Kiri

Versioon 06.11.2019 /// TÖÖ NR 2969/18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Nõuetele vastavaks tunnistamisele Töö nr 2969/18 Tartu-Tallinn 2019 Riin Kutsar KSH juhtekspert Martin Ruul Keskkonnaspetsialist  3 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. ARENGUKAVA SISU NING PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS ............. 6 2.1. Kavandatava tegevuse alternatiivid ................................................................ 9 3. KSH METOODIKA .............................................................................................. 10 4. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 12 5. VASTAVUSANALÜÜS ........................................................................................ 23 6. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU – VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS ..................................................................................... 66 6.1. Mõjutatava keskkonna kirjeldus, sh arengukavas sõnastatud eesmärgid ja probleemid; eeldatav mõju keskkonanseisundile ..................................................... 67 6.1.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsavaetele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ........................................................................................... 67 6.1.2. Mõju põhja- ja pinnaveekogumite seisundile ning vee-elustikule............. 69 6.1.3. Loodusvarade säästlik kasutamine (sh mullastik) ja jäätmeteke ............. 71 6.1.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutusele ................................................ 73 6.1.5. Mõju inimeste tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele .......................... 76 6.2. Keskkonnamõju analüüs tegevussuundade ja eesmärkide lõikes ................... 77 6.3. Arengukava elluviimisega kaasnev koosmõju ja piiriülene mõju .................. 101 6.3.1. Koosmõjud .......................................................................................... 101 6.3.2. Piirilülesed mõjud ............................................................................... 102 7. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED NING SEIRE VAJADUS ......................................................................... 103 7.1. Leevendavad meetmed, ettepanekud arengukava täiendamiseks ................ 103 7.2. Seire ......................................................................................................... 105 8. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ............ 106 8.1. KSH korraldus ........................................................................................... 106 8.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise ajakava ........................ 107 8.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused ............................................................................................... 107 8.4. KSH avalikkuse kaasamine ........................................................................ 108 8.5. KSH nõuetele vastavaks tunnistamine ........................................................ 133 KOKKUVÕTE .......................................................................................................... 134 LISAD ..................................................................................................................... 135  4 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne www.hendrikson.ee  5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. SISSEJUHATUS Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeeri misdokumentide koostamise raames. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ( edaspidi PõKa või arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine ( edaspidi KSH) on algatatud Maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 (vt Lis a 1) Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja KeHJS-e § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. Arengukava koostamise vajadus tuleneb selles t, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ juhtiv arengudokumen t ehk terviklik põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse 1 , toiduohutuse, põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovatsiooni valdkondi siduv valdkonna arengukava. Arengukava eesmärk on koostöös teiste ministeeriumide, koostööp artnerite ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument, mis aitaks kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidu varustuskindlusele, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Paralleelselt antud arengukavaga panustavad üldiste eesmärkide täitmisesse sektorite koostatud arengukavades kirjeldatud arengusuunad ja tegevused. Käesolev KSH aruanne on koostatud PõK a eelnõu 25.04.2019 tööversiooni alusel ning seda on hiljem täiendatud laekunud seisukohtade alusel, võttes arvesse ka muudatusi PõKa 07.10.2019 versioonis. Arengukava ja sellega seotud dokumentidega on võimalik jooksvalt tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel aadressil https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani- 2030. KeHJS § 40 lõige 3 alusel peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma olemasolevaid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat ning strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Käesolev KSH mõju analüüs on läbi viidud samal üldisuse astmel, mis koostatud arengukava. KSH aruandes on kirjeldatud PõKa sisu ning koostamise eesmärki, selgitatud arengukava seoseid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning viidud läbi vastavusanalüüs selgitamaks välja kas PõKa aitab kaasa Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutami sele. Välismõjude analüüsi käigus selgitati välja arengukava elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ning esitati ettepanekud arengukava täiendamiseks. Lisaks eelnevale on aruandes esitatud ülevaade KSH protsessist ning avalikkuse kaasamisest. 1 Toiduainetööstusena on arengukavas käsitletud toiduainete ja joogitootmise ettevõtteid (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 — C10, C11). Toiduainesektorina on käsitletud põllumajandussektorit (A01) koos toiduainetööstusega  6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2. ARENGUKAVA SISU NING PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS Arengukava visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ning maal on hea elada. Arengukava üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt: „ Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.“ Arengukava üldeesmärk jaguneb omakorda kaheks alaeesmärgiks, mille saavutamiseks on ette nähtud 8 arengusuunda. Joonisel 2 -1 on kujutatud PõKa struktuuri ning eesmärkide hierarhiat ning tabelis 2-1 on toodud PõKa tegevussuunad ja neile seatud tulemuseesmärgid. Joonis 2-1. PõKa struktuur ning eesmärkide hierarhia (allikas: PõKa 2030 eelnõu) PõKa keskendub kahele suurele mitmeid tulemus - ja mõjueesmärke koondavale alaeesmärgile: • Alaeesmärk 1: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond hõlmab endas mitut alasüsteemi, sh targa (teadmistepõhise) ja säästliku põllumajanduse ning ohutu toidu tagamine on seotud avalike hüvedega, mille kliendiks on kogu ühiskond. Samuti hõlmab see põllumajanduskeskkonna ja innovatsiooni ning laiemalt konkure ntsivõime ja ekspordi edendamist, mis on eelduseks kestliku toidutootmise ja maaelu kujundamisele. • Alaeesmärk 2: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise keskendub kalanduse ja vesiviljeluse k onkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamisega seotud tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamisele. www.hendrikson.ee  7 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 2-1. PõKa tegevussuunad ja neile seatud tulemuseesmärgid Tegevussuund Tulemuseesmärk Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond ning positiivne mõju on suurenenud Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest heaolu Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge: • Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib • Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb Tegevussuund 3: toiduohutus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid paljundusmaterjali valik on mitmekesine, põllumajanduses kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii tootmine, väärindamine, turustamine sise- kui ka välisturul Tootja positsioon turul on tugev Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning süsteem, mis toetab põllumajanduse ja kalanduse teadmussiire valdkonna eesmärkide saavutamist Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja Tegevussuund 8: kestlik kalandus konkurentsivõimeline Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga Tegevussuundade tulemuseesmärgid, mõõdikud ja trendid on kirjeldatud täpsemalt arengukava eelnõus.  8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Arengukava hõlmab endas mitmeid horisontaalseid teemasid. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni teemad on käsitletud eraldi tegevussuunana, kuid neil on oluline mõju ka teistele I ja II alaeesmärgi tegevussuund adele. Eksport ja keskkond kui arengukava valdkonda enim mõjutavad horisontaalsed teemad on arengukavas leidnud eraldi kajastamist ning sõnastatud on peamised nende teemadega seotud ootused. Ootused ekspordile - Eestil on head eeldused toidukaupade ekspord iks. Meie toidusektorit iseloomustavad tootlikud põllumajandusettevõtted, kaasaegsed tootmisviisid, paindlikud ja pikkade traditsioonidega toidutöötlejad ning avatus innovatsioonile. Toimiva järelevalvesüsteemi, hea taimetervise, loomade tervise ja heaolu, rohke metsamaa ning kõrge õhukvaliteedi kaudu on tagatud soodsad tootmistingimused ja ohutu toidutoodang. Mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eestis on üks Euroopa kõrgeimaid , samas on tootlikkus sektoris tagasihoidlik. Arengukava meetmete kujundamisel on si lmas peetud, et nimetatud põllumajanduse ja kalanduse tänased tugevused peavad eksporti toetama 2030. aastani. Oluline roll toidusektori ekspordi edendamisel on ettevõtete tugiorganisatsioonidel, kes suudavad koondada eksportööre koostöö algatamiseks ja pakkuda ettevõtete vajadustele vastavat ekspordialast nõu. Arengukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et mitmete ekspordi edendamise tegevuste puhul ettevõtete või nende tugiorganisatsioonide tegevustest ei piisa. Riigil on oluline rol l teadus- ja arendustegevuste tulemuste praktikasse rakendamise soodustamisel, hea looma - ja taimetervisliku olukorra, hästi toimiva ning rahvusvahelisel areenil usaldatava järelevalvesüsteemi tagamisel ja tõendamisel, turgude avamiseks vajaliku ametkondli ku ja poliitilise suhtluse arendamisel, müüki toetava kuvandi loomisel ja tutvustamisel, ühiskonna seisukohast lisandväärtust omavate investeeringute toetamisel ja Eesti väliskaubanduslike huvide kaitsmisel ja edendamisel. Täpsem horisontaalsete teemade kirjeldus on kajastatud arengukavas. Ootused põllu- ja kalandussektori keskkonnamõjule - Loodus- ja elukeskkonna hoid põllu- ja kalamajandussektoris peab panustama suurel määral keskkonnahüvedesse. Põllu- ja kalamajandussektoril ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – põhja- ja pinnavesi on heas seisus, maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud, ohud inim- ja loomatervisele on ära hoitud, maastikud mosaiiksed ja kliimamuutuste mõjuga on arvestatud. Seda tingivad nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus. Põllu - ja kalamajandussektor peab võimalikult ulatuslikult arvesse võtma ringmajanduse põhimõtteid nii mikro- kui makrotasandil. Seda eelduseks võttes peab püüdma vähendada toidukadusid kõigis väärtusahela etappides. Senisest enam tähelepanu pööratakse lahendustele, mis võimaldavad põllu - ja kalamajandussektoril kui biomassi tootjal panustada sõltuvuse vähendamisse taastumatutest ressurssidest. Jätkusuutlike lahenduste pakkumiseks, keskkonnasurve vähendamiseks ja elurikkuse säilitamiseks on oluline paremini mõista ja mõõta põllu- ja kalamajandussektori mõju keskkonnale. Täpsem horisontaalsete teemade kirjeldus on kajastatud arengukavas. www.hendrikson.ee  9 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID Arengukava ei näe ette erinevaid arengukava elluviimisega kaasnevaid arengustsenaariumeid, sh erinevaid seatud eesmärke, tegevussuundi ega meetmeid, seega mõju analüüs keskendub PõKa-s kirjeldatud eesmärkide ja tegevussuundade hindamisele arengukavaga seatud täpsusastmes. Vajadusel annab KSH ekspertrühm hinnanguid tegevussuundade sekkumiste piisavuse osas ning soovitusi seatud sekkumiste või mõõdikute täpsustamiseks/täiendamiseks. Arengukava ja selle eesmärkide mitterakendamist ehk null -stsenaariumit KSH aruandes ei esitata ega sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid ei hinnata. On eeldatud, et null-stsenaarium, ehk huvigruppidega kokku leppimata valdkonna areng on igal juhul keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema ebasoodsa mõjuga. Täpsem ülevaade arengukava eesmärkidest ja alameesmärkidest tegevussuundade kirjeldustega on leitav arengukava põhidokume ndist.  10 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3. KSH METOODIKA Keskkonnamõju strateegilise hindamise üldine eesmärk on edendada keskkonnatingimustega arvestamist, tagades seeläbi keskkonnakaitse kõrge tase ning säästva arengu edendamine. KSH protsessi ja aruande ülesehitamisel on juhindutud KeHJ S-e põhimõtetest. KSH hea tava ja praktika näeb ette KSH läbiviimist paralleelselt ja samaaegselt strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu koostamisega. KSH aruanne on koostatud PõKa eelnõu 25.04.2019 tööversioon alusel ning seda on hiljem täiendatud laekunud seisukohtade alusel, võttes arvesse ka muudatusi PõKa 07.10.2019 versioonis. Mõjude hindamise puhul sõltub kaasneva ebasoodsa (või soodsa) keskkonnamõju väljaselgitamine ja leevendusmeetmete detailsus strateegilise planeerimisdokumendi ulatusest ehk detailsusest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel lähtuti strateegilise arengudokumendi ehk arengukava üldistusastmest. PõK a puhul on tegemist tulevikku vaatava, eesmärke ja sekkumiste põhimõtteid seadva üldisema arengudokumendiga. Hetkel puudub arengukava juures eesmärkide saavutamiseks tegevusi kirjeldavad meetmed või rakenduskava /strateegia, mis aitaksid paremini mõista ja hinnata arengukava elluviimisega kaasnevaid mõjusid. KSH hindamisel kasutatav teemadekäsitluse täpsus ei saa erineda arengukava täpsusastmest. Keskkonnamõjude hindamisel kasutas ekspert kvalitatiivset hindamist, mille käigus hinnati eelkõige alameesmärkide ja tegevussuundade elluviimi sega (kirjeldatud sekkumistest lähtuvalt) kaasnevat otsest ja kaudset mõju keskkonnale ning analüüsiti, kuivõrd kavandatavad eesmärgid aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Hindamine toimus kahes osas: 1) Vastavusanalüüs, mille käigus hinnatakse arengukavas väljatöötatud eesmärkide, sekkumiste, mõõdikute ja eeldatavate trendide vastavust ning kooskõla sektori riiklike, ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega. Vastavalt KeHJS §-le 40 lõige 5 tuleb hinnata; 2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on stratee gilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. Arengukava seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega on esitatud peatükis 4. Vastavusanalüüsis kasutatud keskkonnaeesmärgid ning vastavusanalüüsi tulemused on esitatud peatükis 5. Keskkonnakaitse üheks põhimõtteks on ettevaatuspõhimõte. Seega on KSH aruande vastavusanalüüsi käigus järgitud, kas seatud eesmärgid ja mõõdikud on piisavad keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks. 2) Välismõjude analüüs- hinnatakse arengukavas sätestatud tegevussuundade ja nende eesmärkide ning nende elluviimiseks väljatöötatud sekkumistega kaasnevat keskkonnamõju. www.hendrikson.ee 11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Välismõjude analüüsil: Antakse ülevaade käsitletava keskkonnavaldkonna hetkeseisust ja mõjutatava keskkonnakirjeldus; Tuuakse välja arengukava eesmärgid ja valdkonna probleemid; Mõju analüüs ja hinnang arengukava elluviimisega kaasnevate mõjude osas. Vastavalt KeHJS §-le 5 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Välismõjude analüüsi tulemused on esitatud peatükis 6. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse ühtlasi eeldusest, et tegevuste elluviimisel täidetakse kõiki Eesti seadusandluses kehte statud keskkonnanõudeid.  12 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA PõKa koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strateegil iste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele . Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ning maa - ja rannapiirkondade arenguga seotud riigi tegevused olid varem kajastatud mitmetes erineva tasemega strateegilistes dokumentides, mille PõKa 2030 seob riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES) tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ ning tulemusvaldkonna „Regionaalareng ja maaelu“ maaelupoliitika mõistes ühtseks te rvikuks. PõKa peatükkidesse 1-4 on sisendina lõimitud järgmiste arengudokumentide üldeesmärgid ja tegevussuunad: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Eesti seemnemajanduse arengukava Euroopa Merendus- ja Kalandusfond aastateks 2014–2020 rakenduskava (EMKF) 2014–2020 Põllumajandussektoris kliimamuutuste Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 leevendamise ja kliimamuutustega Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia kohanemise tegevuskava 2012–2020 2014–2020 Taimekaitsevahendite säästva kasutamise Eesti vesiviljelussektori arengustrateegia tegevuskava aastateks 2013–2017 2014-2020 Eesti põllumajandus-, toidu- ja Eesti toidusektori ekspordi edendamise kalamajandusteaduse ning teadmussiirde tegevuskava 2019-2022 arengukava aastateks 2015–2021 Euroopa Biomajanduse strateegia Programm „Põllumajanduskultuuride (Komisjoni teatis: „Kestlik biomajandus geneetilise ressursi kogumine ja Euroopas: majanduse, ühiskonna ja säilitamine aastatel 2014–2020“ keskkonna vaheliste sidemete Eesti seemnemajanduse arengukava tugevdamine“ 11.10.2018) aastateks 2014–2020 Lääne-Eesti vesikonna Riiklik programm „Sordiaretusprogramm maaparandushoiukava, Ida-Eesti aastatel 2009–2019“ vesikonna maaparandushoiukava, Koiva Programm „Põllumajanduslikud vesikonna maaparandushoiukava rakendusuuringud ja arendustegevus Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva aastatel 2015–2021” vesikondade veemajanduskavad 2015- Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 2021 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti mahepõllumajanduse arengukava Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 aastateks 2014–2020 Kliimamuutustega kohanemise arengukava Eesti mahemajanduse tervikprogramm aastani 2030 ja selle rakendusplaan 2018–2021 Põllumajandussektoris kliimamuutuste Eesti teraviljasektori arengukava aastateks leevendamise ja kliimamuutustega 2014–2020 kohanemise tegevuskava 2012–2020 Eesti aiandussektori arengukava aastateks Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva 2015–2020 vesikondade veemajanduskavad 2015- Eesti lambakasvatussektori arengukava 2021 aastaks 2018-2023 Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016– Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2020 2016–2020 Eesti merestrateegia meetmekava Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 Looduskaitse arengukava aastani 2020 Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse Harrastuskalapüügi arengukava 2010– kava „Eesti toit 2015–2020“ 2013 (perspektiiviga 2018) Koolikava rakendamise riiklik strateegia www.hendrikson.ee  13 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste tegevustoetus ja Võro Instituudi kalaliikide koelmualade taastamise tegevustoetus. programm 2017–2023 (perspektiiviga Cork 2.0 deklaratsioon „Parem elu 2027) maapiirkondades.“ Kalakasvatusliku taastootmise Euroopa Komisjoni „Toidutootmise ja tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga põllumajanduse tulevik – teatis 2020. 2023) aasta järgse ühise Mikroobide antibiootikumiresistentsuse põllumajanduspoliitika kohta“ (2017) ja vähendamise tegevuskava „ELi eelarve: ühine põllumajanduspoliitika veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks pärast 2020. aastat“ (2018) 2017–2021 Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Riigieelarvest rahastatavad merendus, kalandus ja vesiviljeluse fondi regionaalprogrammid: Setomaa (EMFAF) 2021 – 2027 määruse kohta arenguprogramm, Peipsiveere (2018) arenguprogramm, Mulgi Kultuuri Instituudi Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse, toiduohutuse ja maaelu arengu valdkondi hõlmav PõKa 2030 panustab kaheksa tegevussuuna kaudu ka teistesse RES tulemusvaldkondadega seotud valdkondlike ja valdkondade vaheliste arengukava de eesmärkide saavutamisse: ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid „Eesti 2035“ teemaleht „Puhas „Rahvastiku tervise arengukava 2009- looduskeskkond“ 2020“ „Rahvastiku tervise arengukavasse „Transpordi arengukava 2014-2020“ 2020-2030“ (eelnõu) “Eesti merenduspoliitika 2012-2020.“ „Eesti 2035“ teemaleht „Terve inimene,“ „Energiamajanduse arengukava aastani „Eesti 2035“ valdkond „Sidus ühiskond“ 2030“’ „Heaolu arengukava 2016–2023“. „Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020“ „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ 2030.“ „Noortevaldkonna arengukava 2014- „Eesti infopoliitika arengukava 2020“ 2020.“ „Eesti 2035“ teemaleht „Teadmistepõhine Eesti“ „Konkurentsivõimeline „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ ettevõtluskeskkond.“ „Eesti teaduse, arendustegevuse, „Eesti riiklik turismiarengukava 2014 - innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2020.“ 2021-2035“ „Eesti metsanduse arengukava aastani „Haridusvaldkonna arengukava 2021- 2020“ 2035“ „Metsanduse arengukava aastaks 2030.“ „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ „Eesti keele arengukava 2011-2017 (- „Eesti 2035“ teemaleht „Puhas 2021)“ looduskeskkond“ „Eesti spordipoliitika põhialused aastani „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ 2030.“ „Eesti kodanikuühiskonna arengu „Eesti looduskaitse arengukava aastani kontseptsioon“ (EKAK). 2020“ „Eesti 2035“ teemaleht „Ettevõtete Euroopa Komisjoni „Meie elukindlustus, konkurentsieeliste kujundamise“ meie looduskapital: ELi bioloogilise Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 - „Euroopa maastikukonventsioon“ 2020“  14 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ „Kliimamuutustega kohanemise „Eesti siseturvalisuse arengukava 2015 - arengukava aastani 2030“ 2020“ ’ „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ „Riigi jäätmekava 2014–2020“ „Korruptsioonivastane strateegia 2013- Euroopa Komisjoni „Ringmajanduse 2020.“ tegevuskava“ „Välispoliitika arengukava 2030“ Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ettepanek) „Ringmajanduse programm.“ „Eesti arengukoostöö põhimõtted“ (2003). „Eesti 2035“ suund ’Ruum ja taristu’ „Eesti 2035“ teemaleht „Riigivalitsemine“ „Eesti 2030+“ „Eesti 2035“ teemaleht „Riigi tark „Eesti regionaalarengu strateegia 2014- juhtimine koostöös rahvaga.“ 2020“ Teatavate õhusaasteainete heitkoguste Cork 2.0 deklaratsioonis „Parem elu vähendamise riiklik programm aastateks maapiirkondades.“ 2020 – 2030 „Eesti julgeolekupoliitika alused“ (2017) PõKa koostamise käigus on samuti hinnatud seoseid riigi teiste arengukavade eesmärkide saavutamisele, mille ülevaated on esitatud arengukava Lisas 5. Alljärgnevas tabelis 4-1 on toodud KSH ekspertrühma hinnang PõKa seostest olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega. www.hendrikson.ee Tabel 4-1. PõKa seoses olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Rahvastiku tervise Võrdsete võimaluste loomine hariduse, eluaseme, töö ning 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine arengukava 2009-2020 tervise ja tervishoiuteenuste osas rannapiirkonna areng“) Rahvastiku tervise Tervis igas poliitikas 1, 2, 4, 5 ja eriti 3 Toiduohutuse tagamine arengukavasse 2020- („Toiduohutus“) ning 8 2030 („Kestlik kalandus") Riigivalitsemine - suurendada efektiivsust, vähendada Kõik tegevussuunad PõKa 2030 tegevussuundade 1-8 ülemäärast administreerimist (ministeeriumide rakendusmeetmete tulemuslikkuse ja tugistruktuuride ühendamine), tõhustada bürokraatlikke tõhususe suurendamise eelduseks on protsesse (0-bürokraatia), vähendada ametkondadevahelist riigivalitsemise organisatsiooniline dubleerimist ning õigusloome mahtu ja ülereguleerimist. võimekus ja piisavad ressursid. Lähtuvalt Pariisi kliimaleppest liigub Euroopa vähese 1, 2, 4, 7 ja 8 Eelnimetatud väljakutsetega on otseselt süsinikuheitega majanduse suunas. Põllumajandussektoris seotud PõKa 2030 tegevussuunad 1, 2 ja tuleb kombineerida toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste 4, 7 samuti 8. leevendamise eesmärgid, vähendades kasvuhoonegaaside heidet põllumajandustoodangu väärtuse kohta. Samal ajal heite vähendamisega tuleb mõelda ka süsiniku muldadesse, metsadesse ja rabadesse sidumise suurendamisele… Bioloogilise mitmekesisuse vähenemist peetakse kliimamuutuste ja muldade degradeerumise kõrval suurimaks Eesti 2035 maailma ähvardavaks keskkonnaohuks ning kõik need on omavahel tihedalt seotud. Ettevõtete konkurentsieeliste kujundamine 5 ja 8 Ekspordi ja toodete ning teenuste arendamise toetamine. Rahva tervis 1, 2, 4, 5 ja eriti 3 Toiduohutuse tagamine („Toiduohutus“) ning 8 („Kestlik kalandus") Sidus ühiskond 1, 5, 6, 7 ja 8 Põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse ettevõtluskeskkonna kujundamine, toiduohutuse tagamise, teadmussiirde ning maa- ja rannapiirkondade elukvaliteedi edendamine Arukate külade arendamine 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine rannapiirkonna areng“) Arengukava üldised eesmärgid 1, 3, 5, 6, 7 ja 8 Teadmussiirde, tööhõive, sissetulekute, Heaolu arengukava majandusliku toimetuleku, puhta 2016–2023 keskkonna ja toidu ning maa- ja 2 PõKa 8 tegevussuunda: 1-põllumajanduskeskkond, 2-taimetervis, loomatervis ja heaolu, 3 -toiduohutus, 4-kvaliteetsed sisendid põllumajanduses, 5 -põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine, 6-maa- ja rannapiirkonna areng, 7-teadus ja innovatsioon ning teadmissiire, 8 -kestlik kalandus.  16 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) rannapiirkondades sotsiaalsete võrgustike toetamine Ühiskonna kestlikus 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine Rahvastikupoliitika rannapiirkonna areng“) põhialused 2035 Eesti riigi pinnal elavad lapsed ja pere saaksid kasvada ja 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, Laste ja perede elada turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas. Laste ja rannapiirkonna areng“) koolitoidu kavad arengukava 2012–2020 perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi ja kindlustunde tõstmine selleks, et soodustada laste sünde. Noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist rannapiirkonna areng“) maapiirkonnas elamise ja töötamise Noortevaldkonna noortele atraktiivsemaks muutmine. arengukava 2014-2020 Meede noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks. Eesti ühiskonnas teadustöö tulemuste ja teadmiste kiire ning 1-6 ja 8 raames aitab Teadus ja innovatsioon ning teadmussii re paindlik rakendamine on sotsiaalse ja majandusliku h eaolu kaasa PõKa olulise horisontaalse teemana kõikides Eesti teadus- ja kasvuks iseenesestmõistetav ja tavapärane praktika; tegevussuund 7 PõKa tegevussuundades. arendustegevuse ning Eestis on olemas head tingimused suure lisandväärtusega („Teadus ja innovatsiooni ettevõtluse loomiseks. Eesti on üleilmselt tuntud ja nähtav innovatsioon ning strateegia 2014–2020 uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana ning teadmussiire“) „Teadmistepõhine kasutuselevõtjana; Eesti” Eesti ühiskond on uuendusmeelne, mõistab teadus - ja arendustegevuse vajalikkust ning väärtustab hea kvalifikatsiooniga teadustöötajaid Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning 1-6 ja 8 raames aitab Kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et kaasa PõKa ajakohastamine, Eesti elukestva õppe tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused tegevussuund 7 praktilise ettevõtlusvaate integreerimi ne strateegia 2020 ühiskonnas, töö- ja pereelus. („Teadus ja kutsehariduse ja täiendõppe innovatsioon ning õppekavadesse. teadmussiire“) Ühine eesmärk on „kujundada loovust väärtustav ühiskond, 6 ja 7 Maa- ja rannarahva põliste elualadega hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, seotud kaasaegne haridus, piirkondliku Kultuuripoliitika talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad identiteediga seotud keeled, maastikud, põhialused aastani tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi peretalud, paigamälu, pere- ja 2020 arenguks ja kultuuris osalemiseks. kogukondlikud tavad, toidukultuur, taimesordid, põlistõud, muuseumid ning maaturismi ja toidu tootearendus Luua tingimused eesti keele piirkondlike erikujude 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, maa- Eesti keele arengukava kasutamiseks ja säilitamiseks kultuuriväärtusena, ees ti rannapiirkonna areng“) ja rannapiirkondade arengu 2011-2017 (-2021) kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti jätkuprogrammide kujundamine (sh Seto, identiteedi kandjana. Võro, Kihnu, Mulgi, Viru, Peipsiveere jt). www.hendrikson.ee 17 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal 6 („Maa- ja Maaelu arengu programmide kaudu on ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist rannapiirkonna areng“) traditsiooniliselt toetatud ka aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate maaspordiühendusi. Eesti spordipoliitika teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea põhialused aastani pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu; 2030 Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti maine kujundamisel. 1) ‘kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine’; 2) 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, PõKa ‘kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja rannapiirkonna areng“) protsessi avatus ning kaasamine. kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine’; 3) ‘kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees’; 4) ‘kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja Eesti põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste kohustuste, kodanikuühiskonna õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine’; 5) ‘heade arengu kontseptsioon koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine’ ; ning samuti 6) ‘kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis -, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine. Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine - fookus on 5 ja 6 ning nende Ekspordi ja toodete ning teenuste Eesti konkurentsivõime haridusel ja tööhõivel rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte sisendiks olevad arendamise toetamine ning maa- ja kavas „Eesti 2020“ töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel tegevussuunad 1, 2, 3, rannapiirkonna arendamine. 4, 7 ja 8 Eesti ettevõtluse Jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge 5,7 ja 8 Ekspordi ja toodete ning teenuste kasvustrateegia 2014- lisandväärtusega toodete ja teenuste eest arendamise toetamine. 2020 Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade 4, 5, 6 ja 8 4, 5, 6 ja 8 mõjueesmärkide saavutamise liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval eeldusena tuleb tagada, et Transpordi arengukava moel. maanteeühendused Eesti erinevate 2014-2020 piirkondade ja asulate vahel oleksid mugavad, ohutud, ühiskonnale vastuvõetavate kuludega ja kestlikud. Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja 6,7 ja 8 Maa- ja rannapiirkonna, teadmussiirde ja Eesti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline; kestliku kalanduse toetamine ja merenduspoliitika Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, arendamine 2012-2020 soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse ar engut ning merekultuuripärandit kantakse edasi. Energiamajanduse Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega 4, 5, 6, 7 ja 8 Vajalik energiamajanduse ja arengukava aastani energiavarustus, panustades Eesti majanduskliima ja biomajanduse seoste täpsem 2030 keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise kaardistamine, sh toiduainesektoris  18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) konkurentsivõime kasvu. Täpsustatakse bioressursi biometaani jm energiatootmise kasutusvõimalusi mootorkütuste tootmiseks. võimalused energiasõltuvuse ja –hinna vähendamiseks. Energeetilise tooraine varud Euroopas on napid ning nafta ja 4, 5, 6, 7 ja 8 Vajalik energiamajanduse ja gaasi osas kasvab Euroopa Liidu sõltuvus impordist kiiresti. biomajanduse seoste täpsem Eesti taastuvenergia kaardistamine, sh toiduainesektoris tegevuskava aastani biometaani jm energiatootmise 2020 võimalused energiasõltuvuse ja –hinna vähendamiseks. CO 2 -heite vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtt, 1, 2, 4 ja 7 Koostööd tuleb jätkata kliima ning energiatõhusus, energiajulgeolek, energia siseturg, muldade süsinikuvaru majandamisel, Eesti riiklik energia- ja teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas. samuti arvestab maaparandusalane kliimakava aastani seadusandlus ja praktika paremini 2030 kliimamuutuste- ja keskkonnaaspektidega. ’Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja 7 („Teadus ja Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate innovatsioon ning olulise horisontaalse teemana kõikides Eesti infopoliitika lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, teadmussiire“) PõKa tegevussuundades. arengukava 2020 tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust avaliku, era- ja vabasektori koostöös. Tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus 1, 2, 6 ja 8 Atraktiivse ja heas seisundis keskkonna turismisihtkohana. Strateegilisteks tegevussuundadeks on ning maa- ja rannapiirkonna arengu (sh Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo juhtimine, maa- ja mereturismi arendamise) Eesti riiklik turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste toetamine. turismiarengukava seire, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismia traktsioonide 2014-2020 arendamine, rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja piirkondlike turismitoodete arendamine. turismisektori jätkusuutliku arengu eelduseks on säästva turismi põhimõtete rakendamine. Metsanduslike otsuste mõju ulatub reeglina kaugemale kui 1, 2, 6 ja 7 Olulisemad koostöövajadusega teemad: arengukavaga kaetav kümne aastane periood. Seetõttu on invasiivsete võõrliikide, sh arengukava pika vaate (aastani 2100) eesmärgiks tagada metsakahjustajate, negatiivse mõju metsade sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogiline ja vähendamine. Pariisi kliimaleppega majanduslik jätkusuutlikkus, arvestades kultuurilisi aspekte, seotud kohustus säilitada ja laiendada Metsanduse võimalikke kliimamuutusi ja globaalseid arenguid eeskätt metsa kui kasvuhoonegaase siduvat arengukava aastaks majanduses ja tehnoloogilises innovatsioonis. entiteeti/olemit, kasutades selleks 2021-2030 (koostamise kohaseid poliitilisi ja korralduslike ettepanek) vahendeid. Looduslikult liigirikaste metsade, kui Eesti maastike eripära, hoidmine koostoimes metsadega vahelduva põllumajandusmaa ja - keskkonna hoidmisega. www.hendrikson.ee 19 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea 1, 4, 5, 6 ja 8 Keskkonnahoidu on läbivalt käsitletud Eesti seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna tegevussuundades 1,4,5 ja 8 ning keskkonnastrateegia seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende majandus ning sotsiaalvaldkonda aastani 2030 mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. tegevussuuna 6 raames. a) Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja 1, 4 ja 8 Väärtusliku põllumajandusmaa kui oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada; b) L iikide ja loodusvara kaitse meetmed, ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on kalanduspoliitika keskkondlike tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise eesmärkide täitmisega seotud Eesti looduskaitse võrgustikuna; ja c) Loodusvarade pikaajaline püsimine on sekkumised. arengukava aastani tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse Põllumeeste ja kalameeste kasvanud 2020 lähenemise põhimõtteid keskkonnateadlikkus. Liigirikkuse ja elukeskkonna ning maastiku mitmekesisuse kaitsemeetmete rakendamine ja kompenseerimine Strateegias käsitletakse kuut eesmärki, millest olulisemad 1, 4 ja 8 Inimese heaolu seisukohast on elurikkus PõKa puhul on 5 esimest: loodus (1. eesmärk), ökosüsteemid hädavajalik, sest see pakub teenuseid, ja nende taastamine (2. eesmärk), Euroopa loodus-, maa- ja millel püsivad meie majandussüsteemid ja mereressurssid, metsa ja kalavarude säästev kasutamine (3. ühiskonnad. See on väga tähtis ka ELi bioloogilise ja 4. eesmärk), võõrliikide probleem (5. eesmärk) ökosüsteemi teenuste ehk looduse mitmekesisuse pakutavate teenuste jaoks, näiteks strateegia aastani 2020 tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kui ja ravimite tootmiseks. Konventsioon on suunatud maastike kaitse, korralduse ja 1 ja 4 Põllumajandusmaastik moodustab Eesti planeerimise, samuti selle alase koostöö edendamisele kogupindalast ligi kolmandiku (haritav Euroopas. maa koos rohumaadega) ning kõikidel Euroopa selle valdkonna otsustel ja tegevustel on maastikukonventsioon rohkemal või vähemal määral mõju maastikule. Konventsioonis toodud eesmärke on arvesse võetud ka PõKa 2030 väljatöötamisel. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõi meline vähese 1, 4, 7 ja 8 PõKa eesmärgiks on, et süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja põllumajandustootmise negatiivne mõju võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks vähenenud ning positiivne mõju on Kliimapoliitika ärakasutamiseks. suurenenud. Kliimamuutuste negatiivsete põhialused aastani mõjude minimeerimiseks ja positiivsete 2050 mõjude paremaks ärakasutamiseks nähakse ette maaparandussüsteemide paremat toimimist ning kohalikele tingimustele vastavat sordiaretust.  20 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja 1, 2, 4,7 ja 8 Väärtusliku põllumajandusmaa ja muldade võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. kaitse puudutab järgmisi Kliimamuutustega kliimamuutustega kohanemise kohanemise arengukava prioriteetseid valdkondi: arengukava aastani maakasutus ja planeerimine, 2030 looduskeskkond, biomajandus, üldmajandus, ühiskonna teadlikkus ning taristu ja ehitised. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada 1 ja 4 Üheks maapõuepoliitika ja PõKa 2030 maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja tegevuste seosalaks on Maapõuepoliitika ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste põllumajandusmaade veerežiimi ja põhialused aastani tervist säilitav haldamine ja kasutus. Sama l ajal on oluline mullastiku kui loodusvara kaitse 2050 vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. maapõuevarade kaevandmise planeerimisel. Jäätmete käitlemine tuleb tagada viisil, mis: a) ei ohusta vett, 1, 2, 4, 5 ja 8 Loomakasvatusest ja kalanduses t Riigi jäätmekava 2014– õhku, pinnast, taimi ega loomi; b) ei põhjusta müra - ega pärinevate jäätmete kahjutustamise 2020 lõhnahäiringuid; ja c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvi tegevused. pakkuvaid paiku. Eestile omane elukeskkonna looduslähedus ja mitmekesisus, 1, 4, 6 ja 8 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi elamiseks sobiva vaba maa rohkus ja tihe teedevõrk tuleb säilitamine ja parendamine, maa- ja muuta teadlikult arendatavateks tugevateks külgedeks rannapiirkonna arendamine ning kestliku Üleriigiline planeering Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti kalanduse toetamine ja arendamine. Eesti 2030+ igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Oma eripäradele tuginedes panustab iga piirkond Eesti kui Peamiselt 6 („Maa- ja PõKa 2030 eelnõu koostamise käigus terviku konkurentsivõime kasvule, saades omakorda osa rannapiirkonna areng“) pöörati tähelepanu maaelupoliitika sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestele on igas terviklikele tulevikuvalikutele, mis hõlmas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed ex ante regionaalsete mõjude hindamine Eesti regionaalarengu teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv nii PõKa koostamise laiapõhjalistes strateegia 2014-2020 elukeskkond. töörühmades (sh Leader Liit, Külaliikumine Kodukant, Eesti Maaomavalitsuste Liit jt) kui ka Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise projekti raames. Kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi Kõik tegevussuunad, Garanteerida võimalikult mitmekesine ja kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja aga eriti 3 ja 5. pidev isevarustatus põhitoiduainetega. Eesti elanikkonna turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika põhineb julgeolekupoliitika avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut alused mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi, sh toidujulgeolekut ning puhta toidu ja vee varustuskindluse tagamist hädaolukorras. www.hendrikson.ee  21 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, Peamiselt 6 („Maa- ja PõKa 2030 toidu julgeolekuvaru luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada rannapiirkonna areng“) moodustamise ja haldamise tegevused Riigikaitse arengukava riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust aitavad avara julgeolekukäsitluse raames 2017-2026 lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada kaasa inimeste baasvajaduste ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu tagamisele. infosõjale. Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises 1,2,3 ja 6. Toidu koostise ja käitlemisega ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kaasnevate ohtudega tegelemine ja kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi turvatunnet pakkuvate kohalike Eesti siseturvalisuse Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega kogukondade toetamine. arengukava 2015-2020 parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Jätkuvalt on vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning Peamiselt 3 PõKa tegevusega seotud ettepanekud suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral („Toiduohutus“) Maaeluministeeriumilt: a) ettepanek lisada muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja elanike esmaabi tagamisega tegelevate vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. siseturvalisusasutuste loendisse koos Kiirabiga ka toiduohutusega tegelev Veterinaar ja Toiduamet (VTA), 3 samuti Siseturvalisuse piiril taime- ja loomakasvatuse kaupade arengukava 2020–2030 kontrolli eest vastutav (koostamise ettepaneku Põllumajandusamet; b) analüüsida eelnõu) elanikkonna esmavajadustega seotud riske, sh toidu varustuskindlust; c) kaaluda terrorismiohu osas toiduterrorismi käsitlemist, et vältida pahatahtlike ideoloogiliselt motiveeritud rünnakuid toiduvaldkonnale Edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja Kaudselt seotud kõigi Seondub PõKa 2030 raames koostatud tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste suundadega programmide haldamise, rahastusotsuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat läbipaistvuse ja riskijuhtimisega, sh PõKa Korruptsioonivastane korruptsiooni. 2030 rakendusasutuste ametiisikute ning strateegia 2013-2020 meetmete sihtrühmade teavitamine huvide konflikti ja korruptsiooniriski ennetamise kohustusest. Eesti välispoliitika eesmärk on meie riigi iseseisvuse kestmise 5 ja 6 Ekspordi ja toodete ning teenuste Välispoliitika tagamine, Eesti riiklike huvide mõjus esindamine, kaitsmine ja arendamise ja turustamise toetamine ning arengukava 2030 edendamine rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti maa- ja rannapiirkonna arendamine. (ettepanek) tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas, riigi julgeoleku ja kodanike kaitse tagamises, meie ettevõtjatele 3 VTA ei tegele ainult toiduohutuse ja tauditõrje kriisidega toimetuleku tagamisega, vaid ka ohtude ja riskide ennetus e meetmetega, et vähendada ohtu inimeste elule, tervisele ja varale, sh vältida toidutekkelisi nakkushaiguspuhanguid.  22 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis ning demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja majandusvabaduste edendamises. Suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning 3, 5 ja 8 PõKa fookuses on eelkõige Eesti majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning põllumajanduse, kalanduse ning Eesti arengukoostöö vaesuse vähendamisele maailmas kooskõlas säästva arengu toidutööstuse maine ja põhimõtted rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega. ekspordivõimekusega seotud majanduslikel aspektidel. www.hendrikson.ee 5. VASTAVUSANALÜÜS Vastavusanalüüsi raames selgitatakse välja, kas PõKa tegevussuunad ning nende saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid, sekkumise põhimõtted, mõõdikud ja eeldatavad trendid aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärk ide saavutamisele. Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs on esitatud ülevaatena tabeli vormis (tabelid 5-1 kuni 5-8), kus ühes tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika olulisemad asjakohased eesmärgid, teises tulbas PõKa-ga kavandatavad eesmärgid ja vastavus neile. Vajadusel käsitleti nende piisavust või ettepanekut täpsustamise vajalikkusest kolmandas tulbas. Vastavusanalüüsi käigus analüüsit i järgmisi Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke : Euroopa Liidu säästva arengu strateegia- kliimamuutused ja puhas energia, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine ning rahvatervis. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020 – looduse kaitsmine ja taastamine, ökosüsteemide ja ökosüsteemi teenuste säilitamine ja parandamine, tagada säästev põllumajandus ja metsandus, tagada kalavarude säästev kasutamine, tõrjuda invasiivseid võõrliike ning peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia- tagada jätkusuutlik keskkond ning edendada piirkonna arengut. Veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000) - EL liikmesriikidele suunatud õigusakt, mille ülesandeks on kehtestada Euroopa Ühenduse ühtne tegevusraamistik vee kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks Euroopa Liidus. ning alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke: Säästev Eesti 21– Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal Keskkonnastrateegia aastani 2030- loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilit amine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet ning keskkond, tervis ja elukvaliteet. Kliimapoliitika aastani 2050– 1. Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga maa -alasid. 2. Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala. 3. Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega. Välditakse orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist. 4. Edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelk õige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas. 5. Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta. 6. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus -, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse ja nõustamise kaudu.  24 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Eesti merestrateegia – peamiseks ülesandeks on saavutada või säilitada mereala head keskkonnaseisundit (HKS) aastaks 2020. Vastavusanalüüsi tabelites 5-1. kuni 5-8 väljatoodud tulemuseesmärkide saavutamiseks on PõKa-s horisontaalse valdkonnana määratletud tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire, mille eesmärgid, põhimõtted ja kavandatavad sekkumised panustavad kõigi teiste tegevussuundade eesmärkide saavutamisesse. Tegevussuuna sekkumisi vastavusanalüüsi tabelites seetõttu eraldi välja ei tooda. Kokkuvõte vastavusanalüüsi tulemustest: Vastavusanalüüsi tulemusel saab välja tuua järgmised kitsaskohad (tabelites 5-1 – 5-8 punasega esitatud täpsustavad vajadused) , millele PõKa eelnõu täiendamisel ja elluviimisel tuleks KSH ekspertrühma hinnangul tähelepanu pöörata: 1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi saavutamise ks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. 2. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastiku elementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täps emalt kirjeldab. 3. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. 4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata www.hendrikson.ee 25 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. 5. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 6. Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei ole. 7. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võ imalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014 -2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). 8. Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pik aajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. 9. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja p akutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro - ja makro) elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Tabel 5-1. Euroopa Liidu säästva arengu strateegia EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Kliimamuutused ja puhas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele: energia • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetavaks eesmärgiks on: Põllumajandustootmise Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on Üldine eesmärk: negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja Kliimamuutuste ning neist suurenenud. Selle raames eeldatakse kasvuhoonegaaside heite vähenemist kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja ühiskonnale ja põllumajandustoodangu väärtuse kohta, põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle keskkonnale tulenevate säilimist või kasvu ning põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus e vähenemist. hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja kulude ja negatiivse mõju • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist arvukuse piiramine). piiramine (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest integreeritud taimekaitse jmt). toodetud energia madal osakaal • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse põllumajandussektoris, seda eriti arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja probleemi lahendamiseks selgeid kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei • Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb ole. toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist. • Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelem a KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega. • Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020 - 2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste mõjuga kohanemisele ja nende leevendamisele: • Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja keskkonnaaspekte. • Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uut e Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmise ks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust. • Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega n ing pakkuda sordi registreerimis- ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu. • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. 27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Säästev transport Arengukava sekkumine mis aitab kaasa säästva transpordi arendamisele: Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: Üldine eesmärk: • Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest Ühiskonna majanduslikele, sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülestele toodetud energia madal osakaal sotsiaalsetele ja digilahendustele teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ tüüpi põllumajandussektoris, seda eriti keskkonnaalastele arendustele, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle vajadustele vastavate parandada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, probleemi lahendamiseks selgeid transpordisüsteemide elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei tagamine ja neist ole. majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale johtuva soovimatu mõju minimeerimine Säästev tarbimine ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa säästvate tarbimis - ja tootmisviiside Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond tootmine edendamisele: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse Üldine eesmärk: Säästvate • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tarbimis- ja tootmisviiside kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva edendamine • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud paranemist ning lämmastikku sisaldavate keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja arengut. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi pidurdub. ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõh usate tehnoloogiate rakendamist • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh toodetud energia madal osakaal töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema põllumajandussektoris, seda eriti lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt uusi arenguid võimaldavad probleemi lahendamiseks selgeid tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. ole. • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine)  28 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõ ige ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine . Loodusressursside Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa loodusressursside haldamise Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid säilitamine ja haldamine parandamisele ja nende liigkasutuse vältimisele : põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina Üldine eesmärk: • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa Loodusressursside o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. haldamise parandamine ja kasvu. nende liigkasutamise o Põllulindude indeksi tõusu Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib vältimine, tunnistades o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ökosüsteemide toimimise o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest väärtust • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada väljas olevate maade arvelt suureneb ja põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja välja langenud püsirohumaade, eelkõige jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku mõjub seevastu looduse mitmekesisusele harrastuspüügi kasv. positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa • Tuleb hakata koguma andmeid selle kohta, kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja ettevõttes toitainete bilansi arvutusi, hakata tegema mulla bioloogilise seisundi seiret ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise üle. sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 4 põhimõtete järgimist, põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste Oluline on läbi arengukava elluviimise asendamist orgaaniliste väetistega. programmi/strateegia või paika pandud meetmete • Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist keskkonnamõjusid. reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe integreeritud taimekaitse jmt). paranemist ning lämmastikku sisaldavate • Mullatemaatikat tuleks edaspidi enam strateegiliste ja juriidiliste do kumentide kaudu mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. tähtsustada, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivat e ning saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise 4 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett , elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. www.hendrikson.ee 29 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks või mineraalväetiste kasutamise k asv ainult põllumajandusmaastikesse. pidurdub. • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja rohumaadena. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente • Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada liblikõieliste, muude pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist. on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes • Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks. liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest maastikuelementideta põllualad vähendavad tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. sidusust. • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga keskkonnaaspekte, samuti peab enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises kuivendamata. olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et • Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. • Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügik oormuse optimeerimiseks. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) suurenemist. vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigika itse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku viimaste aastate põllulindude indeksi trend on tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrli ikide selgelt negatiivne ning muutused indeksis arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool • Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuste planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piis av konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette  30 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul spetsiaalne seire. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Rahvatervis Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa rahvatervise edendamisele ja - Üldine eesmärk: Hea terviseohtude vastase kaitse parandamisele : rahvatervise edendamine • Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on: võrdsetel tingimustel ja o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu terviseohtude vastase o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad kaitse parandamine • Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. • Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva EL veterinaarravimite määrusega, kus reguleeritakse muuhulgas AMR vähendamise põhimõtted veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem EL üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise üle. • Jätkatakse AMR riikliku programmiga loomater vise valdkonnas eesmärgiga olla osa „Üks tervis“ terviklikust lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMR vastases võitluses. • Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järelevalve ja tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust sh tagatakse laborite võimekus, panustatakse uute riskidega seonduva järelevalve arendamisse nagu uuendtoit, e - kaubandus jms. EL kontrollimääruse rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral www.hendrikson.ee  31 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS rakendatavad meetmed. Rakendatakse EL õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete paindlikkust. • Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide ajakohastamise ja täiendamise vajadust sh koh ustusliku toiduohutuse koolituse ning koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetmeid toiduohutuse tagamiseks (nt bonus-malus põhimõte – järelevalvetasu sõltub järelevalvetulemustest). Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele suunatud toiduohutuse juhendmaterjale. • Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel sh teadus - ja järelevalveasutused, eriala- ning tarbijaid esindavad organisatsioonid. Aidatakse kaasa eriala - ning tarbija- organisatsioonide toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevuste elluviimisele. Jätkatakse käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimise toetamist. • Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi, dioksiini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja hinnata oskust te ha tervist toetavaid valikuid. • Sihtrühmade toiduteadlikkuse suurendamiseks tõstetakse sidusrühmade (nt õpetajad, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad jt) teadlikkust selliselt, et nad omaksid laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toi duohutuse kohta. • Riigi kohustus on panustada kalapüügi - ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse siseturgu aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tarbijale ohutu toodete tarneahela (tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule kala tervislikkuse osas ning propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt. Sotsiaalne kaasatus, Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa sotsiaalse kaasatus e, solidaarsuse - demograafia ja ränne ning heaolu suurenemisele ühiskonnas : Üldine eesmärk: Kõrge • Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, sotsiaalse kaasatusega tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos. ühiskonna loomine, võttes • Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda arvesse põlvkondade elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on sisest ja vahelist toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses solidaarsust, ning tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on kodanike elukvaliteedi kui samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis püsiva individuaalse vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb heaolu eeltingimuse selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine. kindlustamine ja • Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, suurendamine sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER - tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 5) lähenemise kaudu. 5 Community Led Local Development  32 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Ülemaailmne vaesus ja Strateegia eesmärk keskendub rahvusvahelise abi küsimustele ning selle kontekstis säästva - säästva arengu alased arengu põhimõtete levikule. Eesmärk ei oma otseseid seoseid maaelu arengukava eesmärkide väljakutsed või meetmetega Üldine eesmärk: Säästva arengu aktiivne propageerimine kogu maailmas ning ELi sise- ja välispoliitika, ülemaailmse säästva arengu ja liidu rahvusvaheliste kohustuste vahelise kooskõla tagamine. Tabel 5-2. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi a aastani 2020 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS 1. eesmärk. Rakendada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa linnudirektiivi ja loodusdirektiivi Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid täielikult linnudirektiiv ja rakendamisele: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina loodusdirektiiv • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. kasvu. o Põllulindude indeksi tõusu Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku välja langenud püsirohumaade, eelkõige harrastuspüügi kasv. poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning mõjub seevastu looduse mitmekesisusele maastikuelementide jt põllumajanduslik ku elurikkust toetavate alade integreerimiseks positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa põllumajandusmaastikesse. pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele Oluline on läbi arengukava elluviimise traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke programmi/strateegia või paika pandud meetmete kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid rohumaadena. keskkonnamõjusid. • Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise www.hendrikson.ee 33 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist paranemist ning lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi • Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett säästvate mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndi d, piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). pidurdub. • Regulaarselt peab täiendama parima võimali ku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püü gikoormuse optimeerimiseks. oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite sidusust. selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liig ikaitse ja varude Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises • Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist kasutust. ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis  34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul spetsiaalne seire. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 2. eesmärk: Säilitada ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökosüsteemide ja ökosüsteemi Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid parandada ökosüsteeme teenuste säilitamisele ja parandamisele: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina ja nende teenuseid • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa o Põllulindude indeksi tõusu pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku väljas olevate maade arvelt suureneb ja harrastuspüügi kasv. intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning välja langenud püsirohumaade, eelkõige maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine põllumajandusmaastikesse. mõjub seevastu looduse mitmekesisusele • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa pindala muutusi selles põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise www.hendrikson.ee 35 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste programmi/strateegia või paika pandud meetmete rohumaadena. hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega keskkonnamõjusid. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi paranemist ning lämmastikku sisaldavate (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise piirkondade erisustele. tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja pidurdub. majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra vähendamist. Samuti toetab ja korraldab rii k koostöös sektoriga liigikaitse ja varude säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja olukorra kirjelduses on toodud, et el urikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, • Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga n ing looduses pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes kasutust. põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.  36 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas põllumajandussektor on muutunud keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste tulemusena antud eesmärgini jõutakse. 3. eesmärk: Suurendada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajanduse ja säilitamisele ja suurendamisele: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse metsanduse rolli • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise bioloogilise kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva mitmekesisuse • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe säilitamisel ja eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada paranemist ning lämmastikku sisaldavate suurendamisel põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. 3A) Suurendada 2020. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi aastaks võimalikult (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervöön did, maaparanduslikud saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja palju selliste keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides põllumajanduslike täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik rohumaade, põllumaade integreeritud taimekaitse jmt). seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise ja püsikultuuride all • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga olevaid alasid, mida arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult reguleeritakse ÜPP täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja pidurdub. raames võetud kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. bioloogilise • Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mitmekesisuse toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra meetmetega, et püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva tagada bioloogilise veetaseme kontrollitud tõstmist. olukorra kirjelduses on toodud, et el urikkust ja mitmekesisuse säilimine • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente ja parandada uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, mõõdetavalt selliste ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) liikide ja elupaikade • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes kaitsestaatust, mis tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga sõltuvad ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate teh noloogiate rakendamist. liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad põllumajandusest või maastikuelementideta põllualad vähendavad www.hendrikson.ee 37 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS mida see tegevusala • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade mõjutab, keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise sidusust. ning ökosüsteemi võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh teenuste pakkumist töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga võrreldes ELi 2010. aasta lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud võrdlustasemega, ja väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises toetada seeläbi tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et loodusvarade säästvat arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab majandamist • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toodetud energia madal osakaal toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) põllumajandussektoris, seda eriti igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõ ige ratsionaalsem suunata põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning probleemi lahendamiseks selgeid vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. ole. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. 4. eesmärk: Tagada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kalavarude säästvale kasutamisele: kalavarude säästev • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kasutamine jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv. • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmei d püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist.  38 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. 5. eesmärk: Invasiivsete Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa invasiivsete võõrliikide tõrjumisele: I Alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, võõrliikide tõrje • Edaspidi tuleb enam silmas pidada, et põllumajanduslik tegevus ei põhjustaks invasiivsete toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud võõrliikide levikut. keskkond“ võõrliikide käsitlus jääb üldsõnaliseks, • Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga ning et mõista PõKa-ga kavandatavaid suundi teemaga looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat tegelemiseks ning seega ei ole võimalik hinnata püüki ja kasutust. sellega kaasnevat mõju. 6. eesmärk: Aidata Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond vältida maailma vähenemisele: eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra bioloogilise • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva mitmekesisuse o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maasti kuindeksi säilimist või olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja vähenemist kasvu. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente o Põllulindude indeksi tõusu (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks sidusust. põllumajandusmaastikesse. • Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad. maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab • Arengukava keskkonnaeesmärkide täitmiseks ja keskkonnaaspektide terviklikuks selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist käsitlemiseks on senisest enam vaja teha koostööd nii Maaelu ministeeriumi ja ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. Keskkonnaministeeriumi kui ka nende haldusalade asutuste ning erinevate keskkonnavaldkondade vahel. Näiteks koostöö elurikkuse, kliima, välisõhu, mulla ja Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond veemajanduse valdkondades. eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada suurenemist. põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ning Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. viimaste aastate põllulindude indeksi trend on • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate selgelt negatiivne ning muutused indeksis põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute piirkondade erisustele. tegevuste või toetuste mõju hindamiseks • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. www.hendrikson.ee  39 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. • Jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt usaldusväärne järelevalve ja teiselt poolt mahepraktikate keskkonnamõju analüüs ning vajadusel mahepõllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetmete rakendamine. • Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Tabel 5-3. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Tagada jätkusuutlik Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad tagada jätkusuutliku keskkonna: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond keskkond • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse o Põllulindude indeksi tõusu. lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe o Kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. paranemist ning lämmastikku sisaldavate o Põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus vähenemist. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. o Põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu. • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv harrastuspüügi kasv. ainult pidurdub. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajandus praktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integ reeritud taimekaitse jmt). säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse olukorra kirjelduses on toodud, et el urikkust ja arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. • Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandu smaade jätkuvat viimist hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval  40 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või asetsevad maastikuelementideta põllualad veetaseme kontrollitud tõstmist. vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 6 põhimõtete järgimist, loodusalade sidusust. ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et piirkondade erisustele. maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogili se ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad suurenemist. tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna • Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjat ele senisest viimaste aastate põllulindude indeksi trend on tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist selgelt negatiivne ning muutused indeksis reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ning põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute erosiooni ja toitainete kadu vältivate v iljeluspraktikate kasutamist. tegevuste või toetuste mõju hindamiseks • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on põllumajandusmaastikesse eesmärgiks võetud edendada säästvat ja • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). • Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. • Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks . Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. • Jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt usaldusväärne järelevalve ja teiselt pool t mahepraktikate keskkonnamõju analüüs ning 6 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett , elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. www.hendrikson.ee  41 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS vajadusel mahepõllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetmete rakendamine. Edendada piirkonna Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad edendada maa - ja rannapiirkonna arengut: arengut • Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on: o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas. o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonn as. • Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. • Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos. • Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest. • Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine. • Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate t oetustegevuste sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasa ndil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkon da. • Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER - tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 7) lähenemise kaudu. • Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel. 7 Community Led Local Development  42 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise. • Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Suurendada piirkonna Maa- ja rannapiirkonna arengut toetavad eesmärgid ja põhimõtted panustavad ka nende ligipääsetavust ja piirkondade üldise ligipääsetavuse ja atraktiivsuse tõusu. atraktiivsust Tagada piirkonna ohutus Maa- ja rannapiirkonna arengut toetavad eesmärgid ja põhimõtted panustavad ka nende ja turvalisus piirkondade üldise ohutuse ja turvalisuse tõusu. Tabel 5-4. Säästev Eesti 21 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Eesti kultuuriruumi Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa Eesti kultuurijõulisuse arengule: elujõulisus • Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale tulemiseks ja sinna jäämiseks. Et maapiirkonnas oleks tagatud vajadustele vastavate teenuste kvaliteetne kättesaadavus, on tarvis tugevdada kodanikuühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Senisest enam tuleb teenuste osutamisel ära kasutada toetuste abil korda tehtud küla - ja seltsimajade infrastruktuuri ning kaasata sellesse kohalikku kogukonda. • Oluline on jätkata era- ja avaliku sektori koostöös põllumajandust ja maaelu laiemale ühiskonnale tutvustavate sündmuste (nt avatud talude päev) läbiviimist ja laiendamist. Heaolu kasv Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa heaolu kasvule ja sidusa ühiskonna • Majanduslik jõukus arengule: • Turvalisuse tase • Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on: • Võimaluste o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas. mitmekesisus o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas. Sidus ühiskond • Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning • Sotsiaalne kaasatus sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed www.hendrikson.ee  43 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Regionaalne tasakaal digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi • Tugev arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja kodanikuühiskond parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. • Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos. • Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest. • Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine. • Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate toetustegevuste sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamis t ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda. • Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER - tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 8) lähenemise kaudu. • Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel. • EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise. • Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks 8 Community Led Local Development  44 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Ökoloogilise tasakaal: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökoloogilise tasakaalu säilitamisele: Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid • Loodusvarade • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina kasutamine viisil ja eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada eeldatakse kasutuses oleva põllumajandus maa mahus, mis kindlustab põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. ökoloogilise • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega tasakaalu. (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud võib kaasneda ebasoodne mõju looduse • Saastumise keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige vähendamine. täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul • Loodusliku integreeritud taimekaitse jmt). mitmekesisuse ja kui tootmisest väljas olevate maade arvelt • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusus t ja ringmajanduse suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. looduslike alade arengut. säilitamine. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 9 põhimõtete järgimist, eelkõige poollooduslike koosluste, taas ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse asendamist orgaaniliste väetistega. mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja täpsemini sisustada ja seirata ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. põllumajandusmaa pindala muutusi selles • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärin damist, sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist Oluline on läbi arengukava elluviimise • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendade s programmi/strateegia või paika pandud toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata kaasnevaid keskkonnamõjusid. need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva o Põllulindude indeksi tõusu. olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. paranemist ning lämmastikku sisaldavate o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet harrastuspüügi kasv. järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja 9 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett , elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. www.hendrikson.ee 45 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste põllumajandusmaastikesse. kasutamise kasv ainult pidurdub. • Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitse vahendite turule toomise olukorra säilimist või paranemist. PõKa protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, ja keskkonnale. kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus • Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik üldiselt rahuldavalt. Peamistes soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett säästvate põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, liialt väike ning suured üksteise kõrval maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine asetsevad maastikuelementideta põllualad tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, vähendavad oluliselt elurikkust ning toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). ümbritsevate loodusalade sidusust. • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi tegemist ja mida antud indeks täpsemalt (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste v õi kirjeldab. looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel suurenemist. hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna piirkondade erisustele. viimaste aastate põllulindude indeksi trend on • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja selgelt negatiivne ning muutused indeksis majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) tegevuste või toetuste mõju hindamiseks vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude I Alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. keskkond“ võõrliikide käsitlus jääb üldsõnaliseks, et mõista PõKa-ga kavandatavaid suundi teemaga tegelemiseks  46 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nend e asustamise keeluga ning looduses ning seega ei ole võimalik hinnata sellega esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kaasnevat mõju. kasutust. Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle probleemi lahendamiseks selgeid eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). www.hendrikson.ee  47 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 5-5. Keskkonnastrateegia aastani 2030 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Loodusvarade säästlik Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad looduvarade säästlikku kasutamisse ja Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja kasutamine ja jäätmetekke jäätmetekke vähendamisse: tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse vähendamine • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, töötada ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, integreeritud taimekaitse jmt). mille abil hinnata muldade seisundi muutust. • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 10 põhimõtete järgimist, sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste kasutamisena toormena (sh reoveesette asendamist orgaaniliste väetistega. kasutamise võimalused põllumajandussektoris). • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja tuleb uurida võimalusi reoveesette k äitlemiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, kriteeriumid, et soodustada reoveesette tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi taaskasutamist eri valdkondades ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnolo ogiate rakendamist (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades ehituses jne). toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõi ge ratsionaalsem suunata Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning eesmärgiks võetud edendada säästvat ja vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvat est allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle probleemi lahendamiseks selgeid eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole. 10 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitain eid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile.  48 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Maastike ja looduse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad looduvarade säästlikku kasutamisse ja Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid mitmekesisuse säilitamine jäätmetekke vähendamisse: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa o Põllulindude indeksi tõusu. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kaasneda ebasoodne mõju looduse jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku kui tootmisest väljas olevate maade arvelt harrastuspüügi kasv. suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning Tootmisest välja langenud püsirohumaade, maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimise ks eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse põllumajandusmaastikesse. võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele • Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turu le toomise sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist Oluline on läbi arengukava elluviimise väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervi sele programmi/strateegia või paika pandud meetmete ja keskkonnale. hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. • Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuuri d, lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). paranemist ning lämmastikku sisaldavate • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku ainult pidurdub. elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond väiksemate põldude rajamist ning vältida s uuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra www.hendrikson.ee 49 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva pöörama piirkondade erisustele. olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja asetsevad maastikuelementideta põllualad hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. • Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise k eeluga ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga ja kasutust. maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute tegevuste või toetuste mõju hindamiseks Kliimamuutuste Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad kliimamuutuste leevendamisse ja õhu Alaeesmärk 2 (Kestlik kalandus) puhul ei ole leevendamine ja õhu kvaliteeti paranemisse: kliimaga seotud teemasid – KHG vähendamise kvaliteet • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetavaks eesmärgiks on: võimalused, kliimamuutustega kohanemine ja Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on taastuvenergia kasutamise võimalusi – käsitletud. vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Selle raames eeldatakse kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta, Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu ning „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest põllumajandussektori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. toodetud energia madal osakaal • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist põllumajandussektoris, seda eriti (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurend amine tundlikel aladel, probleemi lahendamiseks täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei integreeritud taimekaitse jmt). ole.  50 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks posi tiivse keskkonnamõju tõendatusse korral eesmärgiks võetud edendada säästvat ja soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hapestamist. hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja • Tuleb toetada säästlikku maakasut ust. Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb arvukuse piiramine). toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist. • Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega. • Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. • Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja keskkonnaaspekte. • Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust. • Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu. • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust Keskkond, tervis ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa tervise ja elukvaliteedi elukvaliteet paranemisele: • Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on: o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad • Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. • Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva EL veterinaarravimite määrusega, kus reguleeritakse muuhulgas AMR vähendamise põhimõtted veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem EL üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise üle. www.hendrikson.ee  51 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Jätkatakse AMR riikliku programmiga loomater vise valdkonnas eesmärgiga olla osa „Üks tervis“ terviklikust lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMR vastases võitluses. • Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järelevalve ja tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust sh tagatakse laborite võimekus, panustatakse uute riskidega seonduva järelevalve arendamisse nagu uuendtoit, e - kaubandus jms. EL kontrollimääruse rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral rakendatavad meetmed. Rakendatakse EL õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete paindlikkust. • Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide ajakohastamise ja täiendamise vajadust sh koh ustusliku toiduohutuse koolituse ning koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetmeid toiduohutuse tagamiseks (nt bonus-malus põhimõte – järelevalvetasu sõltub järelevalvetulemustest). Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele suunatud toiduohutuse juhendmaterjale. • Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel sh teadus - ja järelevalveasutused, eriala- ning tarbijaid esindavad organisatsioonid. Aidatakse kaasa eriala - ning tarbija- organisatsioonide toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevuste elluviimisele. Jätkatakse käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimise toetamist. • Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näite ks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi, dioksiini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid. • Sihtrühmade toiduteadlikkuse suurendamiseks tõstetakse sidusrühmade (nt õpetajad, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad jt) teadlikkust selliselt, et nad omaksid laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toiduohutuse kohta. • Riigi kohustus on panustada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse siseturgu aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tarbijale ohutu toodete tarneahela (tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule kala tervislikkuse osas ning propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt. Tabel 5-6. Kliimapoliitika aastani 2050 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Nii tarbijate kui ka Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad ühiskonna teadlikkust Arengukava praegune sõnastu s: ettevõtete kliimasõbralike kliimamuutuste leevendamisest ja nende mõjudega kohanemisest: • Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja hoiakute ja valikute • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest usaldusväärne info põllumajanduse mõjust kujundamiseks mõjust. keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja  52 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS suurendatakse ühiskonna ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste teadlikkust kommunikatsiooniplaanide loomine ja kliimamuutuste rakendamine, kirjeldamaks näiteks leevendamisest ja nende taimekaitsevahendite kasutusotstarvet mõjudega kohanemisest. põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad. Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud ka kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. Majanduskasv seotakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ressursitõhususe, lahti esmase tooraine ringmajanduse, säästva põllumajanduse ja kalanduse, tootmise ja tarbimise kasutamise kasvust edendamisele: ressursitõhusa • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse ringmajanduse kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. edendamise kaudu, • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõd iku ja selle arvestades säästva arengu trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad eesmärke ning eelkõige kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 11 põhimõtete järgimist, ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega. • Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade 11 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viis il, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. www.hendrikson.ee 53 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist. • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist. • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee - elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasu tamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasut ada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberj aotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaal se ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. • Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust.  54 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Suurendatakse ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad säilitada muldade süsinikuvaru ning Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise säilitatakse muldade kujundada ja säilitada olulise süsinikuvaruga maa -alasid: eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse süsinikuvaru ning • Tuleb toetada säästlikku maakasutust. Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi kujundatakse ja tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise säilitatakse olulise jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus süsinikuvaruga maa- looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist. mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel alasid. Motiveeritakse • Mullatemaatikat tuleks edaspidi enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks põllumajandustootjaid tähtsustada, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada suurendama muldade prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil süsinikuvaru, kujundama ja tervikuna. hinnata muldade seisundi muutust. säilitama püsirohumaid, • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate väikemärgalasid ja ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. puhvervööndeid ning • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks n ing vähendama turvasmuldade maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade harimist. integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõ rge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena. • Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõ nniku oskuslikku kasutamist. • Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks. • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste- ja keskkonnaaspekte, samuti peab enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid kuivendamata. Soodustatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis soodustavad põllumajandusmaa tõhusat ja Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandusmaa keskkonnasõbralikku kasutust ja potentsiaali säilimist: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku tõhusat ja • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist keskkonnasõbralikku o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate kasutust ning välditakse säilimist või kasvu. ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate selle põllumajanduslikust o Põllulindude indeksi tõusu mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. kasutusest väljalangemist. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat Säilitatakse tõusu. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi põllumajandusmaa o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud www.hendrikson.ee 55 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS tootmispotentsiaal ja • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumaja nduses mõõdiku ja selle olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt väärtusliku mullastikuga trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada põllumaa pindala. kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus Praktiseeritakse keskkonna- säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või ja kliimasõbralikke • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. viljelusviise ja tavasid ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade rakendatakse tõhusaid integreerimiseks põllumajandusmaastikesse.. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandustehnoloogiaid • Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra ja -praktikaid, et säilitada ja soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra suurendada põllumaade säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust viljakust ning tagada sealne suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu elurikkus. Väärtusliku puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, mullastikuga põllumaa suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt kasutusest väljalangemist ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on või selle pindala • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval vähenemist, näiteks maa teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad katmist ehitiste või keskkonnamõjust. oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade rajatistega, piiratakse sidusust. • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada õigusaktidega. põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud tuleb soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises tegevusi (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. põllumajandusmaastikesse. • Tuleb toetada säästlikku maakasutust. Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge Eesti riiki. üksikute tegevuste või toetuste mõju viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt hindamiseks võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena. • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ni ng põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada.  56 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist. • Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja lao tamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloo giate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat vee ressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. Tõhustatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis soodustavad tõhusamat taimetoitainete Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond taimetoitainete kasutamist kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ning soodustatakse keskkonnasõbralike mullaparandajatega ning välditakse orgaanilise aine vajaduseta ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist mineraalväetiste põllult minemaviimist: võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate asendamist orgaaniliste • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 12 põhimõtete järgimist, ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate väetiste ja ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. keskkonnasõbralike asendamist orgaaniliste väetistega. mullaparandajatega. • Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi Välditakse orgaanilise tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste tur ustamist ja kasutamist saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud aine vajaduseta põllult reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt minemaviimist. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada Selgitatakse välja ja (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus rakendatakse parimaid keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või lahendusi taimetoitainete täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. kasutuse tõhustamiseks integreeritud taimekaitse jmt). ning mineraalväetiste • Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega asendamiseks põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada 12 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähe ndab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. www.hendrikson.ee 57 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS keskkonnasõbralikumate liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku orgaaniliste väetistega. oskuslikku kasutamist. • Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neut raliseerimiseks. • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. Edendatakse jõudsalt Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis edendavad bioenergia tootmist ning selle Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: bioenergia tootmist ning kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest selle kasutamist eelkõige • Positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral tuleks so odustada bioenergia tootmist toodetud energia madal osakaal selliste taastumatute ja kasutamist põllumajanduses. põllumajandussektoris, seda eriti kütuste asemel, mille põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle tootmine on probleemi lahendamiseks energiamahukas. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole. Bioenergia tootmisel soodustatakse suuremat tõhusust ja ressursside väärindamist. Puidul põhinevate kütuste tootmisel kasutatakse madalakvaliteedilist puitu ja puidutööstuses tekkivat kõrvaltoodangut. Biogaasi tootmisel eelistatakse intensiivsest loomakasvatusest pärineva sõnniku ja seni kasutamata rohumaaressursi kombineeritud kasutust. Suurendatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis suurendavad bioenergia tootmist Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandussektori põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku tootlikkust ja kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta ja piiravad ammoniaagiheidet: ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist ressursikasutuse • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetav eesmärgiks on: võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate tõhusust, et vähendada Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate kasvuhoonegaaside heidet vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Selle raames eeldatakse mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. toodangu ühiku kohta. kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta, Sealjuures keskendutakse põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu ning Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi sõnnikukäitluse põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus vähenemist. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud keskkonnasõbralikumaks • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt muutmisele, et piirata trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada ammoniaagiheidet. kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus  58 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Positiivse keskkonnamõju tõendatuse korral tuleks soodustada näiteks säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. • Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. Põllumajandussektori Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad piirata põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite kasvuhoonegaaside heidet, suurendavad sektori kestlikust ning edendada innovatsiooni. piiramisel eelistatakse • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdikute ja nende teadus-, arendus- ja trendidena eeldatakse: innovatsioonisuundi, mis o Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mi s võimaldavad kasutada suurendavad põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. põllumajanduse o Sordilehte võetud sortide arv, sh Eestis aretatud sortide arv säilib või kestlikkust. Innovatsiooni suureneb. edendamiseks seotakse o Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus (t) säilib või suureneb. teadustöö tihedalt o Eestis sertifitseeritud seemne sortide arv säilib või suureneb. põllumajandustootmisega • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja hariduse, teavituse ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse nõustamise kaudu. korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloo giate levikut, sõnnikuhoidlate Uuringute abil katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku suurendatakse sisestuslaotust ja läga hapestamist. põllumajanduses • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada keskkonna- ja tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete kliimamuutustega seotud loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. teadus-, arendus- ja • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja innovatsioonitegevuse väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku mahtu. tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee - elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike teh noloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. • Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega. www.hendrikson.ee  59 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. • Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste j a uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortidearetamist ning resistentsusaretust. • Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmise ga ning pakkuda sordi registreerimis- ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu. • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. Tabel 5-7. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Meede 4.1. Muutuvas kliimas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad muutuvas kliimas toiduga varustatuse toiduga varustatuse tagamine tagamise maaparandussüsteemide arendamise, põllumajanduse konkurentsivõime maaparandussüsteemide suurendamise ning teadmusloome ja -siirde kaudu ning panustavad maapiirkondade arendamise, põllumajanduse keskkonna-, sotsiaal- kui ka majandusvaldkondade sidusasse ja harmoonilisse arengusse: konkurentsivõime • Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on: suurendamise ning o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas. teadmusloome ja -siirde kaudu. o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas. Põllumajanduse jätkusuutlikkuse • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia tagamisel muutuvas kliimas uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja tõuseb esile vajadus panustada ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. nii maapiirkondade keskkonna-, • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, sotsiaal- kui ka tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi majandusvaldkondade sidusasse ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist ja harmoonilisse arengusse. • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt.  60 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust. • Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu. • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. • Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, harid us, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. • Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos. • Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest. • Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste eden damist. Vaja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine. • Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate toetustegevuste sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda. • Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähend amiseks tuleb jätkata LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja www.hendrikson.ee  61 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 13) lähenemise kaudu. • Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel. • EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus -, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panus tama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise. • Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühisteg evus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Meede 4.3. Muutuvas kliimas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kalavarude jätkusuutlikule Tegevussuund 1: kalavarude jätkusuutlikkuse ja kasutamisele: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja kalandusest elatuvate inimeste • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja heaolu (sissetuleku) tagamine. jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe Kalavaru ja seega püügivõimalusi • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga muutuvates kliimatingimustes või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist säilitavateks meetmeks on harrastuspüügi kasv. ning lämmastikku sisaldavate eelkõige püügirežiimi ja • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja mineraalväetiste kasutamise kasvu kalavarude kasutamisviiside majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. pidurdumist. (harrastuskalapüük ja Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite töönduspüük) vahekorra selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) Arvestades raskusi Eesti veekogude hea muutmine. Üheks prioriteetseks vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud meetmeks on kalastikku taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja eesmärgid ja mõõdikud olla kahjustavate tegurite (nt inimese hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt põhjustatud eutrofeerumine, • Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik reostus) vähendamine, mille abil seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori saab kliimamuutuste negatiivset kasutamise tõhusus säilib võrreldes mõju kalade elukeskkonnale olemasoleva olukorraga või hüvitada. mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul ei leia läbivalt horisontaalse teemana 13 Community Led Local Development  62 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS keskkonnamõju, sh kliimamuutustega seatud eesmärgid, kajastamist – nt KHG vähendamise võimalused, kliimamuutustega kohanemine ja taastuvenergia kasutamise võimalusi. Tabel 5.8 Veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000) EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Hoiab ära Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökosüsteemide kaitsele: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond veeökosüsteemide ning • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse oma veevajaduse osas (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise otseselt keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva veeökosüsteemidest täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe sõltuvate integreeritud taimekaitse jmt). paranemist ning lämmastikku sisaldavate maismaaökosüsteemide ja • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. märgalade seisundi uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja halvenemist ning kaitseb ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi ja parandab nende • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja seisundit. jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik • Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori majandusliku kasu saamiseks jätkatakse mee tmeid püügikoormuse optimeerimiseks. kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) ainult pidurdub. vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sekto riga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esin evate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. Edendab säästvat Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa säästvale veekasutusele: veekasutust, mis põhineb • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist kättesaadavate (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suure ndamine tundlikel aladel, www.hendrikson.ee 63 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS veeressursside täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, pikaajalisel kaitsel. integreeritud taimekaitse jmt). • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. Seab eesmärgiks Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa vesikeskkonna ja põhjavee Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond vesikeskkonna tugevdatud kaitsele ja parandamisele: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse kaitse ja parandamise, • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise muuhulgas erimeetmete (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva kaudu prioriteetsete ainete keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe vettejuhtimise, heidete ja täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, paranemist ning lämmastikku sisaldavate kao järkjärguliseks integreeritud taimekaitse jmt). mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. vähendamiseks ning • Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, prioriteetsete ohtlike taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi ainete vettejuhtimise, kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja heidete ja kao toomise protsessi võimekust. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides lõpetamiseks või • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik järkjärguliseks teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kõrvaldamiseks. kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva Tagab põhjavee reostuse olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv järkjärgulise vähendamise ainult pidurdub. ja hoiab ära selle edasise reostuse. Aitab kaasa üleujutuste ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa üleujutuste ja põudade mõju põudade mõju leevendamisele: leevendamisele. • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. • Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja keskkonnaaspekte.  64 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 5.9 Eesti merestrateegia EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Bioloogiline mitmekesisus. Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse Bioloogiline mitmekesisus on säilitamisele: säilinud. Elupaikade kvaliteet ja • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja olemasolu ning liikide levik ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. arvukus on kooskõlas valitsevate • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku füüsilisgeograafiliste ja harrastuspüügi kasv. klimaatiliste tingimustega. • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist Võõrliigid. Inimtegevuse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa võõrliikide mõjude leevendamisele tulemusel sisse toodud võõrliigid veekeskkonnas: jäävad tasemele, millel ei ole • Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga negatiivset mõju ökosüsteemile. ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võ imalusel nende suuremat püüki ja kasutust. Kaubanduslikel eesmärkidel Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kalavarude jätkusuutlikule kasutatavad kalad. kasutamisele: Kaubanduslikel eesmärkidel • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kasutatavate kala ja karploomade jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. populatsioonid on ohututes • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja bioloogilistes piirides, kusjuures majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. populatsiooni vanuseline ja Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb t oetada püügivahendite suuruseline koosseis annab selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) tunnistust ressursside heast vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude seisukorrast. taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventee rimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist . • Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. Inimtekkeline Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa inimtekkelise eutrofeerumise Tegevussuund 1: eutrofeerumine. Inimtekkeline piiramisele: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja eutrofeerumine, eelkõige selle • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja negatiivsed mõjud nagu (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe bioloogilise mitmekesisuse keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu su urendamine tundlikel aladel, säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga vähenemine, ökosüsteemi täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist seisundi halvenemine, vetikate integreeritud taimekaitse jmt). ning lämmastikku sisaldavate kahjulik õitsemine ja www.hendrikson.ee  65 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS hapnikunappus põhjakihtides, on • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 14 põhimõtete järgimist, mineraalväetiste kasutamise kasvu minimeeritud. ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahend usi põllumajanduses ja mineraalväetiste pidurdumist. asendamist orgaaniliste väetistega. • Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest Arvestades raskusi Eesti veekogude hea tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. eesmärgid ja mõõdikud olla • Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. Saasteained kalades ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis ait avad kaasa toiduohutusele: mereandides. Saasteained • Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on: kalades ja muudes o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu inimtarbimiseks ette nähtud o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist mereandides ei ületa ühenduse toetavad õigusaktide või muude • Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra asjakohaste standarditega muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi, kehtestatud tasemeid. dioksiini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbi ja teadlikkust toiduohutuse osas ja hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid. 14 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taas tab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. 6. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU – VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS KSH abil hinnatakse arengudokumendiga kaasnevaid mõjusid looduskes kkonnale ning muutuva looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvaid mõjusid inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale. KSH programmis määratleti välismõjude analüüsi mõjuvaldkonnad tuginedes Euroopa ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika eesmärkidele, võttes arvesse KeHJS-e nõudeid KSH aruande sisu osas ning senise arengukava protsessi käigus (olukorrakirjeldused, töörühmad) kerkinud olulisi valdkondi: bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele; põhja- ja pinnaveekogumite seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee - elustik; mullastikule; õhukvaliteedile; jäätmeteke; inimese tervisele ning sotsiaalset ele vajadustele ja varale. Läbivalt pööratakse tähelepanu, kas PõKa elluviimisega kaasneva mõju tulemusel suurenevad kliimamuutustest tulenevad häiringud ning horisontaalselt analüüsitakse, kas arengukava lahendus panustab kliimamuutustega kaasnevate häir ingute leevendamisse. PõKa üldeesmärk on suunatud eelkõige põllumajandustootmise ja kalandusvaldkonna tugevdamisele, sellega seotud sotsiaalse olukorra parandamisele maal ja rannakogukondades ning hea keskkonnaseisundi säilitamisele. Arengukava elluviimine kavandatud kujul ei too eeldatavasti kaasa keskkonnaseisundi halvenemist, kuid siiski on oluline, et seatud alameesmärkide ja tegevussuundade puhul oleks tagatud läbivalt keskkonnahoid ja selle parendamine. Arengukavas toodud tegevussuundade eeldatavat mõ ju erinevatele keskkonnaelementidele on tulemuseesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatavate sekkumiste lõikes hinnatud ptk-s 6.2 ning tabelites 6-1. – 6-8.  67 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6.1. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS, SH ARENGUKAVAS SÕNASTATUD EESMÄRGID JA PROBLEEMID; EELDATAV MÕJU KESKKONANSEISUNDILE 6.1.1. MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE, KAITSAVAETELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE Eestis on tänapäeval hinnanguliselt 35 000 –45 000 taime-, seene- ja loomaliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 26 600 liig i esinemine. Eesti väikest pindala arvestades oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi ja siin leidub arvukalt mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike (nt valgeselg -kirjurähn, rukkirääk, karu, ilves, kaunis kuldking). Eesti keskkonnanäitajad: 2018. aasta seisuga kuulub I kaitsekategooriasse 64, II kaitsekategooriasse 267 ja III kaitsekategooriasse 237 liiki. Arvuliselt on kõige rohkem kaitse all soontaimeliike, protsentuaalselt aga kahepaikseid ja roomajaid, kellest on kaitse all kõik Eesti lii gid. Vetikaliike Eestis kaitse alla võetud pole. Loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide seisundi kohta 2007. ja 2013. aastal Euroopa Komisjonile esitatud aruannete põhjal võib öelda, et Eestis on loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisund aas tatel 2007–2012 paranenud. Euroopa Liidus tervikuna on aga elupaikade ja liikide seisund halvem. Soodsas seisundis liikide osakaal on suurenenud nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Halvas või ebapiisavas seisundis liikide hulk on Euroopa Liidus samal ajal suurenenud 52 protsendilt 60 protsendini, Eestis aga langenud 50 protsendilt 35 protsendini. Teadmata seisundis liikide hulk on Euroopa Liidus vähenenud 31 protsendilt 17 protsendini ja Eestis 26 protsendilt 11 protsendini. Soodsas seisundis elupaigatüüpide osakaal on Eestis suurenenud, kuid kogu Euroopa Liidus pisut vähenenud. Halvas või ebapiisavas seisundis elupaigatüüpide osakaal on Eestis vähenenud 50 protsendilt 48 protsendini, Euroopa Liidus tõusnud aga 65 protsendilt 77 protsendini. Teadmata seisund is elupaigatüüpide hulk on vähenenud Euroopa Liidus 18 protsendilt 7 protsendini ja Eestis samal ajal 8 protsendilt nullini. 2018. aasta lõpu seisuga on meil looduskaitsealasid 172, maastikukaitsealasid 153, kaitsealuseid parke ja puistuid 541, hoiualasid 325, püsielupaiku 1461, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1095. Kaitstavate loodusobjektide kogupindala moodustab 22% Eesti pindalast, kui arvestada maismaale lisaks ka Eesti territoriaalmeri ko os suurjärvedega (Peipsi- ja Lämmijärv, Võrtsjärv). Maismaast on looduskaitse all 18,8%, ranniku- ja territoriaalmerest 27% ja suurjärvedest 44%. 2018. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km 2 . Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%. Liigikaitse põhieesmärgid Eestis on tagada kõikide siin looduslikult esinevate liikide soodne seisund sh alamliikide ja populatsioonide tasemel, säilitada liigiline mitmekesisus kõikides selle avaldumisvormides (kaasa arvatud geneetiline mitmekesisus), väl tida võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut ning geneetiliselt muundatud organismide negatiivset mõju. Kõige suurem oht liikidele on neile sobivate  68 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine, sh levikuteede kadumine. Ka muutunud maakasutus (näiteks niitude võsastumine) vähendab elupaikade sobivust paljudele liikidele. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud ning maastikud on mosaiiksed. Väet iste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusli ku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Andmed väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate kohta on puudulikud. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirko ndades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev, kuid silmas tuleb pidada, et põllulindude arvukust mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka teised tegurid. Mesilaste hukkumiste juhtumid ja laialdast avalikkuse tähelepanu saanud taimekaitsetööd avalikes kohtades on toonud välja vajaduse tõhustada järeleval vet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise üle, tegeleda avalikkuse teavitamisega ning tugevdada koostööd põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega. Kuna kaitstavatel aladel asuvatel poollooduslikel rohumaadel kehtivad piirangud, siis on vaatamata toetuste maksmisele huvi neid majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Jätkuv survetegur elurikkusele ja maastikele on invasiivsed võõrliigid. Mõju keskkonnaseisundile Olulisi ebasoodsaid mõjusid looduskeskkonna valdkonnas ei tuvastatud. Mõned tegevussuunad ja tulemuseesmärgid on otsese või kaudse positiivse mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele – tegevussuund: Põllumajanduskeskkond ja eesmärk: Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine ning tegevussuund: kestlik kalandus ning eesmärk: Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv. Enamus eesmärke ja kavandatavad sekkumised olid kaudse ja neutraalse mõjuga, nagu uuringute läbiviimine, seire, tõhusam järelevalve, seadusandluse täiendamine, koolitused jne. Tegevussuuna, Põllumajanduskeskkond, all tuvastati kaks potentsiaalset ohtu või ebasoodsat mõju, mis avaldub juhul, kui eesmärgi ja sekkumiste rakendamisel läbi arengukava elluviimise (või rakendus- või meetmekava; programm või strateegia) ei arvestata olemasoleva keskkonnaseisundi ja seatud kesk konnaeesmärkidega: Eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud , sekkumisena www.hendrikson.ee  69 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on välja toodud, et „Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist .“ – veerežiimi muutustega võivad kaasneda ebasoodsad mõjud olemasolevatele elupaikadele ja liikidele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste põhjustena on välja toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja intensiivistunud põllumajandust. Tegevussuuna 1: põllumajanduskeskkond - mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda eba soodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõik es nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. Mõju hindamise käigus ei tuvastatud tegevusi, mille rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse -eesmärkidele või terviklikkusele. Tulenevalt KSH aluseks olnud arengukava kõrgest strateegilisest tasemest, tuleb vastavad otsused vastu võtta siiski tegevuste kavandamise ja rakendamise käigus ehk nende iseloomu ja ulatuse täpsustumis el. Praeguse arengukava seatud eesmärgid on liiga üldised, et hinnata nendega rakendamisega kaasnevaid mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimi seks. Arengukava eesmärkide elluviimisel, kui on hoomatavad eesmärkide elluviimise mehhanismid ning konkreetsete tegevuste ruumiline ulatus ja aeg, tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine. Juba tegevuste planeerimisel arvestada ja minimeerida võimalikke ebasoodsaid keskkonnamõjusid. Seega tuleb arengukava elluviimiseks koostatavate programmide 15/strateegiate käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju Natura 2000 aladele ja nende kaitse -eesmärkidele. Samuti on hindamine vajalik põllumajandustegevusega kaasnevate tegevuslubade menetluses. KSH aruannet on vastavas osas täiendatud. 6.1.2. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEEKOGUMITE SEISUNDILE NING VEE- ELUSTIKULE Reostuskoormused on Eestis paarikümne aastaga oluliselt vähenenud. Ühelt poolt on see tingitud ENSV-aegse suurtööstuse lõppemisest ja rahvastiku arvu vähenemisest, teiselt poolt aga on tehtud suuri investeeringuid reoveepuhastite rajamisse ja uuendamisse. Pika aegreana (kokku 26 aastat) on Eesti N-üld reostuskoormus vähenenud 4 korda, P-üld 12 korda ja BHT 7 lausa 17 korda. Tundub, et miinimumtase on saavutatud ning viimase 4 aasta jooksul on koormused püsinud stabiilsetena. 16 15 Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamis ele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. 16 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veegraafikud  70 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Samas, põllumajanduse järkjärguline intensiivistumine kasvatab survet vee heale seisundile, mis on üheks põhjuseks miks siseveekogude seisund on viimastel aastatel halvenenud ning 2017. aastal oli kõigist vooluveekogu dest 58,5%, järvedest 45,6% ja rannikumeredest vaid 12,5% väga heas või heas ökoloogilises seisundis. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sis aldavate mineraalväetiste kasutuse kasv 17 , loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. 18 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid (jõed, järved, ranniku meri, põhjavesi) vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning praegu seatakse sihte juba 2027. a perspektiiviga. 19 Eesti üldine põhjavee seisund on valdavalt hea, suuremateks eranditeks on Ida -Virumaa põlevkivikaevanduste piirkond ning Pandivere ja Adavere -Põltsamaa nitraaditundlikud alad. Seire käigus (sügisel 2016 ja 2017 ning kevadel 2017) on nii põhja - kui pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääke -137-st proovist oli üheksas uuringupunkt is pestitsiidide summa üle 0,5 μg/l, millest omakorda kuus olid põhjavee uuringupunktid, mis tähendab piirnormi ületamist. Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli (kloridasooni laguaine) – kokku 26-s proovis, 16 proovis oli sisaldus üle 0,1 μg/l. Klorida sooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu on selle laguaine allikad ebaselged. Probleemiks on Eesti oludesse kohandatud uuringute puudumine, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh põhja- ja pinnavesi on heas seisundis. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Intensiivistumisega toimetulekut raskendavad viimaste aastate uuringute ja auditite hinnangul ebasobivad sõnnikuhoidlate tüübid, puudujäägid sõnniku hoiustamises, sõnnikukäitluse tehnoloogiates ning väetamises. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on viimasel aastakümnel suurenenud. Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Mõju keskkonnaseisundile Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. 17 Eesti Statistikaameti andmebaas, PM065: Mineraalväetiste kasut amine aruandeaasta saagile. 18 Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möls, 2018, lk 10 19 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veegraafikud www.hendrikson.ee  71 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Veemajanduskava 2015–2021 meetmeprogramm sisaldab punktkoormuse ja hajukoormuse vähendamise meetmeid, millest suur osa on seotud põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse piiramise ja vähendamisega. Veekogudele ja veekvaliteedile potentsiaalselt avalduvaid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju veekogude seisundile ja -kvaliteedile. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. Veekogude seisundiga seotud eesmärgid ja sekkumised mõjutavad nii otseselt kui kaudselt ka vee-elustikku. Kõige olulisema soodsa mõjuga on tegevussuuna 8 eesmärk: keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv. Vee-elustikule potentsiaalselt avalduvaid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju veekogude seisundile ja - kvaliteedile. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.1.3. LOODUSVARADE SÄÄSTLIK KASUTAMINE (SH MULLASTIK) JA JÄÄTMETEKE Eesti põllumuldade peamised probleemid on mulla orgaanilise aine v ähenemine, muldade tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud muldade kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine (toitainevaru vähenemine) ning piirkonniti ka hapestumine. Andmeid põllumuldade bioloogilisest seisundist on vähe. Iseloomulik on rendimaade suur osakaal põllumajanduses, mis võib mõjutada põllumuldade seisundit. Mullakaitsega seotud probleeme suurendab turvastunud ja turvasmuldade jätkuv harimine, viljaka mullastikuga põllumajandusmaa ebapiisav kaitse ning muldade orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate, näiteks minimeeritud maaharimine ja talvine taimkate, ebapiisav levik. Põllumajandusmaade intensiivne kasutamine peaks lähtuma muldade keskkonnakaitselisest väärtusest. Muld on kõigi põ llumajandustegevuste alus, keskkond kus puutuvad kokku nii õhk, vesi, mineraalne ja orgaaniline osa kui neis elavad elusorganismid. Üks intensiivse põllumajandustootmise ebasoodsaid aspekte on sõltuvus pestitsiidide ja väetiste kasutamisest, kuna viimastel on negatiivne mõju keskkonnale ja tervisele. Lisaks väetiste ja pestitsiidide kasutamisele avaldab keskkonnale negatiivset mõju raskete põllutöömasinate kasutamise ning vee ja tuule koosmõjul tekkiv mulla erosioon Põllumajanduse seisukohalt on oluline tagada põllumuldade viljakus. Samas vahendab muld põllumajanduse võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale. Suurt tähelepanu tuleb pöörata muldade orgaanilise aine sisalduse säilitamisele, et vältida mulla väljakurnamist. Muldade viljakus on viimasel kümnendil (2005-2007 kuni 2016-2017) paranenud – madala fosfori (P) sisaldusega muldade osatähtsus vähenes 5% võrra ja suurenes liikuva fosfori (P) keskmine sisaldus muldades. Samuti vähenes madala kaaliumi (K) sisaldusega muldade osatähtsus 2% võrra ja suurenes liikuva kaaliumi (K) keskmine sisaldus muldades. Negatiivse asjaoluna tuvastati, et keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetusega mitte liitunud alade (ÜPT) puhul on toimunud kaaliumi (K) defitsiidis olevate muldad e leviku suurenemine. 20 Samal ajal oli happeliste muldade osatähtsus suurenenud perioodil 2005-2007 kuni 2016- 2017 koguni 5% võrra. Happeliste muldade osatähtsus oli kõikide toetustüüpide (KSM, 20 „Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring“, Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroo , 2018 http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2018/03/Mulla_viljakuse_orgaanilise_aine_uuring_2017_kohta_2018.pdf  72 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAHE ja ÜPT) tootjatel suurenenud, kuid eriti drastiliselt oli see suurenenud ÜPT tootjatel – happeliste muldade osakaal on kümnendiga kasvanud 13% -lt 26%-ni. Sama trendi jätkudes halvenevad kultuurtaimede toitumistingimused ning see omakorda võib mõjutada negatiivselt nii saaki kui selle kvaliteeti. Error! Bookmark not defined. Erosiooniga kaasnevateks tagajärjeks on ka toitainete ja huumuse kadu, mis omakorda viib viljakuse vähenemise ning keskkonna saastumiseni. Keskmine mullakadu Eestis on USLE mudeli põhjal 2014. aasta maakasutuse järgi 0,0647 t/ha/a. Eesti aastane mullakadu kokku on 273 526 tonni. Kõrgeima erosiooni intensiivsusega oli Võru ja madalaima intensiivsusega Hiiu maakond. Eesti erosioonist tervikuna moodustab Võru maakonna mullakadu ligi 13% ja Hiiu maakond 0,5%. 21 Kuigi Eesti põllumajandustootjatel on olemas h ea ülevaade oma põllumuldade agrokeemilistest omadustest, ei ole selle alusel väetiste kasutamine ning taimetoitainete - ja huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika. Muuhulgas on vähe teadmisi põllumuldade bioloogilisest seisundist. Üheks probleem iks on ka see, et seni pole Eestis mullatemaatikat teiste keskkonnavaldkondadega võrreldes tervikuna käsitletud - puudub Eestis mullaseadus, mullatemaatikat käsitlevad strateegilised dokumendid ja Keskkonnaministeeriumis mulla temaatikaga tegelev eraldisei sev üksus. Mullatemaatikat on käsitletud vaid üksikutes õigusaktides, mis lähtuvad eelkõige põllumajanduslikest vajadustest. Eelnevast tulenevalt ei ole siiani jõutud ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seire tegevusi või uuringuid selle jaoks on tervikuna tarvis. 22 Andmed väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate kohta on samuti puudulikud. Lisaks ei ole piisaval määral arenenud ka digiteenused, mis on vajalikud põlluraamatu pidamiseks, väetamis- ja taimekaitsealaste soovituste andmiseks ja bilansside koostamiseks . Probleemiks on Eesti oludesse kohandatud uuringute puudumine, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Hinnanguliselt tekib Eestis toidujäätmeid ül e 92 000 tonni aastas, millest 76% tekib kodumajapidamistes ning ülejäänu toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses 23, pannes tarbetu koorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi- ja metaaniheitmete. Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). Suurim reoveesette kasutuse potentsiaal on just põllumajandussektoris ning enamuses Eesti settekäitluse võimalikes regioonides on haritava põllumaa ja tekkiva reoveesette koguste alusel piisavat perspektiivi, et kogu sete võiks saada seal ära kasutatud. Tänane reoveesette kasutamine on aga enamasti problemaatiline ning põllumajanduses kasutamise osakaal on madal. Põllumajandusliku kasutuse vähesuse üheks oluliseks põhjuseks on põllumeeste vähene huvi. Selle tagamaadeks on erinevad hirmud, mis on seot ud nii sette kvaliteedi, selle kasutamisega seotud dokumentatsiooni ning järelseire teostamsega (ning sellest tõlgendatud edasiste 21 „Muldade erosioon Eestis modelleerituna USLE mudeliga, täpsustamine LIDAR andmete põhiste reljeefiandmetega “, PMK Mullaseire büroo, TÜ Geograafia Osakond , 2014 http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2017/01/erosioon2014.pdf 22 „Riikliku keskkonnaseire programmi mullaseire allprogramm“, Keskkonnaagentuur, 2018 23 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2017_1_ewc.pdf www.hendrikson.ee  73 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne riskidega), samuti ka kartustega kaotada PRIA toetuseid (näiteks setet ei tohi kasutada mahepõllumajanduses jne). 24 Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Probleem on, et puuduvad Eesti oludesse kohandatud uuringud, mille abil hinna ta taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Mõju keskkonnaseisundile Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk: Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist. Põllumajanduskeskkonna suuna 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku „Mulla mikro- ja makroelustik“ trendina eeldatakse mõõdukat paranemist. Arengukavas on toodud, et mullatemaatikat tuleb edaspidi tähtsustada enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. Praegust seisu arvestades (puuduvad selged prioriteedid, seireprogrammid ning põhjalikud uuringud edasiste tegevuste kavandamiseks) on vajalik mullaga seotud probleemide uurimine ning konkreetsete tegevusplaanide väljatöötamine ning jõustamine äärmiselt oluline. Olukorra tõsidust ilmestab fakt, et tegevussuuna 4 : kvaliteetsed sisendid põllumajanduses all rõhutatakse muldade tähtust ning kaitse vajadust, kuid samas pole mulla osas seatud ühtegi mõõdetavat mõõdikut. Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju mullastikule ja loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele. Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis oleks seotud bioenergia kasutamise (nt biogaasi tootmine) või jäätmetega. Loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke seisukohast on oluline leida lahendusi ning soodustada reoveesette kasutamist põllumajanduses. Sarnasel seisukohal oli ka Keskkonnaministeerium KSH programmile saadetud seisukohtade kirjas. KSH teeb ettepaneku käsitleda teemat arengukavas põhjalikumalt. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.1.4. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE JA KLIIMAMUUTUSELE Põllumajandussektoris paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase (KHG), ehkki võrreldes energeetikasektoriga oluliselt vähem- energeetikasektori osakaal summaarsest heitkogusest oli 2017. aastal 88,8%, põllumajandussektoril teisena 6,6%. 25 Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus Eestis on võrreldes baasaastaga (1990.a) vähenenud üle 50%, kuid 2005. aasta tasemest ligikaudu 15% suurem. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused olid võrreldes 1990. aasta baastasemega 2017. aastal 48,9% väiksemad. Võrreldes 2005. aasta baastasemega olid heitkogused 2017. aastal 17,7 % suuremad. Error! Bookmark not defined. Kasvuhoonegaaside h eite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste kasutamise kasvust ning põllumaa pindala suurenemisest. Oluline süsihappegaasi heite allikas on veel turvas - ja 24 „Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta“, aqua consult baltic OÜ, 2015 https://www.envir.ee/sites/default/files/reoveesette_jaatmete_lakkamise_kriteeriumid_iv_osa.pdf 25 Eesti riiklik kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 1990 -2017  74 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne turvastunud muldade harimine ja kasutamine rohumaade asemel põllukultuuride kasvatamiseks. Põllumajandus on kahe võimsa kasvuhoonegaasi oluline allikas. Need on lämmastikdioksiid (N 2 O) ja metaan (CH 4 ), mis on vastavalt ca 265 ja 28 korda suurema kliimasoojenemise potentsiaaliga võrreldes CO 2 -ga. 26 N 2 O satub atmosfääri põllumajandusmaast, peamiselt mullas olevate lämmastikväetiste muundumise tõttu mikroobide toimel. CH 4 heide tuleneb enamjaolt mäletsejate (peamiselt lehmade ja lammaste) seedimisprotsessidest, aga ka seakasvatusest. Loomasõnniku ladustamise ja laotamise tõttu tekib nii CH 4 kui ka N 2 O heide. 2017. aastal olid põllumajandusest tekkinud N 2 O heitkogused 2,51 kilotonni ning CH 4 heitkogused 24,64 kilotonni. CO 2 tekib põllumajandussektoris küllaltki vähe – 2017. aastal 14,97 kilotonni. Tulevikus ennustatakse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside emissiooni pidevat suurenemist 22 % võrra 2040. aastaks võrreldes 2016. aastaga, tulenevalt loomade arvu suuremisest, piima aastaste koguste suurenemisest (lehma kohta), põldude lupjamise sagenemisest ning väetiste suuremast kasutamisest. 27 Lisaks kasvuhoonegaasidele emiteerib põllumajandussektor ka muid ebasoovitavaid õhusaasteaineid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, kehtestatakse iga Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi jaoks heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 viiele peamisele õhusaasteainele: eriti peened osakesed (PM 2,5 ), vääveldioksiid (SO 2 ), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ning ammoniaak (NH 3 ). Eelmainitud õhusaasteainetest on põllumajandussektor oluline amm oniaagi (NH 3 ) emiteerija - 2017. aastal 8,99 kilotonni, mis moodustas 87,7% summaarsest emissioonist (10,255 kilotonni). Ammoniaagi heitkogused on perioodil 1990 kuni 201 7 vähenenud 52,3%, peamiselt loomade arvukuse ja väetiste kasutamise vähenemise tõttu. Kuigi 2017. a oli nii loomade arv üdiselt kui ka nende tootlikus suurem kui 2005. a, on ammoniaagi heide jäänud võrdluses 2005. a samaks, seda nii põllumajandussektoris rakendatud tehnoloogiliste uuenduste kui ka keskkonnakaitselistele meetmetele (näiteks sõnnikulaotamise lühem kestvus ja aeg). 28. Võttes aluseks „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm i aastateks 2020–2030“ NH 3 õhusaasteainete heitkoguste inventuuri ja prognoosi, siis Eesti tõenäoliselt ei saavutata aastaks 2020, 2025 ja 2030 seatud NH 3 heitkoguste vähendamise kohustust vähendada kõigis sektorites (sh põllumajandussektor) ammoniaagi heidet 1%. 29 Veel on põllumajandus oluline lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) allikas - 5,07 kilotonni, mis moodustas 22,8% summaarsest aastasest emissioonist 201 7. aastal. 28 NH 3 koos H 2 S-ga ja LOÜ-dega on üheks peamiseks lõhnahäiringute ning järjest sagenevate kaebuste esitamise põhjustajaks. Samas tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2016/2284 seatud vähendamise eesmärkide korral ei võeta LOÜ eesmärkide täitmisel arvesse põllumajandussektoris sõnnikukäitlemisel ja mullaharimisel 26 https://www.ghgprotocol.org/sites/default/files/ghgp/Global -Warming-Potential-Values%20%28Feb%2016%202016%29_1.pdf 27https://www.envir.ee/sites/default/files/content - editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid _ja_prognoose_kasitlev_aruanne_15.03.2019.pdf 28 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990 -2017 29 https://www.envir.ee/sites/default/files/ovp_29032019.pdf www.hendrikson.ee  75 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tekkinud LOÜ heitkoguseid (direktiivi artikkel 4 lõige 3 punkt d). Ehk LOÜ korral loetakse olulisteks allikateks tööstuse ja kemikaalide kasutamise sektorit n ing maanteetransporti. KHG ja ammoniaagi heite hetkeolukorra probleemid on seotud peamiselt sõnnikukäitlusega, mille puhul ei rakendata piisavalt heidet vähendavaid praktikaid, nagu näiteks sõnnikuhoidlate katmine, sõnniku sisestuslaotus, läga hapestamine ja anaeroobne kääritamine, kusjuures mitme nimetatud praktika keskkonna - ja majandusmõju vajab täiendavat selgitamist. Samuti on mulla - ja maakasutusega seotud KHG heite hinnangutes palju määramatust, vajadus on täpsustada alusandmeid. Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas. Mõju keskkonnaseisundile Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Eriti oluline on põllumajandussektoris NH 3 vähendamine, kuna põllumajanduses pärineb suurem osa kogu Eesti emissioonist. Arengukava on seadnud selles osas ka eesmärgi mõõdikute tasandil ning selle raames eeldatakse põllumajandussekori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. KSH soovib siiski rõhutada, et selle saavutamine võib olla keeruline, kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Veel ühe probleemina saab välja tuua, et mõningatel juhtudel ei ole tehnoloogia ning infrastruktuuri uuendamisel NH 3 lendumise seisukohast alati soodne mõju. 2019.a on Eesti ekspertrühm hea põllumajandustava raamjuhendis ammoniaagiheite vähendamiseks välja toonud, et l oomapidamishoonete ümberehitamine kooskõlas loomade heaolunõuetega võib kaasa tuua NH 3 heite suurenemise (pindala looma kohta on suurem) 30. Vabapidamisega vähese allapanuga lehmalaudast ja vanast rohke allapanuga lõaspidamisega lehmalaudast lenduva ammoniaagi protsendid erinevad keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ lisa Tabel 2 kohaselt kuni kolm korda. Ka 2019. a Eesti ekspertrühma töö punktis 30 on välja toodud, et põhkallapanul vabalt peetavate kariloomade puhul võib looma kohta põhu hulga suurendamine vähendada NH 3 heidet hoones. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014.a dokumendis „Põllumajanduslikest allikatest pärineva ammoniaagiheite ennetamise ja vähendamise juhenddokument“ tabeli S3 kohaselt on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues võ i suures osas rekonstrueeritud veiselaudas 0-70% võrreldes kõige traditsioonilisema pidamissüsteemiga. Sigalates ja lindlates on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues või suures osas rekonstrueeritud hoones on kõrgem - 20-90%. Eesti ekspertrühma 2019.a töös ning ÜRO 2014.a raamjuhendis on vastavalt punktides 21 ja 7 välja toodud, et mäletsejalistelt pärit NH 3 heidet on võimalik vähendada ka karjatamisperioodi pikendamisega. Eesti suurfarmides on piimalehmade karjatamine üha harvemini esinev. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 on põllumajanduse valdkondlik töörühm välja valinud potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eesmärkide (NEC -direktiiv) täitmiseks: 1) vähesaastavad sõnnikuladustamisteh noloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk - või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras - või plastikmahutites; 2) vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus; 3) mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine, kasutades väetiste kiiret 30 Hea põllumajandustava raamjuhend ammoniaagiheite vähendamiseks. Eesti peatükk. ÜRO Euroopa Majanduskomisjon ja Eesti ekspertrühm. 2019, lk 11 https://www.envir.ee/sites/default/files/p-19-09718_07_www.pdf  76 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne muldaviimist. Arengukava elluviimisel ja meetemeprogrammide koostamisel tuleks neid meetmeid arvesse võtta. Üks võimalus kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks on biogaasi tootmine ning kasutamine fossiilsete kütuste asendamiseks. Sellel vajadusele viidatakse mitmetest teistes arengukavades. Käesolevas arengukavas teemat eraldi ei käsitleta , kuid oleks soovitatav. Samas on väga oluline tähelepanu pöörata biogaasi tootmise kääritusjäägi korrektselt kasutamisele hoiustamisel ning väetamisel, kuna vastsel juhul võib märkimisväärselt suureneda NH 3, CH 4 ja N 2 O emissioon. 31 Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju õhukvaliteedi muutustele ja sellega seotud käsitlustele. Otseseid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid välisõh u kvaliteedile ei tuvastatud. Õhukvaliteedile mõjuvad soodsalt lisaks kaasaegsete , keskkonnasäästlike ja kliimakohanemisele kaasa-aitavate tehnoloogiate soodustamine. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.1.5. MÕJU INIMESTE TERVISELE NING SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea. Toiduohutuse tagami seks on olemas head klimaatilised tingimused (nt väiksem pestitsiidide kasutamise vajadus) ja puhta joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest. Suuri toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide (nt uued tehnoloogiad, keskkonna riskid) maandamiseks on vajalik, et kõik osapooled panustaksid pidevalt toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Kuid väärib tähelepanu see , et viimaste viie aasta jooksul on salmonelloosi 32 ja kampilobakterenteriidi 33 haigestumus 100 tuhande elaniku kohta tõusvas trendis. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigus juhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas ei kajastu tegelik haigestumiste arv. Arendamisel on Terviseametil koostöös Veterinaar - ja Toiduametiga läbiviidavate toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise ja välja selgitamise süsteem. Üldiselt saa öelda, et Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu. Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast ning ettevõtetest, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond tööd 24%-le koguhõives osalejale, so 162 000 inimesele, kellest 71% on maa- ja 29% linnapiirkonna elanikud. 115 000-l maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 85 000-l linnalises asulas ja 6 100-l välismaal. Suurim tööandja on teenindussektor, pakkudes tööd 61% -le maapiirkonnas elavale hõivatule, järgneb 31%-ga tööstus- ning 8%-ga primaarsektor. Maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva - ja 31 https://www.tandfonline.com/eprint/zzE2IdqnpJu5QnbCZarc/full 32 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content - editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aa sta_kokku.pdf 33 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content - editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf www.hendrikson.ee  77 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus - ja põhiteenuste kehv kättesaadavus. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast on haavatavamad keskustest kaugemal asuvad ja madalama asustustihedusega maapiirkonnad, sh asustatud väikesaared. Elanike vähesus piirab elu - ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulisemate investeeringute tegemisel. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane. Ettevõtetele tehtud ettekirjutused on seotud peamisel t ruumide ja seadmete mittevastavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu märgistusega ning jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seoses toidu märgistuse ning enesekontrollisüsteemi toimivusega, vähenenud on ettekirjutuste arv seoses ruumide ja seadmete mittevastavusega ning üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ja personaliga. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Tarbijate toiduohutuse alast teadlikkust ei ole Eestis uuritud. Samuti ei ole läbi viidud tarbijale suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme ja võib eeldada, et teadlikkus on ebaühtlane. Mõju keskkonnaseisundile Enamus kavandatud tegevussuunad, eesmärgid ja sekkumised on positiivse mõjuga, mis on suunatud inimest ümbritseva parema looduskeskkonna tagamisele ning maa - ja rannakogukondade eluolu ja tööhõive parendamiseks. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.2. KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS TEGEVUSSUUNDADE JA EESMÄRKIDE LÕIKES Arengukavas toodud tegevussuundade eeldatavat mõju erinevatele keskkonnaelementidele on tulemuseesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatavate sekkumiste lõikes tabelites 6-1. – 6-8. Kõikidel tegevustega kaasneb eeldatavasti vähemalt kaudne keskkonnamõju, kuid alljärgnevates tabelistes on esitatud hinnangud tegevussuundade põhiselt, millel on kas otsene keskkonnamõju või tegevussuuna l on kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Juhul kui arengukava tegevussuunal või eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega, siis nendega seotud sekkumisi eraldi alljärgnevates tabelites arengukava eelnõust ei korrata.  78 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mõju on hinnatud erinevate keskkonnavaldkondade lõikes ning hinnangut on illustreeritud alljärgnevate värvikoodiga: Eesmärgi ja kavandatud sekkumisega kaasneb eeldatavalt otsene soodne Roheline keskkonnamõju Eesmärgi ja kavandatud sekkumisega kaasneb eeldatavalt kaudne soodne Sinine mõju Eesmärk ja kavandatud sekkumine ei aita tagada keskkonnaeesmärkide Punane saavutamist või võib kaasat tuua ebasoodsa mõju avaldumise Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava Valge täpsusastmes hinnata või ei avalda sekkumine olulist keskkonnamõju Võimalik kaasnev ebasoodsa mõju olukorras, kus sekkumise üldine mõju on Punane kiri eeldatavalt soodne. www.hendrikson.ee  Tabel 6-1. Arengukava tegevussuund 1: Põllumajanduskeskkond- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Väetiste ja taimekaitsevahendite Eesmärk on suunatud põllumajandusväetiste ja taimekaitsevahenditest kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on tuleneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamisele ja vähendamisele. vähene Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata. Samas on välja valitud mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada põllumajandusreostus. 1.Põllumajandusest pärinevate toitainete seire Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate peab muutuma senisest tihedamaks ja toitainete kohta ning võimaldab selle alusel teha informeeritumaid järjepidevamaks. otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. 2.Tuleb hakata koguma andmeid selle kohta, Paremad teadmised ja tõhusam kontroll võimaldavad tulevikus teha kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma keskkonnasäästlikumaid otsuseid. ettevõttes toitainete bilansi arvutusi. 3.Tuleb hakata tegema mulla bioloogilise Seire annab teavet muldade bioloogilise seisundi kohta ning võimaldab seisundi seiret. selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. Paremate teadmiste abil on tagatud mullastiku jätkusuutlikum kasutamine.  80 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 4.Taimekaitsevahendite jääkide seire peab Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate muutuma senisest tihedamaks ja taimekaitsevahendite jääkide kohta ning võimaldab selle alusel teha järjepidevamaks. informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parimate praktikate uuendamiseks. Lisaks paraneb seeläbi järelevalve t õhusus. Eeldatav mõju õhukvaliteedile on soodne, kuna aitab tagada taimekaitsevahendite korrektset ning optimaalset kasutust. 5.Parandada taimekaitsevahendite ja nende Paremad teadmised ja tõhusam kontroll võimaldavad tulevikus teha toimeainete hindamise võimekust. keskkonnasäästlikumaid otsuseid. 6.Laiendama peab taimekaitsevahendite Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate jääkide seiret taimses materjalis. taimekaitsevahendite jääkide kohta ning võimaldab selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. Lisaks paraneb seeläbi järelevalve tõhusus. 7.Tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise Parem järelevalve vähendab väetiste mitte nõuetekohase kasutamise üle. riski. 8.Parandada taimekaitsevahendite turustamise Parem järelevalve vähendab taimekaitsevahendite mitte nõuetekohase ja kasutamise järelevalve võimekust. kasutamise riski. 9. Mahepõllumajanduse elujõulisuse peab Täpsem teave mahepõllumajanduse keskkonnamõju kohta võimaldab tagama mahepraktikate keskkonnamõju teha informeeritumaid otsuseid mahepraktikate arendamisel ning analüüs. toetamisel. Eesmärgi rakendamine võimaldab teha otsuseid, millel on soodne mõju, kuid selle avaldumine on hetkel ebaselge. 10.Parandada määratud ulatuses Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna võimaldab muuta kasutuspiirangute seadmise ning uute ja taimekaitsevahendite kasutamist optimaalsemaks ning ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise keskkonnasäästlikumaks ning soodustab uute potentsiaalselt väiksema protsessi võimekust. keskkonnamõjuga vahendite kättesaadavust. www.hendrikson.ee  81 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 11. Mahepõllumajanduse elujõulisuse peab Otsest keskkonnamõju ei ole võimalik täheldada. Mõju iseloom sõltub tagama usaldusväärne järelevalve. mahepõllumajandusega kaasnevatest mõjudes, mille täpsemaks väljaselgitamiseks on kavandatud mahepraktikate keskkonnamõju analüüs. 12.Põllumajandustootjatele tuleb senisest Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna soodustab tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja taimekaitsevahendite ja väetiste korrektset ning säästlikku kasutamist. väetiste turustamist ja kasutamist reguleerivaid Soodne mõju avaldub eelkõige veega tihedalt seotud elupaikadele ja õigusakte ning nõudeid. liikidele ning tolmeldajatele. 13. Peab täiendama parima võimaliku tehnika Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna täpsem teave juhendeid, sest teadusuuringutega saame põllumajanduse keskkonnamõju kohta võimaldab teha informeeritumaid pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse otsuseid sektori arendamisel, suunamisel ning toetamisel. keskkonnamõjust. 14. Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist keskkonnasurvet. (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). 15.Peab julgustama taastöödeldud või Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat orgaaniliste materjalide kasutamist keskkonnasurvet. väetisetoodetes, seejuures tagades Taastöödeldud või orgaanilised materjalide kasutamisel väetisetoodetes väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi tervisele ja keskkonnale. kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaas neda ebasoodsad mõjud. 16.Riik peab soodustama mineraalväetiste Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat asendamist orgaaniliste väetistega. keskkonnasurvet veekogudele ja sellega seotud elupaikadele ja liikidele ning omab seeläbi ka kaudset soodne mõju inimese tervisele ja  82 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus heaolule. Mineraalväetistelt (eriti ammooniumipõhiste väetiste) üleminekut orgaanilisele väetisele üheks NH 3 heitmeid vähendavaks meetmeks, kuna orgaanilises väetise (ehk sõnniku) lämmastiku si saldus on madalam kui mineraalväetises. Orgaanilised materjalide kasutamisel väetisetoodetes tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud. 17.Riik peaks sõltumatute väetamis - ja Eeldatavalt kaudne soodne mõju, kuna andmete parem kättesaadavus taimekaitsealaseid soovitusi andvate võimaldab teha informeeritumaid otsuseid. digiteenuste arenguks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks tegema kättesaadavamaks põllumajandusandmed. Eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne Eesmärk on suunatud keskkonnaseisundi parendamisele. mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud Ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või väheneb. 1.Nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna täpsem teave KHG ja aktiivne tegelemine KHG ja õhusaasteainete õhusaasteainete kohta võimaldab teha informeeritumaid otsuseid hindamise metoodika ja andmete sektori arendamisel, suunamisel ning toetamisel. Eeldatav kaudne täpsustamisega, selleks siseriiklikult või soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise. koostöös teiste riikidega vajalike rakendus- ja alusuuringute läbiviimine, Eesti positsioonide esindamine ÜRO-s ja EL-s. 2.Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste Eeldatav kaudne soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi vähendamise riiklikule programmile aastateks võimaliku paranemise. www.hendrikson.ee  83 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 2020-2030 peab riik aktiivselt suhtlema ja tegema koostööd põllumajandustootjatega. 3.Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise Eeldatav kaudne soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi riiklikust programmist aastateks 2020-2030 võimaliku paranemise. tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine. 4.Peab eelistama investeeringuid, sealhulgas Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju läbi vähenenud KHG ja mittetootlikke, kliimasäästlikesse ja õhusaastet õhusaasteainete emissioonide. Eeldatav kaudne soodne mõju inimese vähendavatesse tehnoloogiatesse. tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise. Arvesse tuleks võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades. 5.Tuleks võimalusel soodustada näiteks Eesmärgil on eeldavalt soodne mõju loodusvarade säästlikule täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, kasutamisele, kuna võimaldab vähendada mineraalväetiste kasutamist; sõnnikuhoidlate katmist, sõnniku sisestus - ja mõju läbi vähenenud KHG ja õhusaasteainete emissioonide ning kaudne läga hapestamise tehnoloogiate kasutamist. soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise. 6. Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks Püsirohumaade pindala suurenemisel on soodne mõju bioloogilisele tuleb toetada säästlikku maakasutust, mitmekesisusele, kuna püsirohumaad on liigirikkamad võrreldes turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat monokultuuride kasvatamisega samal alal. Veerežiimi muutmine võib viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel mõjutada põhja- ja pinnaveekogumite seisundit, kuid keskkonnamõju juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või avaldumise iseloomu ei ole võimalik arengukava sekkumiste alusel veetaseme kontrollitud tõstmist. täpsemalt hinnata. Veerežiimi muutmisel võib olla ebasoodne mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Turvasmuldadega alade püsirohumaade alla viimine on kooskõlas loodusvarade säästliku kasutamisega.  84 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 7. Riik peab soodustama mineraalväetiste Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat asendamist orgaaniliste väetistega. keskkonnasurvet veekogudele ja sellega seotud elupaikadele ja liikidele ning omab seeläbi ka kaudset soodne mõju inimese tervisele ja heaolule. Mineraalväetistelt (eriti ammooniumipõhiste väetiste) üleminekut orgaanilisele väetisele üheks NH 3 heitmeid vähendavaks meetmeks, kuna orgaanilises väetise (ehk sõnniku) lämmastiku sisaldus on madalam kui mineraalväetises. Taastöödeldud või orgaanilised materjalide kasutamisel väetisetoodetes tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud. 8. Tuleb toetada säästlikku maakasutust. Eesmärgil on eeldatavasti soodne mõju, kuid keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava täpsusastmes hinnata. Eesmärk: Säilinud on põllumajandusmaa Eesmärk on suunatud maastiku mitmekesisuse ja elurikkuse elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud säilitamisele tagamaks ökosüsteemi teenuste toimimine. Üldiselt on ökosüsteemi teenuste toimimine aitavad seatud mõõdikud eesmärke hinnata. Eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindud e indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki (jahindus, olukord talvitusaladel Aafrikas, ränne, ilmastik ). Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul spetsiaalne seire. Näiteks toetatakse Eestis laialdaselt pool-looduslike koosluste taastamist ja www.hendrikson.ee  85 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus majandamist, mille üks peamisi põhjendusi on ohustatud linnuliikide elupaikade säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkus e kohta on andmed puudulikud, olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks taastatud ja majandatava ala suhtes esinduslikud. Trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas k asutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsi rohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. 1. Tuleb hakata tegema mulla bioloogilise Seire annab teavet muldade bioloogilise seisundikohta ning võimaldab seisundi seiret. selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. Eeldatav mõju on soodne. Kaudne mõju võib avalduda selle, et parema teabe alusel on võima lik teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks, mille eesmärgiks võiks olla mullastiku jätkusuutlikum kasutamine, millel on eeldatavalt soodne mõju ka inimeste varale. 2. Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb Eesmärgil on otsene soodne mõju bioloogilisele mitmekesisusele. soodustada mitmekesist maakasutust, Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, maastikuelementideta alasid, selle heal kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maast ikus üldiselt rahuldavalt, kuid tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike  86 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus peab edaspidi enam tähelepanu pöörama ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad piirkondade erisustele. vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. 3. Liikide ja elupaikade säilimiseks ning Oluline positiivne mõju, läbi liigirikkuse säilitamise või taastamise. põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks Poollooduslike koosluste parem kasutamine on kooskõlas loodusvarade tuleb soodustada poollooduslike koosluste säästliku kasutamisega. kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi Poollooduslike koosluste ressursi parema ära kasutamine on võimalik (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. läbi taastuvenergia tootmise (nt rohtse materjali kasutamine bi ogaasi tootmises), 4.Töötatakse välja meetmed liigirikaste või Otsene mõju mitmekesise loodukeskkonna säilimisel. looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. 5. Riigipoolsete sekkumiste kujundamisel peab Püsirohumaad säilitamise tagamisel ning madala riskiga arvesse võtma teatud elurikkuse säilitamisele taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasutamisel on soodne mõju kaasa aitavaid asjaolusid nagu püsirohumaa bioloogilisele mitmekesisusele. Poollooduslike koosluste parem säilitamine, säästlikud majandamispraktikad kasutamine ja säästlikud majanduspraktikad on kooskõlas ning madala riskiga taimekaitsevahendite ja loodusvarade säästliku kasutamisega. Püsirohumaade säilitamise biopreparaatide kasutamine. positiivne mõju ilmneb, kui välditakse nende uuendamist, kündi ja liiga varast niitmist. Madala riskiga taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasuta misel on soodne mõju pinnavee- ja põhjavee kvaliteedile ning seeläbi inimese tervisele www.hendrikson.ee  87 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-2. Arengukava tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Eesti on vaba ohtlikest Eesmärgiks on vabaneda ohtlikest taimekahjustajatest, mis mõjutavad taimekahjustajatest ebasoodsalt nii liigilist mitmekesisust, ohtlike jääkainete sattumist veekogudesse ning läbi keskkonnamuutuste inimeste tervist ja heaolu. Paraneb toidulaua ohutus. Mõõdikud aitavad seatud eesmärke hinnata. 1.ELi taimetervise määruse rakendamine. Määruse kõige olulisemad abinõud puudutavad eelkõige taimekahjustajate sissetoomise vältimist, nende edasise leviku ja kohastumise takistamist EL territooriumil. Tegevusel on eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. Taimetervise edendamine tagab parema saagikuse ning võimaldab seeläbi loodusvarade efektiivsemat kasutamist ja seeläbi ka tootmist , millel on kaudne soodne mõju inimeste varale. 2.Seire, järelevalve, registrite ja Eesmärgipäraselt kogutud ja analüüsitud keskkonna teave võimaldab analüüsivõimekuse tõhustamine. teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. 3.Jätkub ohtlike taimekahjustajate ning ELis Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et programmiliselt tõrjutavate ohtlike ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. taimekahjustajate seire, ennetus - ja tõrjemeetmete riiklik koordineerimine. 4. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik organisatsioonide töös, et saada osa arengukava täpsusastmes hinnata. informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid otsustusprotsessis. 5.Teadlikkuse tõstmine, sh koolitussüsteemi Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et loomine taimetervise valdkonnas. ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes  88 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 6.Taimetervise valdkonna eesmärkide Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et täitmiseks tõhustatakse koostööd teiste ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. ministeeriumidega ning valitsusala asutuste vahel. 7. Riik julgustab sektorit rakendama enam Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et vabatahtlikke taimekahjustajatega seotud ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. riskide juhtimise kavasid. Riik kasutab võimalust hüvitada tootjatele ohtlike taimekahjustajate tõrjemeetmete rakendamist lubatud riigiabi piires. Eesmärk: Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge: Eesmärk on suunatud loomade tervise ja heaolu tagamiseks. 1. Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib Mõõdikud aitavad seatud eesmärke hinnata. 2.Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb 1.ELi loomatervise määruse ning uue Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik otsekohalduva ELi veterinaarravimite määruse arengukava täpsusastmes hinnata. rakendamine. 2.Seire, järelevalve, registrite ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava analüüsivõimekuse tõhustamine. täpsusastmes hinnata. 3.Jätkub eriti ohtlike loomataudide ning ELis Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava programmiliselt tõrjutavate ohtlike loomataudide täpsusastmes hinnata. seire, ennetus- ja tõrjemeetmete riiklik koordineerimine ning otseste taudikahjude kompenseerimine 4. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava organisatsioonide töös, et saada osa täpsusastmes hinnata. informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid otsustusprotsessis. www.hendrikson.ee  89 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 5. Siseriiklike loomade heaolu reeglite Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava järelevalvet põllumajandusloomade pidamisel, täpsusastmes hinnata. veol ja hukkamisel tõhustatakse ning reegleid uuendatakse tulenevalt uutest teadusandmetest ja heaoluindikaatoritest. 6.Alustatakse antimikroobsete ravimite Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, täpsusastmes hinnata. mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMRi vastases võitluses. 7. Riik seirab ja julgustab sektorit rakendama Sekkumisel on soodne mõju, kuna vähendab võimalust, ohtlikud peamiste loomataudide tõrjeprogramme. loomataudid levivad looduses. 8. Teadlikkuse tõstmine, loomade tervist ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava heaolu mõjutavatest loomakasvatuse täpsusastmes hinnata. aspektidest. Töötatakse välja loomade tervise - ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu. 9. Riik soodustab kõrgemate loomatervise ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava heaolustandardite rakendamist läbi erinevate täpsusastmes hinnata. toetusskeemide.  90 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-3. Arengukava tegevussuund 3: toiduohutus - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu Arengukava tegevussuunal puudub selge kokkupuude Eesmärk: Tarbija teadlikkus toiduohutusest on keskkonnaeesmärkidega. kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad www.hendrikson.ee  91 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-4. Arengukava tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Põllumajandusmaa võimaldab Eesmärk on suunata põllumajandusmaa mitmekesist kasutamist. mitmekesist põllumajandustootmist Eesmärgi elluviimisel tuleks järgida, et oleks tagatud keskkonnaeesmärkide täitmine ja hea keskkonnaseisund. Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. 1.Kasutusele tuleb võtta õiguslikud meetmed, Väärtuslike põllumajandusmaade ning mullastiku kaitse tagab parema mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga saagikuse ning võimaldab seeläbi loodusvarade efektiivsemat põllumajandusmaad ja selle mullastikku, kasutamist. Tegevusel on eeldatavalt otsene soodne mõju. Tegevusel piirates kõrge viljelusväärtusega on eeldatavalt ka otsene soodne mõju läbi väiksema KHG emissiooni põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja toodangu ühiku kohta (nt läbi väiksema lämmastikväetiste kasutamise) . metsastamisega. Väärtuslike põllumajandusmaade ning mullastiku kaitse tagab parema saagikuse ning võimaldab seeläbi efektiivsemat tootmist, mille on kaudne soodne mõju inimeste varale.  92 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 2.Maadele, millele traditsioonilises Liigirikaste rohumaade säilitamisel on otsene soodne mõju bioloogilisele põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, mitmekesisusele. tuleks leida uusi biomajanduslikke kasutusviise Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide olevatele maadele võib teatud juhtudel (nt monokultuurude täitmiseks liigirikaste rohumaadena. kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide. 3. Muldade kaitseks tuleb kaasa aidata Mullatiku kaitsel on soodne mõju mikrobioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnahoidlike tootmisviiside põllumajandusmaa kui ressursi jätkusuutlikul e kasutamisele. rakendamisele ning tähelepanu pöörata muldade bioloogilisele seisundile. 4. Nii muldade kui ka põllumajandusmaa Mullatiku kaitsel on soodne mõju mikrobioloogilisele mitmekesisusele ja väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise põllumajandusmaa kui ressursi jätkusuutlikul kasutamisel. vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning soodustada põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalike hüvede toetamist. 5.Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat Keskkonnaalaste eesmärkidega arvestamisel maaparandustööde tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja planeerimisel on eeldatavasti soodne mõju. Maaparandussüsteemide ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja korrashoid ja arendamine võimaldab efektiivsemat tootmist, mille on kliimaalaste eesmärkidega. kaudne soodne mõju inimeste varale. Maaparandustööde elluviimisel on oht, et selle käigus mõjutatakse ebasoodsalt tekkinud looduslike kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi muutuste). 6. Maaparandusalane seadusandlus ja praktika Keskkonnaalaste ja kliimamuutuste aspektidega arvestami sel peab paremini arvestama kliimamuutuste- ja maaparandusalases seadusandluses ja praktikas on eeldatavasti keskkonnaaspekte, samuti peab enam soodne mõju. teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid kuivendamata www.hendrikson.ee  93 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv. Eesmärk: Tõuaretusega on tagatud Eesti Ohustatud põlistõugude säilitamisel on soodne mõju bioloogilisele oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisusele. mitmekesisus.  94 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-5. Arengukava tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Eesti toiduainesektor on Eesmärgi elluviimisel tuleks järgida, et oleks tagatud konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul keskkonnaeesmärkide täitmine ja hea keskkonnaseisund. Mõõdikud aitavad eesmärkide täitmist hinnata. 1. Toidutootmise areng peab olema Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab reostuskoormust jätkusuutlik, arvestama keskkonna ja kliimaga veekeskkonnale. Ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamisel on ning rakendama ressursitõhusaid otsene soodne mõju loodusvarade säästlikule kasutamisele , tehnoloogiaid. õhukvaliteedile ja kliimamuutusele läbi vähenenud emissioonide toodanguühiku kohta. 