dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu liige Peeter Ernits_vastus kirjalikule küsimusele

Õiguskantsleri Kantselei · 4. jaanuar 2023
Viit
10-2/230007/2300056
Registreeritud
4. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
P. E.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Riigikogu liikme pöördumise läbivaatamine
Sari
10-2 Riigikogu liikme kirjalik küsimus ja seotud kirjavahetus
Toimik
10-2/230007
Vastutaja
Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)

Failid

  • 📎10-22300072300056 04.01.2023 Väljaminev kiri.bdoc393 KB

Sisu (failidest)

Peeter Ernits Teie 08.12.2022 nr [email protected] Meie 04.01.2023 nr 10-2/230007/2300056 Teabe tunnistamine asutusesiseseks kasutamiseks ja juurdepääsupiirangu tähtajad Lugupeetud Riigikogu liige Peeter Ernits Küsisite Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 05.12.2022 kirjale AK-märke tegemise õigustatuse kohta. Samuti soovisite teada, kui palju on Eesti Vabariigis dokumente, millele kehtib 75-aastane juurdepääsupiirang, ning kas peaks hakkama dokumente saladuse loorist vabastama. Tänan Teid küsimuste eest. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud andma isiku nõudmisel informatsiooni oma tegevuse kohta. Juurdepääs ei laiene andmetele, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmetele (põhiseaduse § 44 lõiked 1 ja 2). Põhiosas tagab üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimaluse avaliku teabe seadus. Avaliku teabe seadus lähtub põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus asjas nr 3-20-1265, p 28). Piiratud juurdepääsuga teabeks loetakse teavet, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Asutuse juht võib seaduse alusel kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (AvTS § 34). AvTS § 35 sätestab teabe asutusesiseseks tunnistamise alused, lähtuda saab üksnes neist. Juurdepääsupiirang ei kohaldu vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamine tuleb otsustada asutuse juhil (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus asjas nr 3-20-1265, p 24; 10.09.2021 otsus asjas nr 3-19-2069, p 13). Seaduse järgi tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada näiteks teave, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid (varasemas sõnastuses delikaatseid isikuandmeid, e terviseandmeid jmt) või andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist (AvTS § 35 lg 1 p 11). Samuti tuleb asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada teave, mis sisaldab 2 isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (vt AvTS § 35 lg 1 p 12). Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist. Need tähtajad on kirjas seaduses ja neid ei luba seadus asutuse juhil lühendada (AvTS § 40 lg 3). Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus kaob, tuleb juurdepääsupiirang tunnistada kehtetuks (AvTS § 42 lg 1). Teabe avalikustamise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon (AvTS § 45 lg 1 p 1), mh on inspektsiooni ülesanne hinnata, kas teabele tohtis juurdepääsupiirangu kehtestada, kas selleks on kasutatud õiget seaduslikku alust ja määratud seaduslik tähtaeg. Teabele juurdepääsu alusetu piiramise korral saab inspektsioon teha ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks. Vastused Teie küsimustele: 1) Haridus- ja Teadusministeeriumi 05.12.2022 kirjale kehtestatud juurdepääsupiirangu sisulisi põhjuseid saab avada ministeerium; 2) õiguskantsleril ei ole ega saa olla teavet, kui palju on erinevatel teabevaldajatel isikuandmeid sisaldavaid dokumente, millele kehtib juurdepääsupiirang 75-aastaks. Tõenäoliselt ei ole seesugust ülevaadet ka inspektsioonil ja ilmselt on mõistlik tagada teabe avalikustamise reegli täitmine koolituse ja järelevalve meetoditega; 3) kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus kaob (nt möödub inimese surmast 30 aastat), tuleb juurdepääsupiirang tunnistada kehtetuks. Avalikkuse ja Riigikogu liikmete juurdepääsu asutusesiseseks kasutuseks tunnistatud teabele olen käsitlenud ka Riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud 30.11.2020 seisukohas (nr 7- 4/201588/2006648). Töist ja tegusat uut aastat! Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Kristel Lekko 693 8443 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel