule, et hoone kavandatakse raudtee kaitsevööndisse. Ehitusseadustiku § 71 lg 1 järgi on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis muuhulgas vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Ameti hinnangul vähendab ka raudtee kaitsevööndi maa-ala raudteelt lähtuvaid inimesele ohtlikke mõjusid. Eeltoodule tuginedes ei toeta amet teekaitsevööndisse müratundlike hoonete rajamist. Amet jääb endiselt seisukohale, et detailplaneeringuga kavandatav hoone ei ole eluruumide rajamiseks sobilik ning soovitab planeerida hoone täies ulatuses ärihooneks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Ainsalu inspektor Põhja regionaalosakond 794 3720 [email protected] 2 (2) K-Projekt Brigitta Nõmmik 31.10.2019 nr 9.3-1/19/5839-2 [email protected] Peterburi tee 15//17//19//21//21a kinnistu detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) läbi ameti veebivormi (ehitusprojekti või planeeringu terviseohutuse hinnangu või kooskõlastuse taotlus) Peterburi tee 15//17//19//21//21a kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. aasta määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõige 2 ütleb, et planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, vastavalt §-s 3 sätestatule. Planeerimisseaduse § 4 lõike 1 alusel on planeerimisalase tegevuse korraldaja vastavalt pädevusele Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus. Tulenevalt eeltoodust esitab amet detailplaneeringule oma seisukoha. Planeeritud ala asub Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ja Väike-Paala tänava nurgal. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistust kolm 100% ärimaa ning üks vähemalt 10% äri- ja kuni 90% elamumaa sihtotstarbega krundid ning määrata kruntidele ehitusõigus kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala tootmis- ja laondusettevõte kõrvalotstarbega ettevõtlusala juhtotstarbega alale. Alal võivad paikneda äri-, kaubandus-, teenindus-, büroo-, vaba aja veetmise, toitlustusettevõtted ja asutused, parklad, haljasalad, rekreatsioonialad, kõrvalotstarbena keskkonda mittehäiriv (väike)tootmine ja laondus. Käesolev detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta planeeritud alal Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala osas tootmis- ja laondusettevõte kõrvalotstarbega ettevõtlusalast korterelamuala kõrvalotstarbega ettevõtlusalaks. Materjalidele on lisatud Tallinna linnas Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistu detailplaneeringu mürahinnang (Adepte Ekspert OÜ, 14.03.2019). Hoone, millesse kavandatakse eluruume, teepoolsel (Peterburi tee) fassaadil ulatuvad päeval kuni 67,1 dB, öösel kuni 55,9 dB liiklusmüra tasemed. Mänguväljakuteni ulatub päeval kuni 58,2 dB, öösel 47,5 dB liiklusmüra tasemed. Kuna detailplaneering ei ole kooskõlas alal kehtiva juhtotstarbega, luuakse detailplaneeringuga uus müratundlik ala, mille välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria müra sihtväärtust, mis on liiklusmüra puhul päeval 60 dB ja öösel 50 dB. Tulenevalt eeltoodust ületavad detailplaneeringu alale levivad liiklusmüra tasemed KeM määrusega nr 71 kehtestatud müra normtasemeid. Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799 Amet on tutvunud aadressil https://kprojekt.sharepoint.com/:f:/g/Ei4gQou7FhxNi9i_22rHpXoBz3YbUGfgnCqrWyVYc1Pv Cw?e=9CEvPy olevate materjalidega ning märgib järgist:  Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud nii uue komplektalajaama kui ka olemasoleva alajaama baasil. Uue alajaama paigutusel tuleb jälgida, et sellest lähtuvad müratasemed ei ületaks elamualadel KeM määruses nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra sihtväärtuseid.  Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (edaspidi SoM määrus nr 42) kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.  Tehnoseadmetest ning äri- ja kaubandustegevusest lähtuvad müratasemed peavad läheduses paiknevate elamu maa-alade välisõhus vastama KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.  Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00- 07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.  Arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS- EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.  Enne detailplaneeringu elluviimist tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõdistused, tagamaks radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Uute planeeringute koostamisel tuleb huvitatud isikul tagada, et planeeritaval alal ei ületataks müra sihtväärtusi (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 3). Tulenevalt eeltoodust leiab amet, et detailplaneeringuga kavandatav hoone ei ole eluruumide rajamiseks sobilik ning soovitab kavandada kõik hooned täies ulatuses ärihooneteks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Ainsalu inspektor Põhja regionaalosakond 794 3720 [email protected] 2 (2) K-Projekt Teie: 27.04.2021 nr 2-6/017 [email protected] Meie 26.05.2021 nr 9.3-1/21/5582-4 Peterburi tee 15, 17, 19, 20, 21, 21a detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) seisukoha saamiseks Peterburi mnt 15, 17, 19, 21, 21a kinnistute detailplaneeringu. Planeeritav ala asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas. Lasnamäe linnaosa elamualade üldplaneeringu kohaselt on nimetatud ala näol tegemist ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtete kõrvalotstarbega (B+T). Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek eesmärgiga muuta ala ettevõtlusalaks, korterelamute ala kõrvalotstarbega (B+Ek), sest detailplaneeringuga soovitakse rajada lisaks ärihoonetele ka hoone, mis on osaliselt elamufunktsiooni täitev. Eelnevalt on amet esitanud oma seisukoha, et kõnealune planeeringuala ei ole müratasemete ületuse tõttu eluruumide rajamiseks sobiv 31.10.2019 kirjas nr 9.3-1/19/5839-2 ning 27.01.2021 kirjas nr 9.3-1/20/11875-2. Detailplaneeringuga koos esitati ametile Tallinna Linnavolikogu 29.05.2014 otsus nr 90, mille ptk.5 (lk 7) on loetletud alad ja juhud, kus on põhjendatud üld- ja teemaplaneeringute muutmine vastava detailplaneeringuga. Samas peatükis käsitletakse ka käesoleva detailplaneeringu ala (5.12) maakasutuse juhtotstarbe muutmist ettevõtlusala, tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega alast (B+T) ettevõtlusala, korterelamute ala kõrvalotstarbega alaks (B+Ek). Amet tegi seoses nimetatud Tallinna Linnavolikogu otsusega päringu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi TLPA), et selgitada välja, millisest maakasutuse juhtfunktsioonist tuleks antud olukorras lähtuda. TLPA vastas 24.05.2021 kirjaga nr 3- 2/20/2045-16: See tähendab, et hetkel on Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistu maakasutuse kehtivaks juhtotstarbeks üldplaneeringus määratud ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtete kõrvalotstarbega (B+T), kuid selle muutmine on ettenähtud koostatavas detailplaneeringus. Üldplaneeringu muudatus jõustub koos Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisega. Lähtuvalt Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt saadud informatsioonist toob detailplaneeringu kehtestamine kaasa üldplaneeringu muudatuse ning sellest tulenevalt luuakse uus müratundlik ala, kus peavad müratundliku hoone fassaadile ulatuvad müratasemed vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria sihtväärtustele. Ametile esitatud liiklusmüra hinnangule (Kajaja Acoustic OÜ, töö nr 21093-01, 19.04.2021) vastavalt ulatuvad nii olemasolevas kui perspektiivses (2040a) olukorras päevasel ajal planeeritava ala müratundliku hoone teepoolse fassaadini kuni 70dB tugevused ning ülejäänud külgedele kuni 65dB tugevused müratasemed. Öösel ulatuvad hoone teepoolsele fassaadile olemasolevas ja perspektiivses olukorras kuni 65dB tugevused ning ülejäänud külgedele kuni 60dB tugevused müratasemed. ___________________________________________________________________ Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 KeM määrus nr 71 lisa 1 kohaselt on III kategooria alal lubatud sihtväärtused järgmised: päeval kuni 60dB ja öösel kuni 50dB. Seega ületavad planeeritaval alal müratasemed sihtväärtuseid nii päeval kui öösel. