Kiri

Ministeeriumid 31.10.2019 nr 1-4/19/5887 Ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Teadmiseks: Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Statistikaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit Merike Laidvee, 626 2905 [email protected] Kaire Bamberg, 675 0823 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 14.10.2019 Ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seadus § 1. Ruumiandmete seaduse muutmine Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) ADS-i infosüsteemi vastutava töötleja määratud unikaalaadressi nõudega aladel (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused;“; 4) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) ADS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus määrata unikaalaadressi nõudega alasid, lähtudes käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud leitavuse põhimõttest ning arvestades olemasolevate ja planeeritavate hoonete maastikul paiknemise tihedust või piirkonna kultuurilist eripära.“; 5) paragrahvi 48 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Unikaalaadressi nõudega alal, samuti aadressikoha olemasolul nii unikaalaadressi nõudega alal kui väljaspool seda määratakse hoonete, aadressi vajavate hooneosade ja hoonestatud või hoonestatavate maaüksuste lähiaadressid piirkonniti sama aadressikoha järgi, kasutades ühte järgmistest lähiaadressi määramise viisidest:“; 6) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse sõna „hajaasustuses“ sõnadega „väljaspool unikaalaadressi nõudega ala“; 7) paragrahvi 50 lõike 5 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maaüksusel, välja arvatud transpordimaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksusel ja väljaspool unikaalaadressi nõudega ala asuval transpordimaa sihtotstarbega hoonestatud maaüksusel, ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime.“; 8) paragrahvi 55 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „posti teel“ sõnadega „või elektrooniliselt“; 9) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Korteriomandi omanikku võib teavitada koha-aadressi muutmisest korteriühistu kaudu. Kui teavitus on korteriühistule kätte toimetatud, loetakse teavitus kätte toimetatuks korteriomandi omanikule.“. § 2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Registriosa esimesse jakku kantakse lisaks kinnistusraamatuseaduse § 13 lõikes 1 nimetatud andmetele eriomandi eseme number või muu tähis, eriomandi eseme otstarve (eluruum või mitteeluruum), kaasomandi mõttelise osa suurus ja teiste korteriomandite kinnistute numbrid.“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui korteriomandite esemeks oleval hoone osal on hooneosa koha-aadress ruumiandmete seaduse tähenduses, tuleb kinnistamisavalduses märkida, millise loodava korteriomandiga on hooneosa koha-aadress seotud. Kui korteriomandi eriomandi esemeks on eluruum, peab kinnistamisavalduses olema märgitud igale eluruumile vastav hooneosa koha-aadress.“. § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. aprillil 2020.  Ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on luua eeldused eri andmekogude paremaks koostalitluseks ja lahendada praktikas esile kerkinud probleeme, mis on seotud ruumiandmete infrastruktuuri arendamise ja tagamisega. Ruumiandete seaduse (edaspidi ka RAS) muudatuste eesmärk on eelkõige tagada aadressiobjektide leitavus. Selleks antakse Maa-ametile kui aadressiandmete infosüsteemi (edaspidi ADS-i infosüsteemi) vastutavale töötlejale pädevus määrata unikaalaadressiga alad, samuti sätestatakse erand paralleelaadressi määramise võimaldamiseks hoonestatud transpordimaa maaüksustele. Lisaks muudetakse suhtlust aadressiobjekti omanikuga lihtsamaks ja efektiivsemaks, sätestades uue võimalusena teavitada aadressiobjekti omanikku aadressi muudatustest e-kirja teel ning kortermaja puhul edastada info korteriühistule. