Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-1085 - Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskiri ning Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määruse nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” kehtetuks tunnistamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.11.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d10c781-9a34-4f5f-98cc-6006a724678d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d10c781-9a34-4f5f-98cc-6006a724678d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 31.10.2019 nr 1-4/18/7109-2 Kullamäe maastikukaitseala ja Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskirjade kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud, mis käsitlevad Kullamäe maastikukaitseala ja Varesemägede maastikukaitseala kaitsekorra muutmist ning Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määruse nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” kehtetuks tunnistamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Kullamäe MKA määrus 2. Varesemägede MKA määrus 3. Kullamäe MKA seletuskiri 4. Varesemägede MKA seletuskiri 5. Määruse kehtetuks tunnistamise eelnõu 6. Määruse kehtetuks tunnistamise eelnõu seletuskiri 7. Kullamäe MKA kaart 8. Varesemägede MKA kaart Meelis Suurkask 516 4997, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 31.10.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Kullamäe maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta ja tutvustada: 1) piirkonnale iseloomulikku maastikku, väärtuslikke metsakooslusi ja liivakivipaljandit; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liivakivipaljandid (8220)3 ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060). (2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kullamäe piiranguvööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jakobimõisa külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi. (2) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük. (4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (5) Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel. (6) Kaitsealal on lubatud: 1) veekogudel sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine; 2) telkimine ja lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. (7) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks; 2) muuta veekogu veetaset ja kaldajoont. § 6. Metsa majandamine (1) Uuendusraie on lubatud väljaspool kaitstavat elupaigatüüpi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel. (2) Elupaigatüübile okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel vastavaid puistuid on lubatud majandada üksnes püsimetsana. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta on elupaigatüübis keelatud: 1) üle 150-aastaste okaspuude raie; 2) eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puude, samuti üksikult asetsevate kuivanud puude raie. § 7. Vajalik tegevus (1) Kaitsealal on vaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine või niitmine. § 8. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 9. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 11. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 24. novembri 2017. a käskkirjaga nr 1162 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 12. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast, kui Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonis” võeti kaitse alla Kullamäe paljand (tühistatud). Kullamäe paljandi kaitsekorda uuendati Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” (tühistatud). Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 „Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” moodustati Kullamäe maastikukaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ” lisa 1 punkti 2 alapunktist 143 hõlmab kaitseala terviklikult Kullamäe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse- eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Kullamäe maastikukaitseala  EELNÕU 31.10.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Varesemägede maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, lavaoosi omapärast pinnavormi ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. (2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Varesemägede piiranguvööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taari külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi. (2) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. (3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (4) Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel. (5) Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. (6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks; 2) uue maaparandussüsteemi rajamine. § 6. Metsa majandamine (1) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) uuendusraie hall-lepikutes; 2) punktis 1 nimetamata puistutes lageraie langi suurusega kuni 0,5 ha ja turberaie langi suurusega kuni 1 ha. (2) Raiete tegemisel metsamaal, välja arvatud hall-lepikutes ja haavikutes, tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Selleks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid ja nende säilinud osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. (3) Uuendusraie käigus ei tohi üle 75-aastase kaalutud keskmise vanusega metsa osakaal langeda alla 60% metsamaa pindalast. (4) Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud üle 150-aastaste okaspuude ja üle 100-aastaste lehtpuude raie. § 7. Vajalik tegevus (1) Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. § 8. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) maavara kaevandamine; 2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 9. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 11. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 15. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/91 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 12. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast, kui Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonis” võeti kaitse alla Varesemäed maastiku üksikelemendina (tühistatud). Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” moodustati Varesemägede maastikukaitseala (tühistatud). Kaitsekorda uuendati Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 „Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine”. 2 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Varesemägede maastikukaitseala  EELNÕU 31.10.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määruse nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” kehtetuks tunnistamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrus nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. § 2. Kehtetuks tunnistamise põhjendused Põhjendused määruse kehtetus tunnistamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas1. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 24. novembri 2017. a käskkirjaga nr 1162 ja 15. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 91 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määruse nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” kehtetuks tunnistamine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määruse koostamise eesmärk on seoses Kullamäe maastikukaitsealale ja Varesemägede maastikukaitsealale uute kaitse-eeskirjade kehtestamisega seni kehtinud kaitse- eeskirja kehtetuks tunnistamine. Eelnõukohase määrusega tunnistatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel sama seaduse § 13 lõike 1 kohases menetluses kehtetuks olemasolevate kaitstavate loodusobjektide piirid ja kaitsekord, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” (edaspidi ka määrus nr 2). Kaitstavatele aladele kehtestatakse uus kaitsekord ja piirid, kuna määrusega nr 2 kehtestatud kaitsekord kaotab kehtivuse alates 2023. a 2. maist. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Kaitseala seisundit on lähtuvalt liikidest hinnanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask. 2. Eelnõu sisu ja määruse kehtetuks tunnistamise põhjendused Varesemägede maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast, kui Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonis” võeti kaitse alla Varesemäed maastiku üksikelemendina. Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” moodustati Varesemägede maastikukaitseala. Kaitsekorda uuendati Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 „Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine”. Kullamäe maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast, kui Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonis” võeti kaitse alla Kullamäe paljand. Kullamäe paljandi kaitsekorda uuendati Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas”. Selle põhjal moodustati 1998. aastal Kullamäe maastikukaitseala, mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 „Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine”. Nimetatud määrus tunnistatakse kehtetuks pärast Kullamäe maastikukaitseala ja Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamist. Mõlemale nimetatud alale kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad, kuna looduskaitseseaduse § 91 punkti 1 kohaselt enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni selle seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2023. aasta 1. maini. Vastavalt viidatud looduskaitseseaduse paragrahvile, kehtestatakse selleks, et tagada olemasolevatele kaitsealadele jätkuv kaitse, Varesemägede maastikukaitsealale ja Kullamäe maastikukaitsealale uus kaitsekord. 3. Menetluse kirjeldus Kullamäe maastikukaitseala ja Varesemägede maastikukaitseala kaitsekorra uuendamine ning sellega seoses ka määruse nr 2 kehtetuks tunnistamine algatati kahe erineva menetlusega. Kullamäe maastikukaitseala kaitsekorra uuendamise menetlus (sisaldas ka määruse nr 2 kehtetuks tunnistamist Kullamäe maastikukaitseala osas) viidi läbi keskkonnaministri 24. novembri 2017. a käskkirjaga nr 1162 algatatud haldusmenetluses. Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 16. aprillist 7. maini 2018. a Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris ning Viljandi Vallavalitsuse Tarvastu teenuskeskuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 18. aprilli 2018. a maakondlikus ajalehes Sakala. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 16. aprill 2018. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva viie kinnisasja viiele eraomanikule ja Viljandi Vallavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku kohta. Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapaneku ajal tehti ettepanek korraldada avalik arutelu. Kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu toimus 24. mail 2018. a Viljandi Vallavalitsuse Tarvastu teenuskeskuse saalis, kus tutvustati laekunud küsimusi ja ettepanekuid ning kaitsekorra viimast seisu. Avalikust arutelust võttis osa 8 inimest. Teade avaliku arutelu toimumise kohta saadeti kirjalikult kaitseala maaomanikele, Viljandi Vallavalitsusele ja avaliku arutelu korraldamise ettepaneku esitajale. Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule esitas ettepanekud üks kodanik. Ettepanekud puudutasid uut kaitsekorda, mistõttu ülevaade nendest on esitatud Kullamäe kaitse-eeskirja seletuskirjas. Vastuväiteid kaitsekorra uuendamise osas ei esitatud. Varesemägede maastikukaitseala kaitsekorra uuendamise menetlus (sisaldas ka määruse nr 2 kehtetuks tunnistamist Varesemägede maastikukaitseala osas) viidi läbi keskkonnaministri 15. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/91 algatatud haldusmenetluses. Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 2. juulist 24. augustini 2018. a Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris ning Viljandi Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 3. juulil 2017. a maakondlikus ajalehes „Sakala“. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 2. juulil 2018. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva ühe kinnisasja ühele eraomanikule ja Viljandi Vallavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Avalikustamise käigus eriarvamusi ja parandusettepanekuid ei esitatud. 2 Vastuväiteid Varesemägede maasikukaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud eelnõule ei esitatud. Peale Kullamäe maastikukaitseala ja Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskirjade eelnõude avalikku väljapanekut olid mõlema kaitseala määrused jõudnud menetluses nii kaugele, et otstarbekas oli mõlema kaitseala kaitsekorra uuendamise menetlused ühendada. Kullamäe maastikukaitseala ja Varesemägede maastikukaitseala uus kaitsekord kinnitatakse üheaegselt ning eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 06.01.1998 määrus nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiride kirjelduste kinnitamine“. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kuna tegemist on normtehnilise muudatusega, mis on seotud Kullamäe MKA ja Varesemägede MKA kaitsekorra uuendamisega, siis kehtetuks tunnistamine ei ole otseselt seotud EL õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kuna kahe täiendava määrusega kehtestatakse kaitsealadele uus kaitsekord ja kaitsealad jäävad riikliku kaitse alla, puudub määruse jõustumisel oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuse ja kohalike omavalitsuste korraldusele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 3  Vabariigi Valitsuse määruse „Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala välispiiri. Kullamäe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jakobimõisa külas. Kullamäe maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast, kui Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonis” võeti kaitse alla Kullamäe paljand. Kullamäe paljandi kaitsekorda uuendati Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas”. Selle põhjal moodustati 1998. aastal Kullamäe maastikukaitseala, mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 „Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtib enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitsekord seni, kuni kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala kaitse eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Kullamäe loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust, looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 680 7911, e-post [email protected]), eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post [email protected]) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel 517 9278, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada: 1) piirkonnale iseloomulikku maastikku, väärtuslikke metsakooslusi ja liivakivipaljandit; 2) elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on liivakivipaljandid (8220)1 ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060). Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning loodusdirektiivi rakendamine. Kaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus ning loodusdirektiivi rakendamine. Haruldased ja ohustatud kooslused Liivakivipaljandid (8220) See elupaigatüüp hõlmab devoni liivakivipaljandeid Lõuna- ja Kagu-Eestis ürgorgude järskudel veerudel. Tarvastu jõe järsul kaldal paljandub Aruküla lademe ülemise osa, Tarvastu kihtide violetja alatooniga punakas- ja kollakaspruun keskmiselt tsementeerunud põimjaskihiline liivakivi. Jõeoru veer moodustab 8,5 m kõrguse järsaku, mille alumises osas 31,1 m pikkusel lõigul avanevad devoni kihid kuni 4,1 m paksuselt. Kullamäe maastikukaitsealal asub liivakivipaljandi elupaigatüüp Tarvastu jõe kaldal. Paljandi jalami ülesvoolu jäävast osast väljub surveline allikas. Paljandis on kolm koopaava, mis viivad kahte koopasse. Kõige ülesvoolu asuva ava laius on 1,3 m ja kõrgus 1,2 m. Ava viib süvendisse, mis juba 2 m sügavusel muutub madalaks käiguks mõõtmetega 0,6 m x 0,6 m. Sellest koopast 7 m allavoolu oleva koopaava laius on 2,5 m ja kõrgus 2 m ning see viib ca 2 m laiusesse võlvja laega käiku, mis on läbitav 6 m pikkuselt ja mille kõrgus on keskosas 1,1 m. Selle koopa põhjapoolset seina mööda voolab välja kitsas allikaoja, mis on uuristanud piki lõhet kitsa tunneli. Need kaks koobast on olnud tõenäoliselt varem omavahel ühendatud. Veel 6–7 m allavoolu on kolmas koopaava mõõtmetega ca 2 x 2 m. Selle taga olev koobas on 3 m lai, 4 m sügav ja keskosas kuni 1,8 m kõrge. Varasematel andmetel on sellest hargnenud kolm käiku. Koopad on sufosioonilise tekkega (Pirrus, E. 1997. Eesti ürglooduse raamat XI osa. Tallinn). Elupaigatüübi seisund on hea. Paljandit ohustab külastuskoormusest tingitud ümbruse prahistamine ja paljandi pinna füüsiline kahjustamine. Kuna paljand on suhteliselt raskesti ligipääsetav, siis see vähendab külastuskoormusest tingitud kahjustusi. Paljandi servades ja ülaservas turnimine rikub väljakujunenud taimestikku, mis omakorda soodustab erosiooni tekkimist. Liivakivi on võrreldes teiste kivimitega üsna pehme ning seepärast on paljandit kerge rikkuda nimede, aastaarvude jm kraapimise teel. Paljandi ülaservas võlvuvad jõe kohale suured puud, mis tõstavad paljandi vaatamisväärsust. Paljand väärib demonstreerimist kui ürglooduse objekt. Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060) Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis ooside, moreenküngaste ja voorte lagedel ja nõlvadel kasvavad sürjametsad. Taimestikult sarnanevad sürjametsad ühelt poolt salumetsadele (seda tingib toitainerikas muld) ning teisalt loometsadele (päikesepaistelistel nõlvadel ja lagedal võib muld kohati läbi kuivada). Pinnavormide ülaosas valitseb puurindes enamasti mänd, nõlvadel lisanduvad kuusk ja lehtpuud. Kaitsealal on sürjametsa elupaigatüüp levinud 4,9 ha suurusel alal. Sürjametsa elupaigas on 1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ I lisale. 2 puurindes valitsevaks liigiks mänd, millele lisandub kuusk ja kask, kohati leidub haaba. Puurinde keskmine vanus on 90 aastat, kohati leidub 120-aastaseid kuuski. Enne loodusala moodustamist on tehtud aegjärgset ja valikraiet. Madalama liituvusega aladel on alusmets väga tihe. Alusmetsas on valitsevad liigid pihlakas, sarapuu, toomingas ja magesõstar. Elupaiga seisund on rahuldav (C). Loodusliku arengu tulemusena elupaiga seisund paraneb. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud elupaigatüüp okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, mille kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus Tarvastu–Jakobimõisa maastik Tarvastu–Jakobimõisa maastiku näol on Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ‒ Viljandimaa väärtuslikud maastikudˮ kohaselt tegemist maakondliku tähtsusega väärtusliku maastikuga. Ala asub Mustla linnast lõunas ja kagus ning hõlmab Tarvastu jõe orgu, Jakobimõisa, Tarvastu ja Sooviku küla. Tegemist on Sakala kõrgustiku madalama servaalaga, kus asuvad põhja-lõunasuunalised väikevoored. Alal domineerib avatud põllumajandusmaastik, mille ainsaks looduslikuks elemendiks on valdavalt metsa kasvanud jõeorg. Vanemad põllud asuvad voortel, maaparanduse käigus on üles haritud endised madalamad soised niidud. Asustus koosneb üksiktaludest (asundustalud) (Viljandi Maavalitsus. 2015. Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ‒ Viljandimaa väärtuslikud maastikud). Piirkonna maastikku liigestab Kullamäe jõgi ja Kullamäe mägi. Kullamäe mäe absoluutkõrgus on 59,6 m. Kullamäe maastikukaitseala asub kirjeldatud maastiku edelaosas Kullamäe jõe paremal kaldal ning tegemist on metsase mäenukiga põllumajandusmaastiku keskel. Ajaloolise maastikuilme säilimiseks on oluline, et kaitsealal kasvav mets säiliks. Maastikuilme säilimine tagatakse metsaelupaikade kaitsega. Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Kullamäe maastikukaitseala jääb täielikult Kullamäe loodusalale ja kuulub üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Kaitse eesmärkideks seatud elupaigatüüpide liivakivipaljandid (8220) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Kullamäe maastikukaitseala on 1964. aastast kaitse all olnud ala, mis asub keset intensiivselt majandatud kultuurmaastikku. Kaitsealal on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline eeskätt väljakujunenud maastikuilme säilitamiseks ning loodusdirektiivi metsaelupaigatüübi ja liivakivipaljandi elupaigatüübi kaitse-eesmärgil. Tegemist ei ole uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri kehtestamisega. 3 Kaitseala territooriumist moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid 82%, millest on okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel 80% ja liivakivipaljandid kui vertikaalne elupaigatüüp suhteliselt väikesel pindalal (2%). Kaitseala moodustamisel kaitstakse ja säilitatakse 4,9 ha-l elupaigatüüpi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ning 31 m pikkusel lõigul elupaigatüüpi liivakivipaljandid. Seega aitab selle ala jätkuv kaitse säilitada rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilist esindatust salumetsade osas. Lisaks eespool kirjas olevale on Kullamäe maastikukaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura võrgustikku kuuluva alaga. Kaitsealaga samades piirides asub Kullamäe loodusala. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitseala peamine kaitse-eesmärk on Sakala kõrgustiku omapäraste pinnavormide ja maastiku ning metsaelupaigatüübi kaitse, mistõttu on kaitseala tüübiks valitud maastikukaitseala. Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Hoiuala on mõeldud looduslike koosluste ja liikide, mitte maastiku kaitseks, mistõttu ei ole hoiuala sobiv. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme vajaliku piirangu rakendamist (nt ehitamine, metsade majandamine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, see ei sobi maastiku kaitseks. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (ojad ja jõed, metsa-põllu kõlvikupiirid, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kullamäe maastikukaitseala pindala pärast välispiiri korrigeerimist on 6,5 ha ja see asub suures osas kahel erakinnistul. Lisaks jääb kaitseala koosseisu kolme kinnistu maad, mis ulatuvad Tarvastu jõe vasakkaldast kuni jõe keskteljeni. Peale välispiiri korrigeerimist muutub kaitseala pindala 1,1 ha võrra suuremaks. Pindala suurenemine on peamiselt tingitud piirijoone kulgemise korrigeerimisest Tarvastu jõe kalda järgi ja muutustest kaitseala idaosas (füüsiliselt kulges piir ka varem mööda Tarvastu jõe vasakut kallast, kuid põhikaardil olev veekogu piir oli kohati 20–25m nihkes). Kaitseala idaosas piiritletakse kaitseala mööda kunagise pinnastee astangut, mida on võimalik looduses selgelt tuvastada. Vana piir kulges vanadel kaartidel mööda talupiiri (mis ühtis kaardil oja joonega) otse läbi metsa. Parandatud kaartidel on muutunud oja asukoht ja muutunud on ka talude piirid. Kaitseala välispiiri, mis on ühtlasi piiranguvööndi piir, määramisel lähtuti sellest, et kaitstavad väärtused – eelkõige metsaelupaigatüüp ja liivakivipaljand – oleksid tervenisti hõlmatud ning et piir oleks üheselt arusaadav ja looduses tuvastatav. Kaitseala piir kulgeb kaitseala kagunurgas allikaoja suubumiskohast Tarvastu jõkke mööda Tarvastu jõe vasakut kallast allavoolu kuni paremkalda järgmise allikaoja uhtoru suudmeni (X:25,875393; Y:58,219855). Edasi Uhtoru suudmest mööda uhtoru põhja nõlvast üles kuni metsa ja põllu kõlvikupiirini punktis 4 X:25,876236; Y:58,219710, sealt edasi kagu poole mööda kõlvikupiiri kuni kaitseala kirdenurgas kunagise metsatee alguseni punkti X25,8795553; Y:58,218404, sealt pöördub piir lõunasse ja kulgeb mööda kunagise metsatee kaitsealapoolset astangu serva, mis on tekkinud tee lõikumisel künkanõlva punkti X:25,879387; Y:58,217623 (astanguserva lõpp). Sealt mööda mõttelist sirget kuni oja äärde punkti X:25,878534; Y:58,216734 (selles punktis ulatub Kullamäe nõlv ojani ja oja kaldal kasvab suur ca 200 aastane mänd). Edasi kulgeb piir mööda oja paremat kallast kuni oja suubumiseni Tarvastu jõkke. Kogu kaitseala jääb eramaale. Kaitseala maismaa osa asub Irve (79703:002:0451) ja Ööbiku (79703:002:0521) maaüksusel, mis arvati kaitse alla juba 1964. aastal. Irve maaüksusel suureneb kaitseala pindala 0,4 ha. Ööbiku maaüksusel suureneb kaitseala pindala 0,4 ha. Lisaks neile maaüksustele jääb kaitsealale kolme kinnistu maa, mis ulatub Tarvastu jõe vasakkaldast kuni jõe keskteljeni, pindaladega vastavalt Mikatsi (79703:002:0165) 0,2 ha, Uue-Mikatsi (79703:002:0780) 0,1 ha ja Kure (79703:002:1461) 0,04 ha. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitseala kaitserežiimi uuendamise tingis praeguse, 1998. aastast pärineva kaitsekorra uuendamise vajadus. Määrusega kehtestatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Kaitseala kaitse-eeskirja koostamise aluseks olid: 1) Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo spetsialistide välitöödel saadud info; 2) Kullamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2017–2026. Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvate loodusväärtustega. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate elupaikade soodsa seisundi ning maastiku säilimise ja on proportsionaalne saavutatavale efektile. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise ja kaitseväärtuste säilimise. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Seda eesmärki saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel 5 need hävivad. Kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Kaitsekorra järgnevates peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale, majandustegevuse piiramise astmele ja asukohale on kaitseala tsoneeritud ühte, Kullamäe piiranguvööndisse. Koos uue kaitsekorra kehtestamisega tunnistatakse eraldi määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määruse nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine”. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita pilliroo ega adru varumist, kuna kaitsealal ei esine adru ega pilliroogu. 2.5.2 Piiranguvööndi kaitsekord 2.5.2.1 Lubatud tegevused Kogu kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas LKSiga, samas on määruses sätestatud mõningaid erisusi. Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti ja püüda kala. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna tegu ei ole suure külastuskoormusega ega tallamisõrna alaga ja juhuslik külastus ei kahjusta kaitseala kaitse eesmärkide saavutamist. Kaitseala väiksuse ja tuleohtliku taimestiku tõttu on alal telkimine ja lõkke tegemine lubatud kinnisasja omaniku loal kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük. Kaitsealal puuduvad liigid, keda jahipidamine ja kalapüük kahjustaks. Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Kaitsealal asub 0,6 km pikkune Tarvastu jõe lõik, mille paremal kaldal on kaitsealune liivakivipaljand. Sisepõlemismootoriga ujuvvahenditega sõitmine on keelatud, kuna mootorpaatide tekitatud lainetus kahjustab jõekaldaid ja liivakivipaljandit. Sisepõlemismootorita ujuvvahendid, kaasa arvatud väikese võimsusega elektrimootoriga ujuvvahendid, ei tekita olulist lainetust ega ohusta kaitseväärtusi. Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel. Jalgratastega on lubatud sõita ka radadel. Kaitsealal on matkarada, mis viib kaitseala servast Tarvastu jõe kaldal asuvale puhkekohale. Tegemist on kuiva liivase metsarajaga, mida ratastega sõitmine ei kahjusta. 6 Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Enam kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaüritusel osalejate arvu piiramine on vajalik liigse inimkoormuse ohjamiseks koormustundlikes elupaikades. Suur inimhulk võib kahjustada elupaiku ja pinnast ning suurendada reostuskoormust. Kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamisel kitsendusi ei seata, kuna sellise suurusega inimgrupi lühiajaline mõju ei ole oluline. Arvestatud on võimalusega, et ala külastatakse õppeekskursioonidel, tavaliselt kuni 50-kohaliste bussidega. Ala on traditsioonilistest külastusobjektidest eemal ja ala külastatavus on juhuslik. Peamiselt külastatakse ala kooliekskursioonidel või puhkeväljasõitudel. Kaitsekorralduskavaga on planeeritud rajada/korrastada kaitsealale külastusrajatised paljandiga tutvumiseks, et vähendada tallamiskoormust ja suunata külastust. Inimeste kaitsealal viibimisele on seatud piiranguid vaid lähtuvalt suuremate inimgruppide ja ürituste võimalikust kahjulikust mõjust pinnasele. Piirang võimaldab vältida rahvakogunemisi, samas saab kaitseala valitseja nõusolekul korraldada loodushariduslikke rahvaüritusi ettevalmistamata kohtades ja suuremale osalejaskonnale. Seega on kavandatud piisav paindlikkus ürituste võimaldamiseks eeldusel, et need ei ohusta loodusväärtusi. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks. Kaitsekorra leevenduse eesmärk on võimaldada kaitsealale vajaduse korral külastusrajatisi rajada, et vähendada külastuskoormusest tulenevat kahju. Näiteks trepi rajamine Tarvastu jõe kaldaveerele, et vaadelda kaitsealust paljandit ja vältida kalda erosiooni. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine. Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine on kaitseala valitseja kaalutlusotsus. Kaitseala valitseja saab igakordselt kaaluda, kas vastav tegevus kahjustab kaitseväärtusi või mitte. Regulatsiooni leevenduse peamiseks argumendiks on võimaluse loomine vajadusel Tarvastu jõe kaldaalade ja paljandi ümbruse korrastamiseks. 2.5.2.2. Metsa majandamine piiranguvööndis Kullamäe maastikukaitseala üks kaitse-eesmärke on elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel kaitse. Kaitse-eesmärgist lähtudes on uuendusraie lubatud väljaspool kaitstavat elupaigatüüpi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060). Elupaigatüübile okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel vastavaid puistuid on lubatud majandada üksnes püsimetsana. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta on elupaigatüübis keelatud üle 150-aastaste okaspuude raie ja eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puude, samuti üksikult asetsevate kuivanud puude raie. Metsaökosüsteemi oluline väärtus on liigiline mitmekesisus. Kuna väljakujunenud metsakooslustes on liikide mitmekesisus noorte ja keskealiste metsadega võrreldes üldjuhul suurem, on vanad metsakooslused väärtuslikumad. Vanades metsades leidub hulk liike, mis inimtegevuse tulemusena hävivad, kuid millel on oluline roll metsa aineringes: puitu lagundavad seened, putukad, samblad, samblikud jt (Laas, E. jt. 2011. Metsamajanduse alused). Teatud liikide säilimine sõltub suurel määral vanade ja suuremõõtmeliste puude olemasolust. Kui metsa ei majandata, kasvavad puud vanuseni, mis ületab tunduvalt tulundusmetsa puude vanuse. Vanade, surevate ja surnud puude eluvormid, nišid ja struktuur on märkimisväärselt mitmekesisem noorte puude omast. Enamik metsade taime- ja loomaliike on kohastunud või isegi spetsialiseerunud metsade arengu hilisemates staadiumides kujunevatele elupaikadele (Andersson, L. jt. 2003. Vääriselupaikade inventuur Eestis 1999–2002). Kaitsealal on 2014. 7 aasta välitööde andmetel elupaigatüübis okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel valitsevaks puuliigiks mänd, kohati leidub kuuske ning väikeste gruppidena kaske ja haaba. Puistu on kaherindeline ning teises rindes valitsevad kask ja kuusk. Puistu keskmine vanus on 90 aastat. Üksikud okaspuud, peamiselt jõe kaldanõlval ja ala kaguosas, on üle 150 aasta vanad. Võttes aluseks kaitseala metsade eripära ning asjaolu, et raieküpseks loetakse 100-aastast männikut, samas kui mändide eluiga võib ületada 300 aastat (Keppart, V. 2006. Säästva metsamajanduse alused), on liigilise mitmekesisuse ja väärtuslike vanade puude kaitseks plaanis kaitse-eeskirjaga seada tingimus, et ilma kaitseala valitseja loata on keelatud üle 150-aastaste okaspuude raie. Vajaduse korral (näiteks paljandi hooldamiseks või ohtlike puude likvideerimiseks matkaraja ääres) võib kaitseala valitseja anda loa ka üle 150-aastaste puude raieks. Vana kaitsekorra kohaselt oli kaitsealal keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Vana kaitsekord on kehtestatud 1998. aastal. Alates aastast 2004. on Kullamäe maastikukaitseala Natura võrgustiku loodusala, mille üheks kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) kaitse. Kaitsekorra uuendamise on tinginud asjaolu, et vana kaitsekord ei taganud alal esineva elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel kaitset. Metsa elustiku mitmekesisuse säilimiseks on plaanis kaitse-eeskirjaga seada tingimus, et ilma kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitstavas elupaigatüübis