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et öösel on alal ületatud ka III kategooria piirväärtused (lubatud kuni 55dB, teepoolsel küljel kuni 60dB). Detailplaneeringu alusel on eluruumidega hoone planeeritud kõrge liiklustihedusega Peterburi maantee äärde, kus lisaks on väga lähedal ka trammiliinid - tulenevalt sellest ja arvestades kõrgeid müratasemeid kinnitavat liiklusmüra hinnangut jääb amet oma seisukoha juurde ja leiab, et ala ei ole eluruumide rajamiseks sobilik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Birgitta Kaselt vaneminspektor Põhja regionaalosakond 794 3720 [email protected] 2/2 K-Projekt AS Teie 17.05.2022 nr 033 [email protected] Meie 16.06.2022 nr 9.3-1/22/4832-2 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu. Amet esitas viimati oma seisukoha 11.09.2020 kirjas nr 9.3-1/20/6867-2. Planeeritavale alale on koostatud uus mürauuring Kajaja Acoustics OÜ poolt 13.05.2022 ning selle alusel täiendatud seletuskirja. Täiendatud detailplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda lingil: https://kprojekt.sharepoint.com/:f:/g/EgwwALObEr1EmL8zxxjxwBcBq6tjCQwW7zEWOpyF Z2qtpw?e=dq2Z5j Detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud, et Paljassaare tee 30 kinnistu omanik ei soovi planeeringu koostamisega jätkata ning seetõttu on tehtud planeeringus ettepanek detailplaneering osaliselt vastu võtta. Korrigeeritud detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tallinnas Põhja-Tallinnas asuvate tootmismaa sihtotstarbega Paljassaare tee 18, 24, 24a, 28, 28c, 28e, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, transpordimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 32d ning ärimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 20, 26a kinnistute ümberkruntimine 61-ks krundiks: neljateistkümneks äri- ja elamumaa, kaheks äri ja/või elamumaaks, üheks äri-, elamu- ja sotsiaalmaa, kaheks ärimaa ja/või elamumaa ja/või sotsiaalmaa, kaheks ärimaa, kaheks elamumaa, seitsmeks sotsiaalmaa ning kolmekümne üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ehitusõigus määratakse 24-le hoonestatud krundile kuni 73 hoone püstitamiseks: 6-le krundile kuni 14-korruseliste äri- ja eluhoonete, ühele krundile kuni 9-korruseliste äri-, elu- ja sotsiaalhoonete, kahele krundile kuni 14-korruseliste äri ja/ või elu ja/või sotsiaalhoonete, kahele krundile kuni 13-korruseliste äri- ja eluhoonete, ühele krundile kuni 8-korruseliste äri- ja eluhoonete, 5-le krundile kuni 7- korruseliste äri- ja eluhoonete, ühele krundile kuni 6- korruselise äri- ja eluhoone, ühele krundile kuni 5-korruselise äri- ja eluhoone, ühele krundile kuni 5-korruselise eluhoone, ühele krundile kuni 4-korruselise ärihoone, ühele krundile kuni 4- korruselise eluhoone, ühele kuni 2-korruselise ärihoone, ning ühele krundile kuni 2-korruselise sotsiaalhoone rajamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „I arendusetapi koosseisus on kavandatud rajada ca 1059 korterit ning seega on prognoositav elanike arv I etapis ca 3000 elanikku. I etapi koosseisus on ette nähtud rajada keskpargi ala, pos 7 pargiala ja kuni antud arendusetapi piirini rannapromenaad ja kergliiklusteed, et arenduse valmimisel oleks tagatud kvaliteetne keskkond. II etapis lisandub alal ca 1432 korterit ning prognoositavaks elanike arvuks on ca 4200 elanikku mille käigus rajatakse välja kogu alal palaneeritud infrastruktuuri ja avaliku kasutusega alad. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 Erinevate arendusetappide avalikult kasutavate infrastruktuuri objektide väljaehitamise kohustuse kohta sõlmitakse arendajaga eraldi leping mille lisana koostatud teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise skeemil on väljaehitatavad objektid ka määratud. Paljassaare tee 30 kinnistul asuv ettevõte AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS kasutab jahutusseadmetes ammoniaaki. Detailplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise hindamisel võimaliku ohuga arvestatud (vt lisa 10). Juhul kui AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS jätkab detailplaneeringu elluviimisel tegevust, siis vastavalt ohu hinnangule on planeeringuala etappe võimalik realiseerida täiendavaid kaitsemeetmeid rakendamata. AKTSIASELTSi PALJASSAARE KALATÖÖSTUS naaberkruntide (pos 8; pos 9; pos 15; pos 23; pos 24, pos 25; pos 26; pos 27) planeeringu elluviimise eeltingimuseks on AKTSIASELTSi PALJASSAARE KALATÖÖSTUS tegevuse lõpetamine alal või tegevuse jätkumise korral täiendavate kaitsemeetmete rakendamine (näiteks mahutite maa-alla viimine), mille tulemusena vähendatakse ohuala piiri.“ Detailplaneeringu materjalid sisaldasid muuhulgas Kajaja Acoustics OÜ poolt läbi viidud mürahinnangut (töö nr 20260-01, 13.05.2022). Mürahinnangust selgus, et olemasolevas olukorras levib planeeritava alani liiklusmüra päeval kuni 69 dB, öösel kuni 59 dB. Perspektiivses olukorras koos kalatööstusega levib planeeritavate alani päeval liiklusmüra kuni 69 dB, öösel kuni 59 dB ning ilma kalatööstuseta levib perspektiivses olukorras päeval planeeritavate hooneteni liiklusmüra kuni 69 dB ning öösel kuni 69 dB. Mürahinnangu käigus teostati planeeringualal päevasel ajal lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised, mille tulemused piirkonna tööstusmüra osas (looduslik taustmüra koos tööstustegevusega) oli kuni 58 dB. Detailplaneering ei ole kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus määratud juhtotstarbega, seega rakendub detailplaneeringu alale keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra sihtväärtus, mis on päeval 60 dB ja öösel 50 dB ning tööstusmüra sihtväärtused päeval 55dB ning öösel 45 dB. Seega ületavad mürahinnangus toodud müratasemed olemasoleva liiklusmüra ja tööstusmüra puhul nii päeval kui ka öösel ning perspektiivses olukorras liiklusmüra päeval ja öösel KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemeid. Tulenevalt eeltoodust ei saa amet kooskõlastada käesolevat detailplaneeringu lahendust. Amet soovitab põhilahenduse loomisel jälgida, et müratundlikud hooned asuksid Paljassaare teest eemal, kus müratase on madalam. Samuti arvestada hoonestuse paigutamisel positsioonidel 5, 17, 18 ja 19 uuest planeeritavast sõiduteest (kvartalisisene tee) tuleneva müratasemega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liis Korp vaneminspektor Põhja regionaalosakond 5552 5830 [email protected] 2/2 Tallinna Linnaplaneerimise Amet Teie 15.08.2022 nr 3-2/2532-1 [email protected] Meie 14.09.2022 nr 9.3-1/22/6801-2 Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistu ja lähiala detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Planeeritav ala asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ja Väike-Paala tänava nurgal Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a (78401:101:0531; sihtotstarve 100% ärimaa) kinnistul. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistust ärimaa ning äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundid ning määrata kruntidele ehitusõigus kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringuga kavandatav ei ole kooskõlas kehtiva Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga, vaid taotleb üldplaneeringuga määratud maa juhtfunktsiooni muutmist. Planeeritav ala jääb kehtiva Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega ettevõtlusala juhtotstarbega alale ning detailplaneeringuga tahetakse antud maa-alal muuta juhtotstarve korterelamuala kõrvalotstarbega ettevõtlusalaks. Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) nõuetest. Mürakategooriad määratakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 alusel vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kuna detailplaneering on kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut muutev, rakendub alal KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra sihtväärtus, mis on päevasel ajal 60 dB ja öösel 50 dB. Detailplaneeringu materjalid, mis olid kättesaadavad siin, sisaldavad järgmist:  Liiklusmüra hinnang (Kajaja Acoustics; 18.03.2021; töö nr 21093-01) Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoteeliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2019. aasta liikluskoormuste andmetele ning perspektiivses olukorras vastavalt 2040. aasta liiklusprognoosile. Samuti teostati alal ka trammiliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Trammiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad trammiliin nr 2 AS Tallinna Linnatranspordi 05.03.2021 kehtivast sõidugraafikust. Perspektiivne trammiliiklus on loetud võrdseks olemasoleva liiklusega. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 Mürahinnangu tulemustest selgub, et kavandatava äri-ja elamuhooneni levivad olemasolevas ja perspektiivses olukorras päeval kuni 69 dB (teepoolsel küljel kuni 69 dB) müratasemed ning öösel kuni 59 dB (teepoolsel küljel kuni 64 dB) müratasemed. Seega ületavad planeeritaval alal müratasemed KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud sihtväärtuseid nii päeval kui öösel. Amet on ka varasemalt (26.05.2021 kirjas nr 9.3-1/21/5582-4) välja toonud, et detailplaneeringu alusel on eluruumidega hoone planeeritud kõrge liiklustihedusega Peterburi maantee äärde, kus lisaks on väga lähedal ka trammiliinid - tulenevalt sellest ja arvestades kõrgeid müratasemeid kinnitavat liiklusmüra hinnangut jääb amet oma seisukoha juurde ja leiab, et ala ei ole eluruumide rajamiseks sobilik. Tulenevalt eeltoodust ei kooskõlasta amet detailplaneeringut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Iris Kuhi inspektor Põhja regionaalosakond 55605259 [email protected] 2/2 Õiguskantsler 1 2 . jaanuar 2023. a. Kohtu 8, 15193 Tallinn Avaldaja 1 : Ilmapriiri O Ü Registrikood: 14340142 Avaldaja 2: Tööstuse 54 OÜ Registrikood: 14371579 Esindaja: vandeadvokaat Martin Tamme Advokaadibüroo TGS Baltic Ahtri 6a, 10151 Tallinn [email protected] Puudutatud Terviseamet haldusorgan 1: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn [email protected] Puudutatud Tallinna Linnavalitsus haldusorgan 2: Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn [email protected] Pöördumine seoses müraregulatsiooni rakendamisega ning sellest tingitud viivituste ga detailplaneeringu te menetlustes Tallinna linnas Taotlus ed : Kontrollida, kas Terviseamet järgib p õhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava Tallinna linna detailplaneeringute menetlustes müra küsimustes kooskõlastuste andmisel i. müra sihtväärtuse nõudmisel ja ii. elufunktsiooni täielikul välistamisel müra sihtväärtuse järgmise võimatusel, s.o välistades ka hooned, mille välispiirded rajatakse kõrgendatud helipidavusnõuetega ja tagatakse seeläbi müranormide järgmine eluruumides ; Kontrollida, kas Tallinna Linnavalitsus järgib p õhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava Tallinna linna detailplaneeringute menetlustes , kui hoidub detailplaneeringute