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi ka KrtS) muudatuste eesmärk on tagada riigi infosüsteemide, eelkõige kinnistusraamatu ja ADS-i infosüsteemi omavaheline parem koostoimimine. Selleks seostatakse kinnistusraamatusse kantud korteriomandid neile vastava hooneosa1 koha-aadressiga ADS-i infosüsteemis. Seoste loomine sellisel kujul on vajalik näiteks registripõhise rahva ja eluruumide loenduse, aga ka kõigi teiste kinnistusraamatu ja ADS-i infosüsteemi kasutajate jaoks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu (tel 675 0852, [email protected]) ning õigusosakonna juristid Kaia Saar (tel 665 0614, [email protected]) ja Kaire Bamberg (sh keeleline toimetamine, tel 675 0823, [email protected]). Eelnõu § 2 on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets (tel 620 8263, [email protected]). Keskkonnaministeeriumis menetlesid eelnõu riigivara osakonna jurist Glen Roosaar ([email protected]) ja õigusosakonna nõunik Merike Laidvee ([email protected]). Seaduse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse ruumiandmete seaduse 15.03.2019 jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.03.2019, 152) ning §-ga 2 korteriomandi- ja korteriühistuseaduse 15.01.2018 jõustunud redaktsiooni (RT I, 09.05.2017, 15). Paragrahviga 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva teise õigusaktiga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Seaduste muutmiseks ei ole koostatud VTK-d, sest sellega ei kaasne põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea koostama väljatöötamiskavatsust, kui seaduse muutmise seadusega ei kavandata kehtivasse õigusesse põhimõtteliselt uue õigusinstituudi lisamist. Eelnõuga kavandatavate muudatustega täiendatakse ja täpsustatakse olemasolevaid reegleid, kuna mitteregulatiivsed vahendid ei ole 1 Ruumiandmete seaduses mõeldakse hooneosa all selgelt piiritletud kompaktset osa hoonest, millele määratakse aadress. RAS § 43 lõike 2 punkti 7 alusel saab hooneosa olla kas korter või muu adresseeritav hooneosa (nt äripind, kontoriruum vmt). Ehitisregistris jaotuvad hooneosad eluruumideks ja mitteeluruumideks. Lähtudes ehitisregistri jaotusest kasutatakse ka ADS-i infosüsteemis seda jaotust. Kuna korteriomand kinnistusraamatus võib koosneda adresseeritavast hooneosast ja lisaks sellele ka hoone mõttelistelt jaotuvatest üldosadest (koridorid, pööningud jne), siis kasutame korteriomandisse kuuluva tähistamiseks mõistet hoone osa. Samuti võib kinnistusraamatus korteriomandist adresseeritav hooneosa puududa (tegu võib olla nt parklakohaga või panipaigaga, millele aadressi ei määrata) ning ka selliste objektide kohta kasutame mõistet hoone osa. 1 andnud soovitud tulemusi. Eelnõuga tagatakse parem andmekogude koostoimimine ja kvaliteetsete alusandmete tootmine. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Ruumiandmete seaduse muutmine Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks RAS § 29 lõige 2. Keskkonnaministri 26.10.2011 määruse nr 64 „Geodeetiline süsteem“ § 3 lõike 3 punkt 5 sätestab, et globaalse positsioneerimise püsijaamade võrk on geodeetilisele referentssüsteemile vastav võrk. Sama määruse § 5 lõige 1 sätestab, et Maa-ameti poolt hallatav globaalse positsioneerimise püsijaamade võrk ESTREF täiendab riikliku geodeetilise võrgu I klassi. Kuna globaalse positsioneerimise püsijaamade võrk on osa geodeetilisest referentssüsteemist, mitte ei täienda seda, on vaja õigusselguse huvides RAS § 29 lõige 2 kehtetuks tunnistada. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks RAS § 43 lõike 2 punkt 5, punktiga 3 lisatakse samasse lõikesse punkt 8 ning punktiga 4 lisatakse RAS § 43 lõige 3. Kui kehtetuks tunnistatav punkt 5 sätestab, et unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid on olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused, siis uue punkti 8 eesmärk on täiendada unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide loetelu maaüksustega, mis asuvad ADS-i infosüsteemi vastutava töötleja (käesoleval ajal on see Maa-amet) määratud unikaalaadressi nõudega aladel. Kuna Maa-amet arvestab unikaalaadressiga alade loomisel ka hetkel kehtiva lõike 2 punktis 5 sätestatud alasid, puudub vajadus selle punkti järele. RAS § 43 lõikesse 2 punkti 8 ning lõike 3 lisamise vajadus tuleneb olukordadest, kus vaatamata piirkonna suurele asustustihedusele puudub unikaalaadressi määramise nõue ja aadressiobjekt (nt hoone) ei ole seetõttu leitav. Õigusaktides ei ole tiheasustusega alade ega kompaktse asustusega alade legaaldefinitsioone. Kohalikud omavalitsused määravad tiheasustusega