keelatud eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puude, samuti üksikult asetsevate kuivanud puude raie. Eri liigid ja kooslused asustavad puude eri osi. Suured ja vanad puud on küllalt suured, et olla elupaigaks suurele hulgale haruldastele epifüütsetele samblikele, puidus elavatele putukatele ja seentele. Eriti väärtuslikuks elupaigaks on suured, võimsa võraga ja pikaealised puud. Elupaigalist väärtust suurendavad veel puudes olevad õõnsused, põlemisjäljed ja suured oksad (ka kuivanud oksad) (Keppart, V. 2006. Säästva metsamajanduse alused). Väljaspool kaitstavat elupaigatüüpi metsade majandamisele lisapiiranguid ei seata. Elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel metsad ehk sürjametsad on häiluti (häiludünaamiliselt) arenevad metsad. Need metsad on ebaühtlase täiusega: enam-vähem ühevanuselised puud paiknevad rühmiti. Eeldatavas looduslikus arengus peaks tormides ümber kukkuvad puud rühmiti asenduma noorematega, kusjuures puistu liigiline koosseis on üsna püsiv. Kui on vajadus sürjametsasid majandada, siis looduses toimuvat jälgides tuleb neis metsades raiuda väikeseid häile ning langetada ka harvendus- ja valikraie korral puid rühmiti (Kiristaja, P., Timm, U. 2003. Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad). Eeltoodust lähtudes on kaitsealal elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel levikualal uuendusraie keelatud. Elupaigatüübile okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel vastavaid puistuid on lubatud majandada üksnes püsimetsana. Püsimets on metsaosa, kus kasutatakse valikraiet, millega luuakse uuenduse tekkeks minihäile, kus on piisavalt valgust ja kõrvaldatud otsene juurkonkurents. Püsimetsas tehtavate väikehäilude diameeter ei ületa ½ puistu keskmisest kõrgusest. Püsimetsana majandatakse erivanuselisi või kaherindelisi sega- ja okaspuistuid, kus välja raiutud või välja langenud puud asenduvad pidevalt uutega. Püsimetsa majandamisel tagatakse metsakoosluse stabiilsus (Laas, E. jt. 2011. Metsamajanduse alused). 8 Väljaspool kaitstavat elupaigatüüpi kaitse-eeskirjaga piiranguid raietegevusele ei seata (kaldavööndis tulenevad piirangud jõekalda kaitsevööndist). Piirangud on seatud kaitstava elupaigatüübi säilimiseks konkreetselt kaardile kantud elupaigatüübi piirides. Elupaigatüübi piir tehakse maaomanikele teatavaks maaomanikele saadetud kaitseala kaardiga, millele on märgitud kaitstav elupaigatüüp. 2.5.2.3 Vajalikud tegevused Kaitsealal on vaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine või niitmine. Need tööd lähtuvad eelkõige vajadusest säilitada avatud maastikuvaateid ja vaateid liivakivipaljandile. Poollooduslike niidualade säilimiseks on kõige mõistlikum neid niita või karjatada. 2.5.2.4 Keelatud tegevused Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Need piirangud tulenevad otseselt LKS § 31 lõikest 2 ning on suunatud kaitseala kaitse- eesmärkide saavutamisele. Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, sest väikesepinnalisel (6,1 ha) kaitsealal uue maaparandussüsteemi rajamisega kaasnevad suured pinnasekahjustused. Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine vaesestab looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine mõjutab looduslikke ökosüsteeme ja elustikku. 2.5.2.5. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita lautri püstitamist või laiendamist, kuna lauter on merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paatide randumiskoht, mida on võimalik rajada ainult mereranda. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 9 Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Arvestades, et praktiliselt on suurem osa kaitsealast kaetud elupaikadega, siis on vähe tõenäoline, et neid tegevusi valitseja lubada saab, aga kaalutlusõigus on siiski jäetud, sest kõik sõltub konkreetsest olukorrast. 3. Menetluse kirjeldus Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 16. aprillist 7. maini 2018. a Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris ning Viljandi Vallavalitsuse Tarvastu teenuskeskuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 18. aprilli 2018. a maakondlikus ajalehes Sakala. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 16. aprill 2018. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva viie kinnisasja viiele eraomanikule ja Viljandi Vallavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku kohta. Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapaneku ajal tehti ettepanek korraldada avalik arutelu. Kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu toimus 24. mail 2018. a Viljandi Vallavalitsuse Tarvastu teenuskeskuse saalis, kus tutvustati laekunud küsimusi ja ettepanekuid ning kaitsekorra viimast seisu. Avalikust arutelust võttis osa 8 inimest. Teade avaliku arutelu toimumise kohta saadeti kirjalikult kaitseala maaomanikele, Viljandi Vallavalitsusele ja avaliku arutelu korraldamise ettepaneku esitajale. Kaitse-eeskirja eelnõule esitas ettepanekud üks kodanik. Kodaniku ettepanekud ja Keskkonnaameti vastused ettepanekutele on toodud alljärgnevas tabelis. Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Asjast huvitatud Mitte muuta praeguses Vanas kaitsekorras nimetatud seitsmest kodanik kaitsekorras loetletud keelatud tegevusest jääb keeld kehtima viiel keelatud tegevusi tegevusel. Metsade majandamise osas leebemaks. täpsustatakse regulatsiooni tingimusi. Metsamajandustööde osas muutuvad kaitstavas elupaigatüübis tingimused rangemaks, väljaspool kaitstavat elupaigatüüpi muutuvad tingimused leebemaks. 10  Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Kullamäe MKA Kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt oli plaanis kaitse-eeskirja keelatud kaitsealal asuva veekogu veetaseme ja tegevuste loendisse peab kaldajoone muutmise keelamise asemel täie kindlusega jääma lubada seda tegevust teha kaitseala valitseja „veekogude kuju ja kaalutlusotsuse alusel. Regulatsiooni veetaseme muutmine“ leevenduse peamiseks argumendiks oli punkt, mis on tänasel võimaluse loomine vajadusel Tarvastu jõe päeval absoluutselt kaldaalade ja paljandi ümbruse kriitiline ja peamist korrastamiseks. kaitse tähelepanu nõudev asjaolu Kullamäe MKA juures. Praegusel kujul Peale arutelu leiti ühiselt, et antud ettepanek katkestada Kullamäe pole asjakohane, kuna Kullamäe maastikukaitseala maastikukaitseala kaitse-eeskirja menetluse kaitse-eeskirja eelnõu peatamine ei lahenda probleemi, et Tarvastu menetlemine paisjärve rajamisega on tõusnud veetase paljandi juures Tarvastu jões. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ Nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 143 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Kullamäe loodusala, mis hõlmab Kullamäe maastikukaitseala. Seetõttu tuleb Kullamäe maastikukaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Kullamäe loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2017. a rakendusotsusega (EL) 2018/41, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu üheteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2017) 8255 all, ELT L 15, 19.01.2018, lk 199350). 11 Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Kullamäe loodusala piire. Kullamäe loodusala piiride muutmisel suureneb loodusala osakaal Irve maaüksusel 0,4 ha ja Ööbiku maaüksusel 0,4 ha võrra ja loodusala laieneb maaüksustele Mikatsi 0,2 ha, Uue-Mikatsi 0,1 ha ja Kure 0,04 ha ulatuses. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada metsakoosluste ning paljandite ja seal leiduvate liikide kaitset. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Kullamäe maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kaitseala asub hooneteta alal. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Määruse eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse kaitsealade piiranguvööndi maalt maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. Kuna kaitstav ala suureneb 1,1 ha võrra, siis esialgse arvestuse järgi laekub maamaksu Viljandi vallale vähem ligikaudu 3 eurot aastas. Kaitsealale jääb hooldamist ja osaliselt taastamist vajavaid niidualasid 0,2 ha. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste hooldamiseks on 250 eurot hektari kohta. 80% kaitseala pindalast on uuendusraie keelatud (metsamaast 83%), mistõttu piirab kaitsekord oluliselt maa sihtotstarbelist kasutamist. Natura 2000 võrgustiku alal asuval erametsamaal on võimalik taotleda Natura 2000 erametsamaa toetus, mida makstakse ühe kalendriaasta jooksul looduskaitseliste piirangute järgimise eest. Toetuse ühikumäär Natura 2000 piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari kohta on kuni 60 eurot kalendriaastas. Kaitse-eesmärgiks oleva metsaelupaigatüübi pindala on 4,9 ha. Väljaspool kaitstavat metsaelupaigatüüpi metsamajandamise tingimused leevenevad. 12 Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kullamäe maastikukaitsealal on 6,5 ha eramaid. Kaitse-eeskirja menetlemise ajal ei laekunud ühtegi ettepanekut maa riigile omandamise kohta. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Viljandi vallas 2018. aastal 4751 ha maatulundusmaaga 453 tehingut kogusummas 16 411 581 eurot, seega on ühe hektari hind keskmiselt 3454 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 13  Vabariigi Valitsuse määruse „ Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala välispiiri . Varesemägede maastikukaitseala (edaspidi kaitseala ) asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taari külas. Varesemägede maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964 . aastast, kui Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonis” võeti kaitse alla Varesemäed maastiku üksikelemendina . Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määruseg a nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” moodustati Varesemägede maastikukaitseala . Kaitsekorda uuendati Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 „Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehti b en ne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitsekord seni, kuni kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva loo duskaitseala kaitse eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeritakse välispiiri . Muudatuse d on tingi t ud vajadus est viia kaitseala kaitsekord kooskõl l a kehtiva õigusega ning tagada Varesemägede iseloomuliku (puhke)maastiku , lavaoosi omapäras e pin navormi ja looduse mitmekesisuse kaitse. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna k aitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997, e post me [email protected]) , eelnõu kaitsekorra otstarbekust , looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud looduskaitse osakonna k aitse planeerimise büroo juh tivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558 , e-post eleri.laidma @keskkonnaamet.ee ), e elnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosak onna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e post [email protected] ) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel 517 9278, e-post [email protected] ) , Keskkonnaministeeriumi kon taktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, ( tel 6 26 2 880, [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308; e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, lavaoosi omapärast pinnavormi ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning loodus - ja linnu direktiivi rakendamine. Kaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus . Varesemägede maastik Varesemäed asuvad Tääksi-Välgita-Kehklase ürgoru suudmes, selle liitumiskohas Tänassilma ürgoruga ( Arold , I. 2005. Eesti maastikud). Oosi jalam asub ligikaudu 50 m kõrgusel merepinnast, kõrgemad tipud küündivad veidi üle 75 m . Reljeefilt sarnaneb ala rohkem mõhnastikuga ja sellel leidub mitu eelda tavalt termokarstilise tekkega sulgvorm i . Maastik on inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. See definitsioon peegeldab mõtet, et maastik areneb vastavalt looduses ja inimühiskonnas toimuvatele protsessidele. Maastik on tervik, mille looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos. Pärandmaastikuks peetakse mingi piirkonna jaoks iseloomulikku maastikku, mis on tekkinud inimese ja looduse kaua kestnud ühistegevusel. Pärandkultuurmaastik on keskkond, mille on ühiselt kujundanud elutu ja elusloodus, hõlmates pärandkooslusi, kultuuripärandit ja pärimuskultuuri. Viljandi maakonna teemaplaneeringu „ Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused väärtuslikud maastikud” alusel kuuluvad Varesemäed Viljandimaa väärtuslike maastike hulka. Varesemägede maastikukaitseala on osa teemaplaneeringukohasest väärtuslikust maastikust nr 6 – Tänassilma org Viljandi ja Varesemägede vahel. Varesemäed jäävad eelpoolnimetatud maastikuala kirdeossa. Varesemägede maastikukaitseala on loodud pinnavormide kaitseks. Kaitseala peamiseks kaitse - eesmärgiks on maastiku üldilme ja pinnavormide säilimine. Selle saavutamine on tihedalt seotud maastikul paiknevate taimekoosluste, elupaikade kaitsega ja säilitamisega . Samas vajab maastikuvaadete säilimine metsa- ja niiduelupaikade majandamist ja maastikuvaadete hooldamist. Rekreatsiooniala Varesemäed oli hinnatud puhkemaastik juba 20 . sajandi alguskümnenditel, kui Kaitseliit kasutas Varesemägede vaheldusrikast maasti k ku õppusteks ja sportimiseks. Varesemägede maastikukaitseala kesk ne eesmär k on aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Varesemägede vaheldusrikas maastik ja lähedus Viljandi linnale sobib suurepäraselt tervisespordiks : jooksmiseks, looduses jalutamiseks, suusatamiseks. Kunagise Saarepeedi Vallavalitsuse eestvõttel kujundati maastikukaitsealale jooksu - ja suusaradade võrgustik. Kaitseala kaitsekorda püüt akse kujundada nii, et saavutada tasakaal puhkemajanduse vajaduste ning kaitseala esteeti liste ja loodusväärtuste vahel. Looduse mitmekesisus ja elupaigad Emotsionaalselt ilusa maastiku moodustab vaheldusrikas maastikupilt. Emotsionaalselt hinnatakse avaraid, linnulennulisi maastikuvaateid. Emotsionaalselt hinnatakse kõrgemalt ka vanemaid, liigiri k kamaid ja v õimsamate puudega metsamaastikke . Suuremal osa l Varesemägede maastikukaitseala pindalast kasvavad metsakooslused. Metsakoosluste puhul on maastikukaitsealal valdavalt tegemist sinilille kasvukohatüübiga ehk moreenküngaste ja voorte lagedel ja nõlvadel kasvava sürjametsaga. Taimestikult sarnanevad sürjametsad ühelt poolt salumetsadele (seda tingib toitainerikas muld) ja teisalt loometsadele (päikesepaistelistel nõlvadel ja lagedal võib muld kohati läbi kuivada). Pinnavormide ülaosas valitseb puurindes enamasti mänd, nõlvadel lisanduvad kuusk ja lehtpuud. Varesemägede maastikukaitsealal on sürjametsad levinud 22 ha suurusel alal. Puistu on tugevalt mõjutatud kaitseala läbivatest radadest ning 2005. aasta tormimurrust ja hilisemast tormimurru koristam isest. 2017 . aasta metsaregistri andmetel on kaitseala puistutes valitsevateks puuliikideks mänd ja kask, kohati leidub kuuske ning väikeste gruppidena haaba. Puistu on kaherindeline ning teises rindes valitsevad kask ja kuusk. Puistu keskmine vanus on 69 aastat ja üle 75 - aastase metsa osakaal on 59% metsamaa pindalast. Üksikud okaspuud on üle 150 aasta vanad, siin-seal metsalagendike servades on ka üle 100 aasta vanuseid kaskesid. Lisaks maastikuvaadete kujundajana on metsaökosüsteem il oluline roll ka liigilise mitmekesisuse hoidjana. Kuna vä l jakujunenud metsakooslustes on liikide mitmekesisus noorte ja keskealiste metsadega võrreldes üldjuhul suurem, on vanad metsakooslused väärtuslikumad. Vanades metsades on hulk liike, mis inimtegevuse tulemusena hävivad, kuid millel on oluline roll metsa aineringes : puitu lagundavad seened, putukad, samblad, samblikud jt (Laas, E. jt. 2011. Metsamajanduse alused). Teatud liikide säilimine sõltub suurel määral vanade ja suuremõõtmeliste puude olemasolust. Kui metsa ei majandata, kasvavad puud vanuseni, mis ületab tunduvalt tulundusmetsa puude vanuse. Vanade, surevate ja surnud puude eluvormid, nišid ja struktuur on märkimisväärselt mitmekesisem noorte puude omast. Enamik metsade taime- ja loomaliike on kohastunud või isegi spetsialiseerunud metsade arengu hilisemates staadiumides kujunevatele elupaikadele ( Andersson , L. jt. 2003. Vääriselupaikade inventuur Eestis 1999 – 2002). Metsakooslusi ohustab metsade liigne raiumine ja tormikahjustused. Ohutegureid leevendavaid meetmeid on selgitatud punktis 2.5.2.2. Varesemägede maastikukaitsealal asuvad parasniisked aruniidud, mis on levinud üle Eesti lubjavaestel liiv- ja liivsavimuldadega aladel. Niidukooslused on kujunenud pikaajalise karjatamise või niitmise mõjul. Selleks et niidukooslused püsiks id , tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, sealjuures ei tohi niitusid väetada. Niidukooslused hõlmavad kaitseala edelapoolses osas ca 4 ha suuruse ala. Niidukoosluste väärtus seisneb liigilises ja maastikulises mitmekesisuses ning avatud maastikuvaadetes. Niidukooslusi ohustab niidualade kinnikasvamine. Ohutegureid leevendavaid meetmeid on selgitatud punktis 2.5.2.3. 