menetluste lõpuleviimisest Terviseameti sellise negatiivse kooskõlastuse tõttu , mis on Terviseameti poolt antud nõudes i. müra sihtväärtus te järgimist ja ii. välistades elufunktsiooni täielikul müra sihtväärtuse järgmise võimatusel, s.o välistades ka hooned, mille välispiirded rajatakse kõrgendatud helipidavusnõuetega ja tagatakse seeläbi müranormide järgmine eluruumides ; Kaasata menetlusse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaalumaks akna lahtikäivuse nõude kaotamist õigusaktidest (vt põhjenduste p 29. I Sissejuhatus ja kokkuvõte Eluliste asjao lude kokkuvõte. Avaldajatele kuuluvad kinnistud Tallinna linnas, mille l on kehtivad detailplaneeringud 100% ärisihtotstarbega hoonestuse rajamiseks. M õlema kinnistu suhtes toimub uute detailplaneeringute menetlu s eesmärgiga võimaldada elu- ja äri sihtotstarbega hoonestuse rajamis t ; k ummaski detailplaneeringu menetluses on Terviseamet asunud seisukohale, et tegemist on uute planeeringu aladega, mille suhtes tuleb rakendada m ür a sihtväärtusi , mitte piirväärtusi ( vt AÕKS § 56 ning selle rakendusmääruse § 5 ja § 6) . Kuna Avaldajate kinnistutel ei ole müra sihtväärtuse d tagatud liiga suure liiklusmüra tõttu , on Terviseamet andnud negatiivse kooskõlastuse plaanitud elufunktsiooni kavandamiseks Avaldajate kinnistutele ; p robleemi võimendab Terviseameti käsitlus, et müra sihtväärtusi ületav välismüra tase välistab üldse elufunktsiooni kavandamise – seda ka siis, kui hoone välispiirded rajatakse kõrgendatud helipidavuse ga ning seeläbi tagatakse (vastava ehitusliku projekteerimise ja ehitamise kaudu) eluruumidele nähtud müranõuete järgmine eluruumides. Terviseamet on selgitanud, et inimesed teevad aknaid vahel lahti ka ja siis tuleb ikkagi liigne välismüra eluruumidesse sisse; Terviseameti negatiivse kooskõlastuse tõttu on Tallinna linn hoidunud detailplaneeringute vastuvõtmisest ja avalikustamisele suunamisest , kuigi linn a ametiasutused ise pole segafunktsiooniga hoonestuse rajamis ele Avaldajate kinnistutele vastu ; Avaldajatel on iseenesest võimalik realiseerida kinnistute suhtes kehtivad 100% ärifunktsiooniga detailplaneeringud . M.h on juriidiliselt võimalik nn. külaliskorterite rajamine või üüriäriks mõeldud korterite rajamine. Samas on nii Tallinna linna kui Avaldajad ühel meelel, et plaanitud el u- ja ärisihtotstarve loob parema ja kaasaegsema linnalise elukeskkonna. Asjaolu, et tegelikult on võimalik inimeste faktiliseks elamiseks mõeldud pindade rajamine ka täna juba kehtivate planeeringute alusel, ilmestab olukorra küünilisust. Õiguslike probleemide kokkuvõte. Avaldajad on seisukohal, et: Terviseameti praktika on üheses vastuolus AÕKS § 56 lg 2 p 2 ja Rakendusmääruse § 5 lg 1 – linnades ja tiheasustusalades saab uue planeeritava ala määrata vaid kohalik omavalitsus ise üldplaneeringu kaudu. Terviseametil puudub pädevus linnades ja tiheasustusaladel omaalgatuslikult uusi planeeritavaid alasid „luua“; Terviseamet on asudes ise „uusi planeeritavaid alasid looma“, sekkunud lubamatult PS § 154 järgsesse kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse , mis omakorda takistab ettevõtjatel muidu kohaliku omavalitsuse poolt muidu sobilikuks peetud planeeringulahenduste loomist – takistades selliselt ettevõtlust ning rikkudes ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust (rikkumine läbi seaduses nõutud müranormidest meelevaldselt rangemat e müranormide järgmis e , mis toob kaasa erinevaid piiranguid ja kulusid); Terviseamet on sekkunud ebaproportsionaalselt Avaldajate ettevõtlusvabadusse ja omandipõhiõigusesse täiendavalt ka praktikaga, millega soovi b elufunktsiooni juurdetoomise täielikult välistada – sh välistada ka selle, et hoone välispiirded rajatakse kõrgendatud müratõkke nõuetega ning seeläbi tagatakse (vastava ehitusliku projekteerimise ja ehitamise kaudu) eluruumidele nähtud müranõuete järgmine eluruumides ; Tallinna Linnavalitsuse rikkumine seisneb menetluses tekkinud alusetus viivituses – Terviseameti kooskõlastus on olemuslikult mittesiduv ja Tallinna Linnavalitsusel on õigus detailplaneeringud vastu võtta ja suunata avalikustamisele ning avalikustamise järel kehtestamisele sõltumat a Terviseameti negatiivsest kooskõlastusest . Samuti on Tallinna Linnavalitsusel õigus määrata ise detailplaneeringus lisatingimusi, mis arvestavad müraolukorda ( kohustuslike miinimumnõudeid tuleb järgida nagunii, aga võimalik on ka miinimumist parema praktika loomiseks lisating imuste seadmine (vt käesoleva seisukoha p 28-30). Ehk Tallinna Linnavalitsusel on olemas vajalikud meetmed ja võimalused olukorra lahendamiseks. Kuid Terviseameti kui riigiasutuse negatiivse kooskõlastuse ( tingimustes suunab Tallinna linn detailplaneeringu taotlejaid ise Terviseametiga viimast rahuldavaid lahendusi ja kokkuleppeid otsima enne detailplaneeringu vastuvõt m ist vaatamata sellele, et vastava kooskõlastus on ebaseaduslik ja mittesiduv ; kirjeldatud praktikaga kaasneb ka Avaldajate ebavõrdne kohtlemine – müra sihtväärtusi ületavas keskkonnas paikneb Tallinna linnas tuh a ndeid kortereid ja neid rajatakse igapäevaselt juurde . See o n olnud võimalik Terviseameti praktika valikulisuse tõttu, millel on ajalooline taust – Terviseamet on ajalooliselt nõudnud sihtväärtust sellistele detailplaneeringutele, mis on üldplaneeringut muutvad . Sell ise olukorra levinud näiteks praktikas ongi 100% ärifunktsiooni asend a mine elu- ja äri segafunktsiooniga , nagu Avaldajate kinnistute puhul – tegelik elu muutub sageli kiiremini ja erinevalt, kui üldplaneeringuga suudeti ette näha . Nii on parema linnalise keskkonna loomiseks on võetud suund segasihtotstarbega hoonestuse loomiseks kus inim estel oleks põhjust viibida/ liikuda erinevatel kallaaegadel ja päevadel ning vältida nn. monfof unktsiooniga alasid (nn. magalad või ainult tavapärastel töötundidel toimivad bürookvartalid). Samuti on üldplaneeringuga kavandatud ärikvartaleid kohtadesse ja mahus, kus need tegelikus majanduskeskkonnas toimida ei suudaks ning nii tekiksid kohad, mille areng takerduks. S ellega seonduvalt esineb praktikas piisavalt sageli vajadus 100% äriotstarbega maade sihtotstarvete osaliseks muutmiseks, et luua segahoonestusalad ja tagada soovitav ning linnaruumi areng. Hea halduse tava rikku v praktika . Te gemist on hea halduse tava rikkumisega , kuna: Terviseameti kooskõlastuse küsimine toimub olemuslikult detailplaneeringumenetluse lõppfaasis, kui läbi Tal linna ametiasutustega arutelude ja kooskõlastusringide on jõutud lahenduseni, mis on Tallinna linna ametiasutuste hinnangul sobiv. On mõistetav, et ka selles menetluses on tulnud arvestada müranormidega (kuid mitte Terviseameti selgelt ebaseadusliku praktikaga). Ehk pärast olulist ajalist, rahalist ja tööpanust paljudelt osapooltelt (arendaja, detailplaneeringu koostaja, asjakohaste uuringute spetsialistid, võrguettevõtjad, ametiasutused) jõutakse punkti, kus tehtud töö tuleks visata prügikasti . Hea halduse puhul peaks menetluse kulgemine ja lõppeesmärgi saavutatavus või mittesaavutatavus olema kogenud osapooltele valdaval osal juhtudest mõistlikult ettenähtav . Terviseameti ebaseaduslik praktika seda ei võimalda; probleem on osalt varjatud ja samas lumepallina paisuv, kuna analoogilisi detailplaneeringuid hoitakse menetluses, kuid menetlused ei jõua taotletud tulemuseni (detailplaneeringu kehtestamiseni). Probleemi püüti lahendada AÕKS ja Rakendusmääruse 13.06.2020 ja 31.05.2020 parandustega , mis viitas juba selleks hetkeks selgelt teadvustatud ja paisuvale probleemile , kuid Terviseamet jätkas oma varasemat praktikat õigusaktide täpsustamisele vaatamata ning see on toonud kaasa probleemi suurenemis e . Käesolev pöördumine puudutab kahte detailplaneeringut. Avaldajatel ei ole täpset statistikat, kuid olles konsulteerinud Tallinnas detailplaneeringuid koostavate suur emate ettevõtetega ja kinnisvaraarendajatega, võib julgelt väita, et probleemseid näiteid on ainuüksi Tallinna linnas kümneid. Allpool punktides 22-23 on avaldajad viidanud kahele konkreetsele detailplaneeringule, mille puhul on tekkinud analoogne olukord. Valdkonna taust. Avaldajad ei kahtle, et Terviseameti ebaseadusliku praktika kaugem eesmärk on inimeste tervise kaitse. Mida madalam müratase, seda parem. Teisalt tuleb arvestada linnade ja muude tiheasustusalade reaalse elu olukordadega. Tallinna linna mürakaardid ilmestavad üheselt, et kõikide suurema ja keskmise liiklusintensiiv s usega teede ja tänavate, samuti raudteede lähialadel on müra sihtväärtused ületatud ööpäevaringselt (müra keskuste- ja elamualadel üle 60dBA). Samuti on sihtväärtused ületatud ulatuslikul alal K esklinna ja Kristiine linnaosade elamualadel seoses Tallinna Lennujaama lennukite maandumise ja õhkutõusmise suundadega (müra elamualadel üle 55 dBA ). Avaldajad on konsulteerinud müraspetsialistidega , kes on kinnitanud, et linnalises keskkon n as ongi müra sihtväärtuste tagamine paljudes piirkondades sageli objektiivselt võimatu. Seda ilmestab ka Tallinna mürakaart, mis näitab müra sihtväärtuste võimalikkust liiklusest eemal. Paraku ei ole liiklusmahu oluline vähendamine või täna liikluses osalevate sõidukite asendamine ülisuures osakaalus vaiksete elektrisõidukitega realistlik lähiaja plaan Eesti ühiskonnale . Samuti ei ole realistlik ja eluline plaan, et keskmise ja suurema liiklusega teede ääres on ainult ärimajad. Ühiskonnal puudub vajadus sellises mahus äripindade järele. Palju realistlikum on nõuda ja tagada, et keskmise ja suurema liikluskoormusega teede ääres elufunktsiooniga ruumide kavandamisel projekteeritakse ja ehitatakse hoone välispiirded suurema helipidavusega ning tagatakse müranormide järgimine siseruumides. II Asjaolud - Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a Omand, kehtiv detail planeering ja menetletav detailplaneering . Avaldaja Ilmapiiri OÜ on nimetatud kinnistu kaasomanik. Kinnistu suhtes kehtib detailplaneering DP03670 . Planeering näeb ette 100% äri sihtotstarbega hoonestuse rajamise . Planeering ei piira ega välista nn. külaliskorterite rajamist või üüriäriks mõeldud korterite rajamist . Kinnistu suhtes menetletakse detailplaneerinut DP 043340 , mis näeb ette äri kõrvale elufunktsiooni juurdetoomise kuni 3 1 % . Detailplaneeringu menetlemise kronoloogia. 