või kompaktse asustusega alad planeeringutega. Praktikas määratakse neid alasid väga erinevalt, arvestades mitmeid asjaolusid ja nõudeid. Sageli on sarnase ilmega piirkondi ka väljaspool omavalitsuste määratud tiheasustusega alasid. Samuti on omavalitsused määranud planeeringutega tiheasustusega aladeks selliseid piirkondi, kus tiheasustust tegelikkuses ei ole ega tõenäoliselt ei teki ka tulevikus (nt pargid linnas, linna servas olevad hajusalt paikenvate talude alad vmt). Kohalikud omavalitsused lähtuvad tiheasustusega alade ja kompaktse hoonestusega alade määramisel mitmetest eriregulatsioonidest, mis tulenevad nt planeerimise ja ehitustegevusega seotud õigusaktidest, samuti omavalitsuste arenguvajadustest ja -kavadest. Seega ei saagi eeldada, et kogu riigis oleksid need alad ühetaoliselt määratud. Seetõttu ei ole põhjendatud unikaalaadressi nõude sidumine kitsalt vaid sellega, kas kohalik omavalitsus on määranud planeeringuga piirkonna tiheasustusalaks. Praktikas tekib olukordi, kus on vajalik ja põhjendatud määrata mingi ala unikaalaadressi nõudvaks alaks vaatamata sellele, kas see ala on tiheasustusega ala ka muude õigusaktide, sh planeerimise mõistes. Kuna koha-aadress peab tagama objekti leitavuse kõikjal ühtsetel põhimõtetel, on vaja aadressiandmete süsteemi jaoks kehtestada täiendavad alad, mis ei ole seotud ainult omavalitsuse määratud tiheasutusega või kompaktse asustusega aladega, vaid lisaks neile hõlmavad ka nimetatud aladest väljaspool olevaid sarnase ilmega alasid. Seetõttu on vaja seaduses selgelt sätestada, et ADS-i infosüsteemi vastutavalt töötlejal ehk Maa-ametil on õigus määrata täiendavalt unikaalaadressi nõudega alasid. Ühtsetel alustel määratavad 2 unikaalaadressi nõudega alad tagavad riigis ühetaolise aadressikorralduse ega lisa seejuures täiendavaid kohustusi või piiranguid ehitus- ega muudele tegevustele. Maa-amet määrab unikaalaadressi nõudega alad tegeliku situatsiooni alusel, hõlmates ka alad, mis kohaliku omavalitsuse planeeringute või planeerimisseaduse mõistes ei kuulu tiheasustusega või kompaktse asustusega alade hulka, kuid tegelikkuses on piirkonnas niivõrd suur asustustihedus, et unikaalaadressi määramine on tingimata vajalik. Maa-amet lähtub üleriigiliselt ühesugustest reeglitest ja vastavalt kohalike omavalitsuste ettepanekutele vaadatakse üle kõik juhtumid, kui soovitakse teha erandeid. Erandi tegemisel arvestatakse ka kultuurilise eripäraga. Näiteks osades rannakülades on küll tihe asustus, kuid tegemist on ridamisi asetsevate elamutega, talude nimed on siltidega tähistatud ja aadressiobjektide leitavus on hästi tagatud. Sellistes külades ei ole alati mõistlik ega otstarbekas määrata unikaalaadressi nõudega ala ega nõuda liikluspinna järgset adresseerimist. Kui tegu on aga uuema ja ebakorrapärasema asustusega, kus leitavuse tagamine ainult nimesid kasutades on küsitav ja nimesid ei ole tähistatud ka looduses, eelistab Maa-amet sellise ala määrata unikaalaadressi nõudega alaks. Samas ei ole keelatud ka unikaalaadressi nõudega alal jätta kehtima talude nimed ja paralleelaadressina määrata tänavajärgsed aadressid. Kokkuvõtlikult on unikaalaadressi nõudega alade määramise põhimõtted järgmised: - unikaalaadressiga alade hulka võib hõlmata alad, mis kohaliku omavalitsuse planeeringute või planeerimisseaduse mõistes ei kuulu tiheasustusega või kompaktse asustusega alade hulka, kuid tegelikkuses on piirkonnas selline asustustihedus, et unikaalaadressi määramine on tingimata vajalik; - unikaalaadressiga alade hulgast võib välja jätta alad, mis kohaliku omavalitsuse planeeringute või planeerimisseaduse mõistes kuuluvad tiheasustusega või kompaktse asustusega alade hulka, kuid tegelikkuses on piirkonnas hõre asustustihedus ning unikaalaadressi määramine ei ole vajalik; - unikaalaadressiga alade määramisel võib teha erandeid, arvestades kultuurilise eripäraga, kui aadressiobjektide leitavus on hästi tagatud. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RAS § 48 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja täiendatakse seda selliselt, et sättes nimetatud lähiaadresside määramise viise kasutatakse lisaks unikaalaadressi nõudega aladele ka aadressikoha olemasolul nii unikaalaadressi nõudega alal kui ka väljaspool seda, ning lähiaadressid määratakse piirkonniti sama aadressikoha järgi. Muudetava sätte kehtiv sõnastus viitab ainult unikaalaadressi nõudega alale. Samas võib ka nimetatud aladest väljaspool olla kehtestatud liikluspindasid ja sellisel juhul peab samuti Vabariigi Valitsuse 08.10.2015 määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ § 15 lõike 4 alusel määrama lähiaadressi. See tähendab, et kui maaüksusele ja hoonele on ligipääs Pikalt tänavalt, peab ka aadress olema määratud selle tänava järgi, nt Pikk tn 10. Üldine nõue on, et kui kohalik omavalitsus on liikluspinna määranud, tuleb seda ka adresseerimisel kasutada. Kui omavalitsus ei pea vajalikuks liikluspinna järgi adresseerida, on võimalik liikluspind kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse paragrahvi 48 lõiget 5 ja asendatakse sõna „hajaasustuses“ sõnadega „väljaspool unikaalaadressi nõudega ala“. See on vajalik, et ühtlustada mõistete kasutamist. Mõiste „hajaasustus“ ei ole enam asjakohane, sest nõuete mõju peab olema seotud unikaalaadressi nõudega ning neist väljaspool olevate aladega. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse RAS § 50 lõike 5 kolmandat lauset ja nähakse ette, et erandina võib transpordimaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksusel ja väljaspool unikaalaadressi nõudega ala asuval transpordimaa sihtotstarbega hoonestatud maaüksusel olla mitu nime, kuivõrd üldjuhul ei tohi maaüksusel olla eri paralleelaadressideks mitut nime. 3 Kehtiva korra kohaselt ei saa katastriüksusele teist nime paralleelaadressiks lisada. Sageli on raudteealused maaüksused väga pikad (kümneid kilomeetreid) ja hoone ei ole raudteemaa nime aadressi alusel leitav. Hoonele soovitakse määrata eraldi nimi ja sel juhul on vaja ka katastriüksusele määrata paralleelaadressina teine nimi. Kõige mõistlikum lahendus on võimalus määrata mitu nime selle asemel, et kaaluda nt hoone aluse maaüksuse raudtee maaüksusest välja jagamist, mis on aeganõudev ning kulukas. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse RAS § 55 lõike 2 esimest lauset ja sätestatakse, et eraomandis olevale aadressiobjektile koha-aadressi määramise või selle muutmise kavatsusest teavitab koha-aadressi määraja asjaomast aadressiobjekti omanikku posti või elektronposti teel, küsides tema arvamust. Koha-aadressi määrajal on tänapäevases infoühiskonnas mõistlikum koha-aadressi määramise või muutmise kavatsusest teavitada inimesi elektronkirja teel. Kuna haldusmenetluses on vaja tagada, et adressaat on kirja kätte saanud, on e-kirja saatmine kõigile osapooltele oluliselt odavam ning mugavam viis kui postiteenuse kasutamine. Kui omanik vastab e-kirjale, saab omavalitsus olla kindel, et kiri on jõudnud adressaadini. Kui e-kirjale vastust ei tule, on omavalitsusel võimalik saata kiri ka posti teel. Üha enamatel kodanikel on aktiveeritud riigi poolt pakutav ametlik elektronkirja aadress eesti.ee. See on suhtluskanal, mille kaudu saadetud kirjad eeldatavasti jõuavad kodanikuni, seega ei ole nendele isikutele ametlike teadete saatmisel põhjendatud tavaposti kasutamine. Eelnõu § 1 punktiga 9 lisatakse RAS §-i 55 lõige 21. Lõikega 21 nähakse ette uue võimalusena, et korteriomandi omanikku võib koha-aadressi muutmisest teavitada korteriühistu kaudu ja kui teavitus on korteriühistule kätte toimetatud, loetakse teavitus kätte toimetatuks korteriomandi omanikule. Omavalitsustel on tekkinud küsimus, kas kortermajade korral peab teavitama hoone aadressi muudatusest iga korteriomanikku. Praktikas on omavalitsused käitunud erinevalt ja on esinenud korteriomanike pretensioone teavitamata jätmise kohta. Lisatav võimalus loob õigusselguse ja aitab ühtlustada praktikat. 2.2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse KrtS § 6 lõike 3 kolmandat lauset ja sätestatakse, et registriosa esimesse jakku kantakse lisaks kinnistusraamatuseaduse § 13 lõikes 1 nimetatud andmetele eriomandi eseme number või muu tähis, eriomandi eseme otstarve (eluruum või mitteeluruum), kaasomandi mõttelise osa suurus ja teiste korteriomandite kinnistute numbrid. 4 Korteriomandi eseme otstarbe lisamine kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku on vajalik, sest selle alusel on võimalik kinnistusraamatu andmeid seostada ehitisregistri ja aadressiandmete süsteemi andmetega. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse KrtS §-i 7 lõikega 21 ning sätestatakse, et kui korteriomandite esemeks oleva hoone osal on hooneosa koha-aadress ruumiandmete seaduse tähenduses, tuleb kinnistamisavalduses märkida, millise loodava korteriomandiga on hooneosa koha-aadress seotud. Kui korteriomandi eriomandi esemeks on eluruum, peab kinnistamisavalduses olema märgitud igale eluruumile vastav hooneosa koha-aadress. Korteriomandi eseme koha-aadressi kuvamine kinnistusraamatus on vajalik, et tagada korteriomandi andmete seostamine teiste registritega. Seosandmed on vajalikud, kui korteriomandi eriomandi esemeks on eluruum. Eeldatavasti on seosinfo ka ülejäänud eriomandi esemetel olemas (nt äripindade korral). Seosed on võimalik leida automaatselt, kui nt äripinna tähis plaanil ühtib hooneosa koha-aadressiga ADS-is, kuid seos aadressiga ei ole esmakinnistamisel kohustuslik. Sisestatud seosandmed edastatakse kinnisturaamatu kaudu ADS-i infosüsteemile. Seoste andmed ei ole kinnistusraamatu kanne ega selle osa, vaid tegemist on täiendavalt kuvatava lisainfoga, mis on vajalik erinevate registrite andmete ristkasutamiseks. Seoste olemasolu ehitisregistri ja ADS-i infosüsteemiga tagab registrite koostoime ja aitab kokku hoida paljude osapoolte kulutusi andmete kaudseks seostamiseks. Näiteks on seosed vajalikud maksunduses ja statistikatöödes. Kinnistusraamatu andmeid on seni seostatud kaudsete meetoditega (aadressi alusel). Sarnaselt saab seda jätkata ka edaspidi. Enamikul juhtudel langeb hooneosa (nt korteri) number kokku tähistusega plaanil ja infosüsteemid teevad seostuse automaatselt. Kui aga tähistus plaanil erineb ehitisregistris oleva eluruumi numbrist (tähisest), on keerukas kindlaks teha, milline seos on vaja luua. Sellistel juhtudel on vajalik seosaadress käsitsi sisestada. Loodava regulatsiooni kohaselt tagatakse esmakinnistamisel seose olemasolu korteriomandi ja hooneosa koha-aadressi vahel. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et seadus jõustub 1.04.2020. Selleks, et oleks võimalik täita eesmärgid, millest tulenevad eelnõu §-ga 2 kavandatud muudatused, on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse 8.10.2015. a määrust nr 103 „Aadressiandmete süsteem“. Üldisest korrast erinev jõustumise aeg ongi eelnevast tulenevalt vajalik, et tagada seaduse muudatustega kaasnevate rakendusakti muudatuste jõustumine seaduse jõustumisega samal ajal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu ei ole puutumuses ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga. 4. Seaduse mõju 4.1 Kavandatav muudatus – unikaalaadressi nõudega alade määramise reeglite täpsustamine Muudatus: lahendatakse ruumiandmete seaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad. Eelnõuga täpsustatakse unikaalaadressi nõudega alade määramise reegleid, sh seotakse unikaalaadressi nõue lahti mõistetest „tiheasutusega alad“ ja „kompaktse asustusega alad“. Selle asemel sätestatakse, et Maa-amet ADS-i infosüsteemi vastutava töötlejana määrab 5 unikaalaadressi nõudega alad leitavuse põhimõttest ning olemasolevast hoonestusest ja piirkonna eripärast lähtudes. 4.1.1 Majanduslik mõju Sihtrühm: ettevõtted Ettevõtteid mõjutab muudatus pigem positiivselt. Nimelt on maapiirkondades tegutsevad ettevõtted raskustes, kui nende tegevuskohad ei ole leitavad. Ettevõtete ärihuvides on võimalikult täpne, st unikaalne aadress ja seda eriti juhul, kui ettevõtte tegevus on seotud kauba veoga. Kuna valdav enamus ettevõtteid on koondunud tiheasustusega piirkondadesse, siis olulisel määral muudatusi uus regulatsioon kaasa ei too. Maa-amet on koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga analüüsinud transpordiettevõtete võimalikke kulusid, mis on seotud aadressimuudatustega. Näiteks dokumentide (veolubade) vahetamisega seotud kulud hüvitab riik. Muid märkimisväärseid kulusid, mida ettevõtetele tuleks aadressi muudatuse korral kompenseerida, ei ole viimase 10 aasta vältel selgunud. Avalduv mõju ja mõju olulisus: mõju sagedus (unikaalaadressi nõudega alade määramise reeglite täpsustamine) on pigem väike (ettevõte puutub muudatuse tagajärgedega