2.2. K aitse alla võtmise otstarbekus Otstarbekuse hindamisel lähtutakse LKS §-s 2 esitatud põhimõtetest, st loodus e kaitseks piiratakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamis t , reguleeritakse kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatava id toimingu id ning soodustatakse loodusharidus t ja teadustöö d . Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivse id , looduskaitse seisukohalt tõhusama id lahendus i . Varesemägede maastikukaitseala on 1964. aastast kaitse all olnud ala, mis asub keset intensiivselt majandatud kultuurmaastikku . Kaitsealal on oluline tähtsus piirkonnale iseloomul iku maastiku, lavaoosi omapärase pinnavormi looduse mitmekesisuse säilimisel ning säästva puhkemajanduse ja tas akaalustatud keskkonnakasutuse edendamisel. A la on jätkuvalt puhkemajandus l ikus kasutuses ning kuna eelmises peatükis mainitud ohutegurid on jätkuvalt aktuaalsed, siis on otstarbekas kaitset jätkata. P eaasjalikult nii raiete kui ka ehitustegevuse ja kaevandamise negatiivse mõju ärahoidmiseks pole tõhusamat viisi kui kaitse jätkamine. T egemist ei ole uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri kehtestamisega. Varesemägede maastikukaitsealal on sürjametsad levinud 22 ha suurusel alal. Puistu keskmine vanus on 69 aastat ja üle 75 - aastase metsa osakaal on 59% metsamaa pindalast. Üksikud okaspuud on üle 150 aasta vanad, siin-seal metsalagendike servades on üle 100 aasta vanuseid kaskesid. Seega aitab selle ala jätkuv kaitse säilitada metsakoosluste vanuselist ja liigilist mitmekesisust. Varesemägede maastikukaitsealal asub (Varesemägede) lavaoos (p ikk, tipuosas lame ja järsunõlvaline , vallikujuline pinnavorm, mis on moodustunud mandrijää sulamisvee setteist) mille absoluutkõrgus on 76,7 m. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on Sakala kõrgustiku põhjaosa omapärase pinnavormi ja ma astiku kaitse, siis on kaitseala tüübiks valitud maastikukaitseala. Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Hoiuala on mõeldud looduslike koosluste ja liikide, mitte maastiku kaitseks, mistõttu ei ole hoiuala sobiv. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme vajaliku piirangu rakendamist (nt ehitamine, metsade majandamine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, see ei sobi maastiku kaitseks. 2.4 . K aitstava loodusobjekti välis - ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte ( metsateed , metsa-põllu kõlvikupiirid, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on kantud kaardile , kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatast ri andmeid . 2018. aasta seisuga on k eskkonnaregistri andmetel Varesemägede maastikukaitseala pindala 23,5 ha. Pärast välispiiri korrigeerimist on kaitseala pindala 25,5 ha. Kaitseala pindala muutub 2 ha võrra suuremaks. Pindala suurenemine on tingitud piirijoone korrigeerimisest vastavalt 1998. aastal kinnitatud piirikirjeldusele ja looduslikele piiritähistele (looduslike piiritähiste kulgemisele). Kaitseala välispiiri on ühtlasi piiranguvööndi piir . Kaitseala idaosas piiritletakse kaitseala mööda kunagise pinnastee kaitsealapoolset serva. Vana piir kulges kaitseala põhjaosas ilma looduses tuvastatavate tähisteta otse läbi metsa ega vasta nud 1998. aastal kinnitatud piirikirjeldusele. Väiksemad korrigeerimised toimuvad uuemate kaartide alusel nii , et kaitseala välispiir kulgeks mööda kaitseala piiritletavate met sat eede kaitsealapoolset serva, Viljandi–Põltsamaa maantee ja Kahklase tee teemaa kaitsealapoolset piiri. Kogu kaits eala jääb eramaale. Kaitseala as ub Kõremetsa ( 89801:001:0100 ) maaüksusel, mis arvati kaitse alla juba 1964. aastal. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra uuendamine tuleneb LKS-ist, praegu kehtib ala l kaitsekord, mis pärineb 1998. aastast. Määrusega kehtestatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Kaitseala kaitse-eeskirja koostamise aluseks olid Keskkonnaameti looduskaitse osakonna k aitse planeerimise büroo spetsialis tide välitöödel saadud info ja Varesemägede maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 20 11 – 2020 . Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduva te loodusväärtustega. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatu d ulatuses, mis tagab kaitseala maastiku säilimise ja kaitsealal leiduvate loodusväärtuste soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse - eesmärkide saavutamis e ja kaitseväärtuste säilimise. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmär k on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Seda eesmärki saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate le tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigus t esse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. K aitsekorra j ärgnevates peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale, majandustegevuse piiramise astmele ja asukohale on kaitseala tsoneeritud ühte , Varesemägede piiranguvööndi sse . Koos uue kaitsekorra kehtestamisega tunnistatakse erald i määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määruse nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine”. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita pilliroo ega adru varumist , ujuvvahenditega sõitmist ja kalapüüki , kuna kaitsealal ei ole adru ega pilliroogu ning puuduvad veekogud, kus ujuvvahendiga sõita ja püüda kala . Samuti ei reguleerita k aitse-eeskirjaga lautri püstitamist või laiendamist, kuna lauter on merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paatide randumiskoht, mida on võimalik rajada ainult mereranda. 2.5.2 . Piiranguvööndi kaitsekord 2.5.2.1 . Lubatud tegevused Kogu kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega, samas on määruses sätestatud mõningaid erisusi. Kaitse-eeskirja kohaselt on inime stel lubatud kaitsealal viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna tegemist on olulise puhkealaga. Nende tegevuste harrastamisel pole siiani esinenud olulisi mõju kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kaitseala pinnas ja kooslused on külastuskoormusele suhteliselt vastupidavad ning vajaduse korra l külastuskorralduslike meetmete rakendamisel ei kahjusta kaitseala külastamine kaitseala kaitse - eesmärkide saavutamist. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas , mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud, on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul . Rahvaüritusteks ettevalmistatud kohtades ürituse korraldamiseks piiranguid ei seata. Selleks et vältida pinnase ja koosluste kahjustamist , on s uurema osalejate arvuga rahvaürituste korraldamiseks se lleks ettevalmistamata kohas vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kaitseala valitseja saab oma kaalutlusõigusega hinnata rahvaürituse planeeritavat mõju kaitseväärtustele ning anda soovitusi meetmete rakendamiseks, et ebasoovitava t mõju vältida . K aitseala väiksuse ja tuleohtliku taimestiku tõttu on alal telkimine ja lõkke tegemine lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud . Praegu kaitsealal telkimiseks ja tuletegemiseks ettevalmistatud kohta ei ole. Regulatsioon võimaldab vajadusel telkimiseks ja lõkke tegemiseks koha ette valmistada. Kaitseala valitseja saab oma kaalutlusõigusega hinnata planeeritavat lõkkekoha mõju kaitseväärtustele ning anda soovitusi meetmete rakendamiseks, et ebasoovitavat mõju vältida. Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Kaitsealal on jooksmiseks ja suusatamiseks mõeldud laiemad metsarajad, millel sõiduki ja maastikusõidukiga liikumine on reguleeritud sarnaselt maastikul sõitmisega. Jalgratastega on lubatud sõita radadel. Tegemist on kuiva de liivas te metsaradadega , mida ratastega sõitmine ei kahjusta. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks. See regulatsioon võimaldab kaitsealale rajada külastuskorraldusega seotud rajatisi (parkla, tualett, suusaradade infrastruktuur jms) . Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Regulatsioon võimaldab vajaduse korral suunata väljaspool kaitseala oleva maaparandussüsteemi eesvoolu läbi kaitseala ja kaevata uut kraavi. Kuna otsus jääb kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, siis ei kahjusta see regulatsioon kaitseala kaitse-eesmärke. Kuna kaitseala asub eramaal, siis vaatamata sellele, et kaitse-eeskiri lubab kaitsealal korraldada rahvaüritusi, pidada jahti ja teatud tingimustel sõita sõidukiga või maastikusõidukiga , peab selleks olema maaomaniku luba. 2.5.2. 2 . Metsa majandamine Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on pinnavormide ja maastiku kaitse. Maastiku kaitsel on oluline rõhuasetus maastiku üldilme säilitamisel – nii metsatukkade kui ka avatud vaadete säilimisel. Emotsionaalselt ilusa maastiku moodustab vaheldusrikas maastikupilt. Võttes aluseks kaitseala metsade eripära ning asjaolu, et raieküpseks loetakse keskeltläbi 100-aastast männikut, samas kui mändide eluiga võib ületada 300 aasta t (Keppart, V. 2006. Säästva metsamajanduse alused), on liigilise mitmekesisuse ja väärtuslike vanade puude kaitseks seatud kaitse-eeskirjaga tingimuseks, et ilma kaitseala valitseja loata on keelatud üle 150-aastaste okaspuude raie ning üle 100 - aastaste lehtpuude raie. Kitsendus on seatud puistu koosseisus olevate üksikute kõrge vanusega puude säilitamiseks. Lähtutakse mitte puistu vanusest , vaid puistu koo s seisus olevate üksikute hästi vanade puude vanusest. Kõrge vanusega puud on enamasti visuaalselt atraktiivsed ja maastiku l silmatorkavad. Vajaduse korra l (näiteks teeradade hoolduseks, ohtlike puude likvideerimiseks matkaraja ääres) võib kaitseala valitseja anda loa ka üle 150 - aastaste okaspuude ja üle 100 - aastaste lehtpuude raieks. Peamiselt rekreatsioonilisel ja maastiku üldilme säilitamise eesmärgil on seatud tingimus, et üle 75 aastase kaalutud keskmise vanusega metsa osakaal peab olema vähemalt 60% metsamaa pindalast . Vanametsa protsent leitakse kogu ka itseala metsamaa pindala kohta. Varesemägede maastikukaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud lageraie langi suurusega kuni 0,5 ha ja turberaie langi suurusega kuni 1 ha. Hall-lepikutes ei ole uuendusraie puhul langi suurusele piiranguid. Sürjametsad on häiluti (häiludünaamiliselt) arenevad metsad. Sürjametsad on ebaühtlase täiusega , enam-vähem ühevanuselised puud paiknevad rühmiti. Eeldatavas looduslikus arengus peaks tormides ümber kukkuvad puud rühmiti asenduma noorematega, kusjuures puistu liigiline koosseis on üsna püsiv. Kui on vajadus sürjametsasid majandada, siis looduses toimuvat jälgides tuleb neis metsades raiuda väikeseid häile ning langetada ka harvendus - ja valikraie korral puid rühmiti ( Kiri staja , P., Timm, U. 2003. Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad). Eeltoodust lähtudes on kaitsealal lubatud lageraie väikese langina (langi suurusega 0,5 ha), mis vastab suuremale metsahäilule läbimõõduga ca 50 m. Turberaie puhul on eelistatav häilraie või ebakorrapärase kujuga veerraie. Arvestades Varesemägede maastikukaitseala reljeefi ja metsade eripära on turberaiele seatud langi suuruseks kuni 1 ha, et ei tekiks ulatuslikke lagedaid alasid. Lepikutes raielangi suurusele piiranguid ei ole. Lepikute puhul on tegu kunagistele heinamaadele või endistele raielankidele ka s vanud puistudega. Lepa väljaraie soodustaks alusmetsast uue liigirikkama puistu kujunemist. Raiete tegemisel metsamaal, välja arvatud hall-lepikutes ja haavikutes, tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Selleks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid ja nende säilinud osi , mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Kaitseala haavikud on kasvanud endistele heinamaadele ja kaitsekorralduskavas on kavandatud võimalus nende alade niitudena taastamine. Lepikute puhul on tegu kunagistele heinamaadele või endistele raielankidele kasvanud puistudega. Eeltoodust lähtudes ei ole mõistlik nõuda haavikutes ja lepikutes raielangile puude jätmist. 2.5.2.3 . Vajalikud tegevused Kaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus , nagu rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ul atuses. Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses. Need tööd lähtuvad eelkõige vajadusest säilitada a vatud maastikuvaateid . Poollooduslike niidualade säilimiseks on kõige mõistlikum neid niita või karjatada. 2.5.2.4 . Keelatud tegevused Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Need piirangud tulenevad otseselt LKS § 31 lõikest 2 ning on suunatud kaitseala kaitse eesmärkide saavutamisele. Maavarade kaevandamine kahjustab maastikuilmet ja kaitseala pinnamoodi. Kaitseala peamine kaitse-eesmärk on lavaoosi omapärase pinnavormi kaitse ja säilitamine. Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine vaesestab looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine mõjutab looduslikke ökosüsteeme ja elustikku. 2.5.2 . 5 . Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba ega esitada ehitusteati st, ning jahiulukeid lisasööta. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid . 3. Menetluse kirjeldus Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 2. juulist 24. augustini 2018. a Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris ning Viljandi Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku aru telu kohta ilmus 3 . juulil 2017. a maakondlikus ajalehes Sakala. Väljaandes Am etlikud Teadaanded ilmus kaitse eeskirja eelnõu avalikustamise teade 2. juulil 2018. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva ühe kinnisasja ühele eraomanikule ja Viljandi Vallavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Avalikustamise käigus eriarvamusi ja parandusettepanekuid ei esitatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud EL õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada maastiku pinnavormide ja metsakooslu ste kaitse t . Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Varesemägede maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Varesemägede maastikukaitseala asub hooneteta alal . Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. T eadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalik u le omavalitsusele ja maaomanik ule arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. L KS § 9 lõike 7 1 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmär k saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine . Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanua ril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse kaitsealade piiranguvööndi maalt maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. Kuna kaitstav ala suureneb 2 ha võrra , siis esialgse arvestuse järgi laekub maamaksu Vi ljandi vallale vähem ligikaudu 7 eurot aastas. Kaitsealal leidub aruniidu kooslusi 4 ha suurusel alal, pärast maastikuvaadete taastamist suureneb niidukoosluste pindala 4,8 ha-ni . Toetuse määr on ühe hektari niidu karjatamise korral 150 eurot ja niidu niitmise korral 85 eurot aastas. Muutub metsade majandamise kord. Maaomanikule lisandub võimalus uuendada metsa väikeste lankidega lageraie korras. Samas seatakse piirangud metsa vanuse kohta ja kriteeriumid elurikkuse säilitamiseks. Riigi metsa majandamisest saamata jääv tulu ei muutu, sest riigimetsa alal pole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõ lastatakse teiste ministeeriumit ega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.