21.09.2019 korraldusega algatati detailplaneeringu menetlus. 2019-2022 toimus Tallinna Linnaplaneerimise Amet is (edaspidi : TLPA ) tavapärane menetlus, planeering läbis menetluses 4 ringi tulenevalt erinevate ametkondade märkustest. Tulenevalt Terviseameti seisukohtadest (vt käesoleva seisukoha p REF _Ref123988650 \r \h 8 ) on hoonestuse osas järjest vähendatud algselt taotletud 40% elufunktsiooni osakaalu, viimases lahenduses on see langenud 31%- ni . 14.09.2022 keeldus Terviseamet ka viidatud viimast lahendust kooskõlastamast, leides sisuliselt jätkuvalt, et vaja on tagada sihtväärtused ning kuna need ei ole saavutatavad, ei tohi üldse eluruume kavandada. Müraolukord. Detailplaneeringu ala asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas Ülemiste asumis. Tallinna üldplaneeringu järgi on tegemist ettevõtluse segahoonestusalaga , millel võib paikneda ka üksikud elamuid ja asutusi. Üldplaneeringu järgse maakasutuse juhtotstarbe järgi on tegemist III mürakategooria alaga (keskuse maa-ala) . P iirkonna põhiliseks müraallikaks on liiklusmüra. 19.04.2021 Kajaja Acoustics OÜ liiklusmüra hinnang (töö nr 21093) kohaselt on alal kavandatud hoonete osas täidetud AÕKS § 56 ja § 57 ning Rakendusmäärusega kehtestatud III kategooria piirtaseme nõuded. Planeeringuala põhjapoolsemas osas on täidetud ka keskuste maa-alale ettenähtud sihtväärtuse d ning plaanitud mänguväljakul on täidetud isegi elamu-aladele sihtväärtused. Terviseameti kooskõlastused. 31.10.2019 kirjas nr 9.3- 1/19/5839-2 ( lisa 1 ) asus Terviseamet seisukohale, et DP ala on Terviseameti hinnangul uus müratundlik ala, millele tuleks kohaldada müra sihtväärtusi : „/---/ Kuna detailplaneering ei ole kooskõlas alal kehtiva juhtotstarbega, luuakse detailplaneeringuga uus müratundlik ala, mille välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria müra sihtväärtust /---/“. 13.06.20 20 jõustus AÕKS muudatus, mis rõhutas, et iga konkreetse detailplaneeringu ala müra kategooria (piirväärtus või sihtväärtus) määratakse üldplaneeringuga (mitte Terviseameti hinnanguga) : 27.01.2021 kirjas nr 9.3-1/20/11875-2 ( lisa 2 ) asus Terviseamet seisukohale, et detailplaneeringu ala on Terviseameti hinnangul uus müratundlik ala, millele tuleks kohaldada müra sihtväärtusi : „ /---/ detailplaneering ei ole kooskõlas alal kehtiva juhtotstarbega, seega luuakse detailplaneeringuga uus müratundlik ala, mille välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud III kategooria müra sihtväärtuseid . /---/ Kuna müratasemed planeeritaval alal ei vasta KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele, leiab amet jätkuvalt, et kavandatav hoone ei ole eluruumide rajamiseks sobilik ning soovitab kavandada kõik hooned täies ulatuses ärihooneteks. Sel juhul tuleb detailplaneering ametile uuesti kooskõlastamiseks esitada. Tulenevalt eeltoodust ei kooskõlasta amet käesolevat detailplaneeringut. “. 26.05.2021 kirjas nr 9.3-1/21/5582-4 ( lisa 3 ) on Terviseamet leidnud jätkuvalt, et tegemist on uue müratundliku alaga, mis nõuab sihtväärtuste järgimist ning kuna sihtväärtusi pole järgitud, siis pole detailplaneeringu ala jätkuvalt eluruumide rajamiseks sobilik : „ /---/ toob detailplaneeringu kehtestamine kaasa üldplaneeringu muudatuse ning sellest tulenevalt luuakse uus müratundlik ala, kus peavad müratundliku hoone fassaadile ulatuvad müratasemed vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria sihtväärtustele . /---/ „ Detailplaneeringu alusel on eluruumidega hoone planeeritud kõrge liiklustihedusega Peterburi maantee äärde, kus lisaks on väga lähedal ka trammiliinid - tulenevalt sellest ja arvestades kõrgeid müratasemeid kinnitavat liiklusmüra hinnangut jääb amet oma seisukoha juurde ja leiab, et ala ei ole eluruumide rajamiseks sobilik . “. 14.09.2022 kirjas nr 9.3-1/22/6801-2 ( lisa 4 ) on Terviseamet leidnud jätkuvalt, et tegemist on uue müratundliku alaga, mis nõuab sihtväärtuste järgimist ning kuna sihtväärtusi pole järgitud, siis pole detailplaneeringu ala jätkuvalt eluruumide rajamiseks sobilik : „ Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) nõuetest. Mürakategooriad määratakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 alusel vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kuna detailplaneering on kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut muutev, rakendub alal KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra sihtväärtus, mis on päevasel ajal 60 dB ja öösel 50 dB . /---/ Amet on ka varasemalt (26.05.2021 kirjas nr 9.3-1/21/5582-4) välja toonud, et detailplaneeringu alusel on eluruumidega hoone planeeritud kõrge liiklustihedusega Peterburi maantee äärde, kus lisaks on väga lähedal ka trammiliinid - tulenevalt sellest ja arvestades kõrgeid müratasemeid kinnitavat liiklusmüra hinnangut jääb amet oma seisukoha juurde ja leiab, et ala ei ole eluruumide rajamiseks sobilik. Tulenevalt eeltoodust ei kooskõlasta amet detailplaneeringut.“ III Asjaolud – Tööstuse 54 Omand, kehtiv detailplaneering ja menetletav detailplaneering . Avaldaja Tööstuse 54 OÜ on nimetatud kinnistu omanik. Kinnistu suhtes kehtib detailplaneering DP018100 . Planeering näeb 100% äri sihtotstarbega hoonestuse rajamise. Planeering ei piira ega välista nn. külaliskorterite rajamist või üüriäriks mõeldud korterite rajamist . Tallinna üldplaneeringu järgi oli algselt tegemist tervenisti korruselamute alaga, mis hiljem muudeti ettevõtlusalaks Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala teemaplaneeringuga. Menetluses oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu järgi on ala kavandatud sega-hoonestusalaks, sh elufunktsiooniga. Kinnistu suhtes menetletakse detailplaneerinut DP041990. Pl aneering näeb ette ärifunktsiooni kõrvale 70%-90% mahus elufunktsiooni toomise. Detailplaneeringu menetlemise kronoloogia. TLPA esitas 07.06.2018 oma esmase seisukoha detailplaneeringu lahenduse kohta. Järgnes tavapärane menetlus, kus 12.07.2018 nõupidamise järgselt 27.08.2018 esitatud korrigeeritud materjalid esitati TLPA poolt 16.10.2018 ametkondlike kooskõlastuste saamiseks. Kõik kooskõlastused järgneva mõne kalendrikuu jooksul saadi, v.a Terviseameti kooskõlastus. Terviseameti kooskõlastuse saamiseks toimus 2019. a. jooksul täiendav e-kirjavahetus ja 13.09.2019 ka arendaja esindaja ja Terviseameti kohtumine (vt käesoleva seisukoha p REF _Ref123987783 \r \h 12 ), kuid Terviseamet jäi seisukohale, et kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis on tegemist uue planeeritava alaga, millele tuleb kohaldada müra sihtväärtusi ning kui need tagatud ei ole, siis ei tohi mingiski ulatuses elufunktsiooni kavandada, sh ka siis kui eluruumides tagatakse müranormide järgmine kõrgendatud helipidavusega fassaadilahendustega. 09.10.2020 taotles detailplaneeringu koostaja TLPA- lt AÕKS ja Rakendusmääruse 13.06.2020 ja 31.05.2020 muudatustele viidates planeeringu uuesti Terviseametile kooskõlastamiseks esitamiseks. 23.10.2020 arutati p laneeringu materjale TLPA komisjonis uuesti, kuivõrd Terviseameti tõstatatud müranormide teemalised küsimused olid vahepealse seadusandliku müraregulatsiooni täpsustumise tõttu saanud täiendava selguse. 23.10.2020 komisjonis tõstatati planeeringulahenduse suhtes rida muid küsimusi vaatamata sellele, et lahendused olid varasemalt kooskõlastatud. 23.10.2020 komisjoni järgselt on kuni käesoleva ajani lahendatud erinevaid Tallinna Linnavalitsuse ametkondade uusi märkuseid, mis seonduvad põhiliselt liikluskorralduslike küsimuste ja hoonestuse kõrguse detailidega. Uuendatud lahendust Terviseameti kooskõlastuse saamiseks veel esitatud ei ole. Samas on Terviseameti praktikast Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A osas ning laiemalt (vt käesoleva avalduse p REF _Ref123987572 \r \h 22 - REF _Ref123987595 \r \h 23 ) ilmne, et ka uue kooskõlastustaotluse puhul viitab Terviseamet sellele, et Terviseameti arvates on tegemist uue planeeritava alaga, millele tuleb kohaldada müra sihtväärtusi . N ing kui need tagatud ei ole, siis ei tohi mingiski ulatuses elufunktsiooni kavandada, sh ka siis kui eluruumides tagatakse müranormide järgmine kõrgendatud helipidavusega fassaadilahendustega. Müraolukord. ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Tallinna üldplaneeringu järgi o li tegemist korruselamute maa-alaga, mis hiljem muudeti ettevõtlusalaks Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala teemaplaneeringuga – selle järgi on tegemist ärimaaga, mis on suunatud eelkõige kaubandusele ja teenindusele. Üldplaneeringu järgse maakasutuse juhtotstarbe järgi on tegemist III mürakategooria alaga (keskuse maa-ala). Menetluses oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu järgi on tegemist segahoonestusalaga , millele on ettenähtud ka elamufunktsioon. piirkonna põhiliseks müraallikaks on liiklusmüra. 