kokku eelduslikult harva, kui tekib vajadus täpsustada aadressiandmeid, nt majandusaasta aruande esitamisel), mõju ulatus on väike ning muudatustega kaasnevad riskid vähetõenäolised. Muudatuse peamine eesmärk on tagada hoonete parem leitavus. Muudatuse mõju avaldub peamiselt kahel juhul: majandusaasta aruande esitamisel ja töötajate registreerimisel töötajate registris (TÖR). Positiivse mõjuna saavad ettevõtted teadlikumaks oma ametlikest aadressidest, sest osadel juhtudel võib täheldada olukorda, kus ettevõtte töötajad või teenuse pakkujad (nt raamatupidamisfirma), kes ettevõtte kohta andmeid esitavad, ei olegi teadlikud ettevõtte ametlikust aadressist. Kuna järjest enam andmekogusid on liidestunud ADS-i infosüsteemiga, tagatakse sellega, et üheski registris ei oleks enam kasutusel kehtetud või muul moel vigased koha-aadressid. Ühtne koha-aadresside kasutamine tagab riigi infosüsteemi kui terviku toimimise ja oluliselt kvaliteetsemad teenused lõppklientidele. Lisaks on positiivne, kui ettevõte muutub paremini leitavaks nii klientidele kui kõigile teistele, kes ettevõtte asukohast huvitatud on. Eeltoodust tulenevalt on mõju ettevõtetele väheoluline ja pigem positiivne. Sihtrühm: riigiasutused Muudatus mõjutab peamiselt Maa-ametit, kes on ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja. Ülejäänud riigiasutusi muudatus ei puuduta. Seega võiks sihtrühma suurust pidada väikeseks. Avalduv mõju ja mõju olulisus: mõju sagedus on Maa-ametile väike − täpsustatakse sisulisi nõudeid, mille alusel määratakse unikaalaadressiga alad, samuti suurendatakse Maa-ameti pädevust unikaalaadressi nõudega alade määramisel. Mõju ulatus on väike ning muudatustega kaasnevad riskid vähetõenäolised. Tehnilised vahendid alade haldamiseks on Maa-ametil olemas. ADS-i infosüsteemi tarbijateks on umbes 100 erinevat andmekogu riigi infosüsteemis, mis peavad olema ADS-i infosüsteemiga liidestatud alates 2012. aastast. Muudatustega ei kaasne täiendavaid tegevusi ja mõju seisneb senisest kvaliteetsemate andmete saamises. Muudatused mõjutavad positiivselt koha-aadresside kvaliteeti ja aitavad tagada hoonete, korterite ja maaüksuste leitavuse. 6 Kirjeldatud põhjustel on mõju riigiasutustele väheoluline. 4.1.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm: riigiasutused Muudatus mõjutab peamiselt Maa-ametit kui ADS-i infosüsteemi vastutavat töötlejat, st sihtrühma suurus on väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus: mõju sagedus seoses registrite arendusvajadusega on väike, kuna arendustööd on tehtud, sest juba varem oli vaja seda andmekihti hallata. Mõju ulatus on väike. Muudatuste elluviimisega kaasnevad küll teatud tegevused, kuid kohanemisraskusi nendega eeldatavalt ei kaasne. Uue regulatsiooni kohase tööprotsessiga teadaolevaid riske ei kaasne. Unikaalaadressi nõudega alade määramise uute reeglite rakendamisega seotud muudatuse sagedus on keskmine. Kokkupuude unikaalaadressi määramisega on igapäevane, kuid see ei too endaga kaasa vaidlusi ega täiendavaid haldustegevusi. Mõju ulatus on väike ning muudatustega kaasnevad riskid vähetõenäolised. Kavandatava muudatusega luuakse täiendavad võimalused koha-aadressi kvaliteedi tagamiseks. Koha-aadress peab tagama objekti leitavuse nii andmekogudes kui ka aadressiobjekti asukohas maastikul. Kavandatud muudatused hõlbustavad ühtsetel alustel koha-aadresside määramist kogu riigis. Soovimatu kõrvalmõjuna kaasneb võimalik vastuseis piirkondades, kus omavalitsusel või puudutatud isikutel on teistsugune seisukoht. Maa-amet saab kõiki asjaomaseid seisukohti kaaluda ning arvestada, kuid siiski tuleb tagada ühetaoline adresseerimise põhimõtete rakendamine. Muudatustel on riigiasutustele ja kogu ühiskonnale oluline positiivne mõju, sest tagatakse koha-aadressi parim võimaik funktsioneerimine (st tagatakse objektide leitavus). Sihtrühm: kohalikud omavalitsused Muudatus puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi, mistõttu võib sihtrühma pidada suureks. Avalduv mõju ja mõju olulisus: mõju sagedus (unikaalaadressi määramine) on pigem väike. Kuigi unikaalaadresside määramisi tuleb ette iga päev, ei ole Maa-ameti hallatavad unikaalaadressiga alad oluliselt erinevad sellest, mida on seni kasutatud. Mõju