2. Toiduainetööstuses tuleb soodustada Toiduainete kao ja toidutarneahela jääkide vähendamisel on otsene vastastikku kasulikku tööstussümbioosi soodne mõju loodusvarade säästlikule kasutamisele. Ressursitõhusate ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning toidu tehnoloogiate rakendamisel on eeldatavasti kaudne soodne mõju raiskamise vältimiseks tuleb eelkõige tegutseda kliimamuutusele läbi efektiivsema tooraine kasutuse. lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlem ine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Eesmärk: Tootja positsioon turul on tugev Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega Eesmärk: Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Eestis toodetud toitu www.hendrikson.ee  95 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-6. Arengukava tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline Arengukava tegevussuunal puudub selge kokkupuude Eesmärk: Maapiirkonnas on kasvava keskkonnaeesmärkidega. lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus  96 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-7. Arengukava tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde süsteem, mis toetab Arengukava tegevussund toetab kaudselt kõiki teiste tegevussuundade põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist. eesmärkide saavutamist www.hendrikson.ee  97 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-8. Arengukava tegevussuund 8: kestlik kalandus- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult Tegevussuuna puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kalavarusid majandades on kalavarud heas kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad ( nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 1. Riigi kohustus on korraldada kalanduse Eeldatavalt otsene soodne mõju. valdkonna alustalaks olevate elusressursside kasutust ja kaitset viisil, mis tagab eeskätt nende jätkusuutlikkuse, rakendades kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, kuid samas võimaldab neid kasutada ka sotsiaalse ja majandusliku tulu saamise eesmärgil. 2.Varude jätkusuutlikuks kasutamiseks ning Eeldatavalt otsene soodne mõju. maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. 3.Tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse Eeldatavalt otsene soodne mõju. suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist.  98 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 4.Riik toetab ja korraldab koelmute ja Eeldatavalt otsene soodne mõju. elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. 5. Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse Eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna võõrliikide arvukuse tõusu nende asustamise keeluga ning looduses tagajärjel võib kohalike liikide mitmekesisus väheneda. esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. 6. Harrastuskalapüüdjate keskkonnateadlikkuse Eeldatavalt otsene soodne mõju suurendamine. 7. Seire (nt imetajate ja lindude kaaspüük) Eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna vähendab eelduslikult järelevalve tõhustamine tänapäevaste tehniliste mittesoovitavate ja kaitsealuste liikide püüki. lahenduste ning vabatahtlike kaasabil. Eesmärk: Kalandus- ja vesiviljelussektor on Tegevussuuna puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 1. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust Eeldatavalt otsene soodne mõju. kasutamisest, peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel. www.hendrikson.ee  99 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 2.Riik peab merealade planeerimise ja keskkonnaaspektidest lähtudes looma võimalusi Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava koostoimeliste lahenduste tekkeks (nt täpsusastmes hinnata. multitroofne vesiviljelus, vesiviljelus koostoimes tuuleparkidega) või suletud toitainete ringluseks. Merre rajatava tootmise mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võtte s tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki mõjusid. 3.Toetades keskkonnasõbralike ja Eeldatavalt otsene soodne mõju. energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ning soosides ressursside efektiivsemat kasutust (nt akvapoonika), aidatakse kaasa nende kohustuste täitmisele, mida Eesti riik on võtnud hea keskkonnaseisundi säilimise ja toitainete äravoolu vähendamisel. Eesmärk: Kalandus- ja vesiviljelussektori Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga Koondhinnang: Välismõjude analüüsist selgub, et keskkonnahoidu panustab kõige rohkem tegevussuunad 1 (põllumajanduskeskkond), 4 (kvaliteetsed sisendid põllumajanduses) ja 8 (kestlik kalandus). Mitte ühelgi arengukava eesmärgi ega sekkumise puhul ei tuvastatud, et see takistaks keskkonnaeesmärkide saavutamist või võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju avaldumise. Siiski ilmnesid mõned arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ohukohad, mille puhul tuleks PõKa eelnõu täiendamisel ja arengukava hilisemal rakendamisel tähelepanu pöörata: 1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine ko oskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada põllumajandusreostus. 2. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku trendina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul sp etsiaalne seire. Näiteks toetatakse Eestis laialdaselt pool-looduslike koosluste taastamist ja majandamist, mille üks peamisi põhjendusi on ohustatud linnuliikide elupaikade säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkuse kohta on andmed puudulikud, olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks taastatud ja majandatava ala suhtes esinduslikud. 3. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumaja ndusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Arengukava elluviimise vastava programmi 34 koostamisel on oluline analüüsida meetmete võimalikke negatiivseid mõjusid looduse mitmekesisusele. 34 Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava.  101 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4. Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud. 5. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või väheneb. 6. Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt palmiõlil baseeruvad biokütused). 7. Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatusliku rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. 8. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas olevatele maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumine) võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomaj anduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide. 9. Maaparandustööde (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) elluviimisel on oht, et selle käigus mõjutatakse ebasoodsalt olemasolevaid ning vahepealsete protsesside ja muutuste tulemusel kujunenud looduslike elupaiga- ja/või liigilisi kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi muutuste). 10. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 11. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised) mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki mõjusid. 6.3. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA KAASNEV KOOSMÕJU JA PIIRIÜLENE MÕJU 6.3.1. KOOSMÕJUD Koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mi tmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist. Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste valdkonna strateegiatega ja seal kavandatavate mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse  102 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale. PõKa eesmärkide, alaeesmärkide, kõikide tegevussuundade ja nende tulemuseemärkide, sekkumistega kaasneb valdavalt positiivse või neutraalse iseloomuga mõju, eeldusel et keskkonnakaitse nõuetega peavad kooskõlas olema kõik eesmärkide elluviimiseks kavandatavad meetmed, tegevused, projektid ning täidetakse olemasolevaid keskkonnanõudeid. Paratamatult on põllumajanduse arendamise ning looduskeskkonna säilitamise ning kaitsmise vahel teatav vastuolu. Põllumajandus liku arengu eeldusteks on enamasti tootlikkuse suurenemine, uute maade kasutuselevõtt, infrastruktuuri arendamine , mis toovad endaga tavaliselt kaasa täiendavad mõjud looduskeskkonnale. Põllumajanduse suunamisel tuleb seda vastuolu teadvustada ning teha tasakaalustatud otsuseid, mis võimalike kaasnevaid mõjusid arvesse võtavad. Vastuolu näitena võib tuua PõKa tegevussuuna, põllumajanduskeskkond, eesmärgi- Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, mille all oleva mõõdiku raames eeldatakse vaid lämmastiku sisaldavate mineraalväetiste kasvu pidurdumist, mitte aga vähenemist või teise eesmärgi mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Samas põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõ ju looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Samuti võib kalakasvatuses tekkiv lisanduv reostuskoormus lämmastiku osas ulatuda sadadesse tonnidesse, mõnevõrra vähem ka fosfori osas (sõltub kalakasvatuses kasutatavast tehnoloogiast). Kuna fosfori ja lämmastiku vähendamise eesmärgid ei ole Eesti merealal saavutatud, siis tuleb kalakasvanduste reostuskoormusi ja nende mõju merekeskkonnale konkreetses mereala piirkonnas vaadata kumulatiivselt, m itte projektipõhiselt (üksikute projektide KMH -de raames). 6.3.2. PIIRILÜLESED MÕJUD Seatud eesmärkide, alameesmärkide ja tegevussuundadega ei kavandata tegevusi, mis võiks eeldatavalt avaldada negatiivset piiriülest mõju KeHJS-e (§ 46 Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (Artikkel 7 Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses Arengueesmärgid on suunatud Eesti riigi majanduse arengu, keskkonna ja inimeste heaolu parandami seks. www.hendrikson.ee  103 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED NING SEIRE VAJADUS 7.1. LEEVENDAVAD MEETMED, ETTEPANEKUD ARENGUKAVA TÄIENDAMISEKS Arengukavaga seatud eesmärgid on positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa Eesti põllumajandus- ja kalandussektori säilimisele ning edenemisele. Arengukavaga ei kavandata sekkumisi, mille rakendumisel oleks ette näha ebasoodsa t mõju või mõju suurenemist looduskeskkonna aspektidele. Järgnevalt on välja toodud peamised asjakohased soovitused, kui das positiivseid mõjusid suurendada või võimalikku tekkivat mõju keskkonnale ära hoida ja leevendada (ülaltoodud toodud tabelites 6-1 kuni 6-8 punasega märgitud tegevused): Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. A rvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku, et eelmainitud trendide puhul võetakse eesmärgiks olukorra paranemine. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku maastikuindeks puhul tuleks samuti loobuda olemasoleva olukorra jätkumise eeldusest ning eeldada olukorra paranemist. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tu lenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Arengukava elluviimi se vastava programmi 35 koostamisel on oluline analüüsida meetmete võimalikke negatiivseid mõjusid looduse mitmekesisusele. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesivilj elust, kuid 35 Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed , tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava.  104 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). KSH soovitab arengukava selles osas täiendada. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond raames on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taas tuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei ole. KSH teeb ettepaneku arengukava selles osas täiendada. Arengukavas ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014 -2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). KSH soovitab arengukava selles osas täiendada . Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning n ende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biog aasi kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud. Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt palmiõlil baseeruvad biokütused). Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatusliku rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste põhjustena on välja toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja intensiivistunud põllumajandust. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutuses t väljas olevatele maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumine) võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide, mida tuleks edasiste tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvesse võtta. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised) mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki mõjusid (n t. Kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase www.hendrikson.ee  105 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ettevalmistamise ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Arengukava elluviimisel tuleb meetmete ja tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine. 7.2. SEIRE Arengukava rakendamise eest vastutab Maaeluministeerium, kaasvastutav Keskkonnaministeerium. Maaeluministeeriumi ülesanne on korraldada iga-aastast seiret. Arengukavas on kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille alusel hakatakse seirama arengukava elluviimist. Oluline on tagada, et seatud tegevussuundade tasandite eesmärgid oleksid mõõdetavad ning nende abil oleks võimalik hinnat a eesmärkide täitumist ja need kajastaksid soovitud muudatusi. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku põllulindude indeks puhul soovitab KSH kaaluda selle mõõdiku täpsusastme piisavust konkreetse põllumajandusliku tegevuse või meetme mõjude hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul spetsiaalne seire. Näiteks toetatakse Eestis laialdaselt pool-looduslike koosluste taastamist ja majandamist, mille üks peamisi põhjendusi on ohustatud linnuliikide elupaikade säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkuse kohta on andmed puudulikud, olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks taas tatud ja majandatava ala suhtes esinduslikud. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimal ik hinnata, kas seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või väheneb. KSH teeb ettepaneku kaaluda mõõdikute täiendamist KHG seire osas. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro - ja makro) elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis oleks seotud bioenergia kasutamise (nt biogaasi tootmine, fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine) või jäätmetega. KSH teeb ettepaneku selles osas arengukava täiendada. Seatud prioriteetide sihtvaldkondade juures olevad mõõdikud või tulemusindikaatorite puhul on oluline täpsustada eesmärgi tasandi näitajaid. Juhul kui mõõdetav näitaja puudub või puudu on algnäitaja, millega võrrelda, on sisuliselt võimatu hinnata PõKA-ga seatud eesmärkide täitmist.  106 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST Järgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva KSH protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigipiiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultatsioone ei olnud vajadust pidada. 8.1. KSH KORRALDUS Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6101 Kontaktisik: Aare Kasemets E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6132 KSH teostaja: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu E-post: [email protected] Tel: (+372) 740 9800 Kontaktisik: Riin Kutsar E-post: [email protected] Tel: (+372) 617 7690 KSH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Riin Kutsar Juhtekspert, Keskkonnaekspert, metoodikate valik, Natura 2000, looduskaitse, inimese tervis, sotsiaalsetele vajadused ja vara Martin Ruul Projektijuht, Keskkonnaspetsialist (protsessi üldise kulgemise juhtimine ja menetlustoimingud, huvirühmade kaasamine; kliimamuutused, kultuuripärand ja maastik) Krista Aidak Väliõhukvaliteet, jäätmekäitlus Kaile Eshbaum Liigikaitse spetsialist (elustik ja selle kaitse, looduskaitstavad objektid) Ethel Simmul Veespetsialist (pinnas, pinna- ja põhajvesi, veekvaliteet) Hendrikson & Ko poolseks juhteksperdiks on Riin Kutsar, kes vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõikes 4 esitatud nõuetele. www.hendrikson.ee  107 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA Arengukava koostamine ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses arengukava elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud lõpptulemus. Mõlema protsesse koostamise indikatiivne ajakava o n esitatud tabelis 7.1. Tabel 8-1 PõKa koostamise ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Arengukava etapp KSH etapp Etapi toimumise aeg PõKa koostamise algatamine KSH algatamine 08.12.2017 Töörühmade koosolekud, KSH programmi koostamine Märts-juuni 2018 arengukava koostamine. PõKa täisteksti 1. versiooni kirjalik KSH programmi kontroll ja Juuli- august 2018 kommenteerimine töörühmade seisukohtade küsimine liikmete poolt Töörühmade liikmete KSH programmi täiendamine KSH September-oktoober 2018 kommentaaride põhjal täiendatud töörühma poolt ning üle vaatamine PõKa arutelud töörühmades ja ministeeriumi poolt PõKa täiendamine Arengukava teksti esitamine PõKa KSH programmi avalikustamine ja November 2018 juhtkomisjonile esimene avalik arutelu PõKa täiendamine KSH programmi avalikustamine ja Detsember 2018-jaanuar 2019 teine avalik arutelu KSH programmi nõuetele vastavuse Veebruar 2019 kontroll KSH aruande koostamine Veebruar-august 2019 KSH aluseks oleva PõKa Aprill 2019 seletuskirjalise tööversiooni valmimine KSH aruande kontroll ja August-september 2019 seisukohtade küsimine Vajadusel PõKa täiendamine Avalik väljapanek ja avalik arutelu Oktoober 2019 KSH aruande täiendamine November 2019 PõKa esitamine Vabariigi KSH aruande kooskõlastamiseks November-detsember 2019 Valitsusele kinnitamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetel e vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine 8.3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED Mõnevõrra raskendas keskkonnamõju strateegilist hindamist arengukava koostamise venimine pikemaks esialgu planeeritud ajakavast ning pikalt oli ebaselgus, millisel kujul valitakse PõKa üldeesmärgi saavutamiseks kujunevate alaeesmärkide poole liikumine ehk milliseks kujuneb tulemuussuundade valik ja nende sekkumismehhanismid. Arengukava eelnõu struktuur mõjude hindamise aluseks sai valmis aprilliks 2019, mis tingis omakorda KSH menetluse ajagraafiku nihked. KSH aruande koostamisel on arvesse võetud strateegilise planeerimisdokumendi ehk arengukava sisu ja üldistustasandit. KSH käigus hinnatav dokument on äärmiselt üldine,  108 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne millest lähtuvalt ka mõjude hinnangud. KSH olulisem eesmärk oli tuvastada kavandatud prioriteetsete suundade, alaeesmärkide ja meetmete vastavus EL ja Eesti strateegiliste dokumentidega sätestatud keskkonnaeesmärkidele. Arengukava kui üldise arengu suunda kujundava dokumentide elluviimise võimalik keskkonnamõju ja mõju prognoosi täpsus sõltub suures osas püstitatud eesmärkide selgusest, valitud sekkumismehhanismidest ning mõõdikutest. Reaalne ja täpsem keskkonnamõju sõltub konkreetsetest tingimustest ehk arengukava elluviimise plaanist (rakendus- või meetmekava, programm või strateegia) ning seal paika pandud kavandatavatest tegevusest. Arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete ja tegevuste väljatöötamiselon oluline analüüsida meetmete mõju ümbritsevale keskkonnale üksi ja koostoimes teiste meetmetega. Võimalike ebasoodsate mõjude väljaselgitamiseks soovitame teha koostööd ülikoolide, asjakohaste ametkondade ja huvigruppidega, kellele kavandatav meede suunatud on. Võimalusel kaaluda ka arengukava elluviimisega seotud järgnevate strateegiliste dokumentide (programm, straeegia, tegevuskava vmt) kavandatavatele tegevustele keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist. 8.4. KSH AVALIKKUSE KAASAMINE KeHJS-i § 40 1 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist KSH aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomastelt asutustelt laekunud tagasiside ja vastused esitatud seisukohtadele on koondatud tabelisse 8-2. KSH aruanne avalik väljapanek toimus perioodil 09 -30.10.2019. Avalikust väljapanekust teavitati Ametlikes Teadaannetes, päevalehes Postimees ja Maaeluministeeriumi kodulehel. Lisaks teavitati asjaomaseid asutusi e-kirja teel. KSH aruande avalik arutelu toimus 31.10.2019 Maaeluministeeriumis (Lai tn 39/41, Tallinn). Avaliku väljapaneku jooksul ega avalikul arutelul KSH aruandega seonduvaid küsimusi, arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Seisukohtade küsimise ning avalikustamisega seotud dokumendid on leitavad aruande lisas 2. Tabel 8-2 Asjaomaste asutuste seisukohad Seisukoht Seisukohaga arvestamine Eesti Keskkonnaühenduste Koda KSH koostajad nõustuvad seisukohaga Tegevussuund 1 - põllumajanduskeskkond ning sellega seoses on KSH-st välja ettepanek, mis puudutab põllulindude jäetud lause: „Eeltoodud põhjusel ei indeksit, on mõneti vaieldav. Kuigi indeks pruugi seatud mõõdik anda vajalikus sõltub tõesti ka põllumajandusvälistest täpsusastmes tagasisidet selle kohta, teguritest, on siiski põllulindude elupaiga kas põllumajandussektor on muutunud peamiseks kujundajaks keskkonnateadlikumaks või mitte„ ning põllumajanduspraktikad. Seega tuleb lisatud on järgmine põhimõte: „Seetõttu pidada õigeks PõKa eelnõu lähenemist, on väga oluline edasiste meetmete ja mille kohaselt peaks põllulindude indeks tegevuse planeerimisel arvestada suurenema. mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures www.hendrikson.ee 109 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks.“ põllumaa või püsirohumaa pindala Tegevussuund 4 – kvaliteetsed sisendid muutus (ha). Oluline on läbi arengukava põllumajanduses – kohta KSH-s esitatud elluviimise programmi/strateegia või kriitika on osaliselt asjakohane. KSH leiab, paika pandud meetmete hinnata et kasutuses oleva põllumajandusmaa põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid suurenemisega võib kaasneda ebasoodne keskkonnamõjusid. mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Selline oht on kahtlemata olemas, kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige pool-looduslike koosluste taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada PõKa asjakohane mõõdik järgmiselt: põllumaa pindala on stabiilne ja püsirohumaa pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav. Mõju keskkonnale – lk 63 PõKa KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga sõnastuse „Tuleb toetada turvasmuldade ning KSH- s ning PõKa-s on põhimõte jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal sõnastatud järgmiselt: asjakohastel juhtudel veerežiimi „Kokku lepitud kliimaeesmärkide kohandamist.“ juures avaldab KSH täitmiseks tuleb toetada säästlikku kahtlust, et veerežiimi maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist muutustega võivad kaasneda ebasoodsad püsirohumaa alla ning seal asjakohastel mõjud olemasolevatele elupaikadele ja juhtudel veerežiimi looduslikkuse liikidele. Teeme ettepaneku, et taastamist või veetaseme kontrollitud arusaamatuste vältimiseks sõnastada tõstmist“. sekkumine järgmiselt: toetada turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist ning märgalaviljeluse arendamist. Veerežiimi taastamine ja/või veetaseme tõstmine looduslikumale tasemele mõjub põllumajandusega seotud elupaikadele ja liikidele positiivselt. Lisaks mõjub veetaseme looduslikkuse taastamine positiivselt ka turvasmuldade ja nendes seotud süsiniku säilimisele. Tabel 6-1. – lk 73 KSH: „Eesmärk on KSH koostajad nõustuvad suunatud põllumajandusväetiste ja ettepanekuga. taimekaitsevahenditest tuleneva  110 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine ebasoodsa keskkonnamõju ennetamisele ja vähendamisele. Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata. Samas on välja valitud mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari koht ja „ lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades v äetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada põllumajandusreostus. ” Nõustume ja teeme ettepaneku nimetatud mõõdikutele seada nõutavaks trendiksolukorra parenemist, st. jääkide sisalduse, pestitsiidikasutuse ja toitainebilansi vähenemist ning toitainete kasutamise tõhususe suurenemist. Tabel 6-1. – lk 77 KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga KSH: „Veerežiimi muutmisel võib olla ning KSH- s ning PõKa-s on põhimõte ebasoodne mõju olemasolevatele sõnastatud järgmiselt: elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata „Kokku lepitud kliimaeesmärkide võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse täitmiseks tuleb toetada säästlikku korral.” Teeme ettepaneku maakasutust, turvasmuldadega arusaamatuste vältimiseks sõnastada põllumajandusmaade jätkuvat viimist sekkumine järgmiselt: toetada püsirohumaa alla ning seal asjakohastel turvasmuldade jätkuvat viimist juhtudel veerežiimi looduslikkuse püsirohumaa alla ning seal asjakohastel taastamist või veetaseme kontrollitud juhtudel tõstmist“. veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist ning märgalaviljeluse arendamist. Nimetatud lähenemisel oleks ka selgem positiivne mõju kliimale. KSH koostajad nõustuvad seisukohaga Tabel 6-1. – lk 78 Põllulindudega seoses ning sellega seoses jäetakse KSH-st kordame eelpoolöeldut. Kuigi indeks sõltub välja lause: „Eeltoodud põhjusel ei tõesti ka põllumajandusvälistest teguritest, pruugi seatud mõõdik anda vajalikus on siiski põllulindude elupaiga peamiseks täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kujundajaks põllumajanduspraktikad. kas põllumajandussektor on muutunud Seega tuleb pidada õigeks PõKa eelnõu keskkonnateadlikumaks või mitte„ ning lähenemist, mille kohaselt peaks lisatud on järgmine põhimõte:„ Seetõttu põllulindude indeks suurenema. on väga oluline edasiste meetmete ja Põllumajandusmaa pindalaga seoses tegevuse planeerimisel arvestada www.hendrikson.ee 111 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine teeme ettepaneku sõnastada PõKa mõjudega põllulindudele ning põhjalikult asjakohane mõõdik järgmiselt: põllumaa hinnata kas kavandatavad tegevused pindala on stabiilne ja püsirohumaa aitavad kaasa põllulindude positiivse pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav. trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks.“ Samuti nõustuvad KSH koostajad põllumajandusmaa pindala mõõdiku sõnastamise osas ning KSH-sse on lisatud ettepanek põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Tabel 6-1. – lk 84 KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga KSH: „Uute biomajanduslike ning KSH aruannet ja PõKa-t on kasutusviiside leidmine kasutusest v äljas vastavalt täiendavad: olevatele maadele võib teatud juhtudel (nt „Maadele, millele traditsioonilises monokultuurude kasvatamine) olla põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ebasoodsa mõjuga bioloogilisele ole, tuleks leida uusi biomajanduslikke mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka kasutusviise, mis toetavad täiendav KHG looduskaitseliste eesmärkide täitmist või hoides neid liigirikaste rohumaadena.“ heide. ” Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada PõKa küsimusi tekitanud lause järgmiselt: „ Maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, tuleks leida uusi biomajanduslikke kasutusviise, mis aitavad hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena.” Tabel 6-1. – lk 86 KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga ning tabelit 6-1. on selles osas Siin leitakse, et tõugude geneetiline täiendatud. mitmekesisus ei ole seotud keskkonnaeesmärkidega. Sellega ei saa nõustuda, sest geneetiline mitmekesisus on osa bioloogilisest mitmekesisusest. PõKa pakub kasutada taastöödeldud või KSH sõnastust on selles osas orgaanilisi materjale väetisetoodetes. Sõnastuse üle võib arutada, kuid korrigeeritud ning välja on jäetud viide põhimõtteliselt on selline lähenemine  112 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine kooskõlas ringmajanduse põhimõttega ja taastöödeldud või orgaaniliste sellisena tervitatav. KSH tekstis olev mure, materjalide raskema omastamise kohta. et sellised materjalid võivad olla taimedele halvemini omastatavad, võib teoreetiliselt olla põhjendatud, kuid juhul kui seda peetakse tõsiseks, võiks mõne praktikast pärit näite või konkreetse arvutusega seda selgitada. Leevendavad meetmed – lk 96. KSH koostajad nõustuvad seisukohtadega ning vastavad Toetame, vastavalt eelpoolkirjutatule, täiendused on KSH aruandesse sisse kahte esimest ettepanekut. Kolmanda viidud (vt vastuseid eespool). ettepaneku osas leiame, et sõnastades põllumaa pindala osas põhimõtte, et põllumaa pindala on stabiilne ja püsirohumaa pindala stabiilne v õi mõõdukalt kasvav, kaoks KSH autorite osundatud murekoht. Orgaaniliste väetistega seotud mure on meie hinnangul pigem teoreetilist laadi, kuni pole näidatud konkreetseid negatiivseid kogemusi (vt. eespool). Seire – lk 98. KSH-s indeksiga seonduvat täpsustatud Leiame jätkuvalt, et põllulindude indeksit ning sellega seoses jäetakse KSH-st tuleb seirata ja soodsaks saab lugeda vaid välja lause: „Eeltoodud põhjusel ei pruugi olukorda, kus see hakkab ilmutama selgeid seatud mõõdik anda vajalikus kasvu (taastumise) märke. Samas täpsusastmes tagasisidet selle kohta, nõustume KSH autoritega, et see, milliste kas põllumajandussektor on muutunud meetmete tulemusena indeksi tõus keskkonnateadlikumaks või mitte „ning saavutatakse, vajaks täpsustamist. lisatud on järgmine põhimõte: „ Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks.“ Keskkonnaamet KSH aruande tabel 4-1, lk 18:Eesti KSH koostajad nõustuvad seisukohaga looduskaitse arengukava aastani 2020 ning ettepaneku alusel on KSH aruannet korral on veerus „SPD oluline mõjutatav täiendatud. valdkond/põhimõte/eesmärk“ märgitud: „a) Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada; b) Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad www.hendrikson.ee 113 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna; ja c) Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid“. Veerus „Peamised seosemehhanismid“ on kirjas, et „Väärtusliku põllumajandusmaakui loodusvara kaitse meetmed, ja kalanduspoliitika keskkondlike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised. Põllumeeste ja kalameeste kasvanud keskkonnateadlikkus, liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine.“ Keskkonnaameti hinnangul on seosemehhanismid märksa laiemad. Nt Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 ptk 2.7 käsitleb looduskaitseliste piirangute kompenseerimist ja looduskaitsetööde toetamist. Keskkonnaamet eeldab, et selline seos säilib ka PõKa meetmetes ja mitte ainult teadlikkuse tõusu kaudu. Seetõttu teeb Keskkonnaamet ettepaneku muuta ja täiendada veeru „Peamised seosemehhanismid“ viimast lauset järgmiselt: „Põllumeeste ja kalameeste kasvanud keskkonnateadlikkus. Liigirikkuse ja elukeskkonna ning maastiku mitmekesisuse kaitsemeetmete rakendamine ja kompenseerimine.“ KSH aruande tabel 6-1, lk 79: Keskkonnaamet märgib punkti 5 KSH koostajad nõustuvad seisukohaga kommentaari/märkuse lahtrikohta, et ning ettepaneku alusel on KSH aruannet positiivne otsene mõju püsirohumaade täiendatud. säilitamise tagamisel elurikkusele on sellisel juhul, kui õnnestub piirata liiga varast ja liiga tihedat niitmist ning välditakse regulaarset püsirohumaa uuendamist, eriti künni teel. Tihe niitmine ei võimalda põllulindude pesitsemist, õite vaesus vähendab selgrootute arvukust ja üldist elurikkust. Eestis kehtiv püsirohumaa mõiste võimaldab tegelikult rohumaal kasvatada isegi muid põllukultuure ja neid uuendada iga viie aasta tagant. Keskkonnaamet teeb ettepaneku PõKa KSH aruande lk 79 punkti 5 kommentaari/märkuse lahtrisse lisada, et püsirohumaade säilitamise positiivne mõju ilmneb, kui välditakse nende uuendamist, kündi ja liiga varast niitmist.  114 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine KSH aruande tabel 6-1, lk 86: Eesmärgi KSH koostajad nõustuvad seisukohaga „Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus“ ning ettepaneku alusel on KSH aruannet juures on kommentaari/märkuse lahtrisse täiendatud lisatud, et „Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Seda eesmärki ei ole hinnatud.“. Keskkonnaamet märgib, et Eestis on määratletud meie ohustatud põlistõud ja nende säilitamine on otseses seoses elurikkuse säilimisega. Ohustatud põlistõugude säilitamisel on positiivne keskkonnamõju. Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada eelnimetatud seisukoht PõKa KSH aruande lk 86 kommentaari/märkuse lahtrisse. PõKa eelnõu tööversiooni ptk 3.1.5 „Riigi KSH koostajad nõustuvad seisukohaga sekkumine tulevikus“ p 25 kohaselt: „Riik ning ökoloogilise tõhustamise mõistet on peab soodustama ökoloogilise tõhustamise täpsustatud KSH-s. põhimõtete järgimist, ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste asendamist kohalike või piirkondlike orgaaniliste väetistega.“Tulevikus on sellel väga oluline roll elurikkusele, sest riik kavandab ökoloogilise tõhustamise põhimõtteid rakendada. Samas PõKa eelnõu tööversioonis ei ole selgitatud ökoloogilise tõhustamise põhimõtete sisu. Kui need põhimõtted ei ole üldsusele teada, siis ei saa olla kindel, et huvigrupid on saavutanud kokkuleppe. Keskkonnaamet teeb ettepaneku täpsustada PõKa KSH aruandes seda mõistet või juhtida tähelepanu mõiste selgitamise vajadusele. KSH aruande lk 96 leevendusmeede: Uuendatud PõKa versioonis on „Oluline on läbi rakenduskava või paika kirjeldatud arengukava elluviimist pandud meetmete hinnata järgmiselt: „Arengukava elluviimist põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid koordineerivad Maaeluministeerium ja keskkonnamõjusid.“Keskkonnaamet teeb Keskkonnaministeerium ning selleks ettepaneku seda meedet konkretiseerida, (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) et mille raames võiks põllumajandusmaa koostatakse kaks programmi: kasvuga kaasneva keskkonnamõju põllumajandus, toit ja maaelu hindamine toimuda. (koordineerija MeM) ning kalandus (kahe ministeeriumi ühendprogramm, koordineerijad MeM ja KeM oma vastutusvaldkonnas). Seega programme täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud www.hendrikson.ee 115 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. KSH ettepaneku sõnastust on vastavalt arengukava elluviimise kavale muudetud. KSH aruande ptk 7.2 kohaselt PõKa-s on Ettepaneku alusel on KSH aruannet kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille a lusel täiendatud ning tehtud ettepanekuid hakatakse seirama PõKa elluviimist. Osade mõningate mõõdikute täpsustamiseks. PõKa tegevussuundade korral ei ole aga KSH eksperdirühm pidanud PõKa-s kirjeldatud mõõdikuid piisavaks. Keskkonnaamet teeb ettepaneku pakkuda nende korral KSH aruandes välja ka konkreetsed mõõdikud, millega saaks arvestada PõKa täiendamisel. Nt mitte jätta PõKa KSH aruande ptk 7.2 „Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust.“ KSH aruande tabeli 7-1 kohaselt on 2019. KSH koostajad nõustuvad seisukohaga a novembrisse kavandatud PõKa KSH aruande täiendamine, aruande ning seoses sellega on ajakava kooskõlastamiseks esitamine ja aruande täpsustatud. nõuetele vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine ning PõKa esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Keskkonnaamet märgib, et arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lg-te 3 ja 5 tähtaegu ning asjaolu, et KSH peab olema lõppenud enne PõKa esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks, siis ei pruugi ühe kuuga (november) olla võimalik ära teha kõik eelnimetatud toimingud. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet LK 23 Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina Olukorrakirjeldused valmisid PõKa eeldatakse maastikuindeksi olukorra protsessi tulemusena. Arvesse võeti nii säilimist või paranemist. PõKa olemasolevaid teadmisi kui ka olemasoleva olukorra kirjelduses on ekspertide arvamusi. toodud, et elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, ük sikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad  116 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuind eksi olukord säilib. Puudub viide, mille alusel on sellisele järeldusele jõutud, millist hindamismetoodikat on siin kasutatud? Milline on baastase? Lisaks keskkonna- aspektile peaks olema arvestatud ka majanduslikust ja kultuuripärandist(ajaloolist) lähtuv a taustaga. Praegu seda tehtud ei ole. LK 78/79 Tabel 6-1 punkt 2 - Maastike Olukorrakirjeldused valmisid PõKa mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate protsessi tulemusena. Arvesse võeti nii põldude rajamist ning vältida suuri olemasolevaid teadmisi kui ka maastikuelementideta alasid, selle heal ekspertide arvamusi. tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama piirkondade erisustele. Märkus: Eesmärgil on otsene soodne mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt, kuid peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Puudub viide, mille alusel on sellisele järeldusele jõutud, millist hindamismetoodikat on siin kasutatud? Milline on baastase? Lisaks keskkonna- aspektile peaks olema arvestatud ka majanduslikust ja kultuuripärandist(ajaloolist) lähtuva taustaga. Praegu seda tehtud ei ole. Lk 77 Tabel 6-1 punkt 7 – (Eesmärk: Hinnanguid on ühtlustatud. Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud). Riik peab soodustama mineraalväetiste asendamist orgaaniliste www.hendrikson.ee 117 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine väetistega. Mõju on hinnatud erinevalt lk 76 olevast punkt 16-st, ehkki sekkumine on sama sõnastusega. Peaks olema analoogne käsitlus. Siseministeerium Termini „toidujulgeolek“ asemel tuleb Ettepanekut on arvesse võetud ning kasutada terminit „toidu toimepidevuse kindlustamine“ (inglise keeles food toidujulgeoleku asemel kasutatakse contingency), mis on kasutusel nii Euroopa terminit ’toidu varustuskindlus’. Liidu kui NATO teemakohastes regulatsioonides. Toidu kättesaadavuse (toimepidevuse) ja kvaliteediga seotud riske analüüsib, seirab ja maandab Veterinaar- ja Toiduamet, kelle pädevuses ei ole julgeolekuga seotud ülesanded. Olukorrad, kus toidu või joogiveega seotud ohud on põhjustatud tahtlikust kuritegelikust tegevusest (sh terrorism, CBRN, hübriidohud jne) kuuluvad Kaitsepolitseiameti pädevusse ning millele reageeritakse Hädaolukorra lahendamise seaduse alusel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanide alusel. Toidu toimepidevus ja riigikaitseliste varude teema väärib esile tõstmist, kuid termini „toidujulgeolek“ kasutamine antud kontekstis on väär ning palume asendada termin vastavalt kontekstile terminitega „toidu toimepidevus“, „toiduohutus“, „toidu tarnekindlus“ vms. Sotsiaalministeerium PõKa Peatükis 6.1.4 „mõju õhukvaliteedile PõKa üheks eesmärgiks on kaasa ja kliimamuutustele“ on esitatud, et aidata põllumajanduse arengule ja kasvuhoonegaaside heite suurenemine konkurentsi kasvule. Hetkel puuduvad tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste piisavad andmed, et hinnata liha kasutamise kasvust ning põllumaa pindala tarbimise vähendamise mõju ulatust suurenemisest. Märgitakse, et põllumajanduses. põllumajandus on kahe võimsa Kliima- ja õhukvaliteedi eesmärkide kasvuhoonegaasi oluline allikas. Need on saavutamiseks soodustatakse KHG ja lämmastikdioksiid (N2O) ja metaan (CH4), õhusaaste emissioone vähendavate mis on vastavalt ca 265 ja 28 korda tehnoloogiliste lahenduste suurema kliimasoojenemise potentsiaaliga kasutuselevõttu. võrreldes CO2-ga. Täpsustatakse, et CH4 heide tuleneb enamjaolt mäletsejate (peamiselt lehmade ja lammaste) seedimisprotsessidest, aga ka seakasvatusest. Loomasõnniku ladustamise ja laotamise tõttu tekib nii CH4 kui ka N2O heide.  118 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Peatükis on veel märgitud, et eriti oluline on põllumajandussektoris NH3 vähendamine, kuna põllumajanduses pärineb suurem osa kogu Eesti emissioonist. Arengukava on seadnud selles osas ka eesmärgi mõõdikute tasandil ning selle raames eeldatakse põllumajandussekori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. Täiendavalt märgitakse, et KSH soovib siiski rõhutada, et selle saavutamine võib olla keeruline kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Eelnevas on märgitud, et eesmärkide saavutamine võib olla keeruline, kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Palun selgitage, kas arengukavas on esitatud eesmärke ja leevendusmeetmeid loomade arvu suurenemise vastu või käsitletud tarbijate teadlikkuse tõstmist seoses loomsete toodete tarbimise mõjudega? Põhjendus: Kliimamuutuste eesmärkide kontekstis on tarvilik enam tähelepanu pöörata toitumisega seotud valikutele: Toitumine on üks olulisi aspekte, kus toiduainete tootmisel ja pakkumisel ning tarbija valikutel on oluline mõju loodus¬keskkonnale ja kliimale. ÜRO 2010. aasta raportis UNEP (2010) „Assessing the Environmental Impacts of Consumption and Production: Priority Products and Materials“ tõdetakse, et nii emissioonid kui ka maakasutus sõltub suurel määral toitumisharjumustest. Seejuures kaasneb loomsete toodete (nii liha kui piim) tootmisega suurem ressursikulu ja kõrgemad emissioonid kui taimsete alternatiivide puhul. Lisaks põhjustab mitte-hooajaliste puuviljade ja köögiviljade kasvatus oluliselt enam emissioone, kui neid kasvatatakse kasvuhoonetes, säilitatakse külmutatuna või transporditakse lennukiga. PÕKA ja selle KSH koostamisel ja edaspidiste tegevuste kavandamisel tuleks võtta arvesse ka nimetatud UNEP aruande järeldused ning toiduainete tootmise ja turul olevate valikute mõju toitumisharjumustele ja olulisus tarbijate valikutele. www.hendrikson.ee  119 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Teeme ettepaneku muuta sõnastust punktis 6.1.5. (esimese lõigu lõpp) KSH koostajad nõustuvad seisukohaga Lõigus on esitatud järgmiselt: „Elanikkonna ning seoses sellega on viidatud lõiku toidutekkelistesse nakkushaigustesse täpsustatud. haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas esineb puudujääke. Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise süsteem.“ Palume sõnastada eelnev lõik järgmiselt: „Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Kuid väärib tähelepanu see , et viimaste viie aasta jooksul on salmonelloosi 36 ja kampilobakterenteriidi 37 haigestumus 100 tuhande elaniku kohta tõusvas trendis. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas ei kajastu tegelik haigestumiste arv. Arendamisel on Terviseametil koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga läbiviidavate toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise ja väljaselgitamise süsteem.“ Tabelis 6-5. „Arengukava tegevussuund 5: KSH aruannet on korrigeeritud ning põllumajandussaaduste tootmine, nimetatud kommentaar on aruandest väärindamine, turustamine- eesmärkide, välja jäetud. Ka uuendatud viimases mõõdikute-trendide ja nendega seotud PõKa versioonis viidatud sekkumist sekkumiste hindamine enam ei ole. keskkonnavaldkondade lõikes (Lk 87, tabel 6-5.)“ on esitatud eesmärk: „Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu“ ning seal juures on sekkumine 1. „Ühe riigipoolse mahetootmist edendava tegevusena tuleb välja töötada ja rakendada pilootprogrammid „Mahetoit lasteasutustes“.“ 36 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content - editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aasta_kokku.pdf 37 https://www.terviseamet.ee/sites/default/file s/content- editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf  120 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Jääb ebaselgeks, mida mõeldakse kommentaari/märkuse all, et mahetoit omab soodsat mõju laste tervisele. See justkui viitaks sellele, et mahetoit oleks justkui laste tervisele ohutum või kõrgema toiteväärtusega. Palume seda täpsustada. Keskkonnaministeerium Uuendatud PõKa versioonis on KSH koostajad toovad välja, et „Hetkel kirjeldatud arengukava elluviimist puudub arengukava juures eesmärkide järgmiselt: „Arengukava elluviimist saavutamiseks tegevusi kirjeldavad koordineerivad Maaeluministeerium ja meetmed või rakenduskava, mis aitaksid Keskkonnaministeerium ning selleks paremini mõista ja hinnata arengukava (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) elluviimisega kaasnevaid mõjusid“ (lk 9). koostatakse kaks programmi: See tingib vajaduse hinnata võimalikke põllumajandus, toit ja maaelu keskkonnamõjusid detailsemalt (koordineerija MeM) ning kalandus rakendusmeetmeid määratlevate (kahe ministeeriumi ühendprogramm, dokumentide koostamisel. Samuti on koordineerijad MeM ja KeM oma aruandes toodud, et „Mõju hindamise vastutusvaldkonnas). Seega programme käigus ei tuvastatud tegevusi, mille täiendatakse igal aastal ühe aasta rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt võrra.“ Programm on arengudokument, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku milles määratakse PõKa 2030 alade kaitse-eesmärkidele või alaeesmärkide saavutamisele suunatud terviklikkusele. Tulenevalt KSH aluseks meetmed, tegevused, teenused ning olnud arengukava kõrgest strateegilisest mõõdikud ja rahastamiskava. tasemest, tuleb vastavad otsused vastu Seega tuleb koostatavate programmide võtta siiski tegevuste kavandamise ja käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 rakendamise käigus ehk nende iseloomu ja alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega ulatuse täpsustumisel. Praeguse kaasnevat mõju Natura 2000 aladele ja arengukava seatud eesmärgid on liiga nende kaitse-eesmärkidele. Samuti on üldised, et hinnata nendega rakendamisega hindamine vajalik kaasnevaid mõjusid ning seega puudub põllumajandustegevusega kaasnevate vajadus Natura (eel)hindamise läbi tegevuslubade menetluses. KSH viimiseks. Arengukava eesmärkide aruannet on vastavas osas täiendatud. elluviimisel, kui on hoomatavad eesmärkide elluviimise mehhanismid ning konkreetsete tegevuste ruumiline ulatus ja aeg, tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine“ (lk 64). Palume aruannet täiendada ja juurde lisada, millistes järgmistes etappides on võimalik täpsemalt keskkonnamõjusid (sh mõjusid Natura 2000 võrgustikule) hinnata. Ettepaneku alusel on KSH aruannet Ptk-s 5 asuvat vastavusanalüüsi tabel 5-2 täiendatud ning lisatud täpsemad Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgid. Euroopa Liidu strateegia aastani 2020 tuleb täiendada. bioloogilise mitmekesisuse strateegia Esimeses veerus tuleb EL elurikkuse aastani 2020 esmaseks eesmärgiks on strateegia eesmärgid sõnastada täpselt seatud rakendada täielikult vastavalt EL elurikkuse strateegiale ja linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. analüüsida PõKa vastavust konkreetsetele Vastavusanalüüsi käigus on oluline www.hendrikson.ee 121 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine eesmärkidele, eriti eesmärkidele 3a ja 4, vaadata, et koostatav arengukava ei aga ka teistele. Praegu tabelis väljatoodud läheks vastuollu nimetatud strateegia PÕKaga kavandatud tegevustest suur osa eesmärgiga, seega on läbivalt vaadatud, ei vasta EL elurikkuse strateegia vastavale et PõKa panustaks bioloogiline eesmärgile. EL elurikkuse strateegia mitmekesisuse säilitamisele ning seatud eesmärgi täpsem sõnastus aitab tegevusega ei kaasneks ebasoodne konkreetsemalt välja tuua ka eesmärgiga mõju Natura 2000 ala kaitse- seotud PõKa tegevused ja hinnata nende eesmärkidele. Samas ei pea iga piisavust EL elurikkuse strateegia valdkonna arengukava tegeleme kunagi eesmärgiks seatud direktiivide vastavate eesmärkide täitmiseks. Nt EL rakendamisega. Direktiivide rakendus elurikkuse strateegia I eesmärk on toimib meil praeguseks vastavalt rakendada täielikult linnudirektiiv ja kehtivatele õigusaktidele. loodusdirektiiv. Iga väljapakutud tegevuse juures tuleb välja tuua, kuidas need aitavad kaasa linnu- ja loodusdirektiivi täitmisele ehk liikide ja elupaikade seisundi parandamisele ning hinnata selle järgi nende tegevuste piisavust/täpsustamise vajadust. Koostatav arengukava seab üldised Ptk-s 6.1.1. tuleb välja tuua lisaks kõikide põllumajanduse ja kalanduse sektori liikide ja elupaikade seisundile ja nende suunad ja eesmärgid. Uuendatud PõKa muutustele eraldi põllumajandusega seotud versioonis on kirjeldatud arengukava loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide elluviimist järgmiselt: „Arengukava (poollooduslike koosluste) seisundid ja elluviimist koordineerivad nende muutused 2007 ja 2013 aruandluse Maaeluministeerium ja põhjal ja vastavate linnudirektiivi liikide Keskkonnaministeerium ning selleks trendid 2013 aruandluse põhjal. (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) Samamoodi tuleb eraldi välja tuua koostatakse kaks programmi: kalandusega seotud liikide ja elupaikade põllumajandus, toit ja maaelu seisundid ja seisundi muutused. (koordineerija MeM) ning kalandus (kahe ministeeriumi ühendprogramm, koordineerijad MeM ja KeM oma vastutusvaldkonnas). Seega programme täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Seega tuleb koostatavate programmide käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju Natura 2000 aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Samuti on hindamine vajalik põllumajandustegevusega kaasnevate tegevuslubade menetluses. KSH aruannet on vastavas osas täiendatud. Lisaks jääb hetkel ebaselgeks millisele aruandlusele täpsemalt on viidatud. Teiseks on 2007-2013 a muutuste hindamine ebamõistlik ja vajalik oleks  122 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine sel juhul uuemate andmete võrdlus 2013-2019. Samas peatükis on toodud: „Kuna KSH koostajad nõustuvad seisukohaga kaitstavatel aladel asuvatel poollooduslikel ning seoses sellega on viidatud lõiku rohumaadel kehtivad piirangud, siis on täpsustatud. vaatamata toetuste maksmisele huvi neid majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik.„. Keskkonnaministeerium on saatnud Maaeluministeeriumile ettepaneku sama teksti asendamiseks PõKa-s järgmise sõnastusega: „Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest poolt. Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke poollooduslikud kooslused. Üha enam tuleb pöörata tähelepanu tegevustele, mis aitavad kaasata uusi ning toetada olemasolevaid poollooduslike koosluste hooldajaid. Olemasolev põllumajanduslik nõuandesüsteem poollooduslike kooslustega seotud valdkonda ei kata. Samas nõustamissüsteemi puudumist võib pidada antud valdkonna arengu peamiseks kitsaskohaks. Erinevaid meetmeid välja töötades, tuleb silmas pidada terviklahendusi, alustades alade hooldajate vajadustest, poollooduslikelt kooslustelt saaduste realiseerimisest ning lõpetades tarbija soovidega ja teadlikkusega. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on looduslik taimestik.“. Selgitus: Riiklik poliitika ja rakendusmeetmed peavad aitama poollooduslike koosluste hooldushuvi suurendada ja planeerima selleks asjakohaseid tegevusi ning terviklahendusi. On erinevaid põhjuseid, mis mõjutavad hooldushuvi, nt toetuste vastavus tegelikele hoolduskuludele, heina realiseerimisvõimalus, liha realiseerimisvõimalus, masinate nappus, ligipääsude olemasolu, hooldamisnõustajate puudus, keerukad looduslikud tingimused, eelnev taastamisvajadus jne. Üheselt piirangutega seostamine on olukorra liiga lihtsustav käsitlus. Palume sellest lähtuvalt täpsustada ka KSH sõnastust. www.hendrikson.ee  123 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Jahinduse mõju avaldub peamiselt läbi Mitmel pool aruandes tuuakse välja, et kiskjate küttimise ning seeläbi nende põllumajanduskeskkonna eesmärgina arvukuse reguleerimise. 38 Täpsem teave eeldatakse põllulindude indeksi (linnuliikide kaupa) kiskjate mõju kohta suurenemist ja et eesmärgi saavutamine käesoleval hetkel puudub. Lindude võib olla keeruline, kuna viimaste aastate otsese küttimise mõjude kohta puudub põllulindude indeksi trend on selgelt samuti täpne teave. negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool Põllulindude indeks on PõKa põllumajandussektorit ja Eesti riiki (lk 22, täpsusastet arvestades piisav 28, 32, 33, 36, 38, 42, 46, 52, 63, täpsusaste, kuid probleemiks on 78). Palume KSH koostajatel anda oma konkreetsemate tegevuste ja meetmete hinnang, kuidas oleks võimalik põllulindude mõjude hindamine, mille puhul võib vaja kaitse eesmärgi täitmise indikaator(id) minna täpsemat ning spetsiifilisemat seada ka alternatiivselt, nii, et see aitaks seiremetoodikat. põllumajanduse mõju põllulindudele paremini välja selgitada? Kas nt Eelnevast tulenevalt jäeti KSH-st välja liigipõhiselt? Leheküljel 78 toodud tabelis lause: „Eeltoodud põhjusel ei pruugi 6-1 8 on toodud ka, et muutused seatud mõõdik anda vajalikus põllulindude indeksis sõltuvad ka täpsusastmes tagasisidet selle kohta, jahindusest. Palume täpsustada, millistele kas põllumajandussektor on muutunud keskkonnateadlikumaks või mitte„ ning põllulindude indeksis arvestatud liikidele lisatud on järgmine põhimõte: „ Seetõttu võib Eestis toimuv jahindus mõju on väga oluline edasiste meetmete ja avaldada. tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks.“ Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku Ettepaneku alusel lisatakse vastava põllumajanduse mõju hindamiseks indikaatori soovitus. kasutada ka nitraadidirektiivi aruandluses kasutatavat indikaatorit „NO3-iooni sisaldus põhja- ja pinnavees“, mille järsult suureneva trendiga on Eesti EL riikide seas esikolmikus 39. KSH koostajad on seisukohaga nõus Juhime tähelepanu, et vee ja merega ning KSH aruande peatükki 5 on lisatud seotud valdkondade strateegilisi vastavusanalüüs Eesti Merestrateegia dokumente ei ole KSH-s meie hinnangul asjakohastele tunnustele. piisavalt käsitletud, sh veeseaduses püstitatud eesmärki saavutada veekogumite ja mereala hea seisund, samuti merestrateegia kalandusega seotud 38 https://www.eoy.ee/pics/490_Marja_R_Nellis_R_Hirundo_2018_1_pages49 -68.pdf 39 https://ec.europa.eu/environment/water/water - nitrates/pdf/nitrates_directive_implementation_report.pdf  124 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine tunnuseid D3 (kalavarude seisund) ja D9 (mereandide toiduohutus). Arvestades sellega, et vee- ja mere eesmärke ei ole piisavalt käsitletud, ei saa ka nõustuda koondhinnangu ptk-s (lk 93) toodud väitega, et „ühegi eesmärgi puhul ei tuvastatud, et see takistaks keskkonnaeesmärkide saavutamist või võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju avaldumise“. Palume KSH aruannet vastavate mõjude hinnangutega täiendada. Meieni on jõudnud kokkuvõttev tabel „Maaeluministeeriumi esialgsed vastused PõKa 2030 KSH aruande eelnõus esitatud seisukohtade ning ettepanekute asjus“, kus KSH ekspertrühma kõiki ettepanekuid pole MeM pidanud vajalikuks arvestada, mh ka veekaitset puudutavaid ettepanekuid. Toetame KSH ekspertrühma esitatud ettepanekuid, et PõKa eesmärgiks tuleb võtta veekeskkonna seisundi paranemine (olemasoleva olukorra säilitamisest ei piisa), merre rajatavate tootmiste kõikide mõjude hindamist (ei piisa veekogu hea seisundi tagamisest (mida Läänemeres pole veel saavutatudki), vaid Helcomis kokkulepitu kohaselt tuleb ka reostuskoormusi vähendada), sh arvestades tegevuste kumulatiivset mõju (mere)keskkonnas (st ei piisa üksikobjektide keskkonnamõju hindamistest), vt ka p 9. Palume parandada faktiviga lk 62: Vastav parandus on KSH aruandesse erinevate kaitserežiimiga alade all on 27% sisse viidud. ranniku- ja territoriaalmerest kokku, mitte ainult territoriaalmeres. Koostatav arengukava seab üldised Palume KSH aruannet täiendada põllumajanduse ja kalanduse sektori põllumajandustootmisest pärineva suunad ja eemärgid. Uuendatud PõKa reostuskoormuste, survetegurite kasvu versioonis on kirjeldatud arengukava hinnanguga veekeskkonnale, kui elluviimist järgmiselt: „Arengukava realiseeruvad PõKas toodud elluviimist koordineerivad tegevusplaanid. Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium ning selleks (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) koostatakse kaks programmi: põllumajandus, toit ja maaelu (koordineerija MeM) ning kalandus (kahe ministeeriumi ühendprogramm, koordineerijad MeM ja KeM oma vastutusvaldkonnas). Seega programme täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, www.hendrikson.ee 125 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Seega tuleb koostatavate programmide käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju. Praegune strateegiline planeerimisdokument pole selle hindamiseks koostatud piisavas täpsusastmes. Koostatav arengukava seab üldised Palume KSH aruannet täiendada põllumajanduse ja kalanduse sektori vesiviljelus meres puudutava suunad ja eesmärgid. Uuendatud PõKa mõjuhinnanguga. Olenevalt kalakasvatuses versioonis on kirjeldatud arengukava kasutatavast tehnoloogiast võib nende elluviimist järgmiselt: „Arengukava tekitatav lisanduv reostuskoormus elluviimist koordineerivad lämmastiku osas ulatuda sadadesse Maaeluministeerium ja tonnidesse, mõnevõrra vähem ka fosfori Keskkonnaministeerium ning selleks osas. Fosfori ja lämmastiku vähendamise (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) eesmärgid ei ole Eesti merealal saavutatud. koostatakse kaks programmi: Ühtlasi rõhutame, et kalakasvanduste põllumajandus, toit ja maaelu reostuskoormusi ja nende mõju (koordineerija MeM) ning kalandus merekeskkonnale konkreetses mereala (kahe ministeeriumi ühendprogramm, piirkonnas tuleb vaadata kumulatiivselt, koordineerijad MeM ja KeM oma mitte projektipõhiselt (üksikute projektide vastutusvaldkonnas). Seega programme KMH-de raames). täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Seega tuleb koostatavate programmide käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju. Praegune strateegiline planeerimisdokument pole selle hindamiseks koostatud piisavas täpsusastmes. Tabel 4-1 Eesti riiklik energia- ja kliimakava Vastav täiendus on KSH aruande aastani 2030 (REKK) on seoses lisaks välja tabelisse 4-1 sisse viidud. toodud tegevussuundadega 1 ja 4 veel seotud tegevussuundadega 2 ja 7 (Tegevussuund 2: taimetervis, loomade  126 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine tervis ja heaolu – REKK sisaldab endas ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (KOHAK) põhimõtteid ning KOHAKil on seos ka erinevate parasiitide ning haiguste leviku piiramisel, seda eriti Eesti jaoks uute kahjurite suhtes; Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas). Tabel 4-1 Kliimapoliitika põhialused aastani Vastav täiendus on KSH aruande 2050 on seoses lisaks välja toodud tabelisse 4-1 sisse viidud. tegevussuundade 1, 4 ja 8 veel seotud tegevussuunaga 7 (Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas). Tabel 4-1 KOHAK on seoses lisaks välja Vastav täiendus on KSH aruande toodud tegevussuundade 1, 4 ja 8 veel tabelisse 4-1 sisse viidud. seotud tegevussuundadega 2 ja 7 (Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu – REKK sisaldab endas ka KOHAK põhimõtteid ning KOHAKil on seos ka erinevate parasiitide ning haiguste leviku piiramisel, seda eriti Eesti jaoks uute kahjurite suhtes; Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas). Lk 25 Tabel 5-1 rida: Kliimamuutused ja puhas energia Üldine eesmärk: Vastav täiendus on KSH aruande Kliimamuutuste ning neist ühiskonnale ja tabelisse 5-1 sisse viidud. keskkonnale tulenevate kulude ja negatiivse mõju piiramine. Teise lahtri lauseid palume muuta: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste piiramisele leevendamisele: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutustega mõjuga kohanemisele ja nende leevendamisele: Ptk 6.1.4 lk 69 esimeses lõigus viidatakse Vastavad täiendused on KSH aruande 2016. a ammoniaagi heitkoguste peatükki 6.1.4 sisse viidud. andmetele, mis on saadud 2018. a õhusaasteainete heitkoguste inventuurist. Palume andmed viia kooskõlla kõige värskemate andmetega, st 2019. a www.hendrikson.ee  127 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine inventuuriga 40. Seda on oluline teha, kuna 2019. a inventuuris sai ammoniaagi heitkoguste arvutamise metoodikat oluliselt täpsustatud ning selle tulemusena ümber arvutatud heitkogused kogu aegrea ulatuses (ka ajaloolised andmed). Inventuuri täpsustamise tulemusena ei ole korrektne ka samas lõigus esitatud lause „Ammoniaagi heitkogused on perioodil 1990 kuni 2016 vähenenud 50%, peamiselt loomade arvukuse ja väetiste kasutamise vähenemise tõttu. Samas on ammoniaagi heitkogused lähikümnendil kasvanud ning 2016. aastal oli emissioon 11% suurem kui 2005. aastal.