11.09.2020 Akukon Eesti OÜ koostatud Keskkonnnamürast põhjustatud müratasemete hindamine (töö nr 190877-1-C ) kohaselt on alal kavandatud hoone stus e osas täidetud AÕKS § 56 ja § 57 ning Rakendusmäärusega kehtestatud III kategooria piirtaseme nõuded. Terviseameti kooskõlastused. 26.03.2019 kirjas nr 9. 3-1/8197-4 ( lisa 5 ) asus Terviseamet seisukohale, et detailplaneeringu ala on Terviseameti hinnangul uus müratundlik ala, millele tuleks kohaldada müra sihtväärtusi : „/---/ Planeeritav ala jääb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” kohaselt alale nr 18, mille juhtotstarve on suuremas osas kaubandus- ja teenindusehitiste maa, Tööstuse tn 54b kinnistu osas elamu- ja ärihoone maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga määratud ala juhtotstarve kaubandus- ja teenindusehitiste maast elamu - ja ärihoone maaks. Detailplaneeringu lisade (Tallinna planeeringute registris 25.02.2019 dokumendid) hulgast oli leitav Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu muutmise ettepanek, millest on nähtav, et planeeritaval alal muudetakse enamus hetkel kehtivast juhtotstarbest. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmisel lähtutakse detailplaneeringu alal esineva müra hindamisel KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud sihtväärtustes t. /---/ Tuginedes eeltoodule ei kooskõlasta amet detailplaneeringut kuna mürauuringu kohaselt ületavad planeeritaval alal liiklusest tulenevad päevased ja öised müratasemed KeM määruse nr 71 lisas 1 III kategooria alale kehtestatud liiklusmüra sihtväärtuseid.“ Viidatud seisukoha järgselt toimus Terviseametiga ka e-kirjavahetus, kuid seisukoht jäi muutmatuks. TLPA saatis 30.07.2019 kirja nr 3-2/1779-14 , mille soovitas detailplaneeringu koostajal/ arendajal Terviseametiga koostööd teha sobiva lahenduse leidmiseks, et kooskõlastus saada. 13.09.2019 toimunud a rendaja esindaja ja Terviseameti kohtumisel jäi Terviseamet jäigalt seisukohale, et: kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev, siis on tegemist uue planeeritava alaga ja kohalduvad müra sihtväärtused; samuti leidis Terviseamet, et eraldi probleemiks on kõrge välismüra tase ka kõrgematel korrustel – kuigi inimesed kõrgematel korrustel õues ei viibi objektiivsetel põhjustel (inimesed ei lenda) ja siseruumides nõutud müratasemed saab ja tuleb tagada piisava helipidavusega fassaadi ehitamisega (mida Terviseamet möönis), siis tõi Terviseamet välja , et inimesed ikkagi avavad aknaid ja pärast kaebavad müra üle ning kaebuste arv Terviseametile on aasta-aastalt kasvanud . Ning et kui lahtise akna taga on üle normi müra, siis järelikult ei tohi korterit ikkagi ehitada isegi siis, kui korteris endas kõik normi de kohane on. Viimati mainitud seisukoha juriidilisi põhjendusi Terviseamet esindajad esitada ei suutnud. IV Põhjendused – Terviseameti rikkumised Müranõuded välisõhule ja Terviseameti ebaseaduslik praktika Uue ( üld )planeeringu ala. Terviseameti praktika on ajas muutunud ning alates ca 2018-2019 ( sh nii enne kui pärast 13.06.2020 AÕKS § 56 lg 2 p 2 muudatust ) on see olnud ankurdatud „uue ( üld )planeeringu ala“ kontseptsiooni külge. Kuid seejuures eristamata, kas konkreetne ala asub olemasolevas tiheasustussalas või väljaspool seda. Terviseamet on asunud oma praktikas sisuliselt planeerimisvõimu teostama ning ka linnades tehtavate planeeringute osas otsustama, kas tegemist on uue planeeritava alaga. Kuivõrd see rakenduspraktika oli vastuolus nii AÕKS valdkonda kureeriva Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega kui planeerimisvaldkonda kureeriva Rahandusministeeriumi seisukohta, täpsustati 2020. a. asjakohast õigusliku regulatsiooni , eesmärgiga praktikat korrastada , järgmiselt: k uni 12.06.2020 (k.a.) kehtinud AÕKS § 56 lg 2 p 2 redaktsiooni järgi oli müra sihtväärtus „suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel“. Kuni 30.05.2020 kehtinud Rakendusm ääruse kui AÕKS rakendusakti § 5 järgi „Uue planeeringuga ala käesoleva määruse tähenduses on uue planeeringuga kavandatav uus müratundlik ala“. - 31.05.2020 jõustunud redaktsiooni järgi „Uus planeeritav ala käesoleva määruse tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala“ ( Rakendusm ääruse § 5 lg 1) ja „Müratundlik ala käesoleva määruse mõistes on üld planeeringu juhtotstarbega määratud ala , millele on kehtestatud müra normtasemed“ ( Rakendusm ääruse § 5 lg 2). 13.06.2020 jõustunud AÕKS § 56 lg 2 p 2 järgi on müra sihtväärtus „suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega alade “. Vastava seadusemuudatuse seletuskirja järgi: „ muudetakse AÕKSi § 56 lõike 2 punkti 2, mis on vajalik õigusselguse tagamiseks. AÕKSi § 57 kohaselt on müra normtasemed seotud üldplaneeringuga kehtestatavate maakasutuse juhtotstarvetega ning üldplaneeringu raames määratakse kohaliku omavalitsuse territooriumil alade müra kategooriad. Vältimaks detailplaneeringuga tehtavate muudatuste seostamist müra sihtväärtustega, on § 56 lõike 2 punktis 2 vaja asendada sihtväärtuse sättes termini „planeering“ terminiga „üldplaneering“. Sihtväärtust ei rakendata detailplaneeringuga kehtestatavate maa sihtotstarvete kohta ega üldplaneeringu juhtotstarbe muutmisel , vaid sellisel alal kehtib kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga määratud müra normtase .“ Tiheasustusaladel kehtivad üldplaneeringujärgsed normväärtused. Sihtväärtust ei rakendada . 13.06.2020 AÕKS muudatuse seletuskirjas toodud tuum on ühene – sihtväärtust ei rakendada detailplaneeringuga kehtestatavate maa sihtotstarvete kohta ega üldplaneeringu juhtotstarbe muutmisel. AÕKS § 56 lg 2 p2 vastavat põhimõtet toetab ka Rakendusm ääruse § 5 lg 1 – uus planeeritav ala saab olla vaid väljaspool tiheasustusala (või muud kompaktse hoonestusega ala) planeeritav uus ala. Tallinna linn on tiheasustusala. Kuivõrd Tallinn on linn, on tegemist tiheasustusalaga. Vastavalt AÕKS § 56 lg 2 p 2 ja Rakendusm ääruse § 5 ei rakendada Tallinna linnas detailplaneeringu tegemisel müra sihtväärtusi, sh kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringujärgset maakasutuse juhtotstarvet. Erandina on mõeldav sihtväärtuse rakendamine, kui see on mingi tiheasustuses asuva konkreetse ala osas ettenähtud üldplaneeringus endas. Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A ja Tööstuse 54 o sas sellist nõuet üldplaneeringus ei ole. Normide täitmine detailplaneeringute alal. V astavalt Kajaja Acoustics OÜ ja Akukone Eesti OÜ müra hinnangule on nii Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A ja Tööstuse 54 detailplaneeringute ala de l müra piirväärtused täidetud . Seega on nimetatud ala de l täidetud seadusjärgsed müranõuded kinnistu te le m.h ka eluruumide ehitamiseks . Küll tuleb igal juhul täiendavalt tagada projekteerimise- ja ehitamise kaudu, et hoonete fassaadid on piisavalt mürakindlad ja tagavad müranormide järgmise ka siseruumides. Keskkonnaministeeriumi seisukoht – sihtväärtuseid ei saa tiheasustusaladel nõuda Avaldaja selgitustaotlus. 25.10.2021 esitas Tööstuse 54 arendusprojekti osanik ja projektijuht Reterra Estate OÜ Keskkonnaministeeriumile kui AÕKS rakendusvaldkonna eest vastutavale ning Rakendusmääruse kehtestanud ministeeriumile esitanud päringu AÕKS § 56 lg 2 ja Rakendusmääruse tõlgendamise kohta – kas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul saab sihtväärtust nõuda. Keskkonnaministeeriumi seisukoht – sihtväärtuseid ei saa tiheasustusaladel nõuda. 23.11.2021 vastuses nr 1-17/21/5267-2 ( lisa 6 ) selgitas Keskkonnaministeerium, et müra sihtväärtus on „ suurim lubatud müratase uute üld planeeringutega aladel ning keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 § 5 lõike 1 alusel on uue planeeringuga ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Määruse seletuskirjas on selgitatud, et uute planeeritavate aladena ei ole asjakohane käsitada olemasolevate hoonestusalade vahele kavandatavaid uusi hoonestusalasid ja üksikkrunte, samuti tiheasustusalal uushoonestuse rajamist (sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral). Seega üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral kehtib vastava mürakategooria piir väärtus , mis aga ei välista sobivate tingimuste korral sihtväärtuse rakendamist. “. Kohaliku omavalitsuse pädevusest . Planeerimisotsustused oma territooriumil on olemuslikult hõlmatud PS § 154 järgse KOV-i enesekorraldusõiguse ga . Sellega arvestavad nii AÕKS § 56 kui Rakendusmäärus ning sellega on kooskõlas nii AÕKS § 56 kehtiva redaktsiooni seletuskirja põhjendused kui valdkonna eest vastutava Keskkonnaministeeriumi selgitused – kohalik omavalitsus saab ja peab ise üldplaneeringute menetluse raames otsustama , kas ja kuhu saab ja soovib ta luua alasid, mille osas nõuab müra sihtväärtuste rakendamist. Seda ei saa ega tohi teha Terviseamet kohaliku omavalitsuse eest. Terviseameti vastupidine praktika sekkub lubamatult nii kohaliku omavalitsuse PS § 154 järgsetesse õigustesse kui ka avaldajate ja teiste arendajate ettevõtlusvabadusse (PS § 31) ja omandipõhiõigusesse (PS § 32 lõiked 1 ja 2) . Terviseameti ebaseaduslik u praktika ajalooline taust ja vastavast praktikast laiemalt Ajalooline taust . Terviseam eti seisukohad, mis on antud enne AÕKS ja Rakendusmääruse 13.06.2020 ja 31.05.2020 muudatusi , avavad Terviseameti käsitluse ajaloolise tausta – Terviseamet nõudis müra sihtväärtuste järgmist selliste detailplaneeringute puhul, mis olid üldplaneeringut muutvad. Avaldajatele ei ole teda ühtegi juhtumit, kus Terviseamet oleks uue müratundliku alana käsitlenud ja sihtväärtusi nõudnud muude detailplaneeringute puhul (st mis ei olnud üldplaneeringut muutvad ). Sellist käsitlust võimaldas AÕKS § 56 ja Rakendusmääruse s juriidilisele terminile „uu e planeeringuga ala“ avamata jätmine. AÕKS § 56 lg 2 muudatuse seletuskiri viitab siiski asjaolule, et AÕKS pole uue planeeritava alana kunagi silmas pidanud olemasolevaid ti heasustusalasid . Ü ldplaneeringuid muutva id detailplaneeri ngud on Eesti praktikas olnud võimalikud juba 22.07.1995 jõustunud planeerimis- ja ehitusseaduse järgi (PES § 9 lg 6) . Müranormid välisõhule ja nende käsitlemine planeerimismenetluses on kehtinud analoogiliselt praegusega juba üle 20 aasta . Müra küsimustega tegelemine planeerimisvaldkonnas on olnud Keskkonnaministeeriumi vastutusalas alates 30.09.2004 välisõhu kaitse seaduse jõustumisest. Vi idatud Terviseameti praktika üldplaneeringut muutvatele detailplaneeringutele sihtväärtuste nõudmisel algas Avaldajatele teadaolevalt 2018.a.