ulatus on väike. Andmemuudatuste hulk tõenäoliselt eelnõuga kavandatust tulenevalt oluliselt ei muutu, mistõttu kohanemisraskusi eeldatavalt ei teki. Muudatus hõlbustab kohalike omavalitsuste tööd unikaalaadressi vajavate objektide tuvastamisel. Unikaalaadressi nõudega alad määratakse üks kord ning edaspidised muudatused tulenevad peamiselt planeerimis- ja ehitustegevusest ning piirkonna loomulikust arengust − osad piirkonnad tihenevad ja osad piirkonnad hõrenevad. Kokkuvõttes saab Maa-amet unikaalaadressi alade haldamise käigus kohalike oludega oluliselt dünaamilisemalt arvestada kui valla üldplaneeringute menetlemise või haldus- ja asustusjaotuse piiride muutmise käigus (nii nagu kehtiva korra alusel). 7 Kohalikele omavalitsustele ei too eelnõu seadusena vastuvõtmine kaasa olulisi uusi kohustusi. ADS-i üldpõhimõtted ja nõuded on ka kehtivas seaduses reguleeritud ning unikaalaadressi määramise nõuded on omavalitsustele teatavaks tehtud läbi ADS-i menetlusrakenduse. Muudatusega täpsustatakse, millised nõuded kehtivad ühtselt üle Eesti ja kuidas kohalikud omavalitsused saavad kehtivaid üldpõhimõtteid ühetaoliselt täita. Seadusemuudatuste jõustumisega omavalitsustele täiendavaid kulusid ei kaasne. Kui varasemast on muutmist vajavaid koha-aadresse, kaetakse need omandireformi reservfondist (Vabariigi Valitsuse 13.09.2018 korraldusega nr 224 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“. Aadresside korrastamise rahastus kuni novembrini 2020.). Muudatustel on kohalikele omavalitsustele ja kogu ühiskonnale oluline positiivne mõju, sest tagatakse koha-aadressi parim võimalik funktsioneerimine (st tagatakse objektide leitavus). 4.2 Kavandatav muudatus – kinnistusraamatusse kantakse andmed eriomandi eseme otstarbe kohta ning eluruumide puhul märgitakse kinnistamisavalduses hooneosa koha-aadress Muudatus: kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku hakatakse korteriomandite puhul kandma ka eriomandi eseme otstarvet, milleks on eluruum või mitteeluruum. Juhul, kui korteriomandi eriomandi esemeks on eluruum, tuleb kinnistamisavalduses märkida ka igale eluruumile vastav hooneosa koha-aadress. 4.2.1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm: riigiasutused Muudatus mõjutab eelkõige Justiitsministeeriumit, Tartu Maakohtu kinnistusosakonda ning Maa-ametit kui ADS-i infosüsteemi vastutavat töötlejat. Seega on sihtrühma suurus pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus: mõju sagedus on pigem väike. Andmeid eriomandi eseme otstarbe kohta kanti juba varem pikaajaliselt kinnistusraamatusse. See katkes seoses 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatusega, kuid praktikas on siiski need andmed vajalikud ja nende kandmine registrisse tuleb seetõttu taastada. Eluruumile vastava hooneosa koha-aadressi märkimine hõlbustab omakorda oluliselt erinevate registrite omavahelist koostoimet. Seeläbi parandatakse ehitisregistri, kinnistusraamatu ning ADS-i infosüsteemi omavahelist seostamist samade objektide osas ehk andmete ristkasutamine muutub lihtsamaks. Andmete kaudset seostamist, mis on märgatavalt aja- ja töömahukam, on sellisel juhul vaja oluliselt vähem teha. Seostamine on kaudsetel meetoditel toimunud ka seni, seega ei ole otseselt tegemist millegi täiesti uue väljatöötamise või juurutamisega, vaid protsessi olulise lihtsustamisega. Mõju ulatus on väike, sest ei too kaasa olulisi muudatusi juba varem välja kujunenud töövoos. Muudatusega kaasnevad väikesed riskid, kui osapooltes vahetuvad töötajad. Riski maandamiseks koostatakse täpsemad töökirjeldused ja juhendmaterjalid. Eeltoodust tulenevalt on mõju riigiasutustele väheoluline. 4.2.2 Mõju eraomandile Sihtrühm: korteriomandi omanik Muudatus puudutab kaudselt kõiki korteriomandite omanikke, seega võib sihtrühma pidada suureks. 