“. Nimelt on tehtud täpsustuste tulemusena ammoniaagi heitkoguste tase 2017. a võrreldes 2005. a tasemega jäänud samaks. Lisaks on kõnealuse lõigu viimase lause alguses kasutatud mõistet „ammoonium“, kuid mõeldud on siiski „ammoniaaki“ palume teha vastav parandus. Lk 69 teine lõik käsitleb ammoniaagi Vastavad täiendused on KSH aruande heitkoguste prognoosi ja Eestile seatud peatükki 6.1.4 sisse viidud. 2020. a heitmete vähendamise eesmärki. Hinnang on esitatud tuginedes A. Kaasiku ja M. Mölsi uuringule „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“ (2018). Kõnealune uuring oli sisendiks „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“ (edaspidi programm), mistõttu on asjakohane viidata programmile. Programmis on esitatud kõige värskemad prognoosid, mille kohaselt ei tohiks põllumajandussektori ammoniaagi emissioon ületada 9,4 tonni. Programm on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete - vahendamise-programm. Lk 69 kolmas lõik viitab Vastavad täiendused on KSH aruande põllumajandussektorile kui olulisele LOÜ peatükki 6.1.4 sisse viidud. heitkoguste allikale. Palume lisada viide 40 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_ohusaasteainete_heitkoguse d_aastatel_1990-2017.pdf  128 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine ning kasutada 2019. a õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmeid. Siinkohal märgime, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2016/2284 seatud vähendamise eesmärkide korral ei võeta LOÜ eesmärkide täitmisel arvesse põllumajandussektoris sõnnikukäitlemisel ja mullaharimisel tekkinud LOÜ heitkoguseid (direktiivi artikkel 4 lõige 3 punkt d). Ehk LOÜ korral loetakse olulisteks allikateks tööstuse ja kemikaalide kasutamise sektorit ning maanteetransporti. KSH aruande sõnastust on alljärgnevalt Lk 69 on esitatud väited „Veel ühe täpsustatud, kuid järeldus sellest ei probleemina saab välja tuua, antud juhul ei muutunud: ole tehnoloogia ning infrastruktuuri uuendamisel NH3 lendumise seisukohast Veel ühe probleemina saab välja tuua, et alati soodne mõju, kuna mida vanem laut ja mõningatel juhtudel ei ole tehnoloogia tehnoloogia, seda vähem NH3-e lendub.“ ja ning infrastruktuuri uuendamisel NH 3 „Kui laudad tehakse PVT-le vastavaks, siis lendumise seisukohast alati soodne kasvab ka NH3 kogus.“. Palume selgitada, mõju. 2019.a on Eesti ekspertrühm hea mille põhjal on sellised järeldused tehtud. põllumajandustava raamjuhendis Äsja avaldatud ÜRO Euroopa ammoniaagiheite vähendamiseks välja Majanduskomisjoni 2014. a toonud, et loomapidamishoonete „Põllumajanduslikest allikatest pärineva ümberehitamine kooskõlas loomade ammoniaagiheite ennetamise ja heaolunõuetega võib kaasa tuua NH 3 vähendamise juhenddokument“, mis heite suurenemise (pindala looma kohta sisaldab ülevaadet ammoniaagi heite on suurem) 41 . Vabapidamisega vähese vähendamise tehnoloogiatest (sh esitatud allapanuga lehmalaudast ja vanast rohke info heitkoguste vähendamise potentsiaali allapanuga lõaspidamisega kohta), kohaselt on uuendatud lehmalaudast lenduva ammoniaagi laudatehnoloogia rakendamine NH3 protsendid erinevad keskkonnaministri heitkoguste vähendamise seisukohalt 14.12.2016 määruse nr 66 „Looma- ja efektiivne meede. Viidatud dokument on linnukasvatusest välisõhku väljutatavate kättesaadav: saasteainete heidete mõõtmise ja https://www.envir.ee/et/valisohu-uuringud. arvutusliku määramise meetodid“ lisa Samuti toetab seda kodulindude ja sigade Tabel 2 kohaselt kuni kolm korda. Ka intensiivkasvatust käsitlev PVT- 2019. a Eesti ekspertrühma töö punktis viitedokument ja PVT-järeldused. 30 on välja toodud, et põhkallapanul vabalt peetavate kariloomade puhul võib looma kohta põhu hulga suurendamine vähendada NH 3 heidet hoones. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014.a dokumendis „Põllumajanduslikest allikatest pärineva ammoniaagiheite ennetamise ja vähendamise juhenddokument“ tabeli S3 kohaselt on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues või suures osas rekonstrueeritud veiselaudas 0-70% võrreldes kõige traditsioonilisema pidamissüsteemiga. 41 Hea põllumajandustava raamjuhend ammoniaagiheite v ähendamiseks. Eesti peatükk. ÜRO Euroopa Majanduskomisjon ja Eesti ekspertrühm. 2019, lk 11 https://www.envir.ee/sites/default/files/p -19-09718_07_www.pdf www.hendrikson.ee 129 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Sigalates ja lindlates on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues või suures osas rekonstrueeritud hoones on kõrgem - 20-90%. Eesti ekspertrühma 2019.a töös ning ÜRO 2014.a raamjuhendis on vastavalt punktides 21 ja 7 välja toodud, et mäletsejalistelt pärit NH 3 heidet on võimalik vähendada ka karjatamisperioodi pikendamisega. Eesti suurfarmides on piimalehmade karjatamine üha harvemini esinev. Tabel 6-1. eesmärgi väetiste ja KSH koostajad nõustuvad seisukohaga taimekaitsevahendite kasutamise ning tabelit 6-1. on vastavalt parandatud. negatiivne mõju keskkonnale on vähene ning eesmärgi põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju suurenenud sekkumise „Riik peab soodustama mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega“ (vastavalt sekkumine nr 16 ja 7) korral on mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele märgitud valge värviga ehk arengukava täpsusastmes ei ole võimalik hinnata keskkonnamõju täpset iseloomu või ei avalda sekkumine olulist mõju. Täpsustame, et õhukvaliteedi seisukohalt on tegemist positiivse sekkumisega. Nimelt loetakse mineraalväetistelt (eriti ammooniumipõhiste väetiste) üleminekut orgaanilisele väetisele üheks NH3 heitmeid vähendavaks meetmeks, kuna orgaanilises väetise (ehk sõnniku) lämmastiku sisaldus on madalam kui mineraalväetises. Põllumajandusuuringute Keskus Lk 96 tegevussuund 1 mõõdiku KSH koostajad nõustuvad seisukohaga „maastikuindeks“ puhul ei ole täpsustatud, ja teevad ettepaneku PõKA mõõdiku millise maastikuindeksiga on tegemist, täpsustamiseks.. kuid universaalset maastikuindeksit ei eksisteeri. Eeltoodust lähtuvalt – indeksi sisu, st mida ta kirjeldab, ei ole selge - ei saa ka kirjeldada kas „olukord säilib paraneb, on rahuldav või halb“. Lk 96 tegevussuund 4 mõõdiku „kasutuses KSH aruande koostajad nõustuvad oleva põllumajandusmaa pindala (ha)“ toodud seisukohaga ning KSH-sse on kohta tehtud hindaja märkus väärib lisatud ettepanek põllumajandusmaa kaalumist. Oleme väga selgel seisukohal, pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada et oluline on hinnata tegevussuuna ja seirata põllumajandusmaa pindala  130 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine meetmete mõju, kuid „põllumajandusmaa muutusi selles sisalduvate alajaotuste pindala“, näitaja kui selline, ei võimalda lõikes nagu näiteks põllumaa või suunda „kvaliteetsed sisendid püsirohumaa pindala muutus (ha). põllumajanduses“ mingil moel hinnata. Oluline on läbi arengukava elluviimise Põllumajandusmaa pindala vähenem ine või programmi/strateegia või paika pandud suurenemine ei iseloomusta meetmete hinnata põllumajandusmaa põllumajanduses kasutatavaid sisendeid kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. ega nende kvaliteeti, samuti nende keskkonnamõju ega põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Aruanne tervikuna on mahukas, kuid pakub samas võimalust hindamise KeHJSe alusel peab KSH aruanne tulemusi kompaktsemal kujul esitada. sisaldama eeldatavalt oluliselt Leiame, et eelkõige on põhjendatud mõjutatava keskkonna kirjeldust keskkonda iseloomustavate põhinäitajate strateegilise planeerimisdokumendi muutuste kvantitatiivne väljatoomine. koostamise ajal. Seega pole meie Teeme ettepaneku selline info ülevaatliku hinnangul põhinäitajate toomine tabeli kujul kokkuvõtvas osas välja tuua. kokkuvõttes mõistlik, kuna kokkuvõttev hinnang peaks kajastama eeldatavalt kaasnevate mõju hindamiste järeldusi. Koostatav arengukava seab üldised Mõjude hindamise aruanne on suhteliselt põllumajanduse ja kalanduse sektori üldine, sh käsitletakse mõjusid suunad ja eesmärgid. Uuendatud PõKa tegevussuundade lõikes. Leiame, et versioonis on kirjeldatud arengukava asjakohane on hinnata iga kavandatud elluviimist järgmiselt: „Arengukava meetme mõju, kuna suuna kui terviku elluviimist koordineerivad hindamine jääb paratamatult liiga üldiseks, Maaeluministeerium ja et saada mõjude osas sisulist Keskkonnaministeerium ning selleks informatsiooni. Sellekohane viide on ka (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) aruandes endas välja toodud ning leiame, koostatakse kaks programmi: et see on igati asjakohane. põllumajandus, toit ja maaelu (koordineerija MeM) ning kalandus (kahe ministeeriumi ühendprogramm, koordineerijad MeM ja KeM oma vastutusvaldkonnas). Seega programme täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Seega tuleb koostatavate programmide käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju Praegune strateegiline planeerimisdokument pole selle www.hendrikson.ee 131 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine hindamiseks koostatud piisavas täpsusastmes. Leiame, et vajadusel tuleb arengukava Nõustume toodud seisukohaga. relevantsete mõõdikutega täiendada, mille osas muutust taotletakse ning mille osas oleks võimalik kvantitatiivseid mõjusid eel- ja järelhinnata. Leiame, et välja toomist vääriks PõKA üks osa on arengukava saavutatavate keskkonnamõjude maksumuse prognoos. majanduslike mõjude ekvivalent. Eeskätt mõtleme selle all võimalikke vajaminevaid investeeringuid ning Eesti põllumajandus- ja kalandustoodete konkurentsivõimet sihtturgudel. Tehnilise märkusena. Aruandes välja Lisame omapoolse täienduse, et suund toodud: „On eeldatud, et null- on „eeldatavalt“ suurema ebasoodsa stsenaarium, ehk huvigruppidega mõjuga, kui puudub laiema huvitatud kokku leppimata valdkonna areng on isikute ringiga kokkulepitud sektori areng. igal juhul keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema ebasoodsa mõjuga.“ Arusaamatuks jääb, millele tuginedes selline eeldus on püstitatud. Leiame, et null-stsenaariumi võimalike mõjude hindamine ei ole põhjendatud, kuna arengukava on kavas igal juhul rakendada. See aga ei kinnita mingil moel püstitatud eelduse paika pidavust. Teeme ettepaneku viidatud lause senisel kujul aruandest eemaldada. Siiski ei tähenda eelnev, et ei peaks hindama kaasnevaid muutusi meetme tasandil. Haridus- ja teadusministeerium - Palume eemaldada lk 12 nimekirjast Kõigi seisukohtadega on arvestatud ning „Eesti keele arendamise strateegia KSH aruannet vastavalt täiendatud. 2004-2010“, kuna väljatöötatav PõKa arengukava ei saa panustada juba kehtivuse kaotanud arengukavasse. - Palume asendada lk 12 „Eesti keele arengukava aastani 2017“ nimetusega „Eesti keele arengukava 2011- 2017 (-  132 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine 2021)“, kuna Valitsuse korraldusega on arengukava perioodi pikendatud ning sarnaselt eelmise punktiga jääks lugejal mulje, et väljatöötatav arengukava panustab kehtivuse lõpetanud arengukavasse. Palume sama parandus sisse viia ka tabelisse lk 15. - Palume nimekirjast eemaldada Eesti Vabariigi Põhiseadus, kuna see ei ole antud juhul esiteks relevantne ning teiseks ei sobitu arengukavade nimekirja. - Palume asendada lk 12 viite „Haridus - ja Teadusstrateegia aastateks 2020- 2035“ järgmiste viidetega, kuna välja töötatakse kaks eraldi arengukava: 1) „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ ning 2) „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“. - Juhime tähelepanu, et lk 15 tabelis on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seoste osas kogemata dubleeritud sama teksti, mis on välja toodud TAI strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ puhul. Rahandusministeerium Põllumajanduse ja kalanduse arengukava Vastavalt KeHJS-le hinnatakse KSH abil (PÕKA) KSH aruandes on põhjalikumalt arengudokumendiga kaasnevaid hinnatud mõju looduskeskkonnale ning mõjusid looduskeskkonnale ning inimeste tervisele ja sotsiaalsetele muutuva looduskeskkonnaseisundi vajadustele. Samas jääb selgusetuks, miks kaudu avalduvaid mõjusid inimese ei ole KSH aruandes eraldi hinnatud tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja arengukava sotsiaal-majanduslikke varale. Seega käesoleval KeHJS-e mõjusid (sh tuues välja milliseid ja millises põhine KSH ei käsitle laiemalt sotsiaal- ulatuses mõjude ilmnemist on oodata ning majanduslikke mõjusid. võimalikud negatiivseid mõjusid leevendavad lahendused) muude horisontaalsete valdkondade 42 osas, sealhulgas regionaalarengule, millele on PÕKA-l eeldatavalt oluline toetav mõju. KSH aruandes on küll nimetatud PÕKA-ga kavandatavaid maa- ja rannapiirkondade arendamise põhimõtteid ja tegevussuundi, mis panustavad piirkondade arengu ja regionaalse tasakaalu, kui ühe Eesti 42 Vastavalt kehtivale õigusaktide ja valdkondlike arengukavade eelnõude mõju hindamise metoodikale (https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse -toetamine/mojude- hindamine) www.hendrikson.ee  133 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine säästva arengu strateegia eesmärgi, saavutamisse. Samas ei selgita seegi osa, milliseid mõjusid vastavate põhimõtete ja tegevussuundade ellu viimisega regionaalse arengu osas ikkagi on oodata. Lisaks on KSH aruandes märgitud (tabel 4.1) pealiskaudsemalt PÕKA seos Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 üldeesmärgiga, kuid puudub sisuline hinnang PÕKA eeldatava mõju osas Eesti regionaalarengu täpsemate alaeesmärkidele ja sihtidele. Sealhulgas, kuidas mõjutab PÕKA meetmete elluviimine eeldatavalt: - eri piirkondade ühtlasemat sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning nende kestlikumat arenguvõimet; - piirkondade terviklikku, keskust tagamaaga sidustavat ja koostööl põhinevat arengut; - piirkondlike erivajadustega arvestamist ja eripäraste arengueelduste paremat ärakasutamist; - kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist. Leiame, et KSH aruannet tuleks täiendada hinnangutega eelpool mainitud mõjude osas regionaalarengule. Või juhul kui vastavaid mõjusid on hinnatud põhjalikumalt KSH aruandes mainitud PÕKA ex ante regionaalsete mõjude hindamise ja EMÜ läbi viidud mõjude eelhindamise projekti käigus, tuleks lisada KSH aruandes viited nende hindamiste tulemustele. 8.5. KSH NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE Lisatakse protsessi käigus.  134 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KOKKUVÕTE Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 eesmärk on koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument, mis aitaks kaasa Eesti põllumajanduse, kalan duse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidu varustukindlusele, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele, toiduo hutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Arengukava üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt: „ Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.“ Arengukava üldeesmärk jaguneb omakorda kaheks alaeesmärgiks, mille saavutamiseks on ette nähtud 8 tegevussuunda ning nende tulemuseesmärgid ja mõõdikud. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi vastavusanalüüs, mille käigus hinnati arengukavas väljatöötatud eesmärkide, sekkumiste, mõõdikute ja eeldatavate trendide vastavust ning kooskõla sektori riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega ning välismõjude analüüs, mille käigus hinnati arengukavas sätestatud tegevussuundade ja nende eesmärkide ning nende elluviimiseks väljatöötatud sekkumistega kaasneva keskkonnamõju (nii soodsa kui ka ebasoodsa mõju) avaldumist. Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et arengukava oleks otseselt vastuolus mõn e muu sarnase taseme strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid kaardistas kitsaskohad, mille puhul tuleks KSH ekspertrühma hinnangul PõKa eelnõu täiendamisel ja elluviimisel tähelepanu pöörata – vt täpsemalt peatükk 5. Peatükis 6 läbiviidud välismõjude anal üüsil selgus, et PõKa eesmärkidel ning selleks kavandatud sekkumistel on valdavalt otsene või kaudne soodne mõju looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Sarnaselt vastavusanalüüsile tuvastati ka välismõjude analüüsis teatavad probleemkohad. Tulenevalt PõKa üldistusastmest, mis ei võimalda mõjude hindamisega eriti detailseks minna, olid kaardisatud probleemkohad osaliselt sarnased juba vastavusanalüüsis tooduga . Vastavusanalüüsi ja välismõjude analüüsi tulemuste põhjal sõnastati peatükis 7.1 KSH ettepanekud arengukava täiendamiseks ja mõjude leevendamiseks ning peatükis 7.2 anti soovitused seire paremaks korraldamiseks. KSH hindamisel ilmnenud peamine raskus oli tingitud PõKa suurest üldistustasemest, millest lähtuvalt said ka hinnangud ning soovitused jääda samale tasemele. Sellest tulenevalt on arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete ja tegevuste väljatöötamiseloluline analüüsida meetmete mõju ümbritsevale keskkonnale üksi ja koostoimes teiste meetmetega. Võimalike ebasoodsate mõjude väljaselgitamiseks soovitame teha koostööd ülikoolide, asjakohaste ametkondade ja huvigruppidega, kellele kavandatav meede suunatud on. Võimalusel kaaluda ka arengukava elluviimisega seotud järgnevate strateegiliste dokumentide (programm, straeegia, tegevuskava vmt) kavandatavatele tegevustele keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist. www.hendrikson.ee  135 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne LISAD Lisa 1. KSH programm (eraldi failikataloog) Lisa 2. Aruande osas seisukohtade küsimine ja avalikustamine (eraldi failikataloog)  Versioon 06.02.2019 /// TÖÖ NR 2969/18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Töö nr 2969/18 Tartu-Tallinn 2019 Riin Kutsar Juhtekspert Martin Ruul Keskkonnaspetsialist  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 3 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS ......... 6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 7 3.1. ARENGUKAVA VISIOON JA EESMÄRGID ........................................................... 7 3.2. PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD HETKEOLUOKORRA KIRJELDUSED ....................................................................... 10 3.2.1. I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT ............ 10 3.2.1.1. PÕLLUMAJANDUSKESKKOND ................................................................ 10 3.2.1.2. TAIMETERVIS, LOOMADE TERVIS JA HEAOLU ...................................... 12 3.2.1.3. TOIDUOHUTUS ....................................................................................... 15 3.2.1.4. TEADUS JA INNOVATSIOON NING TEADMUSSIIRE................................ 17 3.2.2. II SAMMAS - KONKURENTSIVÕIMELINE JA JÄTKUSUUTLIK PÕLLUMAJANDUS, TOIDUAINESEKTOR JA MAAPIIRKOND ..................................... 20 3.2.2.1. KVALITEETSED SISENDID PÕLLUMAJANDUSES .................................... 20 3.2.2.2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, VÄÄRINDAMINE JA TURUSTAMINE ......................................................................................................... 22 3.2.2.3. MAA- JA RANNAPIIRKONNA ARENG ....................................................... 26 3.2.3. III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS ............................................................ 28 3.3. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 33 4. KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA ......................... 36 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 39 6. KAASAMINE – MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED, PROTSESS.......... 40 7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE JA LÄBIVIIMISE AJAKAVA............................................................................................ 42 8. PROGRAMMI KOOSTANUD EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ................................................... 43 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ........................................................ 44 10. AVALIKUSTAMISE PERIOODIL LAEKUNUD SEISUKOHAD .............................. 54 LISAD ....................................................................................................................... 58 LISA 1. KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE ....................... 59 LISA 2. SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI EELNÕULE ......................... 62 LISA 3. KSH PROGRAMMI OSAS LAEKUNUD SEISUKOHAD .................................... 64  4 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 4. KSH PROGRAMMI ESIMESEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE ...................................................................................... 73 LISA 5. KSH PROGRAMMI ESIMESE (30.11.2018) AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI ......................................................................................... 75 LISA 6. KSH PROGRAMMI TEISEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE ...................................................................................... 78 LISA 7. KSH PROGRAMMI TEISE AVALIKU ARUTELU (04.01.2019) PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI .............................................................................................. 83 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 5 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. SISSEJUHATUS Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ( edaspidi PõKa või arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud maaeluministri 8. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 (vt Lisa 1) Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja KeHJS-e § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. Arengukava koostamise vajadus tuleneb selles t, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ juhtiv arengudokument ehk terviklik põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse, toiduohutuse, põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovats iooni valdkondi siduv valdkonna arengukava. Arengukava eesmärk on koostöös teiste ministeeriumi de, koostööpartnerite ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument ning töötada välja arengukava rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tege vused, mis aitaksid kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse 1 arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade heale tervisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Käesolevas KSH programmis kirjeldatakse PõKa koostamise eesmärki, selgitatakse käsitluse täpsusastet ning antakse ülevaade P õKa koostamise protsessi toimumisest paralleelselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega. KSH programm annab ülevaate, milliseid mõjusid ja valdkondi mõjude hindamise raames hinnatakse. PõKa KSH programm on koostatud peale arengukava algatamist maaeluministeeriumi ja Hendrikson&Ko OÜ ekspertide koostöös. Käesolev avalikule väljapanekule suunatud KSH programm on koostatud PõKA tööversiooni nr 2 (09.10.2018) alusel. Arengukava ja sellega seotud dokumentidega on võimalik jooksvalt tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel aadressil https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani- 2030. 1 Toiduainetööstusena on dokumendis käsitletud toiduainete ja joogitootmise ettevõtteid (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 — C10, C11)  6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Keskkonnamõju strateegiline hindamine teostatakse PõKa eelnõule tulenevalt Euroopa Nõukogu direktiivist 2001/42/EÜ ja KeHJS -st. KSH eesmärk PõKa koostamisel ja kehtestamisel on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning 3) edendada säästvat arengut. Seetõttu on käesoleva KSH eesmärk hinnata, kuidas on tagatud kavandatud PõKa meetmete rakendamisel riigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste, Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud keskkonna eesmärkide, sh kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise ning õhuheitmete (sh ammoniaagi) vähendamise eesmärkide täitmine. Hindamise ulatuseks on PõKa erinevate valdkonnasammaste ehk alaeesmärkide, nende meetmete ning meetmete tulemuseesmärkide elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine ja prognoosoomine, eesmärgiga panustada keskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse. PõKa peab kujunema põllumajanduse ja kalanduse valdkondade tegevusi suunavaks tasakaalustatud alusdokumendiks, mille eesmärk on vältida erinevate valdkondade konflikte ning tagada valdkonna kestlik areng ja konkurentsivõime. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse arengukava rakendamise mõjuga üldjuhul kogu Eesti territooriumil. KSH hindab arengukava elluviimisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale, sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile vastavalt KeHJSe § 40 lg-le 4. Mõju ruumiline ulatus erinevate mõjuvaldkondade lõikes täpsustub keskkonnamõju strateegilise hindamise käig us. Ajaline ulatus mõju hindamisel on aastani 2030. Mõjude hindamisel ei töötata välja erinevaid mõjude hindamise alternatiive, vaid hinnatakse arengukava koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja meetmete vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklik ele strateegilistele eesmärkidele või eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. KSH läbiviimine lõimitakse arengukava koostamisse nii, et see moodustaks tervikprotsessi osa. KSH viiakse läbi PõKa koostamise täpsusastmele vastavas täpsusastmes, s.t KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva arengukava täpsusastmest. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 3.1. ARENGUKAVA VISIOON JA EESMÄRGID Arengukava visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ning maal on hea elada. Arengukava üldeesmärgid (visioonieesmärgid) on jagatud viieks: Elu- ja ettevõtluskeskkond maal on atraktiivne Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on edukad Eesti keskkond on hoitud Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaad av Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikku tootjat toetavaid valikuid Arengukava üldeesmärkide (visioonieesmärkide) saavutamiseks on arengukavaga kaetavad valdkonnad jagatud kolmeks sambaks (alaeesmärgiks), mis omakorda jagunevad meetmeteks, mille alla kuuluvad erinevad tulemuseesmärgid – vt joonis 3- 1 ja skeem 3-1. Joonis 3-1. PõKa valdkonnasammaste jagunemine ning horisontaalsed teemad (tööversioon) Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 8 Skeem 3-1. Sammaste jagunemine meetmevaldkondadeks ja neile seatud tulemuseesmärgid I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT a) Põllumajanduskeskkond: ▪ Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene ▪ Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ▪ Säilinud on põllumajadusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine b) Taimetervis, loomade tervis ja heaolu: ▪ Eesti on vaba karantiinsetest taimekahjustajatest ▪ Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge ▪ Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib ▪ Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb c) Toiduohutus: ▪ Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ▪ Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud o n tervist toetavad d) Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ▪ Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde süsteem, mis toetab PõKa eesmärkide saavutamist Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 9 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm II SAMMAS – KESTLIK TOIDUTOOTMINE JA MAAELU a) Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ▪ Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist ▪ Taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS tarbija nõudlust arvestav a) Kestlik kalandus: ▪ Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus ▪ Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus b) Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ▪ Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv ▪ Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul ▪ Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline ▪ Toidutarneahel on tasakaalus ▪ Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge ▪ Tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud ja/või töödeldud lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toitu c) Maa- ja rannapiirkonna areng ▪ Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline ▪ Maapiirkonnas on elanikkonda toetav kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus.  10 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3.2. PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD HETKEOLUOKORRA KIRJELDUSED Alljärgnevates valdkondade alapeatükkides on kirjeldatud trende, mis valdkondade ulatuses mõjutavad elukeskkonna ja ühiskonna käekäiku. Riigi seniste sekkumismehhanismide kirjeldused on leitavad arengukava dokume ndis. 3.2.1. I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT 3.2.1.1. PÕLLUMAJANDUSKESKKOND Järgnevalt välja toodud probleemidele ning kitsaskohtadele vaatamata on Eest is käesoleva meetme valdkonnas üldine olukord võrreldes teiste EL riikidega hea. Põllumajanduse mõju kliimamuutustele, õhu kvaliteedile, mullale ja veele. Põllumajanduse intensiivistumine on survet mulla ja vee heale seisukorrale kasvatamas. Lisaks on võrreldes 2005. aastaga kasvuteel ka põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) 2 ja ammoniaagi heide 3; ammoniaagi heite kasvu põhjuseks on loomade arvu suurenemine ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine , mis muudab Euroopa Liidu poolt seatud heitmete vähendamise kohustuste täitmise edaspidi oluliseks väljakutseks. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv 4, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku osakaalu suurenemine 5. Intensiivistumisega toimetulekut raskendavad viimaste aastate uuringute ja auditite hinnangul puudujäägid sõnniku hoiustamises, sõnnikuhoidlate tüüpides, sõnnikukäitluse tehnoloogiates, väetamises ning mineraalväetiste kasutamise kasv. 6 Kuigi Eesti põllumajandustootjatel on olemas hea ülevaade oma põllumuldade agrokeemilistest omadustest, ei ole selle alusel väetiste kasutamine ja taimetoitainete - ja huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika. Vähe on teadmisi põllumuldade bioloogilisest seisundist. Andmed väetiste kasutuse ja sõnnikuhoidlate kohta on puudulikud, ent võiksid olla kättesaadavamad ja kasutatavamad. Lisaks ei ole piisaval määral arenenud ka põlluraamatu pidam iseks, väetamis- ja taimekaitsealaste soovituste andmiseks ja bilansside koostamiseks vajalikud digiteenused. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest u mbes kolmandiku. 7 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on 2 Eesti 1990-2016 aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 3 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkogu ste inventuur 1990-2016 4Eesti Statistikaameti andmebaas, PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile. 5 „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möls, 2018 . 6 „Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur“, Consultare OÜ, ELF, 2017 (https://www.envir.ee/sites/default/files/sonnikuhoidlate_lopparuanne_18_05_2017.pdf ); „NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur“, ELLE OÜ, 2010 (https://www.envir.ee/sites/default/files/ntas6nnikukitlusearuanneelle230710.pdf ); „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“; Riigikontroll, 2018; „Peipsi järve seisundi parandamise meetmete tulemuslikkus“, Riigikontroll, 2012; Statistikaameti andmebaas. PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile 7 „Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2012-2015“ https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 11 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm viimasel aastakümnel suurenenud. 8 Eesti jõgede nitraatide sisaldus on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. 9 Seire käigus on nii põhja- kui pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääke, sh jääkide piirväärtuste ületusi. 10 Jääke on leitud ka põllumuldades, kuid puuduvad Eesti oludesse kohandatud mudelid, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Põllumajandusliku päritoluga KHG heide oli 2016. aastal 1990. aastaga võrreldes enam kui 50% madalam, kuid 2005. aasta tasemest ligikaudu 15% suurem. 11 Samuti oli ammoniaagi heitkogus 2016. aastal 11% suurem kui 2005. aastal. 12 Põllumajandusest pärit KHG ja ammoniaagi heide moodustavad Eesti koguheitest vastavalt 6,6% (2016) ja 88% (2016). 13 Hetkeolukorra probleemid on peamiselt seotud mullakasutuse ning sõnnikukäitlusega. Mullakasutusega seoses suurendavad probleeme turvasmuldade jätkuv harimine, viljaka mullastikuga põllumajandusmaa ebapiisav kaitse ning muldade orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate, näiteks minimeeritud maaharimine ja talvine taimkate, ebapiisav levik. Samuti on mulla - ja maakasutusega seotud KHG heite hinnangutes palju määramatust ning vajadus on nende alusandmete täpsustamiseks. Sõnnikumajanduses on probleemiks vähene KHG ja ammoniaagi heidet vähendavate praktikate rakendamine, nagu näiteks sõnnikuhoidlate katmine, sõnniku sisestuslaotus, läga hapestamine ja anaeroobne kääritamine, kusjuures mitmete nimetatud praktikate keskkonna - ja majandusmõju vajab täiendavat selgitamist. Maastikuline mitmekesisus ja elurikkus Eestile on iseloomulik mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandusmaastik ning heal tasemel elurikkus. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Eeldusel, et tagatud on põllumajandusmaastiku mitmekesisuse säilimine, integreeritud taimekaitse rakendamine ning taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine, on tolmeldajatel Eestis üldiselt soodsad tingimused. Põllumajandusmaastike kimalasenäitajad olid perioodil 2009−2017 stabiilsed ja mõnel juhul isegi nõrgalt kasvava trendiga, millele aitas ilmselt kaasa keskkonnameetmetega liitumisest tulenev taimekaitsevahendite kasutamise vähenemine, ekstensiivselt majandatavad rohumaad, viljavahelduse rakendamine, liblikõieliste osakaalu suurendamine, koolitustel osalemine ja maastikuelementide soodustamine. 14 Seevastu liigirikkust iseloomustav põllulindude 8 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2016 –2020“, 2016 ( https://www.envir.ee/sites/default/files/nta_tegevuskava_2016_2020.pdf ) 9 „Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2012-2015“ https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf 10 „Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring põhja - ja pinnavees“, Eesti keskkonnauuringu te keskus, 2018 11 Eesti 1990-2016 aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 12 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990 -2016 13 Ibid. 14 „Eestimaaelu arengukava 2014 -2020 4. ja 5. prioriteedi püsihindamiseks 2017. aastal läbiviidud uuringute aruanne“, Põllumajandusuuringute keskus, 2018  12 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm indeks on langeva trendiga, sealjuures tuleb silmas pidada, et põllulindude arvukust mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka teised tegurid. 15 Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma peamistele ohukohtadele nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi viidud rahuloluküsitluste kohaselt on rahulolu asutuste tööga kõrge. 16Mesilaste hukkumiste juhtumid ja laialdast avalikkuse tähelepanu saanud taimekaitsetööd avalikes kohtades on toonud välja täiendava vajaduse taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise järel evalve tõhustamiseks, avalikkuse teavitamisega tegelemiseks ning koostöö tugevdamiseks põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega. Eestis on 2017. aasta lõpu seisuga 1890 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad ligi 200 000 hektaril, mis moodustab ligikaudu 20% Eesti põllumajanduslikust maast. 17 Et mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv esitanud täiendavaid väljakutseid järelevalvesüsteemile. Poollooduslike koosluste hooldamine toimub ku ltuurrohumaade hooldusest erineval viisil - seal ei ole lubatud intensiivne põllumajandus – seepärast on huvi neid alasid majandada tagasihoidlik. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on looduslik taimestik säilinud. Kuna Eestis geneetiliselt muundatud põllukultuure ei kasvatata, on looduslikele kooslustele avalduv oht suhteliselt madal. Sellest hoolimata peab võimalikke ohte maandama, kontrollides GMO-toodete turustamist. Jätkuvaks surveteguriks elurikkusele ja maastikele on invasiivsed võõrliigid. Globaalse elurikkuse strateegia Aichi 3. eesmärgi alusel peavad aastaks 2020 elurikkusele kahjulikud toetused, olema kaotatud või ümber kujundatud nii, et negatiivsed mõjud elurikkusele on minimaalsed või puuduvad . 3.2.1.2. TAIMETERVIS, LOOMADE TERVIS JA HEAOLU Taimetervis Eesti ja EL-i hea taimetervisliku olukorra tagamise eesmärgiks on kaitsta põllumajandust ja metsandust olulist kahju põhjustavate võõramaiste taimekahjustajate sisenemise ja leviku eest. See aitab tagada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust ning mängib olulist rolli tootmiskeskkonna ohutuse tagamisel, mis omakorda võimaldab kaupade vaba liikumist EL siseturul ja ligipääsu välisturgudele. Lisaks EL õigusaktidele arvestatakse Rahvusvahelise Taimekaitsekonventsiooni ja selle alusel kehtestatud fütosanitaarmeetmete standarditega, millest lähtutakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sanitaar - ja fütosanitaarnõuetega seoses tekkivate riikidevaheliste vaidluste lahendamisel ning rahvusvahelis tes kaubanduslepingutes. Eesti praegune lähenemine taimetervise kaitsele põhineb erinevate osapoolte jõupingutustel, nii individuaalselt kui koos. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Põllumajandusamet (PMA). Taimetervise kaitse hõlmab mitmesuguseid tegevusi nagu taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine; standardite ja eeskirjade kehtestamine, jõustamine ja rakendamine; impordi kontroll; karantiinsete taimekahjustajate tuvastamine ja seire; ettevalmistumine hädaolukordadeks; meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja 15 EUROSTAT, Common Farmland Bird index, 07.06.2018, http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_bio2&lang=en 16 „Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse optimeerimis-võimaluste analüüs“, PWC, 2017 17 Mahepõllumajanduse register, 11.06.20 18, http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=319 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 13 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel. Samas on tootjate ja kauplejate teadmised karantiinsete ja mittekarantiinsete kuid majanduslikku kahju põhjustavate taimekahjustajate kohta ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamiseks kasinad. Olemasolev nõuandesüsteem taimekasvatuse kõiki aspekte ei kata. Läbi tootjate koolitamise ja kauplejate teavituse motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks taimetervise heaolu tõusu ning parandaks tootja konkurentsivõimet. Kuigi Eesti taimetervise kaitse on hetkel heal tasemel, esineb kõikidel partneritel kasvav vajadus kohandeda uute ja üha keerukamate väljakutsetega näiteks inimeste ja kaupade liikumise suurenemine piiriüleselt; kliimamuutuste mõju taimede tervisele jne. EL-is kehtivate õigusnormide hindamine on näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tagajärjel ei suuda kehtiv õigusraamistik peatada uute taimekahjustajate ja -haiguste suurenenud levikut. Seda illustreerib viimase viie aasta jooksul järjepidevalt suurenenud EL-i välistest riikidest sisseveetud ja piiripunktides taimetervise kontrolli läbinud partiide arv Eesti piiripunktides, misläbi on kasvanud ka tuvastatud taimekahjustajate hulk. Seega on väga tähtis praeguseid õigusnorme ajakohastada ning tõhustada järelevalvet vastavalt uuele EL taimeterviserežiimile, mis jõustub 2019. aasta lõpus. Uue EL taimeterviserežiimi olulisteks elementideks on EL liikmesriikide tugev liidu karantiinsete taimekahjustajate seire süsteem ja kriisivalmidus, mis on äärmiselt olulised kahjustajate varajaseks avastamiseks ja kiireks kontrollimeetmete kohaldamiseks. Vajalik on kindlustada ressurss tänasest suuremas mahus liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Ettevõtjate omavastutuse suurendamise kohustuse täitmiseks on vajalik luua nende koolitussüsteem. Kolmandatest riikidest sisseveo kontroll peab tuginema riskihinnagule ja tagama uute kahjustajate sissetoomise ennetamise. Oluline on tagada vajalikus mahus ja kvaliteedis kontrollide läbiviimine, sh riigipiiril. Lisaks on karantiinsete taimekahjustajatega võitlemisel oluline ka nende korrektne määramine. Ohutu kaubanduse võimaldamiseks peab kahjustajate diagnoosimine toimuma kiiresti ja usaldusväärselt, et toetada ekspordi kontrolli, impordi kontrolli ja tõrjemeetmete rakendamist. Eestis pakub karantiinsete taimekahjustajate ametliku diagnoosimise laborteenust Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). PMK vajab investeeringuid tõstmaks diagnoosimise suutlikkust, et tagada uute taimekahjustajate määramise võimekus ning võimaldada kaasaaegsete diagnostiliste meetodite kasutamist. Oluline muudatus seondub ka ettevõtjate poolt suurema vastutuse võtmise kohustusega. Eeltoodud võimekused koosmõjus määravad, kuivõrd suudetakse ära hoida võimalik negatiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, säilitada looduskeskkonda ning piirata karantiinsete taimekahjustajate levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Eesmärkide täitmiseks on ka oluline tõhus koostöö Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ning valitsemisala asutuste vahel. Loomade tervis ja heaolu Kõrged loomade tervise ja heaolu standardid toetavad kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitsevad inimest ning ühiskonda läbi rahvatervise ning keskkonna riskide vähendamise. Riigis valitsev loomatervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi EL-is ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. Loomade tervise ja heaoluga on lahutamatult seotud sööda ohutus ja kvaliteet ning loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohane käitlemine. Põhivastutus peetavate loomade tervise ja heaolu tagamises on loomapidajal, kelle peamiseks partneriks on veterinaararst. Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödaba as, kasutusele on võetud kaasaegsed farmitehnoloogiad. Samas on söötade kvaliteet eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste tõttu kõikuv ning olemasolevate tehnoloogiliste võimaluste ärakasutamine ebaühtlane.  14 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Loomapidajal puuduvad teadmised ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamiseks. Olemasolev nõuandesüsteem loomakasvatuse kõiki aspekte ei kata. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik pikaajaliste teadmussiirde programmide kaudu. Läbi loomapidaja te koolitamise ja tarbijate teavituse motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade tervise kui heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Eestis on ajalooliselt tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui veterinaarpraksis) suudetud säilitada head loomatervise staatust rahvusvahelist kaubandust mõjutavate eriti ohtlike loomataudide osas 18. Alates 2014. aastast on Eestis diagnoosi tud sigade Aafrika katk, mis on seadnud rahvusvahelise kaubanduse piirangud meie seakasvatussektorile ning kujunenud praeguse aja suurimaks loomatervisealaseks väljakutseks. Võtmeküsimuseks siin on kehtestatud bioohutuse nõuete täielik ja teadlik rakendami ne nii seakasvatussektoris kui ka metssigade küttimisel. Suurimad riskid uute taudide puhul on kliimamuutused ning globaliseeruv majandus. Välja võib tuua putuksiirutajate abil levivad nodulaarse dermatiidi 19 ja lammaste katarraalse palaviku, metslindude rä ndega seotud lindude gripi 20 ning suu- ja sõrataudi 21, mis esineb meie veisekasvatussektorile olulises kaubanduspartnerriigis Türgis. Eesti on järjepideva riikliku programmilise töö kaudu ametlikult vaba sellistest varem esinenud loomataudidest nagu marutau d, veiste tuberkuloos, veiste brutselloos, veiste enzootiline leukoos ning lammaste ja kitsede brutselloos. Tagamaks taudide varajane tuvastamine ning tõenduspõhisus nende puudumisel, seirati 2017 . aastal Eestis 32 kodu- ja põllumajandusloomi ohustavat loomataudi 22. Seire maht ajas on vähenenud seoses taudidest vaba staatuse saavutamisega ning ei taga täielikku ülevaadet kõigi majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust riigis. Olulisematest põllumajandusloomade karjatervist, sealhulgas tootli kkust ja kaubandust mõjutavatest loomataudidest esineb Eestis näiteks veiste nakkavat rinotrahheiiti ja mesilaste Ameerika haudmemädanikku 23 . Loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab omal kulul algatada tõrjeprogramme nende loomataudide osas, mille kohta riiklikke programme ei ole koostatud. Siiani ei ole selliseid programme Veterinaar - ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostöö riigi ja sektori vahel vajab tõhustamist. Ühiskonna teadlikkus loomaheaolust ja ootus läbipaistvale nõuetekohasele tootmisele ja täiendavatele kõrgematele standarditele on tõusnud hüppeliselt. Olulist rolli ühiskonna ootuste peegeldamisel kannavad loomade eestkoste organisatsioonid. Probleemsena on rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu tõstatatud looma de pikaajalisel veol loomaheaolu nõuete järgimise tagamine 24 ning lemmikloomade illegaalne kaubandus. Siseriiklikult on olulist arutelu pälvinud karusloomakasvatuse küsimus ning põllumajandusloomade tapmisele ja pidamisele kehtivate nõuete rakendamisel esin evad puudused. Ühiskonna ootused ja edasised sammud riigi täiendavateks sekkumisteks lemmikloomade heaolu tagamisel vajavad täiendavat kaardistamist ja analüüsi. Eestis on toimiv riskipõhine järelevalvesüsteem. Veterinaar - ja Toiduamet viib läbi loomaheaolu, loomatervise, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuetekohasuse järelevalvet. Taudiennetuse ning -tõrje korraldamisse kaasatakse ka veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid (sh volitatud veterinaararstid). Loomataudide 18 Maailma Loomatervise Amet (OIE) koduleht: http://www.oie.int/en/animal-health-in-the-world/official-disease-status/ 19 Nodulaarse dermatiidi riskiprofiil Eestis, 2016 20 Kõ r ge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis, 2017 21 Suu- ja sõrataudi riskiprofiil Eestis, 2012 22 Riiklike loomatauditõrjeprogrammide rakendusmeetmed 2018. aastal 23 Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi töö aruanne, 2017 24 External reports, AWF www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 15 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm diagnoosimise laboriteenust pakub Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, söötade osas ka Põllumajandusuuringute Keskus. Laboratooriumide aparatuur on keskmiselt üle 11 aasta vana 25. Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmist ja laboriteenuste arendamist pärsivad rahalised piirangud, mis ei võimalda kõikide riskide (seired, uuringud) järjepidevat/süsteemset hindamist ja juhtimist. Prioriteet on kõige kõrgema rahvatervise, keskkonna- või majanduslike riskidega seotud nõuetekohasuse järelevalvel ja taudiprogrammide elluviimisel. Veterinaar- ja Toiduametil on kasutada elektrooniline järelevalve infosüsteem JVIS, kus peetakse toidu- ja söödakäitlejate ning veterinaararstide registrit. JVIS loomatervise moodul on arendamisel. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet peab põllumajandusloomade registrit. Hetkel ei võimalda eespool nimetatud registrid koguda ja analüüsida veterinaarravimite kasutamist põllumajandusloomade raviks, mis on oluline sisend mikroobide resistentsuse (AMR) väljakujunemise vähendamiseks vajalikele tegevustele. Registrites olevate andmete kvaliteet vajab tõstmist, näiteks mesilate arvud Statistikaameti 26 ja PRIA 27 ning hobuste arvud PRIA ja aretusühingute andmebaasides erinevad oluliselt. Loomade tervise ja heaolu, sööda ja loomsete kõrvalsaadustega seotud r iskide hindamisel kasutatakse teaduspõhist lähenemist, kus peamiseks koostööpartneriks riigile on Eesti Maaülikool. Eesti Maaülikoolilt ja Konjunktuuriinstituudilt tellitakse teadusarvamusi ja uuringuid, mida võetakse arvesse riskijuhtimise otsuste tegemis el, sealhulgas ennetus- ja tõrjemeetmete ajakohastamisel. EMÜ-s on loodud loomaheaolu teaduskeskus. 3.2.1.3. TOIDUOHUTUS Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea. Toiduohutuse tagamiseks on olemas head klimaatilised tingimused (nt väiksem pestitsiidide kasutamise vajadus) ja puhta joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest 28. Suuri toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide (nt uued tehnoloogiad, keskkonnariskid) maandamiseks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta 29. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu tervisestatistika toidutekkeliste nakkushaiguste osas esineb puudujääke. Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise süsteem. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on suures osas välja töötatud, kuid vajadusel ajakohastatakse õigusakte võttes arvesse uusi teadusandmeid ja riskitegureid nagu e - kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikute suunamise vajadus (nt toitumisalased valikud) jne. Riskihindamisvõimekuse tõstmiseks ja töö dubleerimise vältimiseks toimub infovahetus ja koostöö Euroopa Toiduohutusametiga ning teiste EL liikmesriikide riskhindamisasutustega. Eestis on väljaarendamisel sõltumatu teadus põhine ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiv riskihindamise süsteem. Tänasel päeval on toiduohutuse teemasid käsitlevate teadlaste ja sellest tulenevalt teadusuuringute arv 25 Riiklike laborite tegevuse optimeerimise analüüs , Rahandusministeerium 2018 26 Mesilaspered põllumajanduslikes majapidamistes maakonna ja mesila suurusklassi järgi, 15. juuli 2001 27 PRIA põllumajandusloomade register 28 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjunktuuri Instituut , 2016 29 Terviseameti koduleht (http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse -haigestumine.html)  16 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Eestis väike, samuti on Eesti teadlastel vähene rahvusvaheline teaduskoos töö kogemus sh riskihindamise osas. Eestis on riskipõhine järelevalve süsteem ja seda toetav laborite võrgustik. Järelevalve tööd toetavad järjest rohkem erinevad IT -lahendused (Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi viidud rahuloluküsitluste kohaselt on rahulolu Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti tööga kõrge 30. Tulenevalt uutest riskiteguritest, teadusandmetest ja muudest mõjuteguritest lisandub järe levalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt 2014. a toidupettused, 2016. a toidu reformuleerimine ja AMR) ja seeläbi suureneb koormus. Samuti peab riigi järelevalvesüsteem olema valmis võimalikeks eriolukordadeks. Järelevalveasutuste prioriteet on praegu eelkõige seotud otseste rahvatervise riskidega (toidutekkelised nakkushaigused) , kuid pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. Võtmetähtsusega on süsteemne lähenemine prioriteetide seadmisel, et hinnat ud oleksid kõik riskitegurid. Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmise ja laboriteenuste arendamise (nt vananeva aparatuuri uuendamine laborites) ressursid on piiratud, mis ei võimalda kõikide ülesannete (seired, uuringud, tarbijate ja toidukäitlej ate ootused) järjepidevat/süsteemset täitmist. Toidukäitlejate jaoks oluline ühetaoline järelevalve ei ole alati tagatud, mis võib soodustada ebaõiglast konkurentsi. Järelevalve koormus on suurenenud ka seoses toidukäitlejate arvu kasvuga viimase 5 aasta jooksul (33%). Eestis oli 1.01.2018 seisuga 15 158 toidukäitlejat 31. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane 32. Ettevõtetele tehtud ettekirjutused on peamiselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavustega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu märgistusega ning jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seoses toidu märgistuse ning enesekontrollisüsteemi toimivusega, vähenenud on ettekirjutuste arv seoses ruumide ja seadmete mittevastavustega ning üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ja personaliga 33. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad toime tulema järjest suuremate väljakutsetega, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Positiivsena võib välja tuua, et osad neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Olemas on ka esindusorganisatsioonid, kuigi nende suutlikkus oma liikmeid kaasata ja kõigi huve esindada on ebaühtlane. Toidukäitlejate teavitamiseks toimib pikaajaline teadmussiirde programm, samuti kasutatakse teavitamiseks erinevaid infokanaleid. Tähelepanu vajab toidukäitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest. Kuigi Eestis on toimiv nõuandesüsteem, on toidutöötlem ise valdkonnas vaid üks kutsetunnistusega konsulent. SA Kutsekoja poolt läbiviidud uuringu 34 kohaselt oleks vaja toiduainetööstusesse juurde ka tehnolooge, tootearendajaid ja kvaliteedijuhte. Lisaks toidukäitlejatele vajab tähelepanu ka tarbijate teadlikku s toiduohutuse osas ja oskus teha teadlikult tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduohutuse probleemide korral. Tarbijate toiduohutuse alast teadlikkust ei ole Eestis uuritud. Samuti ei ole tarbijale suunatud süstemaa tilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme läbi viidud ja võib eeldada, et teadlikkus on ebaühtlane. Samas on järjepidevalt uuritud toidu märgistuse lugemist. Näiteks esmakordsel ostul loevad toidu 30 „Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse optimeerimis-võimaluste analüüs“, PWC, 2017 31 Veterinaar- ja toiduameti järelevalve infosüsteem (https://jvis.agri.ee) 32 Integreeritud mitmeaastases kontrollikava aruandes esitatud ettekirjutuste hulk, 2016 a 14 376 ettevõtet, kontrolle tehti 11 347 ja ettekirjutusi 18 485. 33 Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2017 -2020 2017.a aruanne 34 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA raames läbiviidud uuringu „Tulevikuvaade tööjõu - ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“ www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 17 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm märgistust alati 33% ja sageli 45% tarbijatest 35. Tarbijatel on Eestis ka hea arusaam säilivuskuupäevade esitamisest (parim enne ja kõlblik kuni). 36 Teadlike valikute tegemise ja tasakaalustatud toitumise olulisust kinnitab Rahvastiku toitumisuuringu 37 tulemus, mille kohaselt on rasvunud ja ülekaaluliste inimes te hulk kasvanud, seda eriti laste osas 38. Enim mõjutab tarbija valikut toote värskus, kvaliteet ja maitse, pisut vähem tervislikkus, lisaainete puudumine, GMO-de vabadus, koostis ja soodne hind, jättes kõrvale näiteks vähesema soola-, suhkru- ja rasvasisalduse 44 . Samas on tarbija ostuotsuste tegemisel suur mõju ka meedial, sealjuures kasutavad erinevad põlvkonnad erinevaid infokanaleid. Tarbija on ostuvalikute tegemisel keerulises olukorras, tihti on tema valikute tegemisel aluseks uskumused ja müüdid ning mitte teaduspõhine informatsioon. Ostuotsust mõjutab ka tootele tehtav turundus. Samuti on probleemiks, et tarbijatel puuduvad praegu Eestis tugevad esindusorganisatsioonid 3.2.1.4. TEADUS JA INNOVATSIOON NING TEADMUSSIIRE Põllumajandusvaldkonna kitsaskohad on vananev tööjõud, keskmisest väiksemad palgad, töö hooajalisus ja tööjõu voolavus (OECD raport, lk 147). Eestis on head võimalused hariduse omandamiseks põllumajandus -, toidu- ja kalandusvaldkonnas nii kutse- kui kõrghariduse tasemel, loodud on üle-eestiliselt põllumajandusvaldkonnas nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus ja kalanduse teabekeskus, riiklikult toetatakse teadus - ja arendustegevust, teadmussiiret ning innovatsiooni. Muuseumid ja nende haridusprogrammid on tihedalt seotud riiklike õppekavadega ning aitavad kaasa ühiskonna teadlikkuse tõusule. Muuseumihariduse eesmärk on kureerida kogemusi ja elamusi. Koostöö ja kommunikatsioon on teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde korraldamisel kesksel kohal Kutse- ja kõrgharidus Tööturul on nõudlus kutseharidusega spetsialistide järele, nõudlust on osaliselt katnud kasvav täiskasvanud õppijate osakaal (OSKA lühiraport, lk 40). Elukestva õppe toetamine on oluline, et parandada töötajate teadmisi, mis toetaksid in novatsioonivõimekust (OECD raport, lk 30). Põllumajanduslikus kõrghariduses on õppijate arv viimase kümne aastaga vähenenud, ent valdkonna tudengite osakaal üliõpilaste koguarvust on säilinud. Suur osa põllumajandusega seotud erialadel ülikooli lõpetajates t jätkab õppimist järgmises õppeastmes (OECD raport lk 143). Arendamist vajab koostöö teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete, kutse- ja üldhariduskoolide vahel, nt kutsealase eelkoolituse läbiviimisel. Kutse - ja kõrghariduse õppekavade integreerimisel, praktikabaaside kasutamisel ning õppejõudude ja õpetajate teadmiste kasutamisel ja arendamisel on veel arenguruumi. Ühiskonnas ei väärtustata piisavalt doktoriõpet ja kutseharidust. 35 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjunktuuri Instituut , 2016 36 „Food waste and date marking“, Euroopa Komisjoni uuring, 2015. 65% tarbijatest mõistab, et „parim enne“ toitu võib tarbida ka pärast esitatud kuupäeva, kuigi kvaliteet võib olla halvenenud. 37 Tervise Arengu Instituut „Rahvastiku toitumise uuring 2014 -2015“ 38 Rasvunuid ja ülekaalulisi inimesi elanikkonnas vastavalt 16,7% ja 30,4%, eriti võib välja kehva olukorra laste seas, nt vanuses 10-13 on rasvunuid ja ülekaalulisi vastavalt 13,2 ja 20,6%.  18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Teadus- ja arendustegevus Eesti põllumajanduse, toidutööstuse, kalanduse ja maaelu jaoks vajalikku teadust luuakse mitmetes ülikoolides, Eesti Taimekasvatuse Instituudis, tehnoloogia arenduskeskustes ja kompetentsikeskustes. Eesti teadus - ja arendusasutuste kompetentsid ei ole kõikides valdkondades, sh bioressursi tootmise ja väär indamise osas, piisavad. Põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonna rahvusvaheline teaduskoostöö on muutunud üha aktiivsemaks. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist. Rahvusvaheline teaduskoostöö võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Teadlastel on võimalus kasutada mobiilsustoetusi, grante jm meetmeid rahvusvahelise kogemuse omandamiseks. Teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt erinevate Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Maaeluministeerium koordineerib ja rahastab nii riigisisest kui rahvusvahelist teadustegevust rakendusuuringute programmiga. Riigi otsused peavad olema teaduspõhised. Kitsaskoht valdkonna teadus - ja arendustegevuse rahastamisel on valdav projektipõhisus. Probleemi lahendamiseks suurendatakse baasfinantseerimise mahtu. Teaduse rahastamisel on valdavaks toetusskeemiks uurimistoetused. Praegused valdkondlike ministeeriumi de vahendid teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks ei ole piisavad, et tagada valdkonna teadmispõhine areng. Praeguse programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus 2015–2021“ maht ei ole piisav, et rahastada ka pikemaajalisi ja/või mahukamaid ja/või interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid. Riigisisese ja rahvusvahelise teaduskoostöö arendamiseks on vajalik ministeeriumide, valitsemisala asutuste ning teadus- ja haridusasutuste parem koostöö ja süsteemsem infovahetus. Koostöö järelevalveasutustega ei ole piisav, et teaduslik ekspertiis jõuaks järelevalvesse, riskihindamisse ja seiresse. „Valdkondliku teadus - ja arendustegevuse tugevdamise” (RITA) programmi tegevus number kolm on võimaldanud ministeeriumi del luua teadusnõuniku ametikohad, et tõsta ministeeriumi de võimekust teadus- ja arendustegevuste küsimustes, sh ka vastava koostöö ja infovahetuse korraldami seks. Ajakohane teadustaristu on tähtis tipptaseme ja koostöövõime hoidmiseks ning arendamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Alates 2010. aastast juhinduvad pikaajalised investeerimisotsused teadustaristu teekaartidest, määratledes riikliku tähtsusega taristu uued või ajakohastamist vajavad elemendid. Seni on põllumajandusteaduse objektid jäänud teadustaristu teekaar dilt ja seega ka edasistest rahastusotsustest välja. Põllumajanduse ja toidusektori arenguks olulise rakendusuuringute taristu rahast us ei ole olnud piisav. Teadlaste järelkasvu ja piisava suurusega uurimisrühmade puudumine mõnes valdkonnas on ohuks teadlaskonna kestlikkusele, teaduskompetentsi säilimisele ja tõstmisele ning ülikoolides antava hariduse heale tasemele. Erialade õppekavad e sulgemine on ohuks oskuste ja teadmiste baaskompetentsi säilimisele osades valdkondades ja erialadel, mis võib saada probleemiks valdkonna haldamisel ja süvateemade arendamisel. Teadus- ja arendusasutustes ei ole veel hästi rakendunud teadlaste karjäärimudel, mis on seotud teaduse rahastamise stabiilsusega. Eelnevast tulenevalt ei ole teadlastel kindlustunnet oma karjääri suhtes . Teadmussiire Ettevõtetes napib jätkuvalt kvalifitseeritud tööjõudu. Paljud põllumajandusettevõtete juhid ja töötajad on põllumajandusliku erihariduseta, seega kogutakse teadmisi enamasti töö käigus, harva tasemeõppes, pigem koolitustel ja ühekordsetel infopäevadel. Tihti takistab (väike)ettevõtjaid koolitustel osalemast suur töökoormus ja võimaluste vähesus tööd www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 19 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koolituste ajaks ümber jaotada (asendaja puudus koolituse ajaks) 39 . Infokanaleid ja sündmusi on palju, üheks peamiseks infot koondavaks keskkonnaks on veebileht pikk.ee. Teadustulemuste jõudmine praktikasse on ebapiisav ning teadlased ei ole hästi kursis ettevõtjate vajadustega. Nii era- kui riigiasutused vajavad oma töös kaasaegset teadustuge. Valdkondades olemasolev teave on killustunud eri allikate vahel, erinevaid tegevusvaldkondi hõlmavad uurimistulemused ja teadmised ei ole hästi koondat ud. Teadustulemuste kommunikatsioon ei ole piisav. Põllumajandus- ja toiduvaldkonna teavitamistegevuste paremaks korraldamiseks on viimastel aastatel algatatud teadmussiirde pikaajalised programmid. Kalandus - ning vesiviljelussektorile pakub teavet, korral dab koolitusi ning koordineerib teadlastega koostööd Kalanduse teabekeskus. Järelevalveasutuste info ei ole viidud piisavalt ettevõteteni, järelevalveasutuste roll ettevõtete informeerimisel riigi nõuetest vajab arendamist. Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust nii kutselised konsulendid kui teised nõustajad, mentorlusteenust mentorid, lisaks kaasatakse eksperte. Riik toetab individuaalnõustamise teenust, mis on eelkõige avalikele hüvedele suunatud. Nõustamisteenus ei kata hetkel kõiki vajalikke valdkondi j a olulisi spetsiifilisi suundi. Loodud nõustamissüsteem seob üksiknõustajad nõustamisteenust pakkuvasse organisatsiooni. See loob teatud eeldused stabiilsuse tagamiseks ja järelkasvu tekitamiseks. Nõustamisteenuste kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalik pidev enesetäiendus, sh ka välismaal, mida hetkel ei pakuta. Koolitajate koolitusele on seni pööratud liiga vähe tähelepanu. Probleemiks on nõustajate järelkasvu puudus, enamus konsulentidest on vanemaealised, seega tuleb luua noortel e alustamiseks võimalikult head tingimused. Praegune nõuandesüsteem on jäik, kuna võimaldab kaasata vaid kutselisi konsulente ja ei võimalda kaasata piisavalt teadlasi . Innovatsioon ja tootearendus Eesti innovatsioonisüsteemi tugevuseks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia, suhteliselt tugev riiklik teadussüsteem ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse. Puudusteks on vähene teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon et tevõtte tasandil, mis osaliselt tuleneb Eesti ettevõtete suhtelisest väiksusest. 40 Eesti põllumajandus- ja toiduvaldkonna ettevõtted on valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli võimekust tegeleda teadus - ja arendustegevusega ega ligipääsu uudsetele lahendustele. Ettevõtete panus teadus - ja arendustegevuse rahastamisesse jääb alla 1% SKP -st, seejuures on Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted suuremate välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kelle teadus-arendustegevused tehakse reeglina välisriikides. 41 Põllumajandusvaldkonnas, kus innovatsioonile aitavad kaasa seadmete ja materjalide tarnijad, domineerib pakkumispoolne innovatsioon 42. Ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste, tehnoloogia arenduskeskuste ja kompetentsikeskuste eesmärk on viia kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused. Innovatsioonioskused vajavad ekspertteadmisi, pidevat täiendamist ja tugisüsteemi. Piisavalt ei pöörata tähelepanu teadlaste, ekspertide ja nõustajate 39 OSKA lühiraport (lk 41) - http://oska.kutsekoda.ee/field/pollumajandus -ja-toiduainetoostus/ 40 OECD raport, lk 221 41 OECD raport, lk 222 42 OECD raport, lk 222  20 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm arendamisele tagamaks nende kursisolek uusimate teadmiste ja praktiliste (tehnoloogiliste) lahendustega. Eestis puuduvad professionaalsed n -ö innovatsiooninõunikud, kes viiksid kokku teadlased, ettevõtjad, nõustajad jt. Eesti on erasektori digilahenduste väljatöötamise ja kasutamise osas üldiselt eesrindlik. Riigipoolne digiarengu suunamine vajab parandamist. Valdkondlikult ei ole e - kompetentsid ja -tegevused piisavalt koordineeritud, vastavad kompetentsid ei ole selgelt koondunud. Riigipoolne valdkonna digilahenduste väljatöötamine ja rakendamine on praegu toimunud pigem kontrollifunktsioonide parandamise eesmärgil, erasektori huvides vajalike lahendustega on tegeletud ebapiisavalt . 3.2.2. II SAMMAS - KONKURENTSIVÕIMELINE JA JÄTKUSUUTLIK PÕLLUMAJANDUS, TOIDUAINESEKTOR JA MAAPIIRKOND 3.2.2.1. KVALITEETSED SISENDID PÕLLUMAJANDUSES Põllumajandusmaa kui peamine põllumajandustootmise ressurss Eestimaa pindalast veidi üle poole moodustab metsamaa 43 ja üle viiendiku on põllumajandusmaa. Kolmandiku tänasest põllumaja ndusmaast moodustavad püsirohumaad. Põllumaal 44 suureneb teraviljade kasvupind ning suurenemas on ka liblikõieliste, sh kaunviljade kasvupind. Looduslikud tingimused võimaldavad Eestis tegeleda nii taime- kui ka loomakasvatusega. Saja aasta tagusest ligi kolmest miljonist hektarist põllumajanduslikus kasutuses olnud maast on suur osa tänaseks metsastunud või kasutuses muul otstarbel. 2004. aastal oli maa põllumajanduslik kasutamine madalseisus, kuid see sai uue tõuke pärast Euroopa Liiduga liitumist ja on sellest ajast kasvanud ligi viiendiku võrra ning jõudnud miljoni hektarini 45. Ehkki põllumajandusmaa pindala on viimasel kümnendil suurenenud, on samal ajal tuhandeid hektareid põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu taastumatult põllumajanduslikust kasutusest välja läinud ja muld on pöördumatult hävitatud. Selle edasiseks vältimiseks tuleb rakendada tõhusaid põllumajandusmaa ja põllumuldade kaitsemeetmeid. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud muldade kasutuse piiramine, muldade kurnamine (toitainevaru vähenemine) ning piirkonniti ka hapestumine. Andmeid põllumuldade bioloogilisest seisundist on vähe. Liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnnikuga on oskusliku kasutamise puhul võimalik mullaviljakust parandada. Põllumajandusmaad on Eestis elaniku kohta ligi poole võrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, ka loomkoormus on madal. Samas on nii loomkoormus kui ka maakasutuse intensiivsus riigisiseselt väga ebaühtlased. Ühelt poolt tekitab ebaühtlus intensiivsemalt kasutatud piirkondades keskkonnasurvet, teisalt võib osa maast jä äda põllumajandusliku kasutuseta. Rendimaade suur osakaal ei toeta maa ja muldade jätkusuutlikku kasutamist, sest nendele pikaajalisemalt tasuvaid investeeringuid ei tehta. Tervikuna on 43 Eesti maismaast pool ehk 51,4% on metsamaa. 2017. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2,33 miljonit hektarit, ESA 2017 44 690 208 ha, ESA 2016 45 1 003 505 ha, ESA, PM028 2016 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 21 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm põllumajandusmaa kasutamine Eestis pigem ekstensiivne ning ligikaudu v iiendik põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Eesti üldine IT-suutlikkus on kõrge ja meie põllumehed uuendusmeelsed. Põllumajanduses kasutatakse üha enam kaasaegseid seadmeid ja tehnoloogiat, kuid see nõuab jätkuvat arendamist. Olemasole vate andmebaaside (nt mullastikuandmed) ja tehnoloogia pakutavaid võimalusi (sh erinevad digilahendused) tuleb paremini ära kasutada nii põllumajanduses kui ka järelevalves . Vesi ja maaparandus Eesti mageveeressurss on piisav tagamaks põllumajanduse veevaj adust, kuid seda tuleb kasutada säästlikult. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbelisele kasutamisele. Kuigi kümmekond aastat toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist pidurdada, ei ole see küllaldane, et suurendada põllumajandustootmise võimekust ning vastupidavust tootmisriskidele. Suurem osa 46 maaparandussüsteemidest on üle 30 aasta vanad ja vajavad korrastamist. Nende paiknemine paljude erinevate maaomanike maal tingib vajaduse majandada maaparandussüsteeme ühistegevuse kaudu 47. Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid 48 ei maanda piisavalt ilmastikust tingitud riske põllumajandustootjale. Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Eesti päritolu põllumajanduskultuuride geneetilist ressurssi kogutakse, uuritakse ja säilitatakse geenipangas ning kollektsioonaedades. See tagab kohaliku geneetilise mitmekesisuse säilimise ja on aluseks meie oludesse sobivate sortide aretamisel, võimaldab geneetilist ressurssi kasutada teadus - ja arendustegevuses ning tagab võimaluse põllumajandustootmise taastamiseks olukorras, mil taimehaiguste või muude keskkonnategurite tagajärjel on tekkinud kahjud. Sordiaretuses on põhirõhk kohalikesse oludesse sobivate teravilja-, heintaime-, köögivilja- ning puuvilja- ja marjasortide aretusel, suurenenud on nõudlus mahepõllumajandulikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide järele. Järjest enam tähelepanu vajab ka põllumajanduskultuuride metsikute sugulas liikide ja rahvaselektsiooni sortide uurimine, säilitamine ja aretuses kasutamine. Muutuvate kliima- ja keskkonnatingimustega kohanemisel on oluline kasvatatavate põllumajanduskultuuride mitmekesisus ning kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu. Põllumajandustootjate vajadustele ja tarbija ootustele vastavate kvaliteetsete ja majanduslikult tasuvate saakide eelduseks on kvaliteetne seeme, seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjal. Lisaks võimaldab nende tootmine saada põllumajandussaaduste tootmisega võrreldes suuremat kasu. Eestis sertifitseeritud seemne tootmise pinnad ja kogused on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud. Siiski kasutatakse sertifitseeritud seemet Eestis mitmete teiste riikidega võrreldes endiselt oluliselt vähem 49, mistõttu on oluline jätkata põllumajandustootjate teavitamisega. Samuti aitaks sektori konkurentsivõime tõstmisele kaasa seemnetootmise ja põllumajandusliku tootmise tarneahela tugevdamine. Jätkuvalt tuleb tegeleda tuulekaera kui ühe olulise saagikao põhjuse vähendamisega tootmispõldudel. Sertifitseeritud seemnekartuli ning kvaliteetse puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on kasvuruumi. Kliima 46 83% olemasolevatest maaparandussüsteemidest . 47 31.12.2017 seisuga tegutseb Eestis 200 maaparandusühistut. 48 Põllumajandusamet korraldab aastas hoidu ühiseesvooludel ligi 400 km ulatuses, mis on 7% ühiseesvoolude pikkusest. 49 Sõltub taime liigist, aga teraviljadel kasutati 2011. aastal sertifitseeritud seemet keskmiselt 10%.  22 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm tõttu on Eesti taimse paljundusmaterjali, eriti puuvilja - ja marjakultuuride tootjatel soodsamates kliimatingimustes tegutsevate tootjatega keeruline konkureerida. Kaasaegsete ja väärtuslike omadustega sortide turul oleku eelduseks on sordiomanike õiguste kaitse. Selleks on Eestis loodud võimalus taotleda sordi kaitset, mis võimaldab ettenähtud tingimustel saada sordi omanikul õiglast tasu. Probleemne on Eestis oma tarbeks seemne tootmise korral see, kui oma tarbeks toodetud seemne kasutamisel ei järgita õiglase tasu maksmise kohustust sordiomanikele. Seeläbi ei saa sordiomanikud õiglast tasu, mis omakorda võib piirata Eestis kasutada olevate sortide valikut. Põllumajandusloomad ja tõuaretus Eestis on peamiste põllumajandusloomade ja -lindude arv viimase paarikümne aastaga vähenenud, kuid mesilasperede arv suurenenud 50. Loomakasvatusega tegeleb veidi alla poole 51 põllumajanduslikest majapidamistest. Loomakasvatus on koondunud sarnaselt taimekasvatusega suurematesse ettevõtetesse ja on intensiivsem 52. Põllumajandusettevõtete praegune struktuur võimaldab väärindada taimekasvatussaadusi loomakasvatuse kaudu ning Eestile on iseloomulik, et paljud loomakasvatajad toodavad suure osa loomasöödast, sh proteiinsöödast ise. Sööda kvaliteet (toiteväärtus) sõltub kasvatatavast põllukultuurist, kasvupiirkonnast, koristamise ajast ja tehnikast. Kuigi suurem osa söödast toodetakse Eestis, tuuakse lisaks proteiinirikkaid õlikooke sisse kolmandatest riikidest. Põllumajandusloomade aretus on Eestis heal tasemel 53. Just piimalehmade aretusega on saavutatud väljapaistvaid tulemusi ning piimatoodangult lehma kohta on jõutud EL esimeste sekka 54. Viimastel aastakümnetel on laienenud lihaveiste kasvatus ning igal aastal kasvab puhtatõuliste aretusloomade arv. Seakasvatus on aastakümneid olnud kõrgel tasemel nii sigade arvult kui ka jõudluskontrolli all olevate loomade osakaalult. Kuigi viimastel aastatel on Vene turu sulgumise ja sigade Aafrika katku puhangu tõttu sigade arv vähenenud, on siiski näha jõudluskontrollis olevate loomade arvu tõusutrendi. Jätkusuutliku aretuse tagamiseks toetab riik tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli läbiviimist ning geneetilise väärtuse hindamist. Loomakasvatus - ja aretusorganisatsioone on mitmeid, kuid nende omavaheline koostöö võiks olla parem. Ohustatud tõuks on tunnistatud eesti maatõug veis, eesti vutt, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuuna ja vana -tori suuna populatsioon. Ohustatud tõugude pidamist ja aretust on toetatud, kuid vaatamata sellele on kõik nimetatud tõud jätkuvalt ohustatud tõu sta atuses ning vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimise seisukohast erilist tähelepanu. 3.2.2.2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, VÄÄRINDAMINE JA TURUSTAMINE Põllumajandus- ja toiduainesektori struktuur Eesti põllumajandus- ja toiduainesektoril on oluline roll riigi majanduses eestimaise toidu ja muude saadustega nii siseturu kui ka ekspordi nõudluse täitmisel, tööandjana 50 31.12.2017. seisuga 248,2 tuhat veist (sh 86,1 piimalehma), 265,9 tuh siga, 90,6 tuhat lammas ja kitse ning 2,1 miljonit lindu, 47,8 tuh mesilasperet. 51 6965 majapidamist ehk 42% . 52 PRIA registris registreeritud loomadest oli 15. juuni 2016. aasta seisuga 63% KSM ja MAHE toetust taotlevate tootjate nimel, üle poole veistest on 5% veisekasvatusega ja 98% sigadest veerandi seakasvatusega tegelevate majapidamiste karjades. 53 Eestis on kokku 15 tegevusluba omavat põllumajandusloomade aretusega tegelevat asutust. Aretusühingud täidavad 21 aretusprogrammi. 54 Piimatoodang lehma kohta oli Eestis 2016. aastal 9091 kg, mis oli 28 EL riigi hulgas 2. kohal. EL keskmine 6906 kg www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 23 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm maapiirkondades ja avaliku hüve pakkumises. Kogu tarneahel puutub kokku toidukao ja raiskamise valdkonnaga. Hinnanguliselt läh eb Eestis raisku … (?) toodetud toidust kogu toiduahela jooksul, millest omakorda… (?) tootmises ja … (?) tarbimises, pannes tarbetu koorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi ja metaaniheitmete. 74% Eesti tarbijatest eelistavad os ta kodumaist toitu, mis on tarbijate hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Kodumaise toidukauba eelistamine vähenes aastatel 2008 -2010, aga viimastel aastatel on ¾ tarbijatest püsivalt eelistanud kodumaist. Lisaks on Eestis kasvanud mahetoidu tarbimine vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse, aga ka kodumaise päritolu ja keskkonnasõbraliku tootmise tõttu. 55 Kogu toidukaupade jaemüügist moodustavad mahetooted hetkel veel siiski väga väikese osa 56 , aga arvestades mahemaa rohkust Eestis, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Eestis on piisavalt ressursse põllumajandustootmise arenguks. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on EL-ga liitumisest alates kahekordistunud 57. Sarnaselt Läti ja Leeduga jääb toodangu väärtus hektari kohta aga oluliselt madalamaks EL keskmisest 58, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Samas on tootmine muutunud mitmekesisemaks (uudsed lahendused, väiketalude nišitooted, mahepõllumajanduse laienemine). Põllumajandussektori olulisemad tegevusharud on teravilja- ja tehniliste kultuuride kasvatus, piima- ja lihatootmine, ka aianduskultuuride kasvupind ja mesilasperede arv suurenevad. Nii taime- kui ka loomakasvatusel on sarnane osakaal toodangu väärtuses. Seejuures on taime kasvatustoodangu väärtus suurenenud nii tootjahinna tõusu kui ka saagikuse tõttu 59 . Loomakasvatustoodangu väärtuse 60 suurenemine on tingitud eelkõige tootlikkuse kasvust. Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne – põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse 61. Suurte kõrval tegutseb ka palju väikeseid erineva arengu - ja konkurentsivõimega põllumajandusettevõtteid, mis ann avad olulise panuse maapiirkondade (külaelu) toimimisse. Ettevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal noorte juhtide osakaalu 62 , mis viitab probleemidele põlvkondade vahetuses. Mahetootjate arv on iga aastaga suurenenud nin g moodustab 11% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest 63 . Seejuures on kasvanud ka mahetootjate kogutoodangu väärtus, mis moodustab põllumajandussektori kogu - toodangu väärtusest 8% 64. Eesti osatähtsus EL põllumajandussektori poolt loodud lisandväärt uses on püsinud stabiilsena (ca 0,2%). Aastate jooksul on vähenenud nii taime - ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade osatähtsus kogu lisandväärtuses kui ka hõivatute arv. 65 Lisandväärtus hõivatu kohta on pikaajaliselt oluliselt suur enenud, kuid 55 Eesti Konjunktuuriinstituut „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2016. a“ 56 Eesti Konjunktuuriinstituut „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2017. a “ 57 2004. a 482,8 mln eurot, 2017. a 906 mln eurot . 58 2013. a moodustas Eesti põllumajandustoodangu väärtus ha kohta (965 €/ha) 39% EL keskmisest (2438 €/ha) . 59 Saagikus on sarnasel tasemel Läti ja Leeduga, kuid oluliselt madalam kui Kesk -Euroopas. 60 Piimatoodangu väärtuse osatähtsus on EL liitumisest alates olnud keskmiselt 54% loomakasvat ustoodangu väärtusest. 61 45% põllumajandusmaast on 3% majapidamiste kasutuses, 2016. a oli Eestis üle 16 tuhande põllumajandusliku majapidamise, mille arv on aastate jooksul vähenenud, kuid keskmise suurus kahekordistunud (2016. a 62 ha). 62 Alla 35-aastaseid põllumajanduslike majapidamiste juhte on ca 8% üle 65 aastaseid on 2016. a 28%,. 63 2017. a lõpu seisuga tegutses Eestis 1888 mahetootjat . 64 2016. a, FADN andmete alusel. 65 Lisandväärtuse osatähtsus 1,4% (2016. a 276 mln eurot), hõivatute arv 2,6% (2016. a 17,1 tuh).  24 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm viimase kolme aasta suundumus on turutingimustest ja ilmastiku mõjudest tulenevalt langev, mistõttu tööjõu tootlikkus jääb alla EL keskmisele tasemele 66 . Tootjahindade volatiilsuse tõttu kõigub sektori sissetulek aastate lõikes oluliselt, seega on toetustel (sh maksuerisustel) sektori stabiilsuse tagamisel olnud oluline roll. Tururiskidega toimetulekuks tuleb senisest enam rakendada riskijuhtimismeetmeid. Tööjõu tootlikkus on suurenenud eelkõige mastaabisäästu, tootmistehnoloogia uuendamise ning sordi- ja tõuaretustöö tulemusel. Põllumajandustootmise ja -tootlikkuse kasv on saavutatud suhteliselt madala survega keskkonnale. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandus - ettevõtted. 67 Brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatili ste tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari kohta on suurenenud, kuid jäävad veel alla EL keskmisele 68. Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad k õrge kvaliteediga ja mitmekülgset toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv on järjest kasvanud (2016. a 683 ettevõtet). Samuti on iga aastaga suurenenud ka mahetöötlejate arv (2017. a 165). Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv aastate jooksul vähenenud (2016. a umbes 15 000 hõivatut) ja järjest suuremaks probleemiks on tööjõupuudus. Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70% ulatuses väikesed 1-9 hõivatuga ettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%. Eest i toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Probleemiks on väikesed tootmismahud ning sellest tulenev madal konkurentsivõime. Eesti suurimad toiduaine - tööstused on EL keskmisest väiksemad ja ei suuda välismaistele tootjatele konkurentsi pakkuda. 69 Toiduainetööstuste konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi ja innovatsiooni. Samuti pöörata tähelepanu koostööle ja selle abil mahtude suurendamisele ja väiksema mahuga nišitoodetele turgude leidmisele. Eesti toiduainetööstuse poolt loodav lisandväärtus on suurenenud (2016. a 382 mln eurot), moodustades 3% kõigi tegevusalade poolt loodud lisandväärtusest ja 13,3% kogu töötleva tööstuse omast. Tegevusharude lõikes luuakse enim lisandväärtust joogi -, liha-, valmistoidu- ja piimatööstuse ettevõtete poolt. Samuti on järk -järgult paranenud toiduainetööstuse ettevõtete poolt loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid see püsib endiselt üle kahe korra madalam kui EL-is keskmiselt 70 . Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks 71 . Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes EL-i keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 75% EL keskmisest). Toiduainetööstuse ettevõtetel tuleb kaas as käia erinevate toidutrendide ja tarbimisharjumuste muutumisega. Mahetoodete populaarsuse kasvades on ka suuremad toiduainetööstuse ettevõtted alustanud mahetoodete töötlemist. Mahetoodete turuosa on siiani olnud väike, selle põhjuseks on ebastabiilne toormega varustatus ning keerukad tootmisprotsessi puudutavad tehnilised nõuded. Eestis toodetakse teravilja ja piima rohkem kui ise ära tarbime (isevarustatuse tase perioodil 2015/16 vastavalt 227% ja 183%). Samas on köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade, kartuli ning liha toodang väiksem kui siseturu nõudlus, kuigi piisavalt ressursse tootmiseks jagub. Taimekasvastuses on selle üheks põhjuseks mh asjaolu, et 66 Allikas: EAA; Tootmisteguritulu aastatöö ühiku kohta 2015 -2017 keskmine EL28 16,8 tuh eurot, Eesti 13,5 tuh eurot. Aastatel 2011-2013 ületas Eesti EL keskmist kuni veerandi võrra. 67 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Su stainability in Estonia“, 2018. 68 FADN andmetel moodustavad brutoinvesteeringud kasutusesoleva maa hektari kohta perioodi 2004 -2015 keskmisena 68% EL- 28 keskmisest. 69 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. 70 Eestis 2015. a lisandväärtus hõivatu kohta 25 tuhat eurot, Eurostati andmed. 71 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 25 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Eestist klimaatiliselt soodsamates piirkondades on suhteline tootmiseelis nende saaduste tootmiseks. Tarneahela sidusus ja toimimine Eestis toodetavate põllumajandussaadus te hinnad on mõjutatud EL-is ja maailmaturul toimuvast. Üldiselt on Eestis turutõrgete korral kokkuostuhindade langus olnud järsem kui EL-is keskmiselt ehk raskused on võimendunud kiiremini, mille põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene ko ostöö ahela lülide vahel. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Põllumajandustootjad ja toiduainetööstused on toidutarneahelas jaekaubanduse kõrval nõrgemas positsioonis 72. Seejuures ei suuda põllumajandustootjad ka turuolukorra muutustele põllumajandusliku tootmise eripärade tõttu reageerida nii kiiresti kui teised ahela osapooled. Peamiste toidukaupade hinnamarginaalide jagunemisest võib näha, et nii põlluma jandustootjad kui ka toiduainetööstused saavad ebaõiglaselt väiksema osa jaehindadest ning riskid kantakse üle ahelas nõrgema positsiooniga lülile. Tarneahela tasakaalustamatus võimendab turutõrgete tagajärgi ja nendega kaasnevaid riske, mis vähendab põllumajandus- ja toiduainesektori valmisolekut turutõrgetele ning hindade volatiilsusele reageerida. Ühistegevus ja koostöö tugevdavad põllumajandustootjate ja ka toiduainetööstuste turujõudu ning positsiooni toidutarneahelas. 2017. a seisuga tegutses Eestis 82 oma liikmete majanduslikke huve teenivat aktiivset põllumajandusühistut. Põllumajandusühistute keskmine turuosa EL-is on 40%. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal. Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk, kuna esineb usaldamatust koostöö partnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 300 -400 mln euro suurune negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis viitab toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele. Madal töötlemise võimekus avaldub selgelt tegevusalade lõikes – Eesti on teraviljade netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete osas netoimportija; samuti elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija. 73 Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile lisandväärtust andmata. Ekspordi sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi poolt avatud sihtturgude abil ajas järjepidevalt kasvanud (2016. a 99 riiki), kuid pool ekspordimahtudest suundub kolme lähiriiki – Soome, Lätti ja Leetu. Toiduainete nõudlus maailmas on järjepidevalt kasvav ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile üha kõrgemad. Eestis on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitab suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riigil on oluline roll k a kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamises. Eesti 72 Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring (2017) https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring -2017- hinnamarginaalid-2017.pdf 73 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018  26 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm keskkonnatingimustest tulenevalt on üheks võimaluseks soodustada mahetootmise arengut. Mahetoodete populaarsuse kiire kasv mitmetes riikides on tekitanud olukorra, kus nõudlus mahetoodete järele ületab kodumaist pakkumist ja valdav osa mahekaupadest imporditakse. Mahetöötlejate vähesuse tõttu müüakse suur osa Eesti mahesaadustest toiduainetööstusele tavatoodete tooraineks või eksporditakse nii mahe - kui tavatoorainena (sh elusloom adena), mistõttu jõuab mahetooraine eksportturgudele peamiselt tavatoote koostisosana või maheda esmatootena 3.2.2.3. MAA- JA RANNAPIIRKONNA ARENG Sotsiaal-majanduslik olukord Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast 74 ning ettevõtetest 75, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega 76 , ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega 77 ning viiendik töötleva tööstusega 78. Kokku pakub maapiirkond tööd 22% -le koguhõives osalejale, so 148 000 inimesele, kellest 67% on maa- ja 33% linnapiirkonna elanikud. 99 000-l maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 94 000-l linnalises asulas ja 7 000-l välismaal. Suurimaks tööandjaks on teenindussektor, pakkudes tööd 60% -le maapiirkonnas elavatest hõivatutest, järgneb 30%-ga tööstus- ning 10%-ga primaarsektor. Paljud EL-i, sh ka Eesti maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukat e igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus - ja põhiteenuste kehv kättesaadavus. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noor te arv ning kui linnapiirkonnas 20–40 aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Sotsiaal -majandusliku arengu seisukohast on haavatavamad keskustest kaugemal asuvad ja madalama asutustihedusega maapiirkonnad. Elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulisemate investeeringute tegemiseks. Kuigi maapiirkonna kujunemises olulist rolli mänginud põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonna ettevõtete panus tööhõivesse on viimasel kümnendil märgatavalt vähenenud, on maamajandus kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks läbi mittepõllumajanduslike tegevuste ja aktiivsete kohalike kogukondade kiire arengu. Alternatiivsete tegevusvaldkondade arendamisse ja seeläbi töökohtade loomisesse on märgatava panuse andnud ka põllumajanduslikud majapidamised. Kasvanud on tööhõive ning kahanenud maa- ja linnapiirkonna vaheline hõivelõhe. Kohalikud kogukonnad Aktiivsete kohalike kogukondade kasvu on soodustanud LEADER -tüüpi kohalikul algatusel põhinev alt üles lähenemisviis, mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade 74 Maapiirkonna elanikkonna osatähtsus kogu elanikkonnas on 32,78%. 75 Maapiirkonna ettevõtete osatähtsus kogu ettevõtete arvus on 27,99%. 76 Maapiirkonna teenindussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 49,11%. 77 Maapiirkonna primaarsektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 30,44%. 78 Maapiirkonna tööstussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 20,44%. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 27 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm loomisel maamajanduses. Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 LEADER kohalikku tegevusgruppi, mille tegevuspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti territooriumi ja hõlmavad üle poole maapiirkonna elanikkonnast 79. Kestliku ja mitmekesise elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi - ja vabaaja tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse ning internetiühenduse ja muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. Edendamaks maamajanduse jõukust arendatakse ka kohalikku ettevõtlust (nt maaturismi, puidu - ja mööblitööstust, mahetootmist, teravilja- ja köögiviljakasvatust, piimatootmist). Otseselt rannaelu ja - ettevõtluse edendamisega tegelevad kohalikud a lgatusrühmad kaheksas erinevas kalanduspiirkonnas. Struktuursed muutused Eesti haldussüsteemis, sh kohalike omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning piirkondade potentsiaali täieliku realiseerimise tagamiseks, mõjutavad o luliselt kohalikku elu ning suurendavad vajadust aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade järele. Tarvis on tugevdada kodanikeühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Uued väärtusahelad ja võimalused Tagamaks, et maal oleks hea elada, tuleb jõuliselt tegeleda maapiirkonna kestliku ja kvaliteetse tööhõive ja majanduskasvu edendamist soosivate tegevustega ning sealse elukeskkonna kvaliteedi säilitamisega. Maapiirkonna eluolu ja majanduslik areng sõltuvad üha enam ettevõtluse mitmekesisusest, uute töökohtade olemasolust ning tugevatest ja aktiivsetest kohalikest kogukondadest. Olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine saab toimuda läbi kõrgema lisandväärtusega majandustegevuse edendamise. Kvaliteetsete tootmissisendite (seeme, seemnekartul, istutusmaterjal) ja kohaliku toorme kasvatamine, püüdmine ja väärindamine, ühistegevus, erinevad nišitooted, mahepõllumajandus, kultuuri - ja turismimajandus ning uued väärtusahelad nagu puhas energia, biomajandus, ringmajandus, ökoturism on need võtmevaldkonnad, mis läbi oskusliku rakendamise (sh piirkonna ressursside ja eripära oskuslikum kasutamine, innovaatilised tootmisviisid, väärindatud toodete eksport) ja edendamise suudavad tagada maapiirkonnas hea majanduskasvu ning hoida ja luua töökohti. Nii kestlik põllumajandus, kalandus kui ka metsandus on strateegilised sektorid selle potentsiaali arendamisel. Üha olulisem on siinjuures erinevate sektorite kombineerimine ning ressursitõhususe maksimeerimine, nt biomajandusvaldkonnas, kus Eesti suur potentsiaal on hetkel alakasutatud. Suureks väljakutseks on jõukuse tagamine ja suurendamine ning teenuste kättesaadavuse parandamine maapiirkonnas. Sealseid ettevõtjaid iseloomustab ma dal investeerimisvõime tulenevalt kapitali vähesusest ning piiratud ligipääsust finantseerimisvahenditele. Puudulik ligipääs investeeringutele mõjutab aga ettevõtete tegevuste laiendamist, kasvamist, arenguvõimaluste realiseerimist ning võimekust kohaneda kliimamuutustega ja tulla toime loodus - või inimtegevusest tingitud õnnetuste tagajärgedega. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja tegevuste edendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Maapiirkonna elanikele peab tagama parema juurdepääsu avalikele ja tervishoiuteenustele, kutseõppele, heale internetiühendusele, uute osk uste arendamist võimaldavatele programmidele, eriti digitaalsektoris, ning kvaliteetsele ja vajaduspõhisele haridusele ja ühenduvusteenustele. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad omapoolse panuse andma nii põllumajandus- ja kalandus- kui ka teised poliitikad ja tegevussuunad. Kõiki võimalusi tuleb maa- ja rannaelu taaselustamiseks ja edendamiseks ära kasutada – lähtuda tuleb piirkonna vajadustest ja perspektiividest. 79 26 LEADER kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkondades elab 63,8% maa piirkonna elanikkonnast ning nende territoorium hõlmab 94,6% kogu riigi territooriumist.  28 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3.2.3. III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS Kalavarud ja kalapüük Kalandussektori põhialuseks oleva ressursi olukorda Eestis võib pidada suhteliselt heaks. Arvuliselt ei vasta siiski ligi poolte meile oluliste kalavarude majandamine veel täielikult säästliku kasutuse põhimõtetele. Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused t agavad Eestile mitmekesise kalavaru ja loodusliku taastootmise võime, samas on koelmupaikade arv oluliselt vähenenud seoses keskkonnamuutuste ja inimtegevusega. Koelmupaikadest aga sõltub kalavaru suurus. Kalavarude hea olukorra tagamiseks on oluline koelm ute ja elupaikade taastamine, liigse püügisurve vähendamine, püügivahendite selektiivsuse tõstmine ning kalade asustamine liigikaitse eesmärgil. Veekogude hea uuritus ning järjepidev kala - ja keskkonnateaduse areng on loonud eeldused kalavarude ökosüsteemi põhiseks majandamiseks, mis kätkeb lisaks kalapüügile ka muude oluliste mõjuteguritega (mereimetajad ja lindude tekitatud kahjustused ning nende soovimatu kaaspüük, keskkonnamuutused, võõrliigid jt) arvestamist või nende mõjutamist. Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt on harrastuspüügil toonud soovitud mugavuse kalapüügile ligipääsul (94% toimingutest on elektroonilised) ning andmeesitusel. 80 Elektrooniliste vahendite kasutamine kogu sektori kontekstis on loonud võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks. Alakasutatud on aga tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna - ja sisevete püügi aruandluses (6,5 % toimingutest on elektroonilised), vaatamata sellele, et võimekus on loodud. 81 Vaatamata elektrooniliste vahendite k asutamisele, mis on loonud eeldused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks, survestab Keskkonnainspektsiooni toimimist inimressursi nappus, samuti on korduvalt reformitud struktuuri. Seda on mõnevõrra aidanud leevendada tulemuslik koostöö vabatahtlike ga eeskätt kudeaegse kaitse korraldamisel lõheliste jõgedel aga ka nn „kaldad puhtaks“ prügikoristuskampaaniate näol. Suurem kaasamine aitaks veelgi tõhustada järelevalvet ning tõsta avalikkuse ja sektori keskkonnateadlikkust. Ressursi nappusest tingituna tegeletakse järelevalves peamiselt vaid oluliste rikkumistega. Töömahtu suurendavad järjest karmistuvad EL -i nõuded kalasaagi käitlemise ja raporteerimise osas ning kasvav harrastuspüük. Järelevalve fookuse hoidmiseks võib osutuda vajalikuks püügieeskirja de ja nõuete lihtsustamine. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidud oluline püügivõimsuse vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. 82 Sektori efektiivsuse tõusu ja püügivõimsuse vähendamist on soodustanud individuaalsete ülekantavate kvootide (ITQ) süsteemi kasutuselevõtt. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2017 oli 25 ettevõtet kokku 33 laevaga. 83 Püügimaht aastas on suurusjärgus 50 000 tonni kilu ja räime kokku. 84 Praeguse laevastiku võimsuse juures on võimalik püüda ka veidi rohkem, kuid varude olulisel suurenemisel võib selles laevastikusegmendis tekkida püügivõimsuse puudujääk. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (a lla 200 tonni). 94 Läbi efektiivistamise on sektor muutunud elujõuliseks ja investeerimisvõimeliseks, kuid finantstoe olemasolu peetakse siiski oluliseks. 80 Keskkonnaministeeriumi teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu (TEHA) http://kala.envir.ee/ 81 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login 82 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse analüüs. Eesti Mereinstituut 2012 83 Maaeluministeerium. Kalalaeva register 84 Maaeluministeerium. https://www.agri.ee/et/eesmargid -tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/puugiandmed www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 29 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Kaugpüügilaevastik, kus tänaseks on võrreldes 10 aasta taguse ajaga (12 laeva) alles 4 tehaslaeva 85 , tegutseb Kirde- ja Loode-Atlandi kalanduspiirkondade rahvusvahelistes vetes, Teravmägede ning Gröönimaa vetes. Püütakse põhjatraalidega peamiselt krevetti, turska, meriahvenat ja süvalesta, mille kogusaak on ca 10 000-13 000 tonni ehk ligemale 16% Eesti kutselisest kalasaagist. 86 Varasemalt suurimat saaki andnud Loode-Atlandi krevetivarude vähenemisest tingituna on meie ajaloolised püügivõimalused moratooriumi all (piirkonnad 3M ja 3L) ning see sunnib alternatiivina vaatama rohkem reguleerimata liikide ning kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepingute poole. EL -i püügivõimsuse piirang pidurdab juba praegu kaugpüügi arengut, sest vanade laevade asendamine uutega (mis on veidi võimsamad), rääkimata lisalaevadest, ei ole hetkel võimalik. Meie peamiste ajalooliste krevetipüügivõimaluste taasavanemisel NAFO konventsiooni alal võib selle potentsiaali täielikul ärakasutamisel tekkida seetõttu raskusi. Kaugpüügilaevade üheks oluliseks eripäraks võrreldes Läänemere traallaevadega on see, et nende laevade pardal tegeletakse lisaks püügile ka kala erineval kujul töötlemisega. Ligi 20% ehk ca 14 000 tonni Eesti kutselise kalapüügi saagist püütakse ranna - ja sisevete püügil, kus opereerib ligemale 1400 loa omanikku ca 2500 loale kantud kaluri näol. 87 Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad investeeringuid infrastruktuuri parendamiseks, seadmetega varustamiseks ja multifunktsionaalsuse edendamiseks. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse kantud 2017. aasta lõpu seisuga 2044 (1555 rannapüügis ja 489 sisevetel). Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 887 ja sisevetel 357. 88 Püügivõimalused antakse välja püügivahendite piirarvudena (peamiselt võrgud, mõrrad), lisaks aastase lubatud saagina Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (kokkuleppel Vene Föderatsiooniga) ning räimepüügil kastmõrraga Liivi lahel. Suuresti segapüügil baseeruv kalasaak moodustub peamiselt räimest, ahvenast, kohast, lestast, latikast, haugist ja särjest. Peale kalapüügi toimub ka agariku varumine. Segmenti iseloomustab kohati liigne püügikoormus 89, mis toob kaasa hulgaliselt erinevaid piiranguid või püügi sulgemise piiratud ajavahemikul. Püüki takistavad ka looduslikud tingimused nagu ilmastik ja jääkatte teke ning piirkonniti arvukad hülge- ja kormoraniasurkonnad, samuti looduskaitsest tulenevad püügipiirangud jm. Püügist saadav keskmine tulu rannapüügis on väike ning kalapüük ei ole püügiandmete kohaselt enamikule kaluritele ainukeseks sissetulekuallikaks (nt 30% loa omanikest püüavad alla 200 kg kala aastas). 90 Läänemere traalpüügile ja kaugpüügile sarnast püügivõimsuse vähendamist ei ole ranna ja sisevete püügil läbi viidud. Nii nagu teisteski segmentides tagab ranna ja sisevete püügis oskusteabe, traditsioonide edasikestmise ja konkurentsivõime ajaloolise püügiõiguse süsteem ehk püügiõigust on võimalik pärandada. Väikesed püügikogused ja kala vähene väärindamine ei võimalda samas piisavaid sissetulekuid ning segmendi üldine investeerimisvõimekus on seetõttu madal. Toetatud struktuuridena tegutsevad kalurite esindusorganitena kalanduse kohalikud algatusrühmad kahek sas kalanduspiirkonnas (8). Kohalike arengustrateegiate rakendamisega on toetatud vajalikke investeeringuid nii rannakalurite jaoks kui ka varude säästlikuks kasutamiseks. Kohalikud algatusrühmad on osalenud kalavarude ja säästliku kalapüügi õigusloome väljatöötamisel ning see on jätkuv protsess järgnevatel aastatel. 85 Maaeluministeerium. Kalalaeva register 86 Statistikaamet 87 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login 88 Maaeluministeerium. Kalalaeva register 89 Eestiriikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldam iseks aastatel 2015-2017. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut 2017. 90 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login  30 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Kutselise kalapüügi erinevates segmentides on EL toetuste abil panustatud püügivahendite, kalasadamate, kala külmutamis - ja esmatöötlemise võimekuse parendamisse, kuid investeerimisvajadus laevastiku uuendamise ja vajaliku infrastruktuuri ning kaasaegsete seadmete ja vahendite järele teatud piirkondades on endiselt olemas. Maailmas järjest suurenev loomse valgu vajadus tagab potentsiaalse turu Eesti kalatoodetele. Suurimaks probleemiks kõikides segmentides on suur vajadus tööturult lähitulevikus lahkuvate töötajate asendamiseks enamiku kalanduse põhikutsealade puhul, kus vanemaealiste osatähtsus on ligi 40% 91 ning sageli konkureerib sektor tööjõu osas rahvusvaheliselt. Viimasel kümnel aastal on ra nnakaluri kutseeksami sooritanud 220 alla 29-aastast noort kalurit, kuid suurem osa eksami sooritajatest on 30 – 49 aastased 92. Harrastuspüügiga kui ühe vaba aja veetmise viisiga tegeleb üle 100 000 harrastuskalastaja 93, mis muudab selle kõige populaarsemaks hobiks Eestis. Peamisteks püügiobjektideks on ahven, haug, koha, särg ja teised kohalikud kalaliigid ning aastas välja püütavad kogused küündivad sõltuvalt aastast mitme tuhande tonnini. 103 Kalastajatele on loodud laialdased võimalused kalapüügiga tegelem iseks kasutada lubatud mitmekesiste püügivahendite (peamiselt erinevad õngpüünised) ning püüda lubatud liikide suure arvu tulemusena. Õigusaktidega on muuhulgas reguleeritud igaüheõigus ning veekogude ja kallasraja kasutamine, kuid kallasrajale juurdepääsu tagamine vajab suuremat tähelepanu. Pääsemist veekogudele on lihtsustanud ka arenevad väikesadamad – taastatud on kaisid, muule jm infrastruktuuri sh rajatud slippe, kaikohti, olmehooneid jms. Tänu püügilubade elektroonilisele soetamisele ja aruandlusele on harrastuskalapüügi administreerimise koormus viidud miinimumini ning kõikidele on tagatud lihtne ja võrdne ligipääs harrastuspüügile. Mitmed harrastuspüügi huviobjektiks olevad varud kattuvad ranna ja sisevete kutselise kalapüügi huviobjektidega ning sageli on seetõttu varu kaitseks lahendusi leida keeruline ja kutseliste ning harrastajate huvide võrdne kaitse on tõsine administratiivne väljakutse. Esindus - ja katusorganisatsioonidesse kuulub võrreldes valdkonna populaarsusega väga väike arv harrastajaid. Selle tõttu on kalastusklubide kaasa rääkimise võimekus poliitika kujundamisel kesine ning majanduslik suutlikkus suhteliselt madal. Harrastuspüügist laekunud tasudest on vahendeid suunatud harrastuskalapüügiga seonduvate projektide toetamiseks läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse. Toetatud on projekte alates uuringutest kuni kalapüügivõistluste, laagrite ja infrastruktuurini. 94 Vajadus sellise toetuse järele on areneval sektoril suur. Vesiviljelus ja bioloogilise ressursi töötlemine ja turustamine Eestis on head eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevad ettevõtted omavad pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega varustatud töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Kalakasvatuste põhjustatud lämmastikukoormus moodustab hinnanguliselt 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti lämmastiku- ja fosforikoormusest. 95 Ajas on aktiviseerunud ühistegevus, mille ilmekamaks näiteks on kalanduse tootjaorganisatsioonid, mida on hetkel Eestis 5 ning millele lisandub tootjaorganisatsioone koondav keskühistu 96. Tootjaorganisatsioonidesse on koondunud 91 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus . OSKA raporti terviktekst, Kutsekoda, 2017 92 Kutseandja „Kalurite Liit“ andmetel. 93 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring. Eesti Uuringukeskus OÜ, 2016 94 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 95Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine – Aqua Consult Baltic OÜ 2012 96 Maaeluministeerium (turukorraldus) 2018 https://www.agri.ee/et/eesti-kalapuugi-ja-vesiviljelussektori-tootjaorganisatsioonid www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 31 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm püügi- ja vesiviljeluse valdkonna ettevõtjad, kelle eesmärk on ühistegevusega püügil, kalakasvatusel, töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ja paremad läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tooraine koondamine tootmisetapil, st kalapüügil ja kalakasvatamisel, võimaldab ühtlasi tekitada mastaabisäästu, saades paremaid väljavaateid hinnaks ja turgude leidmiseks. Eesti vesiviljelussektorit iseloomustab suur killustatus mitmete väikesemahuliste toodete ja tootmisviiside vahel, millest tulenev huvide lahknevus on osaliselt pärssinud tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude kui ka tootjaorganisatsiooni raames. Ranna - ja sisevetekalanduses ei ole ühistegevus tootmises ja turustamises veel väga levinud. Eesti vesiviljelusettevõtete potentsiaalset t ootmisvõimsust on hinnatud väljamakstud projektitaotluste planeeritud võimsuste põhjal suuremaks kui 4000 tonni aastas 97, kuid tegelik tootmine on sellest umbes viiendik (ca 900 tonni 98 ). Viimastel aastatel on tootmismahud hakanud järk-järgult kasvama, kuid veel ei suudeta rahuldada töötlejate kvaliteetse tooraine vajadust kasvatavate liikide osas. Kalatööstuste toorainega varustatus püütavate mageveeliste liikidega (koha, ahven) on sesoonne ja kohalikku toorainet ei jätku piisavalt, mistõttu on sellistes to otmisbaasides tootmisvõimsus alakasutatud. Avamerekasvanduste rajamist Eestis piiravad ebasoodsad klimaatilised tingimused ja Läänemere keskkonnaseisund ning hoonestuslubade protsess on aeganõudev ja keeruline. Kuna vesiviljelussektor 99 on väike, ei ole tekkinud piisavat turgu Eesti vesiviljelussektorile spetsialiseerunud veterinaaridele ja konsulentidele. Rahuldamata on nõudlus oskustööjõu osas, sest sektorit iseloomustab nõudlik füüsiline töö ning madal palgatase (kalatöötlemises on see 70% Eesti keskmise st ja vesiviljeluses 44% 100). Mageveekala töötlemisettevõtted fileerivad ning valmistavad erinevaid kulinaariatooteid, samas kui kilu ja räime töötlemissektoris tegeletakse peamiselt kala külmutamisega. Kilu ja räime töödeldakse enamjaolt hästi toimivate to otjaorganisatsioonide poolt rajatud kompaktsetes külmhoonetes, mis on varustatud kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega nii töötlemise aspektist kui ka toodete pakendamises. Innovatsiooni ja tootearendusse on kala- ja vesiviljelustoodete tootmise ja t öötlemisega tegelevad ettevõtjad investeerinud suhteliselt vähe. Euroopa Liidus on tarbijate nõudlus kalatoodete järgi kasvavas trendis 101 ja kalatarbimine 2014. aastal oli elaniku kohta 25,5 kg 102 . Eestis ei ole kalatarbimine viimase kolme aastaga oluliselt muutunud, jäädes elaniku kohta 17 kg -ni aastas 103. Suuremates Eesti kaubanduskettides on kalandustoodete sortimendis kohaliku päritoluga tooted esindatud, konkureerides sageli odavamate hindadega importtoodetega. Eesti kalatoodete isevarustatuse tase oli 2017. aastal 530%. Kohalikku päritolu vesiviljelustoodete turustamise lühike tarneahel tagab toodangu värskuse , ent toodangu kogumaht on küllaltki madal. Eesti kalandussektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on finantsvahendid olnud sihtgrupile raskesti 97 Riigikontroll „Euroopa Kalandusfondi vesiviljelustoetuste mõju“ 2016 98 Statistikaamet 99 Vesiviljelussektori all peetakse silmas nii kala-, vähi-, vetika- kui karbikasvatamist 100 Statistikaamet 101 EUMOFA (Euroopa Liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus) 2014 102 EUMOFA „EU Fish market 2016“ 103 Konjunktuuriinstituudi 2016. a küsitluse andmed  32 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm kättesaadavad. Nende turutõrgete leevendamiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu võimaldatud ligipääs laenurahale. Vesiviljeluses on vähesel määral hakatud katsetama uute kalaliike kasvatamisega ning on tekkinud huvi ka vetikate ja karpide kasvatamise vastu. 104 Alustatud on juba punavetika Furcellaria lumbricalis ja söödava rannakarbi Mytilus edulis kasvatamise katsetusi Väinameres, Liivi lahes ja Läänemere avaosas , millega loodetakse leida Eesti tingimustes sobiv tootmistehnoloogia. Vetikakasvatuse puhul on käimas esimesed innovatsiooniprojektid kasvatustehnoloogiate arendamiseks. Erasektori algatus el on käivitunud karbikasvatuse arendamine. Teistes Läänemere -äärsetes riikides on karbi- ja vetikakasvatus näidanud potentsiaali merekeskkonna eutrofeerumise vähendamisel. 105 Eesti kalatöötlemissektoris müüdi 2016. aastal 50 000 tonni kalatoodangut 126 milj oni euro väärtuses. Külmutatud kala ja vähiliste osatähtsus müügis oli 62% kogusest ning 35% väärtusest. Kalatööstused on selgelt suunatud ekspordile, mille osakaal kogumüügitulus oli 2016. aastal 64%. Eesti paikneb geograafiliselt Läänemere piirkonnas soodsas asukohas, mis loob eeldused kujuneda kilu ja räime keskseks rahvusvaheliseks logistikakeskuseks. Samas kogu kalatoodete ekspordist oli külmutatud kala osakaal ca 65%, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele. Kalatöötlejate peamiseks ekspordi mõjutajaks just viimastel aastatel on olnud Venemaa poolt 2014. aasta augustis kehtestatud embargo. Seetõttu on alates 2014. aastast kalatoodete eksport Ukraina suunal suurenenud. Oluliselt on kasvanud jahutatud kilu osakaal ekspordis, sihtriikideks on Soome ja Rootsi. Kilu- ja räimetoodetele on aktiivselt uusi turuväljundeid otsitud nii Aasiast kui Aafrikast. Püsivaimaks uueks partneriks võib nimetada Hiinat. Vesiviljelustoodangust eksporditi 2017. aastal 5% välisriikidesse. 106 Peamiseks vesiviljelustoodete ekspordi artikliks on olnud angerjas, mida on müüdud Hollandi töötlejale. Väikestes kogustes on eksporditud ka tuurlasi ja jõevähki. 107 104 Uute liikide kasvatamisel arvestatakse Nõukogu määrus (EÜ) nr 708/2007, 11. juuni 2007 kehtestatud nõudeid ja Looduskaitse seadust 105 Interreg BBG projekt - https://www.submariner-network.eu/projects/balticbluegrowth 106 Statistikaamet 107 Kalanduse teabekeskus „Kalakasvatus. Perspektiivsed kalaliigid“ 2015 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 33 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3.3. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Koostatava arengukava tegevused on praegu kajastatud mitmetes erineva tasemega strateegilistes dokumentides, mille tulevane valdkonna arengukava seob riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna mõistes ühtseks tervikuks. Arengukavasse integreeritakse vastava valdkonna eesmärgid ja tegevused j ärgmistest hetkel kehtivatest arengukavadest ja strateegiatest : 108 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014–2020 Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014 –2020 Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava, Ida -Eesti vesikonna maaparandushoiukava, Koiva vesikonna maaparandushoiukava Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021 Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020 Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014 –2020 Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015 –2020 Eesti lambakasvatussektori arengukava aasta teks 2018-2023 Eesti lihaveisesektori visioonidokument 201 6–2020 Eesti piimanduse strateegia 2012 –2020 Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015 –2020“ Koolikava rakendamise riiklik strateegia Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014 –2020 Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013 –2017 Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021 Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“ Riiklik programm „Sordiaretusprogramm aastatel 2009 –2019“ Programm „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021” Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle rakendusplaan 108 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/arengukava -pollumajandus-kalandus-2030-koostamise- ettepanek.pdf  34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021 Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016 –2020 Eesti merestrateegia meetmekava Looduskaitse arengukava aastani 2020 Harrastuskalapüügi arengukava 2010–2013 (perspektiiviga 2018) Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017–2023 (perspektiiviga 2027) Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017 –2019 (perspektiiviga 2023) Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise te gevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2017 –2021 Arengukava teemakäsitlust suunavad dokumendid, mida tuleb lisaks arvestada PõKa koostamisel ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel (nimekiri ei ole ammendav): Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (põhjaveedirektiiv) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (nitraadidirektiiv) Looduskaitse arengukava aastani 2020 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842 heitgaaside vähendamise kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv 2016/2284 saasteainete vähendamise kohta Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014 -2020 Metsanduse arengukava 2011-2020 Eesti Maaturismi arengukava 2015-2020 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2014-2020 Säästev Eesti 21 www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 35 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ Eesti julgeolekupoliitika alused Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 Kodanikuühiskonna arengukava 2015 –2020 Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Metsanduse arengukava 2011–2020 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Heaolu arengukava 2016–2023 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Ettevõtluse kasvustrateegia Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 201 4–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ Elukestva õppe strateegia 2020 ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 - 2030  36 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 4. KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk arengukava kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH PõKa väljatöötatud lahendusvariante ja pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Et KSH sisend arengukavasse oleks asjakohane, on oluline arvestada arengukava üldistusastet, s.t KSH läbiviimisel lähtutakse strateegilise arengudokumendi üldistusastmest. Seda reeglit tuleb jälgida ka KSH aruande koostamise metoodika valikul ja andmevajaduse määramisel . Kasutatav KSH metoodikat liigitub ülesande ja ulatuse järgi järgmiselt: 1. VASTAVUSANALÜÜS, mille raames selgitatakse välja, kas PõKa valdkondlike alaeesmärkide saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele . Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes ülevaa tena tabeli vormis, kus ühes tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika olulisemad asjakohased eesmärgid ja ajalised sihttasemed, teises tulbas kõnealuse PõKa eesmärgid ja meetmed. Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse järgmisi Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (vajadusel täiendatakse nimekirja KSH aruande käigus): • Euroopa Liidu säästva arengu strateegia - kliimamuutused ja puhas energia, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine ning rahvatervis. • Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020 – looduse kaitsmine ja taastamine, ökosüsteemide ja ökosüsteemi teenuste säilitamine ja parandamine, tagada säästev põllumajandus ja metsandus, tagada kalavarude säästev kasutamine, tõrjuda invasiivseid võõrliike ning peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas. • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia - tagada jätkusuutlik keskkond ning edendada piirkonna areng ut. • Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020- 2030 (sh Euroopa parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841 maakasutusest tulenevate KHG heitmete kohta) - Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk ning energiatõhusus. ning alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (vajadusel täiendatakse nimekirja KSH aruande käigus) : • Säästev Eesti 21 – Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal • Keskkonnastrateegia aastani 2030 - loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet ning keskkond, tervis ja elukvaliteet. • Kliimapoliitika aastani 2050 – 1. Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 37 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm maa-alasid. 2. Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala . 3. Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega. Välditakse orgaanilise aine põllult vajaduseta minemaviimist. 4. Edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütust e asemel, mille tootmine on energiamahukas. 5. Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodanguühiku kohta. 6. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse ja nõustamise kaudu. • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 – 1.Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. 2. Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga. 3. Eestile oluliste biomajandussektorite jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba kaevandamisega. 4. Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud. 2. KESKKONNASEISUNDI ÜLEVAATE KOOSTAMINE JA KESKKONNATRENDIDE ANALÜÜS, kus antakse hinnang keskkonnapoliitiliste eesmärkide ehk keskkonnaeesmärkide saavutustasemele. Kui näiteks üheks keskkonnaeesmärgiks on, et säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus, siis analüüsides elurikkuse ja maastiku mitmekesisuse sihtarve, saab anda hinnangu, kuivõrd tõhusad on olnud seni rakendatud poliitikameetmed (regulatiivsed, jne). 3. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE METOODIKA, mille raames selgitatakse välja, kas PõKa eesmärgi ja valdkondlike alaeesmärkide saavutamiseks väljatöötatud meetmed avaldavad looduskeskkonnale ning inimese tervisele olulist ebasoodsat või soodsat mõju. Välismõjude analüüsi läbiviimiseks kasutatakse ennekõike kvalitatiivset (kirjeldavat) hindamist ja võimalusel kvantitatiivset hindamist, st juhul kui arengukava kavandatavate tegevuste täpsusaste seda võimaldab. Kvalitatiivselt mõjude hindamisel tuleb tugineda andmeallikatele (nt varem teostatud uuringud, riiklike andmebaaside andmed, GIS rakendused), mis võimaldavad teha usaldusväärseid järeldusi. 4. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE METOODIKA. KESKKONNASEIRE. Keskkonnamõju, eriti aga olulise ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks pakutakse välja keskkonna - ehk leevendusmeetmeid. Keskkonnameetmed võivad samuti olla kas regulatiivset või teavituslikku laadi. Arengukavaga kaasneva olulise keskkonnamõju ja keskkonnameetmete tõhususe jälgimiseks pärast arengukava kehtestamist pakutakse vajadusel välja seirekava, milles kirjeldatakse seiremeetmeid.  38 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Oluline keskkonnamõju ehk oluline ebasoodne keskkonnamõju võib tekkida olukorras, kus näiteks arengukava eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, EL -i või Eesti keskkonnapoliitika eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ell u viia. Olulist ebasoodsat keskkonnamõju saab detailsemalt määratleda siis, kui arengukavas nähakse ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. Tuleb kaalutleda, kas oleks otstarbekas hinnata keskkonnamõju pigem edaspidi üksikasjaliku malt tegevusloa tasandil. Natura hindamine viiakse läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses arengukava täpsusastmega ehk valdavalt arengukava üldistustaset arvesse võttes piirdutakse Natura eelhindamisega. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2017). KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 33 lg 1 punkti 4 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura eelhindamise käigus tuuakse välja Natura 2000 vää rtused ja nende kaitse- eesmärgid planeeringuga hõlmataval alal ning selgitatakse, millised konkreetsed tegevused Natura 2000 ala tõenäoliselt mõjutavad või millised elemendid võiksid koos teiste kavade või projektidega ala mõjutada. Eelhindamise tulemusena tuuakse välja olulisemad tegevused ja valdkonnad, mille täpsem käsitlemine on Natura 2000 võrgustiku kontekstis vajalik läbi edasiste täpsemate projektide või kava etappide (projektid jmt). Kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad detailsemad te gevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks – jätkatakse nende tegevuste lõikes asjakohase hindamisega. Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva mõjuga. PõKa sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamime teostakse PõKa eelnõu mõjude eelhindamise raames, mis hõlmab endas sotsiaal-demograafiliste, majanduslike (sh põllumajandus, kalandus, toidutööstus), keskkonna -, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjude hindamist ning PõKa 2030 vahe- ja järelhindamise metoodika väljatöötamist. KSH aruande koostamisel täpsustatakse vastavusanalüüsi läbiviimiseks väljavalitud keskkonnaeesmärkide valikut. Lisaks toodud hindamismeetoditele rakendatakse vajadusel täiendavaid metoodikaid vastavalt vajadusele . Kasutatakse üldtunnustatud hindamismetoodikaid, mille valik kooskõlastatakse ka eelnevalt arengukava koostamise korraldajaga. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 39 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU KSH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes se adusandlusest - eeskätt KeHJS § 40 nõuetest, heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist ning arvesse võttes üldtunnustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KSH programmis on mõjuvaldkonnad määratletud , tuginedes Euroopa ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika eesmärkidele, võttes arvesse KeHJS nõudeid KSH aruande sisu osas ning senise arengukava protsessi käigus (olukorrakirjeldused, töörühmad) kerkinud olulisi valdkondi. Arvestades mõjutatava ala suurust, planeeritavate tegevuste hulka, arengukava täpsusastet ning asjaolu, et hetkel ei ole täpselt teada , mida ja kuhu kavandatakse, siis pole võimalik KSH programmis kirjeldada, millised on arengukavaga eeldatavalt kaasneda võivad asjakohased mõjud, näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju looduskeskkonnale, sh Natura aladele või vastuolu mõnele looduskeskkondlikule strateegilisele eesmärgile. Strateegilise dokumendi elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus ja indikaatorite valik selgub mõjude hindamise käigus ( arengukava koostamine ning KSH protsess toimuvad paralleelselt, mistõttu ei ole arengukava KSH programmi etapis veel lõplik) ning esitatakse KSH aruandes. Võimalikud asjakohase mõju allikad võivad olla: elupaiga häirimine või hävitamine, veekvaliteedi muutused, õhuhäiringud jms. Arengukava koostamisel protsessis tuleb jooksvalt hinnata, kas PõKa eesmärgi ja valdkondlike alaeesmärkide saavutamiseks väljatöötatavad meetmed vastavad valdkondlikele strateegilistele eesmärkidele ning kas tegevustega võib kaasneda ebasoodne mõju looduskeskkonnale või läbi looduskeskkonna muutuste: bioloogilisele mitmekesisusele (sh kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele; invasiivsete võõrliikide kasvatuse vähendamine ning looduskeskkonnale ohtlike liikide kasvatamise asendam ine); põhja- ja pinnaveekogumite seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee - elustik; mullastikule; õhukvaliteedile; jäätmeteke; inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale . Kui ilmneb oluline mõju looduskeskkonna ülalnimetatud elementidele ja viiakse läbi vastavale elementide mõju hindamine, siis tuleb lisaks anda hinnang, kas mõju tulemusel suurenevad kliimamuutustest tulenevad häiringud. Oluline on analüüsida horisontaalselt, kas arengukava lahendus panustab kliimamuutustega kaasnevate häiringute leevendamisse. Riigipiirülene mõjud. Arengukavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata.  40 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 6. KAASAMINE – MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED, KSH PROTSESS Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapoolteks on: 1. Ministeeriumid ja nende asjakohased allasutused: Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Veterinaar - ja Toiduamet, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. 2. Keskkonnaorganisatsioonid – olulisemad valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on koondunud Eesti Keskkonnaühenduste Kojaks, mis lihtsustab organisatsioonide teavitamist arengukava ja KSH koostamise osas. 3. Arengukava koostamisse kaasatud partnerid: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Aiandusliit MTÜ, Eesti Mesinike Koostöökogu, Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Polli Aiandusuuringute Keskus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, SEI Tallinn, Maa-amet, Erametsaliit, Eesti Lamba -ja Kitsekasvatajate Liit, Mesinduse Koostöökogu, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Kalaliit, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Peipsi Kalandusühistu, Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, Kalanduse Teabekeskus, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, Konjunktuuriinstituut, Kaugpüüdjate Liit, Virumaa Rannakalurite Ühing, Harju Kalandusühing, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Saarte Kalandus, Liivi Lahe Kalanduskogu, Hiiukala, Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, MTÜ Eesti Seemneliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Valgamaa Põllumeest Liit, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Karusnahaliit, Külaliikumine Kodukant, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Linnade ja Valdade Liit. 4. Muud asjast huvitatud isikud. Vastavalt KeHJS nõuetele teavitatakse KSH protsessi etappidest kuulutustega ajalehes ning strateegilise planeerimisdokumendi koostaja veebilehel. KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappide st ja tulemustest toimub vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH dokumentatsiooni avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava koostaja veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded; huvitatud või mõjutatu d institutsioone elektrooniliselt. Avalikkuse kaasamisega KSH ja arengukava protsessis tegeleb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kelleks on Maaeluministeerium. PõKa eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hind amise programmi esimene avalik väljapanek toimus perioodil 12.11.2018 kuni 28.11.2018. Avalikust väljapanekust teavitati 12.11.2018 ilmunud Postimehes (Lisa 4). Materjalidega oli võimalik tutvuda www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 41 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Maaeluministeeriumis Lai tn39 // Lai tn 41, Tallinn ning Maaeluministeeriumi veebileh el www.agri.ee. PõKa eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi teine avalik väljapanek toimus perioodil 10.12.2018 kuni 03.01.2019. Avalikust väljapanekust teavitati Ametlikes Teadaannetes ning huvitatud osapooli e-kirja teel (Lisa 6). Materjalidega oli võimalik tutvuda Maaeluministeeriumis Lai tn39 // Lai tn 41, Tallinn ning Maaeluministeeriumi veebilehel www.agri.ee.  42 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE JA LÄBIVIIMISE AJAKAVA Arengukava koostamine ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses arengukava elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud lõpptulemus. Planeeringu koostamise esialgne indikatiivne ajakava on esitatud tabelis 7.1. Tabel 7-1 Arengukava koostamise ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Arengukava etapp KSH etapp Etapi toimumise aeg PõKa koostamise algatamine KSH algatamine 08.12.2017 Töörühmade koosolekud, KSH programmi koostamine Märts-juuni 2018 arengukava koostamine. PõKa täisteksti 1. versiooni kirjalik KSH programmi kontroll ja Juuli- august 2018 kommenteerimine töörühmade seisukohtade küsimine liikmete poolt Töörühmade liikmete KSH programmi täiendamine KSH September-oktoober 2018 kommentaaride põhjal täiendatud töörühma poolt ning üle vaatamine PõKa arutelud töörühmades ja ministeeriumi poolt PõKa täiendamine Arengukava teksti esitamine PõKa KSH programmi avalikustamine ja November 2018 juhtkomisjonile esimene avalik arutelu PõKa täiendamine KSH programmi avalikustamine ja Detsember 2018-jaanuar 2019 teine avalik arutelu KSH programmi nõuetele vastavuse Veebruar 2019 kontroll KSH aruande koostamine Veebruar-märts 2019 PõKa seletuskirjalise osa Veebruar 2019 valmimine KSH aruande kontroll ja Märts-aprill 2019 seisukohtade küsimine Vajadusel PõKa täiendamine Avalik väljapanek ja avalik arutelu Mai-juuni 2019 KSH aruande täiendamine Juuli 2019 PõKa esitamine Vabariigi KSH aruande kooskõlastamiseks August-september 2019 Valitsusele kinnitamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetel vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 43 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 8. PROGRAMMI KOOSTANUD EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6101 Kontaktisik: Aare Kasemets E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6132 KSH teostaja: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu E-post: [email protected] Tel: (+372) 740 9800 Kontaktisik: Riin Kutsar E-post: [email protected] Tel: (+372) 617 7690 KSH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Riin Kutsar Juhtekspert, keskkonnaekspert, metoodikate valik, Natura 2000, looduskaitse, inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara Martin Ruul Projektijuht, keskkonnaspetsialist (protsessi üldise kulgemise juhtimine ja menetlustoimingud, huvirühmade kaasamine; kliimamuutused, kultuuripärand ja maastik) Kaile Peet Liigikaitse spetsialist (elustik ja selle kaitse, looduskaitsealused objektid) Ethel Simmul Veespetsialist (pinnas, muld, pinna- ja põhajvesi, veekvaliteet) Juhan Ruut, Krista Aidak Väliõhukvaliteet, jäätmekäitlus Hendrikson & Ko poolseks juhteksperdiks on Riin Kutsar, kes vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõikes 4 esitatud nõuetele. Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.  44 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Laekunud asjaomaste asutuste seisukohtade esitamise kirjad on lisatud käeoleva dokumendi Lisasse 3. Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine KESKKONNAMINISTEERIUM 1. Palume PõKa KSH programmis vähemalt märksõnana Maaeluministeerium ja ära märkida invasiivsete võõrliikide kasvatuse KSH koostajad ei näe vähendamise ning looduskeskkonnale ohtlike liikide vajadust KSH programmi kasvatamise asendamise ohutute alternatiividega, lisaks täiendada, kuna toetusskeemide vastava muutmise. Näiteks on õigusaktid on MeM-i töö toetusskeemides sees otseselt invasiivseid liike aluseks, sealjuures (eelmisel aastal toetati kurdlehise kibuvitsa kultuuri arvestatakse rajamist marjakultuurina, samas kui Riigimetsa toetusskeemide Majandamise Keskus teeb kulutusi sama liigi kujundamisel sellekohaste ohjamiseks). Palume analüüsida, kas on oluline õigusaktidega. Kui KeM toetusskeemide ümberkujundamine nii, et kõige täiendab/parandab probleemsemate liikide kasvatuse toetamine oleks invasiivsete liikide välistatud. nimekirja, siis seda võetakse arvesse ka jooksvalt toetuse väljatöötamisel. 2. Teeme ettepaneku lisada KSH programmi peatükki 4 KSH programmi „Keskkonnamõju Strateegilise hindamise metoodika“ täiendatakse olemasoleva järgmine lõik: „Globaalse elurikkuse strateegia Aichi 3. olukorra kirjelduse eesmärgi alusel peavad aastaks 2020 elurikkusele peatükki 3.2.1.1 kahjulikud toetused, sh subsiidiumid, olema kaotatu d või Maastikuline ümber kujundatud nii, et negatiivsed mõjud elurikkusele mitmekesisus ja elurikkus on minimaalsed või puuduvad.“. vastavalt ettepanekule. 3. Maaparandussüsteemide uuendamisel tuleb Maaparandussüsteemide arvestada, et need võivad elurikkusele kahjulikult mõju elurikkusele mõjuda (näiteks kuivenduskraavid rannaniitudel, soode analüüsitakse KSH ja märgade metsade servaaladel võivad märgade aruande etapis. koosluste elustikku negatiivselt mõjutada; Olemasoleva olukorra kuivenduskraavidest vooluveekogudesse jõudvad setted kirjelduse peatükki sellisel võivad kahjustada vee-elustikku jmt). Seetõttu teeme kujul nõue hästi ei sobi. ettepaneku lisada peatükki 3.2.2.1 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ alajaotusse „Vesi ja maaparandus“ lause: „Maaparandussüsteemide uuendamisel tuleb arvestada nende võimalikku mõju elurikkusele.“ www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 45 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 4. Nõustume KSH programmis toodud väitega, et Antud seisukoht on nõustamissüsteem ei hõlma terviklikult kõiki osapooli. teadmiseks võetud. Meetmetele, mis on tugevalt suunatud maastiku Teemat käsitletakse mitmekesisusele ja elurikkusele (mahetoetus, detailsemalt KSH aruande poollooduslike koosluste hooldustoetus), ei ole täna faasis. ühtset nõustamissüsteemi. Samas on poollooduslike koosluste tegevuskava eesmärkide saavutamisek s oluline nii tänaste maahooldajate kui ka potentsiaalsete hooldajate (näiteks tänased põllumajandustootjad) teadlikkuse suurendamine, sh võimaluste tutvustamine. Poollooduslike koosluste hooldatavate maade laienemiseks on vajalik kaaluda vastava toetuse j uurde nõustamisteenuse loomist. 5. Palume PõKa koostamisel ja KSH läbiviimisel Antud seisukoht on arvestada, et elurikkust toetavat tootmist ja toodangu teadmiseks võetud. kohalikku turustamist piirab lünklik, kulukas ja loomade heaolu mittesoosiv tootmisahel (nt on probleemiks kohalike tapamajade puudus). 6. KSH programmis on välja toodud põllumajanduse Lahenduste välja toomine negatiivne mõju kliimamuutustele, õhu kvaliteedile, hetkeolukorra peatükkides mullale ja veele. Probleemide lahendamiseks on välja oli ekslik lähenemine ning pakutud ökoloogiliselt suutlik tootmisviis – viide mahepõllumajandus. Palume lahenduste all käsitleda ka mahepõllumajandusele kui püsirohumaid ja poollooduslikke kooslusi. ühele lahendusele on eemaldatud. 7. KSH programmis rõhutatakse maastiku mitmekesisuse Antud seisukoht on ja elurikkuse teemakäsitluse juures teadmiseks võetud. põllumajandusmaastiku elurikkust suurendavaid Teemat käsitletakse maastikuelemente (põllusaared, hekid jne). Samas ei detailsemalt KSH aruande tooda välja olulist aspekti, et maastik peab olema faasis peamiselt varieeruv. Haritava põllumajandusmaa, püsirohumaa, põllumajandusmaastiku poollooduslike koosluste ja metsa vaheldumine põhiselt (PõKa ei saa maastikus on oluline nii bioloogilise mitmekesisuse kui mõjutada kogu maastikku, ka ökosüsteemiteenuste tagamiseks. vaid peaasjalikult Põllumajandusmaastiku mitmekesisuse ja elurikkuse põllumajandusmaastikul hindamisel tuleb kindlasti arvestada ka teiste, toimuvat). põllumajandusmaastikku ümbritsevate, kooslustega.  46 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 8. Leiame et PõKa KSH raames on muuhulgas vaja Seisukoht on võetud hinnata nimetatud arengukava eesmärkidest lähtuvaid, teadmiseks. KSH aruanne LULUCF valdkonna (maakasutuse, maakasutuse saab hinnangutena jääda muutuse ja metsanduse sektori) põllumaa ja rohumaa samale tasemele kui arvestusest tulenevaid kasvuhoonegaaside emissioone strateegiline ning vastava hinnangu põhjal k oostada ettepanekud ja planeerimisdokument ehk tegevused kasvuhoonegaaside, sh CO2 emissiooni arengukava. Mõjude vähendamiseks põllumaa ja rohumaa sektorites LULUCF hindamine saab anda igal arvestuses. juhul soovituse nimetatud põhimõtete järgmiseks. Ptk 4 on täiendatud strateegiliste dokumentide nimekirjaga mille osas viiakse läbi vastavusanalüüs. Nimekirja on lisatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018 maakasutusest tulenevate KHG heitmete kohta. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 47 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 9. KSH programmi peatükis 3.3 „Arengukava seosed Viide Riigi jäätmekavale muude strateegiliste planeerimisdokumentidega“ puudub 2014-2020 on KSH viide Riigi jäätmekavale 2014-2020 programmi lisatud, kuid (https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_ koostatavas arengukavas 2014-2020.pdf ). Riigi jäätmekava sätestab muuhulgas ja selle mõjude jäätmetekke vähendamise ja jäätmete ringlussevõtmise hindamises kui olulise eesmärgi aastateks 2014-2020. Riigi keskendutakse pigem uue jäätmekava I strateegia näeb ette olulise ülesandena perioodi valdkondlikele ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise arengukavadele ja nende saavutamise prioriteetsetes ettevõtlussektorites tööversioonidele. (toiduainetööstuses ja kaubanduses). Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa uute tehnoloogiate PõKa dokumendi peatükki kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida „5.3.2 Riigi sekkumine varem käideldi jäätmetena, käsitleda kõrvalsaadusena. tulevikus eesmärkide See tähendab, et uued tehnoloogiad võimaldavad täitmiseks“ on lisatud tootmisprotsessi suunata selliselt, et tootmise esmase nõue: „Ressursside eesmärgi kõrval saadakse ka muu materjal, mis ei vaja raiskamise ja toidukao kasutusele võtmiseks täiendavat töötlust ja mille vältimiseks on vajalik järele on nõudlus. Selline tootmise kõrvalsaadus on riikliku toidujäätmete käsitletav tootena. Jäätmekava II strateegiline eesmärk vähendamise programmi on see, et biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal väljatöötamine.“ KSH olmejäätmete kogumassist oleks aastaks 2020 13% programmis PõKa (2014. aastal oli baastase 5%). Peale kogumisvõrgustiku dokumendi arendamise tuleks biolagunevate jäätmete ringlussevõtu sekkumisloogika peatükke suurendamiseks luua nõuetele vastavad käitluskohad ei dubleerita. biolagunevate jäätmete (sh köögijäätmete) ringlussevõtuks (kompostimistehnoloogiate ja Lauses „Tuleb uurida kääritamise tehnoloogiate soetamine, toidujäätmete võimalusi reoveesette eeltöötluskäitiste rajamine). Tuleb uurida võimalusi käitlemiseks ja välja reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada olemise lakkamise reoveesette taaskasutamist eri valdkondades kriteeriumid, et (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, soodustada reoveesette ehituses jne). taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne).“ käsitletu ei ole käesoleval hetkel PõKa II samba teema. Tulevikus võib see olla PõKa programmitasandi teema, kui hetkel väljatöötamisel uus EL väetiste määrus õnnestub käivitada ja tehnoloogia areng loob võimalused setete kasutamiseks väetisetööstuses.  48 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 10. Arvestades Riigi jäätmekava, peab PõKa sisaldama Seisukoht on teadmiseks toidujäätmete, sh toiduainetööstuse jäätmete tekke võetud. vähendamist, mis sisuliselt tähendaks toidu raiskamise lõpetamist. Kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukog u PõKa dokumendi peatükki direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega „5.3.2 Riigi sekkumine tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid tulevikus eesmärkide (jäätmedirektiiv) seab ette tulevikuks sihtarvud, siis peab täitmiseks“ on lisatud juba praegune PõKa sellega arvestama. Jäätmedirektiivi nõue: „Ressursside kohaselt peaksid liikmesriigid võtma toid ujäätmete tekke raiskamise ja toidukao vältimiseks ja vähendamiseks meetmeid kooskõlas vältimiseks on vajalik kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030. ÜRO riikliku toidujäätmete säästva arengu eesmärkide täitmisele kaasa aitamiseks vähendamise programmi ja selles suunas liikumise tagamiseks peaksid väljatöötamine.“ KSH liikmesriigid püüdma saavutada liiduülese so ovitusliku programmis PõKa eesmärgi vähendada toidujäätmeid 2025. aastaks 30% ja dokumendi 2030. aastaks 50%. sekkumisloogika peatükke ei dubleerita. 11. Lisaks tuleb PõKa-s käsitleda jäätmetekke Seisukoht on teadmiseks vähenemist pakendivaldkonnas, mis on samuti tugevalt võetud. seotud toiduainetetööstusega. Riigi jäätmekava näeb ette, et pakendijäätmete tekke kasvuprotsent peab olema aastaks 2020 alla 2/3 sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Jäätmekava täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Jäätmekava täitmisel o n oluliseks koostööpartneriks muuhulgas Maaeluministeerium, kus kokkupuude jäätmevaldkonnaga seisneb eelkõige jäätmete ringlussevõtu (kompostimise) ning toidujäätmete vältimise korraldamises. Palume KSH käigus arvestada, et PõKa peab olema seotud Riigi jäätmekavaga ja arvestama selles toodud eesmärkidega ning kindlasti mitte minema nendega vastuollu. 12. Palume PõKa-s ja KSH käigus põhjalikumalt Seisukoht on teadmiseks käsitleda jäätmete ringlussevõtmist ja ringmajanduse võetud ning teemat soodustamist. Väetisetoodete tootmine ja ringmajanduse käsitletakse KSH mudeli kasutamine põllumajandustootmises ei ole ainus aruandes. koht, kus ringmajandust rakendada (põllumajandus plasti ringlussevõtt, taimekaitsevahendite ja väetisepakendite korduskasutus jm). Lisaks saab biogaasi toota mitte ainult loomade väljaheitest, vaid ka mujalt põllumajandustootmise sektorist, sh taimsetest ja loomsetest jäätmetest, toiduainetööstusest ja kaubandusest. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 49 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 13. Peatükis 3.3 on arengukavade ja strateegiate Eesti lihaveisesektori loetelus toodud ka Eesti lihaveisesektori visioonidokumendi viide visioonidokument 2014–2020. Juhime tähelepanu on parandatud. sellele, et nimetatud visioonidok ument on koostatud aastateks 2016–2020, mistõttu palume KSH programmis Lisatud on viited Ida-Eesti tuua selle korrektne nimetus. veemajanduskavale, Lisaks palume nimetatud peatükis parandada viidet Lääne-Eesti veemajanduskavadele selliselt, et oleks loetletud Ida - veemajanduskavale, Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna Koiva vesikonna veemajanduskavad. veemajanduskavale, Palume lisada kõnealuses peatükis toodud loetellu ka põhjaveedirektiivile ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 12. detsember nitraadidirektiivile. 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (põhjaveedirektiiv) ja Nõukogu direktiiv 12. detsember 1991 veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (nitraadidirektiiv). 14. Palume peatükis 3.3. esmase strateegilise Esmaste strateegilise dokumendina nimetada lisaks Kliimapoliitika põhialustele dokumentide nimekirja on ka Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani lisatud viide dokumendile 2030 ja selle rakendusplaan (hetkel on see Kliimamuutustega teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirjas), kuna kohanemise arengukava see on tunduvalt põhjalikum ja ajakohastatud võrreldes aastani 2030 ja selle Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja rakendusplaan ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2012 – teemakäsitlust suunavate 2020. Teemakäsitlust suunavate dokumentide loetel lu dokumentide nimekirja tuleks lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai viide 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside nõukogu 30. mai 2018. heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse aasta määrusele (EL) kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppe ga võetud 2018/842. kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013. Nimetatud määruse alusel on Eestil kohustus vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet mitme sektori (sh põllumajandus) peale kokku 13% võrreldes 2005. aastaga, järgides iga-aastaseid heitetasemeid, mis kehtestatakse täpsemalt aastal 2020. 15. Palume peatükis 3.3 teemakäsitlust suunavate Lisatud on viide Euroopa dokumentide loetellu lisada Euroopa Parlamendi ja Parlamendi ja Nõukogu Nõukogu 14. detsembri 2018. aasta direktiiv 14. detsembri 2016. aasta 20162016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete direktiivile 2016/2284. riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (edaspidi NEC-direktiiv). Kõnealune direktiiv käsitleb teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi, millega seatakse iga Euroopa Liidu liikmesriigile heitkoguste vä hendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), eriti peened osakesed (PM2,5) ja ammoniaak (NH3). Põllumajandussektori korral on olul ine ammoniaagi vähendamise kohustus, kuna sektori osakaal 2016. aastal Eesti koguheitest oli 88,6%.  50 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 16. Nimekirja, kus on loetletud arengukava Viidatud dokumendid on teemakäsitlust suunavad dokumendid, palume lisada ka lisatud arengukava Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014 - teemakäsitlust suunavate 2020, samuti Metsanduse arengukava 2011-2020. dokumentide nimekirja. 17. Hetkel on koostamisel direktiiv jäätmeteke õhukeste PõKa-s sisalduv plastijäätmete vähendamise osas, mille kohaselt on üks kalavarude mereplasti tekitaja ka kalandussektor. Hüljatud ökosüsteemipõhine püügivahendid risustavad merd ja mõjutavad mere lähenemisviis hõlmab elustikku. Keskkonnainspektsioon koristab igal aastal terviklikult ka kalapüügi Peipsist ja Läänemerest kümneid kilomeetreid hüljatud kahjulikku mõju püügivahendeid. Palume PõKa-s ja selle KSH-s käsitleda keskkonnale. St püügivahendite osa põhjalikumalt. rakendades PõKa-s kirjeldatud ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ning tõhustades järelevalvet, kaetakse selle raames ära ka välja pakutud detailne probleem. 18. Peatükis 3.2.1.1. „Põllumajanduskeskkond“ võiks olla Andmed heitkoguste esitatud viited, kust on pärit andmed heitkoguste osakaalude ja muutuste osakaalude ja muutuste kohta aastatel 2016 ja 2005. kohta aastatel 2016 ja Lisaks, kõnealuse peatüki leheküljel 12 lenduvaid 2005 on pärit orgaanilisi ühendeid (LOÜ-sid) käsitlevasse lõiku tuleks - kasvuhoonegaasid lisada märkus, et lämmastikoksiidide (NOx) ja LOÜ -de e heite osas: Eesti (välja arvatud metaan) heitkogused, mis tulen evad riiklikust piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kasvuhoonegaasid kategooriates 3B (sõnnikukäitlus) ja 3D (mullaharimine) e inventuurist ette nähtud 2014. aasta aruandlusnomenklatuuri alla 1990-2016 kuuluvatest tegevustest, ei võeta NEC-direktiivi artikli 4 - õhusaasteainete punkti 3 alapunkti d kohaselt arvesse he itkoguse heite osas: Eesti vähendamise kohustuste arvestamisel. õhusaasteainete inventuuriraportist 1990-2016 Uues PõKa versioonis lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ-sid) enam ei käsitleta. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 51 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 19. Palume KSH programmi peatükis 3.1 „Arengukava Skeemil 3-1 punkti a) visioon ja eesmärgid“ toodud skeemile 3-1 lisada punkti loetelust oli ekslikult välja a ka sõna „veekvaliteedile“. jäänud eesmärk „Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene“, mille alla on PõKas koondatud ka veekeskkonnaga seotud mõõdikud: • Üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus pinnavees • Nitraatide sisaldus ülemises põhjaveekihis • Taimekaitsevahen dite jäägid põhja- ja pinnavees Eelmainitud eesmärk on lisatud skeemi 3-1 punkti a) loetellu. 20. KSH programmi peatükis 5 „Arengukava Vastav muudatus on KSH elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ on programmi sisse viidud. loetletud, et tegevustega võib kaasneda ebasoodne mõju looduskeskkonnale või läbi looduskeskkonna muutuste muuhulgas veekogude seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee-elustik. Palume nimetatud punkti korrigeerida nii, et mõiste „veekogude“ ase mel kasutataks mõistet „veekogumite“. 21. Kliimakaalutlusi on KSH programmis läbivalt Seisukohaga arvestatakse arvestatud, kuid rõhutame vajadust KSH läbiviimisel neid KSH aruande faasis. igas alavaldkonnas kaaluda ning lähtuda Kliimapoliitika põhialustest ja Kliimamuutustega kohanemise arengukavast (eriti arvestades uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika rahastamise põhjalikumaid nõudeid seoses kliimamuutustega). 22. Palume KSH programmi peatükis 2 „Keskkonnamõju Vastav parandus on KSH strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus“ kasutada programmi sisse viidud. kliimamuutustega seoses mõisteid kliimamuutuste mõjuga kohanemine ja pigem kliimamuutuste leevendamine, mitte nende mõju leevendamine, kuna kasvuhoonegaaside heite vähendamise lõplik mõte on kliimamuutusi vähendada.  52 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine KESKKONNAAMET 1. Keskkonnaamet on seisukohal, et PõKa KSH programm on üldine, mis on arvestades PõKa KSH aruande koostamisel üldistusastet ka paratamatu. Samas peab KSH kasutatavaid programm täitma KSH lähteülesande rolli. PõKa KSH hindamismetoodikaid on programmi lk 36 kohaselt: „Kuna KSH programmi programmis kajastatud. koostamise etapis ei ole veel lõplikke arengukava KSH aruande käigus eesmärke ja meetmeid teada, põles seetõttu võimalik selgitatakse ja KSH programmi faass anda lõplikku infot asjakohaste kirjeldatakse valitud mõjude hindamisemetoodika osas. Hindamis metoodika metoodika aluseid PõKa lõplik valik tehakse järgnevates arengukava ja KSH valmimise järgselt aruande koostamise etappides. Lisaks toodud täpsemalt, nt millised hindamismetoodikatele rakendatakse vajadusel rahvusvahelised, täiendavaid metoodikaid vastavatl vajadusele. siseriiklikud strateegilised Kasutatakse üldtunnustatud hindamismetoodikaid, mille planeerimisdokumendid valik kooskõlastatakse ka eelnevalt arengukava valitakse koostamise korraldajaga.“ Keskkonnaamet märgib, et keskkonnaeesmärkide sellisel juhul (nt hindamismetoodika lõplik valik jmt) kajastamiseks ja millised oleks mõistlik uuesti konsulteerida ka asjaomaste on olulisemad asutustega (enne PõKa KSH aruande valmimist). See keskkonnaeesmärgid hoiaks ära probleeme PõKa KSH aruande staadiumis, PõKa-ga seatud tagades efektiivse menetluse. valdkonna- ja alaeesmärkide hindamiseks. 2. Ptk 3.1: lk 9 skeemi 3-1: „a) Põllumajanduskeskkond“ Skeemi 3-1: „a) loetelusse lisada alapunkt „ Väetiste ja Põllumajanduskeskkond“ taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju loetelust oli ekslikult välja keskkonnale on vähene“. jäänud eesmärk „Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene“. Eelmainitud eesmärk on skeemile 3-1 lisatud. 3. Ptk 3.3 Keskkonnaamet palub täpsustada: Ida -Eesti, Lisatud on viited Ida- Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad Eesti, Lääne-Eesti ja 2015-2021. Koiva vesikondade veemajanduskavadele. 4. Ptk 3.3: Keskkonnaamet teeb ettepaneku Metsanduse arengukava strateegiliste planeerimisdokumentide loetelusse lisada 2011-2020 on lisatud Metsanduse arengukava 2011-2020. PõKa koostamise arengukava eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, teemakäsitlust suunavate kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja dokumentide nimekirja, konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade kuid koostatavas tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea arengukavas ja selle tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta mõjude hindamises keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. keskendutakse pigem uue Ulukiliha ja muud metsasaadused (marjad ja seened) on perioodi valdkondlikele oluline osa Eesti toidust, lisaks või vad erinevad arengukavadele ja nende toetusskeemid mõjutada maakasutust erinevates tööversioonidele. suundades, nt võib suureneda põllumajandusmaa metsamaa arvelt. See omakorda võib mõjutada ulukipopulatsioone jne. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 53 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 5. Ptk 3.3: Keskkonnaamet teeb ettepaneku Eesti Maaturismi strateegiliste planeerimisdokumentide loetelus se lisada arengukava 2015-2020 ja ka Eesti Maaturismi arengukava 2015-2020 ja Energiamajanduse Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (nt üha arengukava aastani 2030 enam rajatakse päikesepaneele viljakatele on lisatud arengukava põllumaadele). teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirja. 6. Ptk 4: Keskkonnaamet rõhutab, et PõKa KSH käigus Antud seisukoht on on mh oluline välja tuua keskkonnaeesmärkide teadmiseks võetud. (veekogude ja põhjavee hea seisundi saavutamine) Teemat käsitletakse KSH saavutamine veevaldkonnas, seisundi muutus ed ja aruande faasis. trendid lähtuvalt põllumajandustootmise mõjust. 7. Ptk 5: Keskkonnaamet palub loetelusse (alt kolmas Viide põhjaveele on lõik) lisada „põhjavesi“. lisatud. 8. Ptk 5: Keskkonnaamet teeb ettepaneku KSH käigus PõKa ei käsitle käsitleda ka looduslike pühapaikadega seonduvat. maastikuelemente sellises Looduslikud pühapaigad asuvad valdavalt maapiirkonnas täpsusastmes, mistõttu ei ja suur osa ka põllumajanduslikul maal. Seetõttu ole võimalik seda teemad põllumajandusturul konkurentsivõime tugevdamisel ei ka KSH käigus täpsemalt tohi unustada maarahva vaimsete väärtuse hoidmist. käsitleda. 9. Keskkonnaamet palub korrigeerida PõKa KSH Ekslik viide KSH programmi ptk 7. Keskkonnamõju hindamise ja programmi keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kooskõlastamise kohta on §-de 36 1 -39 kohaselt KSH käigus ei toimu KSH eemaldatud. programmi kooskõlastamist. 10. KeHJS § 36 lg 2 p 8 kohaselt KSH programm peab Programmi on ettepaneku sisaldama eksperdirühma koosseisu, nimetades, alusel täpsustatud. milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga Lisame hindamise eksperdirühma kuuluv isik hindama. Keskkonnaamet valdkonnad. palub täpsustada PõKa KSH programmi ptk 8, kuna sealt ei ole ilmne, kes eksperdirühma liikmetest hakkab tegelema nt õhukvaliteedi, jäätmetekke ja inimese tervise ja vara küsimustega. MAA-AMET 1. Alapeatükis „Põllumajandusmaa ressurss“ (lk 20), on Põka töörühmades ei ole kirjas lause – „Muldade jätkusuutlikku kasutamist ei põllumassiivide toeta rendimaade suur osakaal“. Kas see on kirjas kui tükeldamine probleemina probleem? Kas seda olukorda soovitakse arengukava välja tulnud ja PõKa kehtivuse perioodil muuta? Mida nähakse ette sellega ei tegele. alternatiivina? Maa ja muldade Kui vaadata tänast katastriüksuste kaarti, siis mitmed jätkusuutlikku kasutamist põllumassiivid on tükeldatud erinevate maaomanike soovitakse arengukavaga kasutuses olevate maaüksuste siiludena. Kas seda ei soodustada. peeta põllumajanduse edendamise seisukohalt probleemiks, mida saaks eduka maakorralduse tulemusena muuta? Hetkel seda teemat arengukavast ei leia.  54 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 10. AVALIKUSTAMISE PERIOODIL LAEKUNUD SEISUKOHAD Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine Kaja Peterson, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) 1. KSH programmis peavad olema esitatud Ettepanekuga on keskkonnaeesmärgid. Keskkonnaeesmärgid tulenevad arvestatud – peatükis 4 on erinevatest rahvusvahelistest, Euroopa Liidu ja Eesti täpsustatud strateegilised poliitikatest. KSH programmis tuleneb need selgesti dokumendid ning nendes esitada, et oleks kohe menetluse alguses teada, sisalduvad ajakohased millistest eesmärkidest lähtudes hakkab keskkonnamõju eesmärgid, mille osas strateegiline hindamine toimuma. Ei saa nõustuda KSH viiakse läbi ekspertide väitega (lk 38), et keskkonnaeesmärkide vastavusanalüüs. täpsustus jääb KSH aruande etappi. Kuigi lk 38 Vajadusel täpsustatakse märgitakse, et ”KSH aruande koostamisel täpsustatakse analüüsitavaid vastavusanalüüsi läbiviimiseks väljavalitud keskkonnaeesmärke KSH keskkonnaeesmärkide valikut”, ei leidu KSH programmis aruande etapis. keskkonnaeesmärke, mida hiljem täpsustada. Keskkonnaeesmärkide alusel toimub arengukava stsenaariumite omavaheline võrdlemine, ehk milline stsenaarium võimaldab saavutada keskkonnaeesmärke kõige paremini. Olgu siinkohal vihjen a märgitud, et keskkonnaeesmärkideks põlumajanduse ja kalanduse valdkonnas on tavaliselt kliimamuutuse leevendamine (sh KHG, non-ETS eesmärgid) ja kohanemine; elurikkuse säilitamine ja kao vältimine, mullaviljakuse säilitamine, Läänemere seisundi parandamine, sisevee – ja rannikuveekogumite seisundi parandamine, ringmajanduse põhimõtete rakendamine, säästva biomajanduse põhimõtete rakendamine, jne jne. Eraldi saab panna detailsemaid eesmärke nagu sõnniku, mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel e. Keskkonnaeesmärgid on oluline osa KSH-st ja need tuleb välja öelda KSH programmis, et avalikkusel oleks kohe sege, millest KSH-s lähtutakse. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 55 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine Kaja Peterson, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) 2. KSH programmis peab olema Natura eelhinnang , KSH programmi mis selgitaks, kas arengukavaga võib eeldatavalt koostamise hetkel on kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku arengukava dokument aladele. Kui arengukava mustand ei võimalda veel liiga üldine Natura eelhinnangut anda, siis tuleks KSH hindamise läbiviimiseks. programmis vähemasti prognoosida, mis valdkonnas, ja Seega KSH aruande milliste arengukavaga plaanitud tegevuste puhul võib koostamise käigus viiakse ilmneda ebasoodne mõju, mida siis KSH aruande etapis läbi esmalt arengukavaga täpsustakse või ümber lükatakse. kavandatavate tegevuste KSH programmis on märgitud, et Natura eelhindamine osas Natura eelhindamine viiakse läbi KSH aruande koostamise etapis (lk 38). See ning kui arengukavaga võib olla liiga hiline etapp, et suunata arengukava nii, et ette nähtud teatud ebasoodsat mõju Natura aladele ei tekiks. Tuleks anda tegevuste osas ilmneb selgitus, et kas lisaks sellele, et arengukava KSH vajadus Natura algatamise aluseks on KeHJS-e § 33, lg 1 p 1, on selle asjakohaseks algatamise aluseks ka p.4 ehk et kas hindamiseks, teostatakse planeerimisdokument “on aluseks tegevusele, mille nende tegevuste osas ka korral ei ole objektiivse teabe põhjal väl istatud, et Natura asjakohane sellega võib kaasneda eraldi või koos muude hindamine. tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik”. KSH aruande etap is võib ilmneda vajadus Natura täishindamise järele, kui hindamise tulemusena ei ole kindlust, et arengukavaga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele.  56 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Esitatud ettepanek Ettepanekuga arvestamine KESKKONNAMINISTEERIUM 1. KSH programmi peatükis 9 on toodud asjaomaste Ptk 5 teemakäsitlust on asutuste ettepanekud ning selgitatud nendega ettepaneku alusel täiendatud arvestamist. Keskkonnaministeerium jääb endiselt ning võõrliike käsitletakse oma 16.08.2018 kirjas nr 7-12/18/4595-2 toodud KSH aruandes. seisukohale, et PõKa KSH programmis tuleb vähemalt märksõnana ära märkida invasiivsete võõrliikide kasvatuse vähendamine ning looduskeskkonnale ohtlike liikide kasvatamise asendamine ohutute alternatiividega, lisaks toetusskeemide vastav muutmine. Vajalik on analüüsida, kas on oluline kujundada toetusskeeme ümber nii, et kõige probleemsemate liikide kasvatuse toetamine oleks välistatud. Kuigi Maaeluministeerium ja KSH koostajad ei näe vajadust KSH programmi täiendada, kuna toetusskeemide kujundamisel arvestatakse sellekohaste õigusaktidega, siis on Keskkonnaministeeriumi hinnangul oluline vahe, kas kõik vähegi ohtlikud liigid tuleb seaduse tasemel keelustada või suunatakse tarbijate ja kasvatajate tegevust ka muude vahenditega kui lausalised keelud. Näiteks sellega, et kasvatamine pole küll keelatud, aga vastava liigi kasvatamise jaoks toetusi ei maksta (st ei ole toetatavate kultuuride nimekirjas). Seega oleks talupidajal soov ise kultuure asendada, kas kodumaise liigiga või vähem ohtliku võõrliigiga, mis on toetatavate kultuuride nimekirjas. Nii kasvatajate kui müüjate poolsed vabatahtlikud kokkulepped, aga ka toetuste kaudu suunatavad muutused käitumises, on ennast tõestanud väga paljudes riikides invasiivsete võõrliikide kasvatust vähendavate meetmetena. 2. Palume täiendada KSH programmi peatükis 2 teise Vastav täiendus on peatükki lõigu viimast lauset, lisades lauseosa „ning 2 lisatud. õhuheitmete (sh ammoniaagi) vähendamise eesmärkide täitmine.“ Õhuheitmete vähendamise eesmärkide täitmist on oluline rõhutada, kuna NEC - direktiivist tulenevalt on Eestil kohustus aastateks 2020 ja 2030 vähendada ammoniaagi (NH3) heitkoguseid 1% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega ning NH3 vähendamine on Eestile üks peamiseks väljakutseks NEC-direktiivi eesmärkide täitmisel. 3. KSH programmis viidatakse nii Eesti riiklikule Viited on ühtlustatud. kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele kui ka Eesti riiklikule välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurile, kuid kasutatakse erinevat viite nimetust (viited 2 ja 11 ning 3 ja 12). Palume viite nimetused ühtlustada. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 57 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Esitatud ettepanek Ettepanekuga arvestamine KESKKONNAMINISTEERIUM 4. Palume KSH programmi peatükis 3.2.1.1 Vastav täiendus on peatükki täiendada kolmanda lõigu viimast lauset 3.2.1.1 lisatud. järgmiselt: „Lisaks on võrreldes 2005. aastaga kasvuteel ka põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) ja ammoniaagi heide; ammoniaagi heite kasvu põhjuseks on loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine , mis muudab Euroopa Liidu poolt seatud heitmete vähendamise kohustuste täitmise edaspidi oluliseks väljakutseks.“ Ammoniaagi heite kasv ei ole tingitud ainult loomade arvu suurenemisest. 5. Palume korrigeerida viite nr 5 nimetust: Viite nr 5 nimetus on „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete uuendatud ning viidatakse heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja asjakohasele lauseosale. heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möls, 2018 (uuring on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_j a_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lo pparuanne_0.pdf). Juhime tähelepanu ka sellele, et viide on asjakohane lause viimase osa korral („… loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku osakaalu suurenemine“), mitte terve lause jaoks. 6. KSH programmi peatükis 3.3 arengukava Nimetatud programm on teemakäsitlust suunavate dokumentide hulka tuleb lisatud arengukava lisada programm „Teatavate õhusaasteainete teemakäsitlust suunavate heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks dokumentide nimekirja. 2020 -2030“, mis valmib 2019. a veebruaris ning kus on toodud võimalikud meetmed ja suunised, kuidas vähendada ammoniaagi heitmeid põllumajandussektoris, et täita EL-i eesmärke aastateks 2020 ja 2030.  58 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISAD Lisa 1. KSH algatamisotsus ja algatamisest teavitamine Lisa 2. Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule Lisa 3. KSH programmi osas laekunud seisukohad Lisa 4. KSH programmi esimesest avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Lisa 5. KSH programmi esimese (30.11.2018) avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Lisa 6. KSH programmi teisest avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Lisa 7. KSH programmi teise (04.01.2019) avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 59 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 1. KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE Algatamisotsus Avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes  60 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Avalikustamise teade ajalehes Postimees 12.12.2017 www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 61 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 62 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 2. SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI EELNÕULE Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 63 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 64 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 3. KSH PROGRAMMI OSAS LAEKUNUD SEISUKOHAD Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 65 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  66 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 67 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  68 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 69 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  70 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 71 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  72 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 73 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 4. KSH PROGRAMMI ESIMESEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE Avalikustamise teade ajalehes Postimees 12.11.2018  74 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 75 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 5. KSH PROGRAMMI ESIMESE (30.11.2018) AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI Avaliku arutelu protokoll .  76 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 77 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Avaliku arutelu osalejate nimekiri  78 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 6. KSH PROGRAMMI TEISEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE Avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 79 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  80 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Huvitatud osapoolte teavitamise kiri www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 81 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  82 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 83 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 7. KSH PROGRAMMI TEISE AVALIKU ARUTELU (04.01.2019) PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI Avaliku arutelu protokoll  84 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Avaliku arutelu osalejate nimekiri www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse (PõKa) valdkondlik arengukava 2030 KSH aruande avalik arutelu Riin Kutsar KSH juhtekspert [email protected] 30.10.2019, TALLINN Päevakava  KSH aruande järeldused  Asjaomaste asutuse seisukohad  Avalikustamisel laekunud ettepanekud  Küsimused, arutelu? KSH eesmärk KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk arengukava kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH PõKa väljatöötatud lahendusvariante ja pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. KSH mõju analüüs on läbi viidud samal üldisuse astmel, mis koostatud arengukava. KSH aruanne KSH aruanne on koostatud PõKa eelnõu 25.04.2019 tööversiooni alusel ning seda on hiljem täiendatud laekunud seisukohtade alusel, võttes arvesse ka muudatusi PõKa 07.10.2019 versioonis. Hindamine toimus kahes osas: 1) Vastavusanalüüs, mille käigus hinnatakse arengukavas väljatöötatud eesmärkide, sekkumiste, mõõdikute ja eeldatavate trendide vastavust ning kooskõla sektori riiklike, ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega. 2) Välismõjude analüüs- hinnatakse arengukavas sätestatud tegevussuundade ja nende eesmärkide ning nende elluviimiseks väljatöötatud sekkumistega kaasnevat keskkonnamõju. KSH aruande järeldused, soovitused (1)  Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud.  Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt palmiõlil baseeruvad biokütused).  Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatusliku rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste põhjustena on välja toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja intensiivistunud põllumajandust.  Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas olevatele maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumine) võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide, mida tuleks edasiste tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvesse võtta. KSH aruande järeldused, soovitused (2)  Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku, et eelmainitud trendide puhul võetakse eesmärgiks olukorra paranemine.  Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku maastikuindeks puhul tuleks samuti loobuda olemasoleva olukorra jätkumise eeldusest ning eeldada olukorra paranemist. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.  Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond raames on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei ole. KSH teeb ettepaneku arengukava selles osas täiendada. KSH aruande järeldused, soovitused (3) Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Arengukava elluviimise vastava programmi koostamisel on oluline analüüsida meetmete võimalikke negatiivseid mõjusid looduse mitmekesisusele. Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. KSH aruande järeldused, soovitused (4) Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). KSH soovitab arengukava selles osas täiendada. KSH aruande järeldused, soovitused (5)  Arengukavas ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). KSH soovitab arengukava selles osas täiendada.  Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. KSH aruande järeldused, soovitused (6) KSH teeb ettepaneku kaaluda mõõdikute täiendamist  KHG seire osas;  pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust;  kaaluda mõõdiku, põllulindude indeks, täpsusastme piisavust konkreetse põllumajandusliku tegevuse või meetme mõjude hindamiseks. Asjaomaste asutuste seisukohad  Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Keskkonnaamet  Keskkonnaministeerium  Siseministeerium  Sotsiaalministeerium  PRIA  Rahandusministeerium  Põllumajandusuuringute Keskus  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Asjaomaste asutuste seisukohad  Olukorrakirjeldused, hinnangud vastavusanalüüsi tabelites  Ettepanekud muuta ja kohendada sõnastust, termineid avada jne  Mis on PõKa elluviimise sammud  … Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud - Tänan tähelepanu eest! [email protected]  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõK a 2030 ) eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamise koosoleku protokoll Aeg ja ruum: 31.1 0.2019 , kl 1 4 :00-1 4 : 50 , Maaeluministeeriumis (Lai tn 39/41, Tallinn) Osalejad: Riin Kutsar (Hendrikson ja Ko) , Eleri Pulk (Keskkonnaministeerium), Karmeli Kütt (Maaeluministeerium) ; Kristina Uibopuu ( Maaeluministeerium) ja Aare Kasemets (Maaeluministeerium) . Protokoll (30.1 0 .2018) : Aare Kasemets (tel 625 61 32 / 56 48 98 69; [email protected]). Koosoleku tegevused : Osalejate tutvustusring ja sissejuhatus Ülevaade PõKa 2030 eelnõu koostamise protsessist ja hetkeseisust - slaidid (Aare Kasemets) . Ülevaade PõK a 2030 eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisest ja peamist e st ettepanekutest – slaidid (Riin Kutsar). Küsimused ja vastused – KSH aruandega se onduvaid uusi küsimusi, arvamusi ja ettepanekuid koosolekul osalejate poolt ei esitatud. Arutelu : a) osalejad leidsid, et PõKa 2030 KSH aruanne katab kõik olulisemad teemad; b) neil olulistel teemadel (nt mullastik, NATURA), kus PõKa 2030 üldistusaste ei võimaldanud piisavalt üksikasjalist keskkonnamõjude strateegilist hindamist, on tehtud ettepanekud ÜPP strateegiakava 2021-2027 KSH jaoks . Ametlik teadaanne koos teavituse e-kirjaga ja ettekannete slaidid on lisatud protokollile. (allkirjastatud digitaalselt) Aare Kasemets LISAD Lisa 1 Ametlik t ea daanne ja teavitus PõKa 2030 KSH aruande avalikustamise kohta From: Aare Kasemets Sent: neljapäev, 10. oktoober 2019 18:47 To: 'EKO koordinaator' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; PMA Üldaadress &lt; [email protected] &gt;; VTA Üldine &lt; [email protected] &gt;; PMK Info &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; 'Eesti Leader Liit' &lt; [email protected] &gt; Cc: MEM Juhtkomisjon &lt; [email protected] &gt;; 'Helen Allik' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; 'Eedi Sepp' &lt; [email protected] &gt;; Martti Mandel &lt; [email protected] &gt;; Martin Kukk &lt; [email protected] &gt;; '[email protected]' &lt; [email protected] &gt;; Marten-Ingmar Merivee &lt; [email protected] &gt;; Karmeli Kütt &lt; [email protected] &gt; Subject: Teavitus _ PõKa 2030 KSH aruande avalik väljapanek 9.-30.10.2019 Head koostööpartnerid! Teavitan, et Maaeluministeerium avaldas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamise teate ametlikes teadaannestes (nr 1529639) ja ajalehes Postimees 09.10.2019 ning alates samast päevast on PõKa 2030 KSH aruanne ka Maaeluministeeriumi veebilehel. PõKa 2030 KSH aruande avalik väljapanek toimub kuni 30.oktoobrini. PõKa 2030 KSH aruande, PõKa 2030 eelnõu (07.10.2019) ja muude seonduvate dokumentidega on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehe aadressil www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 ja samuti Maaeluministeeriumi fuajees. PõKa 2030 KSH aruande kohta ootame võimalikke ettepanekuid kirjalikult hiljemalt 30. oktoobriks e-posti aadressile [email protected] . KSH aruande avalik arutelu toimub 31. oktoobril 2019 kl 14.00 Maaeluministeeriumi suures saalis . PõKa 2030 arengueesmärgid on suunatud Eesti majanduse arengu, keskkonna ja inimeste heaolu kestlikuks parandamiseks, eeldatav piiriülene keskkonnamõju PõKa 2030 tegevussuundadel puudub. PõKa 2030 eesmärkide ja tegevussuundade raames koostatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika strateegiakavad aastateks 2021-2027, millele tehakse eraldi KSH. PõKa 2030 koostamise algataja, koostamise korraldaja ja koostaja on Maaeluministeerium (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn). Arengukava kehtestaja on Vabariigi Valitsus (Stenbocki maja, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn). Lugupidamisega Aare Kasemets **** Aare Kasemets, PhD Mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond E-post [email protected] Tel (00372) 625 61 32 / 56 48 98 69 / aare1skype Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn Lisa 2 Maaeluministeeriumi slaidid 3 0 .1 0 .201 9 (Aare Kasemets) Lisa 3 Hendrikson ja Ko slaidid 3 0 .1 0 .201 9 (Riin Kutsar). Lisa d 2 ja 3 edastame nõudel. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) koostamise protsess 2018-2019 PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamise ja arutelu koosolek Maaeluministeeriumi (MeM) suures saalis 31.10.2019 Päevakava 30.10.2019, algusega kell 14:00 • Lühiülevaade PõKa 2030 eelnõu kaasamisprotsessist ja viimase ringi ettepanekute arvestamisest, mis kajastuvad PõKa 2030 eelnõu struktuuri ja sisu täiendustes: Aare Kasemets, MeM-i strateegia ja finantsosakonna mõjude hindamis ja kaasamise nõuniku kt • Lühiülevaade PõKa 2030 KSH aruande peamistest tulemustest ja ettepanekutest Riin Kutsar, Hendrikson ja Ko juhtekspert • PõKa 2030 KSH aruteluring  1. Lühiülevaade PõKa 2030 eelnõu kaasamisprotsessist 2018-2019 ja viimase ringi ettepanekute arvestamisest (MeM) PõKa 2030 mõjueesmärgid ja tegevussuunad seovad üle 30 senise põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ja maaelu valdkonna arengudokumendi ning aitavad kaasa ligi 50 Eestis kehtiva teiste valdkondade arengukavade mõjueesmärkide saavutamisele (vt PõKa ptk 5). PõKa 2030 visioon: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada! ÜLDEESMÄRK Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab ALAEESMÄRK ALAEESMÄRK Kestlik kalandus, mis tagab Tark ja kestlik põllumajandus, kalandusvaldkonna toidutootmine ja maaelu ning konkurentsivõime ja kalavarude ohutu toit ja hoitud keskkond jätkusuutliku majandamise. Tegevussuunad Põllumajandus- Teadus, Põllu- Taimetervis, Maa- ja Kvaliteetsed Toidu- saaduste tootmine, Kestlik majandus- loomade tervis rannapiirkonna sisendid innovatsioon ohutus väärindamine, kalandus keskkond ja heaolu areng põllumajanduses ning teadmussiire turustamine Horisontaalsed arendusteemad Biomajandus, eksport, keskkond, maapiirkonna terviklik areng ja teadmussiire, samuti infoühiskond, võrdsed võimalused ja hea riigivalitsemine, sh: teadmistepõhine kaasav poliitika- ja õigusloome, sihtrühmade teadlikkuse tõstmine, kvaliteetsete avalike teenuste osutamine, tõhus riskijuhtimine ning IT-haldus ja terviklikud järelevalvesüsteemid (sh strateegiliste riskide hindamine, toiduohutus jm). Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa) eelnõu koostamise ajakava 2018-2019 Juhtkomisjoni Juhtkomisjoni IV koosolek Juhtkomisjon PõKa KSH aruanne ja i II koosolek Muudatus- III koosolek mõjude eelhindamise ettepanekute lõpparuande täpsustamine PõKa mõjude PõKa mõjude vajadusel (august 2019) esitamise eelhindamise eelhindamine tähtaeg PõKa etapp 1 etapp 2 PõKa PõKa mõju- PõKa lõpp- PõKa tervik- tulemused tulemused tervik- eelhindamise tervik- versioon tekst: tekst: lõppraport Töörühma tekst: (sept-okt ver 1 ver 3 27.08 tulemuste ver 2 28.11 2019) 26.08 28.02 20.06 kokkuvõte Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Okt Nov Sept PõKa mitteametlik PõKa kooskõlastamine Töörühmade Tervikteksti Töörühmade kooskõlastamine ministeeriumite ning kohtumised kommenteerimine kohtumised PõKa 2030 Riigikantselei ja Riigikantseleiga ja arutelu kaasamisprotsessi ministeeriumitega, info PÕKa hindamine (E&Y Riigikogu maaelu- avaseminar PõKa juhtkomijsonile komisjonis (sept-nov 2019) teine e-küsitlus) (mai-juuni 2019) 26.09 III sammas, kalandus 04.10 02.10 tootmine ja maaelu 27.09 PõKa PõKa PõKa 2030 eelnõule ja lisadele Kinnitamine VV töörühmade töö PõKa seletuskirja tehtud ettepanekute analüüsi ülevaatamine koostamine, sh korraldusega põllumajandus ja toit I sammas, alusel PõKa eelnõu täiendus- II sammas, toidu- Teadus & arendus mõjude eelhindamise (november 2019) ettepanekute arutelu ja PõKa ja kaasamise aruanne seletuskirja mõjude, riskide jm osade täpsustamine (a) septembri 1.nädal; b) novembri 1.nädal) Programmide ja kulumudelite koostamine (06.2018-01.03.2019) PÕKa mõjude eelhindamine, sh Eesti Maaülikooli projekt (06.2018 – 10.2019) PÕKa keskkonnamõju strateegiline hindamine – teostab Hendrikson ja Ko (01.2018 – 10.2019) KSH programmi avalik KSH aruande PõKa seletuskirjalise KSH aruande väljapanek ja arutelu täiendus ja avalik osa valmimine täiendamine ja väljapanek 9.10 KSH programmi KSH aruande kooskõlastamine nõuetele vastavuse avalik arutelu (november) kontroll 31.10 Tagasivaade PõKa 2020 kaasamisprotsessile (1) PõKa 2030 eelnõu seletuskirjast: • PõKa 2030 koostamises osalemise kutsed edastati 2018. a ligi 400- le unikaalsele e-posti aadressile (k.a üldaadressid), sh kõik PõKa teemadel tegutsevad esindusorganisatsioonid ja teadusasutused. • PõKa 2030 eri tegevussuundadega seotud töörühmade aruteludes osales 2018. a üle 500 oma valdkonna asjatundja ja huvilise. PõKa kaasamisprotsessi uuring näitas, et PõKa koostamise osapooltest jäid nii kaasamise sisu kui protseduuridega rahule 83%. • Töörühmade sisendi põhjal valmis 2018. a juunis PõKa esimene tervikteksti versioon, mis saadeti kirjalikuks kommenteerimiseks. PõKa 2030 esimese tööversiooni kohta esitati ligi 650 kirjalikku ettepanekut. PõKa 2030 koostamise protsessi panustas sel etapil vähemalt 140 organisatsiooni ja/või selle allüksust.  Tagasivaade PõKa 2020 kaasamisprotsessile (2) PõKa 2030 eelnõu seletuskirjast: • Nimetatud kirjaliku konsultatsiooniga ning maailmakohviku meetodil töörühmades kogutud ettepanekutele lisandusid Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise uurimisrühma esialgsed tulemused PõKa eesmärkide ja mõõdikute vastavuse parendamiseks. • Kõik laekunud ettepanekud arutati läbi 26.09 – 5.10.2018 toimunud töörühmades, mida koordineerisid PõKa 2030 seletuskirjas nimetatud riigiametnikud. • 04.12.2018 esitas Maaeluministeerium PõKa 2030 eelnõu täiendatud tööversiooni PõKa juhtkomisjonile ja kokkuleppe kohaselt oli komisjoni liikmete võimalik saata ettepanekuid kuni 18.01.2019. • Ettepanekute läbitöötamine ja mõjude eelhindamine (koostöös EMÜ- ga) paralleelselt PõKa programmide koostamisega kuni 15.05.2019.  Tagasivaade PõKa 2020 kaasamisprotsessile (3)  Teistele ministeeriumidele, Riigikantseleile ja PõKa juhtkomisjonile edastati PõKa 2030 eelnõu ettepanekute ja eelkooskõlastuse esitamiseks 16.05.–26.06.2019.  Kokku laekus nii sisu kui ülesehituse kohta ligi 150 arvamust ja ettepanekut, millest enamik lõimiti PõKa 2030 eelnõu teksti ja osaliselt arvestatud või mittearvestatud ettepanekute kohta saadeti esitajatele selgitused 1.10.2019. Üles jäi metoodika küsimusi.  Eraldi kohtumised 2.10.2019 Riigikantselei ja KeM-i ning 8.10.2019 RaM-i esindajatega. KeM-i jt valdkonnaministeeriumidega sisulisi eriarvamusi lauda ei jäänud. MeM koostas koos KeM-i kalavarude osakonnaga PõKa Lisa 2 (mõõdikute alg- ja sihttasemed + mõisted; 16.10.2019).  PõKa juhtkomisjon 17.10.2019  PõKa 2030 koostamise käigus läbi räägitud eesmärkide ja suundade teabe taaskasutusalad PõKa programmide ÜPP 2020-2023 strateegiakava koostamine ja 2021–2027 tervikteenused koostamine PõKa (era)sektorite EMKVF 2021-2027 arengukavade rakenduskava koostamine koostamine ettevõtlus- organisatsioonide eestvedamisel  Üldeesmärk: Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning PõKa maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab TERE programmid Variant A PõKa alaeesmärk 1: Tark ja kestlik Programm 1: Põllumajandus, toit ja maaelu põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Põllumajanduskeskkond Põllumajanduskeskkond Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Programmi 1 meetmed Toiduohutus AE 1 tegevussuunad Toiduohutus Põllumajandussaaduste tootmine, Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine väärindamine, turustamine Maa- ja rannapiirkonna areng Maa- ja rannapiirkonna areng Teadus, innovatsioon ning teadmussiire Horisontaalne Teadus, innovatsioon ning teadmussiire meede PõKa alaeesmärk 2: Kestlik kalandus, mis Programm 2: Kalandus tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise. AE 2 tegevussuund Kestlik kalandus Programmi 2 meede Kestlik kalandus  PõKa 2030 eelnõu täiendused: sügis 2019 • Teiste ministeeriumide, Riigikantselei, Eesti Toiduliidu ja samuti paljud Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõppraporti ja Hendrikon & Ko PõKa KSH aruande eelnõu ettepanekud on täpsustustena eelnõu teksti viidud. Samuti muutsime veidi PõKa ülesehitust. • Ligi 150-st viimase ringi ettepanekust jäid konsultatsioonide järel üles mõned PõKa 2030 koostamise metoodikaga seotud ettepanekud, mis puudutasid PõKa eesmärkide/mõõdikute hierarhiat ja arvu, alg- ja sihtasemeid jm (>> koostasime uue Lisa 2).  PõKa 2030 eelnõu kuus suuremat muutust võrreldes varasuvise versiooniga: 1) Kaks uut horisontaalset alapunkti: 2.2.1: „Ootused biomajanduse vallas“ ja 2.2.4 „Ootused maapiirkonna terviklikule arengule“. 2) Üldeesmärgiga seotud peamistele mõjumõõdikutele lisasime sihtasemed ja tegevussuundade 1-8 eesmärkide-mõõdikute tabelisse mõõdikute algtaseme tulba. 3) Uus Lisa 2: PõKa mõõdikute koondtabel alg- ja sihtasemetega (varasem mõte oli jätta mõõdikute tabel programmide tasandile). 4) Senine e-Lisa 5 (seosed riigi teiste arengukavadega) on nüüd ptk 5.2 (EIS-i kooskõlatusel ootame täpsustusi 2020-30 eesmärkidele). 5) Senine e-Lisa 6 (põhimõisted) on nüüd ptk 8. 6) PõKa 2030 mõjude eelhindamise tulemused on avatud PõKa seletuskirjas (Lisa 1 pt VIII, sh Maaülikooli ja Hendrikson&Ko tööd).  PõKa 2030 järgnevad sammud • PõKa 2030 eelnõu viimase versiooni esitamine maaeluministrile. • PõKa 2030 järgmine infokiri (u 400 adressaati, sh Riigikogu) • PõKa 2030 eelnõu ametlik kooskõlastusring EIS-is (november 2019). • PõKa 2030 eelnõu esitamine Vabariigi Valitusele vastavalt VVTP-le (november 2019).  2. Lühiülevaade PõKa 2030 KSH aruande peamistest tulemustest ja ettepanekutest (Hendrikson ja Ko) 3. PõKa 2030 KSH aruande aruteluring  Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade Avaldamise algus: 09.10.2019 Avaldamise lõpp: tähtajatu Maaeluministeerium avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 41 ja § 37 lõike 1 alusel. Maaeluministeerium teatab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamisest. KSH algatati maaeluministri 18. juuni 2019. a käskkirjaga nr 98. Arengukava üldeesmärk: Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Arengukaval eeldatav piiriülene mõju puudub. Arengueesmärgid on suunatud Eesti riigi majanduse arengu, keskkonna ja inimeste heaolu parandamiseks. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled: Koostamise algataja on Maaeluministeerium (registrikood: 70000734) ([email protected], tel 625 6101) Koostamise korraldaja on Maaeluministeerium (registrikood: 70000734) ([email protected], tel 625 6101) Koostaja on Maaeluministeerium (registrikood: 70000734) ([email protected], tel 625 6101) Kehtestaja on Vabariigi Valitsus Strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga ja KSH aruandega on võimalik eelnevalt tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel aadressil www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja- kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 ja samuti Maaeluministeeriumi fuajees. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne avalikustatakse 9. oktoobril 2019 ja avalik väljapanek kestab 21 päeva. KSH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult hiljemalt 30. oktoobriks 2019. a e-posti aadressile [email protected]. KSH aruande avalik arutelu toimub 31. oktoobril 2019. a kl 14.00 Maaeluministeeriumi suures saalis. Maaeluministeerium Tallinn, HARJUMAA, Lai tn 39 // Lai tn 41 Telefon: 6256101 E-post: [email protected] Teadaande number 1529639  Saatja: Aare Kasemets <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], PMA Üldaadress, VTA Üldine, PMK Info, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], MEM Juhtkomisjon, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], Martti Mandel, Martin Kukk, [email protected], Marten-Ingmar Merivee, Karmeli Kütt Teema: Teavitus _ PõKa 2030 KSH aruande avalik väljapanek 9.-30.10.2019 Head koostööpartnerid! Teavitan, et Maaeluministeerium avaldas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamise teate ametlikes teadaannestes (nr 1529639) ja ajalehes Postimees 09.10.2019 ning alates samast päevast on PõKa 2030 KSH aruanne ka Maaeluministeeriumi veebilehel. PõKa 2030 KSH aruande avalik väljapanek toimub kuni 30.oktoobrini. PõKa 2030 KSH aruande, PõKa 2030 eelnõu (07.10.2019) ja muude seonduvate dokumentidega on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehe aadressil www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 <http://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030> ja samuti Maaeluministeeriumi fuajees. PõKa 2030 KSH aruande kohta ootame võimalikke ettepanekuid kirjalikult hiljemalt 30. oktoobriks e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . KSH aruande avalik arutelu toimub 31. oktoobril 2019 kl 14.00 Maaeluministeeriumi suures saalis. PõKa 2030 arengueesmärgid on suunatud Eesti majanduse arengu, keskkonna ja inimeste heaolu kestlikuks parandamiseks, eeldatav piiriülene keskkonnamõju PõKa 2030 tegevussuundadel puudub. PõKa 2030 eesmärkide ja tegevussuundade raames koostatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika strateegiakavad aastateks 2021-2027, millele tehakse eraldi KSH. PõKa 2030 koostamise algataja, koostamise korraldaja ja koostaja on Maaeluministeerium (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn). Arengukava kehtestaja on Vabariigi Valitsus (Stenbocki maja, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn). Lugupidamisega Aare Kasemets **** Aare Kasemets, PhD Mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond E-post [email protected] <mailto:[email protected]> Tel (00372) 625 61 32 / 56 48 98 69 / aare1skype Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn www.agri.ee <http://www.agri.ee/> Eesti Keskkonnaühenduste Koda Maaeluministeeriumile Teie: ​29.08.2019 nr 1.2-1/1001 Meie: 25.09.2018 nr 1-5/19/2422 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust Täname võimaluse eest kommenteerida Põllumajanduse ja Kalanduse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud. Peame vajalikuks rõhutada, et põllumajanduse ja kalanduse keskkonnaeesmärkide saavutamine on lahutamatu nimetatud sektorite kestlikust arengust. Tänase põllumajandustootmisega kaasnevad mitmed keskkonnaprobleemid, kusjuures mõne osas on kahjuks arengu senine trend negatiivne. Mere eutrofeerumises on hajakanne, eelkõige põllumajanduslik hajakanne, peamine mõjur. Seetõttu on vältimatu lämmastiku ja fosfori ärakande vähendamine, milles on olemas ka rahvusvaheliselt kokku lepitud kohustused. Kahjuks on Eestis trend, eriti just lämmastiku osas, pigem vastupidine – äravool põllumaalt on kasvamas. Lisaks keskkonnakaitselisele on siin ka majanduslik külg – tegemist on taimetoitainete kadudega. Põllumajanduse arengu eesmärgiks peaks olema seda vähendada. Pestitsiidide kasvav kasutus on avaldamas survet põllumajandusega seotud elurikkusele, seetõttu on väga teretulnud, et kahel järjestikusel aastal on taimekaitsevahendite turustamine, vastupidiselt senisele pikale trendile, hoopis vähenenud. See näitab, et kasutuse kasv ei ole vältimatu. Pestitsiidikasutuse vähendamine on seega realistlik eesmärk. Põllumajanduslike muldade ja neis seotud süsiniku säilitamine on tihedalt seotud ka põllumajanduse kliimamõjudega. Põllumajanduse kliimamõju leevendamist saab ja tuleb korraldada nii, et saavutatakse sünergia teiste põllumajandus-keskkonna eesmärkide täitmisega. Põllumajanduslike maastike elurikkus, mis on seotud pärandkoosluste säästva kasutuse ja maastiku mitmekesisusega, on äärmiselt oluline. Põllulindude halvenev olukord näitab selgelt, et meil on siin arenguruumi. Säästev põllumajanduspoliitika ei tohiks kunstlikult vastandada toidutootmist ja elurikkust, vaid peaks otsima nende vahel loomulikku sünergiat. Alljärgnevalt osundame mõnedele konkreetsetele asjaoludele, mida tuleb arvestada PõKa ja selle KSH edasisel menetlusel. ● Vastavusanalüüs ​– lk 23 olev kokkuvõte. Tegevussuund 1 - põllumajanduskeskkond​ – KSH esitab siin kolm ettepanekut. KSH esimese ettepanekuga tuleb nõustuda: taimetoitainete, eelkõige lämmastiku osas peaks bilansi trend olema vähenev, sest ilma selleta ei õnnestu ilmselt lämmastiku ärakannet vähendada määral, mis on vajalik Läänemere kaitseks võetud kohustuste täitmiseks. Ka järgmise KSH ettepanekuga, et Eestis tervikuna peaks maastikuindeks tõusma, tuleb nõustuda, sest neid piirkondi, kus täna on põllumassiivid liiga suured ja monotoonsed, meil leidub. Kolmas ettepanek, mis puudutab põllulindude indeksit, on mõneti vaieldav. Kuigi indeks sõltub tõesti ka põllumajandusvälistest teguritest, on siiski põllulindude elupaiga peamiseks kujundajaks põllumajanduspraktikad. Seega tuleb pidada õigeks PõKa eelnõu lähenemist, mille kohaselt peaks põllulindude indeks suurenema. Tegevussuund 4 – kvaliteetsed sisendid põllumajanduses – kohta KSH-s esitatud kriitika on osaliselt asjakohane. KSH leiab, et kasutuses oleva põllumajandusmaa suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Selline oht on kahtlemata olemas, kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige pool-looduslike koosluste taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. ​Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada PõKa asjakohane mõõdik järgmiselt: põllumaa pindala on stabiilne ja püsirohumaa pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav. Tegevussuund 6 – kestlik kalandus – KSHs selle kohta tehtud tähelepanek, et see vajaks selgemaid mõõdikuid, on ilmselt asjakohane. ● Mõju keskkonnale ​– lk 63. PõKa sõnastuse „Tuleb toetada turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist.“ juures avaldab KSH kahtlust, et veerežiimi muutustega võivad kaasneda ebasoodsad mõjud olemasolevatele elupaikadele ja liikidele. Teeme ettepaneku, et arusaamatuste vältimiseks sõnastada sekkumine järgmiselt: toetada turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist ning märgalaviljeluse arendamist. Veerežiimi taastamine ja/või veetaseme tõstmine looduslikumale tasemele mõjub põllumajandusega seotud elupaikadele ja liikidele positiivselt. Lisaks mõjub veetaseme looduslikkuse taastamine positiivselt ka turvasmuldade ja nendes seotud süsiniku säilimisele. ● Tabel 6-1. ​ – lk 73 KSH: „Eesmärk on suunatud põllumajandusväetiste ja taimekaitsevahenditest tuleneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamisele ja vähendamisele. Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata. Samas on välja valitud mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada põllumajandusreostus.” Nõustume ja teeme ettepaneku nimetatud mõõdikutele seada nõutavaks trendiks olukorra parenemist, st. jääkide sisalduse, pestitsiidikasutuse ja toitainebilansi vähenemist ning toitainete kasutamise tõhususe suurenemist. ● Tabel 6-1. ​ – ​lk 77 KSH: „Veerežiimi muutmisel võib olla ebasoodne mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral.” ​Teeme ettepaneku arusaamatuste vältimiseks sõnastada sekkumine järgmiselt: toetada turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist ning märgalaviljeluse arendamist. Nimetatud lähenemisel oleks ka selgem positiivne mõju kliimale. ● Tabel 6-1. ​ – ​lk 78 Põllulindudega seoses kordame eelpoolöeldut. Kuigi indeks sõltub tõesti ka põllumajandusvälistest teguritest, on siiski põllulindude elupaiga peamiseks kujundajaks põllumajanduspraktikad. ​Seega tuleb pidada õigeks PõKa eelnõu lähenemist, mille kohaselt peaks põllulindude indeks suurenema. Põllumajandusmaa pindalaga seoses teeme ettepaneku sõnastada PõKa asjakohane mõõdik järgmiselt: põllumaa pindala on stabiilne ja püsirohumaa pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav. ● Tabel 6-1. ​ – ​lk 84 KSH: „Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas olevatele maadele võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide.” ​Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada PõKa küsimusi tekitanud lause järgmiselt: „Maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, tuleks leida uusi biomajanduslikke kasutusviise, mis aitavad hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena.” ● Tabel 6-1. ​ – lk 86 Siin leitakse, et tõugude geneetiline mitmekesisus ei ole seotud keskkonnaeesmärkidega. Sellega ei saa nõustuda, sest geneetiline mitmekesisus on osa bioloogilisest mitmekesisusest. ● Koondhinnang ​– lk 94. Kuivõrd koondhinnang kordab osaliselt KSH dokumendis varem kirjutatut, korduvad ses osas osaliselt ka meie märkused. Punkt 1:​ Nõustume ja ​teeme ettepaneku nimetatud mõõdikutele seada nõutavaks trendiks olukorra paranemist​, st. jääkide sisalduse, pestitsiidikasutuse ja toitainebilansi vähenemist ning toitainete kasutamise tõhususe suurenemist. Punkt 2:​ Kuigi põllulindude indeks sõltub tõesti ka põllumajandusvälistest teguritest, on siiski põllulindude elupaiga peamiseks kujundajaks põllumajanduspraktikad. Seega ​tuleb pidada õigeks PõKa eelnõu lähenemist, mille kohaselt põllulindude indeks peaks suurenema​. Punkt 3:​ ​Põllumajandusmaa pindalaga seoses teeme ettepaneku sõnastada PõKa asjakohane mõõdik järgmiselt: põllumaa pindala on stabiilne ja püsirohumaa pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav. Punkt 4:​ PõKa pakub kasutada taastöödeldud või orgaanilisi materjale väetisetoodetes. Sõnastuse üle võib arutada, kuid põhimõtteliselt on selline lähenemine kooskõlas ringmajanduse põhimõttega ja sellisena tervitatav. KSH tekstis olev mure, et sellised materjalid võivad olla taimedele halvemini omastatavad, võib teoreetiliselt olla põhjendatud, kuid juhul kui seda peetakse tõsiseks, võiks mõne praktikast pärit näite või konkreetse arvutusega seda selgitada. Punkt 7:​ Nõustume KSH murega seoses suureneva maaparanduse võimaliku negatiivse mõjuga ja kordame samas vajadust veerežiimi taastamise ja märgalaviljeluse arendamise järele. Punkt 8:​ ​Selguse huvides kordame ettepanekut sõnastada PõKa küsimusi tekitanud lause järgmiselt: „Maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, tuleks leida uusi biomajanduslikke kasutusviise, mis aitavad hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena.” ● Leevendavad meetmed​ – lk 96. Toetame, vastavalt eelpoolkirjutatule, kahte esimest ettepanekut. Kolmanda ettepaneku osas leiame, et sõnastades põllumaa pindala osas põhimõtte, et põllumaa pindala on stabiilne ja püsirohumaa pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav, kaoks KSH autorite osundatud murekoht. Orgaaniliste väetistega seotud mure on meie hinnangul pigem teoreetilist laadi, kuni pole näidatud konkreetseid negatiivseid kogemusi (vt. eespool).  ● Seire ​– lk 98. Leiame jätkuvalt, et põllulindude indeksit tuleb seirata ja soodsaks saab lugeda vaid olukorda, kus see hakkab ilmutama selgeid kasvu (taastumise) märke. Samas nõustume KSH autoritega, et see, milliste meetmete tulemusena indeksi tõus saavutatakse, vajaks täpsustamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Laura Uibopuu Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator  Teema: FW: HTM _ RE: PõKa KSH aruande eelnõu tagasiside From: Anu Lihtmaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: teisipäev, 1. oktoober 2019 12:04 To: Aare Kasemets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Liisa Haabpiht <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: PõKa KSH aruande eelnõu tagasiside Tere! Kuna Liisa on täna kontorist väljas, edastan meie poolt PõKa 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kommentaarid: * Palume eemaldada lk 12 nimekirjast „Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010“, kuna väljatöötatav PõKa arengukava ei saa panustada juba kehtivuse kaotanud arengukavasse. * Palume asendada lk 12 „Eesti keele arengukava aastani 2017“ nimetusega „Eesti keele arengukava 2011- 2017 (-2021)“, kuna Valitsuse korraldusega on arengukava perioodi pikendatud ning sarnaselt eelmise punktiga jääks lugejal mulje, et väljatöötatav arengukava panustab kehtivuse lõpetanud arengukavasse. Palume sama parandus sisse viia ka tabelisse lk 15. * Palume nimekirjast eemaldada Eesti Vabariigi Põhiseadus, kuna see ei ole antud juhul esiteks relevantne ning teiseks ei sobitu arengukavade nimekirja. * Palume asendada lk 12 viite „Haridus- ja Teadusstrateegia aastateks 2020-2035“ järgmiste viidetega, kuna välja töötatakse kaks eraldi arengukava: 1) „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ ning 2) „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“. * Juhime tähelepanu, et lk 15 tabelis on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seoste osas kogemata dubleeritud sama teksti, mis on välja toodud TAI strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ puhul. Tervitades, Anu Lihtmaa Illar Lemetti Teie 29.08.2019 nr 1.2-1/1001 kantsler Maaeluministeerium Meie 26.09.2019 nr 6-5/19/183-5 [email protected] Seisukoht „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta Austatud Illar Lemetti Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Keskkonnaamet esitab järgmised ettepanekud PõKa KSH aruande eelnõu kohta: 1. KSH aruande tabel 4-1, lk 18: Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 korral on veerus „SPD oluline mõjutatav valdkond/põhimõte/eesmärk“ märgitud: „a) Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada; b) Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna; ja c) Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid“. Veerus „Peamised seosemehhanismid“ on kirjas, et „Väärtusliku põllumajandusmaa kui loodusvara kaitse meetmed, ja kalanduspoliitika keskkondlike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised. Põllumeeste ja kalameeste kasvanud keskkonnateadlikkus, liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine.“ Keskkonnaameti hinnangul on seosemehhanismid märksa laiemad. Nt Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 ptk 2.7 käsitleb looduskaitseliste piirangute kompenseerimist ja looduskaitsetööde toetamist. Keskkonnaamet eeldab, et selline seos säilib ka PõKa meetmetes ja mitte ainult teadlikkuse tõusu kaudu. Seetõttu teeb Keskkonnaamet ettepaneku muuta ja täiendada veeru „Peamised seosemehhanismid“ viimast lauset järgmiselt: „Põllumeeste ja kalameeste kasvanud keskkonnateadlikkus. Liigirikkuse ja elukeskkonna ning maastiku mitmekesisuse kaitsemeetmete rakendamine ja kompenseerimine.“ 2. KSH aruande tabel 6-1, lk 79: Keskkonnaamet märgib punkti 5 kommentaari/märkuse lahtri kohta, et positiivne otsene mõju püsirohumaade säilitamise tagamisel elurikkusele on sellisel juhul, kui õnnestub piirata liiga varast ja liiga tihedat niitmist ning välditakse regulaarset püsirohumaa uuendamist, eriti künni teel. Tihe niitmine ei võimalda põllulindude pesitsemist, õite vaesus vähendab selgrootute arvukust ja üldist elurikkust. Eestis kehtiv püsirohumaa mõiste võimaldab tegelikult rohumaal kasvatada isegi muid põllukultuure ja neid uuendada iga viie aasta tagant. Keskkonnaamet teeb ettepaneku PõKa KSH aruande lk 79 punkti 5 kommentaari/märkuse lahtrisse lisada, et püsirohumaade säilitamise positiivne mõju ilmneb, kui välditakse nende uuendamist, kündi ja liiga varast niitmist. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  3. KSH aruande tabel 6-1, lk 86: Eesmärgi „Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus“ juures on kommentaari/märkuse lahtrisse lisatud, et „Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Seda eesmärki ei ole hinnatud.“. Keskkonnaamet märgib, et Eestis on määratletud meie ohustatud põlistõud ja nende säilitamine on otseses seoses elurikkuse säilimisega. Ohustatud põlistõugude säilitamisel on positiivne keskkonnamõju. Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada eelnimetatud seisukoht PõKa KSH aruande lk 86 kommentaari/märkuse lahtrisse. 4. PõKa eelnõu tööversiooni1 ptk 3.1.5 „Riigi sekkumine tulevikus“ p 25 kohaselt: „Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimist, ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste asendamist kohalike või piirkondlike orgaaniliste väetistega.“ Tulevikus on sellel väga oluline roll elurikkusele, sest riik kavandab ökoloogilise tõhustamise põhimõtteid rakendada. Samas PõKa eelnõu tööversioonis ei ole selgitatud ökoloogilise tõhustamise põhimõtete sisu. Kui need põhimõtted ei ole üldsusele teada, siis ei saa olla kindel, et huvigrupid on saavutanud kokkuleppe. Keskkonnaamet teeb ettepaneku täpsustada PõKa KSH aruandes seda mõistet või juhtida tähelepanu mõiste selgitamise vajadusele. 5. KSH aruande lk 96 leevendusmeede: „Oluline on läbi rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonna- mõjusid.“ Keskkonnaamet teeb ettepaneku seda meedet konkretiseerida, et mille raames võiks põllumajandusmaa kasvuga kaasneva keskkonnamõju hindamine toimuda. 6. KSH aruande ptk 7.2 kohaselt PõKa-s on kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille alusel hakatakse seirama PõKa elluviimist. Osade PõKa tegevussuundade korral ei ole aga KSH eksperdirühm pidanud PõKa-s kirjeldatud mõõdikuid piisavaks. Keskkonnaamet teeb ettepaneku pakkuda nende korral KSH aruandes välja ka konkreetsed mõõdikud, millega saaks arvestada PõKa täiendamisel. Nt mitte jätta PõKa KSH aruande ptk 7.2 „Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust.“ 7. KSHJ aruande tabeli 7-1 kohaselt on 2019. a novembrisse kavandatud PõKa KSH aruande täiendamine, aruande kooskõlastamiseks esitamine ja aruande nõuetele vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine ning PõKa esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Keskkonnaamet märgib, et arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lg-te 3 ja 5 tähtaegu ning asjaolu, et KSH peab olema lõppenud enne PõKa esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks, siis ei pruugi ühe kuuga (november) olla võimalik ära teha kõik eelnimetatud toimingud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erik Kosenkranius peadirektori asetäitja Irma Pakkonen 6807403 [email protected] 1 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-mustand-2019-04-25- tekst.pdf 2 (2)  Illar Lemetti Teie 29.08.2019 nr 1.2-1/1001 Maaeluministeerium Meie 02.10.2019 nr 7-12/19/27-8 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta seisukohtade küsimine Austatud härra Lemetti Keskkonnaministeeriumi märkused ja kommentaarid „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule: 1) KSH koostajad toovad välja, et „Hetkel puudub arengukava juures eesmärkide saavutamiseks tegevusi kirjeldavad meetmed või rakenduskava, mis aitaksid paremini mõista ja hinnata arengukava elluviimisega kaasnevaid mõjusid“ (lk 9). See tingib vajaduse hinnata võimalikke keskkonnamõjusid detailsemalt rakendusmeetmeid määratlevate dokumentide koostamisel. Samuti on aruandes toodud, et „Mõju hindamise käigus ei tuvastatud tegevusi, mille rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärkidele või terviklikkusele. Tulenevalt KSH aluseks olnud arengukava kõrgest strateegilisest tasemest, tuleb vastavad otsused vastu võtta siiski tegevuste kavandamise ja rakendamise käigus ehk nende iseloomu ja ulatuse täpsustumisel. Praeguse arengukava seatud eesmärgid on liiga üldised, et hinnata nendega rakendamisega kaasnevaid mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimiseks. Arengukava eesmärkide elluviimisel, kui on hoomatavad eesmärkide elluviimise mehhanismid ning konkreetsete tegevuste ruumiline ulatus ja aeg, tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine“ (lk 64). Palume aruannet täiendada ja juurde lisada, millistes järgmistes etappides on võimalik täpsemalt keskkonnamõjusid (sh mõjusid Natura 2000 võrgustikule) hinnata. 2) Ptk-s 5 asuvat vastavusanalüüsi tabel 5-2 Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 tuleb täiendada. Esimeses veerus tuleb EL elurikkuse strateegia eesmärgid sõnastada täpselt vastavalt EL elurikkuse strateegiale ja analüüsida PõKa vastavust konkreetsetele eesmärkidele, eriti eesmärkidele 3a ja 4, aga ka teistele. Praegu tabelis väljatoodud PÕKaga kavandatud tegevustest suur osa ei vasta EL elurikkuse strateegia vastavale eesmärgile. EL elurikkuse strateegia eesmärgi täpsem sõnastus aitab konkreetsemalt välja tuua ka eesmärgiga seotud PõKa tegevused ja hinnata nende piisavust EL elurikkuse strateegia vastavate eesmärkide täitmiseks. Nt EL elurikkuse strateegia I eesmärk on rakendada täielikult linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. Iga väljapakutud tegevuse juures tuleb Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  välja tuua, kuidas need aitavad kaasa linnu- ja loodusdirektiivi täitmisele ehk liikide ja elupaikade seisundi parandamisele ning hinnata selle järgi nende tegevuste piisavust/täpsustamise vajadust. 3) Ptk-s 6.1.1. tuleb välja tuua lisaks kõikide liikide ja elupaikade seisundile ja nende muutustele eraldi põllumajandusega seotud loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide (poollooduslike koosluste) seisundid ja nende muutused 2007 ja 2013 aruandluse põhjal ja vastavate linnudirektiivi liikide trendid 2013 aruandluse põhjal. Samamoodi tuleb eraldi välja tuua kalandusega seotud liikide ja elupaikade seisundid ja seisundi muutused. 4) Samas peatükis on toodud: „Kuna kaitstavatel aladel asuvatel poollooduslikel rohumaadel kehtivad piirangud, siis on vaatamata toetuste maksmisele huvi neid majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik.„. Keskkonnaministeerium on saatnud Maaeluministeeriumile ettepaneku sama teksti asendamiseks PõKa-s järgmise sõnastusega: „Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest poolt. Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke poollooduslikud kooslused. Üha enam tuleb pöörata tähelepanu tegevustele, mis aitavad kaasata uusi ning toetada olemasolevaid poollooduslike koosluste hooldajaid. Olemasolev põllumajanduslik nõuandesüsteem poollooduslike kooslustega seotud valdkonda ei kata. Samas nõustamissüsteemi puudumist võib pidada antud valdkonna arengu peamiseks kitsaskohaks. Erinevaid meetmeid välja töötades, tuleb silmas pidada terviklahendusi, alustades alade hooldajate vajadustest, poollooduslikelt kooslustelt saaduste realiseerimisest ning lõpetades tarbija soovidega ja teadlikkusega. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on looduslik taimestik.“. Selgitus: Riiklik poliitika ja rakendusmeetmed peavad aitama poollooduslike koosluste hooldushuvi suurendada ja planeerima selleks asjakohaseid tegevusi ning terviklahendusi. On erinevaid põhjuseid, mis mõjutavad hooldushuvi, nt toetuste vastavus tegelikele hoolduskuludele, heina realiseerimisvõimalus, liha realiseerimisvõimalus, masinate nappus, ligipääsude olemasolu, hooldamisnõustajate puudus, keerukad looduslikud tingimused, eelnev taastamisvajadus jne. Üheselt piirangutega seostamine on olukorra liiga lihtsustav käsitlus. Palume sellest lähtuvalt täpsustada ka KSH sõnastust. 5) Mitmel pool aruandes tuuakse välja, et põllumajanduskeskkonna eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist ja et eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki (lk 22, 28, 32, 33, 36, 38, 42, 46, 52, 63, 78). Palume KSH koostajatel anda oma hinnang, kuidas oleks võimalik põllulindude kaitse eesmärgi täitmise indikaator(id) seada ka alternatiivselt, nii, et see aitaks põllumajanduse mõju põllulindudele paremini välja selgitada? Kas nt liigipõhiselt? Leheküljel 78 toodud tabelis 6-1 8 on toodud ka, et muutused põllulindude indeksis sõltuvad ka jahindusest. Palume täpsustada, millistele põllulindude indeksis arvestatud liikidele võib Eestis toimuv jahindus mõju avaldada. Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku põllumajanduse mõju hindamiseks kasutada ka nitraadidirektiivi aruandluses kasutatavat indikaatorit „NO3-iooni sisaldus põhja- ja pinnavees“, mille järsult suureneva trendiga on Eesti EL riikide seas esikolmikus1. 6) Juhime tähelepanu, et vee ja merega seotud valdkondade strateegilisi dokumente ei ole KSH-s meie hinnangul piisavalt käsitletud, sh veeseaduses püstitatud eesmärki saavutada veekogumite ja mereala hea seisund, samuti merestrateegia kalandusega seotud tunnuseid D3 (kalavarude seisund) ja D9 (mereandide toiduohutus). Arvestades sellega, et vee- ja mere eesmärke ei ole piisavalt käsitletud, ei saa ka nõustuda koondhinnangu ptk-s (lk 93) toodud 1 https://ec.europa.eu/environment/water/water-nitrates/pdf/nitrates_directive_implementation_report.pdf  väitega, et „ühegi eesmärgi puhul ei tuvastatud, et see takistaks keskkonnaeesmärkide saavutamist või võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju avaldumise“. Palume KSH aruannet vastavate mõjude hinnangutega täiendada. Meieni on jõudnud kokkuvõttev tabel „Maaeluministeeriumi esialgsed vastused PõKa 2030 KSH aruande eelnõus esitatud seisukohtade ning ettepanekute asjus“, kus KSH ekspertrühma kõiki ettepanekuid pole MeM pidanud vajalikuks arvestada, mh ka veekaitset puudutavaid ettepanekuid. Toetame KSH ekspertrühma esitatud ettepanekuid, et PõKa eesmärgiks tuleb võtta veekeskkonna seisundi paranemine (olemasoleva olukorra säilitamisest ei piisa), merre rajatavate tootmiste kõikide mõjude hindamist (ei piisa veekogu hea seisundi tagamisest (mida Läänemeres pole veel saavutatudki), vaid Helcomis kokkulepitu kohaselt tuleb ka reostuskoormusi vähendada), sh arvestades tegevuste kumulatiivset mõju (mere)keskkonnas (st ei piisa üksikobjektide keskkonnamõju hindamistest), vt ka p 9. 7) Palume parandada faktiviga lk 62: erinevate kaitserežiimiga alade all on 27% ranniku- ja territoriaalmerest kokku, mitte ainult territoriaalmeres. 8) Palume KSH aruannet täiendada põllumajandustootmisest pärineva reostuskoormuste, survetegurite kasvu hinnanguga veekeskkonnale, kui realiseeruvad PõKas toodud tegevusplaanid. 9) Palume KSH aruannet täiendada vesiviljelus meres puudutava mõjuhinnanguga. Olenevalt kalakasvatuses kasutatavast tehnoloogiast võib nende tekitatav lisanduv reostuskoormus lämmastiku osas ulatuda sadadesse tonnidesse, mõnevõrra vähem ka fosfori osas. Fosfori ja lämmastiku vähendamise eesmärgid ei ole Eesti merealal saavutatud. Ühtlasi rõhutame, et kalakasvanduste reostuskoormusi ja nende mõju merekeskkonnale konkreetses mereala piirkonnas tuleb vaadata kumulatiivselt, mitte projektipõhiselt (üksikute projektide KMH-de raames). 10) Tabel 4-1 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK) on seoses lisaks välja toodud tegevussuundadega 1 ja 4 veel seotud tegevussuundadega 2 ja 7 (Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu – REKK sisaldab endas ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (KOHAK) põhimõtteid ning KOHAKil on seos ka erinevate parasiitide ning haiguste leviku piiramisel, seda eriti Eesti jaoks uute kahjurite suhtes; Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas). 11) Tabel 4-1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on seoses lisaks välja toodud tegevussuundade 1, 4 ja 8 veel seotud tegevussuunaga 7 (Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas). 12) Tabel 4-1 KOHAK on seoses lisaks välja toodud tegevussuundade 1, 4 ja 8 veel seotud tegevussuundadega 2 ja 7 (Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu – REKK sisaldab endas ka KOHAK põhimõtteid ning KOHAKil on seos ka erinevate parasiitide ning haiguste leviku piiramisel, seda eriti Eesti jaoks uute kahjurite suhtes; Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas). 13) Lk 25 Tabel 5-1 rida: Kliimamuutused ja puhas energia Üldine eesmärk: Kliimamuutuste ning neist ühiskonnale ja keskkonnale tulenevate kulude ja negatiivse mõju piiramine. Teise lahtri lauseid palume muuta: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste piiramisele leevendamisele: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutustega mõjuga kohanemisele ja nende leevendamisele: 14) Ptk 6.1.4 lk 69 esimeses lõigus viidatakse 2016. a ammoniaagi heitkoguste andmetele, mis on saadud 2018. a õhusaasteainete heitkoguste inventuurist. Palume andmed viia kooskõlla kõige värskemate andmetega, st 2019. a inventuuriga (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_ohusaasteainete_heitkogused_aa statel_1990-2017.pdf). Seda on oluline teha, kuna 2019. a inventuuris sai ammoniaagi heitkoguste arvutamise metoodikat oluliselt täpsustatud ning selle tulemusena ümber arvutatud heitkogused kogu aegrea ulatuses (ka ajaloolised andmed). Inventuuri täpsustamise tulemusena ei ole korrektne ka samas lõigus esitatud lause „Ammoniaagi heitkogused on perioodil 1990 kuni 2016 vähenenud 50%, peamiselt loomade arvukuse ja väetiste kasutamise vähenemise tõttu. Samas on ammoniaagi heitkogused lähikümnendil kasvanud ning 2016. aastal oli emissioon 11% suurem kui 2005. aastal.“. Nimelt on tehtud täpsustuste tulemusena ammoniaagi heitkoguste tase 2017. a võrreldes 2005. a tasemega jäänud samaks. Lisaks on kõnealuse lõigu viimase lause alguses kasutatud mõistet „ammoonium“, kuid mõeldud on siiski „ammoniaaki“ palume teha vastav parandus. 15) Lk 69 teine lõik käsitleb ammoniaagi heitkoguste prognoosi ja Eestile seatud 2020. a heitmete vähendamise eesmärki. Hinnang on esitatud tuginedes A. Kaasiku ja M. Mölsi uuringule „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“ (2018). Kõnealune uuring oli sisendiks „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“ (edaspidi programm), mistõttu on asjakohane viidata programmile. Programmis on esitatud kõige värskemad prognoosid, mille kohaselt ei tohiks põllumajandussektori ammoniaagi emissioon ületada 9,4 tonni. Programm on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete-vahendamise- programm. 16) Lk 69 kolmas lõik viitab põllumajandussektorile kui olulisele LOÜ heitkoguste allikale. Palume lisada viide ning kasutada 2019. a õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmeid. Siinkohal märgime, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2016/2284 seatud vähendamise eesmärkide korral ei võeta LOÜ eesmärkide täitmisel arvesse põllumajandussektoris sõnnikukäitlemisel ja mullaharimisel tekkinud LOÜ heitkoguseid (direktiivi artikkel 4 lõige 3 punkt d). Ehk LOÜ korral loetakse olulisteks allikateks tööstuse ja kemikaalide kasutamise sektorit ning maanteetransporti. 17) Lk 69 on esitatud väited „Veel ühe probleemina saab välja tuua, antud juhul ei ole tehnoloogia ning infrastruktuuri uuendamisel NH3 lendumise seisukohast alati soodne mõju, kuna mida vanem laut ja tehnoloogia, seda vähem NH3-e lendub.“ ja „Kui laudad tehakse PVT-le vastavaks, siis kasvab ka NH3 kogus.“. Palume selgitada, mille põhjal on sellised järeldused tehtud. Äsja avaldatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014. a „Põllumajanduslikest allikatest pärineva ammoniaagiheite ennetamise ja vähendamise juhenddokument“, mis sisaldab ülevaadet ammoniaagi heite vähendamise tehnoloogiatest (sh esitatud info heitkoguste vähendamise potentsiaali kohta), kohaselt on uuendatud laudatehnoloogia rakendamine NH3 heitkoguste vähendamise seisukohalt efektiivne meede. Viidatud dokument on kättesaadav: https://www.envir.ee/et/valisohu-uuringud. Samuti toetab seda kodulindude ja sigade intensiivkasvatust käsitlev PVT-viitedokument ja PVT-järeldused. 18) Tabel 6-1. eesmärgi väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene ning eesmärgi põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju suurenenud sekkumise „Riik peab soodustama mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega“ (vastavalt sekkumine nr 16 ja 7) korral on mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele märgitud valge värviga ehk arengukava täpsusastmes ei ole võimalik hinnata keskkonnamõju täpset iseloomu või ei avalda sekkumine olulist mõju. Täpsustame, et õhukvaliteedi seisukohalt on tegemist positiivse sekkumisega. Nimelt loetakse mineraalväetistelt (eriti ammooniumipõhiste  väetiste) üleminekut orgaanilisele väetisele üheks NH3 heitmeid vähendavaks meetmeks, kuna orgaanilises väetise (ehk sõnniku) lämmastiku sisaldus on madalam kui mineraalväetises. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Kantsler Helen Allik, 626 2997 [email protected]  Teema: FW: KeM märkused PõKa KSH aruande eelnõule From: Helen Allik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: pühapäev, 29. september 2019 17:32 To: Aare Kasemets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Andrus Pirso <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: KeM märkused PõKa KSH aruande eelnõule Tere Saadame Keskkonnaministeeriumi mitteametliku tagasiside Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030 KSH aruande eelnõule. Ametlik kiri jõuab teieni mõne päeva jooksul. Heade soovidega Helen Eelarve- ja strateegia osakond Keskkonnaministeerium 6262 997 Aare Kasemets Teie 29.08.2019 nr 1.2-1/1001 Maaeluministeerium [email protected] Meie 30.09.2019 nr 2-15/19-0014/7233 Lai tn 39 / Lai tn 41 15056, Tallinn "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kommentaarid Austatud Aare Kasemets Täname teid võimaluse eest esitada omapoolseid kommentaare ja ettepanekuid valminud „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta. Esitame järgmised tähelepanekud: Aruanne tervikuna on mahukas, kuid pakub samas võimalust hindamise tulemusi kompaktsemal kujul esitada. Leiame, et eelkõige on põhjendatud keskkonda iseloomustavate põhinäitajate muutuste kvantitatiivne väljatoomine. Teeme ettepaneku selline info ülevaatliku tabeli kujul kokkuvõtvas osas välja tuua. Mõjude hindamise aruanne on suhteliselt üldine, sh käsitletakse mõjusid tegevussuundade lõikes. Leiame, et asjakohane on hinnata iga kavandatud meetme mõju, kuna suuna kui terviku hindamine jääb paratamatult liiga üldiseks, et saada mõjude osas sisulist informatsiooni. Sellekohane viide on ka aruandes endas välja toodud ning leiame, et see on igati asjakohane. Leiame, et vajadusel tuleb arengukava relevantsete mõõdikutega täiendada, mille osas muutust taotletakse ning mille osas oleks võimalik kvantitatiivseid mõjusid eel- ja järelhinnata. Leiame, et välja toomist vääriks saavutatavate keskkonnamõjude majanduslike mõjude ekvivalent. Eeskätt mõtleme selle all võimalikke vajaminevaid investeeringuid ning Eesti põllumajandus- ja kalandustoodete konkurentsivõimet sihtturgudel. Tehnilise märkusena. Aruandes välja toodud: „On eeldatud, et null-stsenaarium, ehk huvigruppidega kokku leppimata valdkonna areng on igal juhul keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema ebasoodsa mõjuga.“ Arusaamatuks jääb, millele tuginedes selline eeldus on püstitatud. Leiame, et null-stsenaariumi võimalike mõjude hindamine ei ole põhjendatud, kuna arengukava on kavas igal juhul rakendada. See aga ei kinnita mingil moel püstitatud eelduse paika pidavust. Teeme ettepaneku viidatud lause senisel kujul aruandest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 eemaldada. Siiski ei tähenda eelnev, et ei peaks hindama kaasnevaid muutusi meetme tasandil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viljar Lubi majandusarengu asekantsler Kaupo Sempelson 6256350 [email protected] 2 (2)  Teema: FW: PMK _ FW: PõKa KSH aruanne From: Andrus Rahnu <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: esmaspäev, 30. september 2019 08:53 To: Aare Kasemets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: PõKa KSH aruanne Tere Saadan PMK poolsed kommentaarid PõKa keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja MeMi sellekohaste vastuste kohta: * Lk 96 tegevussuund 1 mõõdiku „maastikuindeks“ puhul ei ole täpsustatud, millise maastikuindeksiga on tegemist, kuid universaalset maastikuindeksit ei eksisteeri. Eeltoodust lähtuvalt – indeksi sisu, st mida ta kirjeldab, ei ole selge - ei saa ka kirjeldada kas „olukord säilib paraneb, on rahuldav või halb“. * Lk 96 tegevussuund 4 mõõdiku „kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha)“ kohta tehtud hindaja märkus väärib kaalumist. Oleme väga selgel seisukohal, et oluline on hinnata tegevussuuna meetmete mõju, kuid „põllumajandusmaa pindala“, näitaja kui selline, ei võimalda suunda „kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ mingil moel hinnata. Põllumajandusmaa pindala vähenemine või suurenemine ei iseloomusta põllumajanduses kasutatavaid sisendeid ega nende kvaliteeti, samuti nende keskkonnamõju ega põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist. Tervitades Andrus Rahnu Asedirektor Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) Tel. 5206 244 [email protected] <mailto:[email protected]> http://pmk.agri.ee <http://pmk.agri.ee/> Teaduse 4/6, Saku, Harjumaa Teema: FW: PRIA PõKa KSH-le FW: "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne From: Liina Tilk <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: reede, 27. september 2019 16:33 To: Aare Kasemets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tere, Aare! Edastan PRIA kommentaarid. LK 23 Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. ja LK 78/79 Tabel 6-1 punkt 2 - Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid, selle heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama piirkondade erisustele. Märkus: Eesmärgil on otsene soodne mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt, kuid peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Puudub viide, mille alusel on sellisele järeldusele jõutud, millist hindamismetoodikat on siin kasutatud? Milline on baastase? Lisaks keskkonna-aspektile peaks olema arvestatud ka majanduslikust ja kultuuripärandist(ajaloolist) lähtuva taustaga. Praegu seda tehtud ei ole. Lk 76 Tabel 6-1 punkt 16 – (Eesmärk: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene). Riik peab soodustama mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega. Mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele on hinnatud valge taustaga (Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava täpsusastmes hinnata või ei avalda sekkumine olulist keskkonnamõju). Orgaanilise väetise kasutamise tõus avaldav negatiivset mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele, sest intensiivistub loomakasvatus ja seetõttu suureneb CH4 heide. Lk 77 Tabel 6-1 punkt 7 – (Eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud). Riik peab soodustama mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega. Mõju on hinnatud erinevalt lk 76 olevast punkt 16-st, ehkki sekkumine on sama sõnastusega. Peaks olema analoogne käsitlus. Kõike paremat Liina Tilk Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Arendusosakonna juhataja telefon: 7 371 324 mobiil: 51 23 526 Teema: FW: RaM REGO arvamus PõKa KSH kohta From: Britt-Marena Tiikmaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: neljapäev, 3. oktoober 2019 11:03 To: Aare Kasemets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: RaM-i eelarvetiimi esindaja PõKa 2030 juhtkomisjonis Tere! Saadan meie regionaalvaldkonna märkuse KSH-le. Vabandan hilinemise pärast. Britt From: Aare Kasemets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, September 27, 2019 4:56 PM To: Britt-Marena Tiikmaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: RaM-i eelarvetiimi esindaja PõKa 2030 juhtkomisjonis Tänu! Jääme ootama! Aare From: Britt-Marena Tiikmaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: reede, 27. september 2019 16:55 To: Aare Kasemets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Marten-Ingmar Merivee <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: RaM-i eelarvetiimi esindaja PõKa 2030 juhtkomisjonis Annan ühtlasi teada, et meie märkused PÕKA KSH kohta saadan esmaspäeva jooksul. Olen saanud mõned tähelepanekud meie osakondadest, kuid ei ole jõudnud neid koondada. Loodan, et sobib. Britt From: Britt-Marena Tiikmaa Sent: Friday, September 27, 2019 4:18 PM To: 'Aare Kasemets' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: RE: RaM-i eelarvetiimi esindaja PõKa 2030 juhtkomisjonis Tere! Ilmselt olen jah mina. Püüan lähiajal teha ka ametliku kirja. Britt From: Aare Kasemets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, September 4, 2019 1:58 PM To: Britt-Marena Tiikmaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: RaM-i eelarvetiimi esindaja PõKa 2030 juhtkomisjonis Importance: High Tere! Soovime teada, kes võiks olla RaM-i riigieelarve tiimi poolne esindaja PõKa juhtkomisjonis Statistikaametisse siirdunud Kaie Koskaru-Nelgi asemel? Äkki sina? Vajame esindaja nime seoses kantsleri juhitava PõKa juhtkomisjoni koosoleku (17.10) jm PõKa nn finishisirge tegevuste kavandamisega. RaM REGO poolt on juhtkomisjonis käinud Priidu Ristkok Head, Aare **** Aare Kasemets, PhD Mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond E-post [email protected] <mailto:[email protected]> Tel (00372) 625 61 32 / 56 48 98 69 / aare1skype Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn www.agri.ee <http://www.agri.ee> P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Teema: FW: SiM ka FW: Siseministeeriumi seisukoht „„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas From: Riina Trofimova <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: reede, 27. september 2019 16:30 To: Aare Kasemets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Siseministeeriumi seisukoht „„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas Tere Vastame Teie 29. augustil 2019 saadetud kirjale nr 1.2-1/1001 „„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta seisukohtade küsimine“. Siseministeerium kooskõlastab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, kuid juhib tähelepanu termini „toidujulgeolek“ väärkasutustele. Termini „toidujulgeolek“ asemel tuleb kasutada terminit „toidu toimepidevuse kindlustamine“ (inglise keeles food contingency), mis on kasutusel nii Euroopa Liidu kui NATO teemakohastes regulatsioonides. Toidu kättesaadavuse (toimepidevuse) ja kvaliteediga seotud riske analüüsib, seirab ja maandab Veterinaar- ja Toiduamet, kelle pädevuses ei ole julgeolekuga seotud ülesanded. Olukorrad, kus toidu või joogiveega seotud ohud on põhjustatud tahtlikust kuritegelikust tegevusest (sh terrorism, CBRN, hübriidohud jne) kuuluvad Kaitsepolitseiameti pädevusse ning millele reageeritakse Hädaolukorra lahendamise seaduse alusel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanide alusel. Toidu toimepidevus ja riigikaitseliste varude teema väärib esile tõstmist, kuid termini „toidujulgeolek“ kasutamine antud kontekstis on väär ning palume asendada termin vastavalt kontekstile terminitega „toidu toimepidevus“, „toiduohutus“, „toidu tarnekindlus“ vms. Lugupidamisega Riina Trofimova Riina Trofimova Strateegiaosakonna nõunik Siseministeerium 53462704, [email protected] <mailto:[email protected]> Pikk 61, 15065 Tallinn Teema: FW: SoM-i vastus ED: PõKa keskkonnamõjude stateegiline hindamine - TS 1, 3 ja 4 ________________________________ Saatja: Ramon Nahkur <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: 27. september 2019. a. 21:29 Adressaat: Aare Kasemets Teema: PõKa keskkonnamõjude stateegiline hindamine Tere! Täname, et saatsite meile seisukoha andmiseks Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 KSH aruande (edaspidi PõKa). Palume võimalusel selgitada ja/või arvestada järgmiseid seisukohti: 1) PõKa Peatükis 6.1.4 „mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele“ on esitatud, et kasvuhoonegaaside heite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste kasutamise kasvust ning põllumaa pindala suurenemisest. Märgitakse, et põllumajandus on kahe võimsa kasvuhoonegaasi oluline allikas. Need on lämmastikdioksiid (N2O) ja metaan (CH4), mis on vastavalt ca 265 ja 28 korda suurema kliimasoojenemise potentsiaaliga võrreldes CO2-ga. Täpsustatakse, et CH4 heide tuleneb enamjaolt mäletsejate (peamiselt lehmade ja lammaste) seedimisprotsessidest, aga ka seakasvatusest. Loomasõnniku ladustamise ja laotamise tõttu tekib nii CH4 kui ka N2O heide. Peatükis on veel märgitud, et eriti oluline on põllumajandussektoris NH3 vähendamine, kuna põllumajanduses pärineb suurem osa kogu Eesti emissioonist. Arengukava on seadnud selles osas ka eesmärgi mõõdikute tasandil ning selle raames eeldatakse põllumajandussekori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. Täiendavalt märgitakse, et KSH soovib siiski rõhutada, et selle saavutamine võib olla keeruline kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Eelnevas on märgitud, et eesmärkide saavutamine võib olla keeruline, kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Palun selgitage, kas arengukavas on esitatud eesmärke ja leevendusmeetmeid loomade arvu suurenemise vastu või käsitletud tarbijate teadlikkuse tõstmist seoses loomsete toodete tarbimise mõjudega? Põhjendus: Kliimamuutuste eesmärkide kontekstis on tarvilik enam tähelepanu pöörata toitumisega seotud valikutele: Toitumine on üks olulisi aspekte, kus toiduainete tootmisel ja pakkumisel ning tarbija valikutel on oluline mõju loodus¬keskkonnale ja kliimale. ÜRO 2010. aasta raportis UNEP (2010) „Assessing the Environmental Impacts of Consumption and Production: Priority Products and Materials“ tõdetakse, et nii emissioonid kui ka maakasutus sõltub suurel määral toitumisharjumustest. Seejuures kaasneb loomsete toodete (nii liha kui piim) tootmisega suurem ressursikulu ja kõrgemad emissioonid kui taimsete alternatiivide puhul. Lisaks põhjustab mitte-hooajaliste puuviljade ja köögiviljade kasvatus oluliselt enam emissioone, kui neid kasvatatakse kasvu¬hoonetes, säilitatakse külmutatuna või transporditakse lennukiga. PÕKA ja selle KSH koostamisel ja edaspidiste tegevuste kavandamisel tuleks võtta arvesse ka nimetatud UNEP aruande järeldused ning toiduainete tootmise ja turul olevate valikute mõju toitumisharjumustele ja olulisus tarbijate valikutele 2) Teeme ettepaneku muuta sõnastust punktis 6.1.5. (esimese lõigu lõpp) Lõigus on esitatud järgmiselt: „Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas esineb puudujääke. Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise süsteem.“ Palume sõnastada eelnev lõik järgmiselt: „Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Kuid väärib tähelepanu see , et viimaste viie aasta jooksul on salmonelloosi ( https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aasta_kokku.pdf <https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aasta_kokku.pdf> ja kampilobakterenteriidi https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf <https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf> haigestumus 100 tuhande elaniku kohta on tõusvas trendis. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas ei kajastu tegelik haigestumiste arv. Arendamisel on Terviseametil koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga läbiviidavate toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise ja väljaselgitamise süsteem.“ 3) Tabelis 6-5. „Arengukava tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes (Lk 87, tabel 6-5.)“ on esitatud eesmärk: „Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu“ ning seal juures on sekkumine 1. „Ühe riigipoolse mahetootmist edendava tegevusena tuleb välja töötada ja rakendada pilootprogrammid „Mahetoit lasteasutustes“.“ Jääb ebaselgeks, mida mõeldakse kommentaari/märkuse all, et mahetoit omab soodsat mõju laste tervisele. See justkui viitaks sellele, et mahetoit oleks justkui laste tervisele ohutum või kõrgema toiteväärtusega. Palume seda täpsustada. Lugupidamisega, Ramon Nahkur Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond Nõunik 626 9149 Ministeeriumid ja Riigikantselei Meie: 29.08.2019 nr 1.2-1/1001 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta seisukohtade küsimine Austatud koostööpartner! Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ( edaspidi PõKa või arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi ( KeHJS) § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. Käesolevaga edastame teile KeHJS-e § 40 1 ja § 36 1 lõike 4 alusel seisukohtade esitamiseks PõKa keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, mille on koostanud OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühm. Maaeluministeerium analüüsib koostöös Keskkonnaministeeriumi kalanduse spetsialistidega OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühma poolt aruandes esile toodud arengukava kitsaskohti ja ettepanekuid ning saadab omapoolsed seisukohad lähiajal täiendava kirjaga teile teadmiseks. Maaeluministeeriumi kontaktisik on strateegia- ja finantsosakonna mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt Aare Kasemets ([email protected], 625 6132 / 56 48 98 69). KSH koostaja on OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu, kontaktisik juhtekspert Riin Kutsar, [email protected], 7409807). Ootame Teie seisukohti PõKa KSH aruande eelnõu osas kuni k.a. 29. septembrini e-postiga aadressil [email protected] ning kavandame KSH aruande arutelu oktoobris, millest teavitame eraldi. KSH aruande eelnõu leiate Lisana. PõKa eelnõu tööversiooni ja seonduvate dokumentidega on võimalik tutvuda maaeluministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse- valdkonna-arengukava-aastani-2030. Lisaks PõKa KSH aruandele avalikustatakse seal septembris ka Eesti Maaülikooli koostatud PõKa mõjude eelhindamise lõpparuanne, mis keskendub PõKa 2030 sotsiaal-demograafiliste, majanduslike, julgeolekualaste, regionaalsete ja riigihalduslike mõjude eelhindamise tulemustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Maaeluministeeriumi kantsler Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lisa: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruande eelnõu. Sama teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030“ koostamise juhtkomisjoni liikmed. Aare Kasemets + 372 625 6132 [email protected] 2 (2)  Riigikantselei Meie: 07.11.2019 nr 1.2-1/1251 Ministeeriumid „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine Austatud koostööpartner! Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030 või arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja keskkonnamõju hindamise ning keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. Käesolevaga edastame teile vastavalt KeHJS-e § 42 ja § 2 lõikele 3 kooskõlastamiseks 2019. aasta oktoobris Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Hendrikson&Ko OÜ ekspertide koostöös valminud PõKa 2030 KSH aruande (lisatud). Meie hinnangul vastab PõKa 2030 KSH aruanne nõuetele. PõKa 2030 KSH aruande avalikustamise etapil ei laekunud KSH aruandele ühtegi täiendavat ettepanekut. Lisaks märgime, et PõKa 2030 eesmärkide raames koostatavatele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika strateegiakavadele (2021–2027) tehakse eraldi KSH-d 2019-2020. Maaeluministeeriumi kontaktisik on strateegia- ja finantsosakonna mõjude hindamise ja kaasamise nõunik Aare Kasemets ([email protected], 625 6132 / 5648 9869). KSH koostaja on OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu, kontaktisik juhtekspert Riin Kutsar, [email protected], 740 9807). PõKa 2030 eelnõu, KSH aruande ja seonduvate dokumentidega on võimalik tutvuda ka maaeluministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse- valdkonna-arengukava-aastani-2030. Palume edasta PõKa 2030 KSH aruande kooskõlastusega seotud seisukohad k.a. 18. novembriks e-postiga aadressile: [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lisa: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruanne, PoKa_KSHA_NVT.zip Aare Kasemets + 372 625 6132 [email protected] Sama: Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Põllumajanduse ja Informatsiooni Registrite Amet 2 (2)