-2019.a. Praktika muutumise põhjuseks polnud seejuures asjakohase õigusliku regulatsiooni muudatus. 13.09.2019 toimunud arendaja esindaja ja Terviseameti kohtumisel viidati lihtsalt, et müraga seotud kaebuste arv on ajas kasvanud ja seetõttu on müra teemad ka Terviseameti suurendatud tähelepanu saanud. Veelgi enam, suheldes detailplaneeringute koostajatega ja müraekspertidega on väljaspoolt vaadates jäänud paljudele mulje, et praktika muutus kaasnes konkreetsete ametnike tööleasumisega ehk tegemist on konkreetsete ametnike omaalgatusliku sooviga uut praktikat kujundada läbi viisi, kuidas nad on otsustanud oma ametiülesandeid täita. Mõistetavalt on tegemist muljega/ väitega, mida avaldajatel on keeruline verifitseerida, kuid avaldajad pole suutnud leida ka ühtegi muud seletust, mis viidatud praktika muudatuse põhju seid selgitaks. Praktikast laiemalt. Käesoleva pöördumise aluseks olevad probleemid ei ole ainult Avaldajate põhised , vaid puudutavad laiemalt kõiki olukordi, kus tiheasustusalades soovitakse kehtestada üldplaneeringu id muutvaid detailplaneeringud suurema müraga piirkondades – milleks on linnades olemuslikult kõik keskuste alad, keskmise ja suurema liikluskoormusega teede alad. Avaldajatel ei ole täpset statistikat, kuid olles konsulteerinud Tallinnas detailplaneeringuid koostavate suuremate ettevõtetega ja kinnisvaraarendajatega, võib julgelt väita, et probleemseid näiteid on ainuüksi Tallinna linnas kümneid. Järgnevalt toovad Avaldajad kaks analoogilist näidet. Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d . 16.06.2022 kirjas nr 9.3-1/22/4832- 2 ( lisa 7 ) on Terviseamet viidatud kinnistutele segafunktsiooni , sh elufunktsiooni, ettenägeva detailplaneeringu menetluses leidnud: „ Detailplaneering ei ole kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus määratud juhtotstarbega, seega rakendub detailplaneeringu alale keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra sihtväärtus, mis on päeval 60 dB ja öösel 50 dB ning tööstusmüra sihtväärtused päeval 55dB ning öösel 45 dB . Seega ületavad mürahinnangus toodud müratasemed olemasoleva liiklusmüra ja tööstusmüra puhul nii päeval kui ka öösel ning perspektiivses olukorras liiklusmüra päeval ja öösel KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemeid. Tulenevalt eeltoodust ei saa amet kooskõlastada käesolevat detailplaneeringu lahendust . “ Paljassaare tee 2. 26.07.2019 kirjas nr 9.3-1/7233-6 ( lisa 8 ) on Terviseamet Paljassaare 2 kinnistule 50/50 elu/äri juhtotstarvet ettenägeva detailplaneeringu menetluses leidnud : „ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu välisõhus tuleb tagada vastavus III mürakategooria sihtväärtusele. KeM määrus nr 71 § 5 põhjal on uue planeeringuga ala uue planeeringuga kavandatav uus müratundlik ala. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 punkt 2 ütleb, et müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel ja sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt peab planeeringust huvitatud isik tagama, et müra sihtväärtust ei ületata . /---/ Amet jääb endiselt seisukohale, et detailplaneeringuga kavandatav hoone ei ole eluruumide rajamiseks sobilik ning soovitab planeerida hoone täies ulatuses ärihooneks . “. Müran õuded s iseruumid ele ja Terviseameti ebaseaduslik praktika Müranõuded eluruumidele. 04.03.2022 Sotsiaalministri määrusega nr 42 „ Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “ on kehtestatud liiklusmüra ja tehnoseadmete müra normtasemed eluruumides (vastavalt määruse § 6 ja § 7). Samu nõudeid kordab 02.07.2015 m ajandus- ja taristuminist ri määruse nr 85 „ Eluruumile esitatavad nõuded “ § 4 lg 6. Müra mõõtmine eluruumides . 04.03.2022 Sotsiaalministri määrusega nr 42 § 6 lg 4 ja § 7 lg 9 kohaselt tuleb eluruumides mürataseme mõõtmine viia läbi kinniste akende ja ustega ning möbleeritud ruumides. Lahtikäivad a knad eluruumides – aegunud nõue akende lahtikäivuse osas . 02 .07.2015 m ajandus- ja taristuminist ri määruse nr 85 „ Eluruumile esitatavad nõuded “ § 3 lg 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse . Avaldajate hinnangul on viidatud norm ajale jalgu jäänud akna lahtikäimise nõude osas, kuna: piisava loomuliku valguse saab tagada ka mitte lahtikäivaknaga. Insolatsiooninõuete täitmine on üks kriteerium, mida planeeringulahenduste kavandamisel ka hinnatakse ja keerukamates või ebaselgetes olukordades nõutakse ka vastava insolatsiooni analüüsi esitamist. vajalik õhuvahetus on võimalik tagada ka ventilatsiooniga (mida möönab sama määruse § 4 lg 1). Siinkohal on paslik võrdlus bürooruumidega – mis kavandatakse pindala ühiku kohta oluliselt suurema inimeste arvu jaoks ja mis nõuab seetõttu eluruumidest oluliselt suuremamahulist ventilatsiooni vajalikuks õhuvahetuseks. Ometigi pole akende avatavaus nõutud. Ning kaasaaegsete ventilatsioonisüsteemide puhul on akende avamine isegi vastunäidustatud, kuna ven t ilatsioonisüsteemide seadistused ei suuda mõistlikult arvestada akende avamisega suvalistel aegadel, kohtades ja kestusega. Seetõttu võib just akende avamine ise rikkuda vajaliku õhuvahetuse režiimi. Avaldajad toovad siinkohal eraldi välja, et eeltoodud küsimust tuleb vaadata eraldi evakuatsiooni nõuetest – kui ja kus see on vajalik on võimalik paigaldada avatäited, mis ei ole mõeldud ruumide tuulutamiseks, kuid on kasutatavad evakuatsiooni väljapääsuna. Välisõhu müranormide kohaldamine Terviseameti poolt siseruumidele. K äesolevas pöördumises toodud probleemid võiksid lihtsasti olla olemata – inimesed viibivad õues olles maapinnal ning siseruumides olles hoones sees. Viimasel juhul lahutavad neid väliskeskkonnast hoone välispiirded . Välispiired on võimalik rajada vajalike helipidavusnõuetega , et tagada siseruumide müranormide järgmine. Ometigi üritab Terviseamet keelata elufunktsiooni täielikult. Selle asemel, et viidata vajadusele kõrgendatud nõuete järgmisele hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, sh vajalikele uuringutele ja muule võimalikele meetmetele, mis faktiliselt tagaks valminud hoone nõuetekohasuse. Antud teema ei tule Terviseameti eraldi kirjadest välja muul viisil kui just läbi katse keelata üldse eluruumide rajamine Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A ja Tööstuse 54 ning teistele üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga aladele, kus pole tagatud müra sihtväärtused välisõhus. Terviseameti esindajad selgitasid aga seda suuliselt 13.09.2019 kohtumisel Avaldajate esindajaga - Terviseamet tõi välja, et inimesed ikkagi avavad aknaid ja pärast kaebavad müra üle ning kaebuste arv Terviseametile on aasta-aastalt kasvanud. Ning et kui lahtise akna taga on üle normi müra, siis järelikult ei tohi korterit ikkagi ehitada isegi siis, kui korteris endas kõik normi de kohane on. 04.03.2022 Sotsiaalministri määrusega nr 42 § 6 lg 4 ja § 7 lg 9 kohaselt tuleb eluruumides mürataseme mõõtmine viia läbi kinniste akende ja ustega ning möbleeritud ruumides. Välis õ hu müratasemed ei kohaldu siseruumidele ja eluruumide rajamist ei saa keelata põhjendusel, et akna avamisel kanduks siseruumi liiga suur müra. Proportsionaalsed meetmed müranõuete täitmiseks Siseruumide müranormide täitmine. Siseruumidele kehtivad müranõuded tuleb eluruumide kavandamisel alati täita. See on ehitusliku projekteerimise ning seejärel ehitamise kvaliteedi küsimus, et see ka saavutatakse. Terviseameti pädevuses on pöörata tähelepanu müraprobleemile ja kõrgendatud helipidavusega hoone välispiirete vajadusele, kuid Terviseamet ei saa keelata eluruumide rajamist põhjendusega, et akna avamisel kandub eluruumi liigne välismüra . Siseruumide müranõuded kehtivad kinniste akendega ruumidele, mitte avatud akendega ruumidele. Parema keskkonna loomine - siseruumid . Avaldajad ei arva, et alati peaks rahulduma miinimumnormide täitmisega. Luua saab ka paremat keskkonda. Selleks saab Terviseamet oma kooskõlastuses ning kohalik omavalitsus detailplaneeringus anda suuniseid, mida hoonestuse ehituslikul projekteerimisel arvestada, nt: mitte kavandada rõdusid ja terrasse hoonete külgedele, kus on suurem välismüra ; mitte kavandada magamistube hoonete külgedele, kus on suurem välismüra ; avaldajate hinnangul tuleks üle vaadata ka 02.07.2015 majandus- ja taristuministri määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 nõue, mille kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Avaldajate arvates on selleks otstarbekas kaasata õiguskantsleri menetlusse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium . Vastava akna lahtikäimise nõude k ao tamisel on võimalik anda soovitus mitte kavandada lahtikäivaid aknaid hoonete külgedele, kus on suurem välismüra ; kui hoone juurde on ettenähtud elanikele õues sagedasemaks viibimiseks mõeldud ala, sh mänguväljaks, on võimalik anda suunised selle paigutamiseks kõige madalama müratasemega kohta ja/ või anda soovitus täiendavate mürapiirete paigaldamiseks veelgi parema müraolukorra loomiseks. Parema keskkonna loomine - välialad . Analoogiliselt siseruumidega on võimalik luua miinimumnõuetest paremaks ka väliskeskkonda: Nt kui hoone juurde on ettenähtud elanikele õues sagedasemaks viibimiseks mõeldud ala, sh mänguväljaks, on võimalik anda suunised selle paigutamiseks kõige madalama müratasemega kohta ja/ või anda soovitus täiendavate mürapiirete paigaldamiseks veelgi parema müraolukorra loomiseks ; Sõltuvalt konkreetsest asukohast ja olukorrast on võimalik anda soovitusi liiklusrahustus meetmete kaalumiseks või liikluskorralduse muutmiseks Sõltuvalt konkreetsest asukohast ja olukorrast on võimalik kaaluda müratõkete paigutamist vahetu müraallika äärde. Tervise ameti keeldumine ilma suuniseid andmata/ miinumumnõudeid ette nägemata on ebaproportsionaalne. Eespool punktides 29-30 toodud suuniste andmine Terviseameti ja / või kohaliku omavalitsuse poolt või miinimumnõuete rakendamine riivaks avaldajate ja teiste arendajate õigusi oluliselt vähem, kuid täidaks müraregulatsiooniga taotletavaid eesmärke. Seega on olemas leebem alternatiiv ning Terviseameti keeldumine kui rangem meede ei ole proportsionaalne - täpsemalt ei vasta see vajalikkuse kriteeriumile. V Põhjendused – Tallinna linna rikkumised Terviseameti k ooskõlastuse alus ja selle mittesiduv iseloom . Kooskõlastamine Terviseametiga on nõutud , kui planeeringuga käsitletakse mh müra küsimusi (17.12.2016 VVm nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused § 3 p 12). Õiguslikus mõttes on tegemist asutusevahelise kooskõlastamisega ehk haldusesisese menetlustoiminguga. Õigusaktid ei näe seejuures ette vastava kooskõlastuse õiguslikult siduvat iseloomu – s.o et Terviseameti kooskõlastuse sisu määraks kohustuslikus korras ära detailplaneeringu kehtestamise või mittekehtestamise. Tallinna Linnavalitsuse viivitused. Kuigi Terviseameti seisukohad ei olnud Tallinna linnale siduvad, on nende tulemusena avaldajate detailplaneeringute menetlus veninud mitme aasta võrra. Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A puhul on Terviseameti seisukohtadest lähtudes järjest suurendatud äripindade osakaalu, st kui suures ulatuses kavandada äripindu suurema müraga Peterburi tee poolsele küljele – algselt kavandatud 1. korruse äripindade asemele kavandati seejärel äripinnad kuni 3. korruseni (k.a.) ning lõpuks kogu Peterburi tee poolsele küljele. Ehk menetlus on veninud seega põhjusel, et Tallinna Linnavalitsus on sisuliselt Terviseameti ebaseadusliku praktikaga kaasa läinud ja hoidub viimase negatiivse kooskõlastuse tõttu detailplaneeringu lahendust vastuvõtmast . Tööstuse 54 puhul on olukord analoogiline. Terviseameti 26.03.2019 negatiivse kooskõlastusega kirja nr 9. 3-1/8197-4 ( lisa 5 ) j ärgselt toimus Terviseametiga ka e-kirjavahetus, kuid seisukoht jäi muutmatuks. TLPA saatis 30.07.2019 kirja nr 3-2/1779-14 , mille soovitas detailplaneeringu koostajal/ arendajal Terviseametiga koostööd teha sobiva lahenduse leidmiseks, et kooskõlastus saada. 13.09.2019 toimunud arendaja esindaja ja Terviseameti kohtumisel jäi Terviseamet jäigalt seisukohale, et lähtuda tuleb sihtväärtustest ja eluruume kavandada ei saa. Menetlus sisuliselt seiskus kuni 13.06.2020 ja 31.05,2020 AÕKS ja Rakendusmääruse muudatuste vastuvõtmiseni. Seejärel algas menetlus Avaldajate jaoks suuresti uuesti, kuna vahepealsete seisaku tõttu esitasid Tallinna linna ametkonnad rea uusi nõudmisi (eirates varasemate kooskõlastuste olemasolu) ja vastav menetlus on käinud tänaseni. Vaadates aga Terviseameti praktikat Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A osas ja teiste üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute osas, kus müra sihtväärtused pole tagatud, on ilmne, et Terviseameti uue kooskõlastuse taotlemisel seda ei tule. Vaadates Tallinna linna praktikat selles olukorras, on ilmne, et tekib viivitus detailplaneeringu menetluses – Tallinna Linnavalitsus ei soovi vastuvõtte riigiasutuse negatiivse kooskõlastusega detailplaneeringuid. Tallinna Linnavalitsuse õigus ja kohustus otsustada, hea haldus. Terviseameti negatiivne kooskõlastus on üheselt ebaseaduslik (keelates elufunktsiooni põhjendusel, et täidetud pole sihtväärtused, samas AÕKS § 56 lg 2 p 2 ja Rakendusmääruse § 5 järgi ei saa sihtväärtusi tiheasustusaladel nõuda, kui see pole eraldi nõutud üldplaneeringuga). Kuna kooskõlastus on samas oma iseloomult mittesiduv, siis on Tallinna Linnavalitsusel õigus ja kohustus otsustada vastavate detailplaneeringute vastuvõtmine. Haldusmenetlus tuleb viia läbi eesmärgipäraselt ja mõistliku aja jooksul. Otsustamisega viivitamine põhjusel, et ehk midagi kuidagi millalgi Terviseameti praktikas muutub või haldusmenetluse subjekt annab lihtsalt alla ja loobub taotletust, ei ole põhjendatud ning rikub hea halduse tava ja ka avaldajate põhiõigusi. Tallinna Liinavalitsuse põhjendamatu viivitamise negatiivsed tagajärjed avaldajatele . Avaldajad on kinnistud omandanud ettevõtluse eesmärgil – plaaniga rajada kinnistutele segaotstarbeline hoonestus. Põhjendamatu viivitus detailplaneeringute kehtestamisel tähendab avaldajatele otsest kahj u kinnistute ostu finantseerimiseks võetud laenude intresside näol, kuivõrd projekte ei ole võimalik realiseerida ning teenida tulu, mis võimaldaks laene tagasi maksta. Samuti toob olukord kaasa lisakulud seoses detailplaneeringu menetluses tehtava tööga – korduvad ja korduvad paranduste ringid, et otsida lahendusi mis ehk võimaldaks Terviseameti ebaseadusliku negatiivse kooskõlastuse maha võtta tähendab reaalset spetsialistide tööd ning sellega kaasnevat kulu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Tamme Vandeadvokaat Ilmapiiri OÜ ja Tööstuse 54 OÜ volitatud esindaja Lisad: Lisa 1 - 31.10.2019 Terviseameti kir i nr 9.3- 1/19/5839-2 ; Lisa 2 - 27.01.2021 Terviseameti kir i nr 9.3-1/20/11875-2 ; Lisa 3 - 26.05.2021 Terviseameti kiri nr 9.3-1/21/5582-4 ; Lisa 4 - 14.09.2022 Terviseameti kiri nr 9.3-1/22/6801-2; Lisa 5 - 26.03.2019 Terviseameti kir i nr 9. 3-1/8197-4; Lisa 6 - 23.11.2021 Keskkonnaministeeriumi seisukoht nr 1-17/21/5267-2 ; Lisa 7 - 16.06.2022 Terviseameti kiri nr 9.3-1/22/4832- 2 ; Lisa 8 - 26.07.2019 Terviseameti kir i nr 9.3-1/7233-6 . Lisa 9 – esindaja volikiri. Tallinna Linnaplaneerimise Amet Teie: 26.02.2019 nr 3-2/18/577 - 1 Vabaduse väljak 7 15198 Tallinn Meie: 26.03.2019 nr 9.3-1/8197-4 [email protected] Tööstuse tn 54 ja 54b kinnistute detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) teistkordselt kooskõlastamiseks Tööstuse tn 54 ja 54b kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu materjalidega sai tutvuda Tallinna planeeringute registri aadressil: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP041990. Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Tööstuse tänava ääres, raudtee ja Tööstuse tänava vahelisel alal, ligikaudu 2 km kaugusel kesklinnast ja vanalinnast. Ala vahetus läheduses asub Miinisadam. Planeeritava maa-ala suurus on 0,9 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega Tööstuse tn 54 kinnistust ning ärimaa sihtotstarbega Tööstuse tn 54b kinnistust kokku kahe elamu- ja ärimaa ning kahe transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ning hoonestatavatele kruntidele kehtiva detailplaneeringu järgse ehitusõiguse muutmine kokku kahe kuni 9- korruselise äripindadega korterelamu ehitamiseks. Transpordimaa sihtotstarbega Tööstuse tänav T13 ja Tööstuse tänav T15 kinnistutel säilitatakse olemasolev sihtotstarve. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne määrata üldised maakasutustingimused ja esitada heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritav ala jääb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” kohaselt alale nr 18, mille juhtotstarve on suuremas osas kaubandus- ja teenindusehitiste maa, Tööstuse tn 54b kinnistu osas elamu- ja ärihoone maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga määratud ala juhtotstarve kaubandus- ja teenindusehitiste maast elamu- ja ärihoone maaks. Detailplaneeringu lisade (Tallinna planeeringute registris 25.02.2019 dokumendid) hulgast oli leitav Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu muutmise ettepanek, millest on nähtav, et planeeritaval alal muudetakse enamus hetkel kehtivast juhtotstarbest. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmisel lähtutakse detailplaneeringu alal esineva müra hindamisel KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud sihtväärtustest. Esmakordsel detailplaneeringu esitamisel peatas amet oma 19.11.2018 nr 9.3-1/8197 detailplaneeringu menetlemise kuni täiendatu mürauuringu ja materjalide esitamiseni. 26.02.2019 esitasite ametile täiendatud detailplaneeringu materjalid ja täiendatud keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamise (Akukon Oy Eesti filiaal, 29.06.2017, töö nr 154132-1-A) (edaspidi mürauuring), mille täiendatud andmed olid esitatud mürauuringu lisas 6. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodu kohaselt on III kategooria liiklusmüra sihtväärtuseks päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 50 dB. Mürauuringus toodu kohaselt ulatusid liiklusmüra (autoliiklus ja rongiliiklus) tasemed 2015. aastal päevasel ajal Tööstuse tn tee poolsel fassaadil kuni 70 dB ja öösel 60 dB, raudtee poolsel fassaadil päeval kuni 65 Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799 dB ja öösel kuni 60 dB. Mürauuringu 16.01.2019 lisas 6 on toodud müratasemed perspektiivses olukorras korruste kaupa, mille kohaselt ulatuvad müratasemed 2030. aastal päevasel ajal Tööstuse tn poolsel fassaadil kuni 67 dB ja raudtee poolsel fassaadil kuni 62 dB. Tuginedes eeltoodule ei kooskõlasta amet detailplaneeringut kuna mürauuringu kohaselt ületavad planeeritaval alal liiklusest tulenevad päevased ja öised müratasemed KeM määruse nr 71 lisas 1 III kategooria alale kehtestatud liiklusmüra sihtväärtuseid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heleri Soolmann menetlusgrupi juht Põhja regionaalosakond Deve Andreson, 794 3729 [email protected] 2 (2) Volikiri 12 . 0 1 .20 2 3 Ilmapiiri OÜ , registrikood 1 4340142 („ Volitaja 1 “), mille esindajana tegutseb juhatuse liige Kristjan-Thor Vähi ja Tööstuse 54 OÜ, registrikood 14371579 („ Volitaja 2 “, Volitaja 1 ja Volitaja 2 edaspidi koos nimetatud „ Volitajad “) volita va d käesolevaga: Advokaadib ü roo TGS Baltic vandeadvokaati Martin Tamme ’t (isikukood 38010124238 ) esindama Volitaja id Õiguskantslerile avalduse esitamisel ja vastavas menetluses seoses müraregulatsiooni rakendamisega ning sellest tingitud viivitustega detailplaneeringute menetlustes Tallinna linnas . Volikiri on antud tähtajatuna ning ilma edasivolitamise õiguseta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan-Thor Vähi Ilmapiiri OÜ j uhatuse liige Tööstuse 54 OÜ juhatuse liige Reigo Randmets Reterra Estate OÜ Teie 25.10.2021 [email protected] Meie 23.11.2021 nr 1-17/21/5267-2 Vastus selgitustaotlusele müra piirväärtuse ja sihtväärtuse eristamise ja kohaldamise kohta Tallinna linnas Austatud härra Randmets Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 2 punkti 2 alusel on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel ning keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 § 5 lõike 1 alusel on uue planeeringuga ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Määruse seletuskirjas on selgitatud, et uute planeeritavate aladena ei ole asjakohane käsitada olemasolevate hoonestusalade vahele kavandatavaid uusi hoonestusalasid ja üksikkrunte, samuti tiheasustusalal uushoonestuse rajamist (sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral). Seega üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral kehtib vastava mürakategooria piirväärtus, mis aga ei välista sobivate tingimuste korral sihtväärtuse rakendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidi Koger Välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Reet Pruul, 626 0731 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Tallinna Linnaplaneerimise Amet Teie: 28.12.2020 nr 3-2/2045-8 [email protected] Meie: 27.01.2021 nr 9.3-1/20/11875-2 Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistu ja lähiala detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Amet on varasemalt K-Projekt AS-ile detailplaneeringu kohta seisukoha esitanud 31.10.2019 kirjaga nr 9.3-1/19/5839-2, kus leiti, et detailplaneeringuga kavandatav hoone ei ole eluruumide rajamiseks sobilik. Planeeritud ala asub Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ja Väike-Paala tänava nurgal Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a (78401:101:0531; 25851 m²; ärimaa 100%) ja lähiala kinnistutel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistust ärimaa ning äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundid ning määrata kruntidele ehitusõigus kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritud maa-ala kontaktvööndis paiknevad nii äri-, elamu- kui ka kaubandushooneid. Kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala ettevõtlusalal, tootmis-, laondusettevõtete kõrvalotstarbega. Detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta planeeritud alal Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve korterelamuala kõrvalotstarbega ettevõtlusalaks. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad:  Mürahinnangut (Adepte Ekspert OÜ, 14.03.2019), mille kohta on amet varasemalt oma seisukoha esitanud (31.10.2019 kirjaga nr 9.3-1/19/5839-2, osaliselt leitav ka LISA 2 jrk nr 2.11). Põhijooniselt (koostatud 15.12.2020) selgub, et endiselt kavandatakse eluruume kohta, kus olemasolevas olukorras ulatuvad liiklusest tulenevad müratasemed teepoolsel fassaadil päevasel ajal kuni 67,1 dB ja öisel ajal kuni 55,9 dB. Perspektiivses olukorras ulatuvad liiklusest tulenevad müratasemed teepoolsel fassaadil päevasel ajal kuni 66,6 dB ja öisel ajal kuni 55,4 dB. Tulenevalt eeltoodust ületatakse planeeritaval alal nii olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras päeval ja öösel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria müra sihtväärtusi, mis on liiklusmüra puhul päeval 60 dB ja öösel 50 dB.  Insolatsioonianalüüsi (OÜ FASSAADIPROJEKT, töö nr 19-1458; oktoober 2019). Töö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseks kujuneb Tuletorni tn 8 elamu insolatsiooniolukord pärast planeeritava ala hoonestamist. Tulemusena selgus, et Tuletorni tn 8 I korruse eluruumi punktis 1 säilib insolatsiooni kestus 100% (enne 8h 20min, pärast 8h 20min), punktis 2 säilib 92% (enne 8h 20 min, pärast 7h 41min). Tuginedes eeltoodule, ei mõjuta planeeritava ala hoonestatus olulisel määral insolatsiooni kestust naabruses paiknevas Tuletorni tn 8 elamus vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799 Amet on tutvunud detailplaneeringu materjalidega, mis on kättesaadavad aadressil https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP043340#tab35 ning märgib järgmist:  Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 7) on välja toodud järgnev: „Seega tekivad müratasemed, mis on kõrgemad kui määrusega nr 71 III kategooria aladele kehtestatud müra sihtväärtused. Müra piirväärtuseid ei ületata. Müra päevaaja ja ööaja sihtväärtus on ületatud hoone teepoolsetel ja teega risti olevatel fassaadidel.“ Juhime tähelepanu asjaolule, et detailplaneering ei ole kooskõlas alal kehtiva juhtotstarbega, seega luuakse detailplaneeringuga uus müratundlik ala, mille välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud III kategooria müra sihtväärtuseid.  Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 7) on välja toodud järgnev: „Tagamaks nõuetekohaseid müratasemeid siseruumides tuleb järgida Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" nõudeid. Standardi kohaselt tuleks projekteeritavate hoonete Peterburi tee poolsete äripindade välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB, teepoolsete eluruumide välispiirete puhul (eluruumide fassaadil kus välismüra tase võib olla üle 65 dB) R'w+Ctr ≥ 45 dB ja sisehoovi poolsete eluruumide puhul R'w+Ctr ≥ 35-40 dB sõltuvalt fassaadi asukohast (välismüra taseme puhul.“ Atmosfääriõhu kaitse seaduses on välja toodud, et välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega reguleerib välisõhus levivat müra KeM määrus nr 71, mille lisas 1 on välja toodud müra normtasemed. Koostatud mürahinnangust (Adepte Ekspert OÜ, 14.03.2019) selgub, et planeeritaval alal ületatakse KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud III kategooria müra sihtväärtusi, mis on liiklusmüra puhul päeval 60 dB ja öösel 50 dB.  Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 8) on välja toodud järgnev: „Hoonete ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid sisehoovide poolsetele külgedele. Peterburi teega piirneva hooneosasse kavandada võimalusel äripindu.“ Sellisel juhul tuleks koostada uus mürauuring. Uue mürauuringu koostamisel tuleks hinnata ka liiklusest tulenevaid maksimaalseid müratasemeid. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kuna müratasemed planeeritaval alal ei vasta KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele, leiab amet jätkuvalt, et kavandatav hoone ei ole eluruumide rajamiseks sobilik ning soovitab kavandada kõik hooned täies ulatuses ärihooneteks. Sel juhul tuleb detailplaneering ametile uuesti kooskõlastamiseks esitada. Tulenevalt eeltoodust ei kooskõlasta amet käesolevat detailplaneeringut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Seiton inspektor Põhja regionaalosakond 58224434 [email protected] 2 (2) Saatja: Martin Tamme | TGS Baltic <[email protected]> Saadetud: 12.01.2023 13:20 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] avaldus Õiguskantslerile Manused: 7-2019.03.26 Terviseameti märkused.bdoc; 2022.09.14 Terviseamet.asice; 2021.05.26 Terviseameti kiri.asice; 2021.01.17 Terviseamet.asice; 2019.10.31 Terviseamet.bdoc; 2019.07.26 Paljassaare 2 DP_Terviseamet.bdoc; 2022.06.16 Paljassaare 18,20..DP Terviseamet.asice; Vastus selgitustaotlusele müra piirväärtuse ja sihtväärtuse eristamise ja kohaldamise kohta Tallinna linnas.asice; Ilmapiiri ja Tööstuse 54 volikiri, 12.01.2023.asice; Müra küsimused avaldus Õiguskantslerile 12.01.2023.asice Tere! Edastan ÕKS § 19 lg 1 alusel Ilmapiiri OÜ ja Tööstuse 54 OÜ avalduse seoses müraregulatsiooni rakendamisega ning sellest tingitud viivitustega detailplaneeringute menetlustes Tallinna linnas. Põhifaili pealkiri on „Müra küsimused avaldus õiguskantslerile 12.01.2023“ Lugupidamisega Martin Tamme vandeadvokaat

Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →

Sisu (failidest)