8 Avalduv mõju ja mõju olulisus: mõju sagedus on keskmine. Muudatuste kohaselt kantakse edaspidi kinnistusraamatusse ka korteriomandi eriomandi eseme otstarve, mis puudutab küll kõiki korteriomanikke, kuid neile negatiivset mõju kaasa ei too. Kinnistamisavalduses hooneosa koha-aadressi märkimise kohustus korteriomandi eriomandi esemete puhul toob omanikele kaasa küll täiendava kohustuse see sinna märkida, kuid see peab olema kohaliku omavalitsuse poolt juba enne ära määratud, seega ei mõjuta see oluliselt korteriomanikke võrreldes praegusega. Valdavalt teavad korteriomandit puudutava lepingu osapooled kõnealuse hooneosa aadressi (korteri numbrit) ja see on enamasti kirjas ka kinnistamiseks vajalikes dokumentides. Juhul kui seda ei ole, on see vaja lisada ja see ei ole enamasti märkimisväärselt aeganõudev ega mahukas tegevus. Mõju ulatus on väike, sest puudutab üksikuid juhtumeid, kus asjaomased lepingu pooled ei tea lepingu objektiks olevate korterite aadresse (numbreid). Muudatusega kaasnevaid riske korteriomandite omanike jaoks tõenäoliselt ei kaasne. Muudatusega tagatakse kõigi osapoolte selgem teadmine selle kohta, milliseid hooneosi tehingus käsitletakse. Eeltoodust tulenevalt on mõju korteriomandite omanikele väheoluline. Seadusega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, mõju regionaalarengule ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad väikesemahulised kinnistusraamatu arendustööd. Kulud kaetakse Justiitsministeeriumi eelarvest. Juhul, kui muudatustest tuleneb vajadus täiendavate aadressiobjektide aadresside korrastamiseks, kaetakse vastavad tööd omandireformi reservfondist vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.09.2018 korraldusele nr 224 (https://www.riigiteataja.ee/akt/318092018008). 6. Rakendusaktid Käesoleva eelnõu §-ga 2 muudetakse korteriomandi- ja korteriühistuseadust. Muudatuste eesmärk on võimaldada seostada kinnistusraamatu andmeid ehitisregistri ja aadressiandmete süsteemi andmetega. Eeltoodud eesmärgi täitmiseks on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse 8.10.2015. a määrust nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ (eelnõu kavand lisatud). Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. aprillil 2020. 7. Kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse andmiseks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Statistikaametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 9  Rakendusakti kavand VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 08.10.2015 määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse § 58 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 08.10.2015 määruses nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Maa-amet katastriüksuste, Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (edaspidi EHAK) objektide ruumiandmete, Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi ETAK) kantud hoonete ruumiandmete ja mitteametlike aadressiandmete ja ruumiandmete seaduse § 55 lõike 5 või § 84 lõike 5 kohaselt koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta;“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) Justiitsministeerium äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud füüsilise isiku, ettevõtja, mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse elu- või asukoha aadressis ning korteriomandi puhul kinnistusraamatusse kantud korteriomandi eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava korteri või muu adresseeritava hooneosa aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta.“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kinnistusraamatusse kantud korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud aadressiandmete kohta esitatakse ADS-i infosüsteemile järgmised andmed: 1) kinnistusraamatu korteriomandi identifikaator; 2) korteriomandi oleku info; 3) korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud aadress, kui see ei ühti ADS-i infosüsteemi koha-aadressiga; 4) ADS-i infosüsteemi koha-aadressi ja aadressiobjekti identifikaator, kui korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud aadress ja koha-aadress ühtivad; 5) „seost pole vaja“ tunnus, juhul kui korteriomandi koosseisu ei kuulu ühtegi aadressi alusel eristatavat hooneosa.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2020. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-1084 - Ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.11.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/782dd485-4d9c-4eaa-8cd7-b4cb67c4c154 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/782dd485-4d9c-4eaa-8cd7-b4cb67c4c154?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main